Novembrikuu Terviseuudised

Tasuta ajaleht oma tervisest huvitatutele ∫ nr 11 (55) 5. november 2014. Järgmine leht ilmub 3. detsembril

Reklaami müügijuht Vivian Bergtel 667 0071, [email protected]μTänase lehe vahel diabeedi erileht

Südamepuudulik-kus on tõsine hai-gus, mis hiilib ligi aeglaselt, kin-nitab kardioloog Tiina Uuetoa. μlk 12–13

TaTasusutata aajajalelehtht oomama tterervivisesestst hhuvuvititatatututelelee ∫∫∫ nnrr 1111 ((5555)) 55. nnovovemember 2014. Järgm

Kui süda lonkab

Arstiharidusega Hiina loodusterapeut Mele Viil tutvustab vitamiine ja nende mõju tervisele. Et olla terve, tugev ja õnnelik, tuleks istuda korraks maha ja mõttes üle vaadata oma eluviis, toitumine ja vajadusel vestelda sel teemal oma perearstiga, soovitab Viil. μ4–5

Pole mõtet

vitamiinipuudusele

elujõudu loovutada

Vitamiinid

Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog Tiina Uuetoa juhatab üht Eesti kahest südamepuudulikkuse kabinetist. FOTO: VEIKO TÕKMAN

2 UUDIS

TERVISEUUDISED 5. NOVEMBER 2014

toimetaja Violetta Riidas, tel 667 0454, e-post [email protected]

Sooviks hea meelega päi-kest päevadesse, aga mis sa ikka soovid seda,

mida pole ka tikutulega leida. Ilmselt on selle aasta päikese-limiit läbi ja kui teda veel näi-dataksegi, siis juhtub seda üs-na harva.

Käes on november – aas-ta kõige süngem ja sombusem aeg. Paljudel meist oleks taht-mine aasta lõpp lihtsalt kuida-gi mööda libistada ja ära tuk-kuda.

Kuid kas on mõtet iga aasta kaks kuus lihtsalt nukrutse-da ja maha magada. Kindlasti leidub ka praegu palju toredat ja ilusat vaadata. Hiljuti kostis raadiost jorinat, et mida need kuveitlased siin sügisel vaata-vad – selline sopp ja pori. Jäin selle väite üle mõtisklema ja jõudsin järeldusele, et kui tulla kuivast kõrbest, kus puud nal-

Päikest hinge!Toimetaja veerg:

jalt ei kasva ja kõikjal on vaid liivaväljad, siis on ka see sünge sopp ja pori eksootiline. Ja mit-te ainult eksootiline, vaid tege-likult ka ilus.

Jah, kõige ilusam on mui-dugi see Puškini luuletustest tuntud kuldne sügis, kuid oma-moodi kaunis on ka see raagus ja udune aeg, kui niiskus ja esi-mesed külmad tungivad üdini. Ilus on ka see pimedus, kui õue minnes silm esialgu midagi ei seleta ja alles harjudes hakka-vad kontuurid tekkima. Ilu on seega vaataja silmades ja päi-kest saab ka hinges kanda.

Violetta [email protected]

Toimetus:Kadi Heinsalu, tel 6670 451, [email protected] Riidas, tel 6670 454, [email protected] Tabur, tel 6670 455, [email protected] Trull, tel 6670 446, [email protected] lugusid on varem ilmunud Meditsiiniuu-distes või teistes meie väljaannetes

Kujundaja Estel EliFototoimetaja Raul Mee

Keeletoimetaja Sven SaunReklaam: Vivian Berg, tel 667 0071,[email protected]ükk: AS KroonpressVäljaandja: Meditsiiniuudised, AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinn,

Toimetus võtab õiguse kirju ja kaastöid vajaduse kor-ral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik “Ter-viseuudistes” avaldatud artiklid, fotod, teabegraafi-ka (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või reli-gioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud ning nen-de reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keela-tud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363.

Miks jalad valutavad?Vaevused DeformatsioonidJalad võivad valutada nii pi-devast kõval pinnasel käi-misest kui ka mõnest kehas pesitsevast haigusest. Abiks on õiged jalatsid ja ortoosid.

“Mul on kannas valu, var-bad on konksus ja pöiad tuli-tavad, astuda on samuti valus, varba otsad on nii valulikud.” Selliste tunnustega pöördub ja-lalaba diagnostikasse iga teine patsient. Ei tohiks unustada, et aegade algusest saadik on inimene loodud liikuma siis-ki pehmel pinnasel. Tänapäe-val on teed kaetud asfaldiga ja enamik igapäevasest liikumi-sest toimub samuti kõval pin-nasel. Sellest tulenevalt puu-tume kokku jalavaludega laba-jala erinevates piirkondades. Kuid ei saa väita, et kõik jala-valud on tingitud liikumisest kõval pinnasel. Jalavalu põh-jus võib peituda ka hoopis mu-jal kehas – näiteks võib põhju-seks olla ka nimmepiirkonna radikuliit või liigesepõletik. Vanemaealiste inimeste jala-

valu on sageli tingitud artroo-sist. Sportlaste jalavalu teatud lihaste või kõõluste ülekoor-musest ja traumadest.

Mis põhjustavad kõige sage-damini valusid labajalas ja mil-lele tähelepanu pöörata?

Plantaarfastsiit ehk kuke-kannus. Patsient tunneb kan-nas valu eelkõige kohe pärast ärkamist ja valu võib kiirgu-da ka piki jalatalda. Probleemi põhjustab pöiavõlvi lamene-mine, kõrge jalavõlv (koormus lasub kannal ja pöias). Plantar fascia sideme pikaajaline pin-ge ja põletik, sääremarjade ja põlve kõõluste puudulik elast-sus, kõndimine ja/või seismine lamedatel pindadel, ebapiisava toestusega jalatsite kandmine.

Metatarsalgia – valud pöias. Tavaliselt tuntakse valu jala-talla pehmetes kudedes, sa-muti on valulikkus ja tund-likkus pöia esiosas. Probleemi üks põhjusi on pöiavõlvi üle-

koormus. Samuti valesti vali-tud jalatsid.

Haamervarbad. Patsient mär-kab varba kõverdumist, kokku-tõmbumist ja seda enamasti teisel ja kolmandal varbal. Sa-muti võivad valulikuks muu-tuda varba otsad, varvastele võib tekkida konnasilm. Tingi-tud on selline seisnud enamas-ti pöiavõlvi lamenemisest, sa-muti võib haamervarbaid põh-justada teatud tüüpi artriit, ge-neetilised omadused ja mõned neuroloogilised haigusseisun-did. Ja kui kanda ebastabiil-seid jalatseid, siis varvastel te-kib instinktiivne vajadus ja-latsis haarduda. Olukorra la-henduseks tuleks edasist kah-justumist takistada, jälgides, et jalats mahutab deformeeru-nud varbad vabalt ära (kõrge või elastsest materjalist varba-kapp), kasutada tallatugesid, mis aitavad toestada jalalaba kannast, vähendades varvas-te haardumist. Kui varbalii-

Tervis ja hea enesetunne

Veenilaiendite tugisukad

Sukatooted on saadaval hästivarustatud apteekides jatervisekauplustes üle Eesti.

Uuena ScudoTex müügiesinduses Joa tn 3, Tallinnas,Oru bussipeatuses (sisenemine Narva mnt poolt). Tel 66 03 190

Alusta omajalgade eesthoolitsemisegajuba täna!

Soojad mikrofiibrist sukkpüksid kandmiseks külmemal ajal!

• Kerge rõhuga 7–9 mmHg põlvikuid, sukki ja sukkpükse soovitatakse veenilaien-dite ennetamiseks.

• Kerge rõhuga 12–15 mmHg reisipõlvikud inimestele, kes reisivad palju auto, lennuki, rongi või bussiga. Eriti soovitatakse lennureisijatele, kuna vähendavad trombitekke riske, mis on seotud lennuki salongi õhurõhuga.

• Keskmise rõhuga 15–18 mmHg põlvikud, sukad ja sukkpüksid avaldavad jal-gadele kasulikku mikromasseerivat mõju ja sobivad neile, kelle jalad väsivad, on turses või on ilmunud esimesed veresoonte laiendid. Sobivad hästi pikka istumist või seismist nõudva tööviisi korral.

• Keskmise kuni tugeva rõhuga 19–22 mmHg põlvikud, sukad ja sukkpüksid on ette nähtud veenihaiguste ravi toetamiseks. Soovitatakse venoosse puudulikku-se, veenilaiendite ja tursete puhul, samuti pindmise veenipõletiku korral ja ope-ratsioonijärgseks ajaks. Sobivad hästi pikka istumist või seismist nõudva tööviisi korral.

Tänu astmelisele rõhule soodustavad Scudotexi tugisukad venoosset vereringet, hoiavad ära tursed ja vere kogunemise jalgadesse. Scudotexi põlvikud, sukad ja sukkpüksid on mugavad ja näevad välja nagu klassikalised sukatooted, sobivad nais-tele ja meestele.

UUS! Jälgi infot ScudoTex tugisukad

UUDIS 3



ges on täielikult kõverdunud, saab seda korrigeerida üksnes kirurgiliselt.

Hallux valgus – suurvarba muhk. Tekib tavaliselt suur-varba liigese põletikust ja esi-mese pöiapadjandi deformee-rumisest. Põhjustab selle ena-masti liigne surve jaotus sam-mu lõppedes suurvarbale ja pöiale. Samuti võib lisada ärri-tust halvasti istuv jalats. Rolli mängivad ka geneetilised te-gurid. Olukorra leevendami-seks tuleks kasutada tallatuge, mis aitab leevendada ärritust ja survet liigesele, toestades laba-jala kannaosa. Kanda tuleks ja-latseid, mis mahutavad vabalt ka moondunud kujuga liige-se (sageli tähendab see laiema pöialiistuga jalatsit).

Mortoni neuroom. Kaebusteks on põletav tunne/valu pöias ja mõnikord ka varvaste vahel. Kõige sagedamini ilmneb 3. ja 4. pöiapadjandi luudel, võib kiirguda ka varbavahedesse ja varba otstesse. Tekib enamas-ti jalalaba esiosa külgsurvest. Probleemi võib põhjustada ka halvasti istuv, kitsa või terava varbakapiga jalats. Liigne külg-surve ja koormus pöiale põh-justavad pöiapadjandi ja var-ba vahel kulgevate närvide är-ritust. Ärritus põhjustab valu ja närvi ümber tekib põletik.

Kõiki neid probleeme on või-malik lahendada tallatugede kasutamisega. See aitab sur-vet jalalaba esiosas õigesti üm-ber jaotada.

Terviseuudised

Kõiki neid problee-me on võimalik lahendada tallatuge-de kasuta-misega.

Jalad vajavad puhkust ja vabadust.

FOTO: ANDRES HAABU

uudis4 TERVISEUUDISED 5. NOVEMBER 2014


Järjest enam leitakse ka täiskasvanute veres D-vitamiini väga madalat taset.

Mele Viil,dermatoloog, Hiina

loodusterapeut

Jätkame oktoobri Terviseuudistes alanud ülevaadet vitamiinide ja muude mineraalide mõjust meie kehale

Turgutus Tark valik toetab tervist

Vitamiin või siiski mitte?

ka ultraviolettkiirte toimel, seega sõltub selle vitamiini kogus meie organismis suu-resti aastaajast ja eluviisidest.

Tavaliselt arvatakse, et D- vitamiini defitsiit ohustab en-nekõike imikuid ja väikelap-si, aga järjest rohkem on tu-vastatud täiskasvanute veres väga madalat D-vitamiinihul-ga näitajat. Vitamiin D osaleb kaltsiumi ainevahetuse regu-leerimises, tema imendumi-ses peensooles, paigutamises luudesse ja väljutamises or-ganismist. Just see vitamiin on abiks, et ei tekiks rahhiiti või luuhõrenemist. D-vitamii-ni on vaja ka normaalseks ve-rehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe ja immuun-süsteemi toimimiseks.⦁ Soovitatav päevane kogus: 0,005–0,008 mg

Vitamiin E, tokoferool. E-vi-tamiini looduslikeks allika-teks on nisuiduõli, päevalille-õli, päevalilleseemned, maa-pähkliõli, kaeratoidud, oder, porgand. Loomsed allikad on lõhekala, või, maks, kuid võr-reldes taimsete allikatega, on nendes olevad kogused väik-semad. Vitamiin E on noo-ruse vitamiin, tema vähe-sus toidus tekitab enneaeg-set vananemist. Naistel või-vad tekkida E-vitamiini puu-dusel probleemid rasestumi-sega, ka meestel langeb sper-ma kvaliteet. Kestvalt madal E-vitamiini tase veres tähen-

dab oluliselt suuremat ris-ki silma kae, südame- ja vere-soonkonnahaiguste, kasvaja-te tekkeks, soodustab lihas-te nõrkust ning maksa ja nee-rukahjustusi. E-vitamiin an-tioksüdandina kaitseb raku-membraane ja muid struk-tuure kogu kehas, eriti aga närvisüsteemis. E-vitamii-ni puudusel punavereliblede membraanid kahjustuvad ja nende eluiga lüheneb. E-vita-miini abistaja on C-vitamiin, nad on sõbrad seleeni ja A-vi-tamiiniga.⦁ Soovitatav päevane kogus: 9–15 mg

Vitamiin Q, Q10 ja ubikinoo-nid. Q10-vitamiini saame nii loomset kui ka taimset pärit-olu toiduainetest. Q10 sisaldu-se ja selle omastatavuse sei-sukohalt on eriti head allikad merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, aga ka muna, kana-liha, sealiha, sojaõli, täister-viljatooted, pähklid ja spinat. Q10 tekke soodustajad mak-sas on B-grupi vitamiinid. Vä-ga oluline kogus Q10 süntee-sitakse inimorganismis. Va-nanedes väheneb maksa või-me viia teisi ubikinoone ini-morganismile vajalikku Q10 vormi ja mitme haiguse kor-ral vähenevad selle vitamii-ni varud. Sel puhul oleks tar-vilik teda juurde saada. Vita-miin Q10 puudusel tekivad vä-simus, jõuetus, kehalise koor-muse taluvuse langus. Kest-

Mele ViilHiina loodusterapeut, dermatoloog ja

aroomiterapeut

V itamiinid jaotatakse vastavalt lahustumise-le rasv- või vesilahus-

tuvateks. Rasvlahustuvate vi-tamiinide hulka kuuluvad: ⦁ A-vitamiin⦁ D-vitamiin⦁ E-vitamiin⦁ Q10-vitamiin

Vitamiin A, karotenoidid. Inimene saab A-vitamiini re-tinoidina loomsetest toidu-ainetest: kalamaksast, kala-

õlist, piimatoodetest, sealt on ta hõlpsasti ja kiiresti kätte-saadav. Taimsetest toiduai-netest saadakse eelaineid ka-rotenoide ehk taimseid pig-mente. Karotenoidide poolest rikkad toiduained on toma-tid, porgandid, mais ja apelsi-nimahl.

Rohelised taimed on kõik suurepärasteks karotenoidi-de allikaks, kuigi nende kolla-ne, punane ja oranž pigment on klorofülliga varjatud. Karo-tenoidid omastuvad paremi-ni keedetud viljadest ja nen-de muutumine organismis A- vitamiiniks ning imendumi-

ne võtab aega 6–8 tundi. A-vi-tamiini puudujääk organis-mis mõjutab ennekõike näge-mist. Selle vitamiini puudusel tekib kanapimedus – nägemis-häire pimedas. Lisaks muutub silm kuivaks, sest limaskes-tad ja naharakud ei arene nor-maalselt. Vitamiin A tagab li-maskesta pinnarakkude (silm, kops, seedetrakt) lima tootva võime. Et lima on oluline tõke bakteritele kaasub vitamiin A-defitsiidiga nakkuste suurene-nud risk. A-vitamiin on ka na-ha vitamiin, tema puudusel tekib kestendus (kõõm) pea-nahal, üldine naha kuivus ja

vananenud väljanägemine. A-vitamiin on oluline nii mees-te kui ka naiste sugunäärme-te arengule ja funktsioneeri-misele, samuti loote arengule, eriti vajalik ka laste kasvami-seks. Vitamiin A on tugev an-tioksüdant – vabade radikaali-de püüdja.⦁ Soovitatav päevane kogus: 0,75–1,1 mg

Vitamiin D (D3 ja D2). Loo-duslikest allikatest on D-vi-tamiin hõlpsasti kättesaa-dav kalaõlist, munakollasest, maksast, võist ja pärmist. D- vitamiin tekib inimese nahas

5 TERVISEUUDISED 5. NOVEMBER 2014


erineva tõve tekitajaks on n-ö välistel mõjudel tekkivad vabad radikaalid. Nende vastu võitlemisel on abi vitamiinidest, millest omakorda on põhilisteks antioksü-dantideks A, C, E, Q10. 50

valt madal Q10 tase veres tä-hendab aga oluliselt suuremat riski südame- ja veresoonkon-nahaiguste, parodontiidi, im-muunsüsteemihäirete, kasva-jate tekkeks ja arenguks ning seniilsuse tekkeks ja kiirene-nud vananemiseks. ⦁ Soovitatav päevane kogus: 10–25 mg

Vesilahustuvate vitamiinide hulka kuuluvad: ⦁ C-vitamiin ⦁ B-rühma vitamiinid⦁ Foolhape

C- vitamiin (L-askorbaat). Looduslikult leidub C-vita-miini vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimateks al-likateks C-vitamiini saami-sel on mustasõstra- ja kibu-vitsamarjad, paprika, leht-kapsas, hapukirsid, mädarõi-gas, petersell, sidrun, tomat, kiivi, papaia ja muud tsitru-selised. C-vitamiin on vajalik naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneeri-miseks. Teda vajab närvisüs-teem, seedeelundid ning hor-moonsüsteem. C-vitamiin on kiiresti toimiv tugev antiok-südant. Viirushaiguste ajal te-kib palju vabu radikaale, mis tekitavad koekahjustusi hin-gamisteedes, ennekõike bron-hides ja kopsudes. Looduslik C-vitamiin võetuna kohe hai-gestudes tavapärasest suure-mas annuses hoiab ära ras-

keid tüsistusi – see on ära proovitud võte. Veel nutikam on viiruste leviku perioodil profülaktiliselt võtta C-vita-miini või süüa vitamiiniri-kast toitu. ⦁ Soovitatav päevane kogus: 55–100 mg

Foolhape (vitamiin B10, B11, B12). Toiduained, millest orga-nism kergesti foolhapet omas-tab, on maks, pärm, roheli-sed taimeosad ja oad. Eestla-sed saavad suure osa foolhap-pest kartulist. Kõige rohkem räägitakse foolhappe vajadu-sest raseduse puhul, samu-ti on ta oluline naistel imeta-mise ajal. Foolhappe puuduse tunnuste hulka kuuluvad är-rituvus, kõhulahtisus, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, suunurkade haavandid, kee-lepõletik ja suurpunalibleline kehvveresus. Foolhapet peaks kasutama koos vitamiini C, pantoteenhappe (vit B5), bio-tiini (vit H), vitamiin B12, tia-miini (vit B1) riboflaviini (vit B2) ja püridoksiiniga (vit B6). ⦁ Soovitatav päevane kogus: 0,3–0,5 mg

Vitamiin B1 (tiamiin). B1-vita-miini looduslikud allikad on õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täis-teraviljatooted ja päevalille seemned. See vitamiin kardab kuumutamist ja keetmine vä-hendab tema sisaldust mär-kimisväärselt. B1-vitamiini

puudusel tekivad tõsised när-vitalituse häired igal tasandil, esmatunnused on seedekulg-la tegevuse häired, nõrkus, isutus, ärrituvus, emotsio-naalne tasakaalutus, depres-sioon, anoreksia, mälu nõrge-nemine ja närvipõletikud. Vi-tamiini B1 avitaminoos põh-justab bereberi hulginärvipõ-letikku, südamepuudulikkust ja turseid. B1-vitamiini defit-siiti põhjustab kestev ja rohke alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, samuti suitseta-mine ja antibiootikumide tar-vitamine. Kuna süsivesiku-te lõhustumine vajab rohkes-ti tiamiini, võib defitsiit tek-kida pideva suhkrutarbimi-se korral. ⦁ Soovitatav päevane kogus: 3–5 mg

Vitamiin B2 (riboflaviin). Riboflaviini parimad loodus-likud allikad on piim, jogurt, õllepärm, maks, kala, munad, kaunviljad, spinat. Riboflavii-ni defitsiidi esmatunnused on pragunenud ja katkised suu-nurgad ning huuled, nõrkus, depressioon. Riboflaviini on vaja naha, juuste, küünte nor-maalseks arenguks ja näge-mise säilitamiseks. ⦁ Soovitatav päevane kogus: 1,1–1,7 mg

Vitamiin B6 (püridoksiin). Looduslikud põhiallikad selle vitamiini saamiseks on maks, kala, munakollane, pähk-

lid, leib, avokaado, banaanid, pärm ja kaunviljad. B6 toodab ka soole mikrofloora. Kestva vitamiinipuuduse tunnuseks on nahapõletikud (suunur-kade lõhenemine, nahakah-justused silmade ümber), kä-te ja jalgade närvikahjustused (krambid, suremistunne, va-lu) ja aneemia. Vitamiinipuu-duse tekitajateks võivad olla alkoholism, seedetrakti kroo-nilised haigused ja suukaud-sed rasestumisvastased va-hendid. B6 vitamiini kõige pa-rem sõber on magneesium. ⦁ Soovitatav päevane kogus: 1,9–2,4 mg

Vitamiin B12 (kobalamiinid). B12-vitamiini sisaldavad vaid loomsed toiduained: maks, li-ha, piimatooted, kala, munad, veretooted. Vähesel määral sünteesivad B12-vitamiini ka bakterid jämesooles. Vitamii-nipuuduse esmatunnused on närvipõletik, ärritatavus, mä-luhäired, menstruaaltsükli häirumine, üldine nõrkus. B12 defitsiit tekib enamasti alko-holismi, peensoole eemalda-mise, paelussi, täieliku mao eemaldamise, mao alahappe-suse ja kõhunäärme haigus-te puhul.

Ohustatud on ka inimesed, kes üldse loomseid produkte ei söö. B12-vitamiini lähimad abilised on foolhape, kaltsium ja raud. ⦁ Soovitatav päevane kogus: 0,003–0,004 mg

Pähklid ja seemned on vajalikud vitamiinide allikad. FOTO: MEELI

KÜTTIM

Köha ja nohu piinavad?Alpiõlide sprei vabastab hingamisteed.

Alpiõlide sprei, 75 ml

• Rahustab ja aitab avada hingamisteed• Hoiab ruumis õhu värske ja hävitab baktereid• Sobib lastele alates 2. eluaastast ja allergikutele.

Kasutamine päeval: pihustage sälvrätile või sallile/riietele, pihustage ruumis

Kasutamine öösel:

Pihustage toas, padja nurkadele, ööriietele või salvrätile

Made in Switzerland

Sisaldab väärtuslike looduslike eeterlike õlide segu.

