NARVA LINNA ARENGUKAVA 2008 2024...NARVA LINNA ARENGUKAVA 2008–2024 Narva 2007—2020 KINNITATUD...
Transcript of NARVA LINNA ARENGUKAVA 2008 2024...NARVA LINNA ARENGUKAVA 2008–2024 Narva 2007—2020 KINNITATUD...
NARVA LINNA ARENGUKAVA
2008–2024
Narva 2007—2020
KINNITATUD
Narva Linnavolikogu
26.09.2007
määrusega nr. 36
Muudetud
18.12.2007 määrusеga nr. 43;
15.05.2008 määrusеga nr. 28;
25.09.2008 määrusеga nr. 38;
25.09.2009 määrusеga nr. 27;
27.05.2010 määrusеga nr. 21;
23.09.2010 määrusеga nr. 32;
08.09.2011 määrusеga nr. 7;
20.09.2012 määrusеga nr. 21;
26.09.2013 määrusеga nr. 22;
25.09.2014 määrusеga nr. 20;
24.09.2015 määrusеga nr. 27;
15.09.2016 määrusеga nr. 19;
21.09.2017 määrusеga nr. 17;
22.02.2018 määrusеga nr. 4;
20.09.2018 määrusеga nr. 16;
26.09.2019 määrusеga nr. 20;
24.09.2020 määrusеga nr. 15.
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3
2. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE JA ANALÜÜS ................................................ 4
2.2. Keskkond ja ökoloogia ............................................................................................... 4 2.3. Rahvastik .................................................................................................................... 5 2.4. Infrastruktuur .............................................................................................................. 9 2.5. Ettevõtlus .................................................................................................................... 9 2.6. Turism ....................................................................................................................... 10
2.7. Tööhõive ................................................................................................................... 14 2.8. Sotsiaalhooldus ja tervishoid .................................................................................... 17 2.9. Haridus, kultuur, vabaaeg ja sport ............................................................................ 19 2.10. Koostöö ja partnerid ............................................................................................... 22
2.11. 2007. aasta hetkeolukorra näitajad ......................................................................... 22 2.12. 2011. aasta hetkeolukorra näitajad ......................................................................... 23 2.13. 2014. aasta hetkeolukorra näitajad ......................................................................... 25
2.14. 2017. aastaks planeeritud hetkeolukorra näitajad ................................................... 26 2.15. Narva hetkeolukorra SWOT-analüüs ..................................................................... 27
3. NARVA LINNA ARENGUVISIOON 2024. AASTAKS ....................................... 31
3.1. Missioon ................................................................................................................... 31
3.2. Narva linna tunnuslause ja logo................................................................................ 31 3.3. Visioon ..................................................................................................................... 31
3.4. Strateegilised eesmärgid ........................................................................................... 31
4. TULEMUSTE SAAVUTAMISE HINDAMINE .................................................... 37
4.1. Hindamise metoodika ............................................................................................... 37 4.2. Mõõdikud ja andmed ................................................................................................ 37
5. TEGEVUSKAVA ...................................................................................................... 40
6. NARVA LINNA JA LINNA ARVESTUSÜKSUSE EELARVESTRATEEGIA
2021-2024 ........................................................................................................................ 55
LISA 1. MÕÕDIKUTE VÕRDLEVAD VÄÄRTUSED JA INDEKSITE
VÄÄRTUSTE ARVUTAMINE AASTAL 2007 ......................................................... 81
LISA 2. MÕÕDIKUTE VÕRDLEVAD VÄÄRTUSED JA INDEKSITE
VÄÄRTUSTE ARVUTAMINE AASTAL 2011 ......................................................... 85
LISA 3. MÕÕDIKUTE VÕRDLEVAD VÄÄRTUSED JA INDEKSITE
VÄÄRTUSTE ARVUTAMINE AASTAL 2014 ......................................................... 89
3
1. SISSEJUHATUS
Käesoleva dokumendi ülesandeks on määratleda Narva linna arengu eesmärgid ja nende
saavutamise võimalused keskmises ja lühiajalises perspektiivis – eesmärgid, mille
saavutamine võimaldaks täita kohaliku omavalitsuse missiooni ja saavutada kuni 2024.
aastani määratud linna arengu strateegilise visiooni.
Linna arengu eesmärgid arvestavad kohalikku spetsiifikat ja hetkeolukorda, seejuures ei
ole arengueesmärgid vastuolus Ida-Virumaa arengustrateegiaga aastateks 2005-2013
ning Maakonna arengukava 2014 – 2020 eelnõuga ja käesoleva dokumendi eesmärkide
saavutamine aitab saavutada maakonna tasemel püstitatud eesmärke.
Linna arengustrateegia väljätöötamisel ja strateegiliste eesmärkide määramisel on
arvestatud probleemide ja kitsaskohtade integreeritud lahendustega (majanduslikke,
sotsiaalseid, keskkonnaalaseid jt probleeme integreeritud käsitlus).
Tegevuskava koostamisest võtsid osa kõik linnavalitsuse ametid. Samuti on käesoleva
dokumendi projekt seadusega sätestatud aja jooksul olnud avalikuks aruteluks ning
ettepanekute ja paranduste tegemiseks kättesaadav.
Arengukava eesmärkide saavutamise hindamise metoodika töötas välja firma Geomedia,
mis on Eestis tunnustatud ekspert arengukavade koostamise ja konsulteerimise alal.
4
2. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE JA ANALÜÜS
2.1. Geograafiline asend
Narva linn asub Eesti kirdeosas Venemaa piiril, Tallinnast 212 km ida pool ja Sankt-
Peterburgist 150 km lääne pool (vt. joonis 1). Linn seisab Narva jõe vasakul kaldal, 14
km kaugusel selle Soome lahte suubumise kohast, kus asub kuurortlinn Narva-Jõesuu.
Linna pindala - 84,5 km2. Narva kuulub Ida-Viru maakonna koosseisu ja on Eesti kõige
suurem piirilinn. Peale Eesti astumist Euroopa Liitu 2004. aastal, sai Narvast EL
piirilinn. 2007. aastal Eesti ühines Schengeni viisaruumiga.
2.2. Keskkond ja ökoloogia
Eesti asub Ida-Euroopa tasandikul. Riia ja Soome lahe kallastelt alates suureneb
maapinna kõrgus järkjärgult ida ja kagu suunas. Põhja-Eestis paljastuvad ordoviitsiumi
ja siluriajastu lubjakivisetted, mis on nähtavad järskudel astangutel (klintidel) kogu
Soome lahe kalda ulatuses.
Kuna Eesti asub merekliimalt kontinentaalkliimale üleminekutsoonis, siis on talved siin
suhteliselt pehmed ja suved mõõdukalt soojad. Hüdrometeoroloogia Instituudi andmetel
oli 2011. aastal Narvas keskmine temperatuur talvel – 6º C, suvel + 18,4º C. Minimaalne
temperatuur (veebruar 2011 a.) – 30,1º C, maksimaalne temperatuur (juuli 2011 a.) +
31,7º C. Aastane sademete hulk ligikaudu 600 mm, päevade arv, kus sademeid oli üle 1
mm – umbes 130.
Peamisteks Narva looduskaitseobjektideks on samanimeline Narva jõgi, Narva
veehoidla ja vanalinna piiril asuv Pimeaia park.
Unikaalseks loodusnähtuseks on Narva kosed, mis asuvad Narva linna piiril, kohas, kus
Kreenholmi saar poolitab jõe kaheks. Idapoolse kose kõrgus on 6-6,6 m ja läänepoolse
kõrgus 3,2-6,5 m. Narva Hüdroelektrijaama töö tõttu on kosed suurema osa ajast
veevaesed, nende ilu on võimalik ainult siis, kui Narva veehoidlast lastakse osa vett
mööda vana jõesängi välja.
Narva veehoidla ehitati 1956. aastal Narva Hüdroelektrijaama jaoks veevoolu ööpäevase
reguleerimise eesmärgil. Edaspidi sai veehoidlast veevarustuse allikas ja kahe üle 2000
MW võimsusega soojuselektrijaama (Balti ja Eesti) jahutusveekogu. Kui elektrijaamas
töötavad kõik katlad, siis Eesti elektrijaam on võimeline ühes tunnis välja töötama 1615
Joonis 1. Narva linna geograafiline asend.
5
MWh, aga Balti elektrijaam - 765 MWh.
2009. aasta sügisest töötab Narva elektrijaamades kaks uut
keevkihtpõletustehnoloogiapõhist energiaplokki, kus põletatakse koos põlevkiviga ka
biokütust (puiduhaket). Kahe uue energiaploki taastuvenergia aastatoodang on
keskmiselt 260-280 GWh, mis moodustab kogu Eesti aastasest elektritarbimisest ligi
4%.
Kui vaadata Narvast ja selle ümbrusest tehtud sputnikupilte, siis torkavad silma kaks
linnast lõuna pool asuvat ulatuslikku piirkonda – need on Balti Soojuselektrijaama
tuhaväljad (esimese pindala – 490 ha, teise – 570 ha). Teine tuhaväli on alates 1987.
aastast kasutusest väljas. 2008. aastal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetatud
keskkonnaprojekti raames osa tuhaväljast on ümber kujundatud tööstuslike jäätmete
prügilaks, ülejäänud on haljastatud ning sellele on rajatud tuulepark. Tuulikupargi
koguvõimsus on 39 MW ja aastane elektritoodang umbes 90 GWh.
Vaatamata Narva Elektrijaama lähedusele on kahjulike ainete sisaldus õhus normide
piirides. Mõõtmisi teostab linnas asuv keskkonnaseire jaam, mõõtmistulemused on
esitatud allpool toodud tabelis.
Tabel 1. Õhus sisalduvate kahjulike ainete kontsentratsioonid aastate lõikes, µg/m³
2008* 2009** 2010
aasta
keskmine
maksimaalne ööpäevakesk
mine
aasta
keskmine
maksimaalne
ööpäevakesk
mine
aasta
keskmine
maksimaalne
ööpäevakesk
mine
SO2 (norm 20 µg/m³ |
125 µg/m³) 3,8 4,7 1,6 9,7 2,1 16,7
NO2 (norm 40 µg/m³ |
200 µg/m³) 10,2 19,3 11,1 38,7 12,3 51,3
H2S (norm 8 µg/m³) 1,3 3,2 1,7 8,5 0,9 5,1
HCHO (norm 50 µg/m³) 7,9 21 6,4 21,8 7,3 39,8 * 2008. aastal mõõdeti saasteainete tasemeid vaid aasta lõpus kuu aega.
** 2009. aasta novembri lõpus muudeti jaama asukohta, siis on ka novembri lõpuni arvestatud saastetasemeid,
mis mõõdetud Grafovi tänaval ning alates novembri lõpust Kreenholmi tänaval mõõdetud andmeid.
Allikas: Riikliku keskkonnaseire alamprogramm, välisõhu seired
2006. aastal suleti normidele mittevastavuse tõttu Narva olmejäätmete prügila, mis asus
Vaivara valla territooriumil. Prügila töötas alates 1975. aastast, selle pindala oli
ligikaudu 16 ha, prügikihi paksus umbes 10 meetrit ja prügi kogukaal – ligikaudu 0,76
milj. tonni. Prügila sulgemistööd teostati vastavalt kehtestatud normidele. Narva linna
olmejäätmete sorteerimiseks ehitati jäätmekäitluskeskus mis tegutseb 2007. aastast.
Sorteeritud prügi tuleb vedada kaasaegsesse Uikala prügilasse, mis asub Ida-Virumaal,
Jõhvi linnast viie kilomeetri kaugusel põhja suunas.
Praegu käib Narvas töö jäätmete kogumise ja vastuvõtmise paremaks organiseerimiseks,
mis peab vähendama ohtlike jäätmete keskkonda sattumise riski.
2.3. Rahvastik
Narva on elanike arvult Tallinna ja Tartu järel vabariigis kolmandal kohal. 01.01.2012
seisuga elab Narva linnas 64 057 inimest. Viimase kahe aastakümne (1990. aastal 82,2
tuhat) jooksul on elanikkonna arv pidevalt vähenenud, kuid viimasel kümnendil on
kahanemise tempo suhteliselt stabiilne (vt. tabel 2).
6
Tabel 2. Narva linna elanike arv aasta alguseks, tuhat inimest.
