T TÜ TUDENGIA JAKIRI . N O V E M B E R 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Müügipärdikute planeet lk 6 Aleksander Vassiljev

Tea Varrak: „Vajame rohkem praktilist õpet“ lk 8-9 Crisely Apri

Robotex – meie tiigri järgmine hüpe lk 18-19 Krisjan Lind

Saalihoki – see on lihtne, kiire ja kaasahaarav! lk 28-29 Krista Palder

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013 NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

31 Tagasivaade tennisesuvele '2013 Tehnikaülikooli väljakul28-29 Saalihoki – see on lihtne, kiire ja kaasahaarav!

30 Halva huumori instituut31 Sudoku

03 Peatoimetaja veerg06 Kolumn- Müügipärdikute planeet08-10 Tea Varrak: „Vajame rohkem praktilist õpet“

11 Mentor Mektory12-13 Hariduse Kvaliteedi Töögruppidest (HKT) ja rohke-mastki15 Üliõpilasest õpetajaks

18-19 Robotex - meie tiigri järgmine hüpe20-21 Tipikas, ole tegus!22 Teenetemärgid on selleks aastaks jagatud

24 Veelkord TTÜ teadusarvutu-ste klastrist25 Võlakooma26-27 600 km elektriautos, ühe päevaga

Sisukord

Tea

Varr

ak: „

Vaja

me

rohk

em p

rakt

ilist õp

et“

Pers

oon

Harid

use

Kval

iteed

i Töö

grup

pide

st (H

KT) j

a ro

hkem

astk

iM

eie

üliko

ol

Üliõ

pila

sest

õpe

taja

ks

Tude

ng te

gut

seb

Robo

tex

- m

eie

tiigr

i jär

gmin

e hü

pe

Tude

ng te

gut

seb

Tipi

kas,

ole

tegu

s!

Tude

ng te

gut

seb

Teen

etem

ärgi

d on

sel

leks

aas

taks

jaga

tud

Tude

ng te

gut

seb

600

km

ele

ktria

utos

, ühe

päe

vaga

Spor

t

Saal

ihok

i – s

ee o

n lih

tne,

kiir

e ja

kaa

saha

arav

!

Eksp

erim

ent

18-198-10 15 20-21 22 26-27 28-2912-13

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013 NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

31 Tagasivaade tennisesuvele '2013 Tehnikaülikooli väljakul28-29 Saalihoki – see on lihtne, kiire ja kaasahaarav!

30 Halva huumori instituut31 Sudoku

03 Peatoimetaja veerg06 Kolumn- Müügipärdikute planeet08-10 Tea Varrak: „Vajame rohkem praktilist õpet“

11 Mentor Mektory12-13 Hariduse Kvaliteedi Töögruppidest (HKT) ja rohke-mastki15 Üliõpilasest õpetajaks

18-19 Robotex - meie tiigri järgmine hüpe20-21 Tipikas, ole tegus!22 Teenetemärgid on selleks aastaks jagatud

24 Veelkord TTÜ teadusarvutu-ste klastrist25 Võlakooma26-27 600 km elektriautos, ühe päevaga

Sisukord

Tea

Varr

ak: „

Vaja

me

rohk

em p

rakt

ilist õp

et“

Pers

oon

Harid

use

Kval

iteed

i Töö

grup

pide

st (H

KT) j

a ro

hkem

astk

iM

eie

üliko

ol

Üliõ

pila

sest

õpe

taja

ks

Tude

ng te

gut

seb

Robo

tex

- m

eie

tiigr

i jär

gmin

e hü

pe

Tude

ng te

gut

seb

Tipi

kas,

ole

tegu

s!

Tude

ng te

gut

seb

Teen

etem

ärgi

d on

sel

leks

aas

taks

jaga

tud

Tude

ng te

gut

seb

600

km

ele

ktria

utos

, ühe

päe

vaga

Spor

t

Saal

ihok

i – s

ee o

n lih

tne,

kiir

e ja

kaa

saha

arav

!

Eksp

erim

ent

18-198-10 15 20-21 22 26-27 28-2912-13

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 20136 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

PERSOON PERSOON

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013 NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

TEA VARRAK: „VAJAME ROHKEM PRAKTILIST ÕPET“

Loova ja uuendusmeelse tipika jaoks on käesoleva sügise üheks põnevamaks sündmuseks kahtlemata innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory uue hoo-ne avamine. Reeglina seisab iga huvi-tava projekti taga ka huvitav inimene ning Mektorygi pole siinkohal erand. Saamaks põhjalikku ettekujutust sellest, mida keskus endast kujutab, kuulda huvitavaid seisukohti, mida ka iga tipikas võiks kõrva taha pan-na, otsustasin vastu võtta võimaluse, Mektory modernses ja avaras majas, esitada keskuse direktor Tea Varrakule mõned küsimused.

Kui suur on olnud Teie osa Mektory keskuse rajamisel?

Ütleks, et maksimaalne. Olen seda pro-jekti koos oma meeskonnaga algusest

Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee

peale – eelmise aasta algusest – ise vedanud, kontseptsiooni kirja pannud ning realiseerinud. Mulle oli algul suureks abiks endine innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk, samuti on meie projektil olnud algusest peale suur rektori ja finants-direktori toetus.

Mida Mektory Teie jaoks tähendab? Olen oma elus vedanud paljusid põ-nevaid projekte. Esimene neist oli Mainori kõrgkool, mille idee ise kodus kirjutuslaua taga lõin. See oli väga hu-vitav projekt, millest kasvas välja tolle aja kohta suur, viie filiaaliga keske-riharidust pakkuv kool. Samuti olen

inrestnok esetneduA tsillun dunoolkoostöös Tõnis Arroga, kes on hetkel Eesti Arengufondi juht. Suureks pro-jektiks on olnud ka Ettevõtluse Aren-damise Sihtasutuse juhatuse esimehe roll ja omamoodi keeruline oli olla Ra-handusministeeriumi kantsler. Kuigi olen juhtinud ka näiteks Eesti liitumist euroalaga, pean Mektory projekti kõigi eelnevatega võrreldes üheks mastaap-

semaks ja põnevamaks.

Miks peate oluliseks just innovatsiooni ja ettevõtluse arenda-mist?

Miks mitte mõni reaal- või sotsiaalalaga seotud projektikeskus? Mek-tory-s on kõik valdkon-nad omavahel seotud. Meie põhimõte on olla valdkondadeülene ning luua keskkond, kus erinevad teaduskonnad ja õppekavad kokku saavad. TTÜs on igal teaduskonnal oma maja, aga ei ühtki sel-list, kus kõik tudengid nn eikellegimaal kokku tulla saaksid. Mektory hoone eesmärk on olla meie kõigi maja – koht, kus tudengid kohtuvad teiste valdkondade tu-dengitega ning saavad vaadata projektidele laia pilguga, lahendada

reaalseid ettevõtete probleeme koos ettevõtetega. Tuleb vaadata teooriast kaugemale. Kõigi maailma juhtivate ülikoolide juures on sellised keskused, ent ainulaadsed oleme me sellepoolest, et kusagil mujal pole neisse kesk-kondadesse toodud juurde ettevõtete demokeskuseid.

Millised on Teie eesmärgid seoses Mektoryga?

Soovin, et need 4500 ruutmeetrit olek-sid täis elu, 7 päeva nädalas hommi-kust õhtuni ning kui vajadust ja huvi, siis ka öötundidel. Et kõik tunneksid end siin hästi, suhtleksid omavahel palju ning avastaksid asju, mis teeksid meie ülikooli paremaks. Soovin, et tudengid ei peaks käima kooli kõrvalt tööl ning saaksid lõpetada ülikooli no-minaalajaga. Projektid, mida Mektorys tehakse, on tasustatud – just seetõttu, et tudengid saaksid keskenduda mille-legi, mis nende õppekava ja tulevikku toetab ning praktilisi kogemusi ja uusi teadmisi annab.

Kus suunas näete Mektory-t liiku-mas?

Näen meie maja kohana, kus tudengid saavad teha käega katsutavat praktilist tööd. Meil on palju võimalusi grupitöö-de tegemiseks, täisvarustusega laborid koos tahvelarvutite ja puutetundlike ekraanidega jne. Mektory peab olema kaasaegse metoodikaga õppekeskkond ning kui õppejõud soovivad olla või-melised sellises keskkonnas õpetama, oleme nõus neile ka tehnikaga seotud väljaõpet pakkuma. Vähemtähtis aspekt pole muidugi ka rahvusvahe-line keskkond – meil on majas Hiina, Jaapani, India, Austraalia, USA ja UK toad ning nende riikide ettevõtjad ja saatkonnad hakkavad meid külastama, toetavad teiste riikide ülikoolidega sidemete toomist, otsivad koostöövõi-malusi. Seega oleme justkui tugevaks rahvusvaheliseks õngeks. Meie ülikoo-li tarkade ja leidlike üliõpilaste peale on ettevõtete poolt tormijooks, ent üliõpilased peavad ka ise vaeva näge-ma, olema aktiivsed ning võimelised ülikooli lõpetamise järel kohe vald-konna spetsialistidena tööle minema. Mektory ongi praktiliste võimaluste

jaoks – tudengid saavad meie kaudu ettevõtetega varakult kontakti ning siinsed saatkonnad aitavad neid ka rah-vusvahelisele turule tutvustada - seega võimalusi on, kasutage neid!

Kas eesti noored on Teie arvates pii-savalt aktiivsed ja ettevõtlikud?

Paljud meie tudengitest töötavad, sest neil pole raha, et tööd tegemata õppi-da - seetõttu peame ülikoolina looma võimalused ja keskkonna, mis neid toetab ja motiveerib. Arvan, et meie üliõpilased on tublid, ent kui käia kooli kõrvalt tööl, on nominaalaja jooksul kooli lõpetamine keeruline. Kurvaks teevad mind laisad üliõpilased – kui tudeng viitsib ise vaeva näha ja ak-tiivne olla, on meie ülikoolil talle väga palju pakkuda. Põ-hiküsimus seisneb selles, kuidas tarku ja areneda soo-vivaid tudengeid laiskade seast üles leida. Siinjuures on oluline roll erinevatel tudengi-organisatsioonidel, kelle abiga saab palju enam ära teha ja põnevaid projek-te algatada. Väga palju on üliõpilases endas kinni. Eesti üliõpilased on tub-lid, aga alati saab olla veel tublim ja aktiivsem – mujal riikides on üliõpilased kui hagijad!

Mida arvate kõrgharidusreformist?

Olen nüüd natuke ebapopulaarne, aga arvan, et see on hea reform, sest toetab mõtteviisi, mida kannan – just selles osas, et reformi järel oleme ülikooli lõpetades küpsemad. Mulle meeldib, et reform toetab ühiskonna teenimist. Muidugi on kõrgharidusreformil ka vaidluskohti – kas ja kellele maksta sti-pendiumi, kuidas üliõpilased hakkama saavad jne. Küll aga toetab see reform kindlasti fakti, et kui oled ülikooli lõ-petanud, on sul kindel arusaam sellest, kes ja milleks võimeline sa tegelikult oled; lisaks on reform suureks välja-kutseks ka ülikooli töötajatele. Kind-lasti tuleb toetada praktilist õpet ning see, et üks õppejõud oma loengutes 10 aastat üht ja sama teksti loeb, peab ära

kaduma. Me vajame uusi metoodikaid ning peame jõudma sellise ülikoolini, kus keegi isegi ei taha loengu ajal oma läpakat lahti teha ja Facebook-is vms aega veeta.

Miks on Teie arvates nii suur puudus reaalala spetsialistide järele?

Peaksime koolides rohkem matemaa-tikat õpetama - tuleb osata see aine huvitavaks teha. Kõik inimesed pole reaalainete alal tugevad – see pole ka minu tugevaim külg, ent mulle suudeti matemaatika ja füüsika koolis väga huvitavaks muuta. Reaalained tuleks

neile, kel mõistus võtab, huvipakku-vaks muuta juba päris varajasest east peale. Seda ideed kannab ka Mektory: siia võivad tulla lapsed, et saada juba 7-aastaselt teada, kuidas näiteks vi-neerist oma käega pinalit lõigata saab.

sukkilsuträäv esilles iuk aireenesnItuleb varajases nooruses selgeks teha. Kui õpid ennekõike inseneriks ning täiendad end hiljem juurde ärijuhtimise alal, on sinu palganumber hoopis teine, kui majandushariduse järel ärijuhiks minnes.

Kus suunas näete liikumas TTÜ-d?

Arvan meie ülikoolist hästi – vastasel juhul ma siin ei töötaks. Minu meelest on TTÜ teinud viimaste aastate jook-sul väga suured sammud rahvusvahe-listumise ja ettevõtetele lähenemise osas ning ma ei väida seda seetõttu, et ise sellega tegelen. Oleme muutumas

avatumaks ja ühiskonda teenivamaks, aga lihtne meil pole – tuleb ennast väga kõvasti tõestada, et teised tuntud ülikoolid meid partnerlusringi võtaks ja maailmatasemel ettevõtted meie teadust hindaks ning koostööd teha sooviks. Selleni on veel palju samme ning Mektory on sealjuures tõsine inst-rument selle eesmärgi elluviimiseks. Meil on vaja üliõpilaskonda rohkem aktiviseerida, et täita kõrgharidusstra-teegia rolli. Ülikool peab andma prak-tikavõimalusi ning töökohti, üliõpi-lased peavad jällegi andma julgemalt tagasisidet õppejõudude õpetamise kvaliteedi kohta. See on ikka väga

nukker, kui avaloengusse tuleb kohale 130 üliõpilast ning järgmises loengus on neid 40... Me peame oleme oma ülikooli patrioodid ja lisaks peab kogu see asi olema fun!

Millest peaks noor inimene Teie arvates oma erialavalikul lähtuma? Kas pelgalt isiklikust huvist või ka näiteks tööturu vajadustest?

Mina olen toimetanud vastupidiselt oma huvidele. Läksin raamatupidamist õppima seepärast, et ema oli suures pangas pearaamatupidaja. Tol ajal ei saanud ma Pedagoogikaülikooli tantsujuhtimise erialale minna, sest vastuvõtt toimus üle aasta - lähtusin siis sellest, et teen parem emale head meelt. Õppimine toimus alguses väga visalt, ent hakkas lõpuks meeldima, sest pidin end pidevalt ületama ja sain lõpuks hakkama millegagi, mida ei

PERSOON PERSOON

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013 NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

TEA VARRAK: „VAJAME ROHKEM PRAKTILIST ÕPET“

Loova ja uuendusmeelse tipika jaoks on käesoleva sügise üheks põnevamaks sündmuseks kahtlemata innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory uue hoo-ne avamine. Reeglina seisab iga huvi-tava projekti taga ka huvitav inimene ning Mektorygi pole siinkohal erand. Saamaks põhjalikku ettekujutust sellest, mida keskus endast kujutab, kuulda huvitavaid seisukohti, mida ka iga tipikas võiks kõrva taha pan-na, otsustasin vastu võtta võimaluse, Mektory modernses ja avaras majas, esitada keskuse direktor Tea Varrakule mõned küsimused.

Kui suur on olnud Teie osa Mektory keskuse rajamisel?

Ütleks, et maksimaalne. Olen seda pro-jekti koos oma meeskonnaga algusest

Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee

peale – eelmise aasta algusest – ise vedanud, kontseptsiooni kirja pannud ning realiseerinud. Mulle oli algul suureks abiks endine innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk, samuti on meie projektil olnud algusest peale suur rektori ja finants-direktori toetus.

Mida Mektory Teie jaoks tähendab? Olen oma elus vedanud paljusid põ-nevaid projekte. Esimene neist oli Mainori kõrgkool, mille idee ise kodus kirjutuslaua taga lõin. See oli väga hu-vitav projekt, millest kasvas välja tolle aja kohta suur, viie filiaaliga keske-riharidust pakkuv kool. Samuti olen

inrestnok esetneduA tsillun dunoolkoostöös Tõnis Arroga, kes on hetkel Eesti Arengufondi juht. Suureks pro-jektiks on olnud ka Ettevõtluse Aren-damise Sihtasutuse juhatuse esimehe roll ja omamoodi keeruline oli olla Ra-handusministeeriumi kantsler. Kuigi olen juhtinud ka näiteks Eesti liitumist euroalaga, pean Mektory projekti kõigi eelnevatega võrreldes üheks mastaap-

semaks ja põnevamaks.

Miks peate oluliseks just innovatsiooni ja ettevõtluse arenda-mist?

Miks mitte mõni reaal- või sotsiaalalaga seotud projektikeskus? Mek-tory-s on kõik valdkon-nad omavahel seotud. Meie põhimõte on olla valdkondadeülene ning luua keskkond, kus erinevad teaduskonnad ja õppekavad kokku saavad. TTÜs on igal teaduskonnal oma maja, aga ei ühtki sel-list, kus kõik tudengid nn eikellegimaal kokku tulla saaksid. Mektory hoone eesmärk on olla meie kõigi maja – koht, kus tudengid kohtuvad teiste valdkondade tu-dengitega ning saavad vaadata projektidele laia pilguga, lahendada

reaalseid ettevõtete probleeme koos ettevõtetega. Tuleb vaadata teooriast kaugemale. Kõigi maailma juhtivate ülikoolide juures on sellised keskused, ent ainulaadsed oleme me sellepoolest, et kusagil mujal pole neisse kesk-kondadesse toodud juurde ettevõtete demokeskuseid.

Millised on Teie eesmärgid seoses Mektoryga?

Soovin, et need 4500 ruutmeetrit olek-sid täis elu, 7 päeva nädalas hommi-kust õhtuni ning kui vajadust ja huvi, siis ka öötundidel. Et kõik tunneksid end siin hästi, suhtleksid omavahel palju ning avastaksid asju, mis teeksid meie ülikooli paremaks. Soovin, et tudengid ei peaks käima kooli kõrvalt tööl ning saaksid lõpetada ülikooli no-minaalajaga. Projektid, mida Mektorys tehakse, on tasustatud – just seetõttu, et tudengid saaksid keskenduda mille-legi, mis nende õppekava ja tulevikku toetab ning praktilisi kogemusi ja uusi teadmisi annab.

Kus suunas näete Mektory-t liiku-mas?

Näen meie maja kohana, kus tudengid saavad teha käega katsutavat praktilist tööd. Meil on palju võimalusi grupitöö-de tegemiseks, täisvarustusega laborid koos tahvelarvutite ja puutetundlike ekraanidega jne. Mektory peab olema kaasaegse metoodikaga õppekeskkond ning kui õppejõud soovivad olla või-melised sellises keskkonnas õpetama, oleme nõus neile ka tehnikaga seotud väljaõpet pakkuma. Vähemtähtis aspekt pole muidugi ka rahvusvahe-line keskkond – meil on majas Hiina, Jaapani, India, Austraalia, USA ja UK toad ning nende riikide ettevõtjad ja saatkonnad hakkavad meid külastama, toetavad teiste riikide ülikoolidega sidemete toomist, otsivad koostöövõi-malusi. Seega oleme justkui tugevaks rahvusvaheliseks õngeks. Meie ülikoo-li tarkade ja leidlike üliõpilaste peale on ettevõtete poolt tormijooks, ent üliõpilased peavad ka ise vaeva näge-ma, olema aktiivsed ning võimelised ülikooli lõpetamise järel kohe vald-konna spetsialistidena tööle minema. Mektory ongi praktiliste võimaluste

jaoks – tudengid saavad meie kaudu ettevõtetega varakult kontakti ning siinsed saatkonnad aitavad neid ka rah-vusvahelisele turule tutvustada - seega võimalusi on, kasutage neid!

Kas eesti noored on Teie arvates pii-savalt aktiivsed ja ettevõtlikud?

Paljud meie tudengitest töötavad, sest neil pole raha, et tööd tegemata õppi-da - seetõttu peame ülikoolina looma võimalused ja keskkonna, mis neid toetab ja motiveerib. Arvan, et meie üliõpilased on tublid, ent kui käia kooli kõrvalt tööl, on nominaalaja jooksul kooli lõpetamine keeruline. Kurvaks teevad mind laisad üliõpilased – kui tudeng viitsib ise vaeva näha ja ak-tiivne olla, on meie ülikoolil talle väga palju pakkuda. Põ-hiküsimus seisneb selles, kuidas tarku ja areneda soo-vivaid tudengeid laiskade seast üles leida. Siinjuures on oluline roll erinevatel tudengi-organisatsioonidel, kelle abiga saab palju enam ära teha ja põnevaid projek-te algatada. Väga palju on üliõpilases endas kinni. Eesti üliõpilased on tub-lid, aga alati saab olla veel tublim ja aktiivsem – mujal riikides on üliõpilased kui hagijad!

Mida arvate kõrgharidusreformist?