11EUR18,71

Kampaania kestab kuni 30.11.2014 või kuni kaupa jätkub

Saadaval Nahrin ametlikus esinduses Roosikrantsi 17, Tallinn.

Telli tel 618 0733 / [email protected] või tule Swiss Nahrin Estonia OÜ esinduse kauplusesse. www.nahrin.ee

6 UUDIS



Terviseamet: ravige gripp kodus väljaGripi sümptomiteks on hai-guse äkiline algus, kõrge pa-lavik (38 °C ja rohkem), mil-lele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihas-valu või esineb hingamisras-kuseid.

Võib esineda ka kõhulahti-sust. Viirushaigused levivad piisknakkuse teel vahetu kon-takti kaudu haigestunud ini-mesega. Seepärast peab hai-ge inimene katma köhides või aevastades suu ja nina puh-ta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe visata prügi-kasti.

Kuidas ennetada grippi haigestumist?Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha juba oktoobris.

Gripivaktsiin hakkab ter-vetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidus-tuste puudumisel vaktsineeri-da kõik soovijad alates kuuen-dast elukuust.

Lapsele tehakse esimesel korral kaks vaktsiiniannust paarinädalase vahega. Vaktsi-neerimine on vastunäidusta-tud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitund-likkuse korral ja ägeda palavi-kulise haiguse ajal.

Terviseuudised

Tasub teada:Riskigruppi kuulujad peavad kindlasti end vaktsineerima

Kindlasti peaksid kaaluma vaktsineerimist riskirühma-desse kuuluvad inimesed: 65aastased ja vanemad; isikud, kes põevad anee-miat, kroonilist kopsu-, süda-me-, neerude või ainevahetu-se süsteemi haigust (eeskätt diabeeti); 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi; immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas HIV-po-sitiivsed isikud; rasedad, kelle raseduse 2. või 3. trimester langeb gripi-haigestumise ajale; hooldeasutuste ja pikaravi-haiglate kroonilisi haigusi põ-devad patsiendid; tervishoiutöötajad, hoolde-asutuste töötajad, linnufarmi-de töötajad jt; isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.

Kuidas hoiduda gripist? Väldi lähedast kontakti hai-ge inimesega. Kui oled ise hai-ge, hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei hai-gestuks. Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju.

Kata oma suu ja nina. Ae-vastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasu-tamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Pese käsi. Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud le-vivad sageli siis, kui puuduta-takse pisikutega kaetud ese-meid ning seejärel oma silmi, nina või suud. Ela tervislikult. Maga piisa-valt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt ve-delikke ja söö täisväärtuslik-ku toitu.

Kas gripiviirus allub ravimi-tele? Enamik gripiviiruseid on vastuvõtlikud viirusevastas-tele ravimitele. Viirusevasta-sed ravimid on retseptiravi-mid. Antibiootikumidest abi ei ole.

Kui kaua gripiviirus õhus pü-sib? kõvadel pindadel 24–48 tun-di, poorsetel materjalidel (rii-ded, paber) 8–12 tundi,

viirusega saastunud kätel – kuni 5 min; massiivsel saastu-misel kuni 3 tunnini.

Kuidas grippi teiste viirus-haiguste seast ära tunda? Paragrippi tunneb kõige-pealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekki-da võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab pikemat aega. Selle raviks eri-ravimeid pole. Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumis-tega, kuid sellega võivad kaas-neda silmapõletik, seedehäi-red ja kõhuvalu. RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht. Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga. Võib tüsistusena tekitada kopsu-põletikku, neeruvaagnapõle-tikku või krooniliste haigus-te ägenemist. Kergemini le-vib ja ägedamini kulgeb just A-gripp.Allikas: terviseamet

Gripiga tuleks koju põdema jääda. FOTO: INDREK SUSI

Otse loodusest Sinu pere heaks!

Elujõu vitamiinidTugev antioksüdantne kompleks vitamiinide, mineraalainete ja taimse

goji-viljade ekstraktiga võitleb vabade radikaalide kahjulike mõjude vastu,kaitseb organismi väsimuse, kurnatuse ja üldise nõrkuse eest. Võluvits Elujõu

vitamiinid aitavad tõsta vitaalsust, taastada energiavarusid ning tõhustada immuunsüsteemi.

www.elulill.eeProovi ka teisi Võluvitsa tooteid!

Saadaval apteekides!

REKLAAM 7

5. NOVEMBER 2014 TERVISEUUDISEDreklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

Me ei tea, millest see koosneb ja kas see võib tekitada pöör-

dumatuid taga järgi. Pudelitel puu-dub info ja kui isegi on, siis kas saame seda võtta tõena?Halva kvaliteediga e-vedelikku võib ära tunda kurgu kriipimise, kuivava suu, ebameeldiva keemili-se kõrvalmaitse ja teiste sarnaste sümptomite põhjal.

Kindlasti on silma jäänud artiklid ajakirjandu-ses, et inimesed on e-sigaretist mürgistuse saanud. See on sulatõsi, kuna nad on kellegi garaažis olemasolevatest vahenditest kokku segatud e-vedeliku ostnud. Põhjus, miks nad seda kättesaadavatest ja analoogsetest aine-test kokku segavad, on lihtne – osa vajalike ai-nete ostmine ja tellimine on Eestis keelatud. Kui see avastatakse, siis sellises olukorras sekkub maksu- ja tolliamet. Teine põhjus on kvaliteet-se vedeliku tootmise omahind, nad ei saaks se-da nii odavalt müüa ja neil poleks turgu, kellele müüa. Kõrge kvaliteediga vedelikku on suhte-liselt kallis toota, sest kasutatakse puhtamaid koostisosasid.

E-sigaretid on kõik sarnased ja paljud arvavad, et nad kõik tulevad samast tehasest, kuigi te-gelikuses on tehaseid sadu. E-sigaretid näevad küll sarnased välja, aga see, millest ja kuidas nad tehtud, on rohkem kui erinev.

Hiinlased müüvad hinda ja nagu me kõik teame, enamik Hiina asju on odavad ja ebakvaliteet-sed. Sama peab paika ka siin, kuid on olemas ka tehaseid, kes toodavad kvaliteet tooteid, mi-da tasub osta.

Maailmas on palju asju, mis võivad meile kahju-likud olla, tuleb vaid teada, mida osta. Me saa-me ise enda tervise eest hoolt kanda, kui tea-me, mida tarbime.

Teadaolevalt on Nicorex Eestis üks väheseid e-sigarettide turustajaid, kes müüb kontrollitud, sertifitseeritud ja kõrgeima kvaliteediga e-vede-likke ja e-sigarette.

Nicorex on Eestis teadaolevalt ainus, kes laseb vedelikesse lisada ka essentsõlisid, mis niisu-tavad limaskestasid ega lase neil kuivada. Ees-tis teised firmad sellist lisandit ei kasuta – vä-ga lihtsalt põhjusel – teeb see ju vedeliku kal-limaks.

Samuti puudub Nicorexi vedelikes etanool, mi-da paljud Hiinas toodetud vedelikud sisalda-vad. Etanool tugevdab kurku kriipivat ärrituse tunnet, mis on paljude jaoks ebameeldiv.

Millest siis e-sigaretivedelik koosneb?Tavaliselt on e-vedelike põhikomponendid taim-ne glütseriin e glütserool (ingliskeelne levinud lühend: VG) ja propüleenglükool (PG), vesi ja maitseained. Nikotiiniga vedeliku puhul ka ni-kotiin, tavaliselt peetakse alla 8 mg sisaldust lahjaks, 8–12 keskmiseks ja üle selle kangeks.

Vedeliku põhjaks on PG või VG ja need hoiavad nikotiini ning maitseid tasakaalus, võimaldades sul e-sigaretist pahvida suitsulaadseid aurupil-vi. Nii PG kui ka VG on orgaanilised ained.

Propüleenglükooli ehk PG-põhised vedelikud on maailmas levinumad, sest PG on suhteliselt vedel ja imendub paremini e-sigareti aurusti tahtidesse. Samuti ei kuhju kuumutuselemen-

dile VGga võrreldes nii kiiresti tihkemat ainet. PG on peaaegu maitsetu ja lõhnatu ega mõjuta kuigivõrd e-vedeliku maitset. Toiduainetööstu-ses kasutatakse seda niiskusesäilitajana. Ühest küljest tekitab see järjepideval tarbimisel suit-setamisega võrreldava kurku kriipiva ja kuiva-tava tunde, teiselt poolt on see ka tugev niisuti. Samas võib see mõnedel inimestel tekitada al-lergilist reaktsiooni. USA Toidu- ja Ravimiamet on tunnistanud selle üldiselt ohutuks aineks.

Taimsel glütseriinil ehk VG-l põhinevatel vedeli-kel on omad eelised. VGd kasutatakse laialda-selt toitudes ja jookides niisuti, lahusti, täidise, magusainena, toidulisandina jpm. Niisutusoma-duste tõttu on see kasutusel ka ravimi- ja hü-gieenitööstuses. Sel on kergelt magus maitse, mis teeb ka VG-l põhineva e-vedeliku magusa-maks ning maitse esiletoomise keerulisemaks, kuid võimalikuks. Kuna VG on PGst tihedam ve-delik, tekitab see veipimisel märgatavalt roh-kem auru, samas ei tekita see kurgu kuivamist ja kriipimist. Allergilisi reaktsioone esineb harva.

Paljud Hiina või Euroopa masstootjate orgini-naalvedelikud tossavad vähe ja kriibivad kur-ku. Põhjus on selles, et nendes kasutataktse odavad ja madalama puhtusega koostisosasid, sest hiinlane müüb hinda. E-vedelikega tege-levad firmad tellivad vedelikke tehastest, mis müüvad e-vedelikke standardse koostisega. Nicorexi spetsialistid on välja töötanud enda retsepti, neid toodetakse vaid eritellimusel. Ve-delikes kasutatakse vaid kõrgeima puhtusega koostisaineid. See tähendab, et keskmise Ees-tis saada oleva vedelikuga võrreldes on rohkem auru, pehmust ja puhast maitset ning vähem kurgukriipimist. Nicorexi vedeliku teeb veel eri-liseks kõikide teiste ees essentsõlide sisaldus, mis niisutavad limaskestasid ja tekitavad väik-sema “kuiva suu” efekti.

Samuti on muudetud maitseainete kogust, et neid oleks mitte üleliia ega liiga vähe, vaid just parajalt. Nii mõneski vedelikus on mitu erinevat maitseainet erinevas vahekorras – muudetud on ka nende omavahelist suhet, üritades saada parimat tulemust.

Lisatud on vähesel määral destilleeritud vett, kuna see on e-vedelikes vajalik ning ka kopsu-dele hea. Siiski on seda vähem kui enamikus Euroopas toodetud vedelikes, sest liigne destil-leeritud vee hulk teeb e-vedeliku liiga vedelaks ning osas aurustites hakkab see liigselt jooks-ma ning aurusti lurisema.

Nicorexil läks komponentide õige vahekorra paika loksutamisega kaua aega, kuid tulemus, mis testides saadud, on väga hea. Osalt sõl-tub see ka aurustist, sest vedelik peab töötama hästi kooskõlas teatud aurusti tüüpidega. Kui aastaid tagasi vedelikud loodi, siis olid need sobilikud vana tüüpi aurustitega. Aeg on aga edasi läinud ja aurustid uuenenud. Kuna suu-red tehased vedelike koostist ei muutnud, jäid need ajale lihtsalt jalgu. Nicorex lasi enda init-siatiivil antud uuenduse ära teha.

Kui tarbid, ole teadlik, mida tarbid, odava ja tundmatu vedeliku ost võib tähendada hoopis kokkuhoidu teie tervise arvel.

www.nicorex.eu

Ebakvaliteetne või odav e-vedelik.Mis on tagajärjed?

8 UUDIS



Triinu Entsik-GrünbergSüdameapteegi proviisor ja

nõustamisteenuste juht

Kõhupuhitus on suure-nenud gaasihulk see-dekulglas. Kõhupuhi-

tust võivad tekitada süsihap-pegaasi sisaldavate jookide joomine, samuti raskesti see-duv toit, sooletalitluse häired, kõhunäärmeprobleemid jne. Kõhupuhituse leevenduseks on apteegi käsimüügis saada-val toimeainel simetikoon ja dimetikoon põhinevad ravi-mid. Looduslikest vahendi-test aitavad kõhugaase vähen-dada ravimteed, nagu näiteks köömne-, aedtilliseemne-, aptee gikummeli-, mesika-, pipar mündi- ja koirohuteed.

Kõrvetised. Kõrvetised teki-vad tugevalt happelise maosi-saldise söögitorru tagasipais-kumise tagajärjel. Apteekides on müügil maohapet neutra-liseerivad kaltsium- ja mag-neesiumkarbonaati sisaldav preparaadid, mida võetakse 1–2 tabletti korraga üks tund pärast sööki või kõrvetiste ajal. Samuti saab apteegist os-ta ranitidiini, omeprasooli ja pantoprasooli sisaldavaid pre-paraate, mille toime põhineb maohappe tekkimise pärssi-mises. Kui midagi muud ei ole käepärast, leevendab kõrve-

tisi lühiajaliselt ka klaasitäie vee joomine.

Kõhulahtisus ja oksendami-ne. Tegemist on normaalse keha kaitsereaktsiooniga sis-setunginud viirustele või bak-teritele. Oksendamisega ja kõ-hulahtisusega püüab orga-nism paljunenud mikroorga-nisme kehast välja viia. Kõhu-lahtisuse ja oksendamise pu-hul on soovitatav juua ohtralt toasooja gaasita mineraalvett ja kummeliteed. Kummeliteel on põletikuvastane, mikroo-bivastane, higistama ajav, ra-hustav, uriini- ja sapieritust soodustav, mao- ja soolegaa-side vastane ja seedimist soo-dustav toime.

Vedeliku ja soolade tasa-kaalustamiseks kehas võib kasutada Rehydroni pulbrit, mis sisaldab naatriumklorii-di, -tsiraati, kaaliumklorii-di ja veevaba glükoosi. Kasu-tatakse ägeda kõhulahtisuse korral, kui on kerge või mõõ-dukas vedelikukaotus nagu vähenenud uriini eritus, li-maskestade kuivus, külmad käed ja jalad, väsimus, üldine nõrkus, lihaskrambid ja/või kaalukaotus.

Preparaadis sisalduv glü-koos soodustab vee ja naatriu-mi imendumist sooltes ja tsit-raat korrigeerib happe-aluse tasakaalu häireid organismis. Raske vedelikukaotuse korral on vajalik intravenoosne ve-deliku manustamine. Kõhu-lahtisuse raviks soovitame ka probiootikume ja adsorbente.

Kõhuhäda vastu leiab abi apteegist Ravimiriiul Enne tableti alla neelamist tuleb teada tema toimet.

Probiootikumid on piim-happebakterid. Nende aineva-hetuse lõpp-produktid piim- ja äädikhape langetavad soo-lestikus PH taset ja see oma-korda aitab haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta.

Lisaks takistavad probioo-tikumid haigustekitajate kin-nitumist sooleseintele. Pro-biootikumid sobivad igas eas inimestele. Tõestatud on kõ-hulahtisuse teket vähendav ja parandav ja immuunreakt-sioone parandav toime.

Kõhu korrastajad. Kõhtu korrastavad ka adsorbendid (Smecta, aktiveeritud süsi, rä-nigeel). Need on suure poor-susega ja eripindalaga ained. Adsorbente tuleb võtta tund-

Aktiivsüsi pärsib mikro-organismide poolt toode-tud toksiliste ainete imen-dumist mak-ku ja seede-kulglasse, pidurdab nakatumis-protsessi. FOTO: FLYWITHME.

SG

Info ja broneerimine tel 509 3581,[email protected], www.loodus.net

Facebook: www.facebook.com/LoodusBioSpa

Loodusravikeskus Loodus BIOSPATilga tee, Muri küla, Luunja vald, Tartumaa

5- JA 7-PÄEVASED RAVIPAASTU,

ORGANISMI PUHASTAMISE JA DIEEDIKUURID

7 päevaga - 7 kilo kergemaks,7 aastat nooremaks, 7 korda erksamaks!

300 € Hind sisaldab majutustja kõiki vajalikke protseduure. Lisatasu eest suur

valik ravi- ja kehahooldusprotseduure.

15. detsember 21. detsember 7 päeva5. jaanuar 11. jaanuar 7 päeva14. jaanuar 18. jaanuar 5 päeva21. jaanuar 27. jaanuar 7 päeva31. jaanuar 6. veebruar 7 päeva

Diabeet Terviseuudiste eriväljaanne ∫ 5. november 2014

Vitamiinitähestik tervise turgutamiseksPERHi diabeediõe Tiina Miti kinnitusel on patsiendi koolitamine esma tähtis, kuna sellega tagatakse parem ravisoostumus. Mitmed rahvusvahelised uuringud näitavad, et paljud diabeetikud lihtsalt unustavad ravimeid võtta. μ2

Aitame hoida suhkruhaiguse kontrolli all!

HARJUMAASaku Südameapteek Juubelitammede tee 6, tel 6728344

TARTUAnne Südameapteek Jaamamõisa Selver, Jaama 74, tel 7317050Tartu Kesklinna Südameapteek Kesklinna Keskus, Küüni 7, tel 7407276

PÄRNURüütli Südameapteek Rüütli 39, tel 4450060

RAKVEREViru Südameapteek Laada 20, tel 4546776Rakvere Maxima Südameapteek Tallinna 11, tel 3223681

PAIDEPaide Selveri Südameapteek Aiavilja 4, tel 3850221

VÕRUJüri Tänava Südameapteek Jüri 15, tel 7661350

TALLINNMagistrali Südameapteek Magistrali Kaubanduskeskus, Sõpruse pst. 201/203, tel 6774290Tõnismäe Südameapteek Tõnismägi 5, tel 6442282Vikerlase Südameapteek Vikerlase keskus, Vikerlase 19, tel 6384338Pirita Südameapteek Merivälja tee 24, tel 6237482Raudalu Südameapteek Viljandi mnt. 41a, tel 6535991Lasnamäe Centrumi Südameapteek Mustakivi tee 13, tel 6052929

Diabeeditoe teenust pakuvad järgmised Südameapteegid:

Sinu tervis on meie südameasi.www.südameapteek.ee

Südameapteek pakub koostöös Eesti Diabeediliiduga valitud apteekides Diabeeditoe teenust. Teenus sisaldab vererõhu, üldkolesterooli ja veresuhkru mõõtmist, kehakoostise määramist, glükomeetrite kontrolli, süstimisõpetust ning diabeetikule sobiva toitumiskava koostamist. Kui soovid diabeedialast nõustamist, siis broneeri aeg Südameapteegis. Lisainfo: [email protected].

2 DIABEET

TERVISEUUDISED5. NOVEMBER 2014

Kadi [email protected]

PERHi diabeediõde Tiina Mitt jagab diabeetikute iga-päevase raviga saadud ko-gemusi. Tema kinnitusel on patsiendi koolitamine esma-tähtis, kuna sellega tagatak-se parem ravisoostumus. Mitmed rahvusvahelised uuringud näitavad, et paljud diabeetikud lihtsalt unusta-vad ravimeid võtta.

Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) 2013. aas-ta statistika alusel on diabeet diagnoositud maailmas 382 miljonil inimesel. Aastaks 2035 prognoositakse diabeetikute arvu 55% tõusu. Enamiku neist (ligi 90%) moodustavad II tüü-pi diabeetikud. Vanuseliselt on kõige rohkem tõusnud 40−59 aasta vanuste ehk parimas töö-eas olevate inimeste hulk. Tõu-suteel on aga ka 60−79 aasta va-nuserühm, tõlgendas neid sün-geid näitajad lahti Põhja- Eesti Regionaalhaigla diabeediõde Tiina Mitt.

Diabeedi muudavad ras-keks haigusega kaasnevad tü-sistused, jätkas ta. Lisahaigu-sed halvendavad oluliselt elu-kvaliteeti ja lühendavad elu-iga. Dia beedi tüsistuste tekke-põhjusena on uuritud palju eri-nevaid biokeemilisi mehhanis-me, kuid tulemuseks on, et ai-nus konkreetne viis suhkurtõ-ve tüsistuste vältimiseks on

tagada ravi abil võimalikult normilähedane glükoosisisal-dus veres.

“Glükoosi kontsentratsioon veres on range metaboolse kontrolli all. Juba kergelt suu-renenud vere glükoosi sisaldus suurendab tüsistuste ohtu,” selgitas Mitt. Üldlevinud mee-tod vältimaks tüsistuste teket on tühja kõhu plasma glükoo-sisisalduse kontroll. “Glükee-milise kontrolli parandamine läbi paastuveresuhkrute kor-rigeerimise ei ole andnud pa-raku soovitud tulemusi,” tõ-des diabeediõde. Suureks prob-leemiks on tema sõnul endiselt II tüüpi diabeedi korral kardio-vaskulaarsetesse haigustes-se haigestumine ja suremus. Kardiovaskulaarsed haigused on 75% II tüüpi diabeedi surma põhjuseks. “Suuremõõtmeliste uuringute DECODE-DECODA tulemuste analüüs näitas, et haigestumist ja suremust kar-diovaskulaarsetesse haigustes-se mõjutab mitte niivõrd paas-tu glükoosi tase, vaid söögi-järgne (kaks tundi pärast söö-ki − toim) glükoosi tõus plas-mas, eriti naistel,” rääkis Mitt.

Postprandiaalne hüperglükeemiaPostprandiaalset hüperglükee-miat esineb II tüüpi diabeedi korral sagedamini, kui oskame arvata, jätkas ta. Näiteks 443 uuritud II tüüpi diabeetikust 71% olid veresuhkrud kaks tun-

veresoonte haiguste risk. Dia-beet suurendab võrreldes mit-tediabeetikutega kardiovasku-laarsete haiguste riski meestel kaks korda ja naistel 3−4 kor-da. Ka kardiovaskulaarne sure-muse risk on diabeeti põdevail naistel suurem (2,6 korda) kui meestel (2,1 korda). Diabeedi-haigetel on haiguse efektiivse raviga võimalik suuremal mää-ral ära hoida südame infarkti kui madalama riskiga patsien-tide rühmaga, sõnas Mitt.

Teadlikkus haigusest parandab ravisoostumustUuringud on Miti sõnul näi-danud, et söögijärgsel hüper-glükeemial on seos ka retino-paatia, põletiku ning vähiris-ki suurenemisega. Uuringu-test nähtub, et pankrease väh-ki haigestumise relatiivne risk tõuseb 2,15 korda, kui söögi-järgsed veresuhkrud ületavad 11,1 mmol/l. Meestel on oht suurem kui naistel. Söögijärg-set glükoositõusu üle 11mmol/l seostatakse ka kognitiivse või-mekuse halvenemisega va-nematel inimestel. Postpran-diaalne hüperglükeemia võib soodustada vanematel II tüü-pi diabeedihaigetel dement-suse väljakujunemist. Veel on Miti sõnul teada, et postpran-diaalne hüperglükeemia suu-rendab II tüüpi diabeediga ini-mestel karootise intima-media (rasvosakeste kuhjumise tase arterite seintel − toim) paksust.