2003
aasta
2004
aasta
2005
aasta
2006
aasta
2007
aasta
2008
aasta
2009
aasta
2010
aasta
2011
aasta
2012
aasta
69,8 69,7 69,4 68,9 67,5 66,6 65,9 65,5 64,7 64,0 Allikas: Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo
Narva linna elanike üksikasjalik vanuseline ja sooline struktuur on esitatud tabelis 3.
Tabel 3. Elanike jaotumine soo ja vanuse järgi seisuga 01.01.2012.a.
Vanuserühm Kokku Mehed Naised
0 – 4 2 843 1 487 1 356
5 – 9 3 088 1 544 1 544
10 – 14 2 744 1 467 1 277
15 – 19 2 694 1 404 1 290
20 – 24 4 434 2 307 2 127
25 – 29 4 439 2 378 2 061
30 – 34 4 016 2 079 1 937
35 – 39 4 456 2 177 2 279
40 – 44 4 212 2 034 2 178
45 –49 4 564 2 101 2 463
50 – 54 5 411 2 403 3 008
55 – 59 5 151 2 190 2 961
60 – 64 4 649 1 828 2 821
65 – 69 2 333 857 1 476
70 – 74 3 833 1 242 2 591
75 – 79 2 516 643 1 873
80 – 84 1 838 429 1 409
85 + 836 154 682
Kokku 64 057 28 724 35 333 Allikas: Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo
Joonis 2 on koostatud tabeli 3 alusel selleks, et anda kujundlik ülevaade ühiskonna
struktuurist ja prognoosida struktuurimuutusi.
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
0 –
4
5 –
9
10
–1
4
15
–1
9
20
–2
4
25
–2
9
30
–3
4
35
–3
9
40
–4
4
45
–4
9
50
–5
4
55
–5
9
60
–6
4
65
–6
9
70
–7
4
75
–7
9
80
–8
4
85
+
Naised
Mehed
Joonis 2. Elanike arv soo ja vanuserühmade järgi (01.01.2012)
7
Joonisel 2 esitatud Narva linna elanike struktuurist võib teha järelduse, et väikeste
migratsioonimõjude juures hakkab proportsioon töötava elanikkonna ja pensionäride
vahel muutuma. Lähima kahekümne aasta jooksul on oodata tööealise elanikkonna osa
olulist vähenemist võrreldes pensionäride osaga. Niisiis, võttes arvesse rahvastiku
negatiivset iivet (vt. tabel 4), võib iga teovõimelise Narva elaniku jaoks ette näha
sotsiaalse koormuse ja vastutuse suurenemist lähemas perspektiivis. Sellise situatsiooni
parandamiseks tuleb võtta vastu meetmed, mis suurendavad sündimust ja tekitavad
olukorra, kus noored tahavad Narvas elada ja töötada.
Tabel 4. Rahvastiku loomulik iive
Aasta Sünnid Surmad Iive
2002 693 1 058 -365
2003 611 1 008 -397
2004 670 881 -211
2005 687 895 -208
2006 634 858 -224
2007 557 993 -436
2008 644 949 -305
2009 645 917 -272
2010 536 885 -349
2011 531 792 -261 Allikas: Ida-Viru Perekonnaseisu osakonnd
Analüüsides rahvastiku muutumise andmeid tabelist 4 ja võrreldes neid tabeli 2
andmetega, võib teha järelduse, et Narva linna elanikkonna vähenemine ei toimu ainult
loomulikel põhjustel, ning et üha suuremat roll mängib selles migratsioon Narva linnast.
Tabel 5. Abielude ja lahutuste arv
Aasta Abielude arv Lahutuste arv
2002 321 277
2003 362 191
2004 452 198
2005 462 203
2006 563 206
2007 617 170
2008 478 209
2009 373 195
2010 369 173
2011 385 185 Allikas: Ida-Viru Perekonnaseisu osakonnd
Sotsiaalsest aspektist võib negatiivseks pidada viimastel aastatel vähenenud abielude
arvu, kusjuures abielulahutuste arv on jäänud stabiilseks (vt. tabel 5).
Narva linnas elavad kompaktselt koos paljud rahvused, keda Eestis peetakse
rahvusvähemusteks, mis jätab oma jälje paljudele eluvaldkondadele. Tabel 6 esitatud
andmetest selgub, et rahvusliku koosseisu järgi moodustavad venelased üle 80%
elanikkonna, eestlasi on vaid 4% (vt. joonis 3).
Tabel 6. Elanikkonna rahvuslik
koosseis seisuga 01.01.2012
Rahvus Inimeste arv
Eestlased 2 438
8
Venelased 52 677
Ukrainlased 1 612
Valgevenelased 1 362
Soomlased 460
Tatarlased 313
Teised rahvused 5 195 Allikas: Narva Linnavalitsuse Elanikkonna
Registreerimise Büroo
4%
82%
3%2%
1%0% 8%
Eestlased
Venelased
Ukrainlased
Valgevenelased
Soomlased
Tatarlased
Teised rahvused
Joonis 3. Elanikkonna rahvuslik koosseis % (01.01.2012)
Eesti kodanikud moodustavad Narva elanikkonnast vähem kui poole – ligikaudu 47%.
Umbes 36% elanikest on Venemaa kodanikud, 16% narvakatest on kodakondsuseta
isikud. Vähene riigikeele oskus mõjutab negatiivselt Narva elanike konkurentsivõimet ja
motivatsiooni. Siiski tuleb märkida, et igal aastal suureneb Eesti kodanike arv ja paraneb
riigikeele oskus, mis on otseselt seotud kodakondsuse saamisega gümnaasium
lõpueksamite sooritamisel, samuti sünnijärgselt kodakondsuse saamisega.
Tabel 7. Elanikkonna jaotumine kodakondsuse järgi
seisuga 01.01.2012
Kodakondsus Inimeste arv
Eesti 29 858
Venemaa 23 208
Ukraina 164
Valgevene 51
Läti 87
Leedu 98
Teiste riikide 188
Kodakondsuseta isikud 10 278 Allikas: Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo
47%36%
1%
16%
Eesti
Vene
Muud
Määratlemata
9
Joonis 4. Elanikkonna jaotus kodakondsuse järgi % (01.01.2012).
2.4. Infrastruktuur
Linna läbib Euroopa tähtsusega automagistraal (E20) ja Tallinn-Peterburgi raudtee, mida
mööda veetakse põhiline osa vabariigi eksport- ja importkaupadest.
Linnas on raudtee- ja autobussijaam ning lahtised ja kinnised tollilaod, töötab Euroopa
normidele ja standarditele vastav veoautode tolliterminal. 5 km kaugusel linnast asub
lennuväli, mis on võimeline vastu võtma väikelennukeid ja koptereid, mida võib
tulevikus kasutada Narvat külastavate turistide ja ärimeeste teenindamiseks mõeldud
infrastruktuuri loomisel. Lähimad suured rahvusvahelised lennujaamad asuvad Tallinnas
(212 km) ja Sankt-Peterburgis (150 km).
Narvast 25 km kaugusel asub Sillamäe sadam – EL kõige idapoolsem süvasadam.
Sadamakaid on võimelised vastu võtma suuri kaubalaevu, mis saabuvad Balti merre
Taani väinade kaudu, samuti reisilaevu, mis liiguvad Sillamäe-Kotka liinil.
2.5. Ettevõtlus
01.01.2012. a. seisuga on Narvas registreeritud 3240 ettevõtjat, neist füüsilisest isikust
ettevõtjate koguarv on 942 (vt. tabel 8).
Tabel 8. Registreeritud ettevõtjate arv
01.01.2010 01.01.2011 01.01.2012
Füüsilisest isikust ettevõtjad 1 001 973 942
Tulundusühistud 53 51 49
Täisühingud 54 57 59
Osaühingud 1 623 1 709 1 936
Aktsiaseltsid 84 76 66
Usaldusühingud 81 100 116
Registreeritud Ettevõtteregistris 72 72 72 Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Levinuim ettevõtluse vorm Narva ettevõtjate seas on osaühing. 01.01.2012.a. seisuga oli
selliste ettevõtjate üldarv 1936 (60% registreeritud ettevõtjate üldarvust).
Vaatamata igal aastal suurenevale ettevõtjate arvule on ettevõtlusaktiivsus Narva elanike
seas madal. Nii tuli 2011. a. andmetel iga tuhande Narva elaniku kohta 50 registreeritud
ettevõtet, samal ajal oli Eesti keskmine näitaja – 120, ja Tallinnas – 180, mis on Narva
näitajast 3,6 korda suurem. Kohaliku elanikkonna madal ettevõtlusaktiivsus on osalt
tingitud sellest, et ajalooliselt on linna majandusvaldkonnas valitsenud suurettevõtted
suure töötajate arvuga ning inimestel puudus vajadus tegeleda individuaalse
ettevõtlusega. Praegu osutab ettevõtlusaktiivsuse näitaja madalale konkurentsile ja
täitmata ettevõtlusniššidele turul, mis omakorda on arenguperspektiiviks.
Kaks Narvas registreeritud ettevõtet on suurettevõtted (töötajaid üle 250): OÜ Komas
Estonia ja AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus. Suur tööandja on AS Narva
Elektrijaamad (töötajaid üle 1000 inimese), mis asub väljaspool linnapiire ja on
formaalselt mujal registreeritud ning sellepärast ei kajastu linnastatistikas.
Lähtuvalt Eestis ja EL vastu võetud klassifikatsioonist on tabelis 9 esitatud tänase päeva
seisuga tegutsevate Narva ettevõtete struktuur.
Tabel 9. Narva ettevõtete struktuur töötajate arvu järgi seisuga
01.04.2012
Ettevõtte tüüp %
Mikroettevõtted (kuni 10 inimest) 93,3
Väikeettevõtted (10 kuni 50 inimest) 5,4
10
Keskmised ettevõtted (50 kuni 250 inimest) 1,2
Suurettevõtted (üle 250 inimese) 0,1
Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
2012. a. alguse seisuga Narvas tegutseb 250 mujalt Eestist pärit kaubandusfirmat
(sealhulgas 120 neist on Tallinnast, 24 Tartust, 24 Sillamäelt, 13 Kohtla-Järvelt, 11
Jõhvistja, 10 Narva-Jõesuust ja 8 Rakverest).
Narvas on 18,6 ha paiknev tööstuspark Intec-Nakro, mille territooriumil asub 40
ettevõtet (01.05.2012. a. seisuga), mis tegelevad nahatöötlemisega, jalatsite
valmistamisega, õmblustöödega, metallitöötlemisega, elektroonikadetailide
valmistamisega, plastmassist detailide valmistamisega, puidutöötlemise ja
mööblivalmistamisega, ketrustöödega, kudumistöödega, valmiskangaste töötlemise ja
muude tegevusaladega. Tööstusesse uute investeeringute kaasamise eesmärgil on
arendamisel linna lõunaossa veelgi suurema pindala (60 ha) ja kaasaegse
infrastruktuuriga Narva logistika- ja tööstuspark.
2.6. Turism
Rikas ajalugu ning Narva ja Ivangorodi linnuste suurepäraselt säilinud kaitseehitised,
mis asuvad maalilise Narva jõe vastaskallastel, loovad suurepärased eeldused turismi
arendamiseks regioonis.
Sajanditepikkune linna ajalugu on säilitanud mõned ajaloo- ja kultuurimälestised.
Peamisteks ajaloolisteks vaatamisväärsusteks on:
Narva Hermanni kindlus, mille rajasid 13. sajandi lõpus taanlased. 1347. aastal
müüs Taani kuningas Põhja-Eesti koos Narvaga Liivi Ordule, mis ehitas kindluse
ümber võimsa Hermanni nimelise torniga konvendihooneks. Kindlus ja torn said
Teise maailmasõja ajal tugevalt kannatada. Taastamistööd algasid 1950-ndatel
aastatel. Külastajatele avati kindlus uuesti 1987. aastal. Kindluse restaureeritud
ruumides leidis oma koha Narva Muuseumi ekspositsioon. Keskaegne Hermanni
linnus ja Narva jõe vastaskaldal asuv Ivangorodi linnus moodustavad üheskoos
Põhja-Euroopa ühe unikaalseima kaitseehitiste kompleksi.
Narva raekoda, mis on Vana Narva arhitektuuriansambli administratiivkeskus,
kuhu kuuluvad samuti börsihoone, linnaapteek ja rikaste rootsi linnakodanike
elumajad. Tänaseni säilinud raekojahoone ehitati 1668-1671 aastatel
linnamagistraadi jaoks. Barokkstiilis maketi ja joonised tegi Georg Teuffel –
tuntud ehitaja ja skulptor Lübeckist. Projekti Stockholmis kinnitamisel lisati
sellele hollandi klassitsismi elemente. Peasissekäigu barokkstiilis portaali
valmistas Stockholmis Nicolaes Millich ja see paigaldati 1686. aastal.