Olen nüüd natuke ebapopulaarne, aga arvan, et see on hea reform, sest toetab mõtteviisi, mida kannan – just selles osas, et reformi järel oleme ülikooli lõpetades küpsemad. Mulle meeldib, et reform toetab ühiskonna teenimist. Muidugi on kõrgharidusreformil ka vaidluskohti – kas ja kellele maksta sti-pendiumi, kuidas üliõpilased hakkama saavad jne. Küll aga toetab see reform kindlasti fakti, et kui oled ülikooli lõ-petanud, on sul kindel arusaam sellest, kes ja milleks võimeline sa tegelikult oled; lisaks on reform suureks välja-kutseks ka ülikooli töötajatele. Kind-lasti tuleb toetada praktilist õpet ning see, et üks õppejõud oma loengutes 10 aastat üht ja sama teksti loeb, peab ära

kaduma. Me vajame uusi metoodikaid ning peame jõudma sellise ülikoolini, kus keegi isegi ei taha loengu ajal oma läpakat lahti teha ja Facebook-is vms aega veeta.

Miks on Teie arvates nii suur puudus reaalala spetsialistide järele?

Peaksime koolides rohkem matemaa-tikat õpetama - tuleb osata see aine huvitavaks teha. Kõik inimesed pole reaalainete alal tugevad – see pole ka minu tugevaim külg, ent mulle suudeti matemaatika ja füüsika koolis väga huvitavaks muuta. Reaalained tuleks

neile, kel mõistus võtab, huvipakku-vaks muuta juba päris varajasest east peale. Seda ideed kannab ka Mektory: siia võivad tulla lapsed, et saada juba 7-aastaselt teada, kuidas näiteks vi-neerist oma käega pinalit lõigata saab.

sukkilsuträäv esilles iuk aireenesnItuleb varajases nooruses selgeks teha. Kui õpid ennekõike inseneriks ning täiendad end hiljem juurde ärijuhtimise alal, on sinu palganumber hoopis teine, kui majandushariduse järel ärijuhiks minnes.

Kus suunas näete liikumas TTÜ-d?

Arvan meie ülikoolist hästi – vastasel juhul ma siin ei töötaks. Minu meelest on TTÜ teinud viimaste aastate jook-sul väga suured sammud rahvusvahe-listumise ja ettevõtetele lähenemise osas ning ma ei väida seda seetõttu, et ise sellega tegelen. Oleme muutumas

avatumaks ja ühiskonda teenivamaks, aga lihtne meil pole – tuleb ennast väga kõvasti tõestada, et teised tuntud ülikoolid meid partnerlusringi võtaks ja maailmatasemel ettevõtted meie teadust hindaks ning koostööd teha sooviks. Selleni on veel palju samme ning Mektory on sealjuures tõsine inst-rument selle eesmärgi elluviimiseks. Meil on vaja üliõpilaskonda rohkem aktiviseerida, et täita kõrgharidusstra-teegia rolli. Ülikool peab andma prak-tikavõimalusi ning töökohti, üliõpi-lased peavad jällegi andma julgemalt tagasisidet õppejõudude õpetamise kvaliteedi kohta. See on ikka väga

nukker, kui avaloengusse tuleb kohale 130 üliõpilast ning järgmises loengus on neid 40... Me peame oleme oma ülikooli patrioodid ja lisaks peab kogu see asi olema fun!

Millest peaks noor inimene Teie arvates oma erialavalikul lähtuma? Kas pelgalt isiklikust huvist või ka näiteks tööturu vajadustest?

Mina olen toimetanud vastupidiselt oma huvidele. Läksin raamatupidamist õppima seepärast, et ema oli suures pangas pearaamatupidaja. Tol ajal ei saanud ma Pedagoogikaülikooli tantsujuhtimise erialale minna, sest vastuvõtt toimus üle aasta - lähtusin siis sellest, et teen parem emale head meelt. Õppimine toimus alguses väga visalt, ent hakkas lõpuks meeldima, sest pidin end pidevalt ületama ja sain lõpuks hakkama millegagi, mida ei

MEIE ÜLIKOOL

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 1110 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

MENTOR MEKTORYseni geniaalsed mõttevilksatused vaid ajusoppi või kuhugi sahtlinurka jää-nud, Mektory-le kirjutama ja oma idee kallal edasi töötama. Minule tehtud pi-sike ekskursioon läbi maja näitas, kui palju on seal võimalusi midagi reaalset ja käega katsutavat ära teha. Isegi, kui su ümbert puudub esialgu meeskond ja taskust 10 000 eurot.

Peaaegu, et unustasin rangelt soovita-mast - võtke osa Mektory Ärimudelite konkursist!

õpilased. Teinekord, kui raamatukogu rühmatööruumid pilgeni rahvast täis ja kuhugi pole koguneda, leiad ehk tee Mektory majani, kus lisaks mugavatele ruumidele on ootamas ka suurepärane söökla. Nii suurepärane, et kolumnist ja Studioosuse raudvara Aleksander selle lausa TTÜ parimaks on titulee-rinud.

Söögist tähtsamaks pean aga vajadust rõhutada, et ükski idee ei jää reagee-ringuta. Julgustan kõiki tudengeid, kel

Kirjutan teile lühidalt Mektory uuest majast kui innovatsiooni hällist ning loomeinkubaatorist. Tegemist on vägeva asutusega, kus juba pelgalt sisse astudes on aru saada, et see pole tavaline kontorihoone, kus ainult bürokraatiarägastikke arutatakse. See on maja, kuhu on koondunud mitmed laborid, kus nii üliõpilastel kui teis-tel andekatel inimestel on võimalik oma idee prototüübiks muuta. See on maja, mille koosolekuruumides on revolutsioonilise mõttevälgatuse või-malus sedavõrd suur, et teineteisega suhtlemiseks on paigaldatud tosinkond väiksemat, suuremat ja hiiglaslikku puutetundlikku ekraani, et ükski idee esitamata ja esitlemata ei jääks. See on maja, mis toob kokku ärimehed, teadlased ja loomeinimesed. Maja, kus kunagi leiutatakse ehk uus ratas.

Uut ratast on võimalik leiutada vaid tänu säravatele ideedele ja inimeste-le. Tihti jääb aga puudu teadmistest, rahalistest võimalustest või õigest meeskonnast. Üheski Mektory maja kontoris pole kohviaparaati. Seda sellepärast, et tuua erineva valdkonna inimesed, kes muidu võib-olla üksteist ei kohta, kööki kokku, tihendades see-läbi sotsiaalset võrgustikku ja jagades erinevate valdkondade alaseid teadmi-si. Seal, kus teadlane näeb algoritme ja andmestruktuure, näeb ärimees raha.

Mektory-sse on end mõnusasti sisse seadnud ka USA, Hiina, India, Jaapan ja Austraalia. Mitte, et kuskil oleks neile riikidele eraldatud Eesti Vabarii-gi seadustest sõltumatu territoorium. Tegu on saatkondade poolt rahastatud ruumidega, mille eesmärk on kaasata koostöösse erinevaid riike, et hõlbus-tada ühistegevust ja jagada teadmisi. Lisaks on antud toad väga hubaselt ja lahedalt vastava riigi kultuurile si-sustatud. Hiina tuppa sisenedes tabas mind igal juhul meelierutav kameelia-lõhn ning feng shui töötas täiega.

Antud ruume võivad kasutada kõik üli-

Jörgen MartinReporterTTÜ Üliõpilasesindusjyrgen.martin@tipikas.ee

arvanud endale üldse sobivat. Sel alal olen aga töötanud vist 1-2 aastat oma elust. Samas andis see aluse edaspidi-seks!

Mida praegustele noortele soovitak-sin?

Tööta aastake enne ülikooli, käi su-vevaheaegadel praktikal, tee endale selgeks, mida sa tegelikult teha tahad ning alles siis mine edasi õppima. Küsi nõu – selleks on nii palju võimalusi. Kui tead kohe keskkooli järel, mida teha tahad, siis esimese aasta lõpuks on selge, kas see ikka tõesti nii on. Lõpuks leiab inimene alati koha seal, kuhu ta sobib, ent kui see eneseleidmise periood venib 10-12 aasta pikkuseks, on see kohutav. Kui oleksin ise praegu koolilõpetaja rollis, tahaksin enne töö-tada ja alles siis ülikooli minna, et olla oma valikus täiesti kindel.

Kas Te olete alati olnud ambitsiooni-kas inimene?

Ütlen ausalt – ma ei ole kunagi teadlik-ku karjääri teinud. Kõik töökohad on tulnud mulle üllatusena ning olen neid alati hinnanud mitte oma positsiooni, vaid selle järgi, kas mul on võimalik millegi kasuliku ja huvitava kõrval ära teha ka midagi sellist, mis on riigile

oluline. Olen siiralt meie riigi patrioot - seetõttu pole ma ka kuhugi Euroopasse ära läinud. Mulle väga meeldib meie riiki arendada, mitte kitsalt ja valdkon-napõhiselt, vaid väljakutsuvate, algul uskumatutena näivate projektide kau-du, mis haaravad erinevaid osapooli.

Kuidas teha nii edukat karjääri nagu Teie?

Ma ei pea end edukaks inimeseks ning kõik suuremad tunnustused, nagu näiteks presidendi poolt antud auraha euroalaga liitumise abistamise eest või Eesti Aasta Naiseks valimine, on olnud mulle täielikud üllatused. Mida julgen soovitada? Endast tuleb lugu pidada, ennast ei tasu ülehinnata, ei tohi pirtsutada, valetada, sõna murda ja kohe kindlasti ei tohi töö tegemisel lähtuda ainult oma ametijuhendist – vastasel juhul ei saa sa kunagi juhiks, keda aktsepteeritakse. Olen Mektory-s ise nii mööblit tassinud kui ka põran-daid pesnud – kuulsus, tuntus ja lugu-pidamine tulevad iseenesest, kui oma tööd südamega teed. Ja ei tohi mõelda iga päev, et tahan kuulus ja rikas olla. Kui eksid, siis tunnista oma eksimust ja sulle antakse tavaliselt andeks. Soo-vitan soojalt - kui on tahtmine juhiks saada, siis otsi endale tööandjaks tõsi-seltvõetav, iseseisvalt palju saavutanud

karmikäeline juht - siis näed, mida juhtimine tähendab, milliseid otsuseid millise tempoga vastu võtta tuleb ja kuidas probleeme lahendatakse ning edu saavutatakse. Kui oled oma alal väga hea spetsialist, siis hoia sellest kümne küünega kinni ja ära proovi saada oma valdkonna juhiks. Tippinse-ner on palju kõvem sõna kui tippjuht.

Millised on Teie tulevikuplaanid?

Olen rektorile lubanud, et ükskõik, kui keeruline ka poleks – ma ei lähe kuskile, kui oma tööga hakkama saan ja minuga rahul ollakse. Mektory pole pelgalt maja, vaid mõtteviisi ja kultuuri muutus. Läheb veel vähemalt viis aas-tat, et ta saaks selliseks, nagu unistan.

PERSOON

MEIE ÜLIKOOL

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 1110 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

MENTOR MEKTORYseni geniaalsed mõttevilksatused vaid ajusoppi või kuhugi sahtlinurka jää-nud, Mektory-le kirjutama ja oma idee kallal edasi töötama. Minule tehtud pi-sike ekskursioon läbi maja näitas, kui palju on seal võimalusi midagi reaalset ja käega katsutavat ära teha. Isegi, kui su ümbert puudub esialgu meeskond ja taskust 10 000 eurot.

Peaaegu, et unustasin rangelt soovita-mast - võtke osa Mektory Ärimudelite konkursist!

õpilased. Teinekord, kui raamatukogu rühmatööruumid pilgeni rahvast täis ja kuhugi pole koguneda, leiad ehk tee Mektory majani, kus lisaks mugavatele ruumidele on ootamas ka suurepärane söökla. Nii suurepärane, et kolumnist ja Studioosuse raudvara Aleksander selle lausa TTÜ parimaks on titulee-rinud.

Söögist tähtsamaks pean aga vajadust rõhutada, et ükski idee ei jää reagee-ringuta. Julgustan kõiki tudengeid, kel

Kirjutan teile lühidalt Mektory uuest majast kui innovatsiooni hällist ning loomeinkubaatorist. Tegemist on vägeva asutusega, kus juba pelgalt sisse astudes on aru saada, et see pole tavaline kontorihoone, kus ainult bürokraatiarägastikke arutatakse. See on maja, kuhu on koondunud mitmed laborid, kus nii üliõpilastel kui teis-tel andekatel inimestel on võimalik oma idee prototüübiks muuta. See on maja, mille koosolekuruumides on revolutsioonilise mõttevälgatuse või-malus sedavõrd suur, et teineteisega suhtlemiseks on paigaldatud tosinkond väiksemat, suuremat ja hiiglaslikku puutetundlikku ekraani, et ükski idee esitamata ja esitlemata ei jääks. See on maja, mis toob kokku ärimehed, teadlased ja loomeinimesed. Maja, kus kunagi leiutatakse ehk uus ratas.

Uut ratast on võimalik leiutada vaid tänu säravatele ideedele ja inimeste-le. Tihti jääb aga puudu teadmistest, rahalistest võimalustest või õigest meeskonnast. Üheski Mektory maja kontoris pole kohviaparaati. Seda sellepärast, et tuua erineva valdkonna inimesed, kes muidu võib-olla üksteist ei kohta, kööki kokku, tihendades see-läbi sotsiaalset võrgustikku ja jagades erinevate valdkondade alaseid teadmi-si. Seal, kus teadlane näeb algoritme ja andmestruktuure, näeb ärimees raha.

Mektory-sse on end mõnusasti sisse seadnud ka USA, Hiina, India, Jaapan ja Austraalia. Mitte, et kuskil oleks neile riikidele eraldatud Eesti Vabarii-gi seadustest sõltumatu territoorium. Tegu on saatkondade poolt rahastatud ruumidega, mille eesmärk on kaasata koostöösse erinevaid riike, et hõlbus-tada ühistegevust ja jagada teadmisi. Lisaks on antud toad väga hubaselt ja lahedalt vastava riigi kultuurile si-sustatud. Hiina tuppa sisenedes tabas mind igal juhul meelierutav kameelia-lõhn ning feng shui töötas täiega.

Antud ruume võivad kasutada kõik üli-

Jörgen MartinReporterTTÜ Üliõpilasesindusjyrgen.martin@tipikas.ee

arvanud endale üldse sobivat. Sel alal olen aga töötanud vist 1-2 aastat oma elust. Samas andis see aluse edaspidi-seks!

Mida praegustele noortele soovitak-sin?

Tööta aastake enne ülikooli, käi su-vevaheaegadel praktikal, tee endale selgeks, mida sa tegelikult teha tahad ning alles siis mine edasi õppima. Küsi nõu – selleks on nii palju võimalusi. Kui tead kohe keskkooli järel, mida teha tahad, siis esimese aasta lõpuks on selge, kas see ikka tõesti nii on. Lõpuks leiab inimene alati koha seal, kuhu ta sobib, ent kui see eneseleidmise periood venib 10-12 aasta pikkuseks, on see kohutav. Kui oleksin ise praegu koolilõpetaja rollis, tahaksin enne töö-tada ja alles siis ülikooli minna, et olla oma valikus täiesti kindel.

Kas Te olete alati olnud ambitsiooni-kas inimene?

Ütlen ausalt – ma ei ole kunagi teadlik-ku karjääri teinud. Kõik töökohad on tulnud mulle üllatusena ning olen neid alati hinnanud mitte oma positsiooni, vaid selle järgi, kas mul on võimalik millegi kasuliku ja huvitava kõrval ära teha ka midagi sellist, mis on riigile

oluline. Olen siiralt meie riigi patrioot - seetõttu pole ma ka kuhugi Euroopasse ära läinud. Mulle väga meeldib meie riiki arendada, mitte kitsalt ja valdkon-napõhiselt, vaid väljakutsuvate, algul uskumatutena näivate projektide kau-du, mis haaravad erinevaid osapooli.

Kuidas teha nii edukat karjääri nagu Teie?

Ma ei pea end edukaks inimeseks ning kõik suuremad tunnustused, nagu näiteks presidendi poolt antud auraha euroalaga liitumise abistamise eest või Eesti Aasta Naiseks valimine, on olnud mulle täielikud üllatused. Mida julgen soovitada? Endast tuleb lugu pidada, ennast ei tasu ülehinnata, ei tohi pirtsutada, valetada, sõna murda ja kohe kindlasti ei tohi töö tegemisel lähtuda ainult oma ametijuhendist – vastasel juhul ei saa sa kunagi juhiks, keda aktsepteeritakse. Olen Mektory-s ise nii mööblit tassinud kui ka põran-daid pesnud – kuulsus, tuntus ja lugu-pidamine tulevad iseenesest, kui oma tööd südamega teed. Ja ei tohi mõelda iga päev, et tahan kuulus ja rikas olla. Kui eksid, siis tunnista oma eksimust ja sulle antakse tavaliselt andeks. Soo-vitan soojalt - kui on tahtmine juhiks saada, siis otsi endale tööandjaks tõsi-seltvõetav, iseseisvalt palju saavutanud

karmikäeline juht - siis näed, mida juhtimine tähendab, milliseid otsuseid millise tempoga vastu võtta tuleb ja kuidas probleeme lahendatakse ning edu saavutatakse. Kui oled oma alal väga hea spetsialist, siis hoia sellest kümne küünega kinni ja ära proovi saada oma valdkonna juhiks. Tippinse-ner on palju kõvem sõna kui tippjuht.

Millised on Teie tulevikuplaanid?

Olen rektorile lubanud, et ükskõik, kui keeruline ka poleks – ma ei lähe kuskile, kui oma tööga hakkama saan ja minuga rahul ollakse. Mektory pole pelgalt maja, vaid mõtteviisi ja kultuuri muutus. Läheb veel vähemalt viis aas-tat, et ta saaks selliseks, nagu unistan.

PERSOON

MEIE ÜLIKOOL

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

HARIDUSE KVALITEEDI TÖÖGRUPPIDEST (HKT) JA ROHKEMASTKI

Hariduse kvaliteedi töögruppide pro-jekt on Põhja- ja Baltimaade ülikoolide mõistes ainulaadne nii oma mahu kui ka kontseptsiooni poolest, kus tuden-gid vabatahtlikkuse alusel panustavad õppetöö sihipärasesse parendamisse. Erinevalt kvantitatiivsest tagasisidest, mille tulemus esitatakse numbrilisel kujul, minnakse HKT raames õppeai-nete, -kavade ja –jõudude käsitlemisel süvitsi ning esitatakse konkreetsed mõtted ja ettepanekud õppetegevuse edendamiseks. Kogu ettevõtmist koordineerib TTÜ üliõpilasesindus koostöös teaduskondade, kolledžite ja ülikooli juhtkonnaga. Hariduse kvali-teedi töögrupid viidi esimest korda läbi 2010. aastal kahes teaduskonnas ning sellest ajast saadik on projekti ulatus pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal osales projektis kaheksa teaduskonda ja kaks kolledžit ning kokku andis oma tagasiside üle 350 tudengi, kelle mõtted ja ettepanekud said edastatud vastavate üksuste juhtidele.

Johann-Gustav Lend Hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator TTÜ üliõpilasesindus johann-gustav.lend@tipikas.ee

Haridus on valdkond, mis peab pide-valt uuenema. Ajendi muutumiseks annab kiirelt progresseeruv ühiskond, millele aluseks olev oskusteave alatasa teiseneb. Sellest johtuvalt muutuvad ka ootused tudengite pädevustele, millega teadmust jagavad asutused peavad ta-hes-tahtmata arvestama. Mõelda vaid, kui autotehnikat õpetataks samamoodi nagu 20 aastat tagasi, mil autode elekt-roonika piirdus suuresti vaid valgustu-sega. Mõne kümnendiga on tööstuses toimunud fundamentaalne pööre, kus mutrivõtme asemel haarab mehaanik diagnostikakompuutri. Hea hariduse pakkumiseks peab teadma, mida ol-lakse võimelised õpetama, mida vajab ühiskond ning millised on tudengid ja nende ootused.

Ülikoolis nendest põhimõtetest ka lähtutakse, kuid paraku sõltub tehtud otsuste õigsus informatsioonist, mille põhjal neid langetatakse. Ühiskonna vajaduste sõnastajad on valdavalt riik, erialaliidud ja sotsiaalteadlased, ent kõige karjuvamalt ja halastamatumalt teeb seda tööturg. Tudengite vajadusi ja ootusi teab iga tudeng ise, kuid paraku on see kõigil veidi erinev. Arvamuste hulgast üritavad üliõpi-

laskonnad välja filtreerida olulisema ning tuua selle ühisele nimetajale, et teenida oma eesmärki tudengkonna huvide eestseisjana. Kuid nii nagu kiirabi igapäevatöös tavapärane, tuleb enim tähelepanu pöörata neile, kes ei karju. Ka üliõpilaskondade puhul saab töö edukuses määravaks see, kuidas üksikute arvamuste lärmi keskel ka vaiksemad hääled kuuldavaks teha.