Hüperglükeemia võib olla põhjustatud ka patsiendi te-gevusetusest. “Nagu me tea-me, inimesed on erinevad ning nende teadlikkus, arusaamad ja ravist kinnipidamine mää-

rab suures osas diabeediravi tulemuse,” rääkis ta. Statisti-ka andmetel unustab 20% dia-beetikutest tablette regulaar-selt võtta. “Viis protsenti jätab võtmata, kui veresuhkur on lii-ga kõrge. Kaks protsenti jätab tabletid vahele, kui veresuhkur on madal,” edastas Mitt uurin-gu tulemusi.

Üks Briti uuring näitas, et makrovaskulaarsete tüsistus-tega naistest jätsid 45% eri põh-justel süstimisi vahele. USA uuring jällegi tõestas, et 31% diabeetikutest jätab süstimi-si vahele või teeb neid vähem. “Sageli jätab süstid tegema-ta 9% suhkruhaigetest,” tõdes Mitt. Tema sõnul peaks tüsis-tuste ennetuses suuremat tä-helepanu pöörama patsientide koolitusele, teadlikkuse tõst-misele ja söögijärgse glükoosi-sisalduse kontrollile.

Uuringud on näidanud, et II tüüpi haigestunute edaspi-dise ravi tulemuslikkus para-neb, kui patsiendile haigestu-mise alguses selgitatakse hai-guse olemust, kulgu, ravi põhi-mõtteid, võimalikest tüsistus-test hoidumist, rääkis ta.

Koolituse saanud patsien-tide juures on tema sõnul tä-heldatud, et nad järgivad ravi-soovitusi paremini. “Efektiiv-ne kommunikatsioon patsien-di ja meditsiini personali va-hel parandab patsiendi arusaa-mu raviotsustes, raviplaanist kinni pidamist, glükoositase-me mõõtmist veres,” kinnitas Mitt. Varajane ja kõikehõlmav II tüüpi diabeedi ravi ja pat-sientide koolitus vähendab di-abeedist tingitud tüsistuste te-ket ja parandab elukvaliteeti.

Hea patsient on koolitatud ja koostöövalmisRavisoostumus Ravi tõstab elukvaliteeti

di pärast sööki üle 14 mmol/l. “Ühes suuremas uuringus osa-lenud 3284 tablettravil olevast diabeetikust leiti söögijärgset hüperglükeemiat (veresuhkur üle 8,9 mmol/l) 84% diabeeti-kutest,” lisas Tiina Mitt. Hü-perglükeemia põhjustab vere-soontes spetsiifilisi muutusi, mis soodustavad kardiovasku-laarsetesse haigustesse haiges-tumise tõenäosust. “Uuringute tulemused näitavad, et postp-randiaalne hüperglükeemia on oluline riskifaktor ateroskle-roosi tekkel,” tõdes ta.

Hüperglükeemia, sealhul-gas postprandiaalne glükoo-si tõus vallandab endoteeli kahjustuse ja tõstab esile tei-si metaboolseid faktoreid, mis on ühenduses ateroskleroo-

si tekkega. Muutused on seo-tud oksü datiivse stressi ja va-bade radikaalde produktsioo-niga. Hüperglükeemia soodus-tab muutusi ka HDL- ja LDL-ko-lesterooli ainevahetuses. “Ok-südatiivset stressi peetakse mikro- ja makrovaskulaarse-te tüsistuste põhjustajaks. Kui glükoosi tase veres tõuseb, suu-reneb ka oksüdatiivne stress,” rääkis Tiina Mitt.

Erinevates uuringutes on tema sõnul hinnatud nii tüh-ja kõhu glükoosi taseme kui ka postprandiaalse glükoosi tase-me mõju plasmas kardiovasku-laarhaiguste tekkele. Honolulu südameuuringus leiti näiteks, et postprandiaalne glükoosisi-salduse tõus veres 8,8 mmol/l tõstis nii südame kui ka aju-

Insuliini-inhalaator on üks võimalus ravimit manustada. FOTO: GUILLERMO LEGARIA

REKLAAM 3


4 DIABEET


Soovitused:Elustiili muutused II tüüpi diabeedi puhul: 30–60 minutit jalutamist või muud mõõdukat koormust iga päev. Loobu suitsetamisest. Piira alkoholitarbimist – kõi-ge enam klaas kuiva veini või 50 g kanget alkoholi päevas. Vähenda kaloreid päevas vä-hemalt 500 kilokalori võrra, kui on ülekaal. Piira soola (kuni 3 g päevas).

Kui vaatamata elustiilimuu-tustele veresuhkru tase ei lan-ge ja tühja kõhu veresuhkur on üle 6 mmol/L, alustatakse enamasti raviga. Kui patsien-dil kardiovaskulaarsed riskite-gurid puuduvad (kõrge koles-terool), võib natuke veel proo-vida dieediga ja reguleerida füüsilist koormust. Kui see tu-lemusi ei anna, on esimene ravi metformiiniga. See pidur-dab haiguse arengut ja seeläbi ka tekkivaid tüsistusi, nt vere-soonte kahjustumist. Metformiini ravi peab alusta-ma väikeste doosidega, et väl-tida sagedasimat kõrvalmõju – kõhulahtisust, mis paneb inimesi sageli ravist loobuma. Alustada tuleb poolest doosist. Kui kõht on korras, saab doo-si suurendada. See ravim lan-getab veresuhkru taset 2–4 mmol/L. Uuringud on kinni-tanud, et elustiilimuutused mängivad veresuhkru alanda-mises pea sama suurt rolli kui ravimid.

Diabeedi tüübid ja tekkemehhanismidDiabeet on krooniline ainevahetushaigus,mis võib aastatega kahjustada peaae-gu kõiki elundeid. Diabeet jagatakse kolmeks põhitüü-biks ja paariks haruldase-maks vormiks. Kõige levi-num on II tüüpi diabeet, mi-da esineb ca 90% ulatuses.

Diabeedi mehhanism on seotud insuliiniga. Insuliini tootvaid rakke on inimese ke-has vaid 2–3 grammi ja need peavad meid terve elu varus-tama. Seega tuleb neid sääs-ta niipalju kui võimalik. Osa diabeedi vormide teket saame ära hoida, kuid osa on parata-matud.

I tüüpi diabeeti kuulub auto immuunhaiguste hulka. Täpne tekkemehhanism on teadmata. Arvatakse, et tea-tud geneetilise taustaga ini-mestel tekib keskkonna ja või-malik, et ka viiruste mõjul au-toimmuunreaktsioon, mille käigus immuunsüsteem rün-dab insuliini tootvaid rakke. Koos insuliini tootvate rakku-de hävimisega väheneb ka too-detava insuliini hulk, kujuneb välja diabeet. Rakud nälgivad, kuna organismis puudub hor-moon, mis glükoosi rakkudes-se viiks. Mis paneb immuun-süsteemi valesti käituma, ei ole tänaseni täiesti selge. I tüü-pi diabeet kujuneb välja, kui li-gi 90% insuliini tootvatest rak-kudest on hävinud. Tekib see tavaliselt noortel, alla 35aas-tastel. Sümptomid on janu, sa-genenud urineerimine, kaalu-kaotus, koormustaluvuse lan-gus, öised jalakrambid, naha-sügelus, oksendushood, kõhu-valu, ketoatsidoos.

Insuliinipuudusel sureb ini-mene janusse ja nälga, sest puudub hormoon, mis viiks sissesöödud toitained kude-desse laiali. Insuliin soodus-tab ka aminohapete siirdumist rakkudesse ja valgusünteesi maksas. Insuliini toimel tun-gib glükoos rasva- ja lihasrak-kudesse ning tõhustub glükoo-si deponeerimine. Insuliin on I tüüpi diabeedihaigete puhul elutähtis asendusravi, muu ra-vi puudub. Insuliinraviga püü-takse jäljendada normaalset insuliineritust. I tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada.

Rasedusaegset diabeeti keskmisest enamRasedusaegse diabeedi põde-jate arv tõuseb 2013. aasta sta-tistika järgi rassipõhiselt eri-ti Lähis-Idas ja Aasias. Euroo-pas oli 2013. aastal diabeetikuid 8% elanikkonnast, aga rasedate hulgas oli neid rohkem: 12–13%.

Rasedusaegne diabeet algab raseduse II poolel, mil vere-suhkru tase tõuseb hormoo-nide koosmõjul. Probleem on selles, et kord avaldunud rase-dusaegse diabeedi korral on nii emal kui ka lapsel suurem risk hiljem diabeeti haigestuda. Ta-valiselt rakendatakse naiste puhul toitumisteraapiat, vaja-dusel ka insuliinravi. Eesmärk on vähendada tulevikus ohtu haigestuda diabeeti ja hoida laps tervena.

II tüüpi diabeet on levinud ja ohtlike tüsistustegaII tüüpi diabeet avaldub siis, kui umbes pooled insuliini tootvatest beeta-rakkudest on hävinud. Ehkki enamasti pee-

takse II tüüpi diabeeti elu tei-se poole haiguseks, siis haigu-se algus nooreneb. Haigus al-gab hiilivalt ning seetõttu sa-geli diagnoos hilineb. Haigus-tunnused nagu suukuivus, ja-nu, väsimus, võivad esineda tagasihoidlikult või puudu-da. Seetõttu on diagnoosimi-se hetkel umbes 50% inimes-tel tekkinud kõrgenenud ve-resuhkrutest koe- ja organ-kahjustus. II tüüpi suhkurtõ-ve põhjuseks arvatakse olevat geneetiliselt determineeritud insuliini sekretsiooni defekt ja häiritud insuliintundlikkus. Teatakse, et II tüüpi diabee-di tekkes on keskkonnategu-ritel suur roll, näiteks vähene füüsiline koormus, ebatervis-lik toit. Riskifaktorid on veel pärilik eelsoodumus, vanus üle 40, ülekaal, vähene füüsi-line koormus, düslipideemia, varem diagnoositud glükoo-si aine vahetuse häire, gestat-sioonidiabeet.

Ollakse arvamusel, et II tüüpi diabeedi tekkes omab rolli umbes poole ulatuses ge-netiline eelsoodumus ja üle-jäänud osas elustiil: sisemine rasvumine (vööümbermõõt), ebatervislik toidu valik, vähe-ne liikumine ja mõningad ra-vimid.

Enne insuliinidefitsiidi teket on veel võimalik hai-gestumine peatada. Insu-liinresistentsuse peapõhjus on ikkagi ebatervislik eluviis – suitsetamine, alkoholi liigtar-vitamine, valed toidu valikud, vähene füüsiline aktiivsus ja selle tulemusena tekkinud üle-kaal ja/või rasvumine.

Terviseuudised

Diagnoos Avastatakse sageli koos tüsistustega

Esimesena sai insuliinravi kolmeaastane laps, kes oli määratud surema. Kaks kuud ravi ja laps oli punnispõskne. Poiss elas siiski vaid 27aasta-seks, kuna sai siiski tõsised organkahjustused. Teine, kes sai insuliinravi, oli üks 12aastane tüdruk. Tema haiguse-eelsed pildid on paraku hävitatud. Too tüdruk kasvas suureks, sünnitas mitu last ja suri alles vanas eas 1987. aastal kopsupõletik-ku. Lühitoimelist insuliini süstis ta kogu oma elu.FOTO: DIAPEDIA.ORG

Firma jätkab Gustav Saksa 1907. aastal asutatud Eesti esi-mese protees-ortopeedilise töökoja traditsioone. Firma kogenud ortopeediaarstid annavad Teile kvalifi tseeri-tud konsultatsiooni. Firma kogenud spetsialistid valmis-tavad Teile individuaalse abivahendi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid ja nüüdisaegseid materjale.

VALMISTAME:esmased amputatsioonijärgsed proteesidposttraumaatilised ortoosidüla- ja alajäseme proteesidüla- ja alajäseme ortoosidtugiaparaadid (kogujalaortoosid)

tugikorsetidkorsetidbandaažiderinevad ortoosidabduktsioonitooted lasteleortopeedilised jalatsidortopeedilised tallatoed

SOODUSTUSED:soodustuse saamiseks esitada perearsti või eriarsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, isikut tõendav dokument ja pensionitunnistus.

telefon 742 0169, e-post: [email protected], www.ortopeediakeskus.ee

Vastuvõtu koht päev kell novem. detsem.

TARTU, Filosoofi 1, tel 742 0169

E, T, N, R K

9–169–18

dr Andrus Metsa E 16–18dr Helen Siliksaar E 10–12dr Ragnar Lõivukene K 14–16TALLINN, Lasnamäe, Punane 61, Medicum AS, kab 361

N 14–16 20.

TALLINN, tel 640 5535,Paldiski mnt 68a, Merimetsa Tervisekeskus, kab 238, dr Udo Pere

K 14–18

NARVA, tel 5457 0780,Narva Haigla, Haigla 1, kab 1

TT

10–1216–18

5. /19.12./26.

3./17.10.

PÄRNU, Suur-Sepa 14,Pärnu Perearstid, kab 101, dr Sven Johann Juckum, eelregistree-rimine 44 77 920, 44 77930

NT

12–1512–15

20.11.

2.

VILJANDI, Turu 10, Viljandi Tervisekeskus, kab 101

N 10–13 27.

JÕHVI, Jaama 34, Jõhvi Hooldus-haigla, kab 3 (silmaarsti kabinet),dr Mihhail Ižnin

T 10–12 18. 9.

KOHTLA-JÄRVE, Ravi 10d, Ida- Viru Keskhaigla, kab D4044,dr Mihhail Ižnin

T 13–15 18. 9.

RAKVERE, Tuleviku 1 Rakvere Polikliinik, kab 11,dr Alla Gannošina

N 10–12 13. 11.

TAPA, Valgejõe 14, Tapa Haigla kirurgikabinet, dr Alla Gannošina

N 13–15 13. 11.

JÕGEVA, Piiri 2, Jõgeva Haigla, kab 15

N 10–12 6. 4.

PÕLTSAMAA, Lossi 49 Põltsamaa Tervise AS, närvikabinet

N 13–15 6. 4.

VALGA, Peetri 2 Valga Haigla, kab D16

R 10–12 28. 12.

VÕRU, Jüri 19a, OÜ Uus Koda, kab 204 T 10–12 25. 16.

PÕLVA, Uus 2 Põlva Haigla tervisetuba

T 14–16 25. 16.

VASTUVÕTUD (ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA):

MTÜ Kääpa Hooldekeskus asutati 19. juulil 2005. Kääpa Hooldekeskus asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas, mis on orienteeritud vanurite ja puuetega inimeste ööpäevaringsele hooldusele ja rehabilitatsioonile. Peahoone mahutab 35 elanikku. Elamiseks on ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad. Peahoones asub ka uus ja moodne köök söögisaaliga. Hooldekeskusel on ka suure võimsusega uus pesumaja.

Kellele mõeldud?Kääpa Hooldekeskus on asutus, mis on loodud 56 eakale või puuetega isikule alaliseks või ajutiseks elamiseks. Hooldekesku-se eesmärk on tagada oma klientidele nende eale ning seisundile vastav hooldamine, põetamine ja rehabilitatsioon.

Kuidas siia elama saab?Saare Hooldekeskuse elanikuks võib soovi korral saada iga eakas ja füüsiliste puuetega isik kõikjalt Eestist. Vajalik on eelnev kok-kulepe meie juhtkonnaga. Vajalikud dokumendid:

• pass• puude korral seda tõendav dokument• pere- või raviarsti väljavõte haigusloost• kohaliku omavalitsuse poolt suunatutele garantiikiri

tasumise kohta• eraisikust maksja puhul kohapealne leping

Kui inimene meile elama asub, võib ta soovi korral kaasa võtta oma armsaks saanud riided, nipsasjad.

Kääpa Hooldekeskus osutab järgnevaid teenuseid:• hooldus• põetus• sotsiaalnõustamine• esmatasandi arstiabi• Loob võimalused klientidele suhtlemiseks

ja huvialaseks tegevuseks.

Info ja broneerimine tel 528 8217

Õige toitumine on diabeedi puhul väga tähtis.

Hoia veresuhkur normi piirides• Söö alati samadel aegadel

• Kontrolli igal toidukorral söödava toidu kogust

• Söö tervislikult, lisa toidule köögiviljad

Pea meeles, et lihtsam on teha esialgu väike-seid muudatusi toitumisharjumuses.

Söö mitmekesist toitu• Söö erineviad värvilisi puu- ja köögivilju

• Söö väikestes kogustes tervislikke teravilju, ube ja tärkliserikkaid köögivilju

• Lisa igale toidukorrale väke portsjon valku

• Tarvita rasvavaba või madala rasvasisaldusega piima või jogurtit

Piira ebatervislike toitude tarvitamist• Kasuta toidu valmistamiseks väikestes kogus-

tes tervislikke (küllastumata) rasvu, näiteks oliivi-, rapsi- või linaõli

• Söö iga päev väikestes kogustes avokaadot, pähkleid või kõrvitsaseemneid

• Väldi küllastunud (loomseid) rasvu ning kookose ja palmirasva

• Väldi transrasvu (näiteks margariini) ning neid rasvu sisaldavaid toite (koogid, küpsised, friikartulid)

Kuidas taldrik Sind aitab?Tõmba mõtteline joon taldriku keskele ja see-järel teine joon, mis ühe poole omakorda veeranditeks jagab.

Kuidas tervislikult toituda, kui Sul on diabeet?

Käepärased portsjonidPiimatooted

Söö 2 – 3 portsjonit päevasÜks portsjon = 1 tassitäis rasvavaba või vähese rasvasisaldusega piima või jogurtit

Puuviljad

Söö 2 – 4 portsjonit päevas.Üks portsjon = 1 väike toores puuvili või 1 tassitäis vaarikaid või ½ tassitäit konservpuuvilju (omas mahlas) või 2 supilusikat kuivatatud puuvilju

Köögiviljad

Söö 3 – 5 portsjonit päevasÜks portsjon = 1 tassitäis tooreid või ½ tassitäit keedetud või küpsetatud köögivilju

Liha ja muu valk

Söö 110 – 170g päevasSöö korraga vähe. Jaota lihavalk erinevatele toidu-kordadele. Üks kaardipaki-suurune lihatükk kaalub umbes 85 grammi. Umbes 30 g lihaga samaväärne on kasutada ½ tassitäit tofut või ¼ tassitäit kodujuustu või 1 muna või 1 supilusikatäie maapähklivõid

Teraviljad ja tärklis

Söö 6 – 11 portsjonit päevas.Üks portsjon = 1 viil leiba või 3 tassitäit rasvavaba popcorni või ¾ tassitäit kuivi helbeid või ½ tassitäit maisi või ¹/³ tassitäit riisi või makarone

Rasvad, magustoidud ja alkoholKasuta ainult erilistel puhkudel.Üks portsjon = ½ tassitäit jäätist või 1 väike muffi n või 2 väikest küpsist

Joo kindasti palju vett iga päev

Pöidlaots = 1 teelusikatäis = 1 teelusikatäis margariini või võid

Allikas: Eesti Diabeediliit

Peopesa = umbes 85 grammi = 1 portsjon lahjat liha

Peotäis = 30 – 60 grammi = 30g pähkleid

Pöial = umbes 30 grammi = 1 portsjon juustu

Rusikas = 1 tassitäis = 2 portsjonit makarone või helbeid

Unusta vanamoodi toiduvalmistamine:

• Ära söö igal toidukorral liha

• Ära paneeri ega küpseta rohkes rasvas

• Ära kasuta soola iga toidu juures peamise maitseainena

• Ära pane muffi nitaignasse kogu retseptis ettenähtud rasva ja suhkru kogust

• Ära lisa salatisse suurtes kogustes kastmeid

• Ära söö liiga palju magustoitu

• Ära söö suupisteid otse pakist

Proovi tervislikumalt!

Kasuta igal toidukorral tärklisevabu köögivilju

• Grilli, küpseta, rösti või keeda liha ja kala, et vähendada toidu kalorisisaldust

• Maitsesta köögivilju peterselliga, kanasalveiga ja kala sidrunimahlaga

• Asenda rasvaine muffi nite või küpsiste retsep-tides samaväärse koguse õunakastmega

• Lisa rohelisele salatile värskeid või kuivatatudpuuvilju ja purustatud pähkleid või seemneid

• Vahetevahel söö kommi või magustoitu, kuid samal toidukorral vähenda süsivesikute hulka muus toidus

• Jaota suupisted väiksemateks portjsoniteks

Tärklisevabad köögiviljad Valk

Teravili ja tärkliserikkad toidud

Täida taldrik nii:

Pea meeles: toit peab olema paigutatud taldriku

siseservast sissepoole.

www.worlddiabetesday.org

DIABEET: TURVAKEM OMA TULEVIK

diabeeT

14. november

Söö köögivilja 3 – 5 portsjonit

päevas. Köögiviljades on palju vitamiine, mineraal- ja

kiudaineid ja neis on väga vähe rasva. Kasuta erinevat värvi

köögivilju, nii saad maitsva ja tervisliku eine. Neid köögivilju, mis ei

sisalda tärklist, võid süüa nii palju kui soovid!

Proovi teha köögiviljamahla kas värsketest, külmutatud või vähese soolasisaldusega konserveeritud köögi-

viljadest. Köögiviljad annavad maitsetsuppidele ja hautistele ning

neid on mõnus kasutada söögikordade vahepaladena.

Söö teravilja või kartulit 6 – 11 portsjonit päevas. Täisteraleivad, helbed ja makaronid on kasulikumad, kui valgest jahust tooted. Tervislik toit sisaldab peamise komponendina kas täisteranisu või muud täistera-teravilja. Kasuta ka teisi teravilju, näiteks pruuni või metsikut riisi, kaera ja maisi.

Sa vajad ainult110 – 170g valku päevas. Lihast saad sa organismile vajalikku valku. Söö korraga vähe ja pigem ilma nahata kanaliha või ilma nähtava rasvata looma- või sealiha. Samuti võid tarvitada muid valguallikaid: lõhet, läätsesid, ube, tofut ja mune. Vormiroast, näiteks lasanjest, saad korraga nii liha kui teravilja.

Köögiviljad: anna taldrikule värvi

Liha: vähe ja lahjat

Terviljad ja tärklis: erinevad valikud

Pool taldrikust peaks olema täidetud tärkli-sevabade köögiviljadega – näiteks tomatite, seente, paprika, sibula, kurgi, spinati, porgandite, rohelise salati, brokkoli, türgi ubade või kapsaga

Veerand taldrikust peaks olema täidetud valgurikaste toitudega – näiteks

nahata kanaliha, rasvata sea-liha, munade, kala, kre-

vettide või tofuga

Veerand taldrikust

peaks olema täidetud teravil-

ja ja tärkliserikka toiduga – näiteks täis-

teraleiva, riisi, pasta, ubade, herneste, suvikõrvitsa või kartulitega

Terviseuudiste kliendileht ∫ Merck Sharp & Dohme OÜ 5. november 2014

6 DIABEET


II tüüpi diabeedi vallandu-mise põhjuseks on tihti üle-kaalulisus. Rasvumine tõs-tab haiguse riski veelgi. Ja vastupidi: II tüüpi diabeet iseenesest soodustab üle-kaalu. Niisiis peab kogu aeg tegelema ülekaalu ohjelda-misega ja jälgima, et kaal püsiks võimalikult normi-lähedane.

