Ma ei kogu asju,vaid kogemusi

Indu ja kogemusi annavad nii saavutused kui läbikukkumised

KAIJA KÕIV

Vaba entsüklopeedia järgi on vabatahtlik inimene, kes pakub oma aega, energiat või oskusi vabast tahtest ja tasu saamata. Täiesti õige see mõiste siiski pole. Nimelt tasu, mis Euroopa Vabatahtliku Teenistu-sega kaasas käib, on suursugune, enne-olematu ja igavene.

Kui lennata tahan, pean olema piisa-valt julge põrandast lahti laskma!

Nüüdseks juba peaaegu kaks aastat tagasi osalesin koolitusel, kus kõrva ja sil-ma hakkas Euroopa Vabatahtliku Teenis-tuse teema. Enesele teadvustamata hak-kasin intensiivset uurimistööd tegema. Mida rohkem programmist teada sain, se-da vapustavamaks ja reaalsemaks kõik muutus. Eesti külaliikumine «Kodukant» oli uueks väljakutseks valmis ning oma tööd saatva organisatsioonina on nad iga-külgselt hästi teinud. Mõningate otsingu-te järel maandusin Austria mägede ja metsade vahel väga vahvas talus nimega Esperanza (hispaania keeles lootus).

Võimalus üksi olla on ilusaim, käsk üksi olla valusaim

Läksin vabatahtlikult üksindusse. Ol-les igasuguse taustata täiesti võõras ko-

has, leidsin kellegi, kellele enne sõprade ja vanemate kõrvalt nii palju aega ei jää-nud – Mina. Uskumatult hea on avastada endas emotsioone ja instinkte, mida ku-nagi enne kasutanud ei ole, väljakutsete-ga kaasa minna, kartuste ja kõhklusteta. Aeg enesele ja ainult enesele.

Ka kõige tumedamas päevas leidub mõni päiksekiir

Esimene ennelõuna oli raske! Lenda-sin kohale ja mõtlesin, et kuhu ma jälle ennast mässinud olen? Aga enam ei ol-nud pääseteed. See oli mu uus kodu järg-nevaks üheksaks kuuks. Pärastlõuna oli juba lihtsam, sest lõpuks jõudis kohale te-gelikkus: sellest ajast võtan kõik, mis võt-ta annab, sest teist võimalust enam ei an-ta.

Esmalt teen vajaliku, siis võimaliku ja lõpuks saavutan ka võimatu!

Vale tegude järjekord võib vägagi kur-valt lõppeda! Iga asi tuleb õigel ajal, vaja on ainult ennast ja aega usaldada. Tänu sellele, et ei teinud endale mingeid suuri plaane ette ja tegutsesin samm-sammult, saan praegu sajaprotsendiliselt viimast kuud Austrias nautida. Kõik, mis olen saavutanud ja oma kogemustepagasisse pakkinud, tuleb minuga kaasa. Ning kõik need võimatud teod, mis veel ehk kuskil ootavad, leiavad mind kindlasti üles.

Otsimine ja tee on tähtsamad, kui lahendus ise

Esitasin endale enne vabatahtlikku aastat mitmeid küsimusi, millele vastust saada lootsin. Olen paljudele neist lahen-duse leidnud, osad negatiivsed mulle, osad positiivsed teistele. See rada, mida mööda olen aga kogu selle aja käinud, saab ainult õpetlik olla. Nagu matemaa-tika kontrolltöö, kus lahenduskäigu eest saab paremaid punkte kui vastuse eest.

Tunnen rõõmu väikestest asjadest. Nõnda on võimalik igal ajal natuke õnne-lik olla.

Pisiasjad on tegelikult õnne kõige suuremad produtseerijad, sest juba nen-de leidmine ja märkamine on nii imeline, et naeratus lihtsalt kisub näole. Tihtipea-le tuleb aga mõneks ajaks kaugeneda, et märgata kõige lähedasemate ja tavalise-mate asjade erilisust ja vajalikkust.

Lihtsalt hingan sõõmu seda värsket õhku ja naudin.

Selle ülivinge aja jooksul Austrias va-batahtlikuna töötades olen tundnud kõi-ge segasemaid tundeid, näinud kõige imelisemaid paiku, õppinud tundma kõi-ge sõbralikumaid inimesi, kuulnud kõige paremat muusikat, elanud välja oma sü-gavaimad emotsioonid, leidnud ratsuta-mise võlu ja palju, palju veel.

Mida pakub Valgamaa Partnerluskogu noortele?

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu on koostöökogu, mis ühendab era-, omavalitsus- ja mit-tetulundussektori organisatsioone ning mille eesmärk on kohalik areng Valgamaal.

Partnerluskogu tegevuse peamine eesmärk on jõuda selleni, et elu Valgamaal oleks parem ja valgamaalased tahaksid siin elada. Suurt tähelepanu on pööratud just noortele ja nende tegutsemisvõimaluste laiendamisele. Peamine, mida noor-tele pakume, on just projektipõhine, st et ühendustel ja ettevõtetel ning kohalikel omavalitsustel on võimalus olnud taotleda projektikonkursite käigus raha eri in-vesteeringutele.

Projekti „Noor Valgamaa” raames toimus aasta alguses projektikonkurss, mille eesmärk oli soodsamate tingimuste ja mitmekesisemate võimaluste loomine noor-te algatusvõime, annete ja ettevõtlikkuse arendamiseks. Taotleda sai kuni 100 000 krooni. Laekus päris mitmeid projekte, mis parandavad noorte võimalusi tegutse-maks oma kodukohas. Näiteks esitati projekte noortekeskuse ümbruse korrastami-seks ja arendamiseks ning ruumide remontimiseks, savipõletusahju, muusikakes-kuse, poksikoti, jalgrataste ja suuskade soetamiseks. Loomulikult kaasnevad nen-de vahendite soetamisega ka eri tegevused noortele.