Raekojahoone sai Teise maailmasõja ajal tugevalt kannatada. Põhilised
taastamistööd toimusid aastatel 1956-1964. 2004. aastal pandi Raekoja esiküljele
taastatud kell, mille kellalöögiintervall on 15 minutit.
Kunstigalerii – 1777. aastal Gloria bastionile proviandikaupluseks ehitatud
hoone. XIX sajandi teisel poolel ehitati ümber polgukasarmuteks. Teise
maailmasõja ajal sai tugevalt kannatada. Peale taastamistöid avati siin 1991.
aastal Narva muuseumi Kunstigalerii, mis on nii Narva linna kui kogu Ida-
Virumaa kunstielu oluline keskus.
XIX sajandil rajatud Pimeaed oli avalik linnaaed. Sai oma nime Pimevärava
järgi, mis kuulus linna kaitserajatiste süsteemi ja asus Victoria ja Pax bastionide
vahel. Aed asus algselt bastionidevahelisel nõlval, hiljem laiendati Victoria
bastioni territooriumile.
Mälestusmärk “Rootsi lõvi” on püstitatud 19. novembril 1700. aastal Narva all
toimunud Rootsi kuninga Karl XII ja Vene tsaari Peeter I vägede vahelises
11
lahingus langenute mälestuseks. “Rootsi lõvi” on koopia mälestusmärgist, mis
paigaldati 1936. aastal Narva läänepiirile ja purustati II maailmasõja ajal.
Taasavati 18. novembril 2000. aastal lahingu 300-nda aastapäeva auks ning on
tänapäeval Rootsi ja Eesti sõpruse ja koostöö sümboliks
Aleksandri kirik, ehitatud 1881-1884. a. Projekti autor – arhitekt O. Hippius.
Hoone on ehitatud klassitsismi elementidega historismi stiilis. Rajati aktsiaselts
«Kreenholmi Manufaktuuri Selts» rahaliste vahendite abil. I ja II maailmasõja
käigus kirik purustati. Hävis 34% hoone üldpindalast. Kirik tegutses kuni 1962.
aastani. Alates 1962. a. kuni 1970-ndate lõpuni asus peahoones
majapidamiskaupade ladu. 1990. aastal tagastati kirik luteri kogudusele.
Suurepärase akustikaga kirikut kasutatakse nii jumalateenistuste kui ka
kultuuriürituste läbiviimiseks.
Narva Ülestõusmise kirik, millele pidulik nurgakivi panek oli ajastatud kahe
imperaatori – Vene Aleksander III ja Saksa Wilhwlm II ametliku kohtumise
ajaks 5. augustil 1890. aastal. Esimese kivi pani vundamenti imperaator
Aleksander III isiklikult. Kirik ehitati täielikult Kreenholmi manufaktuuri
rahaliste vahenditega. Pühakoja pühitsemine toimus 17. novembril 1896. aastal.
Erilist vaimujõudu kiirgab meister Astafjevi poolt nikerdatud kullatud
ikonostaas. Ikoonid valmistati kiriku jaoks Moskva kunstniku Mihhail Dikarevi
töökojas ja need kujutavad endast suurepärast näidet vanavene ikoonimaalist.
Tänapäeval on Narva Ülestõusmise kirik linna õigeuskliku elu keskuseks.
Kreenholmi manufaktuur, esimese nurgakivi pani 30. aprillil 1857. aastal
avahoone vundamendi sisse saksa päritolu moskva ettevõtja Ludwig Knoop.
Ehitamiseks kulus ligi pool sajandit. Esialgu kasutati manufaktuuri
tööshoidmiseks Narva kose veeenergiat. Puuvillast toodeti niiti ja kangaid,
samuti vatti, millega varustati kogu Venemaad. Tänu manufaktuurile sai Narvast
XIX sajandil üks tähtsamaid tekstiilitööstuse linnu Euroopas. Tekstiiliturul on
manufaktuur tänaseni säilitanud tugeva positsiooni.
Vana haiglahoone, mis sai valmis 1913. aastal Romanovite dünastia
kolmesajandaks aastapäevaks. Arhitektuuris on ühendatud nii modernseid kui ka
vene arhitektuuri erinevate ajastute jooni. Algselt ehitati hoone Kreenholmi
manufaktuuri jaoks ja selles oli 200 voodikohta. Hoone sai II maailmasõja ajal
kannatada. Peale 1960-ndatel tehtud restaureerimistöid asub siin Narva
Linnahaigla.
Memoriaal Vabadussõjas langenutele, asub kalmistul, kuhu on maetud Narva all
1918-1920. aastatel Vabadussõjas langenud. Memoriaal avati 25. septembril
1921. aastal. Hävitati II maailmasõja ajal. Peale restaureerimist taasavati
pidulikult 15. juunil 1996. aastal.
Memoriaal Põhjasõjas langenutele, püstitatud Peeter I Preobraženski ja
Semjonovi kaardiväepolkude sõdurite mälestuseks, kes langesid 19. novembril
1700. aastal kuulsas Narva lahingus rootslastega võideldes. Lahingu võitis Rootsi
kuningas Karl XII. Memoriaal avati 19. novembril 1900. aastal. Purustati Teise
maailmasõja ajal. Taasavati 1. septembril 1956. aastal.
Tank T-34 – monument, mis avati 1970. aasta 9. mail Teises maailmasõjas
langenute mälestuseks. Tank T-34-85 on paigutatud kohta, kus 1944. aasta
veebruaris forsseerisid Punaarmee väeüksused kindral Fedjuninski juhtimisel
Narva jõe. Narva tank on ainuke omataoline tänaseni eksponeeritav
mälestusmemoriaal Eestis.
Turistide meeliskülastuskohaks on Narva Hermanni linnus ja selles asuv Narva
muuseumi ekspositsioon.
12
Linnas on olemas turistide teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Seitse erineva
mugavustasemega majutusettevõtet võivad üheaegselt vastu võtta üle 370-ne inimese
ning kümmekond restorani ja kohvikut suudavad toitlustada nii iseseisvalt reisijaid kui
ka kuni 50-liikmelisi turismigruppe.
Tabel 10. Narva majutusettevõtete statistika
2009 2010 2011
Ettevõtete arv 7 7 7
Tubade arv 194 195 194
Voodikohtade arv 371 374 378
Ööbimiste arv, sh: 26 623 27 396 44 697
- Eesti elanikud 11 761 9 139 15 353
- välismaalased 14 862 18 257 29 344
Ööpäeva keskmine maksumus, EUR
- ühene tuba 40 32 35
- kahene tuba 52 43 42
- sviit 147 97 62 Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Vaadates turistide reisieesmärke puudutavat statistikat (vt. tabel 11) võib väita, et Narva
puhkama tulnud inimeste arv suureneb. Seejuures kasvab ka külastuste absoluutarv, kuid
paistab silma selle poolest, et Narvas elas palju töölähetuses Eesti elanike ja
välismaalasi.
Tabel 11. Majutatud turistide arv reisieesmärgi järgi
2009* 2010 2011
Reisieesmärk arv % arv % arv %
Eesti elanikud 6 703 100 5 597 100 8 864 100
- puhkus 1 566 23 1 673 30 1 574 18
- töölähetus 4 515 67 3 846 69 7 290 82
- muu eesmärk 622 10 78 1
Välismaalased 8 016 100 9 614 100 15 012 100
- puhkus 3 371 42 4 696 48,8 7 959 53
- töölähetus 4 423 55 4 891 50,9 6 989 46,5
- muu eesmärk 222 3 27 0,3 64 0,5 * Viie Narva majutusettevõtete andmete alusel.
Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Tabelis 12 on esitatud andmed selle kohta, kust saabuvad Narva linna külalised.
Tabel 12. Majutatud turistide arv elukohariigi järgi
Riik 2009 2010 2011
Arv % Arv % Arv %
Eesti 7596 47,40 6396 38,36 8864 37,13
Soome 2780 17,35 2816 16,89 3193 13,37
Venemaa 1729 10,79 2666 15,99 5241 21,95
Läti 940 5,87 1385 8,31 1540 6,45
Rootsi 385 2,40 701 4,20 703 2,94
Leedu 626 3,91 434 2,60 954 4,00
Saksamaa 357 2,23 419 2,51 901 3,77
13
Norra 276 1,72 352 2,11 562 2,35
Poola 138 0,86 192 1,15 574 2,40
Ameerika Ühendriigid 48 0,30 174 1,04 71 0,30
Itaalia 155 0,97 161 0,97 163 0,68
Suurbritannia 116 0,72 82 0,49 93 0,39
Prantsusmaa 61 0,38 57 0,34 96 0,40
Hispaania 24 0,15 49 0,29 84 0,35
Taani 79 0,49 30 0,18 71 0,30
Muud riigid 714 4,46 760 4,56 766 3,21
Kokku 16024 100 16674 100 23876 100
Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
2011. a. andmete põhjal olid suur osa (37%) Narva hotellides ööbijatest Eesti elanikud,
soomlasi oli 13%, venelasi – 22% ,lätlasi – 6% (vt. joonis 5). Narva populaarsus on
viimase kolme aasta jooksul Vene turistide seas kasvanud.
37,13%
13,37%
21,95%
6,45%
2,94%
4,00%
3,77%
2,35%
2,40%
0,30%
0,68%
0,39%
0,40%
0,35%
0,30%
3,21%
Eesti
Soome
Venemaa
Läti
Rootsi
Leedu
Saksamaa
Norra
Poola
Ameerika Ühendriigid
Itaalia
Suurbritannia
Prantsusmaa
Hispaania
Taani
Muud riigid
Joonis 5. Narva hotellides 2011. a. ööbinud inimeste jaotus nende elukohamaa järgi, %
Narvas tegutseb üle-eestilisse võrku kuuluv Külastuskeskus, mis oli ehitatud 2011.
aastal EASi meetmest "Turismiinfo jaotuskanalite toetamine" toetusel. Andmed selle
külastatavuse kohta on esitatud tabelis 13, andmed 2009 ja 2010 aasta eest on esitatud
Turismiinfokeskuse (mis oli aadressil A.Puškini 13) külastatavuse kohta.
Tabel 13. Narva Turismiinfokeskuse ja Külastuskeskuse külastatavus
2009 2010 2011
Külastajate arv 7 065 4 465 17 020
sh, Eesti elanikud 3 945 1 884 3 617
sh, välismaalased 3 120 2 581 13 403
Päringud 2 820 1 513 2 889
Kokku 9 885 5 978 19 909 Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Narvast 14 km kaugusel asub Soome lahe lõunakaldal Narva-Jõesuu linn. Avar, ligi 13
km pikkune liivarand ja männimets teevad sellest kohast kuurordi. Praegu areneb Narva-
14
Jõesuu turistide tõmbekeskuseks muutumise suunas, mis tähendab ka Narva jaoks
tulevikus suuremat turistide arvu.
2.7. Tööhõive
Tabelis 14 on esitatud andmed Narva elanike tööhõive andmed ettevõtete tegevusalade
järgi.