Millal räägime ülekaalulisu-sest? Aluseks on rahvusvaheli-ne kokkulepe, et kui kehamas-siindeks (KMI) on üle 25, on ju-ba ülekaal. KMI 25 kuni 27 on ülekaal, kuni 30 rasvumine, üle selle kuni 49 aga morbiid-ne rasvumine.

Kaalutõus on ennekõike seo-tud söömisega. Endokriinhai-gused on siin harva teguriks. Tõsta võib kehakaalu ka suitse-tamisest loobumine. Mõned ra-vimid võivad kaalu tõsta, näi-teks hormoonid, samuti güne-koloogilised haigused. Kuid need kõik on vähemuses. Suu-rel osal inimestest tekib ras-vumine valedest söömisharju-mustest ja vähesest kehalisest aktiivsusest.

Ülekaalus inimene on bio-loogiliselt 9 aastat vanem oma tegelikust vanusest. 50% üle-kaalulistest on rasvunud. Ras-vunud mittesuitsetav 40aasta-ne naine sureb 7,5 aastat varem kui normkaalus naine. Mees sureb ligi 6 aastat varem.

Ülekaalulise diabeetiku tõbi süveneb

sistentsus ja selle tagajärjel hü-perinsulineemia ja rasvade la-destumine. Kõhusisene rasv on endokriinne kude, mis hakkab teatud koguses ise tootma hor-moone ja kasvatab iseennast koguaeg juurde.

II tüüpi diabeedi puhul mängib olulist rolli teatud hormoonide muutus. Ka kõik põletikunäitajad tõusevad. See kõik kahjustab veresooni. See-ga tuleb ülekaalu eest maksta, sest see kahjustab tervet or-ganismi. Rasvumine soodus-tab ka uneapnoed ja vastupi-di. Uneapnoe korral muutub leukiini tasakaal kehas. Maga-

mata ööd vähendavad leukii-ni osakaalu veres ja inimesel suureneb söögiisu 30-35%. Kui ta on kaks ööd end välja maga-nud, kõik normaliseerub.

Tähtis on teada, et kaalulan-gus 10 kg toob kaasa tühja kõhu veresuhkru languse kuni 50%.

Metaboolsed defektid II tüüpi diabeedi puhulOn avastatud, et GLP-1 sekret-sioon on II tüüpi diabeedi pu-hul vähenenud ja seda tuleb hüvitada. GLP-1 on inkretiin-hormoon, mille sekretsioon toimub peen- ja jämesooles. GLP-1 on beeta-rakke säilitav

toime ja potentsiaal pidurdada diabeedi edasist arengut. Pa-randab see beeta-raku funkt-siooni ja vähendab apoptoo-si. Ühtlasi suurendab see ka beeta-rakkude massi (seda on näidatud küll vaid loomkat-setel); parandab glükeemilist kontrolli.

GLP-1 abil saame tulemu-se, et öine veresuhkur langeb ilma insuliinita, sest inimese enda normaalne insuliinitoot-mine paraneb. Lisaks on sellel väga hea kõrvaltoime: see mõ-jub kehakaalule hästi. See mõ-jub ajule ja võtab söögiisu, ka tervetel inimestel. Haigekassa

näidustus Eestis on sellel ikka vaid diabeetikutele, kuid käi-mas on protsess, et saaks näi-dustust laiendada ka diabeedi-ta rasvunutele.

GLP-1 analoogid on Victoza ja Byetta. Viimasel on see nüanss, et see taastab insuliinisekret-siooni esimese faasi beeta-raku töös. Mõlemal ravimil oma eeli-sed. Victoza on patsiendile mu-gavam manustada, Byettat võe-takse tund enne sööki ja kaks korda päevas. Victozat saavad Eestis üle 35 KMI haiged soo-dustusega 90%, teistel on soo-dustus väiksem, 50% ja 75%.

Terviseuudised

Pane tähele:Uusi ravimeid tuleb juurde Uutest diabeediravimitest on veel olemas inkretiinide perekonnas DPP-4 inhibiito-rid ehk gliptiinid, kuid need ei toimi söögiisule. Need vä-hendavad inkretiinide lahus-tamist ja hoiavad seeläbi vere-suhkrut korras.

Maailmas on 1,6 mld üle-kaalulist. Eestis on neid kesk-miselt 42%, Lätis 47% rahvasti-kust. Eestimaalaste kaal tõu-seb ja see paneb muretsema. 1989. aastal oli Eestis ülekaalu-lisi mehi 43%, kuid 2009. aastal juba 56%. Naisi vastavalt 38% ja 45%. Laste puhul sama teema: Eestis oli 2009. aastal 7% tüdru-kutest ja 14% poistest ülekaa-lus. See tõstab riski haigestu-da noorukieas II tüüpi diabeeti.

90% II tüüpi suhkruhaige-test on nn soliidsed, st ülekaa-lus või adipoossed. Kõhupiir-konna rasvumine suurendab riski haigestuda II tüüpi di-abeeti. Vööümbermõõt mees-tel ei tohiks olla üle 102 cm, naistel üle 88 cm. Kõhusise-ne rasvumine iseenesest hak-kab mõjutama tervet ainevahe-tust. Tekivad uued rasvarakud, võetakse maha adiponektiine, see viib insuliinresistentsuse-le, insuliinivajadus suureneb. Hakatakse tootma rohkem in-suliini, beeta-rakud peavad se-da kompenseerima ja töötama täiskoormusel. Tekib hüperin-sulineemia – kehas on liiga pal-ju insuliini. Siis juhtub see, et ülejääv insuliin salvestab toitu rasvaks, tekivad jälle uued ras-varakud jne. Ring jätkub.

Paljud inimesed räägivad, et neil tekkis 10 aastaga suur kaa-lutõus. Seal võib olla põhjuseks see, et tekkinud on insuliinre-

Diabeetikule on ülekaal ja rasvumine tõsiseks problee-miks, seetõttu tuleb kehakaa-lu jälgida. FOTO: MARIO GUZMAN

DIABEET 7


Diabeeti põdevate inimeste arv maailmas kasvab ja hin-nanguliselt on varsti isegi juba iga kümnes täiskasva-nu diabeetik.

1994 oli diabeetikuid WHO andmetel maailmas umbes 97 mln inimest. Aastal 2000 oli neid 150 mln, 2010. aastaks oli juba 200 mln inimest. WHO ennustas, et aastaks 2025 on maailmas 330 mln diabeetikut. Samaks aastaks pidi ennustuse järgi diabeedi levik olema 4,5% täiskasvanutest. Nüüd prog-noosib WHO 2035. aastaks ju-ba 592 mln diabeetikut. Kui se-nine haigestunute arvu tõus jätkub, saame selle tähise kät-te võib olla ka 10 aasta jooksul.

WHO andmetel oli 2013. aas-

tal keskmine diabeetikute arv maailmas juba 7-8% Euroopa täiskasvanutest. Eesti kohta värsket statistikat pole – vara-lahkunud endokrinoloog Tarvo Rajasalu andmetel oli see mõ-ned aastad tagasi maakonniti 8,7% täiskasvanutest, kuid kõik maakonnad polnud uuringus-se haaratud.

Iga kümne sekundi järel haigestub keegi diabeetiArvatakse, et rahvastiku va-nanedes suhkruhaigete arv aina kasvab. Euroopas haiges-tunute arv püsib enam vähem samas tõusujoone graafikus, kuid ennaktempos on diabeeti-kuid lisandunud Põhja-Ameeri-kas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Aa-

Prediabeet ehk tolerantsus-häire on diabeedieelne sei-sund. Miks on oluline seda märgata ja ohjata?

Tegemist on kontingendi-ga, kes haigestub tulevikus dia beeti. Kui nad avastada va-rakult, saab veel diabeedi ära hoida.

Ülemaailmsed ravimiuu-ringud on näidanud, et elustii-li muutusega on võimalik ära hoida 58% II tüüpi diabeeti hai-gestumist. Prediabeet on tihti

kaaslane ka südame-veresoon-konnahaigustele.

Euroopa suuremates klii-nikutes tehtud uuringus uu-riti ägeda müokardiinfarktiga haigeid ja leiti, et neist oli 36% prediabeet ja koguni 22% diag-noositi infarktiravi käigus di-abeet. Vaid 42% haigetest mää-rati normaalne veresuhkru näit. Seega on väikenegi vere-suhkru tõus seotud kardiovas-kulaarhaigustesse haigestumi-se riski kasvuga.

Diabeedi edasilükkamine paari aasta võrra lükkab edasi ka tüsistuste teket ja tõenäoli-selt pikendab eluiga. Diabee-ti haigestunute riskigrupis on need, kelle lähisugulastel on diabeet, kel on varem diag-noositud glükoosi ainevahetu-se häire, ülekaalulisus, düslipi-deemia, hüpertensioon, koro-naartõbi, lapsed sünnikaaluga üle 4 kg või kel on olnud rase-dusaegne diabeet.

Terviseuudised

Diabeedi kurvad arvud

Prediabeet on üks samm enne päris haigestumist

Kiirtoidust tuleks loobuda. FOTO: ERAKOGU

Ennustus WHO prognoosid kõik ületatudTasub teada:Teati juba tuhandeid aastaid tagasi Diabeeti on esimest korda kirjeldatud 1500 aastat e.m.a. 400.–500. aastal m.a.j haka-ti käsitlema kaht eri tüüpi dia-beeti. 1869 avastas Lagnerhans pankrease saare rakud, mis

on diabeedi ravis murrangu-lise tähtsusega. Insuliin avas-tati 1921, esimene süst tehti 1922. jaanuaris Toronto haiglas teismelisele nimega Leonard Thompson.

Hinnanguliselt toob see kaasa ka näiteks miljon jäsemeampu-tatsiooni, esikohal on alajäse-med. Lisaks võib diabeedi ar-vele kirjutada 500 000 neeru-puudulikkust, 300 000 nägemi-se kaotust aastas. Lapsi ja noo-rukeid, kelle diabeet on dekom-penseeritud, ohustab enim re-tinopaatia (silmapõhjade kah-justumine). Diabeet on neerupuudulikku-se ja dialüüsi peamisi põhju-seid. Lisaks suurendab see ka 2–4 korda suremust kardiovas-kulaarsetesse haigustesse. See kõik tõstab diabeedi ravi hin-da. WHO andmetel läheb sin-na 15% tervishoiueelarvete ku-ludest.

Terviseuudised

tuses 7,5 mln diabeetikut jne. Arvatakse, et 46% diabeetiku-test pole veel üldse diagnoosi saanud. Euroopas on hulk riike puuduliku statistikaga, näiteks Ukraina, Kasahstan, Moldova.

Suur mõju on elustiili mõ-jul: kui inimese kehamassiin-deks (KMI) on üle 30, siis on ju-ba 10 korda suurem risk haiges-tuda. Kui see on üle 35, siis risk on juba 80 korda suurem.

Diabeedil on tõsised tagajärjed Diabeetiku risk enneaegselt surra on kaks korda suurem. See haigus toob üle maailma 3,8 miljoni surmajuhtu aastas. Enneaegse surma põhjustaja-na on diabeet neljandal kohal.

Paljud diabeetikud pole arvatavalt veel diagnoosi saanud. Veresuhkrut tasub seetõttu aeg-ajalt mõõta. FOTO: ERIK

PROZES

sias. Näiteks Saudi Araabias on dia beetikuid juba 24% elanik-konnast, Kiribatil 28%, Kuvei-tis 23%, Cooki saarestikus 26%. Hiinas elab ligi 100 mln diabee-tikut, Indias 65 mln, USAs 24 mln, Venemaal 11 mln (seal on paljud ka diagnoosimata – toim), Mehhikos 8,7 mln, Egip-

46% diabeetikuid arvatakse ole-vat sellised, kes pole diagnoosi veel saanud.

8 DIABEET


Number:

2 tundi on toidu seedimisele kuluv aeg, mil keha veresuhk-ru tase peaks taas normis ole-ma.

Üldjuhul on kõigi

diabeedi tüüpi-

de ravi eesmärk

ennetada tüsistusi

ja pa-randada inimese

elukvali-teeti.

II tüüpi suhkruhaigus on progresseeruv haigus, teatud ravietapis on vajalik insuliin-ravi, sest tekib insuliini vaja-kajäämine. Insuliini defitsiit on see, kui organismis ei too-deta piisaval hulgal insuliini või insuliini toime pole nii kva-liteetne, et kataks kogu sööda-va toidu hulga. Füsioloogiline insuliinieritus on selline, et nn baasinsuliin eritub inime-se kehasse kogu ööpäeva jook-sul väikeste osadena.

Toidukorra järel vallanda-takse vastavalt toidu hulgale lisainsuliini kogus, mis aitab organismil omastada süsivesi-kuid, mis seedimise käigus on glükoosiks muudetud.

Meedikud püüavad sama protsessi jälgida insuliinravis. On olemas baasinsuliin (foon-insuliin) ehk pikk insuliin ja iga toidukorra järel manusta-tav lühiinsuliin.

Insuliinravi eesmärk ennetada tüsistusiMiks üldse insuliinravi määra-takse? Selle eesmärk on asen-dada seda, mida inimese oma organism ei tooda (I tüüpi dia-beet) või pole toodetav insuliin piisavalt kvaliteetne (II tüüpi diabeet). Üldjuhul on kõigi dia-beedi tüüpide ravi eesmärk en-netada tüsistusi ja parandada inimeste elu kvaliteeti.

Pankrease β-rakkude funkt-siooni langus määrab II tüüpi suhkruhaiguse ravi. Diabee-di diagnoosimise hetkeks on tavaliselt β-rakkude mass ja funktsioon langenud 50 prot-senti.

Diabeeti põdevate inimes-

Diabeetikuid ravivaid insu liine on erinevaid ja see toob kaasa küsimusi. Sageli ei tehta näiteks va-het lühi- ja pikatoimelisel insuliinil.

Insuliinid Valikuid on

Õige ravi aitab haigust ohjeldada

te jaoks on lai valik tablettra-vimeid. Ohtralt kasutatakse kombineeritud ravi erineva-te ravirühmade preparaatide-ga. Kuid ka need ammenduvad.

Ravi tõhustamine on häda-vajalik, kui paastuglükoosi väärtus on ≥7,0 mmol/l, söögi-järgse glükoosi väärtus ≥10,0 mmol/l ja HbA1c tase ≥7.

Lisada basaalinsuliin (põhi-ainevahetuse reguleerimiseks, veresuhkrute kontroll öösel, söökide vahel): detemir-, glar-giininsuliin, NPH. Algannus 8–10 tingühikut (TÜ) või 0,2 TÜ/kg.

Tiitrimine timmib veresuhkrut õigeksTiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisaldu-se määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reakt-sioonil ainega, mille kontsent-ratsioon on täpselt teada (tit-rant). Tiitrimise eesmärk on saavutada paastuveresuhkur 5,5–6,0 mmol/l.

Annuste tiitrimine on vaja-lik 2–4 TÜ iga 3 päeva järel. Üks kord päevas (glargiin) või üks kord päevas õhtul või hommi-kul (NPH- või detemirinsuliin) või kaks korda päevas õhtul ja hommikul (NPH- või detemir-insuliin).

Järgnevalt pika- ja lühitoi-melise insuliini kombinatsioo-nist. Diabeedi edasisel progres-seerumisel võib lisada basaa-linsuliinile juurde söögiinsu-liini ehk kiiretoimelist insu-liinianaloogi enne kõige suu-remat sööki: siin on valikus li-spro-, aspert-, glulisiininsu-

liin. Võib kasutada järk–järgu-list skeemi. Basaalinsuliinile lisatakse juurde üks kiiretoi-melise insuliini süste soovita-valt enne kõige suuremat põhi-toidukorda.

Tähelepanu tuleb pööra-ta postprandiaalsetele vere-suhkrutele. Söögijärgne hüper-glükeemia suurendab kardio-vaskulaarse haigestumise ris-ki. Kui soovitud tulemust ei tule, lisatakse iga toidukorra juurde kiiretoimelist insulii-ni (basaal–booluse skeem). Ba-saal-booluse skeem kindlustab hea veresuhkru kontrolli, jäl-jendades füsioloogilist insulii-nieritust. Sellise raviskeemiga on kergem saavutada kontrolli paastuveresuhkrute ja söögi-järgsete suhkrute üle. Skeem võimaldab insuliiniannuseid vajaduse järgi paremini ko-handada.

Seguinsuliinide kasutami-ne on langevas trendis, kuna parema veresuhkru väärtuse ja vabama elukorralduse saa-vutab paremini pika- ja lühi-toimelise insuliini eraldi ka-sutamisega (mitmesüstera-vi). Seguinsuliinravi skeem on näiteks lisproinsuliin/prota-miiniga kristalliseeritud lis-proinsuliin või aspartinsu-liin/protamiiniga kristallisee-ritud aspartinsuliin), kaks kor-da päevas enne hommiku- ja õhtusöök.

Seguinsuliinid sobivad pigem eakamateleSeguinsuliinid sisaldavad pi-ka- ja lühitoimelist insuliini kindlas vahekorras. Selline ra-vi nõuab kindlat päevakava.

Sobib seetõttu rohkem pigem vanematele inimestele.

Ravi eesmärgid. Tühja kõ-hu veresuhkrud peaksid ole-ma enne hommiku- ja õhtusöö-ki 6,0–6,2 mmol/l. Kui hommi-kune glükoosisisaldus ei ole so-biv, tuleb tõsta õhtust insulii-ni annust. Kui glükoosisisal-dus veres ei ole enne õhtusöö-ki sobiv, tõsta hommikust in-suliiniannust.

HbA1c näitab veresuhkru üldist tasakaalu Glükohemoglobiini (HbA1c) ta-se veres näitab veresuhkru ül-dist tasakaalu ja kõikumisi, mida tavalise veresuhkru mää-ramisega ei pruugi tabada.

Tegelikult näitab HbA1c eel-nevat 2–3 kuud ja hetke vere-suhkru näit ei oma rolli. Kui glükohemoglobiini näit on nor-mist kõrgem, tõstetakse pika insuliini doosi.

Tähtis on inimese omakont-roll. Kui veresuhkur enne sööki tühja kõhuga on normis, kuid on kõrge glükohemoglobiin (näiteks 7–9 mmol/l), on suure-nenud risk tüsistusteks. Oluli-ne on mõõta veresuhkru taset ka kaks tundi pärast sööki. Ül-diselt mõõdetakse veresuhk-ru taset enne sööki ja vajadu-sel 2 tundi pärast sööki – toi-du seedimisele kuluv aeg on u 2 tundi, millal peaks veresuh-kur taas normis olema. Tervel inimesel ei tohiks veresuhkru tase kohe pärast söömist üle 10 mmol/l tõusta ja 2 tunni pärast peaks see olema alla 7mmo/l.

Konkreetse patsiendi seisu-kohast on esmatähtis ravi tur-valisuse aspekt (riskigrupis on

Insuliine on erinevaid ja see aitab leida igale pat-siendile just talle sobiva ravimi. FOTO: HTTP://DOCTOR.NDTV

DIABEET 9


vanemad inimesed, üksinda elavad, isutusele kalduvad pat-siendid). Neile võivad eesmärk-väärtused olla pisut suuremad: söögieelsed üle 6,0mmol/l ja HbA1c 7−8%.

Diabeediravi jälgimine on ülimalt oluline. Diabeedihai-ge ravi ordineerimisel ja ravi-tulemuste hindamisel on va-jalik lisaks patsiendipoolsele veresuhkrute kontrollile jälgi-da glükohemoglobiini (HbA1C) veres. Selle meetodiga mõõde-takse erütrotsüütide glükoosi-sisaldust.

Kuna erütrotsüütide eluiga on ligikaudu 120 päeva, peegel-dab glükohemoglobiini väär-tus veresuhkru sisaldust pike-ma aja vältel.

Analüüsi tehakse iga kolme kuu tagantPraktikas kontrollitakse glüko-hemoglobiini sisaldust dia-beedihaigel iga 3 kuu järel ja saa-dud väärtus on palju informa-tiivsem kui veresuhkru sisaldus plasmas, mis võib olla kõikuv tingituna paljudest teguritest.

Kehakaal ja lühitoimeline insuliinikoguse muutmine on omavahel seoses. Insuliiniva-jadus on inimestel erinev. Näi-teks kui inimene vajab 10 g sü-sivesikute kohta 1 tingühikut insuliini, siis tüki leiva söömi-sel vajab ta samuti 1 tingühi-kut insuliini, aga kui ta sööb lisaks ka õuna, vajab ta juba 2 tingühikut insuliini. Selle koh-ta, palju miski süsivesikuid an-nab ja palju on insuliini vaja, on olemas head tabelid.

Need teadmised on olulised selleks, et veresuhkru tase on

normist kõrgem nt 18 mmol/l, siis on vajalik lisainsuliin ar-vestusega, et 1 tingühik insu-liini langetab veresuhkrut 2 mmo/l. Kui on soov saada see näiteks 18 mmol/l pealt al-la, siis üks ühik võtab maha 2 mmol/l.

Palju on küsitud, miks keha-kaal insuliiniga ravides tõuseb. Insuliin on hormoon, mis te-kitab söögiisu, mis väljendub enamasti insuliinravi algu-ses.See on negatiivne pool, mis inimestele ei meeldi. Keha kaal võib tõusta 2–4 kg, kui langeta-da veresuhkru näitu 1 mmol/l võrra: urineerimisega läheb vähem kaloreid kaotsi. Insu-liin mõjutab ka söögiisu, see võib seda kasvatada. Kolman-daks soodustab kaalutõusu nn kaitsesöömine – patsiendid kar-davad madalat veresuhkrut ja söövad rohkem kui vaja. Inime-sed võtavad aastas isegi 6–8 kg juurde. Rasvumine süveneb ja sellega kaasnevad hädad. Seega peab leidma õige tasakaalu toi-tumise, ravi ja elustiili vahel.

Ravikogemuste põhjal võib väita, et kui saavutatakse nor-mikohane hommikune vere-suhkru tase, siis edasine in-suliinravi soostumus on ma-dal. Edasine insuliini tegema-ta jätmine või ebaregulaarsus tõstab veresoonte kahjustus-te riski. Insuliinravi peab jät-kuma. Võib natuke vähenda-da annust, kuid mitte tegema-ta jätta. Muidu tekib suur hüp-peline tõus ja selle pärastine vere suhkru normeerimine võ-tab mitu päeva aega ja lõhub ka veresoonte seinu.