Hariduse kvaliteedi töögrupid on võt-nud Tallinna Tehnikaülikoolis rolli, millele varasemalt keskne lähenemine puudus – tudengkonna tagasiside ja ettepanekute kvalitatiivne ja süste-matiseeritud kogumine. HKT ei ole mõeldud asendama ÕIS-i küsimustik-ku, vaid seda täiendama. ÕIS-i kvan-titatiivne küsimustik pakub väga hea üldpildi suure vastajaskonnaga, kuid kui õppejõud saab rahuoluindeksiks 4,1, võib ta ainult arvata, mis põhjustel ei olnud see 4,5 või enam. Oluline on kogutud tagasiside puhul rõhutada, et materjali osad edastatakse vaid neile, kelle tööd see otseselt puudutab, et pakkuda teavet enda töö edendami-seks. Häbiposti kedagi ei panda, kuid

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

MEIE ÜLIKOOL

tunnustuse väärilisi tõstame esile küll, sest TTÜ-s on palju õppejõude, kellelt on võimalik ja ka tuleks võtta eeskuju.

Tänavune HKT projekt viiakse läbi kõikides kolledžites ja peamaja dok-torantide, välis- ning kaugõppurite seas. Tegu on sihtrühmadega, mida pole projektis varem nii põhjalikult käsitletud, seetõttu on tulemused väga huvipakkuvad. Ülikooli tugev rahvus-vahelistumise suund on pannud TTÜ välismaalaste mõtteisse, kuid lisaks hariduskorralduslikule- ja sisulisele

makordselt nii suures mahus vaatluse alla. Projekt on teinud aastate jooksul suure arenguhüppe. Iga-aastaselt komplekteeritava 16-liikmelise mees-konna professionaalne koolitamine on tõstnud tulemuste kvaliteeti ja HKT-st on saanud ettevõtmine, mis toimub kaheaastase tsüklina, mida illustreerib artikli juures olev ajajoon.

Täpsemalt on võimalik meie tegevus-test, tulemustest ja toimetamistest ning projekti struktuurist lugeda projekti kodulehel www.ttu.ee/hkt.

poole mõjutab nende kraadiõppe koge-must Eestis vast enamgi üldine kesk-kond – kas sööklates on märgitud toitu-des sisalduvad allergeenid, kui suured on usuline ja kultuuriline ühilduvus ning väljendusvõimalused, millised on kokkupuude ja suhtlemisvõimalused Eesti tudengite ja organisatsioonidega jne.

Panustamaks rahvusvaheliselt konku-rentsivõimelise hariduse loomisesse, tuleb käesoleval õppeaastal HKT raames välistudengite sihtrühm es-

2010 2011 2012 2013 2014

Projektiidee sünd ÜK arengukava

koostamiselPilootprojekti planeerimine

Projekti täiendamine,uue versiooni

kooskõlastamine ja järgmise aasta

planeerimine

Raportite valmimine ja tutvustamine

ülikoolis

Tagasiside kogumine 8 teadukonnas ja 2

kolledžis

Tagasiside kogumine 4 kolledžis ja doktorantide,

välistudengite ning kaugõppurite seas

Raportite valmimine ja tutvustamine

ülikoolis

enimimlav etitropaRja tutvustamine

ülikoolis

Järgmise aasta planeerimine

Tagasiside kogumine 8 teaduskonnas

Pilootprojekt Ehitus- ja Majandusteaduskonnas

Küsitlus tudengite seas - 1245 tudengit pooldas projekti

HKT meeskond 2013/2014

MEIE ÜLIKOOL

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

HARIDUSE KVALITEEDI TÖÖGRUPPIDEST (HKT) JA ROHKEMASTKI

Hariduse kvaliteedi töögruppide pro-jekt on Põhja- ja Baltimaade ülikoolide mõistes ainulaadne nii oma mahu kui ka kontseptsiooni poolest, kus tuden-gid vabatahtlikkuse alusel panustavad õppetöö sihipärasesse parendamisse. Erinevalt kvantitatiivsest tagasisidest, mille tulemus esitatakse numbrilisel kujul, minnakse HKT raames õppeai-nete, -kavade ja –jõudude käsitlemisel süvitsi ning esitatakse konkreetsed mõtted ja ettepanekud õppetegevuse edendamiseks. Kogu ettevõtmist koordineerib TTÜ üliõpilasesindus koostöös teaduskondade, kolledžite ja ülikooli juhtkonnaga. Hariduse kvali-teedi töögrupid viidi esimest korda läbi 2010. aastal kahes teaduskonnas ning sellest ajast saadik on projekti ulatus pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal osales projektis kaheksa teaduskonda ja kaks kolledžit ning kokku andis oma tagasiside üle 350 tudengi, kelle mõtted ja ettepanekud said edastatud vastavate üksuste juhtidele.

Johann-Gustav Lend Hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator TTÜ üliõpilasesindus johann-gustav.lend@tipikas.ee

Haridus on valdkond, mis peab pide-valt uuenema. Ajendi muutumiseks annab kiirelt progresseeruv ühiskond, millele aluseks olev oskusteave alatasa teiseneb. Sellest johtuvalt muutuvad ka ootused tudengite pädevustele, millega teadmust jagavad asutused peavad ta-hes-tahtmata arvestama. Mõelda vaid, kui autotehnikat õpetataks samamoodi nagu 20 aastat tagasi, mil autode elekt-roonika piirdus suuresti vaid valgustu-sega. Mõne kümnendiga on tööstuses toimunud fundamentaalne pööre, kus mutrivõtme asemel haarab mehaanik diagnostikakompuutri. Hea hariduse pakkumiseks peab teadma, mida ol-lakse võimelised õpetama, mida vajab ühiskond ning millised on tudengid ja nende ootused.

Ülikoolis nendest põhimõtetest ka lähtutakse, kuid paraku sõltub tehtud otsuste õigsus informatsioonist, mille põhjal neid langetatakse. Ühiskonna vajaduste sõnastajad on valdavalt riik, erialaliidud ja sotsiaalteadlased, ent kõige karjuvamalt ja halastamatumalt teeb seda tööturg. Tudengite vajadusi ja ootusi teab iga tudeng ise, kuid paraku on see kõigil veidi erinev. Arvamuste hulgast üritavad üliõpi-

laskonnad välja filtreerida olulisema ning tuua selle ühisele nimetajale, et teenida oma eesmärki tudengkonna huvide eestseisjana. Kuid nii nagu kiirabi igapäevatöös tavapärane, tuleb enim tähelepanu pöörata neile, kes ei karju. Ka üliõpilaskondade puhul saab töö edukuses määravaks see, kuidas üksikute arvamuste lärmi keskel ka vaiksemad hääled kuuldavaks teha.

Hariduse kvaliteedi töögrupid on võt-nud Tallinna Tehnikaülikoolis rolli, millele varasemalt keskne lähenemine puudus – tudengkonna tagasiside ja ettepanekute kvalitatiivne ja süste-matiseeritud kogumine. HKT ei ole mõeldud asendama ÕIS-i küsimustik-ku, vaid seda täiendama. ÕIS-i kvan-titatiivne küsimustik pakub väga hea üldpildi suure vastajaskonnaga, kuid kui õppejõud saab rahuoluindeksiks 4,1, võib ta ainult arvata, mis põhjustel ei olnud see 4,5 või enam. Oluline on kogutud tagasiside puhul rõhutada, et materjali osad edastatakse vaid neile, kelle tööd see otseselt puudutab, et pakkuda teavet enda töö edendami-seks. Häbiposti kedagi ei panda, kuid

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

MEIE ÜLIKOOL

tunnustuse väärilisi tõstame esile küll, sest TTÜ-s on palju õppejõude, kellelt on võimalik ja ka tuleks võtta eeskuju.

Tänavune HKT projekt viiakse läbi kõikides kolledžites ja peamaja dok-torantide, välis- ning kaugõppurite seas. Tegu on sihtrühmadega, mida pole projektis varem nii põhjalikult käsitletud, seetõttu on tulemused väga huvipakkuvad. Ülikooli tugev rahvus-vahelistumise suund on pannud TTÜ välismaalaste mõtteisse, kuid lisaks hariduskorralduslikule- ja sisulisele

makordselt nii suures mahus vaatluse alla. Projekt on teinud aastate jooksul suure arenguhüppe. Iga-aastaselt komplekteeritava 16-liikmelise mees-konna professionaalne koolitamine on tõstnud tulemuste kvaliteeti ja HKT-st on saanud ettevõtmine, mis toimub kaheaastase tsüklina, mida illustreerib artikli juures olev ajajoon.

Täpsemalt on võimalik meie tegevus-test, tulemustest ja toimetamistest ning projekti struktuurist lugeda projekti kodulehel www.ttu.ee/hkt.

poole mõjutab nende kraadiõppe koge-must Eestis vast enamgi üldine kesk-kond – kas sööklates on märgitud toitu-des sisalduvad allergeenid, kui suured on usuline ja kultuuriline ühilduvus ning väljendusvõimalused, millised on kokkupuude ja suhtlemisvõimalused Eesti tudengite ja organisatsioonidega jne.

Panustamaks rahvusvaheliselt konku-rentsivõimelise hariduse loomisesse, tuleb käesoleval õppeaastal HKT raames välistudengite sihtrühm es-

2010 2011 2012 2013 2014

Projektiidee sünd ÜK arengukava

koostamiselPilootprojekti planeerimine

Projekti täiendamine,uue versiooni

kooskõlastamine ja järgmise aasta

planeerimine

Raportite valmimine ja tutvustamine

ülikoolis

Tagasiside kogumine 8 teadukonnas ja 2

kolledžis

Tagasiside kogumine 4 kolledžis ja doktorantide,

välistudengite ning kaugõppurite seas

Raportite valmimine ja tutvustamine

ülikoolis

enimimlav etitropaRja tutvustamine

ülikoolis

Järgmise aasta planeerimine

Tagasiside kogumine 8 teaduskonnas

Pilootprojekt Ehitus- ja Majandusteaduskonnas

Küsitlus tudengite seas - 1245 tudengit pooldas projekti

HKT meeskond 2013/2014

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

TUDENG TEGUTSEB

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

Keskmine Eestimaa kooliõpilane seostab õpetaja ametikohaga tõenäo-liselt naisterahvast vanuses 50+, kelle peamiseks funktsiooniks on piirata õpilaste vaba aega. Vähemalt minul oli põhikoolis selline seos. Gümnaasiumis muidugi suhtumine juba natuke muu-tub, aga enamik õpetajaid peab siiski leppima sellega, et nad on oma õpilaste silmis küll vajalikud, aga mitte midagi enamat. Kui mulle eelmise õppeaasta kevadel pakuti, et ma võiks alates septembrist hakata õpetama üht valikainet, olid mu esimesed mõtted just sellised. Mis siis, kui ma ei saa hakkama? Kui mul jook-seb tundi andes mõte kokku ja tekib piinlik vaikus? Minu ettekujutuses oli õpetaja klassitäie teismeliste ees nagu huntide keskele visatud lambuke. Sel-lel ettekujutusel oli muidugi ka alust minu enda koolipõlvest. Etteruttavalt võib märkida, et reaalsus kummutas kõik need eelarvamused. Tagantjärele meenutades on raske öelda, mis sundis mind seda ideed realiseerima. Võib-olla on see meie su-guvõsal geenides. Õpetaja elukutse on meil alati olnud ebaproportsionaalselt rohkesti esindatud. Olgu nende geeni-dega, kuidas on, aga vähem kui kaks nädalat hiljem oli mul aine kontsept-sioon ja kava kirja pandud ning paari Tallinna kooliga ühendust võetud. Ma ei uskunud esialgu, et gümnaasiumid võiksid olla huvitatud õpetajast, kes on vaid mõned aastad vanem kui tema õpilased. Üllataval kombel olid juba

Karl Märka karl.marka@ttu.ee

kaks esimest kooli asjast huvitatud ning asi sai ametlikuks. Praeguseks annan ma TTÜ Loodustea-duste majas igal kolmapäeval tundi 17 abituriendile. Korraga on tunnis kahe erineva kooli – Arte gümnaasiumi ja Mustamäe gümnaasiumi õpilased. Ainele nime panna oli keeruline, kuna ma tahtsin kokku panna kogu oma eri-ala – geenitehnoloogia - algteadmised. Lõpuks tuli see üsna pikk ja lohisev – Rakubioloogia ja biokeemia. Ambitsioonikast plaanist panna ühte ainesse kokku kõik eriala põhiteadmi-sed, ei saanud muidugi asja. Saab õpe-tada kitsast teemat põhjalikult või laia teemat pinnapealselt. Ma otsustasin viimase kasuks. Gümnaasiumi valikai-ne peaks aitama õpilasel valida omale tulevase eriala, mitte konkureerima füüsika või matemaatikaga valemite ja terminite pähetuupimises. Kui see valikaine toimub veel ülikooli ruumi-des vastava eriala tudengi õpetamisel, peaks see eelduste kohaselt andma sellest erialast parima võimaliku pildi.Käesoleva artikli kirjutamise ajal on meil käsil juba seitsmes loengunädal ning siiani on mul sellest ettevõtmisest ainult positiivsed muljed. Esimene tund oli natuke hirmutav, aga seda heas mõttes – nagu langevarjuhüpe. Palusin õpilastel ka lühidalt kirjutada, mida nad ainest arvavad.

„See tund aitab mul paremini aru saa-da keemiast, mis on mu nõrgaks kül-jeks. Bioloogia läheb väga hästi peale, neelan igat sõna. See annab aimu gee-nitehnoloogiast ning aitab langetada otsust edasiste õpingute osas. Tunnis on alati põnev ja saab nalja. Õpetaja

MEIE ÜLIKOOL

on tore. Kahju, et praktilisi asju teha ei “.annim essirobal ak agäv skahat ,aas

-Triinu, Mustamäe Gümnaasium

„Geenitehnoloogia kursus on andnud mulle parema ülevaate koolis õpi-tavast ja aitab lihtsamini aru saada imelisest teadusmaailmast. Õppetöö on väga liberaalne ning tänu sellele

“.masthil aj mavativuh enimippõ no-Tõnis, Arte Gümnaasium

„Kui ma esimest korda geenitehno-loogia tundi istusin, ei saanud ma ab-soluutselt millestki aru, mida õpetaja rääkis. Järgmiste tundidega hakkas selgus koju saabuma ning nüüdseks tean juba elusüsteemidest üpris palju. Kasuks on aine tulnud nii keemia kui bioloogia tundides, aidates saavutada paremaid hindeid. Loomulikult on tunni lõppemisaeg üpris kehv, mu kodubuss sõidab just sellel minutil maja eest mööda kui “kell“ lööb ning järgmine saabub tunnikese pärast. See mind aga ei kõiguta, sest aine on huvi-tav ja väärt kõiki ebameeldivusi – see on ju elu, millest me õpime. Lisaks tar-kuseteradele on tunnis alatihti kuulda

“.uloeleem asunõm bool sim ,ujlan ak-Victoria, Arte Gümnaasium

„Kuna õppejõud on noor, siis os-kab ta meiega suhelda ja teeb need tunnid huvitavaks, tuues välja

“.dietiän diesaveäpanät diavenire-Anonüümne, Mustamäe Gümnaasium

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

TUDENG TEGUTSEB

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

Keskmine Eestimaa kooliõpilane seostab õpetaja ametikohaga tõenäo-liselt naisterahvast vanuses 50+, kelle peamiseks funktsiooniks on piirata õpilaste vaba aega. Vähemalt minul oli põhikoolis selline seos. Gümnaasiumis muidugi suhtumine juba natuke muu-tub, aga enamik õpetajaid peab siiski leppima sellega, et nad on oma õpilaste silmis küll vajalikud, aga mitte midagi enamat. Kui mulle eelmise õppeaasta kevadel pakuti, et ma võiks alates septembrist hakata õpetama üht valikainet, olid mu esimesed mõtted just sellised. Mis siis, kui ma ei saa hakkama? Kui mul jook-seb tundi andes mõte kokku ja tekib piinlik vaikus? Minu ettekujutuses oli õpetaja klassitäie teismeliste ees nagu huntide keskele visatud lambuke. Sel-lel ettekujutusel oli muidugi ka alust minu enda koolipõlvest. Etteruttavalt võib märkida, et reaalsus kummutas kõik need eelarvamused. Tagantjärele meenutades on raske öelda, mis sundis mind seda ideed realiseerima. Võib-olla on see meie su-guvõsal geenides. Õpetaja elukutse on meil alati olnud ebaproportsionaalselt rohkesti esindatud. Olgu nende geeni-dega, kuidas on, aga vähem kui kaks nädalat hiljem oli mul aine kontsept-sioon ja kava kirja pandud ning paari Tallinna kooliga ühendust võetud. Ma ei uskunud esialgu, et gümnaasiumid võiksid olla huvitatud õpetajast, kes on vaid mõned aastad vanem kui tema õpilased. Üllataval kombel olid juba

Karl Märka karl.marka@ttu.ee

kaks esimest kooli asjast huvitatud ning asi sai ametlikuks. Praeguseks annan ma TTÜ Loodustea-duste majas igal kolmapäeval tundi 17 abituriendile. Korraga on tunnis kahe erineva kooli – Arte gümnaasiumi ja Mustamäe gümnaasiumi õpilased. Ainele nime panna oli keeruline, kuna ma tahtsin kokku panna kogu oma eri-ala – geenitehnoloogia - algteadmised. Lõpuks tuli see üsna pikk ja lohisev – Rakubioloogia ja biokeemia. Ambitsioonikast plaanist panna ühte ainesse kokku kõik eriala põhiteadmi-sed, ei saanud muidugi asja. Saab õpe-tada kitsast teemat põhjalikult või laia teemat pinnapealselt. Ma otsustasin viimase kasuks. Gümnaasiumi valikai-ne peaks aitama õpilasel valida omale tulevase eriala, mitte konkureerima füüsika või matemaatikaga valemite ja terminite pähetuupimises. Kui see valikaine toimub veel ülikooli ruumi-des vastava eriala tudengi õpetamisel, peaks see eelduste kohaselt andma sellest erialast parima võimaliku pildi.Käesoleva artikli kirjutamise ajal on meil käsil juba seitsmes loengunädal ning siiani on mul sellest ettevõtmisest ainult positiivsed muljed. Esimene tund oli natuke hirmutav, aga seda heas mõttes – nagu langevarjuhüpe. Palusin õpilastel ka lühidalt kirjutada, mida nad ainest arvavad.