Lisaks on praegu veel käimas noorte koostööprojektide konkurss, mille raames toetatakse kuni 150 000 krooni ulatuses järgmisi tegevusi:

• ühislaagrid, üritused, koolitused, seminarid;• ühisreisid koos koolituse või seminariga;• teised noortevahelist koostööd edendavad tegevused.Koostööprojektide puhul tuleb meeles pidada järgmist:1. Projekti peab olema kaasatud vähemalt kolme omavalitsuse piirkonnas te-

gutsevad noorterühmad või organisatsioonid.2. Kui taotlejaks on ülevalgamaaline organisatsioon, tuleb projekti planeerimis-

se ja tegevuste elluviimisse kaasata vähemalt kaks teist noorteorganisatsiooni;3. Kui tegevustesse on kaasatud noored väljastpoolt tegevuspiirkonda, peab

tegevuspiirkonna noorte osakaal olema proportsioonis partnerite arvuga.Kui tekkis huvi, võta ühendust allpool oleva kontaktiga või uuri Valgamaa Part-

nerluskogu kodulehekülge www.valgaleader.ee.Noortemeetme koordinator

MAREK MEKKtel: 523 7793,

e-post: marekmekk@gmail.com

erakogu

NOORTE VÕIMALUSED MAAL – tugisüsteem Valgamaa noortele

Noorte omaalgatuslikud väikeprojektid

Millal?20. maist 19. juunini ootame noor-

te projektiideid, mis aitavad kaasa noor-te omaalgatuse tõstmisele.

Kellele?Oma ideedega on oodatud noorte-

grupid/sõpruskonnad (3–12 noort), kes on

• vanuses 13-26 aastat;• Valgamaa valdadest või Tõrva

linnast.

Mida toetame?• noorte endi algatatud ühisüritusi;• noortekeskuste tegevusvõimaluste

mitmekesistamist;• vaba aja tegevusteks vajalike

asjade soetamist;• koolitusi, seminare, laagreid,

õppepäevi;• ja teisi noorte omaalgatust ja

ühistegevust soosivad tegevusi.

Milline on toetusumma?• maksimaalne toetussumma ühe

projektiidee kohta on 10 000 krooni;• 10% projekti kogumahust peab

olema oma- või kaasfinantseering.

Ideekirjeldus on umbes üks lehekülg pikk ja peab sisalda-ma:

• taotleva organisatsiooni / noorte- grupi nimi ja projekti meeskonna nimed;

• kontaktisiku nimi, telefon ja kontakt;

• idee / projekti pealkiri;• elluviimise koht;• mida on vaja projektiga muuta;• kuidas plaanite olukorda muuta

ja mis on planeeritavad tegevused selleks;

• kes on projektist kasusaajad ja selles osalejad ning millisel moel nad kasu saavad;

• esialgne eelarve sh mitte unustada oma-/kaasfinantseeringut.

Täpsem info: MAREK MEKKtel: 523 7793

e-post: marekmekk@gmail.comveeb: www.valgaleader.ee

SIRET KONONOVVALGA PÕHIKOOL

Toksid tüdinult pastakaga lauda, tunni lõ-puni on veel 20 minutit ja õpetaja jutt po-le enam ammu loogiline. Seda ei juhtu mitte ainult kaks või kolm tundi, vaid päevast päeva ja nädalast nädalasse. Üri-tades mõttejõul sundida seinakella seie-reid kiiremini liikuma, tuleb pähe mõte: «Midagi võiks toimuda.» Selle järel väike «Teeks ...» ja siis pageb see väike välgatus ära veel enne, kui päris ideeks muutub.

Tuleb tuttav ette, eksole? Järgmine

kord kraba sellest mõttemaimukesest kindlalt kinni.

Üldiselt toetatakse koolides õpilaste omaalgatust. Üksi midagi organiseerida on ehk liiga keeruline aga kindlasti mitte või-matu. Samas mitu pead on ikka mitu pead ja mitmekesi mõeldes võib ühest ideest saada palju suurejoonelisem üritus.

Olles ise mitmete Valga põhikooli õpi-lasürituste väljatöötamise ja korraldamise-ga vahetult seotud, tean, kui valulikult mõ-ni ääretult hea idee teostatakse. Aga kui as-jaga suurt vaeva näha, on heameel saavu-tatu üle seda suurem. Põhikooliastme Mis-si ja Misteri ning algklasside Printsi ja Print-sessi valimiste esimesel korraldamisel said

kõik õpilasesinduse liikmed tunda vett ja vilet, kuid aasta lõpus otsustasime, et neist üritustest saavad traditsioonid, sest koge-mus ja tagasiside oli ääretult positiivne.

Igakord on võimalus, et midagi aia ta-ha läheb. Olgu see siis korralduse lonkami-ne või osavõtjate puudumine. Teinegi üri-tus võib sinnasamasse kukkuda, kuid kol-mas tuleb välja nii hästi, et ise ka ei usu. Mitte ainult saavutused ei anna indu ja ko-gemusi, vaid läbikukkumisedki – järgmine kord lihtsalt tead, mida teisiti teha.

Õpilased tulevad uskumatult vahva-tele ideedele, sest nad tahavad teha seda, mis neile endalegi meeldib.

Mida tahad SINA koolis teha?

Hei!Hoiad käes Valgamaa ilmselt esimest noortelehte Tankla, mis küll pole ajakirjanduslikus mõistes leht ega vist mitte ka infokiri, kuid sellegipoolest loodame, et väärt kraam lugemiseks ja innustumiseks.

Et miks just Tankla? Tankla on Valgamaa noorte «ajaleht», kust maakonna

noortel on võimalik ammutada kütust oma toimetuste planeerimiseks ja tegemisteks, kust võib leida häid eeskujusid ning huvitavaid mõtteid ise midagi oma elus organiseerida, et elus oleks natuke rohkem särtsu.