Terviseuudised

Laste diabeediühing kutsub osalemaEesti laste ja noorte diabee-diühing ootab 16. novemb-ril kl 14.30–17.30 koolieeli-kuid (lapsed vanuses 0–6) koos vanematega Juku Mus-tamäe Peoruumi Mustamäe tee 3 Tallinnas, teatab ühing oma kodulehel.

Ühing teatab veel, et 23. no-vembril kl 13.30–16.30 oodakse noorema kooliosa lapsi (vanu-ses 7–12) koos vanematega Las-te Liiklusmängu Keskusesse Kadaka tee 84a Tallinnas. Va-hepealses vanuses laste vane-mad otsustavad ise, milline pi-

du neile sobivam on. Ei välis-tata ka vanemaid kui 12aasta-seid noori.

Aktiivne ühing korraldab ka suvelaagreid lastele ja noortele. Tänavu näiteks toimus Olust-veres Suure-Jaani vallas Viljan-dimaal juba kolmas suur laste- ja noortelaager, kus oli osale-jaid kokku 80.

Laagriliste diabeeti aitasid ohjes hoida 10 meditsiiniõde Tallinna ja Tartu lastehaigla-test ning Tallinna Koolitervis-hoid SAst.

Terviseuudised Ühispilt tänavusest suvelaagrist. FOTO: ELDÜ KODULEHT

10 DIABEET


Diabeetik, ülekaal ja liikumisraviSport Vali sobiv liikumisviis

Kepikõnd on hea stardipauk liikumisravi alustami-seks.FOTO: ERIK PROZES

Benfogamma®

Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50

Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis

Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. Täien-dav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, [email protected]

REKLAAMTEKST

Miks tekib käte või jalgade suremine ja ebamugavus-tunne?Kahjulike ainevahetusproduktide kuh- jumine tekitab veresoonte ja perifeer-sete närvide kahjustuse. Selle tõttu tekibki „sipelgate jooksmise” tunne kätes või jalgades, võivad esineda la-bajalgade valu ja säärelihaste kram-bid. Kõige sagedamini esinevad need nähud siis, kui olla pikemat aega sun-dasendis (nt autot juhtides), aga ka öösel ja puhates.

Need ebameeldivad nähud või-vad olla põhjustatud vitamiin B1 ehk tiamiini puudusest ja oksüdatiivsest stressist. Tiamiinipuudus kaasneb mit-mete krooniliste haigustega, näiteks suhkurtõvega. Vitamiin B1 puudus võib tekkida ka haigustest taastumise perioodil ja osade antibiootikumide või suukaudsete rasestumisvastaste va-

hendite pikemaaegsel kasutamisel. B1-vitamiini puuduse sagedane

põhjus on ühekülgne toitumine ja vä-hene liikuvus. Näiteks proteiini- ehk valgurikka dieediga liialdamine ja pikk paastumine võib põhjustada vi-tamiin B1 puudust. Alkoholi, kohvi, musta tee ja sigarettidega liialdamine toob kaasa vitamiin B1 puuduse ja ok-südatiivse stressi.

Mis aitaks?Tõhusaks vahendiks nende eba-meeldivate nähtude ravis on benfo-tiamiin - vitamiin B1 rasvlahustuv vorm. See on unikaalne aine, mis ai-tab jagu saada nii tiamiinipuudusest kui ka oksüdatiivsest stressist.

Erinevate uuringutega on tõesta-tud, et benfotiamiin pidurdab valest toitumisest või haigustest põhjusta-tud kahjulike ainevahetusprodukti-

de kuhjumist ning hoiab ära ja ravib veresoonte ja närvide kahjustusi. See vähendab tõhusalt närvivalu, käte või jalgade suremist, lihaskrampe ning aitab ennetada südamehaigusi. Ben-fotiamiin aitab ka stressist, suurest töökoormusest või raskest haigusest põhjustatud kurnatusest jagu saada.

Tavalise vesilahustuva vitamiin B1 puuduseks on imendumine väikestes kogustes. Suuremate annuste tiamiini manustamisel laguneb see sooles ja viiakse organismist välja.

Benfotiamiin imendub rasvlahustu-vuse tõttu hästi ka suurtes annustes ja jõuab organismis just sinna, kus seda vajatakse. Eestis sisaldab benfotiamiini ainult kaks ravimit. Benfogammat saab apteegist retseptivabalt osta. Toime saa-vutamiseks tuleb benfotiamiini võtta pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud). Päevas võetakse 1...3 kaetud tabletti.

Käte ja jalgade ebamugavustunne ning valud

DIABEET 11


Positiiv-selt mõ-

jub isegi kodu koristamine.

Number:

88 cm kõige rohkem peaks naistel olema vööümbermõõt, meestel peaks see jääma alla 102 cm.

Karin KalvetRegionaalhaigla füsioterapeut,

fitness-treener

L iikumine on tervise-le tähtis, kuna seda re-gulaarselt ja mõõduka

koormusega harrastades saa-me ennetada mitmeid haigus-seisundeid. Veresuhkru tase-me langust soodustab igasu-gune mõõduka koormusega liikumine. Pole eelistusi spor-diala suhtes. Positiivselt mõ-jub isegi kodu koristamine või igapäevane poes käimine.

Regulaarselt ja mõõdu-ka koormusega liikudes saa-me ennetada mitmeid hai-gusseisundeid: näiteks süda-me-veresoonkonnahaigused (SVH), diabeet, ülekaal, osteo-poroos, alaseljavalusündroom jne. Liikumine on keha tervi-se tugevdamise viis. Selle mõ-ju on varieeruv, sõltub inime-se soost ja vanusest. Näiteks noores eas on oluline palju lii-kuda, et luud jõuaksid tuge-vaks muutuda.

Olulist rolli mängib liiku-mine ka krooniliste haiguste ravis ja taastumises.

Diabeetikule on oluline teada, et insuliinitundlik-kus paraneb tänu liikumisele. Dia beedi eduka ravi aluseks ongi ravimid, tasakaalusta-tud toitumine ja kindlasti lii-kumine. Liikumisel on enne-tav toime II tüüpi diabeedile, isegi neil, kel on pärilik soo-dumus seda põdeda. Seejuu-res peab liikumine olema kor-rapärane, mõõdukas ja piisa-va sagedusega. Regulaarne lii-kumine aitab parandada ka diabeetiku elukvaliteeti ja pi-kendab eluiga.

Treeningu eesmärk on hoi-da diabeetiku lihastoonust. See on oluline ainevahetuse kiirendamiseks. Lihaskude on aktiivne kude, rasvamass on ladestuv passiivne kude. Dia-beetik võiks treenida nädalas vähemalt kolm korda. Sobivad alad on jõutreening väikeste raskustega ja suurte korduste arvuga. Lisaks käimine, uju-mine, rattasõit.

Tihti kimbutab diabeeti-kuid ülekaal. Sel puhul on KMI üle 25. Alates 30st algab rasvumine. Viimastel aastatel on vanuseliselt ea kasvades KMI ülemist piiri leevendama hakatud. Maailmas on suur probleem liikumisvaegusest tingitud ülekaalulisus.

Diabeedi ja ülekaalulisu-se üks ohtlikumaid faktoreid on nn õunatüüpi rasvumine. Naistel peaks vööümbermõõt olema alla 88 cm, meestel alla 102 cm. Rasvasisalduse prot-sent kehamassist ei tohiks naistel olla üle 27%, meestel üle 20%.

Kaalu langetamise juures on oluline säilitada või suu-rendada lihasmassi ning kaa-lu kaotada rasvkoe arvel.

Meedikutena saame üle-kaalulistele soovitada elukva-liteedi parandamiseks lange-tada kaalu − liikuda piisavalt ja toituda tervislikult. Kõige tähtsam on motivatsioon, mis peab tulema inimese enda seest ja olema ajendatud ter-vise parandamisest, nii ei lä-he asi käest ja tulemused pü-sivad. Eesmärgid peavad ole-ma kindlasti realistlikud. Sel-leks on vaja arvutada välja, milline on tervislik kehakaal,

mis võiks olla veel suurim lu-batav − nn soovkaal. Määrata aeg, mille jooksul see saavuta-da, ja päeva jooksul tarvitatav energiakogus ning kulutatav energia. Kehakaalu vähenda-miseks peaks energia defitsiit olema 10% päevasest tarbimi-sest. Mida suurem on energia puudujääk, seda suurem on kehakaalu langus. Kaalulan-gus 2−3 kg on saavutatav tun-didega puhtalt vedeliku arvel, sellega kaasneb töövõime lan-gus. Lihaskoe ja rasvkoe ar-vel saab kehakaalu langeta-da 2−3 kg nädalas, kuid sellega kaasneb ka ainevahetuse aeg-lustamine. Rasvkoe arvel lan-geb aga vaid 250−500 g näda-las. See peakski olema iga kaa-lulangetaja unistus.

On võimalik vabaneda ras-vast, nii et lihasmass üldse ei vähene. Kaalukaotus on sel puhul väga aeglane: sellega tegelevad tavaliselt kulturis-tid, et end võistlusevormi saa-da. Nende puhul eelneb kaalu-tõus treeningute ajaks.

Suure tähtsusega on kind-lasti menüü. Oluline, et kõik toitained saaksid tarbitud ja järgida tuleb taldrikureeg-lit. Toiduportsjonid olgu väik-semad, kuid ei tohi nälgida − siis võetakse põhiainevahe-tuse jaoks energiat lihastest. Võiks olla 3 põhitoidukorda ja kaks vahepala. Lõuna olgu suurima osakaaluga. Toidupü-ramiidi alumine osa on liiku-mine. Hästi oluline on lähe-daste toetus. Hea on, kui abi-kaasad hakkavad koos kaa-lu langetama. Teadmised on olulised, peaks oskama jälgi-da toiteväärtusi, vett peab pii-savalt tarbima. Kui kehaline koormus tõuseb, siis ka soo-lasid eritame rohkem; ei tohi end jätta naatriumivaegusse, mida kiputakse tegema soo-lahirmus. Kaaluda võiks kord nädalas, mitte tihemini. Al-koholi tarbida mõõdukalt või üldse mitte, sest see on väga energiaküllane. Ka magusad ja gaasilised joogid jäägu me-nüüst välja.

Ülekaaluliste liikumise ise-ärasused. Kehakaalu vähen-damise eesmärk on püsiva-te elustiilimuutuste tegemi-ne. Piiranguteks ülekaalulis-tel on tavalisest kehvem vorm ja sagedased haigused. Ees-märgiks peab olema liikuda iga päev, mitte nii, et viis päe-va ollakse teleka ees ja nädala-vahetusel püütakse kõik mit-mekordselt tasa teha. Ette-vaatlik tuleb olla alustamise-

ga, jälgida tuleb südame koor-mustaluvust, ei tasu kohe tor-mata aeroobikatrenni. Hea on pidada treeningpäevikut, kuhu märkida üles nii ajali-selt trenn kui ka pulsivahemi-kud, pulss enne trenni ja pä-rast trenni − nii saab jälgida taastumist. Suur osakaal meie igapäevaliikumises on nn tar-beliikumisel (tööle, koju, koo-li, poodi jne). Selleks, et kon-toritöötaja saaks oma tarbelii-kumist suurendada, on erine-vaid nippe − lifti asemel kasu-tada treppe, veeautomaat või klammerdaja panna konto-ri teise otsa, et oleks rohkem põhjust liikuda.

Milline liikumisviis vali-da? Esimene valik on kind-lasti käimine, mis on üks loo-mulikumaid liikumisviise, koormab mõõdukalt, hea ala-kehale, seljalihastele, liiges-tele, luustikule. Jälgida tem-pot ja koormust, kogu keha tööle panna. Rahulik käimi-ne peaks kestma 20−30 minu-tit järjest, et see kehale mõ-ju avaldaks. Hea on kasuta-da pulsikella, et jälgida süda-me tööd.

Mõnusalt tempoka käimi-se juures võiks olla pulsivahe-mik 120−130 piires. Kui pulss ei taastu või tuntakse end hil-jem väsinuna, siis aitab väike jalutuskäik järgmisel päeval ja treeningkoormuse vähen-damine. Käimine arendab ja toetab ka rühti ja parandab ül-dist vastupidavust. Aeroobika korral on enamik lihaskonda pidevalt töös. Ülekaalulistele sobib vähem hüplev aeroobi-ka, 2−3 korda nädalas. Kui ini-mest kimbutavad aga liigese-probleemid, tuleks otsida vä-hem koormav ala.

Jõuharjutused on ka täht-sad, et säilitada lihastoonust ja kiiret ainevahetust. Harju-tusi ja vahendeid on väga pal-ju. Alustada tuleks väikeste raskustega ning suure kordus-tearvuga. Jooksmine ülekaa-lulistele pigem ei sobi. Väga suur koormus langeb liiges-tele, liigne südamekoormus − sellest ei ole hea alustada.

Kindlasti valida tervise-kõnd, mida võib ka iga päev teha, kuid sel juhul on tund aega igapäevaselt palju, kuid pool tundi ideaalne. Tööta-vad enamjaolt samad lihased kui jooksul, kuid koormus on väiksem. Tervisekõnd on hea, see sobib hästi ülekaaluliste-le ja vanuritele. Kogu keha on hoogsalt tööle pandud ning energiat kulutatakse põhili-selt rasvade arvel. Südame-löögisagedus selle liikumis-viisi puhul võiks olla keskmi-selt 120−140. Kiirus on selli-se liikumisviisi puhul umbes 6,5−8,5 km tunnis.

Rattasõidu plussid on keha raskuse jaotamine erinevate punktide vahel. See sobib häs-ti liigestehaiguste ja ülekaa-lulisuse puhul. Lisaks toimub see värskes õhus, sobib igas vanuses, hapnikutarbimine säilib ka kõrges eas noore ini-mese tasemel. Seda saab ka-sutada ka igapäevaseks liiku-miseks. Ujumine sobib igale vanusele ja kehakujule, ener-gia tarbimise seisukohalt sa-ma hea kui jooksmine, aga lii-gestele on koormus väiksem ning vigastuste tekkimise oht väiksem.

DIABEETIKULEenergia terveks päevaks

Doppelherz aktiv

DIABEETIKUTE vitamiinid

10 eluliselt vajalikku vitamiini,

lisaks tsink, kroom, seleen ja

magneesium.

Spetsiaalselt väljatöötatud diabeeti-kutele, kellel range dieedi tõttu võib jääda toidus sisalduvate vitamiinide ja mineraalide hulk ebapiisavaks.

Vaid 1 tablett päevas.

Saadaval apteegis!

12 DIABEET


Dieet vähendab põletikumarkereid Reaalse elu uuringu tulemu-sed näitavad, et hiljuti teist tüüpi diabeedi diagnoosi saanud patsientidele dieedi või dieedi ja füüsilise aktiiv-suse suurendamise kombi-natsiooni soovitamine vä-hendab nende põletikumar-kereid ja kardiovaskulaarset riski võrreldes tavapäraste ravimeetoditega.

“Meie tulemused näitavad, et motiveeritud järelevalve-ta dieet ning dieedi ja füüsi-lise aktiivsuse suurendami-se kombinatsioon, mis on in-tegreeritud tervishoiumeet-metesse ja mis vajab suhteli-selt mõõdukaid ressursse, te-kitab erinevate põletikumar-kerite soodsaid muutusi alga-va teist tüüpi diabeedi korral,” ütles uuringut juhtinud Dylan Thompson (Bathi Ülikool, Suurbritannia) koos kolleegi-dega.

Uuring hõlmas 593 patsien-ti vanuses 30 kuni 80 eluaas-tat, kellel oli eelnenud 5 kuni 8 kuu jooksul diagnoositud teist tüüpi diabeet. Ühelgi osalejal ei olnud uuringusse lülitami-se hetkel raskekujulise haigu-se või kardiovaskulaarse riski näidustusi.

Patsientidel, kellele määrati juhusliku valiku alusel inten-siivne dieet (n=248), soovitati käia kord 6 nädala jooksul uu-ringuõe juures ning külastada iga 3 kuu järel toitumisspetsia-listi, et vähendada algset keha-kaalu 5–10% võrra.

Intensiivse dieedi ja füüsi-lise tegevuse rühma patsien-tidel (n=246) paluti lisaks teha vähemalt 5 päeval nädalas kii-re, vähemalt 30minutiline jalu-

Võrrand tüsistuste korral eluea prognoosimiseksTeadlased on välja töötanud võrrandi, mille abil hinnata tõenäolist eluiga diabeetiku-tel, kellel esineb raskeid tü-sistusi.

“Võrrand põhineb vanusel, sool ja üldiselt kogutud kliini-listel andmetel ning võimal-dab seeläbi täpsustada täien-davalt patsiendi väljavaateid pärast eluohtlikku sündmust,” kirjutab uuringu läbiviija Phi-lip Clarke (Melbourne’i Üli-kool, Victoria, Austraalia) koos kolleegidega ajakirjas Diabe-tic Medicine. Teadlased kasu-tasid andmeid, mis puuduta-sid 20 836 Rootsi Riiklikku Dia-beediregistrisse kantud patsi-enti, keda oli uuritud vähe-malt ühel kliinilisel visiidil en-ne mõne järgneva olulise tüsis-tuse ilmnemist: müokardiin-farkt, insult, südamerike, am-putatsioon või neerukahjustus.

Eeldatav eluiga varieerus sõltuvalt konkreetsest tüsistu-sest ja sellest möödunud ajast.

Müokardiinfarkti ja insuldiga kaasnes kõrgeim suremuse risk esimesel nädalal pärast tüsis-tust, kuid ühe kuu järel domi-neerisid südamerike, amputat-sioon ja neerukahjustus. Üldi-selt oli 70aastaselt mõne nime-tatud tüsistuse üle elanud pat-siendi eeldatav eluiga ligikau-du kolm aastat pärast neeru-kahjustust kuni umbes kuus aastat pärast insulti.

Tuleb märkida, et eeldatavat eluiga ei mõjutanud klassikali-

sed riskifaktorid, nagu näiteks kõrge kehamassiindeks (KMI), süstoolne vererõhk või glükee-ritud hemoglobiini tase.

Seevastu suitsetamine ja makroalbuminuuria avaldasid eeldatavale elueale tugevaimat negatiivset mõju. Teiste olu-liste faktorite hulka kuulusid meessugu, madal hinnanguli-ne glomerulaarse filtreerimise määr, madal KMI ja madal süs-toolne vererõhk.

Konkreetse näitena on tead-laste sõnul keskmise riskite-gurite profiiliga 70aastase me-he eeldatav eluiga pärast müo-kardiinfarkti 6,7 aastat. Suit-setamine vähendab seda ligi-kaudu kahe aasta võrra ning makroalbuminuuria 0,7 aas-ta võrra, muudel faktoritel on aga väiksem mõju. Teadlaste sõnul võib nende võrrandi alu-sel programmeerida eeldatava eluea kalkulaatori.

Medwire NewsTõlkis Kalle Klein

Tõsiste tüsistuste pinnalt võib ennustada eeldatavat eluiga.

FOTO: ANDY RAIN

tuskäik. Ülejäänud 99 patsiendi puhul rakendati standardseid kehalisi harjutusi ja toitumis-nõuandeid.

Uuringu esimese 6 kuu jook-sul muudeti ravi ainult ju-hul, kui patsientidel ilmnesid sümptomid, kui nende paas-tuvere glükoosisisaldus kerkis üle 12 mmol/L või kui nende vererõhk oli külastuse ajal üle 160/90 mmHg. Järgmise 6 kuu jooksul jälgisid arstid ravi vas-tavalt vajadusele, et hooldus-norme täita.

Ajakirjas Journal of the American Heart Association kirjutavad teadlased, et 6 kuu möödudes oli dieedirühma pat-sientidel seerumi C-reaktiivse valgu (CRP) tase keskmiselt 21% madalam kui tavapärast ravi saanud patsientidel ning 22% madalam kui patsientidel, kel-le puhul rakendati dieeti koos füüsilise tegevusega.

Sarnaselt oli adiponektiini tase tavapärase raviga võrrel-des dieedi ja füüsilise tegevu-se rakendamisel 6,6% ja üks-nes dieedi korral 8,1% kõrgem, lahustuva intertsellulaarse adhesioonimolekuli (sICAM)-1 tase aga vastavalt 5,7% ja 5,2% madalam.

Järgnenud 6 kuu jooksul, kui arstid ravimite kohta muu-datusi tegid, jäi dieedi ja füü-silise tegevuse mõju CRP ta-semele oluliselt väiksemaks, kuid teadlased märgivad, et dieet ning dieedi ja füüsilise te-gevuse kombinatsioon vähen-dasid märkimisväärselt võima-lust, et patsientide kõrge ris-kiga CRP tase ületaks 3 mg/L – vastavalt 28% ja 33%.

Tavapärane ravi teadlas-te sõnul selles suhtes edukas ei olnud.

Medwire NewsTõlkis Kalle Klein

Dieet parandab diabeetiku tervislikku seisukorda.FOTO: SVEN ARBET

Küsige apteekidest.

Diabetone® tabletid sobivad igapäevaseks kasutamiseks:• diabeetikutele• diabeedist ohustatutele• ülekaalulistele• ainevahetussündroomi korral

Ainevahetushäirete tõttu vajab organism oluliselt rohkem vitamiine: eriti oluline on vitamiin B1 ja teised B-grupi vitamiinid, aga ka vitamiinid A, E, C ning D. Muutunud ainevahetuse tõttu vajab organism ka lisamineraalaineid: kroom, tsink, magneesium, mangaan, raud.

Diabetone® sisaldab tasakaalustatult vitamiine ja mineraalaineid, mis on olulised muutumas või juba muutunud põhitoitainete ning glükoosi jainsuliini ainevahetuse korral.

Diabetone® on suhkruvaba.

Kasutamine: võtke iga päev üks tablett peamise söögikorra ajal koos veega. Kasutusaeg ei ole piiratud.

www.taulapharma.ee

Diabeedihaige igapäevast toiduratsiooni täiendab tasakaalustatultkompleksne toidulisand

Terviseuudiste kliendileht ∫ Eli Lilly (Suisse) S.A. Eesti filiaal 5. november 2014

Diabeediepideemia ei jäta puutumata ühtki riiki ja vajadus diabee-dile spetsialiseerunud

meditsiinitöötajate järele suure-neb aasta-aastalt. On väga täh s, et diabee kud suudaksid ise oma haigusega toime tulla.

Eli Lilly usub, et diabeedipat-siendi haigusega toimetulekut saab märkimisväärselt parandada kvaliteetse diabeedialase nõusta-mise kaudu, mida viivad läbi koo-litatud meditsiinitöötajad.

Eli Lilly osales koostöös Healthy Interac ons Inc. ja Rahvus vahel i se Diabeedi Föderatsiooniga (IDF) uuen-dusliku ülemaailmse nõus-tamisprogrammi välja töö-tamisel, mille tulemuseks on Conversa on Map™-id (Diabeedi Vestluskaardid). Need on loo-dud maailma erinevate piir-kondade ja riikide jaoks, olles erinevad, kultuuriliselt sobili-kud ja kandes oma eesmärki. Conversa on Map-i™ (Diabeedi Vestluskaardid) nõustamisma-terjal toetab diabeedipatsiendi iseseisvat õpet, suurendades dia bee kute omaosalust vest-lustes ning andes neile võima-luse väljendada oma mõ eid ja seisukoh .