Tabel 14. Ettevõtete arv Narvas ja Narva elanike tööhõive tegevusalade järgi 2011 aastal
Tegevusala Ettevõtete
arv
Narva
maksumaksjatest
töötajate arv
Kalapüük ja vesiviljelus 1 54
Toiduainete tootmine 8 91
Tekstiilitootmine 17 246
Rõivatootmine 16 298
Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 6 120 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel;
õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine 7 21
Paberi ja pabertoodete tootmine 1 3
Trükindus ja salvestiste paljundus 5 28
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 1 3
Kummi- ja plasttoodete tootmine 2 23
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 8 258
Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 33 783
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 1 1
Elektriseadmete tootmine 1 137
Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 6 82
Mööblitootmine 13 244
Muu tootmine 5 223
Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 20 1711 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga
varustamine 4 115
Veekogumine, -töötlus ja -varustus 3 112
Kanalisatsioon 1 9 Jäätmekogumine, -töötlus ja kõrvaldus; materjalide
taaskasutusele võtmine 6 92
Hoonete ehitus 41 322
Rajatiste ehitus 15 689
Eriehitustööd 101 988
Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 45 187
Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 84 403
Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 179 746
Maismaaveondus ja torutransport 81 955
Veetransport 1 2
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 22 258
Posti- ja kulleriteenistus 2 2
Majutus 6 62
Toidu ja joogi serveerimine 34 395
Kirjastamine 3 48
Telekommunikatsioon 5 47
Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 13 28
Infoalane tegevus 3 4
Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid 2 3
Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad 5 38
15
Kinnisvaraalane tegevus 505 2434
Juriidilised toimingud ja arvepidamine 63 154
Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine 10 23
Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs 13 47
Teadus- ja arendustegevus 1 5
Reklaamindus ja turu-uuringud 5 20
Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5 22
Veterinaaria 3 5
Rentimine ja kasutusrent 4 10
Tööhõive 6 290 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning
sellega seotud tegevus 9 28
Turvatöö ja juurdlus 8 68
Hoonete ja maastike hooldus 15 120
Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused 5 25 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus (see
tegevusala ei ole ettevõtjatele) 7 3021
Haridus 39 425
Tervishoid 37 1231
Hoolekandeasutuste tegevus 4 78
Sotsiaalhoolekanne majutuseta 11 306
Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus 4 26 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude
kultuuriasutuste tegevus 1 106
Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 21 78
Organisatsioonide tegevus (See tegevusala ei ole äriühingutele) 32 411
Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus 9 32
Muu teenindus 31 112
Muud tegevusalad 6 19
Kokku 1661 18927
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Nagu selgub Maksu- ja Tolliameti ülaltoodud andmetest, oli 2011 aastal linna
elanikkonnast kõige suurem osa hõivatud avalikus halduses ja riigikaitses (16%),
kinnisvaraalases tegevuses (13%), masinate ja seadmete remondis ja paigalduses (9%),
tervishoius (6,5%), eriehitustöödes (5%).
Eesti Töötukassa andmetel on 2009-2010 aastal Narvas ametlikult registreeritud töötute
arv oluliselt kasvanud ja kui võrrelda viimase 10 aasta andmeid, siis on praegu töötuse
tase üsna kõrge (vt. tabel 14 ja joonis 6).
Tabel 14. Registreeritud töötud kuu jooksul
jaanuar juuni detsember
2002 4 223 3 910 4 025
2003 4 055 4 041 3 940
2004 4 100 4 178 4 047
2005 3 693 3 647 2 880
2006 3 130 2 360 1 645
2007 1 450 1 272 1 311
2008 1 385 1 718 2 854
2009 3 322 5 232 7 119
2010 7 723 7 305 6 118
2011 6 112 5 612 5 147
16
Allikas: Eesti Töötukassa
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
jaanuar
juuni
detsember
Joonis 6. Registreeritud töötute arvu muutumise dünaamika
Joonisel kujutatud registreeritud töötute arvu muutumise dünaamika näitab väikseid
positiivseid muutusi tööturul aastal 2011.
Tabelis 15 esitatud andmetest on näha, et kogu 2011. a. jooksul on töötute arv
vähenenud ja moodustas aasta lõpus 11% tööealise elanikkonna arvust.
Tabel 15. Registreeritud töötute ja töötu abiraha saajate arv 2011. aastal
kuude lõikes
Registreeritud töötud kuu
lõpu seisuga
Töötutoetuse saajad
kuu kokku %
elanikkonnast (alates 16.
eluaastast kuni
pensionieani)
kokku %
elanikkonnast (alates 16.
eluaastast kuni
pensionieani
Jaanuar 5717 13,30 685 1,59
Veebruar 5675 13,20 694 1,61
Märts 5719 13,30 704 1,64
Aprill 5577 12,97 704 1,64
Mai 5345 12,43 689 1,60
Juuni 5114 11,89 672 1,56
Juuli 4949 11,51 602 1,40
August 4880 11,35 572 1,33
September 4731 11,00 591 1,37
Oktoober 4726 10,99 616 1,43
November 4830 11,23 678 1,58
Detsember 4844 11,27 701 1,63 Allikas: Eesti Töötukassa
Eesti Töötukassa kaudu suunati 2011. a. ümberõppele 1844 inimest, tööle rakendati
2556 inimest ning laekunud uute tööpakkumiste arv oli 367.
Eesti Töötukassa andmetel olid kõige nõutavamad spetsialistid: pakkijad, pesijad,
keevitajad, autojuhid, puusepad, õmblejad, müüjad.
17
Tabelist 16 on näha, et Narvas on keskmine brutopalk kuus Ida-Virumaa keskmisest
pisut madalam ja Eesti keskmisest tunduvalt madalam.
Tabel 16. Keskmine kuupalk, EUR
Aasta Narva Ida-Virumaa Eesti
2008 591 656 819
2009 562 634 781
2010 569 657 788
2011 611 674 831 Allikas: Statistikaamet
2.8. Sotsiaalhooldus ja tervishoid
Tabelis 17 on esitatud andmed taotluste arvu ning väljamakstud toimetulekutoetuste ja
täiendavate sotsiaaltoetuste summade kohta viimasel kolmel aastal.
Tabel 17. Toimetulekutoetuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine
2009 2010 2011
Toimetulekutoetus 9 884,6
tuh. EEK
20 503,8
tuh. EEK
1 708,0
tuh. EUR
Toimetulekutoetuste
taotluste arv 6 004 11 541 12 069
Toetus ühe taotluse kohta 1 646
EEK
1 777
EEK
142
EUR
Sünnitoetus 1 923
tuh. EEK
783
tuh. EEK
50,5
tuh. EUR
Linnatoetus pensionäridele 1 2275,7
tuh. EEK
6113,2 tuh.
EEK
379,66
tuh. EUR
Kriisitoetus 357,0 tuh.
EEK
324,4 tuh.
EEK
18,86
tuh. EUR Allikas: Narva Linna Sotsiaalamet
Tabelis 18 on ära toodud toimetulekutoetust saavate perekondade arv. Nende andmete
põhjal võib öelda, et viimastel aastatel on sotsiaal-majanduslik olukord Narvas
ebasoodne.
Tabel 18. Toimetulekutoetust saanud perekonnad
nende liikmete sotsiaalseisundite kaupa
Sotsiaalne seisund 2009 2010 2011
Töötu 1 597 1 721 1 896
Töötav 21 21 21
Pensionär 99 112 91
Üliõpilane 74 16 18
Õpilane 219 283 297
Koolieelik 188 146 154 Allikas: Narva Linna Sotsiaalamet
Järgmine tabel annab ettekujutuse vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest.
Tabel 19. Vanemliku hooleta jäänud lapsed
2009 2010 2011
Esmakordselt arvele võetud 81 70 53
Viibisid laste hoolekandeasutustes 43 44 45
Eestkostele võetud 106 110 107
Hooldusele võetud 12 12
18
Laste arv, kelle vanematelt olid vanemaõigused ära
võetud
7 11 9
Laste arv, kelle suhtes Narva Linna Sotsiaalabiamet
olid lahendatud õiguslikud vaidlused
23 - 52
Allikas: Narva Linna Sotsiaalamet
Olukord pensioni kindlustatusega on viimastel aastatel püsinud stabiilne. Sellisele
järeldusele võib jõuda tabelis 20 esitatud pensioniandmete põhjal.
Tabel 20. Erinevaid pensioniliike saavate inimeste arv (aasta alguses)
2010 2011 2012
Vanaduspensioni saajate arv 15 204 14 660 15 402
Rahvapensioni saajate arv 419 413 431
Toitjakaotuspensioni saajate arv 568 621 471
Väljateenitud aastate eest pensioni
saajate arv
261 220 335
Töövõimetuspensioni saajate arv 5 840 6 420 7 190
Teiste seaduste alusel - 83 -
Kokku 22 292 22 417 23 829
- sh naisi 14 543 14 391 15 335
- sh mehi 7 880 8026 8 600 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Narva tervishoiuasutuste arvu kohta andmed on esitatud tabelis 21.
Tabel 21. Raviasutuste arv Narvas (01.01.2012.a. seisuga)
Munitsipaal Era
Üldarstiabi, sealhulgas: 1 17
SA Narva haigla 1 0
Perearstikeskused 0 15
Füüsilisest isikust ettevõtja 0 2
Eriarstiabi 1 14
Hambaravi 0 13 Allikas: Narva linnaarsti teenistus
Vastavalt SA Narva haigla andmetele suurenes eelmisel aastal eelnevatega võrreldes
kiirabiväljakutsete arv ning vähenes voodipäevade arv ja arstide arv (vt. tabel 22).
Tabel 22. SA Narva haigla statistika
2009 2010 2011
Voodikohtade arv, keskmiselt 359 305 281
Ravitud haigete arv 14 973 13 612 13 851
Kiirabi väljakutseid, sh: 17 136 18 455 18 847
- abi saanud inimeste arv 15 991 17 185 17 127
Voodikoormus (päevades) 266,6 264,5 291,2
Haigeid voodi kohta 41,7 44,6 49,3
Keskmine ravi kestvus (päevades) 6,4 5,9 5,9
Voodipäevade arv 95 717 80 767 81 814
Töötajate arv kokku, sh: 711 717 712
-arstid 120 108 105
-meditsiiniõed 256 278 276
Traumapunkti külastusi 23 118 24 507 24 893 Allikas: Narva Linnaarstiteenistus
19
Ambulatoorsete külastuste arv SA Narva haigla eriarstide juurde võrreldes 2010. aastaga
vähenenud, kuid suurenes võrreldes 2009. aastaga (vt. tabel 23).
Tabel 23. SA Narva haigla eriarstide ambulatoorne ravi
2009 2010 2011
Ambulatoorsete külastuste
arv kokku 166 078 174 313 169 614
sh: lapsed 15 182 17 106 16 232
Seoses haigusega kokku 150 189 156 674 153 658
sh: lapsed 13 099 15 174 14 599
Kodukülastuste arv kokku 211 281 246 Allikas: Narva Linnaarstiteenistus
2.9. Haridus, kultuur, vabaaeg ja sport
Narvas töötab Tartu Ülikooli Narva Kolledž, mis annab võimaluse kohapeal
kõrghariduse saamiseks. 2012. a. alguse andmetel õppis kolledži päevases õppevormis
465 inimest (vt. tabel 24). Andmetest selgub, et viimastel aastatel on nõrgenenud huvi
Avatud Ülikoolis õppimise vastu.
Tabel 24. Tartu Ülikooli Narva Kolledž
Üliõpilaste arv
01.02.2011 01.02.2012
Statsionaarõpe 449 465
Avatud Ülikool 353 317
Kokku 802 782 Allikas: Tartu Ülikooli Narva Kolledž
Tartu Ülikooli Narva kolledži päevase õppevormi erialade loetellu kuuluvad
humanitaarerialad (vt. tabel 25).
Tabel 25. Tudengite arv Tartu Ülikooli Narva Kolledži päevases
õppevormis
Päevase õppevormi erialad Üliõpilaste arv
seisuga 01.02.2012
Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses
õppekeskkonnas 81
Humanitaarained mitmekeelses koolis 105
Klassiõpetaja mitmekeelses koolis (integr. Bak-
mag) 78
Kohaliku omavalitsuse korraldus 30
Noorsootöö 64
Magistriõppe:
Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis 101
Koolieelse lasteasutuse õpetaja 6 Allikas: Tartu Ülikooli Narva Kolledž
Narvas on Narva Kutseõppekeskus, mis annab võimaluse kutsehariduse saamiseks.
2011/2012 õppeaastal on õpilaste arv (1260 inim.) tunduvalt vähenenud eelmise aastaga
võrreldes (1413 inim.). Narva Kutseõppekeskuses antakse kutseharidust 16. erialal.
Majutamine ja toitlustamine, Mehaanika ja metallitöö, Audiovisuaalne ja muu media –
need on kõige suurema õpilaste arvuga erialad.
20
2012. a. alguse andmetel oli Narva 23. koolieelses lasteasutuses 3153 last, mis on
eelmise aastaga võrreldes pisut rohkem (3137 last).
Narva linnas on 12 erinevat üldharidusasutust, kus õppis 2011/2012 õppeaastal 6064
inimest (vt. tabel 26).
Tabel 26. Üldhariduskoolide ja õpilaste arv 2011/2012 õppeaastal
Koolide
arv
Õpilaste
arv
Põhikoolid 2 440
Keskkoolid ja gümnaasiumid 8 5277
Täiskasvanute kool 1 267
Erakoolid 1 80
Kokku 12 6064 Allikas: Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond
Linn annab mitmekesiseid võimalusi mitteformaalse hariduse saamiseks: 2011/2012
õppeaastal on 1204 noort tegelenud Narva Laste Loomemajas, 591 last on õppinud
kahes muusikakoolis, 321 last Koorikoolis, 205 last Kunstikoolis ning 213 last
Noormeremeeste klubis.