Head tankimist!

2 mai 2009

Tõmbame Valgamaa noored ja noorsootöötajad ühe mütsi alla

LÄINUDEt kõik algusest peale ausalt ära rää-

kida, siis mõned aastad tagasi kutsus Val-gamaa Partnerluskogu ellu projekti «Noorte võimalused maal», mille peami-ne ülesanne oli liita omavahel tihedamalt kokku ja panna läbi käima noorsootööta-jad ja -liidrid ning aktiivsemad noored ehk lühidalt öeldes – võrgustuda.

Seejuures ei saadud tööle küll just ideaalset võrgustikku, kuid päris palju muutusi tõi see siiski kaasa ja tekitas osa-lejates tahtmise ka pärast projekti lõppu jätkata. Selle tõestuseks on 2008. aastal kirjutatud projekt, mis esitati Vabaühen-duste Fondile ja mis leidis ka rahastust. Vabaühenduste Fond on rahastatud Islan-di, Liechtensteini ja Norra poolt EMP fi-nantsmehhanismi ning Norra finants-mehhanismi vahendusel.

449 775 krooni suuruse toetuse saa-nud projekti eesmärk on jõuda maakon-na iga noore ja noorsootöötajani ning luua võrgustiku välja arendamise näol tu-gev alusvundament maakonna noorsoo-tööle.

Projekt on suunatud eelkõige noorte-le. Teised sihtgrupid on Valgamaa noor-sootöötajad ja noortejuhid; noorteorga-nisatsioonid ja -ühendused ning tegutse-vad noorsootööstruktuurid. Kaudselt on projektist kasu kohalikele omavalitsuste-le ja maakonna noortega tegelevatele kü-laseltsidele.

Esimesel kohtmisel keskenduti pro-jekti tutvustamisele, koolitusprogrammi esimeste koolituste paikapanemisele, võr-gustiku meedia- ja infotööplaanile ning otsustati teha algust noorte infovajadus-te kaardistamisega kõigis maakonna oma-valitsustes.

Käesolevaks ajaks on toimunud kaks kahepäevast KOOLITUST, esimene neist keskendus neurolingvistilisele progra-meerimisele, maakeeli öeldes keskendu-ti sellele, milline mõju on meie sõnadel ja hoiakutel meie tegudele ning kuidas muuta oma hoiakuid üldlevinud müüti-de osas. Teine koolitus pühendus eelkõi-ge projektikirjutamisele ja -juhtimisele.

Jaanuaris tegelesid noored varsti valmiva NOORTEINFOPORTAALI kaa-rdistamisega – koguti kokku maakon-na noorte arvamus sellest, mida võiks portaal sisaldada ja kuidas peaks väl-ja nägema. Juba on laekunud ka esi-mesed pakkumised mitmetelt koduleh-tede valmistajatelt ja peagi langetame

otsuse parima pakkuja kasuks.Paralleelselt teiste tegemistega on ala-

nud VALGAMAA NOORSOOTÖÖ STRA-TEEGIA väljatöötamine, päris mitmeid kordi on toimunud töörühmade kokku-saamised ja vaikselt hakkab strateegia oma kuju võtma.

Valgas 16. märtsil toimunud SEMI-NAR oli projekti üks suuremaid üritusi, kus peale noorte võtsid osa kohalike noortega tegelejad nii vabatahtlikult kui ametialaselt. Seminaril räägiti noori puudutavatel teemadel – töö, meele-mürgid, kool, suhted eri noorte vahel jpm.

Ka antud trükis, mida just loete, on projekti üks osa. Enamus materjali sellest jõudis ka strateegia töörühma kätte, et arvestada strateegia loomisel noorte pa-kutud ettepanekutega.

TULEB

Jätkuvalt on tulemas eri KOOLITU-SI noortejuhtide ja noorsootöötajate pädevuste arendamiseks. Kõik koolitu-se teemad tulenevad just sellest, mida praegu vajatakse. Seitsmest planeerita-vast koolitusest peaksid kaks olema sel-lised, mis toimuvad väljaspool maakon-da, et laiendada osalejate silmaringi ja hankida uusi kogemusi teistelt.

NOORTEPORTAAL peaks valmima ju-ba sel suvel, mil toimub ka vaikselt test-periood ehk katsetamine. Portaali hakkab samuti kandma nime TANKLA. Valminud portaalist anname teada niipea, kui see on küps ;)

Kogu projekti vältel on tähtis ka maa-noorte VÕRGUSTIKU LAIENDAMINE, st tahame tegevustesse kaasata veel rohkem

huvilisi ja osapooli. Pole veel hilja liituda maakonna noorsootöötajaid ja -juhte koondava võrgustikuga, sest suurem osa koolitusi ning kokkusaamisi on alles tu-lemas. Liituma oodatakse aktiivseid noo-ri, noorteorganisatsioone, veel liitumata noorsootöötajaid ja -juhte ning vabataht-likke, kes näevad endas potentsiaali ko-halike noortega tegelemiseks.

Projekti üks eesmärke on kolmes omavalitsuses linna- või vallavolikogu kõrvale luua NOORTEVOLIKOGU, et kaa-sata noori otsuste tegemise protsessi. Siin lehes on edulugu meie naabritest – Läti noortest, kes on sellega hakkama saanud ja organisatsioon toimib ideaalselt.

Suve lõpuks peaks valmima „VALGA-MAA NOORSOOTÖÖ ARENGUSTRA-TEEGIA aastani 2013,“ mille avalik esit-lemine toimub septembris 2009. Sellele

Kuidas ma ise noortekeskuse projekti kirjutasin ja sellel ka tulemus oli

oodatakse kõiki osapooli, kus nende esin-dajad sõlmivad hea tahte lepingu stratee-gia rakendamiseks.