„See tund aitab mul paremini aru saa-da keemiast, mis on mu nõrgaks kül-jeks. Bioloogia läheb väga hästi peale, neelan igat sõna. See annab aimu gee-nitehnoloogiast ning aitab langetada otsust edasiste õpingute osas. Tunnis on alati põnev ja saab nalja. Õpetaja

MEIE ÜLIKOOL

on tore. Kahju, et praktilisi asju teha ei “.annim essirobal ak agäv skahat ,aas

-Triinu, Mustamäe Gümnaasium

„Geenitehnoloogia kursus on andnud mulle parema ülevaate koolis õpi-tavast ja aitab lihtsamini aru saada imelisest teadusmaailmast. Õppetöö on väga liberaalne ning tänu sellele

“.masthil aj mavativuh enimippõ no-Tõnis, Arte Gümnaasium

„Kui ma esimest korda geenitehno-loogia tundi istusin, ei saanud ma ab-soluutselt millestki aru, mida õpetaja rääkis. Järgmiste tundidega hakkas selgus koju saabuma ning nüüdseks tean juba elusüsteemidest üpris palju. Kasuks on aine tulnud nii keemia kui bioloogia tundides, aidates saavutada paremaid hindeid. Loomulikult on tunni lõppemisaeg üpris kehv, mu kodubuss sõidab just sellel minutil maja eest mööda kui “kell“ lööb ning järgmine saabub tunnikese pärast. See mind aga ei kõiguta, sest aine on huvi-tav ja väärt kõiki ebameeldivusi – see on ju elu, millest me õpime. Lisaks tar-kuseteradele on tunnis alatihti kuulda

“.uloeleem asunõm bool sim ,ujlan ak-Victoria, Arte Gümnaasium

„Kuna õppejõud on noor, siis os-kab ta meiega suhelda ja teeb need tunnid huvitavaks, tuues välja

“.dietiän diesaveäpanät diavenire-Anonüümne, Mustamäe Gümnaasium

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

Kell 16.00 Karjääriseminar

„Eneseanalüüs: minu

isiksus, võimed, eesm

ärgid ja väärtused“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar

„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

Kell 18.00 esinduskogu koosolek, Tudengim

ajas

6Kell 16.00 Karjäärisem

inar: „C V ja kaaskirjade koostam

ine (vene keeles)“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

5Kell 16.00 Karjäärisem

inar: „Vastutustundlik laenam

ine“

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

4Kell 20.00 TTÜ

Kino: Free Range, ruum

is VII-226

TipikasTV uudised

11-21. novem

bril o

n peaho

one

fuaje

es ava

tud nä

itus TTÜ Vilistlaste

naisko

or 3

0

Karjä

ärise

mina

ride info

ww

w.ttu.e

e/c

are

er

Foto: Raido Liiksm

ann

Okto

ober 20

13

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

12

3

EBEC insenerivõistlus

Kell 11.30 EBEC inseneri-võistluse avam

ine, VIA-229

Kell 16.00 Karjääriseminar

„Kuidas leida ja hoida õpi-m

otivatsiooni?“

78

EBEC insenerivõistlus9

EBEC insenerivõistlus10

EBEC insenerivõistlus

11Kell 20:00 TTÜ

Kino: Veregrupp, ruum

is VII-226

Üliõpilasesinduse

stipendiumikonkursi

avalduse esitamise tähtaeg

TipikasTV uudised

121 3

1 4Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Karjääri planeerim

ine (vene keeles)“

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

1 5Kell 11.45 Karjäärisem

inar „Varasem

ate õpingute ja töökogem

use arvestamine

– mis, m

iks ja kuidas?“

Jalkaõhtu: Eesti-Aserbaidzaan,

Tudengimajas

1 617

Kell 16.00 Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste N

aiskoori 30. tegevushooaja juubelikontsert M

ustpeade M

ajas (Pikk tn 26)

1 8Kell 20:00 TTÜ

Kino: 21 m

oodust abielu tuksi keerata, ruum

is VII-226

Energianädal: Seminar „Kes

on insener?“

TipikasTV uudised

1 9Energianädal: Sem

inar „Teadus m

eie majas“

Kell 9.00-17.00 D

oonoripäev, Tudengimajas

Kell 18.00 TTÜ M

älumängu-

sari Tudengimajas

20Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Töökohad ja töötam

ine panganduses“

Energianädal: Skeemipesa

töötuba, Seminar päevaka-

jalisel teemal

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

Kell 21.00 Filmiõhtu

Tudengimajas

2 1Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Kuidas om

a ärevusega toim

e tulla?“

Energianädal: Ekskursioon, Energianädala lõpetam

ine

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

Kell 20.00 PIDU

Tudengima-

js: International Night II

22

TTÜ e-Sport 2013 Sügis,

TTÜ Aulas

Filmiklubi sünnipäev

2 3TTÜ

e-Sport 2013 Sügis, TTÜ

Aulas 2 4

TTÜ e-Sport 2013 Sügis,

TTÜ Aulas

2 5Kell 20:00 TTÜ

Kino: Tulekahju paine, ruum

is VII-226

TipikasTV uudised

2 6Kell 16.30 Karjäärisem

inar „Praktilisi soovitusi töö-intervjuuks“

27

Kell 16.00 Karjääriseminar

„CV ja kaaskirjade koostam

ine (vene keeles)“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

2 8Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Karjääriotsused – m

inu eriala, töö ja isikliku elu valikud“

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

Kell 22.00 Vuntsipidu Tudengim

ajas

2 9Kell 19.00 Sügisball

30

Okto

ober 20

13

Kell 16.00 Karjääriseminar

„Eneseanalüüs: minu

isiksus, võimed, eesm

ärgid ja väärtused“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar

„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

Kell 18.00 esinduskogu koosolek, Tudengim

ajas

6Kell 16.00 Karjäärisem

inar: „C V ja kaaskirjade koostam

ine (vene keeles)“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

5Kell 16.00 Karjäärisem

inar: „Vastutustundlik laenam

ine“

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

4Kell 20.00 TTÜ

Kino: Free Range, ruum

is VII-226

TipikasTV uudised

11-21. novem

bril o

n peaho

one

fuaje

es ava

tud nä

itus TTÜ Vilistlaste

naisko

or 3

0

Karjä

ärise

mina

ride info

ww

w.ttu.e

e/c

are

er

Foto: Raido Liiksm

ann

Novem

ber 20

13

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

Kell 16.00 Karjääriseminar

„Eneseanalüüs: minu

isiksus, võimed, eesm

ärgid ja väärtused“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar

„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

Kell 18.00 esinduskogu koosolek, Tudengim

ajas

6Kell 16.00 Karjäärisem

inar: „C V ja kaaskirjade koostam

ine (vene keeles)“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

5Kell 16.00 Karjäärisem

inar: „Vastutustundlik laenam

ine“

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

4Kell 20.00 TTÜ

Kino: Free Range, ruum

is VII-226

TipikasTV uudised

11-21. novem

bril o

n peaho

one

fuaje

es ava

tud nä

itus TTÜ Vilistlaste

naisko

or 3

0

Karjä

ärise

mina

ride info

ww

w.ttu.e

e/c

are

er

Foto: Raido Liiksm

ann

Okto

ober 20

13

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

12

3

EBEC insenerivõistlus

Kell 11.30 EBEC inseneri-võistluse avam

ine, VIA-229

Kell 16.00 Karjääriseminar

„Kuidas leida ja hoida õpi-m

otivatsiooni?“

78

EBEC insenerivõistlus9

EBEC insenerivõistlus10

EBEC insenerivõistlus

11Kell 20:00 TTÜ

Kino: Veregrupp, ruum

is VII-226

Üliõpilasesinduse

stipendiumikonkursi

avalduse esitamise tähtaeg

TipikasTV uudised

121 3

1 4Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Karjääri planeerim

ine (vene keeles)“

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

1 5Kell 11.45 Karjäärisem

inar „Varasem

ate õpingute ja töökogem

use arvestamine

– mis, m

iks ja kuidas?“

Jalkaõhtu: Eesti-Aserbaidzaan,

Tudengimajas

1 617

Kell 16.00 Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste N

aiskoori 30. tegevushooaja juubelikontsert M

ustpeade M

ajas (Pikk tn 26)

1 8Kell 20:00 TTÜ

Kino: 21 m

oodust abielu tuksi keerata, ruum

is VII-226

Energianädal: Seminar „Kes

on insener?“

TipikasTV uudised

1 9Energianädal: Sem

inar „Teadus m

eie majas“

Kell 9.00-17.00 D

oonoripäev, Tudengimajas

Kell 18.00 TTÜ M

älumängu-

sari Tudengimajas

20Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Töökohad ja töötam

ine panganduses“

Energianädal: Skeemipesa

töötuba, Seminar päevaka-

jalisel teemal

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

Kell 21.00 Filmiõhtu

Tudengimajas

2 1Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Kuidas om

a ärevusega toim

e tulla?“

Energianädal: Ekskursioon, Energianädala lõpetam

ine

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

Kell 20.00 PIDU

Tudengima-

js: International Night II

22

TTÜ e-Sport 2013 Sügis,

TTÜ Aulas

Filmiklubi sünnipäev

2 3TTÜ

e-Sport 2013 Sügis, TTÜ

Aulas 2 4

TTÜ e-Sport 2013 Sügis,

TTÜ Aulas

2 5Kell 20:00 TTÜ

Kino: Tulekahju paine, ruum

is VII-226

TipikasTV uudised

2 6Kell 16.30 Karjäärisem

inar „Praktilisi soovitusi töö-intervjuuks“

27

Kell 16.00 Karjääriseminar

„CV ja kaaskirjade koostam

ine (vene keeles)“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

2 8Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Karjääriotsused – m

inu eriala, töö ja isikliku elu valikud“

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

Kell 22.00 Vuntsipidu Tudengim

ajas

2 9Kell 19.00 Sügisball

30

Okto

ober 20

13

Kell 16.00 Karjääriseminar

„Eneseanalüüs: minu

isiksus, võimed, eesm

ärgid ja väärtused“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar

„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

Kell 18.00 esinduskogu koosolek, Tudengim

ajas

6Kell 16.00 Karjäärisem

inar: „C V ja kaaskirjade koostam

ine (vene keeles)“

Kell 18.30 Lindy Hop,

Tudengimajas

5Kell 16.00 Karjäärisem

inar: „Vastutustundlik laenam

ine“

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengim

ajas

4Kell 20.00 TTÜ

Kino: Free Range, ruum

is VII-226

TipikasTV uudised

11-21. novem

bril o

n peaho

one

fuaje

es ava

tud nä

itus TTÜ Vilistlaste

naisko

or 3

0

Karjä

ärise

mina

ride info

ww

w.ttu.e

e/c

are

er

Foto: Raido Liiksm

ann

Novem

ber 20

13

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

pakub noorele ilmakodanikule harukord-set võimalust kasvada koos üritusega ning üritab samas ise kasvatada üles generat-siooni, kelles tärkaks juba varases nooru-ses huvi tehnikaerialade ja teaduse vastu. Et nende sooviks oleks üha rohkem välja uurida ja ära teha - muuta meid ümbritse-vat maailma. Alustatakse juba eelkooliea-listest, kelle fantaasiale ja reaalsustajudest rikkumata loovusele antakse vabad käed loovate konkursside näol. Loovate kon-

kursside integ-reerimine Ro-botexiga kannab endas ka inter-distsiplinaarsuse ideed – need on omamoodi koh-t u m i sp a iga k s reaalteadustest tulvil insene-r i h a k a t i s t e l e ja maailma võnkeid hoopis vabamas vormis tajuvatele kuns-tiinimestele, sest Robotexi loova-tel konkurssidel võisteldakse ka vanemates ja ko-genumates võist-lusklassides.

Oma olemuselt on siiski tegu regiooni suuri-ma robotifesti-valiga, millest võtavad osa ka robot ieh itajad väljastpoolt Ees-tit. Toimumas on väga erineva ras-

kusastmega robotivõistlused. Näiteks LEGO klassid, kus üksteisega võtavad mõõtu need, kelle kirg robootika vastu on alles tärkamas ning sumo klassid, kus omavahel võistlevad teiste seas ka iRoboti koristusrobotite baasil ehita-tud võistlusmasinad. Loomulikult on kavas ka Robotexi klassika -robotite jalgpall, kus pisikesed robotid skoo-rivad tihedamini kui inimesed seda oma mängus iial suudaksid.

Lisaks tavapärastele robotivõist-lustele tasub selleaastasest kavast välja tuua ka näiteks 3 kg sumo, mis on robotimaailmas tõeline ras-kekaal. Selle võistlusklassi võitjaid ootab ka kutse Jaapanis toimuvale „All Japan Robot Sumo“ võistluse-le. Kõige prestiižikam väljakutse on aga kindlasti ICD Industries’i poolt korraldatav „Päästemissioon merel“- selle võistluse võitjat ootab autasuna 5000€.

Paralleelselt võistlustega leiab TTÜ Spordihoones aset ka suur Tehno-loogianäitus, mis juba iseenesest võiks olla kohalikule tehnikahuvi-lisele aasta tippsündmuseks, kuna näha saab enneolematus koguses roboteid. Kohal on humanoidro-botid, majapidamisrobotid töös-tusrobotid, jalgpallirobotid, sumo robotid jne. Lisaks võib näha Eesti start up’ide uusimaid maailmaval-lutusplaane tehnoloogiasektoris, elektrilist vormelit, hüdromootori-ga jalgratast ja loendamatult palju muud põnevat, mis igal tehnikahu-vilisel südame põksuma paneb.

Kokkuvõtvalt võib veendunult öel-da, et 16. ja 17. novembril on TTÜ Spordihoones toimumas tõeline pidu neile, kes hindavad innovat-siooni, kvaliteetset meelelahutust ja soovivad osaleda üritusel, mis neid arendab. Robotexilt leiab igas vanuses tehnikahuviline omale pii-savalt uudistamist. Täpsemat infot leiab meie kodulehelt www.robo-tex.ee. Robotex 2013 kuldsponso-rid on Meiren Engineering, ICD Industries ja Technobalt Group.

kellelt robotid töö ära võtavad, või see, kes neile tööd andma hakkab?Nii, nagu Tiigrihüppe projekt pidi kõiki meie noori eluks arvutite ja Internetiga ette valmistama, peab Tiigri järgmine hüpe panema Eesti noori mõistma ja kontrollima roboteid. Loomulikult võib vastu vaielda, et me ei vaja tuhandeid robootikainsenere ja saame nendetagi tulevikus väga edukalt hakkama. Eks ikka saame, ka ilma Interneti ja arvutita saame, kuid ilmne on see, et elu tänapäeva ühis-konnas on hõlpsam, kui suudad arvutit oskuslikult kasutada ja juhtida.

Võimalusi robootikaalaseks hüppeks pakuvad mitmed erinevad program-mid, mida toetavad õpikud, koolitused ja üritused. Küll aga on nad üpris kil-lustatud formuleeringuga. Tegelikku-ses toetub robootika- ja tehnoloogiahu-viliste kasvatamine ning huviringide olemasolu kõikjal Eestis lihtsale küsi-musele - kas leidub üks ennastsalgav entusiastist juhendaja, kes kohalikku huviringi veaks või mitte.

Hädatarvilikku motivatsiooni ja kirge tegutsemiseks tekitab Tallinna Tehni-kaülikool juba 13 aastat robotite festi-valiga Robotex, mis võtab iga korraga järjest suuremad mõõtmed. Robotex

les koha eest päikese all ning püüdis leida iseolemise tunnustust, riigiks, keda brittide „The Economist“ kiidab kui ülisoodsa ettevõtluskeskkonnaga tegusat ja nutikat väikeriiki, millest võib saada Euroopa Liidu IT-valdkon-na keskus, toimus vaid kahekümne aastaga. Me oleme suutnud seda tänu sihikindlale tööle ja visionääridele, kes ei ole peljanud teha julgeid otsuseid.

Täna on aga aeg vaadata tulevikku, saamaks aimu, millise hüppe võtab meie „Tiiger“ järgmisena ette? Mina isiklikult usun, et järgmine suur ühiskondlik murrang, mis maailma tabab, on robotid. Nende toel tehakse vähemalt sama suur hüpe, kui tuli In-terneti massilise levikuga. Tasub vaid veidi ringi vaadata ning me märkame enda ümber väga palju isetoimivaid masinaid – roboteid. Ühiskondlikes hoonetes valavad nad kohvi ja jagavad saiakesi, bensiinijaamades pesevad autosid, lennujaamades sorteerivad pagasit, tööstushoones keevitavad konstruktsioone, maanteede ääres pildistavad kiiruseületajaid ning USA’s liiklevad robotautod juba tänavatel.

Robotite ülestõus on käimas täie hoo-ga, nüüd on küsimus vaid selles, kum-male poole jääd sina – kas sa oled see,

1996. aastal algatatud Tiigrihüppe pro-jektiga anti tugev tõuge meie vabariigi arenemiseks tänapäeval tunnustatud e-riigiks. Ametliku käigu andis pro-jektile Lennart Meri, kes presidendina armastas rõhutada, et Eesti peab leid-ma oma Nokia - üht hiilgavat ideed ja säravat teostust ühendava kaubamärgi, mis suudaks meie riiki laias maailmas esindada. Nokiat me enam kindlasti ei otsi, seda hiilgavat ideed ja säravat teostust aga küll.

Mina usun, et tänapäeval on Eesti „Nokiaks“ kujunenud meie riiklik mõtteviis innovatsioonist, arengust ja edasipüüdlikkusest, mis on meile andnud riigi, mida tuuakse eeskujuks paljudele suurematele ja vanematele riikidele üle kogu maailma. Olgu need siis e-valmised, m-parkimine või võimalus asutada ettevõte nutitelefoni abiga ühes keskmise pikkusega liik-lusummikus istudes.

Areng postsovetlikust riigist, kes võit-

Kristjan Lind Robotex 2013 Turundusjuht +372 527 4390 kristjan.lind@robotex.ee

ROBOTEX - MEIE TIIGRI JÄRGMINE HÜPE

TUDENG TEGUTSEB

18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

TUDENG TEGUTSEB

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

pakub noorele ilmakodanikule harukord-set võimalust kasvada koos üritusega ning üritab samas ise kasvatada üles generat-siooni, kelles tärkaks juba varases nooru-ses huvi tehnikaerialade ja teaduse vastu. Et nende sooviks oleks üha rohkem välja uurida ja ära teha - muuta meid ümbritse-vat maailma. Alustatakse juba eelkooliea-listest, kelle fantaasiale ja reaalsustajudest rikkumata loovusele antakse vabad käed loovate konkursside näol. Loovate kon-

kursside integ-reerimine Ro-botexiga kannab endas ka inter-distsiplinaarsuse ideed – need on omamoodi koh-t u m i sp a iga k s reaalteadustest tulvil insene-r i h a k a t i s t e l e ja maailma võnkeid hoopis vabamas vormis tajuvatele kuns-tiinimestele, sest Robotexi loova-tel konkurssidel võisteldakse ka vanemates ja ko-genumates võist-lusklassides.

Oma olemuselt on siiski tegu regiooni suuri-ma robotifesti-valiga, millest võtavad osa ka robot ieh itajad väljastpoolt Ees-tit. Toimumas on väga erineva ras-

kusastmega robotivõistlused. Näiteks LEGO klassid, kus üksteisega võtavad mõõtu need, kelle kirg robootika vastu on alles tärkamas ning sumo klassid, kus omavahel võistlevad teiste seas ka iRoboti koristusrobotite baasil ehita-tud võistlusmasinad. Loomulikult on kavas ka Robotexi klassika -robotite jalgpall, kus pisikesed robotid skoo-rivad tihedamini kui inimesed seda oma mängus iial suudaksid.

Lisaks tavapärastele robotivõist-lustele tasub selleaastasest kavast välja tuua ka näiteks 3 kg sumo, mis on robotimaailmas tõeline ras-kekaal. Selle võistlusklassi võitjaid ootab ka kutse Jaapanis toimuvale „All Japan Robot Sumo“ võistluse-le. Kõige prestiižikam väljakutse on aga kindlasti ICD Industries’i poolt korraldatav „Päästemissioon merel“- selle võistluse võitjat ootab autasuna 5000€.

Paralleelselt võistlustega leiab TTÜ Spordihoones aset ka suur Tehno-loogianäitus, mis juba iseenesest võiks olla kohalikule tehnikahuvi-lisele aasta tippsündmuseks, kuna näha saab enneolematus koguses roboteid. Kohal on humanoidro-botid, majapidamisrobotid töös-tusrobotid, jalgpallirobotid, sumo robotid jne. Lisaks võib näha Eesti start up’ide uusimaid maailmaval-lutusplaane tehnoloogiasektoris, elektrilist vormelit, hüdromootori-ga jalgratast ja loendamatult palju muud põnevat, mis igal tehnikahu-vilisel südame põksuma paneb.

Kokkuvõtvalt võib veendunult öel-da, et 16. ja 17. novembril on TTÜ Spordihoones toimumas tõeline pidu neile, kes hindavad innovat-siooni, kvaliteetset meelelahutust ja soovivad osaleda üritusel, mis neid arendab. Robotexilt leiab igas vanuses tehnikahuviline omale pii-savalt uudistamist. Täpsemat infot leiab meie kodulehelt www.robo-tex.ee. Robotex 2013 kuldsponso-rid on Meiren Engineering, ICD Industries ja Technobalt Group.

kellelt robotid töö ära võtavad, või see, kes neile tööd andma hakkab?Nii, nagu Tiigrihüppe projekt pidi kõiki meie noori eluks arvutite ja Internetiga ette valmistama, peab Tiigri järgmine hüpe panema Eesti noori mõistma ja kontrollima roboteid. Loomulikult võib vastu vaielda, et me ei vaja tuhandeid robootikainsenere ja saame nendetagi tulevikus väga edukalt hakkama. Eks ikka saame, ka ilma Interneti ja arvutita saame, kuid ilmne on see, et elu tänapäeva ühis-konnas on hõlpsam, kui suudad arvutit oskuslikult kasutada ja juhtida.

Võimalusi robootikaalaseks hüppeks pakuvad mitmed erinevad program-mid, mida toetavad õpikud, koolitused ja üritused. Küll aga on nad üpris kil-lustatud formuleeringuga. Tegelikku-ses toetub robootika- ja tehnoloogiahu-viliste kasvatamine ning huviringide olemasolu kõikjal Eestis lihtsale küsi-musele - kas leidub üks ennastsalgav entusiastist juhendaja, kes kohalikku huviringi veaks või mitte.

Hädatarvilikku motivatsiooni ja kirge tegutsemiseks tekitab Tallinna Tehni-kaülikool juba 13 aastat robotite festi-valiga Robotex, mis võtab iga korraga järjest suuremad mõõtmed. Robotex

les koha eest päikese all ning püüdis leida iseolemise tunnustust, riigiks, keda brittide „The Economist“ kiidab kui ülisoodsa ettevõtluskeskkonnaga tegusat ja nutikat väikeriiki, millest võib saada Euroopa Liidu IT-valdkon-na keskus, toimus vaid kahekümne aastaga. Me oleme suutnud seda tänu sihikindlale tööle ja visionääridele, kes ei ole peljanud teha julgeid otsuseid.

Täna on aga aeg vaadata tulevikku, saamaks aimu, millise hüppe võtab meie „Tiiger“ järgmisena ette? Mina isiklikult usun, et järgmine suur ühiskondlik murrang, mis maailma tabab, on robotid. Nende toel tehakse vähemalt sama suur hüpe, kui tuli In-terneti massilise levikuga. Tasub vaid veidi ringi vaadata ning me märkame enda ümber väga palju isetoimivaid masinaid – roboteid. Ühiskondlikes hoonetes valavad nad kohvi ja jagavad saiakesi, bensiinijaamades pesevad autosid, lennujaamades sorteerivad pagasit, tööstushoones keevitavad konstruktsioone, maanteede ääres pildistavad kiiruseületajaid ning USA’s liiklevad robotautod juba tänavatel.