Narva linnas on üks linnaraamatukogu. Viimasel ajal on lugejate arv on piisavalt
stabiilne.
Tabel 27. Narva Keskraamatukogu statistika
2009 2010 2011
Lugejate arv 12 780 13 176 13 041
Laenutusi 540 140 590 743 541 296
Külastusi 188 627 207 479 191 046
Fondi suurus 438 818 437 523 439 392 Allikas: Narva Keskraamatukogu
Narva linna muuseum on üks olulisemaid Narva kultuuriobjekte. Põhiandmed külastuste
statistika osas on esitatud allpool toodud tabelis 28.
Tabel 28. Narva muuseumi külastuste statistika
2009 2010 2011
Näituste arv 52 48 49
Õppuste arv kooliõpilastele ja koolieelikutele
Osalejate arv
1111
20 024
1 014
10 288
1 106
17 494
Teadusraamatukogu ja arhiivi külastajate arv 500 589 569
Ekskursioonide arv 283 438 467
Üksikkülastajate arv 33 029 39 021 43 331 Allikas: Narva Muuseum
Narva linna üheks tähtsamaks kultuuriürituste läbiviimise kohaks on kultuurimaja
«Rugodiv», mille tööstatistika on esitatud tabelis 29.
Tabel 29. Kultuurimaja «Rugodiv» töö statistika
2009 2010 2011
Taidluskollektiivide arv 16 15 15
21
Kollektiivide tegevuses osalejate arv 544 575 588
Ürituste arv 1 029 1 177 1 179
Külastatavus 351 723 263 141 368 291 Allikas: Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond
Traditsioonilised Narvas korraldatavad kultuuriüritused:
Linna päevad;
F. Chopini loomingule pühendatud Läänemeremaade noorte pianistide
rahvusvaheline konkurss;
Vabariiklik kooliteatrite festival «Kuldkalake»;
Rahvusvaheline džässmuusikafestival «Jazzkaar»;
Jevgeni Mravinski nimeline rahvusvaheline muusikafestival;
Ajaloofestival «Narva lahing»;
Vana Narva päevad.
Narva linna sümfooniaorkester panustab linna kultuuriellu, parandab Narva imagot
Eestis ja välismaal.
Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna andmetel on Narvas 16 rahvuskultuuriseltsi, mis
sisustavad oma mitmekesiste üritustega linnakodanike vaba aega:
Narva Eesti Selts
Narva Juudi Kogukond
Narva Linna Slaavi Kultuuriselts Svätogor
Narva Valgevene Selts Sjabrõ
Narva Tatari Kultuuriselts
Narva Linna Ukraina Kaaslaskond
Narva Ingerisoomlaste Selts
Narva Linna Sakslaste selts Harmonie
Narva Poola Selts
Vene Kogukond Rusitš
Narvamaa
Poola klubi Polonez
Narva Linna Uzbeki kultuuriselts Sogdiana
Narva Tšuvaši Selts Narspi
Rahvuskultuuride keskus
Vene Kultuuriselts „Nadežda”
Linna noorsootööd koordineerib Narva Noortekeskus. Noortekeskuses tegutsevad:
noorsootöötalitus, noorte algatus- ja õppekeskus, infopunkt, Põhjamaade Ministrite
Nõukogu infopunkt, kohvik-klubi «EXIT».
Linnas töötab noorteparlament, skaudiklubi «Tšaika», avatud noortekeskused RLK ja
«Heategevuskeskus», klubi «Narva Noored Noortele» ning teised noorteühendused ja
mittetulundusühingud.
Narva on üks Eesti linnu, kus spordi rahastamine kohaliku omavalitsuse vahenditest on
üsna suur. Narvas on võimalusi sportimiseks kahes spordikoolis ja spordiklubides, mida
on üle 80. Spordikoolides käib sportimas üle 1200 lapse. Tegutseb 18 osakonda:
Spordikoolis Energia – sõudmine, aerutamine, ujumine, jalgrattasport, motosport, poks,
judo, laskesuusatamine, korvpall, võrkpall;
Spordikoolis Paemurru – korvpall, iluvõimlemine, kaskmine, lauatennis¸ poks¸ jäähoki,
iluuisutamine, kergejõustik.
22
Spordikoolid ja –klubid on korraldanud ja läbi viinud vaate- ja massilisi spordiüritusi,
mida aasta jooksul külastab üle 60 tuhande inimest.
Igal aastal osalevad Narva sportlased üle 20 spordiala üleriiklikel ja rahvusvahelistel
võistlustel. Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel osalevad selliste spordialade esindajad
nagu akadeemiline ja süstisõudmine, laskesport, võimlemine, poks, laskesuusatamine,
lauatennis.
Harrastus- ja kutseliste sportlaste teenuseks on kaks staadioni, mootorrattasporditrass,
sõudebaas, ujula, lasketiir, lauatennise saal, jäähall, tehiskattega jalgpalliväljak ning
Narva Spordikeskus.
2.10. Koostöö ja partnerid
Narval on kaks sõpruslinna, nendeks on – Karlskoga (Rootsi) ja Tinglev (Taani). Allpool
on esitatud partnerite nimekiri, kellega Narva on linn sõlminud koostöö- ja
arengulepingud:
Pärnu (Eesti),
Ivangorod (Venemaa),
Petrosavodsk (Venemaa),
Pihkva oblast (Venemaa),
Sankt-Peterburgi Kirovi rajoon (Venemaa),
Moskva linna edelaringkond (Venemaa),
Forssa (Soome),
Lahti (Soome),
Donetsk (Ukraina),
Elblag (Poola),
Gorna Oryahovitsa (Bulgaaria).
Ühisprojektide elluviimisel on kõige tihedam koostöö Ivangorodi linnaga.
Perspektiivseteks koostöösuundadeks on turismi ja ettevõtluse arendamine.
Samuti on viimastel aastatel hästi laabunud ja muutunud perspektiivseks koostöö Sankt-
Peterburgi Kirovi rajooni, Moskva linna edelaringkonnaga.
2.11. 2007. aasta hetkeolukorra näitajad
Allpool esitatud reitingu tabelid on koostatud metoodika alusel, mis on kirjeldatud
peatükkis „Tulemuste saavutamise hindamine”. Käesolevaga fikseeritakse hetkeolukord
Narva visiooni 2024. aastaks kolmes aspektis.
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused elamiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2007. aasta seisuga (paremad kohad on rohelisega värvitud)
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga 2 3 1 1 4
meeste keskmine oodatav eluiga 2 5 3 1 4
elussündinute arv 1000 fertiilses eas
naise kohta 2 4 5 3 1
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient 1 4 2 3 5
abiellujate ja lahutajate vahe 1000 15-
64 aastase elaniku kohta 3 2 1 5 4
arvele võetud vanemliku hoolitsuseta
lapsed ja noored 1000 0-18 aastase
elaniku kohta1
4 3 1 2 5
eluruumide pind elaniku kohta 4 3 5 2 1
aasta jooksul kasutusloa saanud uute
eluruumide pindala 1000 elaniku 3 2 3 1 3
1 mõõdikul on negatiivne kaal
23
kohta
kohalike avalike teenuste ja toetuste
rahaline maht elaniku kohta 5 2 4 1 3
haiguspäevade arv 15-64 aastase
elaniku kohta2 1 1 1 1 1
kuritegude arv 10000 elaniku kohta 3 3 5 1 2 4
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused töötamiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2007. aasta seisuga
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu laekumine
elaniku kohta 5 4 3 1 2
toimetulekutoetused elaniku kohta4 5 1 3 4 2
aasta keskmine registreeritud töötute
arv 1000 15-64 aastase elaniku kohta5 2 1 4 3 5
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta 4 5 3 1 2
üksuste arv 100 elaniku kohta 2 3 4 1 5
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused õppimiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2007. aasta seisuga
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6 aastaste
laste kohta 1 3 2 4 5
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18 aastase
elaniku kohta
5 2 4 3 1
õppekavade arv kutsehariduses 1 2 3 2 4
kutsehariduse õpingud katkestanud
õpilaste suhe kõigisse õpilastesse6 1 2 3 2 4
erialade arv kõrghariduses 2 1 3 4 4
üldhariduskoolide, kutsekoolide ja
kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-
22 aastaste elanike kohta
3 2 1 2 4
gümnaasiumi riigieksamite keskmine
tulemus 3 2 4 1 5
täiskasvanute koolitusasutuste arv 2 3 4 1 5
2.12. 2011. aasta hetkeolukorra näitajad
Allpool esitatud reitingu tabelid on koostatud metoodika alusel, mis on kirjeldatud Narva
linna arengukava peatükis „Tulemuste saavutamise hindamine”. Mõõdikute võrdlevad
väärtused ja indeksite väärtuste arvutamine on toodud lisas.
Esitatud tabelid iseloomustavad hetkeolukorda Narva visiooni 2024. aastaks kolmes
aspektis.
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused elamiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2011. aasta seisuga (parimad kohad on rohelisega värvitud).
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga 3 4 5 1 2
meeste keskmine oodatav eluiga 3 5 2 1 4
2 andmed on kättesaadavad kui toimub üleminek uuele süsteemile, hetkel andmeid ei ole ja arvutamisel kasutatakse
võrdsed mõõdikute väärtused; mõõdikul on negatiivne kaal 3 mõõdikul on negatiivne kaal
4 mõõdikul on negatiivne kaal
5 mõõdikul on negatiivne kaal
6 mõõdikul on negatiivne kaal
24
elussündinute arv 1000 fertiilses eas
naise kohta 3 5 4 1 2
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient 2 4 3 1 5
abiellujate ja lahutajate vahe 1000
15-64 aastase elaniku kohta 1 2 4 3 5
arvele võetud vanemliku hoolitsuseta
lapsed ja noored 1000 0-18 aastase
elaniku kohta7
4 5 2 3 1
eluruumide pind elaniku kohta 4 3 5 2 1
aasta jooksul kasutusloa saanud uute
eluruumide pindala 1000 elaniku
kohta
2 3 3 1 3
kohalike avalike teenuste ja toetuste
rahaline maht elaniku kohta 5 3 4 1 2
töövõimetuslehtede arv 15-64 aastase
elaniku kohta8 5 3 2 4 1
kuritegude arv 10000 elaniku kohta9 3 4 5 1 2
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused töötamiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2011. aasta seisuga.
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu laekumine
elaniku kohta 5 3 4 1 2
toimetulekutoetused elaniku kohta10 4 2 3 5 1
aasta keskmine registreeritud töötute
arv 1000 15-64 aastase elaniku
kohta11
1 3 4 5 2
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta 4 3 1 2 5
üksuste arv 100 elaniku kohta 2 3 3 1 4
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused õppimiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2011. aasta seisuga.
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6 aastaste
laste kohta 2 3 1 5 4
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18 aastase
elaniku kohta
4 3 3 2 1
õppekavade arv kutsehariduses 2 4 3 1 4
kutsehariduse õpingud katkestanud
õpilaste suhe kõigisse õpilastesse12 3 4 2 1 4
erialade arv kõrghariduses 2 1 4 3 5
üldhariduskoolide, kutsekoolide ja
kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-
22 aastaste elanike kohta
3 2 1 2 4
gümnaasiumi riigieksamite keskmine
tulemus 4 3 2 1 5
täiskasvanute koolitusasutuste arv 1 3 4 2 5
7 mõõdikul on negatiivne kaal
8 mõõdikul on negatiivne kaal
9 mõõdikul on negatiivne kaal
10 mõõdikul on negatiivne kaal
11 mõõdikul on negatiivne kaal
12 mõõdikul on negatiivne kaal
25
2.13. 2014. aasta hetkeolukorra näitajad
Allpool esitatud reitingu tabelid on koostatud metoodika alusel, mis on kirjeldatud Narva
linna arengukava peatükis „Tulemuste saavutamise hindamine”. Mõõdikute võrdlevad
väärtused ja indeksite väärtuste arvutamine on toodud lisas.
Esitatud tabelid iseloomustavad hetkeolukorda Narva visiooni 2024. aastaks kolmes
aspektis.
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused elamiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2014. aasta seisuga (parimad kohad on rohelisega värvitud).