Peamine, milleni tahame jõuda – luua sügisel mittetulunduslik KATUSOR-GANISATSIOON maakonna noorsootöö-struktuuride koostöö koordineerimiseks, eesmärgiga anda maakonna noorsootöö-võrgustikule võimalus kasvada jätkusuut-likuks ja iseseisvaks. See tagab meie maa-konna noortekeskuste ja teiste oragnisat-sioonide järjepidevuse ja parema koos-töö ning ilmselt ka suurema suutlikkuse algatada suurprojekte ka edaspidi, et VALGAMAAL OLEKS NOORTEL HEA ELADA JA TEGUTSEDA.

«Valgamaa noortevõrgustiku loomine» projekti lõppdaatum on 30. aprill 2010 , nii et pole veel hilja hüpata rongile.

Sinu TANKLA ;)

KATRE KIKKASTsirguliina keskkool

Umbes aasta tagasi kuulsin võimalusest kir-jutada projekt Valga maavalitsusele, sest oli käimas «Avatud noortekeskuste projektikon-kurss», millel on suhteliselt lihtne taotlus-vorm. Hiljem kirjutades selgus, et see pol-nud üldse nii, sest oli vaja läbi töötada aren-gustrateegiaid ning kõik väga üksikasjalikult lahti kirjutada. Samuti arvestasin kõigi kriteeriumitega, mille alusel projekte hin-natakse ning jälgisin prioriteete.

Kuna meie Tõlliste avatud noortekes-kuse noorsootöötajal Marek Mekil oli kontakt Muhu Liiva noortekeskusega, ot-sustasime, et võiks teha midagi koos nen-dega, sest nii on omapärasem ja alati soo-sitakse projekte, kus laiem sihtgrupp. Tu-li uurida hinnapakkumisi, majutus- ja toitlustusvõimalusi ning kõike muud, et koostada eelarvet ja tegevuskava.

Projekti eesmärkideks said noortele paremate suhtlemisvõimaluste loomine; parem läbisaamine erinevate noorte va-hel ja noorte ühendamine; seikluskasva-tuse arendamine; tervisespordi propagee-

rimine ja noortes huvi tekitamine multi-meedia vastu.

Muidugi ei saanud ma selle kõigega pä-ris ise hakkama – meie noorsootöötajad Ma-rek ja Sigrit Säinas aitasid mind. Väga hea tunne oli, kui projekt pärast mitmekuist tööd lõpuks valmis sai. Selle läbiv teema oli mee-dia ning eesmärk uued sõprussidemed ja ühi-se filmi tegemine. Projekt oli vajalik, sest puu-dus suhtlus teiste, kaugemate noortekeskus-te noortega. Samuti tuli mõte koos multimee-diaga tegeleda. Noored käivad üldiselt liiga vähe looduses ringi ega tunne oma kodu-maad. Seetõttu viisime nad Muhumaale, kus olid käinud vaid vähesed. Kuna sel aastal oli meie noortekeskus tegelenud palju multi-meediaga, soovisid noored nüüd tehasel-list koostööd teiste noortekeskustega.

Kuid pingelisem aeg oli alles ees, sest mitte miski polnud ju kindel. Ühtlasi va-liti mind õpilaste seast ka nõukogusse, kes pidi selle vooru projektide üle otsus-tama. Mõni nädal enne koosolekut saa-deti mulle need projektid koju. Esmapil-gul oli nende seas nii mõnigi väga tugev projekt. Koosolekul vaadati kõik läbi ja otsustati kõigile raha anda kasvõi mingil määral. Kõigi nende projektide seast oli minu oma ainus, mis oli noore enda kir-

jutatud, ehkki seda oli juba ammu tooni-tatud. Mõnituhat krooni võeti vähemaks ka meie projekti eelarvest, aga polnud hullu, sest suhtelise mahukuse juures oli see täiesti loogiline ja mõistetav.

Edasi algas suur, raske ja õige töö. Esimese asjana tuli uue rahasumma tõt-tu eelarve ümber teha. Hakkasime pida-ma läbirääkimisi teiste noortekeskustega ning enda noortegruppi kokku ajama. Pi-din tellima bussi, kuhu mahuks sisse 20 jalgratast ja seetõttu osutus see raskeks. Samuti oli ju suvine aeg ja väga paljud olid juba broneeritud. Saingi lõpuks hak-kama nii, et meid viis üks ja tõi teine fir-ma. Otsustasime, et teeme suurema osa söögist koha peal ise. Me ei hakanud Lõu-na-Eestist eriti toiduaineid kaasa vedama ning ostsime need sealt.

Tegelikult sujus kõik väga hästi. Sõit-sime palju jalgratastega, tegime kõvasti sporti ja viibisime palju looduses. Kohali-kud aitasid meil tutvuda sealse looduse ja kultuuriga, ühtlasi tegime eri filmivõtteid, mille tulemusena saime valmis lühifilmi. Lõime ka uusi tutvusi, ehkki kahjuks osa-les vähe Muhu noori. Kõige tähtsam oli siiski see, et noortele meeldis ja tagasisi-de oli enamjaolt positiivne.

Noor ettevõtja: olen ise enda

peremees

ABI SAAD• Töötukassa (kuni 30.04.2009 Tööturuamet) Valgamaa osakond tel: 767 9788; 527 2238 e-post: merike.metsavas@tta.ee veeb: http://www.tootukassa.ee• Pille Paberits kutse- ja karjäärinõustaja Valga maavalitsuses tel: 766 6189; 5567 5019 e-post: pille.paberits@valgamv.ee• Mart Jallai karjääriinfo spetsialist Valga maavalitsuses tel: 766 6116; 5453 7701 e-post:• Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur Ülle Vilo Ettevõtluskonsultant tel: 767 9802; 510 3254 e-post: Ylle.Vilo@arenguagentuur.ee• Jana Iljin Ettevõtluskonsultant tel: 763 5410; 526 8598 e-post: Jana.Iljin@arenguagentuur.ee veeb: www.arenguagentuur.ee• MTÜ Sebra Koolitused Marek Mekk tel: 523 7793 e-post: marek@sebrake.ee

mai 2009 3

Muusika, ettevõtlus ja Martin HoolmaMARTIN HOOLMAStockholmi kõrgem majanduskool Riias

«Kas olla nagu üldine hall mass või teha midagi teistmoodi ja eristuda?» Juba keskkoolis mõtlesin, mida teha lisaks iga-päevasele õppetööle ning kuidas võiks see mulle tulevikus kasutoov olla. Ma tahtsin ja tahan siiamaani tulevikus edu-kas olla!