Robotite ülestõus on käimas täie hoo-ga, nüüd on küsimus vaid selles, kum-male poole jääd sina – kas sa oled see,

1996. aastal algatatud Tiigrihüppe pro-jektiga anti tugev tõuge meie vabariigi arenemiseks tänapäeval tunnustatud e-riigiks. Ametliku käigu andis pro-jektile Lennart Meri, kes presidendina armastas rõhutada, et Eesti peab leid-ma oma Nokia - üht hiilgavat ideed ja säravat teostust ühendava kaubamärgi, mis suudaks meie riiki laias maailmas esindada. Nokiat me enam kindlasti ei otsi, seda hiilgavat ideed ja säravat teostust aga küll.

Mina usun, et tänapäeval on Eesti „Nokiaks“ kujunenud meie riiklik mõtteviis innovatsioonist, arengust ja edasipüüdlikkusest, mis on meile andnud riigi, mida tuuakse eeskujuks paljudele suurematele ja vanematele riikidele üle kogu maailma. Olgu need siis e-valmised, m-parkimine või võimalus asutada ettevõte nutitelefoni abiga ühes keskmise pikkusega liik-lusummikus istudes.

Areng postsovetlikust riigist, kes võit-

Kristjan Lind Robotex 2013 Turundusjuht +372 527 4390 kristjan.lind@robotex.ee

ROBOTEX - MEIE TIIGRI JÄRGMINE HÜPE

TUDENG TEGUTSEB

18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

TUDENG TEGUTSEB

TUDENG TEGUTSEB

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TIPIKAS, OLE TEGUS!

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

katkestustele. Erilise tähelepanu all on seejuures elektriautod ning nende laa-dimistaristud. Katseseadme jaoks tar-vilike automaatikaseadmetega varus-tas elektroenergeetika instituuti ABB. Lisaks tegelen ka laiseire-mõõtesead-mete paigaldamise ja seadistamisega ning muude jooksvate projektidega.

Instituudis töötamine annab mulle mitmekülgse väljundi, kus mulle seatavad tööülesanded ei ole piiratud kindlate raamidega ning lisaks kõigele koolis õpitule tuleb panna rõhku ka enese jätkuvale arendamisele vald-kondades, mida pole õpetatud või kus tuleb erialaselt spetsiifilisemaks min-na. Instituudis töötades on võimalus saada õpetussõnu ka kolleegidelt, kes on erialaselt tunnustatud spetsialistid ning ennast nende tegevusega kursis hoida. Siiani on instituudis töötamine

Olen magistriõppe esimese kursuse tudeng, kes töötab energeetikateadus-konnas elektroenergeetika instituudis laborandi ametikohal. Minu ülesanded hõlmavad osalemist mitmes projektis, mis põhiliselt tegelevad elektri kvali-teedi probleemidega. Suuremahulisem projekt on "Elektritranspordi mõju elektrivõrgule", kus uuritakse elektri-autode ja elektrirongide mõju elektri-võrgule. Selle projekti raames oli minu ülesandeks monteerida kokku katse-seade, mis võimaldab imiteerida toite-katkestusi ühe- kuni kolmefaasilisele tarbijale. Lühiajalised toitekatkestused imiteerivad võrgus esinevaid lühiajali-si katkestusi, mis võivad tarbija elekt-riseadmeid kahjustada. Eesmärgiks on hinnata eri seadmete tundlikkust

Tarmo Rähmonen Elektroenergeerika instituut, laborant Energeetika teaduskond tarmo.rahmonen@ttu.ee

Heade eelnevate õppetulemuste põhjal palus professor Tiina Randma-Liiv mind magistrantuuri esimesel kursusel enda õppe- ja teadusassistendiks. Olin väga hea meelega nõus, kuna soov mi-dagi ainete kõrvalt teha oli suur. Peale paari aine assisteerimise, mis hõlmab endas kursuste haldamist veebipõhises õppekeskkonnas Moodle, õppekirjan-duse ja muude akadeemiliste allikate otsimist, kodutööde parandamist, se-minaride läbiviimist, eksamiküsimus-te koostamist ja tudengite küsimustele vastamist, sain nii-öelda jala vahele ka teadustöö maailma.

Samuti rääkis professor Randma-Liiv mulle kohe esimesel magistriõppe semestril Euroopa Liidu 7. raamprog-rammi raames läbiviidavast COCOPS projektist, mis uurib viimase 20 aasta jooksul toimunud reformide (New Public Management) mõju avaliku sektori arengule. Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut on seotud ühe alaprojektiga kahest, mille nimeks „Finantskriis - tärkav väljakutse koordineerimisele avalikus sektoris“. Selle raames olen kogunud andmeid nii akadeemilisest kirjandu-sest kui ka Euroopa Liidu ametlikelt kodulehtedelt, mille põhjal koostasin tabeleid ja graafikuid, mida teised teadurid said kasutada teadusliku ar-tikli kirjutamisel. Sel semestril olen projektiga nõrgemalt seotud, kuid ees ootavad sellegipoolest neli intervjuud nii avaliku kui erasektori esindajatega.

Sügisest 2013 olen kaasatud ka vanem-teadur Ringa Raudla juhitud projekti, mis uurib finants- ja fiskaalbürokraa-tiat. Hetkel toimub rohkem kirjanduse otsimine ning projekt saab suurema hoos sisse uuest aastast.

Hetkel kirjutan lõputööd „Innova-

Olen teise kursuse magistrant Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis. Õpin Tehnoloogia Va-litsemise õppekaval, mis on minu meelest väga heaks aluseks teadustöö alustamiseks, kuna ained saavad ühe aastaga läbi, jättes teise aasta prakti-kaks ja lõputöö kirjutamiseks. Õppisin ka bakalaureuseõppes samas ülikoolis avalikku haldust, mille tõttu olid õppe-jõud minuga juba varasemalt tuttavad.

Linda Sutt Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, assistent Sotsiaalteaduskond lindasutt@gmail.com

Tudengiaktivism ei väljendu üksnes tudengipidustuste, -ürituste ja –or-ganisatsioonide töös kaasa löömises. Võib-olla tahabki mõni meist enam

koolitööle pühenduda või enamgi veel – teha TEADUST. TTÜ-s on selleks olemas kõik vahendid ja või-malused. Kui Sina oledki üks neist,

tion Agencies Revisited: the cases of MITI, BNDES, DARPA, Fraunhofer and SITRA", millest saab minu seni suurim uurimisprojekt. Selle sisuks on viie innovatsiooni agentuuri juhtu-mianalüüsid, keskendudes veidi ebat-raditsioonilisematele aspektidele nagu koordinatsioonimehhanismid, perso-nalijuhtimine, poliitika ja autonoomia. Uurimismeetoditeks on dokumen-dianalüüs ja veebipõhised intervjuud.

Miks ma seda teen? Vastus on küllaltki lihtne ja loogiline - sellepärast, et saan teada enda jaoks huvitavaid asju. Loo-mulikult on ette tulnud mõni ülesanne, mis just pingsalt huvi ei paku, kuid saa-dud teadmised jäävad mulle alles ning võivad kunagi tulevikus kasuks olla. Üldiselt olen olukorraga väga rahul ja tänulik, et mind on kaasatud õppe- ja teadustöösse. Mainimata ei saa jätta ka väga häid ja professionaalseid inimesi, kellega koos on seni olnud (ja loodan, et on ka edaspidi) lihtne ja meeldiv koostööd teha. See kogemus on mul-le andnud muidugi uusi teadmisi ja tutvusi, kuid ka uue vaatenurga, mida ma tavatudengina ei tajunud. Arvan, et paljud tudengid ei teagi, millega õppe-jõud loengute ja seminaride andmise kõrvalt veel tegelevad. See on hoopis suurem ja põnevam maailm, kui ma ette kujutasin.

kes soovib anda oma panuse millegi arendamisse, siis näita üles innukust ja ehk saad mõnes käimasolevas või tulevases projektis kaasa lüüa!

andnud mulle võimaluse näha objekte ja olukordi, millega mul lihtsalt üli-õpilasena puuduks võimalus kokku puutuda, sealhulgas teaduskonnasise-sed väljasõidud või kõiksugu erialased tööülesanded.

Instituudis pakuti mulle tööd bakalau-reuseõppe viimase semestri lõpul, kui kirjutasin elektroenergeetika instituudi dotsent Ivo Palule oma lõputööd tee-mal „Täppismõõteriistade kasutamine elektriliste parameetrite määrami-seks“. Lõputöö kõrvalt pakkus ta mulle lisaülesandeid, mis olid seotud instituudis tehtava töö ja minu lõputöö valdkonnaga. Kui need ülesanded teh-tud said, leiti, et minu abi võiks insti-tuudis veel kasutada ning juba aprillis saingi töölepingule alla kirjutada.

TUDENG TEGUTSEB

TUDENG TEGUTSEB

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TIPIKAS, OLE TEGUS!

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

katkestustele. Erilise tähelepanu all on seejuures elektriautod ning nende laa-dimistaristud. Katseseadme jaoks tar-vilike automaatikaseadmetega varus-tas elektroenergeetika instituuti ABB. Lisaks tegelen ka laiseire-mõõtesead-mete paigaldamise ja seadistamisega ning muude jooksvate projektidega.

Instituudis töötamine annab mulle mitmekülgse väljundi, kus mulle seatavad tööülesanded ei ole piiratud kindlate raamidega ning lisaks kõigele koolis õpitule tuleb panna rõhku ka enese jätkuvale arendamisele vald-kondades, mida pole õpetatud või kus tuleb erialaselt spetsiifilisemaks min-na. Instituudis töötades on võimalus saada õpetussõnu ka kolleegidelt, kes on erialaselt tunnustatud spetsialistid ning ennast nende tegevusega kursis hoida. Siiani on instituudis töötamine

Olen magistriõppe esimese kursuse tudeng, kes töötab energeetikateadus-konnas elektroenergeetika instituudis laborandi ametikohal. Minu ülesanded hõlmavad osalemist mitmes projektis, mis põhiliselt tegelevad elektri kvali-teedi probleemidega. Suuremahulisem projekt on "Elektritranspordi mõju elektrivõrgule", kus uuritakse elektri-autode ja elektrirongide mõju elektri-võrgule. Selle projekti raames oli minu ülesandeks monteerida kokku katse-seade, mis võimaldab imiteerida toite-katkestusi ühe- kuni kolmefaasilisele tarbijale. Lühiajalised toitekatkestused imiteerivad võrgus esinevaid lühiajali-si katkestusi, mis võivad tarbija elekt-riseadmeid kahjustada. Eesmärgiks on hinnata eri seadmete tundlikkust

Tarmo Rähmonen Elektroenergeerika instituut, laborant Energeetika teaduskond tarmo.rahmonen@ttu.ee

Heade eelnevate õppetulemuste põhjal palus professor Tiina Randma-Liiv mind magistrantuuri esimesel kursusel enda õppe- ja teadusassistendiks. Olin väga hea meelega nõus, kuna soov mi-dagi ainete kõrvalt teha oli suur. Peale paari aine assisteerimise, mis hõlmab endas kursuste haldamist veebipõhises õppekeskkonnas Moodle, õppekirjan-duse ja muude akadeemiliste allikate otsimist, kodutööde parandamist, se-minaride läbiviimist, eksamiküsimus-te koostamist ja tudengite küsimustele vastamist, sain nii-öelda jala vahele ka teadustöö maailma.

Samuti rääkis professor Randma-Liiv mulle kohe esimesel magistriõppe semestril Euroopa Liidu 7. raamprog-rammi raames läbiviidavast COCOPS projektist, mis uurib viimase 20 aasta jooksul toimunud reformide (New Public Management) mõju avaliku sektori arengule. Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut on seotud ühe alaprojektiga kahest, mille nimeks „Finantskriis - tärkav väljakutse koordineerimisele avalikus sektoris“. Selle raames olen kogunud andmeid nii akadeemilisest kirjandu-sest kui ka Euroopa Liidu ametlikelt kodulehtedelt, mille põhjal koostasin tabeleid ja graafikuid, mida teised teadurid said kasutada teadusliku ar-tikli kirjutamisel. Sel semestril olen projektiga nõrgemalt seotud, kuid ees ootavad sellegipoolest neli intervjuud nii avaliku kui erasektori esindajatega.

Sügisest 2013 olen kaasatud ka vanem-teadur Ringa Raudla juhitud projekti, mis uurib finants- ja fiskaalbürokraa-tiat. Hetkel toimub rohkem kirjanduse otsimine ning projekt saab suurema hoos sisse uuest aastast.

Hetkel kirjutan lõputööd „Innova-

Olen teise kursuse magistrant Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis. Õpin Tehnoloogia Va-litsemise õppekaval, mis on minu meelest väga heaks aluseks teadustöö alustamiseks, kuna ained saavad ühe aastaga läbi, jättes teise aasta prakti-kaks ja lõputöö kirjutamiseks. Õppisin ka bakalaureuseõppes samas ülikoolis avalikku haldust, mille tõttu olid õppe-jõud minuga juba varasemalt tuttavad.

Linda Sutt Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, assistent Sotsiaalteaduskond lindasutt@gmail.com

Tudengiaktivism ei väljendu üksnes tudengipidustuste, -ürituste ja –or-ganisatsioonide töös kaasa löömises. Võib-olla tahabki mõni meist enam

koolitööle pühenduda või enamgi veel – teha TEADUST. TTÜ-s on selleks olemas kõik vahendid ja või-malused. Kui Sina oledki üks neist,

tion Agencies Revisited: the cases of MITI, BNDES, DARPA, Fraunhofer and SITRA", millest saab minu seni suurim uurimisprojekt. Selle sisuks on viie innovatsiooni agentuuri juhtu-mianalüüsid, keskendudes veidi ebat-raditsioonilisematele aspektidele nagu koordinatsioonimehhanismid, perso-nalijuhtimine, poliitika ja autonoomia. Uurimismeetoditeks on dokumen-dianalüüs ja veebipõhised intervjuud.

Miks ma seda teen? Vastus on küllaltki lihtne ja loogiline - sellepärast, et saan teada enda jaoks huvitavaid asju. Loo-mulikult on ette tulnud mõni ülesanne, mis just pingsalt huvi ei paku, kuid saa-dud teadmised jäävad mulle alles ning võivad kunagi tulevikus kasuks olla. Üldiselt olen olukorraga väga rahul ja tänulik, et mind on kaasatud õppe- ja teadustöösse. Mainimata ei saa jätta ka väga häid ja professionaalseid inimesi, kellega koos on seni olnud (ja loodan, et on ka edaspidi) lihtne ja meeldiv koostööd teha. See kogemus on mul-le andnud muidugi uusi teadmisi ja tutvusi, kuid ka uue vaatenurga, mida ma tavatudengina ei tajunud. Arvan, et paljud tudengid ei teagi, millega õppe-jõud loengute ja seminaride andmise kõrvalt veel tegelevad. See on hoopis suurem ja põnevam maailm, kui ma ette kujutasin.

kes soovib anda oma panuse millegi arendamisse, siis näita üles innukust ja ehk saad mõnes käimasolevas või tulevases projektis kaasa lüüa!

andnud mulle võimaluse näha objekte ja olukordi, millega mul lihtsalt üli-õpilasena puuduks võimalus kokku puutuda, sealhulgas teaduskonnasise-sed väljasõidud või kõiksugu erialased tööülesanded.

Instituudis pakuti mulle tööd bakalau-reuseõppe viimase semestri lõpul, kui kirjutasin elektroenergeetika instituudi dotsent Ivo Palule oma lõputööd tee-mal „Täppismõõteriistade kasutamine elektriliste parameetrite määrami-seks“. Lõputöö kõrvalt pakkus ta mulle lisaülesandeid, mis olid seotud instituudis tehtava töö ja minu lõputöö valdkonnaga. Kui need ülesanded teh-tud said, leiti, et minu abi võiks insti-tuudis veel kasutada ning juba aprillis saingi töölepingule alla kirjutada.

TUDENG TEGUTSEB

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

TEADUS

VÕLAKOOMA

„November,“ ütleb kalender ja küün-lakuu on käes. Kohalik poliitmeri on pärast valimistormi rahunenud, kuid palju saasta on põhjast üles keerutatud ja halb järelmaik paljudele kandi-daatidele ja valijatele veel pikkadeks aastateks garanteeritud. Tuleb tõdeda, et tulevärki sai sel aastal nii kilekoti kui ka maksumaksja raha eest ja lisaks kalli naabri poolt „Interpolnot“ kauba peale. Ära jäi vaid tulnukate maandu-mine Vabaduse väljakul, kuid see-eest jõudis Ülemiste Vanake auvisiidi teha. Mustkunstnik tõmbas kübarast välja järgmised neli jänest ja publik jäi ham-baid krigistama. Maagiline!

Kogu kärtsust ja mürtsust hoolimata paljud kodanikud aga valima ei jõud-nuki. Kas viimastel aastatel erakonda-dest tõusnud skandaalid on paljud ini-mesed poliitilistel teemadel apaatseks muutnud? Lõhe poliitladviku ja liht-rahva vahel on igatahes tuntav. Andrus Kivirähk võrdles antud olukorda esi-mese vabariigi 30ndate aastatega, kuid olulise erinevusena tõi ta välja asjaolu, et tollal astusid vastutegevusse vapsid, kelle organiseerumisvõime ületas (hoolimata Interneti puudumisest) tä-napäeva hipsterite oma tunduvalt.

Tartus said küll Vabakund ja Isa-maaline Tartu Kodanik volikogus kumbki kolm kohta, kuid Tallinnas jäi igasugune läbimurre toimumata. Eriti vihane oli muidugi juhtorav, kes needis punaste silmade särades alter-natiivsete valimisliitude valijaid, sest tema hinnangul langesid need hääled lõpuks ikkagi rohelise krokodilli vesi-rattale ja Eestis võiks juba ammu olla kaheparteisüsteem. Kurb turtsumine veelgi kurvema kampaania taustal, mille motoks tundus: „Ärge vinguge ja valige meid!“

Liisk on langenud, kuid pidu läheb edasi. Valimised on suurel pildil ainult osa demokraatlikust protsessist, eriti

aduliip iõv agoolaja adireetlusnok iuksuuremate liitlaste „Demokraatia Levi-tamise Välimanuaali“. Poliitmaastiku „kujundamise“ juurde kuuluvad muu-hulgas assinatsioonid, äraostmised, väljapressimised, umbusaldamised, seksiskandaalid, „lennukiõnnetused“, libaterrorism, droonirünnakud ja püs-

Hillar Z. Pakiraamhillarzpakiraam@gmail.com

sirohutünnid. Kuskilt saab alguse re-volutsioon ja kuskilt lihtsalt kena tava. Inglased peavad seda meeles viiendal novembril, sest just sel päeval umbes neli sajandit tagasi plaanisid tollased „rahulolematud valijad“ viia läbi väi-kese valitsusreformi ning Lordide Koja koos kuningaga maa pealt pühkida. See oli hea algatus ja rahvas mäletab siiani vapraid kangelasi, kes õilsa ees-märgi tõttu võllas lõpetasid.

Pool sajandit möödub sel kuul natu-ke edukamast vandenõust. Dallas, Lincoln Continental ja John Fidzgerald Kennedy. See oli üks nendest päeva-dest, mis vapustas maailma ja mille sündmuste uurimiseks ja inimestele selgitamiseks moodustati komisjon.

Viimase uurimistöö tulemuse järeldus on, et H. L: Oswald tegutses üksi ja Jack Ruby, kes Oswaldi maha lasi, tegutses samuti omapäi. Hämmasta-valt vähe inimesi on Jänkistanis selle kokkuvõttega nõus. Arusaadavalt on tegemist kahtlase olukorraga, kui mõrvar sureb enne, kui ta üle jõutakse kohut mõista ja ta postuumselt süüdi kuulutatakse. Kas siis endine merejala-väelane otsustas teha karmi külma sõja ajal natuke „pehmotõrjet“ või olid selle taga natuke suuremad jõud?

Kes iganes oli ämblikuvõrgu keskel, oli paljude arvates kaasatud Luure Keska-gentuur (CIA), mis oli juba Eisenhowe-ri valitsuse ajal kavandanud dessanti Sigade lahe rannikul (ingl k Bay of Pigs, hisp k Bahía de Cochinos), et seljatada Fidel Castro valitsus. Tollane asepresident Richard M. Nixon oli CIA mees selle maailmale serveerimiseks, kuid ta sai täiesti ootamatult seljata-

tud Kennedy karisma poolt 60ndate televiseeritud valimisdebattidel. Peale sarmi oli Kennedy’l ka siseinfot, see-pärast käis ta Kuuba haaramise mõtte ühel otsedebatil enda mõttena välja, millele Nixon vastu astus. Kennedy kavaldas üle Nixoni, kuid „andis saa-tanale näpu“. Ilmekas näide sellest, et positsioonilahingud valimistel võivad olla äärmiselt põnevad ja huvi kaotada ei tasu.