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga 2 4 3 1 5
meeste keskmine oodatav eluiga 4 5 2 1 3
elussündinute arv 1000 fertiilses eas
naise kohta 2 3 1 4 5
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient 2 4 3 1 5
abiellujate ja lahutajate vahe 1000
15-64 aastase elaniku kohta 2 1 5 3 4
arvele võetud vanemliku hoolitsuseta
lapsed ja noored 1000 0-18 aastase
elaniku kohta13
4 3 5 1 3
eluruumide pind elaniku kohta14 - - - - -
aasta jooksul kasutusloa saanud uute
eluruumide pindala 1000 elaniku
kohta
2 2 2 1 2
kohalike avalike teenuste ja toetuste
rahaline maht elaniku kohta 5 3 2 4 1
töövõimetuslehtede arv 15-64 aastase
elaniku kohta15 4 2 3 5 2
kuritegude arv 10000 elaniku kohta16 2 3 4 1 5
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused töötamiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2014. aasta seisuga.
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu laekumine
elaniku kohta 5 3 2 1 4
toimetulekutoetused elaniku kohta17 4 2 3 5 1
aasta keskmine registreeritud töötute
arv 1000 15-64 aastase elaniku
kohta18
1 3 4 5 2
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta 4 2 3 1 5
üksuste arv 100 elaniku kohta 2 3 4 1 5
13
mõõdikul on negatiivne kaal 14
Statistikaamet peatas elamufondi andmete avaldamist ja tegeleb uue metoodika väljatöötamisega ning
on plaanitud andmeid avaldada 2017. aastal. 15
mõõdikul on negatiivne kaal 16
mõõdikul on negatiivne kaal 17
mõõdikul on negatiivne kaal 18
mõõdikul on negatiivne kaal
26
Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused õppimiseks” aspekti mõõdikute
alusel 2014. aasta seisuga.
Mõõdik Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6 aastaste
laste kohta 2 2 1 3 4
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18 aastase
elaniku kohta
5 4 3 1 2
õppekavade arv kutsehariduses 2 4 3 1 5
kutsehariduse õpingud katkestanud
õpilaste suhe kõigisse õpilastesse19 4 5 3
erialade arv kõrghariduses 1 2 3 3 3
üldhariduskoolide, kutsekoolide ja
kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-
22 aastaste elanike kohta
3 2 1 2 4
gümnaasiumi riigieksamite keskmine
tulemus 2 1 4 5 3
täiskasvanute koolitusasutuste arv20 - - - - -
2.14. 2017. aastaks planeeritud hetkeolukorra näitajad
Allpool esitatud tabelites on toodud Narva kohad reitingus 2007, 2011 ja 2014 aastal
Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi, Kiviõli linnade vahel ning reitingu planeeritud kohad,
mida Narva püüab saada 2017. aastaks. Planeeritud reitingu positsioonide saavutamine
tõendab linna arendamise positiivseid trende. Mõnede mõõdikute halvemaks muutmise
juhul tuleb tähelepanu pöörata vastavatele valdkonnale ja vajadusel ressursid
ümberjaotada.
Planeeritud Narva kohad Ida-Virumaa suurte linnade reitingus „tingimused elamiseks”
aspekti mõõdikute alusel 2017. aastaks
Mõõdik Narva koht
reitingus 2007
aastal
Narva koht
reitingus 2011
aastal
Narva koht
reitingus 2014
aastal
planeeritud
Narva koht
reitingus 2017
aastaks
naiste keskmine oodatav eluiga 2 3 2 1
meeste keskmine oodatav eluiga 2 3 4 3
elussündinute arv 1000 fertiilses eas
naise kohta 2 3 2 1
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient 1 2 2 1
abiellujate ja lahutajate vahe 1000 15-
64 aastase elaniku kohta 3 1 2 1
arvele võetud vanemliku hoolitsuseta
lapsed ja noored 1000 0-18 aastase
elaniku kohta21
4 4 4 5
eluruumide pind elaniku kohta 4 4 - 3
aasta jooksul kasutusloa saanud uute
eluruumide pindala 1000 elaniku
kohta
3 2 2 1
kohalike avalike teenuste ja toetuste
rahaline maht elaniku kohta 5 5 5 4
haiguspäevade arv 15-64 aastase
elaniku kohta22 1 5 4 5
19
mõõdikul on negatiivne kaal 20
Vastavalt jõustunud Täiskasvanute koolituse seadusele nüüd enamike koolituste puhul ei ole vaja
taotleda koolitusluba, selle asemel on soovijatel võimalik esitada majandustegevusteade. 21
mõõdikul on negatiivne kaal
27
kuritegude arv 10000 elaniku kohta 23 3 3 2 3
Planeeritud Narva kohad Ida-Virumaa suurte linnade reitingus „tingimused töötamiseks”
aspekti mõõdikute alusel 2017. aastaks
Mõõdik Narva koht
reitingus 2007
aastal
Narva koht
reitingus 2011
aastal
Narva koht
reitingus 2014
aastal
planeeritud
Narva koht
reitingus 2017
aastaks
üksikisiku tulumaksu laekumine
elaniku kohta 5 5 5 4
toimetulekutoetused elaniku kohta24 5 4 4 5
aasta keskmine registreeritud töötute
arv 1000 15-64 aastase elaniku kohta25 2 1 1 2
uute tööpakkumiste suhe registreeritud
töötute kohta 4 4 4 3
üksuste arv 100 elaniku kohta 2 2 2 1
Planeeritud Narva kohad Ida-Virumaa suurte linnade reitingus „tingimused õppimiseks”
aspekti mõõdikute alusel 2017. aastaks
Mõõdik Narva koht
reitingus 2007
aastal
Narva koht
reitingus 2011
aastal
Narva koht
reitingus 2014
aastal
planeeritud
Narva koht
reitingus 2017
aastaks
laste arv lasteasutustes 2-6 aastaste
laste kohta 1 2 2 1
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18 aastase
elaniku kohta
5 5 5 4
õppekavade arv kutsehariduses 1 2 2 1
kutsehariduse õpingud katkestanud
õpilaste suhe kõigisse õpilastesse26 1 3 4 5
erialade arv kõrghariduses 2 2 1 1
üldhariduskoolide, kutsekoolide ja
kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-22
aastaste elanike kohta
3 3 4 3
gümnaasiumi riigieksamite keskmine
tulemus 3 4 2 1
täiskasvanute koolitusasutuste arv 2 1 - 1
2.15. Narva hetkeolukorra SWOT-analüüs
Tugevused Nõrkused
soodne geopoliitiline asend EL-i ja
Venemaa vahelisel piiril;
kuurortlinna Narva-Jõesuu
lähinaabrus;
veekogude olemasolu – meri, jõgi ja
veehoidla;
Sillamäe sadama lähedus;
rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand;
kultuuri- ja sporditraditsioonide
olemasolu ning narvalaste saavutused
riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel;
tihedad kultuurisidemed Venemaaga
ja vene keele tundmine;
enamuste ehitiste ja rajatiste suur
kulumisaste (sh ajaloo- ja
kultuuriobjektid);
infrastruktuuriobjektidesse suunatud
investeeringute madal tase;
erivajadustega inimestele kohandatud
infrastruktuuri puudulikkus;
elanikkonna arvu vähenemine;
noorte väljaränne;
elanikkonna vananemine on riigi
keskmisest kõrgem;
nõrk linna kuvand Eestis;
linna nõrk integreeritus Eesti
22
mõõdikul on negatiivne kaal 23
mõõdikul on negatiivne kaal 24
mõõdikul on negatiivne kaal 25
mõõdikul on negatiivne kaal 26
mõõdikul on negatiivne kaal
28
multikultuurne ühiskond;
munitsipaallasteaedades on tagatud
kohti kõigile lastele;
tugev munitsipaalhuvihariduse
süsteem;
üld-, kutse- ja kõrghariduse
võimalused;
väljakujunenud tervishoiusüsteem;
mitmekülgne
sotsiaalhoolekandesüsteem;
tootmistehnilise infrastruktuuri
olemasolu (sh tööstusalade
arendamine);
peamiste ressursside – vee ja
soojusenergia – suhteliselt madal
hind;
ettevõtluse toetamise süsteemi
olemasolu;
arengupotentsiaali olemasolu
(kõikides valdkondades);
suured investeeringuprojektid on
alanud;
koostöö Venemaa ja Euroopa Liidu
riikidega: ühisprojektid, kontaktid;
kolmanda sektori koostöö- ja
toetusmehhanismide olemasolu
Narvas (Narva linna
Mittetulundusühingute Ümarlaud ja
linna toetusfondid).
ühiskonda;
riigikeele ja võõrkeelte puudulik
valdamine;
elanikkonna madal
ettevõtlusaktiivsus;
nõutava kvalifitseeritud tööjõu
nappus;
töötuse tase on riigi keskmisest
kõrgem;
palga tase on riigi keskmisest
madalam.
Võimalused Ohud
transpordilogistika ja transiitveoste
teenindamisega tegelevate ettevõtete
arendamine;
viisavaba piiriületus;
uute turismimarsruutide arendamine;
riikliku poliitika paranemine tööjõu
ettevalmistamisel ja kvalifitseeritud
tööjõu sissetoomisel;
sotsiaalselt orienteeritud ettevõtete
tekkimine;
sündivuse suurendamiseks rakendatud
positiivsed muudatused
sotsiaalpoliitikas;
elanikkonna haridustaseme tõus tänu
uute kõrgkoolide tekkimisele;
välisinvesteeringute ja -vahendite
juurdevool (sh erinevate fondide
projektide kaudu).
riikidevaheliste suhete halvenemine
Venemaaga;
tehnogeensed avariiohud;
laevasõidu piiratud võimalused jõe
ülem- ja alamjooksul;
sotsiaalsete haiguste leviku tõus;
noorte lahkumine riigist;
kvalifitseeritud tööjõu lahkumine
riigist;
linna kohustuslike ülesannete hulk
suureneb riigipoolse toetuse
vähenemisel;
linna projektitaotlused ei saa toetust
otsustajate poolt.
29
Tugevused-võimalused-strateegiad
tingimustele vastavad sõiduteed ja liikluse korraldamine; ekspordiga tegelevate
ettevõtete kaasamine; kvalifitseeritud personali kaasamine Venemaalt;
„Euroregiooni“ loomine;
Narva – Narva-Jõesuu (vee-, jalgratta-) marsruudi ja navigatsiooni arendamine;
ühtne turismistrateegia arendamine;
transpordi- ja logistikaettevõtete arendamine; turistide arvu suurendamine; veetee
(Narva – Sillamäe) arendamine;
ajaloolise kultuuripärandi turundus; turistide arvu suurendamine; (turistidele
suunatud) regulaarsed meelelahutusüritused; ajaloolise kultuuripärandi potentsiaali
kasutamine majandusarenguks;
spordiobjektide arendamine;
koostööprojektid Venemaaga; turistide arvu suurendamine;
huviklubide (MTÜd) arendamine, töökohtade loomine hobi kaudu professionaalseks
tegevuseks;
linna struktuuriüksuste koostöö õppeasutustega ning Haridus- ja
Teadusministeeriumiga;
tervishoiusüsteemi säilitamine ja arendamine;
sotsiaalkindlustussüsteemi säilitamine ja arendamine;
tööstusalade arendamine, suurettevõtjate kaasamine; tööjõu ettevalmistamine;
spetsialistide kaasamine väljastpoolt;
alustavate ettevõtjate toetusmeetmete säilitamine ja arendamine;
asjakohane strateegiline planeerimine ja ressursside juhtimine;
alustatud projektide stabiilne ellu viimine ja uute projektitaotluste ettevalmistamine;
toetusfondide kasutamine rahvusvahelistele projektide toetamiseks;
sünergiline koostöö kolmanda sektoriga.
Tugevused-ohud-strateegiad
koostöösidemete arendamine Venemaa omavalitsustega (kohaliku omavalitsuse
tasandil);
ohtlike valdkondade/tegevusalade põhjalikum planeerimine ja järelevalve;
naaberomavalitsuste abistamine lobitöös või koostööprojektides, mis on suunatud jõe
navigatsiooni arengule;
tervisespordi infrastruktuuri ja ürituste arendamine;
noorte initsiatiivi toetamine; elukeskkonna arendamine, noorspetsialistide toetamine;
pikaajaline eelarve planeerimine ja eelarve säästlik kasutamine;
projektide lobitöö; positiivse infovälja loomine.