Harjutasin kolm aastat iga päev 2–4 tundi Nõo reaalgümnaasiumi internaadi keldris trumme ning olin motiveeritud trummimänguga tippu jõudma. Pärast saates “Talendijaht” osalemist ning eel-saate võitmist sain mitmeid kutseid esine-ma eri üritustele, mis andis võimaluse taskuraha teenimiseks.

Nüüd ilmnes probleem, sest maksed oli vaja teha ametlikult, kuid kuidas seda teha? Otsisin infot internetist ja konsult-eerisin tuttavatega ning otsustasin oma isikliku firma rajada. Edasised finantste-hingud ei olnud enam probleemiks ja mu firma tegevus hakkas vaikselt hoogu koguma. Samas olin valmis saavutama midagi enamat ja hakkasin sellele üha enam mõtlema.

Firma olemasolu avas võimaluse raha taotlemiseks projekt kirjutada ning isik-likku ettevõtlust veelgi laiendada. Hakka-sin ideid otsima, neid tulevikuvisioonideks ümber kujundama ja siis paberile kirja panema. Kirjutasin paralleelselt kooli lõ-petamisega projekti ning käisin sellega seoses Valgamaa arenguagentuuris paran-dusi tegemas.

Pärast Nõo reaalgümnaasiumi lõ-petamist esitasin projekti Tööturua-metile, kus see vastu võeti ja mulle eraldati Euroopa Sotsiaalfondist 70 000 Eesti krooni. Projekt seisneb showde korraldamises ja koostöö tegemises muusikutega.

Firma oli alustatud ning projekt oli samuti esitatud, kuid majandusteadmi-

si ja äriplaneerimisoskusi mul palju ei olnud. Nüüd õpin Stockholmi kõrge-mas majanduskoolis (SSE) Riias, et tu-levikus firma edukana toimima pan-na.

Pärast tehnika saabumist Saksa-maalt hakkasin show-kavasid koosta-ma ja harjutama. Olin jõudnud enne jõule mitmeid esinemisi planeerida,

kuid kahjuks, nagu äris ikka, ei laabu-nud kõik plaanide järgi. Nimelt oktoo-bris juhtus minuga Riias õnnetus – ni-hestasin parema õlaliigese, mistõttu ei olnud ma võimeline trumme harjuta-ma ja pidin kavandatud esinemised ära ütlema. See tekitas firmaga tegelemis-es lünga.

Lootsin uue aasta saabudes uue hoo-ga alustada, kuid nii uskumatu kui see ka pole, libastusin vana-aasta õhtul jääl ja sain taas õlatrauma. Pärast teist tõsist vi-gastust keelas kirurg igasuguse füüsilise pingutuse paremale käele kolme kuu jooksul, mis paratamatult mõjus negati-ivselt trummimängutehnikale ja -os-kustele. Samuti tähendab viis kuud firma mittetoimimist alustamist peaaegu ot-sast.

Trummimängutehnika tuleb üles soojendada, kavasid uuesti harjutada ja mis kõige tähtsam, tuleb leida tellimusi – see kõik võtab omakorda aega, mis tähendab, et firma tegevus lükkub veelgi kaugemasse tulevikku.

Kuidas sellest lõksust välja võiksin saada? Minu vastus: tahtejõud ja pidev tegutsemine. Olen endiselt energiline, tegudealdis ja enamgi veel – motiveeri-tud. Püüdlen oma tuleviku edukuse poole ja olen kindel, et ühel päeval ma sinna ka jõuan. Seega harjutan endiselt muusikat, omandan SSE Riga-s majandusteadmisi ning nende kahe kombinatsiooniga ka-vatsen oma visiooni (mida ma muidugi täpselt veel ei oska kirjeldada) ellu viia. Nii lihtne see ongi!

Eks ma paarikümne aasta pärast mainin, kas oli lihtne või ei.

MARITE UIBO

Valga Selveri Sõpruse tänava poolsel nur-gal on klaasist sein, mille taga võib askel-damas näha heledapäist juuksurit. Tema on Kaili Hagge, 22aastane Laatre tüdruk, kes ise oma äri püsti pani ja nii iseenda perenaiseks hakkas.

Kui ta 2006. aastal Tsirguliina kesk-kooli lõpetas, oli silme ees siht peagi po-litseivormi kandma hakata. Ent katsetel ei läinud soovitult. Siis asus mängu sõb-ranna, kes Kaili meikimis- ja stilistikakat-setustest teades tema nime Tartusse juuk-surikooli kirja pani.

Kaheaastase õppeaja käigus jäi kum-mitama ühelt õpetajalt kuuldud mõte ette-võtjaks ja ise endale leivaandjaks hakata.

Kuna keskkooli majandusõpetuse tun-dides tutvustati ettevõtluse põhitõdesid, sealhulgas äriplaani koostamist, võttis Kaili ühendust oma õpetaja Marek Meki-ga. Füüsilise isiku ettevõtlus (FIE) ja raa-matupidamine olid need teemad, millest juttu oli. Samuti sai ta kaasa eri materja-le ja soovituse pöörduda Tööturuametis-se (nüüd Töötukassa), konsultatsiooni sai ta ka Valgamaa arenguagentuurist.