C o n v e r s a o n M a p - i ™ (Diabeedi Vestluskaardid) nõus-tamismaterjal pakub interak iv-set ja kaasahaaravat diabeedi-nõustamise võimalust, parandab osalejate arusaamist diabeedist ning sellel võib olla täh s roll pat-siendi valikute muutumisel.

Conversa on Map™ (Diabeedi Vestluskaardid) materjalidele on nüüd lisandunud uued diabeedi-patsiendi nõustamise materjalid – Conversa on Map™ Starter 1×1.

Uued Conversa on Map™ Starter 1×1 nõustamismaterjalid on välja töötatud diabeedinõus-taja ja patsiendi omavaheliseks vestluseks.

Uue nõustamismaterjali kasu-tamise koolituse on Ees s läbi-nud 40 diabeediõde ning nendel on diabeedinõustamiseks kasu-tada uued Conversa on Map™ Starter 1×1 materjalid.

Conversa on Map™ Starter 1×1 nõustamismaterjalide teemad on: • Diabeedi teekonna algus• Tervislikud eluviisid• Insuliinravi alustamine• Tüsistuste tekkeriski

vähendamine

DIABEEDI TEEKONNA ALGUS

Materjal käsitleb teemat “Mis on diabeet ja kuidas see kulgeb”

Vestluses arutatakse järgnevaid teemasid:

Mis on diabeet ja kuidas see kulgeb

Levinumad müüdid ja fak d diabeedi kohta

Diabeediga seotud tunnetega toimetulek

Olulised numbrid ja eesmär-gid

Tervislik toitumine Kehaline ak ivsus Ravimid Tugirühm

TERVISLIKUD ELUVIISID

Materjal käsitleb elus ili ja diabeediga seonduvat


Tervisliku toitumise ja kehali-selt ak ivse eluviisi tähtsus

Tunded toitumisharjumuste muutmisel

Mida, kui palju ja millal süüa Erinevad toidurühmad ja

toitained Kehaliselt ak ivne eluviis –

mis see on ja miks see on täh s

Teised eluviisi muutmise võimalused

Tugirühm

INSULIINRAVI ALUSTAMINE

Materjal käsitleb insuliinravi alustamisega seonduvat


Kuidas diabeet kulgeb ja insuliinravi kasulikkus

Levinumad müüdid insuliini kohta

Insuliinravi kasulikkus Tunded insuliinravi alustamisel Insuliinide erinevad tüübid Veresuhkru eesmärk ja selle

kontrollimise tähtsus Hüpoglükeemiaga toimetulek

TÜSISTUSTE TEKKERISKIVÄHENDAMINE

Materjal käsitleb, kuidas vähendada diabeedist ngitud tüsistuste riski


Diabeedi kulg ja progressee-rumine

Tüsistuste tüübid Tüsistuste diagnoosimiseks

tehtavad analüüsid ja uurin-gud

Tüsistuste riskifaktorid Elus ili muutused Ravimid

Conversa on Starter-i™ 1×1 nõustamismaterjal on välja töö-tatud individuaalse õppimise edendamiseks. Selle sisu kohan-da väikesest osast Conversa on Map™ diabeedi vestluskaar de nõustamismaterjalidest, mida arendas Healthy Interac ons koostöös Rahvusvahel ise Diabeedi Föderatsiooniga ja mida toetas Lilly Diabeet.Conversa on Starter nõustamis-vahend on välja töötatud selleks, et ühendada visuaalne õppimis-metoodika ja ak ivne dialoog diabeedipatsiendi ja nõustaja vahel. Conversa on Starter-i™ 1×1 kau-du saavad diabee kud ak iv-se nõustamise kaudu teadmisi ning patsiendid tulevad seeläbi diabeediga paremini iseseisvalt toime. Programm pakub isiklikku ja õppijakeskset lähenemist.

Meie eesmärk Eli Lilly s on aidata peatada diabeedi progresseeru-mist ja vähendada haiguse mõju patsien de elule ja ühiskon-nale. Me usume siiralt, et edu saavutamiseks peame tegema palju enam, kui ainult ravimeid kasutama. Pakkudes uudset ja interak ivset nõustamise viisi diabeedipatsiendi teadlikkuse ja haigusega toimetuleku paran-damiseks, arvame, et suudame anda neile paremad võimalu-sed diabeediga toimetulekuks. Julgustame siinkohal kõiki dia-beedipatsiente täiendama oma teadmisi diabeedist!

Eli Lilly (Suisse) S.A. Ees liaalTammsaare Ärimaja, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinntel 6817 280 | www.lilly.com | e-post: ees @lilly.com

ETDBT0006109.09.2014

14 DIABEET


Tegelikult on meil diabeediraviga üsna hästi

Septembri keskel esitleti Viinis Euroopa Diabeediuu-ringute Liidu konverentsil üleeuroopalist diabeedi en-netamist (vt kõrvallugu) ja ravi, mille kohaselt tehakse edusamme. Eesti kohta kii-dusõnu siiski ei jagunud.

Et aja jooksul diagnoositak-se suhkurtõbe üha enam, peab selle ravi muutuma palju tõhu-samaks. See on Rootsis asuva teadusorganisatsiooni Health Consumer Powerhouse (HCP) avaldatud 2014. aasta Euroo-pa diabeediravi tarbijaindeksi (EDI) peamine sõnum.

“Eesti oli 30 Euroopa riigi seas pingereas 28. kohal,” sel-gitas EDI projektijuht Beatriz Cebolla. Eestis pakutakse rii-gi piiratud ressursse silmas pidades üldjuhul häid tervis-hoiuteenuseid, aga diabeedi ravi on vähem arenenud. Vaja on täielikku diabeediregistrit, et asendada aegunud register, mida ei kasutata. Andmete vä-hesus tähendab kehva kontrolli raviprotseduuride üle. Tugevad

meid aastaid viinud edukalt ellu diabeedi varajase avasta-mise kampaaniaid (diabeedi-buss maakondades, veresuhk-ru mõõtmised tasuta kõigis Selverites jne). Puudujääk on eelkõige riigi osalusest enne-tustegevuses, leidis ta.

Tallinna Lastehaigla endo-krinoloogi Ülle Einbergi sõnul vajab Eesti mõlemale haigus-tüübile riiklikku diabeedire-gistrit. Paralleelselt tuleks re-gistreerida diabeedist tingi-tud tüsistused. Eestis on ole-mas mitteametlik diabeedi-register alla 15 aasta vanuste

esimest tüüpi diabeeti põde-vate laste kohta. Andmed ko-gutakse kahe keskuse, Tallin-na Lastehaigla ja TÜK laste-kliiniku baasil. Einbergi sõnul saab nendele andmetele toetu-des jälgida igal aastal diabeedi-ravi kvaliteeti.

Diabeediravi sõltub haigu-se tüübist. “Haigekassa peaks leidma vahendeid, et esimest tüüpi diabeeti põdevatele täis-kasvanud patsientidele kom-penseerida insuliinipumbara-vi,” ütles endokrinoloog ja li-sas, et insuliinipump aitaks parandada paljude patsientide haiguse kontrolli ja vähendada tüsistuste teket. Samuti leiab ta, et moodsa tehnoloogia ka-sutamine peab saama võima-likuks ka üle 19 aasta vanuste-le esimest tüüpi diabeeti põde-vatele patsientidele.

Ta tõi ühe kitsaskohana väl-ja, et Eestis on vähe kvalifitsee-ritud diabeediõdesid ning piir-konniti õe nõustamisteenus varieerub nii kättesaadavu-selt kui ka kvaliteedilt. “See on

valdkond, millega tuleb tege-leda. Ravimid ilma kvaliteet-se koolituseta ei tööta,” nen-tis Einberg.

Vaja on luua diabeediregisterHealth Consumer Powerhouse’i (HCP) avaldatud ja ravimfirma MSD rahastatud 2014. aasta Eu-roopa diabeediravi tarbijain-deksi peamine sõnum rõhutab, et Eesti peaks looma diabeedi-registri. Ülikooli Perearstikes-kus OÜ perearst Anneli Rätsep ei usu, et registri loomine on lahendus, mis tagab parema dia beedikäsitluse.

“Me ei peaks Eestis minema seda teed, et luua aina uusi registreid. Registrid nõuavad korrektset raporteerimist ning andmete analüüsimist. Üsna märkimisväärne ressurss on juba kulutatud terviseinfosüs-teemi arendamisele. Teisalt saab registri andmeid kasuta-da, kui neid sinna saadetakse,” arutles ta.

Terviseuudised

küljed on patsientide koolitus-te lühikesed järjekorrad ning tasuta üldised rasedusaegse suhkurtõve sõeltestid.

Diabeedikeskuse juhatuse liige ja endokrinoloog Marju Past ütles kommentaariks, et Eesti diabeediravi ei ole siiski nii kehvas seisus, kui punkti-tulemustega reastatud. “Meie tagasihoidlik tulemus on põh-justatud esitatud andmete puu-dulikusest,” ütles ta. “Andmed esitas küll patsientide organi-satsioon Eesti Diabeediliit ja osaliselt saadi andmeid ka hai-gekassa andmebaasisit, põhi-liselt ravimite kättesaadavuse poole pealt. Meedikute poole pealt jäid andmed aga esitama-ta (eelkõige just ravikvaliteeti puudutavad andmed),” selgitas ta. “Kahjuks puudub mul üle-vaade, milline organisatsioon oleks pidanud need andmed edastama,” lisas keskuse juht.

Tegelikult on meil diabeedi-raviga lood üsna head, leidis endokrinoloog. “Diabeediregis-ter, mis on ainult mõnel riigil

auditeeritud 30-st, pole mingi imevahend. See töötaks ainult sellisel juhul, kui meil oleks ka riiklik diabeediprogramm, lei-dis Past.

Tase on regiooniti ebaühtlanePraegu nõustuks ta vaid sel-lega, et diabeediravi tase pole meil regiooniti kõige ühtlasem ning on mõningad vajakajää-mised teatud haigete gruppidel abivahendite soodustingimus-tel saamisel (pumbaravi I tüü-pi diabeetikutele, testriba de kogused liiga väiksed jne). Eri-arstidele pääsemise võimalus on problemaatiline pikkade järjekordade tõttu.

Ta leidis, et ravimite kätte-saadavus on Eestis hea ja ena-mik tänapäeva ravimeid on soodustingimustel olemas. “Perearstidel on ülevaade oma diabeetikutest ja kasutatakse teist tüüpi diabeetikute skrii-ningprogrammi,” kiitis dia-beedikeskuse juht. Past lisas, et Eesti Diabeediliit on mit-

Ravikvaliteet Uuring näitas, et Eesti sörgib Euroopas teiste sabas

Number:

28. kohal oli Eesti sel aastal

avaldatud 30 Euroopa riigi pinge reas diabeediravi tarbija-indeksis.

DialevelDialevel sobib®

DiabeetikuteleKõrgenenud veresuhkruga inimesteleÜlekaalulistele

Dialevel sisaldab alfa-lipoehapet, kaneeli ja kroomi.

Kroom aitab hoida normaalset vere glükoosi taset.Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja

tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi.

Maaletooja: Walmark Estonia OÜ, Keevise 10, Tallinn

®

Toid

ulis

and

DIABEET 15


Meie tagasi-hoidlik tulemus on põh-justatud esitatud andmete puuduli-kusest.Marju Past, Diabeedi-keskuse juhatuse liige.FOTO: ANDRAS

KRALLA

KommentaarEestis on diabeediravi heal tasemel

Heli Palustesotsiaalministeeriumi

tervishoiuosakonna juht

Eesti diabeediravi ja en-netus on heal tasemel ning seda vaatamata po-

sitsioonile üleeuroopalises dia beedi ennetamist ja ravi käsitlevas võrdluses.

Diabeediravi kättesaada-vus on meie tervishoiusüstee-mis tagatud kõigile, kes se-da vajavad. Kui peaks tekki-ma kahtlus, et inimene võib põdeda diabeeti, saab perearst vastavate uuringutega suh-kurtõve olemasolu kindlaks teha. Sõltuvalt uuringute tu-lemustest soovitab arst eel-kõige korrigeerida toidurežii-mi ja edaspidi jälgib patsien-di olukorda. Vajadusel määra-takse ka kohe vastavaid ravi-meid või suunatakse patsient ka eriarsti vastuvõtule.

Samuti on Eestis kan-tud soodusravimite nimekir-ja paljud erineva toimemeh-hanismiga diabeediravimid ning peame diabeediravimi-te kättesaadavust heaks. 100% soodusmääraga on kättesaa-davad erineva toimekestusega nii humaan- kui ka analoog-insuliinid. Muude diabeedira-vimite soodusmäär on 75/90%. Ravimeid võivad välja kirju-tada kõigi erialade arstid ehk arsti erialaga seotud väljakir-jutamise piiranguid diabeedi-ravimitel ei ole.

II tüüpi diabeeti haigestu-mise peamised eluviisi riski-tegurid on ülemäärane keha-kaal ja istuv eluviis, mistõt-tu ennetustegevuses män-gib olulist rolli tasakaalusta-tud toitumise ja piisava keha-lise aktiivsuse edendamine. Eestis on tervisliku eluviisi meetmed kokku lepitud “Rah-vastiku tervise arengukavas 2009–2020”, kus üks alaees-märke ongi suurendada rah-vastiku kehalist aktiivsust ja muuta toitumine tasakaalus-tatumaks. Mitmeid üleeuroo-palises diabeedi ennetamist ja ravi käsitlevas võrdluses ni-

metatud soovitusi rakenda-takse juba praegu.

Ennetustegevuse tõhusta-miseks alustati tänavu sot-siaalministeeriumis toitu-mise rohelise raamatu koos-tamist. Raamatu eesmärk on välja töötada laiahaardeline valdkondade vaheline lähe-nemisviis, mis aitab leeven-dada toitumisest ning üleliig-sest kehakaalust tingitud ter-viseprobleeme kogu elukaa-re vältel, vähendades seelä-bi oluliselt mittenakkushai-gustesse haigestumist ja sel-lest põhjustatud enneaeg-set suremust. Toitumise ro-helises raamatus on planeeri-tud käsitleda ka kõiki üleeu-roopalises võrdluses välja too-dud peamisi soovitusi enne-tuse kohta.

Eestile on võrdlusuuringus eeskätt ette heidetud diabee-diregistri puudumist. Registri puudumise tõttu ei saa prae-gu Eestit ka teiste riikidega tulemustes, jälgimise haara-tuses ja efektiivsuses võrrel-da, mis on ka tinginud selli-se koha kõnealuses võrdluses. Oleme seisukohal, et patsien-di jälgimine on küll oluline, kuid selline riiklik register ei tagaks paremat ravitööd. Ra-vitööks vajalikud andmed do-kumenteeritakse Eesti kesk-sesse tervise infosüsteemi, kus arstid saavad jälgida pat-siendile varem tehtud ravi, tarbitud ravimeid jm. Panus-tame jätkuvalt tervise info-süsteemi arendamisse ja ena-masse kasutamisse ning tule-vikus võimaldab see süsteem kätte saada ka statistilisi and-meid, mis teistes riikides ko-gutakse diagnoosipõhistes isoleeritud registrites.

Eesti peaks looma ajakohase registri Diabeedi ravi on Euroopas edasi arenenud: igal aastal päästetakse 10 000 elu, aga ELi võrdlusandmete koha-selt on vaja olukorda kiiresti parandada, et ennetada dia-beedi sagenemist.

17. septembril esitleti Vii-nis Euroopa Diabeediuuringu-te Liidu (EASD) 50. konverentsil üleeuroopalist diabeedi enne-tamist ja ravi käsitlevat võrd-lust, mille kohaselt tehakse Eu-roopas diabeedi ravis edusam-me. Alates 2006. aastast on tä-nu tervislikematele eluviisi-

dele, patsientide paremale ja ulatuslikumale koolitamisele, parema haridusega arstidele ja täiustatud ravile diabeedist ehk suhkurtõvest tingitud sur-made arv Euroopas 10 000 juh-tumi võrra aastas vähenenud (lisaks vähenes veelgi rohkem diabeedist tingitud südame-haiguste tõttu esinevate sur-made arv).

Aga et aja jooksul diagnoo-sitakse suhkurtõbe üha enam, peab selle ravi muutuma pal-ju tõhusamaks. See on Rootsis asuva teadusorganisatsiooni

Health Consumer Powerhou-se (HCP) avaldatud 2014. aasta Euroopa diabeediravi tarbijain-deksi (EDI) peamine sõnum.

“Eesti oli 30 Euroopa riigi seas pingereas 28. kohal,” selgi-tas EDI projektijuht dr Beatriz Cebolla. Eesti, nagu paljud tei-sed Ida- ja Lõuna-Euroopa rii-gid, on veel majanduskriisist taastumas.

Dr Cebolla annab diabee-di ravi parandamiseks Eestis järgmised soovitused: looge mõlemale haiguse tüübile riik-lik diabeediregister; koguge

andmeid iga-aastastel diabee-dist tingitud tüsistuste kont-rollvisiitidel; looge juurdepääs suhkurtõve tõhusaks ohjelda-miseks vajalikele abivahendi-tele nagu veresuhkru testribad pumba- või insuliiniravi saa-vatele patsientidele, sest prae-gu on see piiratud; patsientide koolitused on küll kättesaada-vad, aga tundub, et nende kva-liteet on piirkonniti väga eri-nev; terviseedenduskavade juurutamine riigi elanike seas riskitegurite vähendamiseks.

Terviseuudised

Diabeediravi kätte-saadavus on meie

tervishoiusüsteemis tagatud kõigile, kes seda vajavad.

16 REKLAAM


V O R M I S T A O M A

T E L L I M U S !

2

Kas Te teadsite, et lihtsaim viis hambaarst tööta jätta on teha piisavalt pikad söögipausid ning loobuda näksimisest? Või et D-vitamiin ei olegi vitamiin, vaid pigem hormoon, mille puudus võib tekitada tõsiseid haiguseid?

ERVISERAAMAT “Ela tervelt 100 aastat“ II osaakub Eesti arstide nõuandeid nii laste, naiste ja

meeste kui ka vanurite tervise hoidmiseks. o u tee at a ates a e g ast u to tu se jaokku 17 teemat alates allergiast kuni toitumise ja lmadeni välja.

Vormista tellimus kiosk.aripaev.ee/tervis2soodus või täida pöördel olev kupong.

Ühtlasi saab tellida “Ela tervelt 100 aastat“ II osa (ilmus 2013). Hind 2 eurot(sisaldab käibemaksu).Telli siit: kiosk.aripaev.ee/terviseraamat1või pane linnuke pöördel oleva kupongi vastavasse lahtrisse.

NB!

Kjälovte

TpamKsi

Terviseraamat “Ela tervelt 100 aastat“ II osa pakub Eesti arstide nõuandeid nii laste, naiste ja meeste kui ka vanurite tervise hoidmiseks. Kokku 17 teemat alates allergiast kunitoitumise ja silmadeni välja. Tavahind 9,90 eurot. Ettetellijatele soodushind8,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Vormista tellimus http://kiosk.aripaev.ee/tervis2soodusvõi täida kupong. Raamat ilmub 19. detsembril ja saadetakse Teile postiga.

AS ÄripäevPärnu mnt 10519094 Tallinn

Meditsiiniuudised

SAAJATASUB

POSTI-KULU

Luba nr 229

MAKSTUD VASTUSEESTI

SAAJA:

Ees- ja perekonnanimi

Postiaadress

Telefon

E-posti aadress

Soovin tellida raamatu ettetellimishinnaga 8,80 eurot.Ettetellimishind kehtib 5. detsembrini.

Soovin juurde ka “Ela tervelt 100 aastat“ I osa (ainult koos uue osaga).

NB! Palun täida võimaluse korral kõik ülaltoodud väljad. Tellimise lisainfo telefonil 667 0451.

x

(Täida ainult siis, kui saaja aadress erineb maksja omast. Näiteks kui teed kingituse.)

(tänav/talu/nimekast, korter, maja, linn/asula, maakond, indeks)

(tänav/talu/nimekast, korter, maja, linn/asula, maakond, indeks)

MED

T214

TR

MAKSJA:

Ees- ja perekonnanimi

Postiaadress

Telefon

E-posti aadress

Kuupäev ja allkiri

LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! OSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTPANE P

UUDIS 9



Kui mida-gi muud

ei ole käepä-rast, leeven-dab kõrvetisi lühiajaliselt ka klaasitäie vee joomine.

poolteist enne või pärast söö-mist või ravimite võtmist. Adsorbendid on vees lahustu-matud, ei imendu ega meta-boliseeru organismis. Inime-se mao ja seedekulgla pindala on u kolmsada ruutmeetrit, adsorbendid toimetavad kogu seedekulgla ulatuses.

Mikroorganismid tekita-vad käärimise käigus gaase nagu süsinikdioksiid või me-taan. Liigsed gaasid tekitavad kõhuvalu. Adsorbendid seo-vad gaase ja väljutamine toi-mub loomulikul teel. Smec-ta- sisaldab diosmektiiti (loo-duslik alumiinium-magneesi-um silikaat). Tänu oma leheli-sele struktuurile ja plastilise-le viskoossusele on diosmek-tiidil tugev seedetrakti limas-kesta kattev toime.

Koostoimes lima glükopro-teiinidega suurendab dios-mektiit limakihi resistent-sust ärritajate toimele kaits-tes seedetrakti limaskesta. Üleannustamine võib tekita-da kõhukinnisust või mitte-lõhustuva moodustise sooles-tikus.

Söetabletid sisaldavad akti-veeritud sütt. Aktiivsüsi pär-sib mikroorganismide poolt toodetud toksiliste ainete imendumist makku ja seede-kulglasse, pidurdab nakatu-misprotsessi.

Silicea seedetraktigeel rä-nigeel (ränihappegeel) koos-neb mineraalsest ränist, hap-nikust ja veest. Ränigeel seob mikroorganismid ja nende toksiinid seedekulglas füü-silise protsessi käigus. Need

väljutatakse soolestiku kau-du loomulikul teel. Aitab kõ-huvalu, iivelduse, oksendami-se, puhituse ja kõhulahtisu-se korral, soodustab ärritunud seedekulgla taastumist.

Loperamiid on piperidii-ni sünteetiline derivaat, mis sisaldab nii haloperidooli kui ka difenoksülaadi struktuuri. Loperamiid tõstab soole too-nust, takistab soolte peristal-tikat ja kõhulahtisuse korral vähendab istesagedust.

Loperamiid ei sobi kroo-nilise kõhulahtisusega, an-tibiootikumidest tingitud kõhu lahtisusega ja alla 4aas-tastele lastele, samuti ka maksa haigetel. Kõhugripi korral ei ole loperamiid kind-lasti esmavalikuravim, sest kõhulahtisus on kaitsereakt-

sioon ja seda ei ole õige takis-tada soolemotoorikat pärssi-des. Ravimi kasutamisel võib tekkida unisus, tuleb olla et-tevaatlik masinatega tööta-misel ja auto juhtimisel. Üle-annustamisel võivad tekkida kõhukinnisus, kesknärvisüs-teemihäired. Võib kasutada lühiajaliselt.