CIA direktor, Allan Dulles, suutis Sigade lahe dessandi toimumise läbi suruda, kuid Kennedy keelas USA sõjaväel sekkuda (kartes kogu olukorra eskaleerumist kolmandaks maailmasõjaks) ja kogu operatsioon kukkus haledalt läbi. Kennedy lükkas CIA bussi alla ja Dulles sai kinga, kuid huvitaval kombel lõpetas ta hiljem Warreni komisjoni liikmena. Pinged presidendi ja ta luureorganisatsiooni vahel kuhjusid. Kulminatsiooniks oli ehk Lõuna-Vietnami presidendi, Ngô Đình Di�m’i, assinatsioon, mida Ken-nedy ei toetanud, aga mille CIA ikkagi läbi viis. Kennedy oli ilmselt reedetud ja vihane, sest lubas organisatsiooni tuhandeks tükiks lõhkuda. Ühes Kennedy viimastest kõnedest palub ta rahvalt abi, et lõpetada laiahaardeline vandenõu, sest salajased organisatsioo-nid ja nende tegemised ei kuulu demo-kraatliku ühiskonna ridadesse. Viide võib vabalt olla teatud CIA fraktsioo-nile või hoopis USA Föderaalreservile, mille võimu ta sama aasta suvel üritas kärpida (executive order 111110), kuid me ei saa kunagi teada.

Retrospektiivis on pakutud, et Kennedy oli USA viimane isemõtlev president enne nukkude merd ja tema mõrvast sai alguse „Ameerika Unelma“ aegla-ne, kuid kindel langus. See on küll üle-pingutatud ülistamine, kuid kindlasti andis see sündmus mõtteainet kõiki-dele talle järgnenud presidentidele. „Ameerika Unelmast“ on küll saanud „(Ameerika) Võlakooma“, dollarist Ponzi skeem ja maailma majandusest pantvang, kes peab õudusega kuulama Washingtoni filosoofiatunde teemal „Võlapiir“. Lekitused ja aegunud rii-gisaladused paljastavad luukerede mäe Anglosaksi pangandusimpeeriumi jalamilt, mis ilmestab selgelt, et lääne kultuuriruumis on palju kergem saada valitud, kui teha seda „õiget asja“ juba valitud olles. Seda enam peaksime mä-letama neid, kes on proovinud.

GONZO

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

VEELKORD TTÜ TEADUSARVUTUSTE KLASTRIST

Eelmises Studioosuses sai tutvustatud TTÜ uut teadusarvutusteks mõeldud arvutusfarmi hpc.ttu.ee, kus lühend HPC tähendab inglisekeelset fraasi High Performance Computing, mida võiks tõlkida kui suure jõudlusega ar-vutamist. Nüüd räägiks aga lähemalt, kuidas selline üle 200st serverist koos-nev arvutusklaster oma tööd teeb ja vaatame ka ühe konkreetse ülesande, DNA joondamise, paralleelselt arvu-tamist.

Automaatne arvutustööde haldus

Kui väikeste arvutusklastrite puhul on veel võimalik, et kasutajad valivad kä-sitsi omale arvutid, kuhu sisse logivad ja arvutuse tööle panevad, siis alates 10-20 serverist selline lähenemine enam ei tööta. Selle probleemi lahen-

Jaak Simm TTÜ matemaatika-loodusteaduskond, teadur

damiseks on olemas arvutustööde haldussüsteemid (TTÜ klastris on kasutusel SLURM), kus üks juhtarvuti haldab kõiki töid ja servereid. Kui kasutaja tahab midagi arvutada, logib ta vaid juhtarvutisse sisse ja käivitab töö, kirjeldades ära, kui palju ressursse (mälu, protsessoreid, servereid) tal vaja on. Juhtarvuti hoolitseb selle eest, et töö käima pannakse ja monitoorib selle seisu. Näiteks kui klastris on juba liiga palju töid ees, siis pannakse lisatud töö järjekorda. See on ka väga mugav, kui kasutajal on palju arvutusülesandeid - nii saab korraga anda ette mitme päeva töö ja juhtmasin hoolitseb, et kui mõni masin vabaneb, siis antakse sellele kohe uus ülesanne ette.

Roheline arvutamine

Automaatsel klastri juhtimissüsteemil on suur eelis ka energia kokkuhoiu osas. Nimelt, kui klastri mõned serve-rid ei ole kasutusel, siis saab nad au-

tomaatselt välja lülitada ja uute tööde saabumisel jällegi automaatselt käi-vitada. Oktoobri keskel saigi selline automaatne režiim seadistatud ka hpc.ttu.ee klastrisse ja tulemuseks on kuni 15 kW kokkuhoid olukor-dades, kus klastril on väike koormus. See on suur kokkuhoid, võrdne umbes 15 soojapuhuri võimsusega.

Arvutuse näide: DNA joondamine

DNA järjestuste joonda-mine on hea näide arvu-

tusest, kus suurest klastrist on otseselt kasu. Joondamise eesmärk on leida andmebaasist parimad vasted. Kuigi joondamismeetodid on üsna kiired, on probleemiks see, et järjestuste and-mebaasid on kasvanud väga suurteks. Näites kasutan NCBI poolt kokku pandud nukleotiidide andmebaasi nt, mille suurus kettal on 20GB. Joonda-mismeetodiks kasutan Blast+. Esimese võidu annab juba see, et arvutusklastri serverites mahub andmebaas tervenisti mällu ära, mis tähendab võitu kiiruses umbes 2-3 korda. Järgmine kiiruse võit tuleb sellest, et me saame kasutada mi-tut protsessori tuuma. Kasutades 18-20 tuuma, on kiirus 8 korda suurem, kui ühe tuumaga arvutades. See on juba märkimisväärne ajavõit. Lisatud joonis näitab, kuidas mõjutab tuumade arv ühe serveriga joondamisel selle kiirust. Huvitav fakt on veel see, et kiiruse kasv on lineaarne vaid alguses ja alates teatud hetkest uute tuumade lisamine enam võitu ei anna. See on paralleel-arvutustes üsna tavaline muster, mis tuleneb pudelikaelast arvutustuumade ja mälu vahel.

Eelnev joondamise kiiruse analüüs oli tehtud ühe serveri kohta. Joondamist saab aga väga lihtsalt teha paralleelselt mitme serveri peal: tuleb lihtsalt tü-keldada päringu sekventsid mitmesse faili ja lisada iga failiga töö järjekorra süsteemi. Näiteks kui kasutame 50 serverit (25% klastrist) ja igas serve-ris on 20 tuuma, saame ühes tunnis joondada 180 000 järjestust (50*3600), mis võtaks tavaarvutiga umbes 3-4 nädalat. Arvestades, et uue põlvkonna sekvenaatorid annavad välja üle poole miljoni järjestuse, on paralleelarvutuse kasutamine suuremate projektide kor-ral hädavajalik.

Üleval - DNA joonda-mise kiirus vs kasutatud tuumade arv.

Paremal - DNA joon-damise näide. Suurte andmebaaside vastu joondamisel peab mee-tod kiirelt läbi käima sadu miljoneid järjestusi.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

TEADUS

VÕLAKOOMA

„November,“ ütleb kalender ja küün-lakuu on käes. Kohalik poliitmeri on pärast valimistormi rahunenud, kuid palju saasta on põhjast üles keerutatud ja halb järelmaik paljudele kandi-daatidele ja valijatele veel pikkadeks aastateks garanteeritud. Tuleb tõdeda, et tulevärki sai sel aastal nii kilekoti kui ka maksumaksja raha eest ja lisaks kalli naabri poolt „Interpolnot“ kauba peale. Ära jäi vaid tulnukate maandu-mine Vabaduse väljakul, kuid see-eest jõudis Ülemiste Vanake auvisiidi teha. Mustkunstnik tõmbas kübarast välja järgmised neli jänest ja publik jäi ham-baid krigistama. Maagiline!

Kogu kärtsust ja mürtsust hoolimata paljud kodanikud aga valima ei jõud-nuki. Kas viimastel aastatel erakonda-dest tõusnud skandaalid on paljud ini-mesed poliitilistel teemadel apaatseks muutnud? Lõhe poliitladviku ja liht-rahva vahel on igatahes tuntav. Andrus Kivirähk võrdles antud olukorda esi-mese vabariigi 30ndate aastatega, kuid olulise erinevusena tõi ta välja asjaolu, et tollal astusid vastutegevusse vapsid, kelle organiseerumisvõime ületas (hoolimata Interneti puudumisest) tä-napäeva hipsterite oma tunduvalt.

Tartus said küll Vabakund ja Isa-maaline Tartu Kodanik volikogus kumbki kolm kohta, kuid Tallinnas jäi igasugune läbimurre toimumata. Eriti vihane oli muidugi juhtorav, kes needis punaste silmade särades alter-natiivsete valimisliitude valijaid, sest tema hinnangul langesid need hääled lõpuks ikkagi rohelise krokodilli vesi-rattale ja Eestis võiks juba ammu olla kaheparteisüsteem. Kurb turtsumine veelgi kurvema kampaania taustal, mille motoks tundus: „Ärge vinguge ja valige meid!“

Liisk on langenud, kuid pidu läheb edasi. Valimised on suurel pildil ainult osa demokraatlikust protsessist, eriti

aduliip iõv agoolaja adireetlusnok iuksuuremate liitlaste „Demokraatia Levi-tamise Välimanuaali“. Poliitmaastiku „kujundamise“ juurde kuuluvad muu-hulgas assinatsioonid, äraostmised, väljapressimised, umbusaldamised, seksiskandaalid, „lennukiõnnetused“, libaterrorism, droonirünnakud ja püs-

Hillar Z. Pakiraamhillarzpakiraam@gmail.com

sirohutünnid. Kuskilt saab alguse re-volutsioon ja kuskilt lihtsalt kena tava. Inglased peavad seda meeles viiendal novembril, sest just sel päeval umbes neli sajandit tagasi plaanisid tollased „rahulolematud valijad“ viia läbi väi-kese valitsusreformi ning Lordide Koja koos kuningaga maa pealt pühkida. See oli hea algatus ja rahvas mäletab siiani vapraid kangelasi, kes õilsa ees-märgi tõttu võllas lõpetasid.

Pool sajandit möödub sel kuul natu-ke edukamast vandenõust. Dallas, Lincoln Continental ja John Fidzgerald Kennedy. See oli üks nendest päeva-dest, mis vapustas maailma ja mille sündmuste uurimiseks ja inimestele selgitamiseks moodustati komisjon.

Viimase uurimistöö tulemuse järeldus on, et H. L: Oswald tegutses üksi ja Jack Ruby, kes Oswaldi maha lasi, tegutses samuti omapäi. Hämmasta-valt vähe inimesi on Jänkistanis selle kokkuvõttega nõus. Arusaadavalt on tegemist kahtlase olukorraga, kui mõrvar sureb enne, kui ta üle jõutakse kohut mõista ja ta postuumselt süüdi kuulutatakse. Kas siis endine merejala-väelane otsustas teha karmi külma sõja ajal natuke „pehmotõrjet“ või olid selle taga natuke suuremad jõud?

Kes iganes oli ämblikuvõrgu keskel, oli paljude arvates kaasatud Luure Keska-gentuur (CIA), mis oli juba Eisenhowe-ri valitsuse ajal kavandanud dessanti Sigade lahe rannikul (ingl k Bay of Pigs, hisp k Bahía de Cochinos), et seljatada Fidel Castro valitsus. Tollane asepresident Richard M. Nixon oli CIA mees selle maailmale serveerimiseks, kuid ta sai täiesti ootamatult seljata-

tud Kennedy karisma poolt 60ndate televiseeritud valimisdebattidel. Peale sarmi oli Kennedy’l ka siseinfot, see-pärast käis ta Kuuba haaramise mõtte ühel otsedebatil enda mõttena välja, millele Nixon vastu astus. Kennedy kavaldas üle Nixoni, kuid „andis saa-tanale näpu“. Ilmekas näide sellest, et positsioonilahingud valimistel võivad olla äärmiselt põnevad ja huvi kaotada ei tasu.

CIA direktor, Allan Dulles, suutis Sigade lahe dessandi toimumise läbi suruda, kuid Kennedy keelas USA sõjaväel sekkuda (kartes kogu olukorra eskaleerumist kolmandaks maailmasõjaks) ja kogu operatsioon kukkus haledalt läbi. Kennedy lükkas CIA bussi alla ja Dulles sai kinga, kuid huvitaval kombel lõpetas ta hiljem Warreni komisjoni liikmena. Pinged presidendi ja ta luureorganisatsiooni vahel kuhjusid. Kulminatsiooniks oli ehk Lõuna-Vietnami presidendi, Ngô Đình Di�m’i, assinatsioon, mida Ken-nedy ei toetanud, aga mille CIA ikkagi läbi viis. Kennedy oli ilmselt reedetud ja vihane, sest lubas organisatsiooni tuhandeks tükiks lõhkuda. Ühes Kennedy viimastest kõnedest palub ta rahvalt abi, et lõpetada laiahaardeline vandenõu, sest salajased organisatsioo-nid ja nende tegemised ei kuulu demo-kraatliku ühiskonna ridadesse. Viide võib vabalt olla teatud CIA fraktsioo-nile või hoopis USA Föderaalreservile, mille võimu ta sama aasta suvel üritas kärpida (executive order 111110), kuid me ei saa kunagi teada.

Retrospektiivis on pakutud, et Kennedy oli USA viimane isemõtlev president enne nukkude merd ja tema mõrvast sai alguse „Ameerika Unelma“ aegla-ne, kuid kindel langus. See on küll üle-pingutatud ülistamine, kuid kindlasti andis see sündmus mõtteainet kõiki-dele talle järgnenud presidentidele. „Ameerika Unelmast“ on küll saanud „(Ameerika) Võlakooma“, dollarist Ponzi skeem ja maailma majandusest pantvang, kes peab õudusega kuulama Washingtoni filosoofiatunde teemal „Võlapiir“. Lekitused ja aegunud rii-gisaladused paljastavad luukerede mäe Anglosaksi pangandusimpeeriumi jalamilt, mis ilmestab selgelt, et lääne kultuuriruumis on palju kergem saada valitud, kui teha seda „õiget asja“ juba valitud olles. Seda enam peaksime mä-letama neid, kes on proovinud.

GONZO

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

VEELKORD TTÜ TEADUSARVUTUSTE KLASTRIST

Eelmises Studioosuses sai tutvustatud TTÜ uut teadusarvutusteks mõeldud arvutusfarmi hpc.ttu.ee, kus lühend HPC tähendab inglisekeelset fraasi High Performance Computing, mida võiks tõlkida kui suure jõudlusega ar-vutamist. Nüüd räägiks aga lähemalt, kuidas selline üle 200st serverist koos-nev arvutusklaster oma tööd teeb ja vaatame ka ühe konkreetse ülesande, DNA joondamise, paralleelselt arvu-tamist.

Automaatne arvutustööde haldus

Kui väikeste arvutusklastrite puhul on veel võimalik, et kasutajad valivad kä-sitsi omale arvutid, kuhu sisse logivad ja arvutuse tööle panevad, siis alates 10-20 serverist selline lähenemine enam ei tööta. Selle probleemi lahen-

Jaak Simm TTÜ matemaatika-loodusteaduskond, teadur

damiseks on olemas arvutustööde haldussüsteemid (TTÜ klastris on kasutusel SLURM), kus üks juhtarvuti haldab kõiki töid ja servereid. Kui kasutaja tahab midagi arvutada, logib ta vaid juhtarvutisse sisse ja käivitab töö, kirjeldades ära, kui palju ressursse (mälu, protsessoreid, servereid) tal vaja on. Juhtarvuti hoolitseb selle eest, et töö käima pannakse ja monitoorib selle seisu. Näiteks kui klastris on juba liiga palju töid ees, siis pannakse lisatud töö järjekorda. See on ka väga mugav, kui kasutajal on palju arvutusülesandeid - nii saab korraga anda ette mitme päeva töö ja juhtmasin hoolitseb, et kui mõni masin vabaneb, siis antakse sellele kohe uus ülesanne ette.

Roheline arvutamine

Automaatsel klastri juhtimissüsteemil on suur eelis ka energia kokkuhoiu osas. Nimelt, kui klastri mõned serve-rid ei ole kasutusel, siis saab nad au-

tomaatselt välja lülitada ja uute tööde saabumisel jällegi automaatselt käi-vitada. Oktoobri keskel saigi selline automaatne režiim seadistatud ka hpc.ttu.ee klastrisse ja tulemuseks on kuni 15 kW kokkuhoid olukor-dades, kus klastril on väike koormus. See on suur kokkuhoid, võrdne umbes 15 soojapuhuri võimsusega.

Arvutuse näide: DNA joondamine

DNA järjestuste joonda-mine on hea näide arvu-

tusest, kus suurest klastrist on otseselt kasu. Joondamise eesmärk on leida andmebaasist parimad vasted. Kuigi joondamismeetodid on üsna kiired, on probleemiks see, et järjestuste and-mebaasid on kasvanud väga suurteks. Näites kasutan NCBI poolt kokku pandud nukleotiidide andmebaasi nt, mille suurus kettal on 20GB. Joonda-mismeetodiks kasutan Blast+. Esimese võidu annab juba see, et arvutusklastri serverites mahub andmebaas tervenisti mällu ära, mis tähendab võitu kiiruses umbes 2-3 korda. Järgmine kiiruse võit tuleb sellest, et me saame kasutada mi-tut protsessori tuuma. Kasutades 18-20 tuuma, on kiirus 8 korda suurem, kui ühe tuumaga arvutades. See on juba märkimisväärne ajavõit. Lisatud joonis näitab, kuidas mõjutab tuumade arv ühe serveriga joondamisel selle kiirust. Huvitav fakt on veel see, et kiiruse kasv on lineaarne vaid alguses ja alates teatud hetkest uute tuumade lisamine enam võitu ei anna. See on paralleel-arvutustes üsna tavaline muster, mis tuleneb pudelikaelast arvutustuumade ja mälu vahel.

Eelnev joondamise kiiruse analüüs oli tehtud ühe serveri kohta. Joondamist saab aga väga lihtsalt teha paralleelselt mitme serveri peal: tuleb lihtsalt tü-keldada päringu sekventsid mitmesse faili ja lisada iga failiga töö järjekorra süsteemi. Näiteks kui kasutame 50 serverit (25% klastrist) ja igas serve-ris on 20 tuuma, saame ühes tunnis joondada 180 000 järjestust (50*3600), mis võtaks tavaarvutiga umbes 3-4 nädalat. Arvestades, et uue põlvkonna sekvenaatorid annavad välja üle poole miljoni järjestuse, on paralleelarvutuse kasutamine suuremate projektide kor-ral hädavajalik.

Üleval - DNA joonda-mise kiirus vs kasutatud tuumade arv.

Paremal - DNA joon-damise näide. Suurte andmebaaside vastu joondamisel peab mee-tod kiirelt läbi käima sadu miljoneid järjestusi.

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

EKSPERIMENT EKSPERIMENT

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

Augustis tegin ma ühe huvitava ekspe-rimendi – võtsin elektriauto Mitsubishi i-MiEV ja sõitsin sellega Eestile 500 kilomeetri pikkuse ringi peale. Kuigi esialgu oli see ainus eksperiment, mida plaanisin teha, sain artikli tagasisidega tutvudes inspiratsiooni võtta elektriau-toga ette veel üks eksperiment. Nii sai-gi 2. oktoobri varahommikul starditud järjekordsele teekonnale Nissan Leafi roolis...

Seekordse eksperimendi sisu oli väga lihtne – sõita kaugemale, suurema koormusega ja külmemas keskkonnas, kui tegin seda i-MiEViga ning lisaks õhtul tervena tagasi jõuda. Leaf-ile esitatud väljakutse oli karm: välistem-peratuur oli pea 15 kraadi madalam kui Mitsubishiga sõites, plaanitud distants 100 kilomeetrit pikem ning koorem, vähemalt viimasel kolmandi-kul distantsist, mitmekümne kilo võrra raskem. Leaf aga seisis ülesannete kõr-gusel ning tuli väljakutsega lenneldes toime. Ei maksa aga sündmustest ette kiirustada.