«Pool aastat – suvest talveni. Oleks kindlasti ka kiiremini saanud,» naerab Kaili, kui vastab küsimusele, kui kaua läks aega, kuni midagi konkreetset paistma hakkas. «Kõige raskem oli leida konku-rente ja hinnainfot, et neid võrrelda ja oma hinnad välja töötada, et end ikka ära majandada. Bilansid olid ka päris ras-ked.»

Tulevane ettevõtja esitas oma äriplaa-ni Tööturuametisse. Kaitsmises polnud midagi hullu, komisjonis oli isegi kiide-tud. Tookord käis hindamine väga kiires-ti – nädal hiljem võis ta juba reaalselt te-

gutsema hakata ja tänavu jaanuaris ta se-da FIEna tegigi. Selleks oli Euroopa Sot-siaalfondist talle eraldatud 58 000 kroo-ni, täpselt nii palju kui küsitud.

Et ta pärast kooli lõpetamist Tartusse jääda ei tahtnud – siin on vanemad ja sõbrad – , otsis ta kohta Valgas ja leidis sellise, kus oli olemas ka põhisisustus (Tallinna solaariumifirma OÜ Sunmax). Ehkki ta oma tutvusringis end veidi rek-laamida püüdis, püsiklientuurist ei saa-nud rääkida ei algul ega praegugi. Ta on vanematelt tegijatelt kuulnud, et enne kahte-kolme aastat väga loota ei maksa-gi.

Seega on Kaili see, kelle juurde võib (praegu veel) löögile pääseda päevi jär-jekorras ootamata. Sel moel on vedanud Selverisse sisseoste tegema tulnud lätlas-tel, nii ka Põhja-Eestist siia käima tulnud. Kaili kätt ja kääre on usaldanud ka soom-lased, norrakad ja Venemaalt. «Tegelikult juba esimesel päeval, kui sättisin asju pai-ka, ja siltegi polnud väljas, taheti tulla,» meenutab ta.

Ise pusib ta ka oma raamatupidamist teha, abiks FIE käsiraamat ja kui vajali-kuks peab, küsib nõu maksuametilt. Te-ma sõnul pole maksuamet üldsegi nii hal-vaendeline koht, nagu seda ette kujuta-takse. Saanud isa julgustust praktikaju-hendajalt, soovitab ta nüüd ise teistel se-da võimalust kasutada.

Loomulikult peab juuksur end ka pi-devalt valdkonnas toimuvaga kursis hoid-ma. Sel kuul toimub Tallinnas Rootsi tipp-juuksuri eestvedamisel koolitus, mille tee-ma on meie seas levinud stressi mõju juustele – milline on seejuures õige hool-dus.

«Olen tulemusega väga rahul,» teatab Kaili. «Keegi ei käsuta, keegi ei kamanda. See on ju iga noore unistus.» Järgmine unistus on omada isiklikke ruume.

EVS lennutab kas või Kuule!

KONTAKTMTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Marek Mekk, projektijuhttel: 523 7793

Säde Kononov, projekti assistenttel: 5564 0054

e-post: valgamaa@gmail.eeveeb: www.valgaleader.ee

Läti-Valka noortevolikogu tõmbab omaealised tegevusse

Tõlliste noortekeskus tutvus Ungaris Euroopa meediapeegelpildiga

TAISI LUHTViljandi Kultuuriakadeemia

22.–29. märtsini aastal 2008 toimus Ungaris noorteprojekt nimega «Europe in the mirror of the media». Projektis osales viis riiki: Eesti, Soo-me, Ungari, Sloveenia ja Portugal. Eestit esinda-sid Tsirguliina noortekeskuse TANK aktivistid Kersti Kond, Taisi Luht, Kristel Orula, Siim Kukk, Kristo Vainonen ja Taavi Ivan ning juhendja Sig-rit Säinas. Kogu tegevus toimus Ungari pealin-nas Budapestis.

Kohale jõudes tutvusime teiste riikide noorte-ga ja mängisime põnevaid mänge, mis meid oma-vahel ühendasid. Kuna tegemist oli meediateema-lise projektiga, puutusime palju kokku filmimise, näitlemise ja muidugi monteerimisega. Saime tut-tavaks filmi tegemise trikkidega. Projekti eesmärk oli saada valmis lühifilm «Daily life in Europe» (Euroopa igapäevaelu).

Iga päev oli uus teema, kuidas meediale lä-heneda. Hommikuti jagati kõik noored gruppi-desse, et kõikidega saaks lähemalt tuttavaks ja et filmid tuleksid huvitavamad. Päev kujunes väl-ja nii, et hommikul lasti fantaasial lennata ehk tehti plaan, kuidas ja mida teha. Pärast lõunat asuti filmima ja hiljem monteeriti see program-mi abil kokku.

Enamjaolt tegime lühifilme, kuid ühel päeval pidime keskenduma ka reklaami valmimisele.

Eestlastes tekitas filmimine palju põnevust ja kohati tundus, et mõnele meist hakkas peaosa täit-mine väga meeltmööda olema. Õhtuti vaatasime, mida iga grupp oli päeval kokku filminud. Enamik filme olid humoorikad ja neid oli põnev jälgida. Lõpptulemus oli noorte arvates väga hea. Mina jäin ka väga rahule.

Kõige oodatumaks kujunesid rahvusõhtud, kus iga riik sai oma meediat tutvustada, rahvus-sööki esitleda, teha viktoriine/mänge ja taustaks sai kuulata vastava riigi muusikat. Esimene õhtu oli eestlaste korraldada. Selleks olime väga ette valmistunud. Tutvustasime noortekeskust TANK, rääkisime televisoonist ja raadiojaamadest. Teis-tele maitsmiseks olime kaasa võtnud šokolaadi, komme, musta leiba, vutimune, kamapalle, soo-last silku, juustu ja mulgikapsast. Laud tühjenes üpris kiiresti ning saime kiita, et meil on suure-pärane šokolaad ja must leib. Mängisime «katkist telefoni», taustaks mängisid Smilers, Terminator, Laura jpt. Järgmisel päeval kuulsime, et olime teistele riikidele n-ö kõrge lati seadnud ja see te-gi heameelt.