Kõhulahtisuse ja seedehäi-rete leevendamiseks sobivad ka mustika-tammekoore-ing-veritabletid. Mustikaid tarvi-tatakse seedehäirete korral, tammekoort kui tugeva koo-tava toimega vahendit kõhu-lahtisuse ja sooltepõletike pu-hul. Ingver soodustab seedi-mist – leevendab iiveldust, kõrvetisi, kõhupuhitust ja kõ-hulahtisust. Kindlasti ei to-hiks juua kõhulahtisuse ja ok-sendamise korral gaasiga vett ega piima.

Ülesöömine. Peagi on käes jõuluaeg, mis võib kaasa tuua ülesöömise. Mida ülesöömine meie organismi jaoks tähen-dab? Kergemal kujul väljen-dub see unisuses ja üleüldises loiduses, aga võib põhjustada ka gaasivalu, kõrvetisi ning kõhulahtisust.

Korraga liiga palju süües tekib seedenäärmetes häire-olukord ja suureneb järsult ve-re juurdevool seedeelundites-se. Aju annab unisuse ja loi-dusega märku oma vereva-rustuse vähenemisest. Seede-traktis võib see aga esile kut-suda tugevaid talitlushäireid või lausa põletikku. Eriti oht-

lik on liigsöömine südame- ja suhkruhaigust põdevate-le ning kõhunäärmepõletiku ja sapikivide käes vaevlevate-le inimestele. Südame vereva-rustuse vähenemine võib kut-suda esile stenokardiahoo või rütmihäireid. Diabeetikutel mõjutab see veresuhkru taset ja võib põhjustada eluohtlikku seisundit.

Ohtra rasvase toidu söömi-ne võib põhjustada ka sapiki-viatakki, sest rasvarikka toi-du söömiseks vajatakse roh-kelt sappi ja koos sapiga pai-satakse sapijuhasse ka varem vaikselt sapipõies olnud sapi-kive. Pärast ohtrat söömist oleks hea, kui leiaksite võima-luse liigutamiseks. Eriti hea, kui saaksite näiteks õues jalu-tada. See aitab kiirendada see-dimisprotsessi ja varustab or-ganismi hapnikuga.

Seedimist kergendavad preparaadid on ensüümpre-paraadid Mezym forte, Panzy-norm Forte, mille koostis sar-naneb inimese kõhunäärmes toodetavate seedeensüümi-dega, ja ka Botadyn. Viima-ne sisaldab looduslikku arti-šokki mis soodustab sapi eri-tumist ja stimuleerib rasva-de lõhustumist. Mao ja soole seedetegevus paraneb, mak-sa töökoormus väheneb. Ras-kesti seeditav toit muutub or-ganismile kergemini omasta-tavaks.

Enne aga kui apteeki kiire leevenduse järele minna, tu-leks kindlasti proovida seedi-mist turgutada liikumisega.

Kõhukinnisuse sümptomaatiliseks raviks. Forlax (makrogool 4000) suurendab vedeliku kogust soo-lestikus, mille tagajärjel suureneb soolesisu maht. Suurem soolesisu stimuleerib soole liikuvust ning peristaltikat. Forlax (makrogool 4000) ei imendu ega lagune organismis. Lubatud kasutada ka rase-datel, rinnaga toitvatel emadel ja lastel alates 8. eluaastast. Enne ravi alustamist tuleb arsti poolt välistada orgaaniline põhjus. Forlax (makrogool 4000) peab olema ajutine täiendus tervislikule elu-viisile ja dieetravile.

Kasutamisõpetus: Pakikese sisu lahustada klaasitäies vees ja ära juua. Tavaline annus 1-2 pakikest ööpäevas, soovitavalt hommikul. Apelsini-greibi lõhna ja maitsega.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Lisainfo: Ravimiameti humaanravimite registrist või Ipsen Pharma Baltikumi esindusest: 9-ojo Forto g. 47, Kaunas, Lithuania LT-48100, tel: +37037337854, Eesti esindaja: Linda Valkna +3725026016 [email protected]

Müügil apteekides ilma retseptita.

Karbis 20 pakikest.

KÕHUKINNISUSE KORRAL

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

KÕHULAHTISUSE KORRAL

pakikestpäevas

täiskasvanudüle 1

aastasedlapsed

pakikestpäevas

pakikestpäevas

alla 1 aastasedlapsed

Kasutamine ägeda kõhulahtisuse korral lastel ja täiskasvanutel: 3 päeva jooksul

Müügil apteekides ilma retseptita.Apelsini maitse-aroomiga

Lisainfo: Ravimiameti humaanravimite registrist või Ipsen Pharma Baltikumi esindusest: 9-ojo Forto g. 47, Kaunas, Lithuania LT-48100, tel: +37037337854.Eesti esindaja: Linda Valkna +3725026016 [email protected]

Pakikese sisu segada poole klaasi veega ja kohe ära juua. Lastele võib pakikese sisu segada ka lastetoiduga, riivitud puu- või juurviljadega. Ravimit tuleks võtta söögikordade vaheaegadel.

Smecta (diosmektiit) on lehelise struktuuriga pulber, mis sissevõetuna

katab ja kaitseb seedetrakti limaskesta ning seob haigustekitajaid.

10 UUDIS



Piret StokkebyJüri Tänava Apteegi proviisor-

juhataja, Südameapteek

I lutoodete ostmine aptee-gist ei ole Eestis väga levi-nud. Seda eelkõige teadma-

tuse tõttu, et igapäevahool-dusvahendeid sealt saab ja võib-olla ka nende kõrgema hinna tõttu.

Loomulik on, et apteegi-kosmeetikat kasutatakse eri-nevate nahavaevuste raviks ja leevendamiseks. Siia kuu-luvad kuivus, kestendus, pu-netus, sügelus, kõõm, akne, pig mendilaigud või pigmendi puudumine. Ka kaitse päike-se eest ja põletusejärgne lee-vendus, allergilised nähud, mähkmedermatiit, lamati-sed, kortsud, liigne higista-mine jne.

Peale selle kuuluvad aptee-gikosmeetikasarjadesse too-ted ka igapäevahoolduseks – šampoonid, dušigeelid, van-niõlid, silma-, huulte-, näo- ja kehahooldusvahendid, kä-te- ja jalgade kreemid. Aptee-gist saab turvalised kosmee-tikatooted terve ja kauni na-ha säilitamiseks igas eas ini-mestele. Oma sarjad on imi-kutele, lastele, noorukitele. Täiskasvanutele ja eakatele pakub apteegikosmeetika aga head ning kvaliteetset vahel-dust tavakosmeetikale. Aptee-gikosmeetika väärtus ja eri-nevus võrreldes tavakosmee-tikaga seisneb peamiselt toot-mises, lähteainetes ja uurin-gutes.

Kontrollitud. Apteegikos-meetika tooteid valmistatak-se ravimitööstuses või kõiki ravimite valmistamise nõu-deid järgides. See tähendab, et kosmeetikatooteid valmista-takse aseptilistes (mikroobi-dest vabastatud) tingimustes. Nagu ravimitegi valmistami-se puhul, on ka kosmeetika tootmisel kehtestatud kind-lad nõuded ruumidele, apara-tuurile, töötajate riietusele ja isiklikule hügieenile, lähte-ainetele ning pakendile. See-tõttu saadakse äärmiselt pu-has toode.

Tootmisel lähtutakse ka keskkonnasõbralikkusest. Ka-sutatavad looduslikud toime-, lõhna- ja värvained on taas-tuv loodusressurss ja ka kesk-konda säästvamad kui sün-teetilised. Pakendatakse aga lihtsatesse ja taaskasutatava-tesse materjalidesse.

Tooraine – lähteained on kõrge puhtusastme ja kindla kvaliteediga, põhjalikult uu-ritud ja kontrollitud. Võima-lusel kasutatakse looduslik-ke tooraineid, ent vahel on va-

jalikud ka sünteetilised või poolsünteetilised lisaained. Loomsete ja taimsete koos-tisainete puuduseks on nen-de kättesaadavus ja mikroor-ganismide sisaldus. Ka ei sobi nad sageli mitmete teiste ai-netega kokku.

Kosmeetikatoodete peami-sed koostisosad ongi salvialu-sed või lahustid, millele lisa-takse kas raviaine või mingit kindlat nahafunktsiooni toe-tav komponent. Viimased on enamasti kehaomased ained, mis sisalduvad ka normaal-selt toimivas nahas.

Lisaained. Neid lisatakse või-malikult vähesel aga vajalikul määral. Peamised on siis: emulgaatorid ja stabilisaa-torid – vajalikud toote aine-osade koospüsimiseks; antioksüdandid – kaitsevad toodet oksüdatsiooniprotses-side eest, mille suhtes rasvad ja õlid on tundlikud; konservandid – takistavad mikroorganismide kasvu suu-re veesisaldusega toodetes; värvaineid – ei kasutata; lõhnaained – vahel kasuta-takse, kuid need on loodusli-kud, n eeterlikud õlid.

Antioksüdantidest ja kon-servantidest loobumine seab kõige kõrgemad nõuded toot-mistingimustele ja pakenda-misele, et toote säilivust pi-kendada.

Abiainetele kosmeetika-toodetes on kindlad nõu-ded. Need peavad olema mittemürgised,-ärritavad ja -allergilised, värvusetud, lõh-natud, peavad sobima teis-te abi- ja raviainetega, samas olema heaks lahustiks ravi- või toimeainele, ei tohi muu-ta naha loomulikke omadusi (pH, niiskusesisaldust). Peale selle peab puuduma mitteen-nustatav toime, peab olema heade kosmeetiliste omadus-tega – meeldiv, mugav, mitte-määriv, kergelt eemaldatav ja pärast eemaldamist peab nahk olema normaalse funkt-siooniga.

Ei tekita lisaprobleeme. Ap-teegikosmeetikas ei kasuta-ta odavaid sünteetilisi lisaai-neid, mis sisalduvad tavakos-meetikas ja mida kasutatak-se peamiselt toote mahu suu-rendamiseks või konservan-tidena. Enamasti need mitte-kehaomased ained kuivatavad liialt nahka ja muudavad sel-le loomulikku, nahka kaitsva toimega mikrofloorat. Lisaks ummistavad poore, võivad te-kitada allergilisi reaktsioo-ne ning imendudes läbi naha kuhjuvad organismis ja või-vad põhjutada tervisehädasid.

Apteegikosmeetika tööta-takse välja koostöös nahaars-tide, allergoloogide ja erine-vate erialaarstide ning tead-lastega.

Mille poolest erineb apteegikosmeetika tavakosmeetikast?

Apteegist ostetud

ilutooted on põhjalikult

kontrollitud ega tekita

organismile lisaproblee-

me.FOTO: SCANPIX

UUDIS 11



Unepaanika piinasid saab leevendada

Kadi [email protected]

Septembris Tallinnas toimu-nud rahvusvahelisel unears-tide kongressil räägiti unepaanikast ja selle ravi aspek tidest. Erinevatel and-metel näeb õudusunenägu-sid regulaarselt 2–7% rahvas-tikust.

Unepaanika on õudusune-näod, mis algavad tavaliselt umbes tund pärast magama-jäämist ja äratavad nii väi-keseid kui ka suuri. Tihti al-gabki unepaanika väikelapse-eas või varasemas täiskasva-nueas. Unepaanika alaliike on mitmeid: osal juhtudest ini-mene väliselt magab rahuli-kult, osal juhtudel aga hakkab karjuma ja isegi käte-jalgade-ga vehklema. Enamasti peaks ta hommikul seda kõike ise ka mäletama.

Turu ülikooli teadlane Katja Valli rääkis, et ühe uuringu andmetel nägi 35–45% täiskas-

vanutest vähemalt kord kuus hirmuunenägu. Tavaliselt ei ole nähtavat põhjust, miks need tekivad, jätkas Valli. See pole kuidagi seotud inimese päevase käitumisega: ta ei ole päeval vägivaldne või ei unista hirmutegudest. Küll aga on see seotud mitme haiguse ja mui-dugi stressiga, rõhutasid ars-tid. Näiteks Parkinsoni tõve-ga, aga ka narkolepsiaga käi-vad unepaanikad tihti kaasas.

Kui tihti on tihti? Arstide sõ-nul kord nädalas või mõni kord kuus ei ole veel ebanormaalne. Kui aga unepaanikat esineb ju-ba mitu korda nädalas, tuleks asjaga tegelema hakata. Nais-tel esineb unepaanikat rohkem kui meestel. Sageli on unepaa-nikahood seotud insomniaga. See on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskus-teta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Huvitaval kombel on unepaa-nika omane rohkem neile, kes magavad üle 9 tunni või vähem

kui 7 tundi ööpäevas. Unepaa-nikat esineb rohkem ka ärevi-kel ja neil, kes teisi ei usalda. Muidugi käib see arstide sõ-nul kaasas ka postraumaatilise stressiga. Näiteks on seda roh-kem sõjaveteranidel. Unepaa-nika võib olla riskitegur kõrge-nenud enesetapuohule, räägiti unekongressil.

Mannheimi vaimutervi-se keskinstituudi professor Micha el Schredl rääkis, et vä-ga vähesed inimesed on üldse saanud diagnoosiks unepaa-nika. Näiteks ühes uuringus, kus osales 4000 patsienti, kel-lest 13% nägi vähemalt kord nä-dalas hirmsaid unenägusid, oli diagnoosi saanud vaid 65 ini-mest ehk 1,6%. Isegi neist ini-mestest, kes näevad õudus-unenägusid mitu korda näda-las, otsivad abi vaid 25%, rää-kis Schredl.

Schredli sõnul üritab ena-mik unepaanika käes vaevle-vaid inimesi oma öid võima-likult ruttu unustada ega ki-

Unehäire Tingitud stressist või mõnest haigusestpu sellest ka näiteks perears-tile rääkima, ehkki peaks. Sa-mas ei tähenda see muidugi, et pere arst peaks hiljem aas-taid pidevalt unepaanika kohta küsimusi esitama. Pigem soo-vitas arstiteadlane raskematel juhtudel kindlasti professio-naalset abi otsida, sest seda lei-dub. “Ravida tuleks ikka neid, kes selle üle kurdavad,” sõnas ta. “On inimesi, kel esineb näi-teks kord nädalas unepaanikat, kuid nad ei kurda selle pärast.”

Inimesed saavad tema sõnul end ka ise abistada. Ühe uurin-gu pidasid kirjutasid ligi poo-led unepaanika häire all kan-natajad nn unepäevikut. Laial-daselt nimetati ka unenägude edasijutustamist lähedastele, mis samuti teraapiana mõjub. Schredl soovitas end treeni-da unesid unustama. Õppida mõistma, et koletised ei saa ol-la tegelikkus ja nähakse und. See aitab pingeid vähendada ja ärkamise kaudu rahulikult pai-najast välja tulla.

Unepaanika ei ole sugugi uus nähtus ja naised kannatavad selle all rohkem kui mehed. FOTO: WIKIPEDIA

Number:

2–7% rahvastikust näeb regulaar-selt õudusunenägusid. Samas unepaanika diagnoosi on saa-nud vaid väga väike hulk häire all kannatajatest.

Sõbra soovitusel hakkas Borghild aasta tagasi võtma rahulikuma ja sügavama une saavutamiseks taimseid ekstrakte sisaldavat toidulisandit Melissa Dream™. „Nende mõju oli kohe tunda. Panin õhtul raamatu öökapile ja jäin kiiresti magama. Magasin terve öö rahulikult ning ärkasin hommikul reipa ja puhanuna. See tundus lausa uskumatuna,“ tunnistab Borghild.

Proovis Melissa DreamiKord rääkis Borghild oma probleemist Rootsis elavale sõbrale. „Olin veetnud unetu öö ja tol hommikul tundsin end eriti väsinuna. Lõunalauas tuligi sõbraga jutuks kvaliteetse une tähtsus meeleolu ja tervise seisukohast. Siis rääkis mu kaaslane Melissa Dreami

soovitas soojalt minulgi proovida. Õigupoolest andis ta mulle mõned oma tabletid kohe kaasa ja pärast nende võtmist hakkasin üsna pea märkama muutusi.“

Normaalne ja rahulik uni„Mu uni muutus tasapisi normaalseks. Nüüd panen raamatu öökapile ja jään kohe magama. Olin ka varem sarnaseid tooteid proovinud, ent need ei aidanud. Alles nüüd saan aru, mida tähendab lõõgastumine ja rahulik uni,“ räägib õnnelik Borghild.

Seos une ja kehakaalu vahelUnehäirete all kannatavad inimesed on tihti hajameelsed, kergesti ärrituvad ja kipuvad kaalus juurde võtma. Uuringutega on

tõestatud, et ebakvaliteetne uni on otseselt seotud kaaluprobleemide ja rasvumisega.

rahulik ja kvaliteetne uni.

Melissa Dreami apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee. Lisainfo telefonil 684 3838.

LÕPUKS OMETI SAAN END HÄSTI VÄLJA MAGADAKvaliteetne uni on väga oluline, sest magamise ajal lülitub keha osaliselt ümbritsevast välja ja taastab intensiivselt jõuvarusid. Kui magate liiga vähe või uni on pinnapealne, tekivad silmade alla tumedad ringid, nahk muutub kahvatuks ning igapäevaste asjatoimetustega on raske hakkama saada. Unepuudus mõjub halvasti ka teie meeleolule, enesetundele ja tervisele.

Borghild Ernulf kuulub nende hulka, kellel on raske hoida tasakaalus päevast energilisust ja sügavat ööund, mis on organismi jõuvarude taastamise seisukohalt väga oluline.

NEW NORDICUinternetipood

Seos une ja kehakaalu vahel Unehäirete all kannatavad inimesed on tihti hajameelsed, kergesti ärrituvad ja kipuvad kaalus juurde võtma. Uuringutega on tõestatud, et ebakvaliteetne uni on otseselt seotud kaaluprobleemide ja rasvumisega. Kui soovite kaalus maha võtta, on tähtis rahulik ja kvaliteetne uni.

12 UUDIS



Puudulikkus seab end südamesse ajapikku

Süda enne (vasakul) ja kolm kuud

pärast süda-me resünk-

roniseerivat ravi s üdame stimulaato-

riga. Südame suurus on

oluliselt vähenenud.

FOTOD: TIINA

UUETOA, HASSO

UUETOA

Kardioloogia Tähtis on jõuda põhjusteni

BP A3 Plus BP A2 BasicBP A6 PC

Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga! Microlife vererõhuaparaadid on saadaval apteekides.

Microlife uued vererõhuaparaadid on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

UUDIS 13



Triin [email protected]

Ida-Tallinna Keskhaigla sü-damepuudulikkuse (SP) ka-bineti juhataja kardioloog Tiina Uuetoa tõdeb, et süda-mepuudulikkust kiputakse ühiskonnas alahindama, sellesse ei osata piisava tõsi-dusega suhtuda, ehkki hai-gus on raskuselt võrreldav vähktõvega.

Südamepuudulikkusega haige prognoos on raske – pool-tel haigetel on elulemus diag-noosimisest surmani neli aas-tat. Südamepuudulikkusega hospitaliseeritud patsientidest 40% sureb või vajab korduvalt haiglaravi aasta jooksul.

Tiina Uuetoa ütleb, et SP ku-juneb tavaliselt pika aja jook-sul. Tuleb aeglaselt, aga tuleb, et jääda.

SP on krooniline haigus äge-nemistega. Iga kord, kui kroo-niline haigus ägeneb, halveneb ka patsiendi prognoos. Iseloo-mulikud on sagedased hospita-liseerimised, lühem elu, kehv elukvaliteet, loetleb Uuetoa.

Ta lisab, et kõige kallim osa SP-haigete käsitlusest ongi justnimelt haiglaravi. Kardio-loog toob näiteks, et kui Amee-rika jätab hästi palju SP-pat-siendi ambulatoorsest käsitlu-sest põdeja enese õlgadele, siis empaatilisem Euroopa on läi-nud teist suunda ja olnud kül-lalt jõukas, et lubada endale ambulatoorse võrgustiku loo-mist krooniliste haigete jälgi-miseks, muu hulgas ka süda-mepuudulikkusega patsiendid.

Kaks keskust EestisEestis on südamepuudulikkuse kabinette kaks: mõlemad Tal-linnas ja esimene neist, mis loodud juba kuue aasta eest, asubki keskhaiglas. Tartu päris eraldi kabinetini jõudnud ei ole.

Südamepuudulikkusega patsiendid jõuavad SP-kabi-netti erinevaid kanaleid pi-di. Euroopas asuvad südame-puudulikkuse kabinetid sageli suurhaiglate hõlmas ja osa sin-na sattunud südamega hädas ja dekompensatsiooniga pat-sientidest jääb hiljem SP-ka-binetti jälgimisele. Teine suur hulk haigeid on need, keda pe-rearst saadab konsultatsioonile arvestusega, et põhjalikumaid uuringuid saab seesama suur-haigla planeerida n-ö oma lo-gistikasse.

Samamoodi on ka Eestis: kabinetti saadetakse haigeid perearstidelt, haigla oma pat-siendid jäävad jälgimisele, va-hel satub ka muid. “Suured ka-binetid haldavad ära kuskil tuhatkond haiget aastas,” üt-leb Uuetoa.

“Suur osa SP ambulatoor-ses ravis on õdedel, kelle jälgi-da need patsiendid on,” ütleb Uuetoa. “Väga paljudes riikides on õdedel olemas ka retseptiõi-gus, mis on jällegi ressursi op-timaalne kasutamine. Iga pat-sient ei pea jõudma just arsti vastuvõtule,” lisab ta. Vajadu-sel korraldab just õde patsien-di suunamise eriarstile.

Uuetoa tunnistab, et tõesti on ka mingi hulk südamepuu-dulikkusega haigeid, kes tege-likult ei pea olema südamepuu-dulikkuse kabinetis, vaid või-vad vabalt olla perearsti jälgi-misel. “Üldiselt on maailmas kujunenud nõnda, et südame-

puudulikkuse kabinetti jäävad jälgimisele just raskekujulise SPga haiged,” jätkab arst. “Ku-ni selleni välja, et selline raske haige ilmutab end korra kuus kabineti õele, olukord vaada-takse üle, inimene läheb koju tagasi ja jätkab ravi.” Kui teki-vad mingid ärevad signaalid, siis on variantideks erakorrali-ne hospitaliseerimine või kor-raldatakse kiirelt 48 tunni sees eriarsti nõustamine.