Niisiis startisime TTÜ juurest poole kaheksa paiku hommikul, et võtta mak-simum järjest lühenevast päevapikku-sest. Enne parklast välja keeramist veel mõned fotod mälestuseks ja siis teele. Eelmisest eksperimendist õppisin, et laadimispunktide õige valik võib anda tubli ajavõidu ja säästa närve, seetõttu otsustasime kaaspiloodiga teha esime-se laadimispeatuse juba Laagri Mak-simarketi juures, kuigi TTÜ juurest lahkudes oli aku peaaegu täis laetud. Seda eesmärgiga, et oleks võimalik jõuda peatumata Pärnusse ja maanteel head keskmist kiirust arendada. Autot laadima pannes oli akude laetus 80% ning laadija näitas, et 100%-ni jõudmi-ne võtab ligikaudu ühe tunni. Elektri-autode puhul ongi pisike mure see, et viimast viiendikku akust laetakse väga kaua, mistõttu auto täit potentsiaali alati kasutada ei saa. Ilmselgelt polnud meil tervet tundi aega, kuid otsustasi-

me siiski natukene särtsu juurde anda. Et aega mõistlikult kasutada, käisime ka laadimispunkti kõrval asuvas Rimis ja võtsime tee peale toidumoona kaasa - ega siis ainult auto vaja laadimist. 15 minuti pärast oli laetus 85%, kuna aga kauem oodata ei soovinud, siis asusime teele lootusega jõuda Pärnuni. Paraku selgus, et seda õnne meil olema ei saa ning ligi 10 km jääb puudu. Tuli teha täiendav peatus ka Halinga restorani juures. Samas sai juba hommikul sel-geks, et Leaf-i võimekus ületab i-MiE-Vi oma mäekõrguselt. Nimelt sõitsime 88 km 85%-ni laetud akuga nii, et varu jäi veel mitmeid kilomeetreid ning küt-te, raadio ja navigatsioonisüsteem olid sisse lülitatud. Mainimist väärib ka

ruutarepmetuhõ ilo lugiõl dutna te ,tkaf-1 kraadi.

Peatus Halinga restorani juures kestis umbes 35 minutit, selle ajaga jõud-sime aku 10% pealt 80%-ni laadida. Kuna teadsime, et Pärnu on ligidal, keerasime autos küttele vunki juurde, et pärast laadimist võimalikult sooja autosse istuda. Leaf-i küttesüsteem, olgu mainitud, on tänuväärselt hea, salong muutub soojaks juba loetud mi-nutitega. Siinkohal saab kummutatud müüt, nagu oleks elektriautodel kehv küttesüsteem, see kehtib ehk vaid osa-de mudelite puhul. Seda, et autos saab kütet kasutada ka laadimise ajal, sain teada alles pärast eksperimenti autot tagastades. Mis teha - tagantjärele tar-kus on täppisteadus.

Kui Halingas piisas laadimispausiks umbes poolest tunnist, siis Pärnus oli auto juhtme otsas 47 minutit, et laadida aku 57% pealt 97%ni. Ajakulu tuli see-ga omajagu, kuid asi oli seda väärt, sest nüüd sai olla kindel, et jõuame kaugele ning niipea laadida ei tule. Sisetunne ei petnud - Pärnust sai sõidetud ühe hoo-ga Tõrvasse, mis tähendab seda, et ühe laadimisega sõitsime me maha 112 km! Kusjuures varu jäi veel sissegi. Pärnust Tõrvasse sõit oligi ehk eksperimendi kõige nauditavam lõik. Mitte ainult pika distantsi ja vaikse liikluse tõttu, vaid ka ilusa teeäärse looduse ning paistva päikese pärast. Päikest nägi kahjuks selle päeva jooksul vähem kui oleks ehk soovinud.

Tõrvas ennustas laadimisjaam laadi-misajaks ligikaudu ühte tundi. Pole ka ime, sest aku sai ikka üsna tühjaks sõidetud. Seega läksime pärast laadi-

mise alustamist Tõrva peale jalutama. Mul õnnestus seekord Tõrvaga olu-liselt lähemalt tuttavaks saada ning näha mitmeid huvitavaid kohti. Minu lemmikuteks oli maakivist tehtud vana postijaam ja üks hoone, millel olid huvitavad viltused aknaraamid. Pärast väikest jalutuskäiku oli auto end kenasti täis laadinud. Tegime veel mõ-ned pildid, kuna oleks olnud patt jätta kasutamata võimalus teha pilt kauni loodusliku taustaga, mis laadimiskoha juures oli.

Järgnev marsruut viis meid läbi Valga, mis asub Eesti piiri ääres ning et ma olen väikest viisi naljahammas, siis põikasime korraks ka Lätti. Nüüd saab uhkusega öelda, et elektriautoga on võimalik ka Lätis ära käia, kui tahtmist on. See, kui kaugele Lätti minna, sõltub sellest, milline on ilm, juhi sõidustiil ning aku mahutavus. Kui on Lätis tuttavaid, kelle juures kontakt seina panna, või kämping, mis seda võimalust pakub, siis võib vabalt ka Siguldani välja sõita. Kiirlaadijate võrk Lätis on paraku alles rajamisel. Tulles tagasi eksperimendi juurde, siis meie piirdusime seekord vaid Val-kaga, kuid asi seegi. Kuuevarbalised ära külastatud, keerasime nina Võru peale. Kohale jõudes olime plaanitud graafikust isegi ees. Tõrvast läbi Läti Võrusse oli 99 km, seega taas sisuliselt 100 km sooritus Leaf-i poolt. Laa-dimine toimus Võru Olerexi juures. Üldse on mulle eksperimentide vältel silma jäänud, et mitmed Lõuna-Eesti laadimispunktid on paigutatud Ole-rexide lähedusse. Kuna Võru juures oli eksperimendiga möllamisest juba nii suur hoog sees, ununes kohaliku eluga tutvumine sootuks ära, millest on veidikene kahju, sest on ju Võruski üht-teist uudistamist väärt.

Edasi sõitsime juba Tartu suunas, enne mida tegime veel lühikese jalasiru-tuspausi Kambjas. Kui Võrus olime graafikust ees, siis Tartus liikusid asjad juba teises suunas. Murphy seadused on sellised toredad asjad, et neile lausa meeldib sekkuda asjade loomulikku käiku. Nii ootaski meid Tartusse sisenedes ees üks korralik ummik, võidetud minutid sulasid lausa võluväel. Kui lõpuks Tartus soovitud sihtkohta jõudsime, tiksus juba pisike miinus. Kõigepealt käisime me minu kaaspiloodi pool, et aidata tal paar asja Tallinnasse vedada. Sellest ka artiklis

mainitud tuntav lisakoormus viimasel lõigul. Seejärel külastasime üht ühist tutavat, kellega sai veidi juttu aetud. Kõik see ei võtnud eriti kaua aega, kuid andis oma panuse plaanitust pi-kemale pausile Tartus. Kirsiks tordil oli muidugi see, et esialselt laadimis-kohana välja valitud Eedeni keskuse kiirlaadija oli katki, mistõttu tuli sõita järgmise laadimiskohani AHHAA keskuse juures. Õnneks oli akudes veel 50 km varu, kuid ajakulu tuli ikkagi juurde. Lõpuks käisime läbi ka Tartu söögikohast Metro, võtsime võileivad ning asusime teele. Linnast lahkudes oli kell orienteeruvalt kaheksa õhtul. Metro kohta olgu veel öeldud, et seda kohta ma soovitaks. Kontseptsioonilt on see sarnane võileivaketiga Subway, kuid on sellest pea kaks korda odavam, samas kui maitse ja kvaliteet on pea samad, kui mitte paremad.

Tartust lahkudes oli juba pime, mistõt-

tu algas kõige keerulisem osa sõidust. Lisaks väsimusele oli nüüd raskenda-vaks faktoriks ka pilkane pimedus, mistõttu muutus tee jälgimine kaks korda keerukamaks. Tartu-Tallinn maanteel tuli tänuväärselt teha õnneks vaid üks laadimispaus, seda Mäeküla kõrtsis, mis jääb umbes poolele teele ning asub Tartu poolt tulles natuke enne Mäo risti. See tähendas, et oli võimalus kiiremini Tallinna tagasi jõuda. Mäekülas panime auto laadima ja jäime seekord ise autosse, kuna väl-jas oli juba külm ja pime. Autos olles selgus, et Leaf hoiab pärast kütte välja lülitamist üllatavalt hästi sooja, igal ju-hul 40 minuti jooksul laadimise lõppu oodates meil jahe ei hakanud. Leaf-i istmed olid väga mõnusad ning selja-tuge alla lastes sai isegi veidi puhata. Mäekülast Tallinnasse sõit võttis taas mõned minutid kauem kui loodetud, tingituna teeremontidest, kuid lõpuks jõudsime me kenasti tagasi. Auto par-

kisin TTÜ juurde umbes kolmveerand kaheteistkümne paiku, seega mahtusin napilt ühe päeva sisse. Odomeetri näidu muutus oli täpselt 600 km, mis tähendab, et seatud eesmärk sai napilt täis. Ajakuluks kujunes 16 tundi ja 15 minutit ehk ainult tund aega kauem kui kestis eksperiment i-MiEViga, kuid ei tasu unustada, et tingimused olid nüüd hoopis teised. Ütleksin isegi, et Leaf-il oli väike varu sees ning soovi korral oleks saanud Mitsubishi aja isegi üle-tada.

Eksperimendiga jään ise rahule 90%, kuna kõik ei laabunud nii ideaalselt kui soovinuks, kuid Leafi endaga jään rahule 110%. Leaf suutis mu ootusi tugevalt ületada ning võimaluse korral soovitan elektriauto skeptikutel Leaf-i proovida - ehk muutub ka arvamus elektriautodest.

600 KM ELEKTRIAUTOS, ÜHE PÄEVAGA

Tähelepanekuid eksperimendist:

• Leafi roolisoojendus on külmade ilmadega üks ütle-mata tänuväärne asi. Käed on ilusti soojad ning talvel ja sügisel ei pea juhtimiseks kindaid kasutama. • Kui ei ole soovi minu kombel geograafi mängida, siis Leafi navigatsioonisüsteemis on üsna hea täpsusega kõi-kide Eesti laadimispunktide asukohad. • Küttesüsteem kahandab võimalikku läbisõitu vähem kui i-MiEVi puhul, umbes 5-10 km võrra, sõltuvalt olu-korrast.

• Leaf-i nelja kaameraga parkimisabi süsteemist on palju kasu, eriti kitsastes kohtades ja hämaras või halva nähtavusega kohtades. Süsteem töötab (kaa-merad on sisse lülitatud) kiiruseni 10 km/h. • Jaapanlastel on veidrad kiiksud, näiteks kui piisa-valt ökonoomselt sõita, näitab Leaf-i armatuurlaud kasvavaid kuusekesi.

Taavi SimsonReporterTTÜ Üliõpilasesindustaavi.simson@tipikas.com

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

EKSPERIMENT EKSPERIMENT

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

Augustis tegin ma ühe huvitava ekspe-rimendi – võtsin elektriauto Mitsubishi i-MiEV ja sõitsin sellega Eestile 500 kilomeetri pikkuse ringi peale. Kuigi esialgu oli see ainus eksperiment, mida plaanisin teha, sain artikli tagasisidega tutvudes inspiratsiooni võtta elektriau-toga ette veel üks eksperiment. Nii sai-gi 2. oktoobri varahommikul starditud järjekordsele teekonnale Nissan Leafi roolis...

Seekordse eksperimendi sisu oli väga lihtne – sõita kaugemale, suurema koormusega ja külmemas keskkonnas, kui tegin seda i-MiEViga ning lisaks õhtul tervena tagasi jõuda. Leaf-ile esitatud väljakutse oli karm: välistem-peratuur oli pea 15 kraadi madalam kui Mitsubishiga sõites, plaanitud distants 100 kilomeetrit pikem ning koorem, vähemalt viimasel kolmandi-kul distantsist, mitmekümne kilo võrra raskem. Leaf aga seisis ülesannete kõr-gusel ning tuli väljakutsega lenneldes toime. Ei maksa aga sündmustest ette kiirustada.

Niisiis startisime TTÜ juurest poole kaheksa paiku hommikul, et võtta mak-simum järjest lühenevast päevapikku-sest. Enne parklast välja keeramist veel mõned fotod mälestuseks ja siis teele. Eelmisest eksperimendist õppisin, et laadimispunktide õige valik võib anda tubli ajavõidu ja säästa närve, seetõttu otsustasime kaaspiloodiga teha esime-se laadimispeatuse juba Laagri Mak-simarketi juures, kuigi TTÜ juurest lahkudes oli aku peaaegu täis laetud. Seda eesmärgiga, et oleks võimalik jõuda peatumata Pärnusse ja maanteel head keskmist kiirust arendada. Autot laadima pannes oli akude laetus 80% ning laadija näitas, et 100%-ni jõudmi-ne võtab ligikaudu ühe tunni. Elektri-autode puhul ongi pisike mure see, et viimast viiendikku akust laetakse väga kaua, mistõttu auto täit potentsiaali alati kasutada ei saa. Ilmselgelt polnud meil tervet tundi aega, kuid otsustasi-

me siiski natukene särtsu juurde anda. Et aega mõistlikult kasutada, käisime ka laadimispunkti kõrval asuvas Rimis ja võtsime tee peale toidumoona kaasa - ega siis ainult auto vaja laadimist. 15 minuti pärast oli laetus 85%, kuna aga kauem oodata ei soovinud, siis asusime teele lootusega jõuda Pärnuni. Paraku selgus, et seda õnne meil olema ei saa ning ligi 10 km jääb puudu. Tuli teha täiendav peatus ka Halinga restorani juures. Samas sai juba hommikul sel-geks, et Leaf-i võimekus ületab i-MiE-Vi oma mäekõrguselt. Nimelt sõitsime 88 km 85%-ni laetud akuga nii, et varu jäi veel mitmeid kilomeetreid ning küt-te, raadio ja navigatsioonisüsteem olid sisse lülitatud. Mainimist väärib ka

ruutarepmetuhõ ilo lugiõl dutna te ,tkaf-1 kraadi.

Peatus Halinga restorani juures kestis umbes 35 minutit, selle ajaga jõud-sime aku 10% pealt 80%-ni laadida. Kuna teadsime, et Pärnu on ligidal, keerasime autos küttele vunki juurde, et pärast laadimist võimalikult sooja autosse istuda. Leaf-i küttesüsteem, olgu mainitud, on tänuväärselt hea, salong muutub soojaks juba loetud mi-nutitega. Siinkohal saab kummutatud müüt, nagu oleks elektriautodel kehv küttesüsteem, see kehtib ehk vaid osa-de mudelite puhul. Seda, et autos saab kütet kasutada ka laadimise ajal, sain teada alles pärast eksperimenti autot tagastades. Mis teha - tagantjärele tar-kus on täppisteadus.

Kui Halingas piisas laadimispausiks umbes poolest tunnist, siis Pärnus oli auto juhtme otsas 47 minutit, et laadida aku 57% pealt 97%ni. Ajakulu tuli see-ga omajagu, kuid asi oli seda väärt, sest nüüd sai olla kindel, et jõuame kaugele ning niipea laadida ei tule. Sisetunne ei petnud - Pärnust sai sõidetud ühe hoo-ga Tõrvasse, mis tähendab seda, et ühe laadimisega sõitsime me maha 112 km! Kusjuures varu jäi veel sissegi. Pärnust Tõrvasse sõit oligi ehk eksperimendi kõige nauditavam lõik. Mitte ainult pika distantsi ja vaikse liikluse tõttu, vaid ka ilusa teeäärse looduse ning paistva päikese pärast. Päikest nägi kahjuks selle päeva jooksul vähem kui oleks ehk soovinud.

Tõrvas ennustas laadimisjaam laadi-misajaks ligikaudu ühte tundi. Pole ka ime, sest aku sai ikka üsna tühjaks sõidetud. Seega läksime pärast laadi-

mise alustamist Tõrva peale jalutama. Mul õnnestus seekord Tõrvaga olu-liselt lähemalt tuttavaks saada ning näha mitmeid huvitavaid kohti. Minu lemmikuteks oli maakivist tehtud vana postijaam ja üks hoone, millel olid huvitavad viltused aknaraamid. Pärast väikest jalutuskäiku oli auto end kenasti täis laadinud. Tegime veel mõ-ned pildid, kuna oleks olnud patt jätta kasutamata võimalus teha pilt kauni loodusliku taustaga, mis laadimiskoha juures oli.

Järgnev marsruut viis meid läbi Valga, mis asub Eesti piiri ääres ning et ma olen väikest viisi naljahammas, siis põikasime korraks ka Lätti. Nüüd saab uhkusega öelda, et elektriautoga on võimalik ka Lätis ära käia, kui tahtmist on. See, kui kaugele Lätti minna, sõltub sellest, milline on ilm, juhi sõidustiil ning aku mahutavus. Kui on Lätis tuttavaid, kelle juures kontakt seina panna, või kämping, mis seda võimalust pakub, siis võib vabalt ka Siguldani välja sõita. Kiirlaadijate võrk Lätis on paraku alles rajamisel. Tulles tagasi eksperimendi juurde, siis meie piirdusime seekord vaid Val-kaga, kuid asi seegi. Kuuevarbalised ära külastatud, keerasime nina Võru peale. Kohale jõudes olime plaanitud graafikust isegi ees. Tõrvast läbi Läti Võrusse oli 99 km, seega taas sisuliselt 100 km sooritus Leaf-i poolt. Laa-dimine toimus Võru Olerexi juures. Üldse on mulle eksperimentide vältel silma jäänud, et mitmed Lõuna-Eesti laadimispunktid on paigutatud Ole-rexide lähedusse. Kuna Võru juures oli eksperimendiga möllamisest juba nii suur hoog sees, ununes kohaliku eluga tutvumine sootuks ära, millest on veidikene kahju, sest on ju Võruski üht-teist uudistamist väärt.

Edasi sõitsime juba Tartu suunas, enne mida tegime veel lühikese jalasiru-tuspausi Kambjas. Kui Võrus olime graafikust ees, siis Tartus liikusid asjad juba teises suunas. Murphy seadused on sellised toredad asjad, et neile lausa meeldib sekkuda asjade loomulikku käiku. Nii ootaski meid Tartusse sisenedes ees üks korralik ummik, võidetud minutid sulasid lausa võluväel. Kui lõpuks Tartus soovitud sihtkohta jõudsime, tiksus juba pisike miinus. Kõigepealt käisime me minu kaaspiloodi pool, et aidata tal paar asja Tallinnasse vedada. Sellest ka artiklis

mainitud tuntav lisakoormus viimasel lõigul. Seejärel külastasime üht ühist tutavat, kellega sai veidi juttu aetud. Kõik see ei võtnud eriti kaua aega, kuid andis oma panuse plaanitust pi-kemale pausile Tartus. Kirsiks tordil oli muidugi see, et esialselt laadimis-kohana välja valitud Eedeni keskuse kiirlaadija oli katki, mistõttu tuli sõita järgmise laadimiskohani AHHAA keskuse juures. Õnneks oli akudes veel 50 km varu, kuid ajakulu tuli ikkagi juurde. Lõpuks käisime läbi ka Tartu söögikohast Metro, võtsime võileivad ning asusime teele. Linnast lahkudes oli kell orienteeruvalt kaheksa õhtul. Metro kohta olgu veel öeldud, et seda kohta ma soovitaks. Kontseptsioonilt on see sarnane võileivaketiga Subway, kuid on sellest pea kaks korda odavam, samas kui maitse ja kvaliteet on pea samad, kui mitte paremad.

Tartust lahkudes oli juba pime, mistõt-

tu algas kõige keerulisem osa sõidust. Lisaks väsimusele oli nüüd raskenda-vaks faktoriks ka pilkane pimedus, mistõttu muutus tee jälgimine kaks korda keerukamaks. Tartu-Tallinn maanteel tuli tänuväärselt teha õnneks vaid üks laadimispaus, seda Mäeküla kõrtsis, mis jääb umbes poolele teele ning asub Tartu poolt tulles natuke enne Mäo risti. See tähendas, et oli võimalus kiiremini Tallinna tagasi jõuda. Mäekülas panime auto laadima ja jäime seekord ise autosse, kuna väl-jas oli juba külm ja pime. Autos olles selgus, et Leaf hoiab pärast kütte välja lülitamist üllatavalt hästi sooja, igal ju-hul 40 minuti jooksul laadimise lõppu oodates meil jahe ei hakanud. Leaf-i istmed olid väga mõnusad ning selja-tuge alla lastes sai isegi veidi puhata. Mäekülast Tallinnasse sõit võttis taas mõned minutid kauem kui loodetud, tingituna teeremontidest, kuid lõpuks jõudsime me kenasti tagasi. Auto par-

kisin TTÜ juurde umbes kolmveerand kaheteistkümne paiku, seega mahtusin napilt ühe päeva sisse. Odomeetri näidu muutus oli täpselt 600 km, mis tähendab, et seatud eesmärk sai napilt täis. Ajakuluks kujunes 16 tundi ja 15 minutit ehk ainult tund aega kauem kui kestis eksperiment i-MiEViga, kuid ei tasu unustada, et tingimused olid nüüd hoopis teised. Ütleksin isegi, et Leaf-il oli väike varu sees ning soovi korral oleks saanud Mitsubishi aja isegi üle-tada.

Eksperimendiga jään ise rahule 90%, kuna kõik ei laabunud nii ideaalselt kui soovinuks, kuid Leafi endaga jään rahule 110%. Leaf suutis mu ootusi tugevalt ületada ning võimaluse korral soovitan elektriauto skeptikutel Leaf-i proovida - ehk muutub ka arvamus elektriautodest.