Projekt ületas peaaegu kõik meie ootused. Saime suhelda eksootiliste portugallastega, tut-vuda imelise Budapestiga, filmida põnevates koh-tades põnevate inimestega, süüa ehtsat Portuga-li magusat ananassi, õppida portugali, soome, un-gari ja sloveenia keeles kasulikke väljendeid ja palju palju muud. See projekt andis juurde suht-lemisjulgust, enesekindlust ja tahet teha ise uus projekt. Natuke kahju oli sellest, et õhtuti polnud meil oma jämmimisruumi, sest söökla pandi luk-ku. Me ei lasknud end sellest väga heidutada, sest meil olid ju suured magamistoad, kus sai õdusalt juttu rääkida ja mängida. Tulevikus soovime uuesti taolistest projektidest osa võtta.

Aga kui Sina soovid veel ekstreemsemaid ja uskumatumaid kogemusi, põnevamaid seiklusi ja uusi tutvusi välismaalt, vaata kindlasti koos oma sõpradega programmi Euroopa Noorte ko-dulehekülge www. euroopa.ee. Sealt leiate pöö-raseid pakkumisi, millest mina soovitan kindlas-ti kinni haarata, sest noor peab ikka seiklema ja maailma avastama. Kõik juhised, kuidas projek-tist osa võtta, on sel leheküljel olemas. Ning kui projekti kirjutamisega hätta jääd, siis võid julgelt abi küsida Euroopa Noorte infotelefonil.

Nii et võta oma sõbrad kampa ja minge Eu-roopa Noorte abil maailma avastama!

4 mai 2009

MARITE UIBO

9. mail toimus Valga kaksiklinnas Val-kas järjekordne suur heategevuslik pii-rilaat. Müügi-ostu ja muude tegevuste kõrval pakkus soovijatele harivat ja lõ-busat meelelahutust ka seltskond noo-ri – Valka noortevolikogu.

Noortevolikogu töö käivitus kohe esimesel katsel 2005. aasta septemb-ris. Pärast seda kui toonane noorsoo-töötaja koolidesse, klubidesse ja orga-nisatsioonidesse kirja läkitas palvega saata kaks esindajat loodava ühendu-se avakoosolekule.

Kokku tuli umbes 15 inimest, kel-le hulgas ka nii töötavad kui mittetöö-tavad üliõpilased. Valiti esimees, pro-tokollija ja teatud valdkondade (kul-tuur, sport, reklaam) eest vastutajad.

Esimene suur saavutus ei lasknud end kaua oodata – juba sama aasta septembris avasid nad linnas noorte-büroo, mille tegevus on sisuliselt sama, mis noortekeskustel Eestis.

Valka noorsootöö praegune spetsia-list Romina Meļņika, kes toona õppis kohaliku keskkooli lõpuklassis ja tegut-ses aktiivselt noorteklubis Pagrabs (Kel-der), ütles, et algul oli nende eesmärk peamiselt kokkukäimisvõimaluste ja vaba aja sisustamise korraldamine.

Ajapikku on lisandnunud ka suund tegutseda kodulinna arengu ja kaaslin-laste heaks. Volikogu esimees Zanda Cekula lisas, et nii ei tegelegi ühendus ainult meelelahutusega vaid ka heate-

gevuse ja linnapildi paremaks muutmi-sega.

Romina ja Zanda on need kaks, kes on volikoguga seotud olnud algusest peaale. Zanda on praegu Riia Pedagoo-gilise Ülikooli Cēsise osakonna avalike suhete tudeng, tookord õppis ta 10. klassis ja kuulus militaarsesse noorte-organisatsiooni Jaunsargi.

«Häid mõtteid, mida teha, on palju, kuid tihti on probleem rahas. Aga me ei karda, midagi ikka välja mõtleme,» rää-kis Zanda, kelle juhtmõte Valka linna kdulehel on «Kui mulle öeldakse, et ees ootavad raskused, ma ei karda, vaid ta-han ise tüüri juures olla».

Volikogu tegemiste hulgas on näi-teks laste mänguväljakud, millest ühe kallal pusiti 13 tundi jutti. Lõpuks läks pimedaks, mistõttu osa prožektorite hoidjaiks ja valguse näitajaiks raken-dus. Teise puhul oli tarvis lammutada põlenud hoone varemed.

Ise on tehtud ka puidust pinke, mi-da õpiti kolmepäevases laagris – alates palkide koorimisest kuni maasse löö-miseni või ühendamiseni. Lihtsalt ko-ristustalgutel osalemist ja puude istu-tamist poleks selle kõrval nagu mõtet mainidagi.

Nende algatatud on ka selline akt-sioon nagu «Valka linna mõõtmine

noortes». Linnas hõigati välja üleskut-se tulla ühel õhtul kohale, võtta kätest kinni ja seista kindlate punktide vahe-le jäävale lõigule. Samas avati linna re-kordite raamat, kuhu kanti näiteks ka üritusel viibinute hulgast valitud kõi-ge pikem tüdruk ja poiss, kõige pike-ma patsi omanik jne.

Tänavu kutsuti linlasi valima mil-legipoolest silma paistnud naisi. Nii tä-histati naistepäeva ja tunnustati päe-vakangelasi kümnes nominatsioonis. Koostööd tehakse linnavalitsuse ja kul-tuurimajaga.