Tähtis hästi edasi elada Südamepuudulikkusega pat-sientidel on kaks tähtsat ravi-suunda: üks on elukvaliteet ja teine on prognoos. “Mood-ne teraapia, mida me teeme, on hästi palju seotud prognoo-siga ning sotsiaalselt kannab prognoos sageli seda infot, kui kaua inimene elab ja kui kaua ta elab töövõimelisena,” räägib Uuetoa. Elukvaliteet on seevas-tu aga inimese enda jaoks vä-ga tähtis. “Vahel me räägime, et teatud patsientidel elukva-liteet võib olla esimesel kohal ravisihtmärkidest ja teisel ko-hal on alles prognoos,” jätkab kardioloog. Näiteks 85aastane patsient, kelle jaoks on tähtis, et ta suudab jõudumööda olla sotsiaalne ja ise endaga hak-kama saada, et tal ei valuta, ei ole õhupuudus, tal on väga re-dutseeritud, lihtsad ootused elu suhtes. Ta tahaks veel ela-da, aga soovib, et see aeg, mis on jäänud, oleks enam-vähem kvaliteetne. Uuetoa ütleb, et need vestlused patsientide ja nende sugulastega, et mida ra-vi puhul plaanida, on sageli vä-ga rasked ja tõsised. Tavaliselt on inimese soov elada elamis-väärset elu esiplaanil. “Ei ole kedagi, kes oleks löönud jala-ga vastu maad ja öelnud, et 50 aastat veel! Pigem on endale seatud lihtsad eesmärgid na-gu laste koolilõpetamine, abi-ellumine – et need ära näeks,” lisab ta.

Uuetoa möönab, et praegu kipuvad Eesti meditsiinis pal-jud asjad olema n-ö vältimatu abi korras tehtavad. “See aga tähendab kõige rumalamat ja kallimat suunda meditsiinis,” ütleb ta.

Ta toob klassikaliseks näi-teks ägeda infarktiga haige, kelle haiglaravi on moodne, Eestis kenasti olemas, aga väga kallis. Hiljem on neist paljud südamepuudulikkusega pat-siendid, kelle ravis puuduvad pahatihti struktuur ja nõuded, kes ning kui sageli teda jälgi-ma peab. Öeldakse lihtsalt, et jääb jälgimisele perearstile ja elukohajärgsele kardioloogile. See tähendab Uuetoa sõnul aga taoliseid, tõsi, kurioosseid juh-tumeid, kus ravile saabub pat-sient, kel on kaks aastat taga-si infarkt olnud ja kes ütleb, et ta ei teadnud, et pidi peale se-da jääma ravimeid võtma. Või veel näiteid elust enesest: ter-ve patsiendi pere saab haiglast kaasa info, et patsiendil tu-leb hakata ülejäänud elu roh-tusid võtma. Kõik on justkui selge, aga viie päeva pärast on nad EMOs tagasi, sest patsient on saanud uue infarkti – roh-tu pole võetud ja on tekkinud tromb. Mida see tähendab aga maksumaksja aspektist? “Eel-mine hospitaliseerimine mak-sumusega 10 000 eurot ja nüüd uus hospitaliseerimine mak-sumusega taas 10 000 eurot,”

ütleb Uuetoa. “Paneb mõtlema, kas siin ei oleks ehk kohta tea-tavale omaosalusele?”

Patsientide ravisoostumu-sest kõneldes ütleb kardioloog, et päris sageli teeb meele kur-vaks, sest patsient kipub ra-vimeid pidama vähetähtsaks ja mõnda patsienti ei saa kui-dagi korralikult rohtu võtma. “Regulaarne ravi on aga kõi-ge esimene eeldus, et ta hai-gus püsiks stabiilne,” rõhutab arst. “Ei ole nii, et täna tundus nii või naa ja sellest lähtuvalt võtan ravimeid oma äranäge-mist mööda. Patsiendi õpe-tamine on seetõttu tohutult tähtis.” Teine hea ravisoostu-muse pidur kipub olema in-ternet, mille tarkused on ää-rest ääreni. On patsiente, kes tulevad kabinetti ja räägivad, et kuskil veebis oli südamera-vina kirjas, et võtta 1/3 võilil-le ja 2/3 mingit muud koosti-sainet, ja et see segu asendaks kõiki neid seitset tabletti, mis arst talle määranud on. See-ga on oluline patsienti õigesti harida. Eriti kui jutt on eaka-test inimestest, kes elavad ük-sinda ja keda keegi sotsiaalselt väga ei toeta. Või teisalt ka pe-rega koos elavad vanemad ini-mesed, kus noorema generat-siooni jaoks ei ole südamepuu-dulikkus mingi hirmutav diag-noos. “See on hämmastav, sest südamepuudulikkuse prog-noos on raskusastmelt võrrel-dav kopsuvähiga,” toob kardio-loog terava paralleeli.

Uuetoa jätkab, et sageli ki-pubki ühiskondlik arusaam sü-damepuudulikkusest olema, et haigus on olemuselt leebe ja se-da ei peeta miskiks, et vanema pereliikme jalad on muutunud töntsiks – saabas ei lähe enam jalga ja jõudu ka enam pole. “Öösel ärkab see patsient üles, et aken lahti teha, sest õhku ei ole ja vabanduseks öeldakse, et eks meil olegi umbne kor-ter. Meie spetsialistide jaoks on need aga klassikalised SP sümptomid,” ütleb ta.

Lisaks on tal rääkida usku-matuid lugusid sellest, kui-das inimesed oma positiivset kaalu iivet panevad mille iga-nes süüks ja ei kahtlusta ei ise ega ka keegi lähikonnast, et te-gemist on südamepuudulikku-sega. Üks kurioossemaid juh-tumeid on doktor Uuetoa prak-tikas olnud meespatsient, kes sai n-ö rasedusaja striiad, me-he kõht venis väga suureks ja lõpuks kandis rõivasuurust 54. Ravile jõudes võttis ta diuree-tikumide abiga nädalaga 40 ki-lo alla – puhtalt vedelikukaona ja tuli hoolega jälgida, et elekt-rolüüdid saaksid normis hoi-tud. “Muidugi on hea meel üli-heast vastusest ravile, aga tei-sest küljest – kuidas sellist as-ja keegi ei märganud?” sõnab arst. “Kui inimene ei söö roh-kem, ei liigu vähem kui seni ning kui kuus tuleb 7 kg kaalu juurde, siis see peaks tegelikult mõtlema panema.”

Palju lisandunud tehnilistRavivõimalustest kõneldes üt-leb Uuetoa, et kogu moodsas meditsiinis on viimastel aas-tatel hästi palju muutunud ja paljud patsiendi ravi abivahen-did on läinud üha enam teh-niliseks. Nii näiteks on süda-mepuudulikkusega patsienti-de puhul klassikalisele table-tiravile kombineerituna veeni-

kaudse raviga lisandunud sel-gelt ka resünkroniseeriv ravi. Resünkroniseerivaid stimu-laatoreid panevad lisaks Ida-Tallinna Keskhaiglale ka regio-naalhaigla ja kliinikum. Nende stimulaatorite mõte on südame sünkroonse tegevuse saavuta-mine. “Ainuüksi sellega, et sü-dame vasak vatsake ja parem vatsake pannakse sünkroon-selt tööle, paraneb selle haige prognoos märgatavalt,” lisab kardioloog.

Valusam teema on südame-transplantatsioon, õigemini see, kas Eestis on üldse või-mekust selleks. Tiina Uuetoa hinnangul võiks Eesti puhul olla väljundiks pigem see, et kui südamesiirdamisi planee-rida, siis koos teiste Balti rii-kide või Helsingiga, mida vii-masel ajal regionaalhaigla ka arendanud on.

Siirdamisest kõneldes toob ta välja ka tüvirakuravi üha arenevad võimalused. “Ehk siis tüvirakkude istutamisega sü-damesse saab n-ö uimased ja töövõimetud piirkonnad asen-dada töötava koega ja see hai-ge ei vajagi südamesiirdamist.” Praegu on see paraku veel tule-vikuteema.

SP ravi on muutunud ajaga komplekssemaks, jätkab Uue-toa, ja klassikalised ravimid on tõrjutud mõneti ääremaa-dele. Näiteks seni klassikaline SP ravim digoksiin on pigem toetava ja abistava tähenduse-ga ega ole enam esimese vali-ku ravim.

Põhjus välja selgitadaUuetoa rõhutab, et südame-puudulikkus on alati tüsistus ega ole kunagi esmane diag-noos. “Kui inimesel on südame-puudulikkus, siis esimene asi, mida ma ka perearstidele süda-mele paneks, on uurida välja, mis on selle puudulikkuse põh-jus,” räägib kardioloog.

Hästi suur SP põhjuste rühm on hüpertensioon ja dia-beet ning sellelt pinnalt kasvav SP. Teine põhjus on müokardi-infarkt, lisaks ka kardiomüo-paatiad, mille põhjust otse-selt ei teata, ja südame rütmi-häired. “Need patsiendid või-vad tihti aastaid südamepuu-dulikkuses elada ja kui neil ühel hetkel tekib kiireloomuli-ne rütmihäire, nad dekompen-seeruvad ära ja satuvadki arsti-de vaatevälja,” räägib ta.

Eesti perearstide õnnetus on jällegi rahanappus. Kardio-loog ütleb, et maailmas on SP diagnoosimiseks olemas väga tundlikud verest määratavad markerid “on/ei ole” printsiibil, ehk kui näit on oluliselt tõus-nud, siis on südamepuudulik-kus ja kui ei ole tõusu, siis ei ole haigust. See sama marker näi-taks enne kardioloogi konsul-tatsiooni, ultraheli ja muid uu-ringuid perearstile teeotsa kät-te – on patsiendile tegemist SP-ga või häirib seda inimest min-gi muu tervisehäda.

Number:

71,5 on keskmine südamepuu-dulikkusega patsiendi vanus Euroo pas.

Logopeedi/eripedagoogivastuvõtud Sauel (Sooja 1)

ja Tallinnas (Estonia pst 15)

Nõustamine Skype'i ja Facebooki teel

Skype: eralogopeed

Facebook: Eralogopeed Sauel ja Tallinnas

logopeed.onepagefree.com

LV Glossus OÜ tel 555 897 84

��

��

� �

14 UUDIS



Pingetüüpi peavalu profülakti-lises ravis on omal kohal aku-punktuur, massaaž, relaksat-siooni-tehnikad.

Pea ja kael valutavad põhjusega Peavalu Diagnoosi vahel raske panna

Mark BraschinskyEesti Peavalu Seltsi president,

kliinikumi neuroloog

Rääkides kaelaga seotud peavaludest on esimene mõte, et pigem on tege-

mist sekundaarsete peavalu-sündroomidega, mis saavad alguse kaelast.

Peavalu seoses kaelaga on möödapääsmatu teema ka primaarsete ehk esmaste pea-valude korral, näiteks pinge-tüüpi peavalu puhul. Aga ka paljud migreenihaiged – sa-muti sage esmane peavalu –

ütlevad, et nende peavalu-hood algavad tihti kaelast.

Pingetüüpi peavalu sageda-sim. Kõige sagedasem on pin-getüüpi peavalu, mida esi-neb 30–80%-l populatsioonist. Taanis 15 aastat kestnud ja se-nini maailmas ainus nii pikk prospektiivne uuring näi-tas pingetüüpi peavalu elu-aegseks levimuseks rahvasti-kus 89%. Euroopas esineb uu-ringute järgi seda sagedami-ni. Naistel ja meestel on su-he hinnanguliselt 5 : 4, kuid lapseeas on see suhe 1 : 1. Kõr-

Mark Bra schinsky tänavu keva-del kliiniku-mi peavalu-kabinetis. FOTO: JASSU

HERTSMANN

Mis on mis:ICHD-3Peavalu rahvusvaheline klas-sifikatsioon on ICHD-3, mis süstematiseerib peavalu kolme gruppi: I – primaarne peavalu; II – sekundaarne peavalu; III – valulikud kraniaalsed neuropaatiad jt valud.Allikas: Mark Braschinsky

geim on levimus vanuses 20–40 eluaastat, seega noorte täiskasvanud inimeste seas.

Kuidas seda ära tunda? Epi-soodiline pingetüüpi peava-lu jaguneb harvaks ja sage-daseks. Kolmanda vormina tuuakse välja kroonilist vor-mi. Kõik need omakorda jagu-nevad omakorda kaheks: kas esineb perikraniaalsete lihas-te pinget või mitte.

Sagedase pingetüüpi pea-valu korrektseks diagnoosi-miseks peab anamneesis esi-nema vähemalt 10 episoo-di sagedusega vähemalt kord kuus, kuid mitte enam kui 15 päeva kuus, seda vähemalt kolme kuu vältel. Peavalu-hoog ise kestab 30 minutist kuni näda lani. Valu on mõle-mapoolne, pigistav, kerge või mõõdukas, ei süvene füüsili-sel koormusel. Kusjuures vii-mane seos on enamasti pigem vastupidine: liikumisel ise-gi võib see kaduda. Tegemist on sellise peavaluga, millega kaasuvaid sümptomeid ena-masti ei esine: vahel mõnin-gane iiveldus, isutus või val-guse või müra talumatus võib kaasuda. Kui nimetatud kaas-kaebusi on rohkem kui üks, võiks arst mõelda pigem kerge migreeni vormile.

Saab alguse kaelalihasest. Just episoodiline pingetüü-pi peavalu saab alguse kaelali-hastest. Sagedasemad provot-seerivad faktorid on stress, ebamugav tööasend (sageli ar-vutiga), vale magamisasend,

sage riskitegur on ebaadek-vaatne puhkuse- või unere-žiim. Paljud patsiendid kir-jeldavad seda tüüpi valu koos helluse, pingetunde ja/või va-luga kaela piirkonnas. Sage-li kirjeldatakse valupunktide olemasolu.

Kuid miks kaelapinge an-nab just peavalu? Pingetüüpi peavalu patogeenesi on kah-juks suhteliselt vähe uuritud. Seda on tinginud arstkon-na sage suhtumine haiguses-se nii, nagu see polekski hai-gus, vaid kerge häire. Tõepoo-lest, harv pingetüüpi peavalu on paljuski füsioloogiline vas-tus provotseerivatele fakto-ritele eesmärgiga panna ini-mest neist faktoritest vabane-ma. Kuid mitte alati sagedast episoodilist ja üldsegi mitte kroonilist pingetüüpi peavalu ei saa sellisena võtta. Viimas-tel puhkudel on kindlasti te-gemist haigusega oma täien-davate mehhanismidega, mis on väljaspool füsioloogilist reaktsiooni vaid pingeolekus olevatele kaelalihastele.

Kliinilisel tasemel on epi-soodiline pingetüüpi peavalu suhteliselt hästi ravitav prob-leem, kui seda teha õigesti. Just õigeid ravivõtteid on äär-miselt oluline selgitada pat-siendile. Ravi on farmakoloo-giline ja mittefarmakoloogi-line. Valikus on eelkõige pa-ratsetamool või mittesteroid-sed põletikuvastased ravimid. Kindlasti peaks teadma, et igal valu vaigistil on oma ka-sutamise sageduse piir: mai-

E, T, N, R 9.00–17.00K 9.00–19.00, L 10.00–13.00

Liivalaia 32Tallinn 10118Tel 600 0666

• Ortopeedilised tugisidemed(ortoosid, korsetid)

‡ � 6 RQ J D Y | | G � E D Q G D D ç L G

• Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu

• Ravisukatooted

• Valmislahased (sõrme, käe, jala)

• Silikoonist ortopeedilisedabivahendid

• Ortopeedilised tallatoed

• Taastusravivahendid

• Nahahooldusvahendid

• Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük ja laenutus soodustingimustel!

Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: [email protected]

E-pood: www.invaabi.ee

UUDIS 15



nitud ravimitel mitte rohkem kui 15 päeval kuus. Nende soo-vituste eiramisel ja sagedus-piiride ületamisel võib pat-siendil suure tõenäosusega li-sanduda sekundaarne pea-valu valuvaigistite ületarvi-tamisest ehk MOHi (ingl me-dication overuse headache) näol. Kõrge riskiga preparaadid on selles suhtes kombinatsioon-ravimid, eriti sellised, kus on põhilisele valuvaigistile lisa-

tud kofeiini ja/või kodeiini. Oluline on rõhutada, et pri-maarsed peavalud ei ole ravi-tavad opioididega (tramadool, kodeiin). Mittefarmakoloogi-lisi ravivõimalusi on ka mit-meid, esikohal on füsioteraa-pia (näiteks kaelaharjutused www.peavalu.ee kodulehel), lisaks on pingetüüpi peavalu profü laktilises ravis omal ko-hal akupunktuur, massaaž, relaksatsioonitehnikad. Hilju-

ti on Saksamaal tehtud uurin-guga näidatud, et paljud ini-mesed kasutavad peavalu ata-ki leevendamiseks seksuaal-set aktiivsust, eeskätt sellist, mis lõpeb orgasmiga.

Teisalt on platseeboga võrdlevad uuringud näida-nud, et enamasti ei ole kasu sellistest instrumentaalsetest passiivsetest ravimeetodi-test, mille puhul puudub pat-siendipoolne aktiivne osavõtt

(piltlikult öeldes nende puhul patsient lamab ning temale rakendatakse erinevaid mõju-faktoreid nagu magnet, laser, soojus jne). Tulemused on võr-reldavad platseebo efektiga.

Tservikogeenne peavalu. Kaela- ja peavalu korral tasub kaaluda, kas see võib olla ka nn tservikogeenne peavalu. Rahvastikust diagnoositak-se seda sündroomi umbes 0,1–4%-l. Tegemist on laia variee-ruvusega kliinilise väljendu-sega diagnoosiga, mida süste-maatiliselt on kirjeldatud al-les aastal 1983.

Süstematiseerimise rasku-sed on olnud keerulised mit-te ainult selle tõttu, et sünd-roomi kliiniline pilt on laialt varieerumas, vaid ka seetõt-tu, et haigusel puuduvad sel-gesti määratletavad biomar-kerid ja täpne patogenees on teadmata.

Siiski on olemasoleva info alusel välja töötatud diagnoo-si kriteeriumid. Esimene kri-teerium kõlab järgnevalt: see on “igasugune peavalu”, st puudub selgesti piiritletud valu enda iseloomustus, mi-da me oleme harjunud kohta-ma teiste peavalude diagnoo-sikriteeriumites. Valu võib olla migrenoossete tunnus-tega, meenutada pingetüü-pi peavalu, kuid üldiselt ei ole tal neuralgiformseid tunnu-seid. Määrava tähtsusega po-le ka hoogude kestus. Oluline, kas patsiendil on mingi pato-

loogia kaela piirkonnas, mis võiks seda sündroomi tekita-da (kliiniliselt, laboratoorselt ja/või radioloogiliselt diag-noositav) – nende vahel peab olema ajaline seos. Sageli on haigetel piiratud kaela liiku-vusulatus, teatud pea asend süvendab peavalu. Kui teha diagnostilist blokaadi, ja sel-le foonil valu kaob, toetab see diagnoosi.

Viimaste aastate jooksul on välja toodud mõned täien-davad pigem toetava väärtu-sega tunnused: esiteks ran-gelt ühepoolne peavalu; tei-seks, valu esilekutsumine tea-tud välisstiimulitega, k.a pea liigutamisel; kolmandaks, peavalu kiirgub suunaga ta-gant ette.

Suuremate haigete grup-pide analüüsi põhjal on jõu-tud järeldusele, et sündroo-mi põhjustajateks enamasti ei ole kasvajalised protsessid või murrud, sest need haigused pigem annavad lokaalset kae-lavalu ja koos sellega kõigest harva mõnikord ka peava-lu. Kui patsiendil esineb müo-fastsiaalset valu, siis pigem tuleks tal diagnoosida pinge-tüüpi peavalu. Kuna tegemist on sekundaarse peavaluvor-miga, siis ravi keskendub en-nekõike põhjuse ravile. Kae-buste leevendamiseks on aga kasutatavad närviblokaadid, suur osa on füsioteraapial. Profülaktilise ravi uuringuid selles valdkonnas tehtud sisu-liselt pole (kehtivad empiirili-

selt krooniliste valusündroo-mide ravisoovitused). Uuri-takse aga funktsionaalse neu-rokirurgia võimalikke näidus-tusi, efektiivsust ja ohutust tservikogeense peavalu ravis, närve hävitavat kirurgilist ra-vi on kasutatud aga ülimalt harvadel juhtudel.

Kuklanärvi neuralgia. Kuk-lanärvi neuralgia (ICHD-3) on ühe- või mitmepoolne va-lu, mis oma iseloomult mee-nutab kolmiknärvi neural-giat, kuid lokaliseerub ühe või mitme kuklanärvi inner-vatsioonialal. Valul on vähe-malt kaks järgmistest iseloo-mu tunnustest: korduvad pa-roksüsmaalsed hood kestuse-ga mõnest sekundist minuti-ni: sama ala on düsesteetiline ja/või allodüüniline. Esineb üks järgmistest või mõlemad: haaratud närvi innervatsioo-niala hellus, trig ger- ehk pääs-tik-punktid suure kuklanärvi väljumiskohal või C2 kõrgu-sel. Diagnostiliselt võib kasu-tada interventsiooni – blokaad leevendab valu.

Kindlasti ei piirdu kaela ja peavalu omavaheline seos vaid eelkirjeldatud seisundi-tega. Põhjalikumalt käsitle-vad neid seoseid arstkonna-le suunatud publikatsioonid ning erialase täiendamise for-maadid, k.a mõned Tartu Üli-kooli arstiteaduskonna täien-duskeskuse egiidi all asetleid-vad ning Eesti Peavalu Seltsi soovitatavad koolitused.

16 REKLAAM


reklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

7. detsembril ootavad teid kruiisilaeval Victoria I rikkalik jõulu-buffet, ainult teile esinev meelelahutaja

Toomas Anni, lõbus meelelahutusprogramm ja kruiisijuht Inda Kõiva. Bussiekskursioonil saate tutvuda

kauni jõuluehteis Stockholmiga ning lisaks külastame Toomkirikut. Kirik on vanim ning ühtlasi tuntuim

Stockholmi vanalinnas asuv kirik, mida esmakordselt mainiti juba 1279. aastal ning see on olnud

tähtsaks osaks kuningaperega seotud sündmustest nagu kroonimised, pulmad, ristimised ja matused.

NB! Stockholmi ekskursioon + Toomkiriku külastus - 25 €/in. Kohtade arv on piiratud.

SEENIORID

7. DETSEMBRILSTOCKHOLMI

KRUIISILE!

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või

e-posti aadressil [email protected]

www.tallink.ee

AL.

44,25 €IN.

Grupi (10 inimest) liikmele kruiis Stockholmi

Hind sisaldab

• kohta aknata neljakohalises

B-klassi kajutis*

• 1 õhtusööki Rootsi lauas

vabalt valitud suunal

Grupijuhile kruiis,

2 õhtu- ja 2 hommikusööki

TASUTA.

AL.

45 €IN.

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

Hind sisaldab

• kohta aknata neljakohalises

B-klassi kajutis*

• 1 õhtusööki Rootsi lauas

vabalt valitud suunal

Toomas Anni

* Hind ühele reisijale kehtib eeldusel, et kajutis reisib 4 inimest.

Novembrikuu Terviseuudised

Documents

Transcript of Novembrikuu Terviseuudised