600 KM ELEKTRIAUTOS, ÜHE PÄEVAGA

Tähelepanekuid eksperimendist:

• Leafi roolisoojendus on külmade ilmadega üks ütle-mata tänuväärne asi. Käed on ilusti soojad ning talvel ja sügisel ei pea juhtimiseks kindaid kasutama. • Kui ei ole soovi minu kombel geograafi mängida, siis Leafi navigatsioonisüsteemis on üsna hea täpsusega kõi-kide Eesti laadimispunktide asukohad. • Küttesüsteem kahandab võimalikku läbisõitu vähem kui i-MiEVi puhul, umbes 5-10 km võrra, sõltuvalt olu-korrast.

• Leaf-i nelja kaameraga parkimisabi süsteemist on palju kasu, eriti kitsastes kohtades ja hämaras või halva nähtavusega kohtades. Süsteem töötab (kaa-merad on sisse lülitatud) kiiruseni 10 km/h. • Jaapanlastel on veidrad kiiksud, näiteks kui piisa-valt ökonoomselt sõita, näitab Leaf-i armatuurlaud kasvavaid kuusekesi.

Taavi SimsonReporterTTÜ Üliõpilasesindustaavi.simson@tipikas.com

SPORT

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

SPORT

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

SAALIHOKI – SEE ON LIHTNE, KIIRE JA KAASAHAARAV!

spordihoones saalihokit. Hiljem rää-kisin TTÜ juhtkonnaga, et mis oleks, kui teeks TTÜ-le enda saalihoki meeskonna. TTÜ andis oma nõusoleku ning toetuse, sponsoriks oli veel minu isa ning nii sündiski TTÜ Saalihoki meeskond. Esimesel hooajal võitsime esiliigas ehk tol ajal madalaimas liigas terve aasta jooksul vaid ühe mängu ning olime viimased. Teine aasta läks meil paremini ning olime juba kolmandad. Aastal 2000 võitsime aga esiliiga ülekaalukalt, kaotades terve hooaja jooksul ainult ühe mängu. Ala-tes 2000/2001 alustati mängimist Eesti meistriliigas.

Millises liigas mängib TTÜ Saalihoki meeskond sel aastal ning millised on ootused? M: TTÜ SK mängib Paf.com saaliho-kiliigas ehk meistriliigas. Seal osaleb sel hooajal 5 meeskonda, kes kõik on jõudnud heale tasemele saalihokis ehk tase on võrdne. TTÜ on antud liiga 3 korda ära võitnud, aastatel 2005, 2007 ja 2008. Eelmisel aastal pidime finaalseerias Jõgeva SK Selver/Tähe paremust tunnistama. Sel aastal on

Selle kuu spordiartikli olen pühenda-nud TTÜ Saalihoki meeskonnale. Loo kirjutamiseks otsustasin külastada saalihoki treeningut, et saada parem ülevaade meeskonnast ja sellel alal võhikuna välja uurida, kuidas mäng käib.

Treening toimus neljapäeva õhtul. Ajal, mil paljud on juba kodus ning vaatavad AK-d, on spordihoone saal täis poisse, kes ajavad saalihokikeppidega palli taga. Kui poisid saalis trenni tegid, istusin mina koos Mikko Iiskonmäki-ga, kes on TTÜ Saalihoki meeskonna mänedžer, väljaku äärel ning uurisin, mis elu TTÜ saalihoki meeskond elab. Kuidas sai alguse TTÜ Saalihoki meeskond? M: Saalihoki meeskond sai algu-se 1996. aastal, kui tulin Soomest TTÜ-sse õppima ning nägin kehalise kasvatuse tunnis, et poisid mängivad

Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee

kindel soov antud liiga ära võita ning tulla Eesti meistriks.

Keda peate sel hooajal kõige tugeva-maks vastaseks?M: Seda ei oskagi kohe öelda, kuna meeskonnad on suhteliselt võrdsed ja väga heal tasemel. Kindlasti on mees-kondadel suureks plussiks see, kui neil on mängijaid ka võõrsilt, sest neil on erinevaid kogemusi ja teadmisi, mis annab neile mängides eeliseid. Praegu arvan siiski, et kõige suuremaks vasta-seks on ikkagi Jõgeva SK Selver/Tähe, sest eelmisel aastal suutsid nad meid lõpus võita.

Milliseid muudatusi olete sel aastal teinud strateegias või meeskonnas, et uuesti Eesti meistritiitel võita? M: Sel aastal ei jäta me ühtegi trenni vahele, kuigi vahel juhtub nii, et meie trennide ajal on TTÜ võrkpalli- või korvpallipoistel kodumäng ja me ei saa saali kasutada. Lahenduseks leid-sime kaptenite ja treeneritega, et need õhtud veedavad poisid Nõmme metsas joostes.Muudatusi on toimunud ka meeskonna

koosseisus. Meeskonnaga on liitunud Oskar Salm, kes mängis paar eelmist hooaega Rootsis tasemelt teises liigas Allsvenskanis klubis KAIS Mora. Sealne tase on maailmatipp isegi tei-ses liigas. Lisaks Oskarile hakkavad nüüd TTÜ särki kandma veel Margus Tepp, Priit Vendik, Tormi Voog, Tero Turpeinen ja välistudeng Juho Pa-karinen, kes õpib TTÜ-s.

Kuidas saab Teie mees-konnaga liituda?M: Iga hooaja alguses on meil try out ehk siis trennid, kuhu võivad kõik tulla ning meiega harjuta-da. Kes on pädevamad ja paremad, neile pakume või-malust liituda TTÜ SK-ga. Ka sel hooajal tuli meile paar mängijat try out-iga juurde. See on hea võima-lus, kuidas leida meeskonda inimesi. Üldjuhul tuleb TTÜ SK-sse meelitada ikkagi professionaalseid mängijaid.

Milline on Teie arvates hea saalihoki mängija? M: Nii on raske üldistada, kuna igal mängijal on erinev roll ja sellest ole-neb, mis peab olema tema tugevaim külg. Üldjuhul on saalihoki meeskon-na mängijal, nagu kõikidel meeskon-naaladel, kõige tähtsam, et ta ei oleks pelgalt indiviid. Tuleb osata olla osa meeskonnast ning usalda oma kaas-lasi. Kindlasti on tähtsad ka mängija füüsiline vorm, toitumine, kiirus ja eeldus saalihoki mängimiseks.

Milline mäng on olnud siiani kõige meeldejäävam? M: Selleks mänguks on 2005. aasta otsustav finaalmäng võõrsil Jõgeva Tähe vastu, kui TTÜ võitis 12-2 (kogu seeria 2-1 (2-4;7-6;12-2)) ja tuli esimest korda Eesti meistriks. Sellest viimasest mängust on YouTube-s ka video nimega „Pime kana leiab tera“. Teiseks meeldejäävaks võistluseks oli see, kui TTÜ SK tõusis aastal 2000 meistriliigasse.

Trenni käigus õnnestus mul teha kiire intervjuu ka TTÜ SK uue män-gija Oskar Salmiga, kes eelmised kaks hooaeg mängis Rootsis Allsvenskani liigas ning mängib nüüd sügisest TTÜ meeskonnas.

Kuidas sulle su uus meeskond tun-dub? O: Kui aus olla, siis enamikku män-gijaid tundsin juba enne TTÜ SK-ga liitumist. Mängisime noorteliigas koos

ning Eesti on lihtsalt nii väike, et kõik tunnevad kõiki. Meeskond ise on mind hästi omaks võtnud.

Miks valisid Rootsist naastes just TTÜ SK enda uueks meeskonnaks? O: Kindlasti oli peamine põhjus tree-neris. Teadsin, et Stefan (TTÜ SK

peatreener - toim) on väga meeskonnale pühendu-

nud ning see tundus mulle suure plussina. Samas vaatasin ka TTÜ SK minevikku liigas ning teadsin, et siin saan ennast arendada.

Mis on kõige suurem erinevus TTÜ SK ja eel-

nevate meeskondade vahel? O: Hmmm… kõige suurem erinevus on võib-olla suhtumises. Prioriteet on paljudel mängijatel ikkagi eelkõige kool, siis töö ja alles pärast seda trenn.

Kas sul on mõni iidol või eeskuju saalihokis, keda sa jälgid? O: Kui aus olla, siis vaatan alati teiste mängijate tehnikat ning üritan seda analüüsida ja sellest õppida. Kõige pa-rem viis ongi konkurentide pealt ning hiljem ise oma vigadest õppida.

Mis sulle saalihoki juures kõige roh-kem meeldib? O: See on kiire, lihtne ja kaasahaarav.

Pean tunnistama, et lõpetasin in-tervjuudega peaaegu kell 10 õhtul, aga sain TTÜ SK kohta palju teada ning saalihoki meeskond sai endale

3 Madis Leisner4 Carol Viiding5 Alex Kark7 Aleksi Ali-Lekkala9 Tiit Tammeveski11 Priit Vendik12 Anton Ylä-Autio13 Tormi Voog15 Anre' Vooremaa18 Rene Bernard23 Lassi Tornivaara24 Juho Pakarinen26 Maxim Ivanov41 Erki Vään52 Tero Turpeinen60 Oskar Salm68 Markus Tepp78 Kristjan Puu83 Ivo Lepik87 Tanel Kasenurm95 Sami Hietaranta

TTÜ SK meeskond 2013/2014

kindlasti minu näol ühe fänni juurde. Kui sul tekkis huvi TTÜ SK mängude vastu, siis infot leiab järgnevatelt leh-tedelt: www.saalihoki.ee, www.ttusk.ee, Facebook-ist TTÜ SK alt.TTÜ SK järgmine kodumäng on 8. novembril TTÜ Spordihoones kell 19:30, kus vastaseks on Eesti Maaüli-kooli SK. Ole kohal ja toeta omasid!

SPORT

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

SPORT

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

SAALIHOKI – SEE ON LIHTNE, KIIRE JA KAASAHAARAV!

spordihoones saalihokit. Hiljem rää-kisin TTÜ juhtkonnaga, et mis oleks, kui teeks TTÜ-le enda saalihoki meeskonna. TTÜ andis oma nõusoleku ning toetuse, sponsoriks oli veel minu isa ning nii sündiski TTÜ Saalihoki meeskond. Esimesel hooajal võitsime esiliigas ehk tol ajal madalaimas liigas terve aasta jooksul vaid ühe mängu ning olime viimased. Teine aasta läks meil paremini ning olime juba kolmandad. Aastal 2000 võitsime aga esiliiga ülekaalukalt, kaotades terve hooaja jooksul ainult ühe mängu. Ala-tes 2000/2001 alustati mängimist Eesti meistriliigas.

Millises liigas mängib TTÜ Saalihoki meeskond sel aastal ning millised on ootused? M: TTÜ SK mängib Paf.com saaliho-kiliigas ehk meistriliigas. Seal osaleb sel hooajal 5 meeskonda, kes kõik on jõudnud heale tasemele saalihokis ehk tase on võrdne. TTÜ on antud liiga 3 korda ära võitnud, aastatel 2005, 2007 ja 2008. Eelmisel aastal pidime finaalseerias Jõgeva SK Selver/Tähe paremust tunnistama. Sel aastal on

Selle kuu spordiartikli olen pühenda-nud TTÜ Saalihoki meeskonnale. Loo kirjutamiseks otsustasin külastada saalihoki treeningut, et saada parem ülevaade meeskonnast ja sellel alal võhikuna välja uurida, kuidas mäng käib.

Treening toimus neljapäeva õhtul. Ajal, mil paljud on juba kodus ning vaatavad AK-d, on spordihoone saal täis poisse, kes ajavad saalihokikeppidega palli taga. Kui poisid saalis trenni tegid, istusin mina koos Mikko Iiskonmäki-ga, kes on TTÜ Saalihoki meeskonna mänedžer, väljaku äärel ning uurisin, mis elu TTÜ saalihoki meeskond elab. Kuidas sai alguse TTÜ Saalihoki meeskond? M: Saalihoki meeskond sai algu-se 1996. aastal, kui tulin Soomest TTÜ-sse õppima ning nägin kehalise kasvatuse tunnis, et poisid mängivad

Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee

kindel soov antud liiga ära võita ning tulla Eesti meistriks.

Keda peate sel hooajal kõige tugeva-maks vastaseks?M: Seda ei oskagi kohe öelda, kuna meeskonnad on suhteliselt võrdsed ja väga heal tasemel. Kindlasti on mees-kondadel suureks plussiks see, kui neil on mängijaid ka võõrsilt, sest neil on erinevaid kogemusi ja teadmisi, mis annab neile mängides eeliseid. Praegu arvan siiski, et kõige suuremaks vasta-seks on ikkagi Jõgeva SK Selver/Tähe, sest eelmisel aastal suutsid nad meid lõpus võita.

Milliseid muudatusi olete sel aastal teinud strateegias või meeskonnas, et uuesti Eesti meistritiitel võita? M: Sel aastal ei jäta me ühtegi trenni vahele, kuigi vahel juhtub nii, et meie trennide ajal on TTÜ võrkpalli- või korvpallipoistel kodumäng ja me ei saa saali kasutada. Lahenduseks leid-sime kaptenite ja treeneritega, et need õhtud veedavad poisid Nõmme metsas joostes.Muudatusi on toimunud ka meeskonna

koosseisus. Meeskonnaga on liitunud Oskar Salm, kes mängis paar eelmist hooaega Rootsis tasemelt teises liigas Allsvenskanis klubis KAIS Mora. Sealne tase on maailmatipp isegi tei-ses liigas. Lisaks Oskarile hakkavad nüüd TTÜ särki kandma veel Margus Tepp, Priit Vendik, Tormi Voog, Tero Turpeinen ja välistudeng Juho Pa-karinen, kes õpib TTÜ-s.

Kuidas saab Teie mees-konnaga liituda?M: Iga hooaja alguses on meil try out ehk siis trennid, kuhu võivad kõik tulla ning meiega harjuta-da. Kes on pädevamad ja paremad, neile pakume või-malust liituda TTÜ SK-ga. Ka sel hooajal tuli meile paar mängijat try out-iga juurde. See on hea võima-lus, kuidas leida meeskonda inimesi. Üldjuhul tuleb TTÜ SK-sse meelitada ikkagi professionaalseid mängijaid.

Milline on Teie arvates hea saalihoki mängija? M: Nii on raske üldistada, kuna igal mängijal on erinev roll ja sellest ole-neb, mis peab olema tema tugevaim külg. Üldjuhul on saalihoki meeskon-na mängijal, nagu kõikidel meeskon-naaladel, kõige tähtsam, et ta ei oleks pelgalt indiviid. Tuleb osata olla osa meeskonnast ning usalda oma kaas-lasi. Kindlasti on tähtsad ka mängija füüsiline vorm, toitumine, kiirus ja eeldus saalihoki mängimiseks.

Milline mäng on olnud siiani kõige meeldejäävam? M: Selleks mänguks on 2005. aasta otsustav finaalmäng võõrsil Jõgeva Tähe vastu, kui TTÜ võitis 12-2 (kogu seeria 2-1 (2-4;7-6;12-2)) ja tuli esimest korda Eesti meistriks. Sellest viimasest mängust on YouTube-s ka video nimega „Pime kana leiab tera“. Teiseks meeldejäävaks võistluseks oli see, kui TTÜ SK tõusis aastal 2000 meistriliigasse.

Trenni käigus õnnestus mul teha kiire intervjuu ka TTÜ SK uue män-gija Oskar Salmiga, kes eelmised kaks hooaeg mängis Rootsis Allsvenskani liigas ning mängib nüüd sügisest TTÜ meeskonnas.

Kuidas sulle su uus meeskond tun-dub? O: Kui aus olla, siis enamikku män-gijaid tundsin juba enne TTÜ SK-ga liitumist. Mängisime noorteliigas koos

ning Eesti on lihtsalt nii väike, et kõik tunnevad kõiki. Meeskond ise on mind hästi omaks võtnud.

Miks valisid Rootsist naastes just TTÜ SK enda uueks meeskonnaks? O: Kindlasti oli peamine põhjus tree-neris. Teadsin, et Stefan (TTÜ SK

peatreener - toim) on väga meeskonnale pühendu-

nud ning see tundus mulle suure plussina. Samas vaatasin ka TTÜ SK minevikku liigas ning teadsin, et siin saan ennast arendada.

Mis on kõige suurem erinevus TTÜ SK ja eel-

nevate meeskondade vahel? O: Hmmm… kõige suurem erinevus on võib-olla suhtumises. Prioriteet on paljudel mängijatel ikkagi eelkõige kool, siis töö ja alles pärast seda trenn.

Kas sul on mõni iidol või eeskuju saalihokis, keda sa jälgid? O: Kui aus olla, siis vaatan alati teiste mängijate tehnikat ning üritan seda analüüsida ja sellest õppida. Kõige pa-rem viis ongi konkurentide pealt ning hiljem ise oma vigadest õppida.

Mis sulle saalihoki juures kõige roh-kem meeldib? O: See on kiire, lihtne ja kaasahaarav.

Pean tunnistama, et lõpetasin in-tervjuudega peaaegu kell 10 õhtul, aga sain TTÜ SK kohta palju teada ning saalihoki meeskond sai endale

3 Madis Leisner4 Carol Viiding5 Alex Kark7 Aleksi Ali-Lekkala9 Tiit Tammeveski11 Priit Vendik12 Anton Ylä-Autio13 Tormi Voog15 Anre' Vooremaa18 Rene Bernard23 Lassi Tornivaara24 Juho Pakarinen26 Maxim Ivanov41 Erki Vään52 Tero Turpeinen60 Oskar Salm68 Markus Tepp78 Kristjan Puu83 Ivo Lepik87 Tanel Kasenurm95 Sami Hietaranta

TTÜ SK meeskond 2013/2014

kindlasti minu näol ühe fänni juurde. Kui sul tekkis huvi TTÜ SK mängude vastu, siis infot leiab järgnevatelt leh-tedelt: www.saalihoki.ee, www.ttusk.ee, Facebook-ist TTÜ SK alt.TTÜ SK järgmine kodumäng on 8. novembril TTÜ Spordihoones kell 19:30, kus vastaseks on Eesti Maaüli-kooli SK. Ole kohal ja toeta omasid!

SUDOKU

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

HALVA HUUMORI INSTITUUT

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

Tundmatu failiformaat

Muusikaakadeemia tudeng on tei-nud ajalugu oma loominguga. Tema kirjutatud kompositsioon oli seda-võrd keeruline, et seda ei suutnud taasesitada ei ERSO ega isegi mitte VLC!

Armastus

- Kas sa tead mis on kiireim tee minu südameni? - Küsib neiu kel-mikalt.- Otse loomulikult! Skalpelliga läbi rinnakorvi! - Vastab meditsiinitu-deng ausalt.

Vallatu bioloog

Bioloogia eksamil küsitleb õppe-jõud neiut.- Öelge palun, kui palju sperma-tosoide on keskmiselt ühes seemne-purskes?- Üks suutäis. – Vastab neiu.- Ei, ei, ei, ei! – punastab professor, - mitte mahu, vaid ühikute poolest. -- Aa, no siis umbes kaks neelatust! –

Dresscode Väga lühikeses kleidis tudeng sise-neb oma õppejõu kabinetti. - Professor, kas ma ei saaks kuidagi oma eksamihinnet parandada? - Pilgutab ta õppejõule silma.- Kindlasti saab, aga esiteks tuleb sul registreeruda järeleksamile ning teiseks võiksid lõpetada naiste riiete kandmise, Toomas! -

HALVA HUUMORI INSTITUUTAleksander Vassiljevsassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudis on novembris külma kuni miinus kaks magistrikraadi!

SUDOKU

SUDOKU

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

HALVA HUUMORI INSTITUUT

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

Tundmatu failiformaat

Muusikaakadeemia tudeng on tei-nud ajalugu oma loominguga. Tema kirjutatud kompositsioon oli seda-võrd keeruline, et seda ei suutnud taasesitada ei ERSO ega isegi mitte VLC!

Armastus

- Kas sa tead mis on kiireim tee minu südameni? - Küsib neiu kel-mikalt.- Otse loomulikult! Skalpelliga läbi rinnakorvi! - Vastab meditsiinitu-deng ausalt.

Vallatu bioloog

Bioloogia eksamil küsitleb õppe-jõud neiut.- Öelge palun, kui palju sperma-tosoide on keskmiselt ühes seemne-purskes?- Üks suutäis. – Vastab neiu.- Ei, ei, ei, ei! – punastab professor, - mitte mahu, vaid ühikute poolest. -- Aa, no siis umbes kaks neelatust! –

Dresscode Väga lühikeses kleidis tudeng sise-neb oma õppejõu kabinetti. - Professor, kas ma ei saaks kuidagi oma eksamihinnet parandada? - Pilgutab ta õppejõule silma.- Kindlasti saab, aga esiteks tuleb sul registreeruda järeleksamile ning teiseks võiksid lõpetada naiste riiete kandmise, Toomas! -

HALVA HUUMORI INSTITUUTAleksander Vassiljevsassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudis on novembris külma kuni miinus kaks magistrikraadi!

SUDOKU