Igal aastal jõulude ajal korraldavad noored vähekindlustatud perede laste-le suunatud heategevusliku kampaa-nia, pöördudes aktiivselt nii ettevõtja-te kui eraisikute poole. «Olgu tegemist väikese kingituse, rahasumma või maiustusega, kõik on abiks,» ütles Ro-mina ja lisas, et suuri annetusi ei saa praegusel ajal ju tahtagi.

Piirilaatadel on noored tegevuste läbiviijana olnud väljas kogu tegutse-misaja vältel. Kuna tänavu langes laat Euroopa päevale, korraldati muuhul-gas selleteemaline mäng. Mai lõpus leiab rohelise mõtteviisiga neidude ja noormeeste eestvedamisel kesklinnas aset keskkonnateemaline interaktiivne üritus mängude, filmivaatamise ja in-fo jagamisega nii olmejäätmete kogu-misest-sorteerimiset kui muust vald-konda puutuvast.

Romina ja Zanda rõõmustavad, et neli aastat kestnud töö näib kestvat edaspidigi, sest tänavu tuli volikogus-se eriti palju põhikooliealisi noori.

Projekti toetavad:

SIIRI LIIVA Puka avatud noortekeskusvabatahtlik Proyecto Alma de Niño lastekodus Kolumbias

Päris kuule (veel!) EVSiga minna ei saa. Küll aga saab selle abil minna tei-sele poole maakera, näiteks Kolum-biasse, kus ma praegu kolmandat kuud ka olen. Aga mis peitub selle müstilise kolmetähelise lühendi EVS taga? Ei midagi muud kui sõnad Euroopa Va-batahtlik Teenistus. «Mh?» küsid jätku-valt arusaamatult? Kas tegemist on sõ-javäeteenistusega?

Ei, ei – EVS on mõeldud kõigile vä-hegi seiklusvalmitele ning julgetele Eu-roopa Liidu noortele vanuses 18-30, kes on valmis esitama väljakutse nii iseendale kui ümbritsevale maailmale. Mõeldud on noortele, kel ei ole mida-gi selle vastu, et veeta kaks kuud kuni aasta mõnes võõrriigis, õppida selle keelt ja kultuuri ning teha samal ajal vabatahtlikku tööd lasteaias, noorte-keskuses, lastekodus, loomaaias, loo-duskaitsealal, ülikooli või muu taolise asutuse juures.

«Kõlab toredalt, aga kust ma raha selle jaoks peaks võtma?» küsid Sa kahtlustavalt. Kõige ägedam asi selle programmi juures on, et see kõik on Sulle praktiliselt tasuta! Programm ka-tab projekti ettevalmistuskulud, reisi-kulud sihtriiki ja tagasi, kohalikud toi-du-, eluaseme- ja transpordikulud, kee-leõppe-, väikese ühiskondliku projekti läbiviimise kulud ning koju tagasi tul-les oma kogemuse jagamiseks vajami-nevad kulud.

Jõudsin Kolumbiasse 31. jaanuaril ja minu vabatahtlik teenistus kestab pool aastat ehk juulikuu lõpuni. Esime-se kuu veetsin koos kaasvabatahtlikega Kolumbia pealinnas Bogotàs hispaania keelt õppides, kolumbia kasuperekon-nas elades ja erinevates kultuuri tutvus-tavates ettevõtmistes osaledes. Muuhul-gas sain tuttavaks Kolumbias juba seit-se aastat elanud ja kolumblasega abielus oleva eestlanna Eve Hurtadoga.

24. veebruaril toodi meid koos kaasvabatahtliku rootslase Filipiga Me-sitas del Colegio nimelisse väikelinna, mis asub umbes 60 km kaugusel pea-linnast ning kus elab kuni 20 000 ini-

mest. Siin asuvad ka sellise toreda asu-tuse nagu Proyecto Alma de Niño las-tekodu kaks maja – La Finca poistele ning Villa Ruth tüdrukutele, mis kok-ku koondavad umbes 120 last. See on-gi koht, kus mina oma vabatahtlikku tööd teen.

Mis on mu tööülesanded? Kuna Kolumbias võtab kõik aega, siis konk-reetseid tööülesandeid mul veel ei ole. Küll aga olen esimese pooleteise kuu jooksul aidanud korrastada asutuse pa-berimajandust, aidanud selle sotsiaal-töötajat, värvinud ja kaunistanud ruu-me, teinud seinakalendri La Fincale, õppinud tundma siinseid poisse ja tüd-rukuid ning selle kõige käigus hakanud

rääkima hispaania keelt. Varsti hakkan andma inglise keele tunde ja assistee-rima mõlema maja koordinaatoreid.

Mesitas del Colegio väikelinn on ju-malik koht mägede keskel ning oma töö, töökaaslaste ja tööülesannete abi-ga õpin ma tundma kolumbia kultuuri ja keele omapärasid. Kas teadsid, et li-saks paljuteatud narkokaubandusele on Kolumbia tegelikult ka kirjaniku Gabri-ela Garcia Marquezi sünnimaa, siin on rikkalik loodus, hea toit ja muusika ning väga ägedad inimesed? Minagi ei tead-nud seda varem – kuid just seda ja pal-ju muud õpetab mulle EVS! Ja ma ise poleks kunagi uskunud, et juba kahe kuuga oskan hispaania keelt rääkida!

Mind lennutas Kolumbiasse MTÜ Continuous Action programmi Eu-roopa Noored alaprogrammi Euroo-pa Vabatahtliku Teenistuse vahendu-sel.

Loe minu tegemistest lähemalt aja-veebi «Minu Kolumbia» vahendusel http://minukolumbia.wordpress.com ning uuri lisa Euroopa Noored Eesti büroo kodulehelt http://euroopa.noo-red.ee/vabatahtlik ja MTÜ Continuous Action kodukalt http://www.continu-ousaction.ee

Kui juba mina olen nii kaugele saa-nud, saad ka Sina! Kutsun Sindki EV-Si lennule iseennast, elu ja maailma avastama!