Nõrkused-võimalused-strateegiad
uute rajatiste ja infrastruktuuri objektide remont või ehitus välisfinantseerimise
kaasamisega; infrastruktuuri objektide õigeaegne tehnohooldus;
projekteerimisel ja ehitamisel arvestada maksimaalselt puuetega inimeste
vajadustega;
noorte perede toetamine; peredega spetsialistide kaasamine;
positiivse infovälja loomine;
suhete arendamine Eesti kohalike omavalitsustega;
keeleõppe ergutamine ja õppimise toetamine;
ettevõtlusalane õpe ja informeerimine (eelkõige koolides); noorte initsiatiivi
toetamine ettevõtlikkuse arendamise valdkonnas;
tööjõu ettevalmistamine; spetsialistide kaasamine väljastpoolt; suurettevõtete
kaasamine; tööstusalade arendamine; ekspordiga tegelevate ettevõtete kaasamine;
infrastruktuuri parandamise projektide elluviimine (sh kultuurilis- ajaloolise pärandi
kaasamine).
30
Nõrkused-ohud-strateegiad
tihedate koostöösidemete loomine ja säilitamine kohalike omavalitsuste tasandil;
ohtlike valdkondade/tegevusalade põhjalikum planeerimine ja järelevalve;
pikaajaline eelarve planeerimine ja eelarve säästlik kasutamine;
elukeskkonna arendamine;
tööstusalade arendamine; suurettevõtete kaasamine; tööjõu ettevalmistamine;
spetsialistide kaasamine väljastpoolt;
projektide lobitöö; positiivse infovälja loomine.
31
3. NARVA LINNA ARENGUVISIOON 2024. AASTAKS
3.1. Missioon
Narva linna omavalitsuse missioon seisneb linna territooriumil linna elanikele ja selle
külalistele ning turistidele võimalikult soodsate elamis- ja puhkamistingimuste
tagamises.
3.2. Narva linna tunnuslause ja logo
Tunnuslause on omalaadne kaubamärk, mis teenib linna eripära ja äratundmist ning
kasutatakse tegevuses kohaliku omavalitsuse ja kohalike ettevõtjate poolt linna, kohalike
kaupade ja teenuste populariseerimiseks.
2001. aastal korraldas Narva Linnavalitsus linna tunnuslause ja logo konkursi, mille
tulemusel valiti välja ja kinnitati linna tunnuslause «Hea energia linn» ja logo:
3.3. Visioon
2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks kõige
paremad tingimused Narva linnas, sest:
Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele soodsa,
turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob võimalused ettevõtluse
arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks.
Narva on Läänemere riikide regioonis tuntud kui dünaamiliselt arenev,
multikultuurne, mugav ja turvaline linn.
Mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem võimaldab linnaelanike
vajadusi maksimaalselt katta.
Linnas toimib konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete
lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise kõrgele tasemele ja
kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile.
Narva elanikkonna tööhõive ja keskmise palga tase on Ida-Virumaa
keskmisest kõrgem.
Narva – rahvusvahelise kõlapinnaga eri kultuuride kohtumispaik, mille
arengumootoriks on rikkalik ja mitmekülgne kultuurielu, ettevõtlikud
inimesed ning loovust toetav ja väärtustav keskkond.
Käesolev visioon on soovitav olukord, mida püüab kohalik omavalitsus käesoleva
arengukava abil saavutada.
3.4. Strateegilised eesmärgid
Strateegiliste eesmärkide saavutamine võimaldab kohalikul omavalitsusel täita oma
missiooni ja realiseerida linna arenguvisiooni. Strateegilised eesmärgid määratakse iga
vastava arenguvisiooni osa jaoks eraldi, kuid nad käsitlevad probleemide lahendamisi
integreeritult (majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid jt probleeme integreeritud
32
käsitlus). Iga strateegilise eesmärgi saavutamiseks määratakse tegevussuunad27
,
omakorda iga tegevussuuna raames pannakse vastavad ülesanded.
Visiooni osa: kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele
soodsa, turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob võimalused ettevõtluse
arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks
Strateegiline eesmärk 1.1: transpordi infrastruktuur vastab tänapäeva nõuetele
Tegevussuund 1.1.1: luua kaasaegne ja mugav liiklusinfrastruktuur
Ülesanded:
1.1.1.1. teede ehitamine ja rekonstrueerimine
1.1.1.2. jalgrattateede ehitamine
1.1.1.3. kõnniteede ehitamine ja rekonstrueerimine
1.1.1.4. sõidu- ja kõnniteedega kruntide munitsipaliseerimine
1.1.1.5. tarbijate vajadustele vastavate ühistranspordi bussipeatuste
ehitamine ja paigaldamine
1.1.1.6. ühistranspordi kvaliteedi parandamine
1.1.1.7. jõesadama rekonstrueerimine ja veeliikluse arendamine
1.1.1.8. parkimise korraldamine
1.1.1.9. infrastruktuuri kohaldamine puuetega inimestele
Strateegiline eesmärk 1.2: elukeskkonna infrastruktuur on parandatud
Tegevussuund 1.2.1: muuta linna territoorium heakorrastatuks ja meeldivaks
Ülesanded:
1.2.1.1. parkide rajamine ja rekonstrueerimine
1.2.1.2. puhketsoonide ja tänavate korrastamine
1.2.1.3. haljasalade ja lillepeenarde rajamine ning heakorrastamine
1.2.1.4. purskkaevude ehitamine
1.2.1.5. viitade ja infotahvlite paigaldamine
1.2.1.6. arhitektuursete väikevormide arendamine ja
mälestussammaste püstitamine
1.2.1.7. nõuetekohane infrastruktuuri objektide hooldus ja
remonditeenus
Tegevussuund 1.2.2: soodustada linna infrastruktuuri abil tervislike eluviiside
harrastamist ja kvaliteetset vaba aja veetmist
Ülesanded:
1.2.2.1. spordikomplekside ja –rajatiste ehitamine ja
rekonstrueerimine
1.2.2.2. kultuuriasutuste remont ja ehitamine
1.2.2.3. kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimiseks infrastruktuuri
parendamine
Strateegiline eesmärk 1.3: linnaelanikele on tagatud mugavad elutingimused
Tegevussuund 1.3.1: viia tehniline infrastruktuur vastavusse tänapäeva nõuetega
Ülesanded:
1.3.1.1. linnavalgustuse süsteemi arendamine
1.3.1.2. veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
1.3.1.3. traadita internetiühenduse (Wi-Fi) arendamine.
27
Mõiste „tegevussuund” siin on võrdne „otsese eesmärgi” mõistega, mis kasutatakse projektitöös.
33
Tegevussuund 1.3.2: arendada välja ühiskonna- ja elamufondi
munitsipaalinfrastruktuur
Ülesanded:
1.3.2.1. elamufondi arendamine
1.3.2.2. avalikke teenuseid osutavate asutuste infrastruktuuri
arendamine
Tegevussuund 1.3.3: parandada keskkonna olukorda
Ülesanded:
1.3.3.1. keskkonnasõbraliku eluruumi loomine
1.3.3.2. keskkonna- ja terviseriskide vähendamine
1.3.3.3. säästva arengu toetamine
Strateegiline eesmärk 1.4: turismi arenguks on loodud tingimused
Tegevussuund 1.4.1: luua linna külaliste jaoks meeldiv turismiinfrastruktuur
Ülesanded:
1.4.1.1. ajalooliste objektide väljaarendamine turismitoodeteks
1.4.1.2. vanalinna arendamine
1.4.1.3. turismiobjektide eksponeerimise tagamine ja
turismiobjektidele juurdepääsu tagamine
1.4.1.4. turismiobjektide funktsioneerimise tagamine
1.4.1.5. Kreenholmi endise tööstusala arendamine
Strateegiline eesmärk 1.5: linna infrastruktuuri abil on aidatud kaasa
ettevõtluse arengule ja selle konkurentsivõime suurendamisele
Tegevussuund 1.5.1: luua linnas kaasaegne tootmistehnoloogiline infrastruktuur
Ülesanded:
1.5.1.1. tööstusalade ja tööstusparkide arendamine
1.5.1.2. inkubatsiooni- ja innovatsioonikeskuste loomine ja
arendamine
Visiooni osa: Narva on Läänemere riikide regioonis tuntud kui dünaamiliselt
arenev, multikultuurne, mugav ja turvaline linn
Strateegiline eesmärk 2.1: linna kuvand on arendatud
Tegevussuund 2.1.1: tõhustada olemasolevaid ja töötada välja uued meetmed linna
maine kujundamiseks ja informatsiooni paremaks levitamiseks
Ülesanded:
2.1.1.1. linna positiivse maine turustamine
2.1.1.2. uute reklaamtoodete valmistamine
2.1.1.3. osalemine rahvusvahelistel infomessidel
2.1.1.4. regulaarsete spordi-, kultuuri- ja meelelahutusürituste
läbiviimine ja nende tutvustamine
Tegevussuund 2.1.2: luua Läänemere riikide regioonis arenenud ja efektiivne
rahvusvaheliste sidemete ja koostöö võrk
Ülesanded:
2.1.2.1. osalemine naaberriikide üritustel
34
2.1.2.2. osalemine rahvusvahelistes liitudes, assotsiatsioonides,
komisjonides
2.1.2.3. suhete arendamine sõpruslinnadega
2.1.2.4. osalemine rahvusvahelistes ühisprojektides
2.1.2.5. piiriülese koostöö arendamine
2.1.2.6. Narva-Jõuesuuga ühine turismi arengustrateegia
väljatöötamine
2.1.2.7. Euroregiooni loomine Eesti-Vene piiril
Tegevussuund 2.1.3: tõhustada avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd
Ülesanded:
2.1.3.1. kolmanda sektori ürituste ja projektide toetamine
2.1.3.2. riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasamine linna
arenguküsimustesse
Visiooni osa: mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem võimaldab
linnaelanike vajadusi maksimaalselt katta
Strateegiline eesmärk 3.1: linnas on loodud efektiivne ja mitmekülgne
sotsiaalkaitse süsteem
Tegevussuund 3.1.1: laiendada puudust kannatavatele isikutele osutatavate
tugiteenuste spektrit
Ülesanded:
3.1.1.1. uute sotsiaalasutuste rajamine
3.1.1.2. koduteeninduse süsteemi arendamine
3.1.1.3. tugiteenuste arendamine
3.1.1.4. tugiteenuste osutamine psüühiliste erivajadusega inimestele
3.1.1.5. lastega perekondade toetamine
Tegevussuund 3.1.2: tagada sotsiaalselt kaitsmata isikute rehabiliteerimine ja
sotsialiseerimine
Ülesanded:
3.1.2.1. kodututele ja kinnipidamisasutustest vabanenud isikutele
osutatavate teenuste arendamine
3.1.2.2. puuetega inimestele osutatavate teenuste arendamine
3.1.2.3. eakatele inimestele osutatavate teenuste arendamine
3.1.2.4. tööturule töötute integreerimine
Tegevussuund 3.1.3: viia sotsiaalasutuste materiaal-tehniline baas vastavusse
tänapäeva nõuetega
Ülesanded:
3.1.3.1. sotsiaalasutuste tehnilise seisundi parandamine
Tegevussuund 3.1.4: arendada välja preventiivsed suunad
Ülesanded:
3.1.4.1. psühholoogilise abi süsteemi organiseerimine ja arendamine
3.1.4.2. tervisliku eluviisi propageerimine
Tegevussuund 3.1.5: arendada välja tervishoiusüsteem
Ülesanded:
35
3.1.5.1. meditsiiniasutuste vahelise koostöö korraldamine
kvaliteetsete ja mitmekülgsete meditsiiniteenuste osutamise
tagamiseks
3.1.5.2. meditsiiniasutuste infrastruktuuri arendamine
Visiooni osa: linnas toimib konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete
lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise kõrgele tasemele ja
kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile
Strateegiline eesmärk 4.1: linnas on loodud konkurentsivõimeline
üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem
Tegevussuund 4.1.1: soodustada pedagoogide ja haridusala töötajate
kvalifikatsiooni tõstmise abil õpetamise kõrge tase
Ülesanded:
4.1.1.1. olemasoleva kaadri koolitamine
4.1.1.2. uue kvalifitseeritud kaadri kaasamine
Tegevussuund 4.1.2: viia vastavusse munitsipaalõppeasutuste materiaal-tehniline
baas tänapäeva nõuetega
Ülesanded:
4.1.2.1. koolide, lasteaedade ja huvikoolide remont
4.1.2.2. varustamine kaasaegse tehnika ja vajaliku inventariga
Tegevussuund 4.1.3: soodustada aktiivne noorte osalust linna ühiskondlikus elus
Ülesanded:
4.1.3.1. noortekeskuste arendamine
4.1.3.2. noorte initsiatiivi toetamine
4.1.3.3.noorte kaasamine noortevaldkonda võimaluste
kättesaadavuse ja mitmekesisuse abil
Tegevussuund 4.1.4: toetada erivajadusega õppijate arengut
Ülesanded:
4.1.4.1. õppeprotsessi arendamine
4.1.4.2. linna eripära arvestamine õppeprotsessis
Tegevussuund 4.1.5: mitmeharulise huvikooli loomine gümnaasiumiastme õpilaste
jaoks
Ülesanded:
4.1.5.1. võimaluse loomine Narva gümnaasiumiõpilastele
kooliõppeainete (füüsika, keemia, matemaatika jms)
sügavõppeks ning riigikeele ja võõrkeelte lisaõppeks
4.1.5.2. lektorite ja teadus- ja haridusasutuste õppejõudude kaasamine
õppetundide läbiviimisse Eestist ja välismaalt
Visiooni osa: Narva elanikkonna tööhõive ja keskmise palga tase on Ida-Virumaa
keskmisest kõrgem
Strateegiline eesmärk 5.1: linnas on loodud elanikkonna tööhõiveks kõik
vajalikud tingimused
Tegevussuund 5.1.1: luua tingimused uute töökohtade tekkimiseks
Ülesanded:
36
5.1.1.1. soodustingimuste loomine tootmisettevõtetele ja
teenindussfäärile
5.1.1.2. linna haldusterritooriumil tegutsevate ettevõtete
konkurentsivõime suurendamine
5.1.1.3. investorite kaasamine
5.1.1.4. logistika- ja transpordiettevõtete kaasamine
5.1.1.5. alustavate ettevõtjate toetamine
5.1.1.6. hobi elukutseks muutmise toetamine
5.1.1.7. ettevõtluse oskusi edendamine ja koolitamine
5.1.1.8. linna ettevõtete ekspordipotentsiaali arendamine
5.1.1.9. noorte spetsialistide ja ettevõtjate toetamine stipendiumide ja
koolitusabi kaudu
Visiooni osa28
: Narva – rahvusvahelise kõlapinnaga eri kultuuride kohtumispaik,
mille arengumootoriks on rikkalik ja mitmekülgne kultuurielu, ettevõtlikud
inimesed ning loovust toetav ja väärtustav keskkond
Strateegiline eesmärk 6.1: linnas on kultuuri ja loovust väärtustav keskkond
Tegevussuund 6.1.1: arendada kultuuritegemise ja kultuuris osalemise võimalusi
Ülesanded:
6.1.1.1. linna kultuuriasutuste tegevuste toetamine
6.1.1.2. omaalgatusel ja mittetulundusühingute tööl põhineva
kultuuritegevuse toetamine
6.1.1.3. suurürituste läbiviimise toetamine
6.1.1.4. rahvusvaheliste koostööprojektide toetamine ja käivitamine
6.1.1.5. kultuuri ja loovuse tihedam sidumine teiste valdkondadega, sh
hariduse, noorsootöö, ettevõtluse, turismi, keskkonna ja
sotsiaalvaldkonnaga ja linnaruumi planeerimisega
6.1.1.6. tingimuste loomine loomeettevõtluse arenguks
6.1.1.7. koostöö tugevdamine loomemajanduse ja traditsioonilise
ettevõtluse vahel
28
Selle osa tegevused kajastatakse Euroopa Kultuuripealinnaks 2024 kandideerimise dokumentides.
37
4. TULEMUSTE SAAVUTAMISE HINDAMINE
4.1. Hindamise metoodika
Visiooni üldosa koosneb kolmest väitest («2024. aastal on Ida-Virumaal loodud
elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas»), mis on
kõik seotud Ida-Viru maakonna võrdlemisega. Võrdlemiseks on vaja töödelda kõik kolm
väidet, siduda need näitajate kogumiga ja arvutada välja väärtused.
Narva linna näitajate võrdlemiseks piisab teistest suurtest Ida-Virumaa linnadest, sest
väikestes asustatud kohtades erinevad elu-, töö- ja õppimistingimused linnatingimustest
kvalitatiivselt, ja nende kahe erineva omavalitsuskategooria võrdlemine ei oleks
korrektne. Pealegi toetab sellises kontekstis võrdlemist suhteliselt lihtne juurdepääs
suurte linnade andmetele.
Järgnevalt esitatakse iga visiooniväite kohta
Mõõdikute kogum, vajalikud andmed mõõdikute väljaarvutamiseks, andmete
saamise allikad ja avaldamise kriitilised tähtajad;
Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi ja Kiviõli mõõdikute võrdlevad väärtused;
Mõõdikute alusel indeksite väärtuste arvutamine ja summaarne võrdlemine.
4.2. Mõõdikud ja andmed
4.2.1. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva
linnas.
Mõõdik Andmed Andmeallikad ja avaldamise
tähtajad
naiste keskmine oodatav eluiga naiste arvu vanuseline jaotus 1. jaanuari
seisuga: alla 1 aasta, 1-4, 5-9, 10-14 jne;
samade vanusrühmade surmade arv
eelmisel aastal; nende andmete olemasolul
vajalik elutabeli alus (lisatud), mis arvutab
keskmise oodatava eluea
vanuseline jaotus www.stat.ee juuni
alguses; surmade arv võimalik teada
saada teabenõudega ESA
rahvastikustatistika osakonnale
meeste keskmine oodatav eluiga sama meeste kohta vanuseline jaotus www.stat.ee juuni
alguses; surmade arv võimalik teada
saada teabenõudega ESA
rahvastikustatistika osakonnale
elussündinute arv 1000 fertiilses
eas naise kohta
elussündinute arv ja 15-44 naiste arv www.stat.ee
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient
elanike arvu jooksva ja eelnenud aasta 1.
jaanuari seisuga
www.stat.ee või päring
Rahvastikuregistrist
abiellujate ja lahutajate saldo
1000 15-64 aastase elaniku
kohta
eelmise aasta abiellujate arv, lahutajate arv,
15-64 aastaste elanike arv 1. jaanuaril
www.stat.ee
arvele võetud vanemliku
hoolitsuseta lapsed ja noored
1000 0-18 aastase elaniku kohta
vanemliku hoolitsuseta lapsed , 0-18
aastased elanikud 1. jaanuari seisuga
http://sveeb.sm.ee/sveeb/
vanemliku hoolitsuseta lapsed -
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika
info ja analüüsi osakond
eluruumide pind elaniku kohta eluruumide pind eelmise aasta lõpu seisuga;
elanike arv 1. jaanuari seisuga
eluruumide pind - Riiklik
Ehitisregister, www.ehr - aruanded,
Tabel 2: Elamufond haldusüksuse järgi
aasta jooksul kasutusloa saanud
uute eluruumide pindala 1000
elaniku kohta
eelmise aasta jooksul kasutusloa saanud
eluruumide pind; elanike arv 1. jaanuari
seisuga
kasutusloa saanud eluruumide pind -
Riiklik Ehitisregister, www.ehr -
aruanded, Tabel 3: Kasutusloa saanud
eluruumid tubade arvu ja haldusüksuse
järgi
kohalike avalike teenuste ja
toetuste rahaline maht elaniku
kohta
kohalike eelarvete kulud; elanike arv 1.
jaanuari seisuga
Eelmise aasta kohalike eelarvete
täitmise riiklikust kuuaruandest
(www.fin.ee - Riigieelarve - Kohalikud
omavalitsused - eelarved) kulud kokku
38
töövõimetuslehtede arv 15-64
aastase elaniku kohta
eelmise aasta töövõimetuslehtede
summaarne arv; 15-64 aastaste elanike arv
1. jaanuaril
http://www.haigekassa.ee/haigekassa
/statistika/rahalised-hyvitised
kuritegude arv 10000 elaniku
kohta
kuritegude arv; elanike arv 1. jaanuari
seisuga
http://www.just.ee/53171
Kriminaalstatistika > Aastaülevaated
4.2.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused
Narva linnas.
Mõõdik Andmed Andmeallikad ja avaldamise
tähtajad
üksikisiku tulumaksu laekumine
elaniku kohta
üksikisiku tulumaksu laekumine
kohalikesse eelarvetesse; kohalikesse
eelarvetesse laekumise määr; elanike arv 1.
jaanuari seisuga
Eelmise aasta kohalike eelarvete
täitmise riiklikust kuuaruandest
(www.fin.ee - Riigieelarve - Kohalikud
omavalitsused - eelarved) tulud
tulumaksu laekumisest; eelmise aasta
riigieelarve seadus
toimetulekutoetused elaniku
kohta
toimetulekutoetused elaniku kohta www.stat.ee, Sotsiaalelu - Sotsiaalne
kaitse - Toetused - SK42:
TOIMETULEKUTOETUSED
ELANIKU KOHTA
HALDUSÜKSUSE JÄRGI
aasta keskmine registreeritud
töötute arv 1000 15-64 aastase
elaniku kohta
registreeritud töötute arv kuude kaupa ja
nende summa, 15-64 aastaste elanike arv 1.
Jaanuaril
www.stat.ee, Sotsiaalelu - Tööturg -
Töötud - TT64: REGISTREERITUD
TÖÖTUD PIIRKONNA JA
HALDUSÜKSUSE JÄRGI (KUUD)
(mitteriiklik statistika — MRS)
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta
registreeritud töötute arv aprillis,
tööpakkumiste arv 1. aprilli seisuga
tööpakkumised - Tööturuamet
üksuste arv 100 elaniku kohta ESA statistilisse profiili kuuluvate üksuste
arv; elanike arv 1. jaanuari seisuga
www.stat.ee, Majandus -
Majandusüksused - Üldandmed -
ER07: STATISTILISSE PROFIILI
KUULUVAD ÜKSUSED
ÕIGUSLIKU VORMI JA
HALDUSÜKSUSE JÄRGI
4.2.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva
linnas.
Mõõdik Andmed Andmeallikad ja avaldamise
tähtajad
laste arv lasteasutustes 2-6
aastaste laste kohta
laste arv lasteasutustes aasta alguse seisuga;
2-6 aastaste laste arv 1. jaanuari seisuga
ESA / Ida-Viru Maavalitsuse
haridusosakond; www.stat.ee
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18
aastase elaniku kohta
klassikomplektide arv üldhariduskoolides;
7-18 aastase elanike arv 1. jaanuari seisuga
Ida-Viru Maavalitsuse haridusosakond
(tabelites on kasutatud www.ida-
virumaa.ee andmeid); www.stat.ee
õppekavade arv kutsehariduses õppekavade arv kutsehariduses, mille on
jooksval õppeaastal õpilasi
Haridusministeeriumi Kutse- ja
täiskasvanuhariduse osakond (Meelis
Aunap); tabelites kasutatud 15.05
seisuga väljavõtet Eesti hariduse
infosüsteemist (EHIS)
kutsehariduse õpingud
katkestanud õpilaste suhe
kõigisse õpilastesse
kutsehariduse õpingud katkestanud õpilaste
arv, kõigi kutsehariduskoolide õpilaste arv
Haridusministeeriumi Kutse- ja
täiskasvanuhariduse osakond
erialade arv kõrghariduses erialade arv, millele toimus kestval aastal
vastuvõtt
Kõrgkoolide ja nende filiaalide
koduleheküljed
39
üldhariduskoolide, kutsekoolide
ja kõrgkoolide päevaste õpilaste
arv 7-22 aastaste elanike kohta
üldhariduskoolide õpilaste arv,
kutsekoolide õpilaste arv ja kõrgkoolide
päevaste õpilaste arv; 7-22 aastaste elanike
arv 1. Jaanuaril
www.ida-virumaa.ee; kõrgkoolide
koduleheküldjed; www.stat.ee
gümnaasiumi riigieksamite
keskmine tulemus
gümnaasiumi riigieksamite keskmine
tulemus
www.ekk.edu.ee
täiskasvanute koolitusasutuste
arv
täiskasvanute koolitusasutuste arv Haridus- ja teadusministeeriumi
analüüsiosakond
5. TEGEVUSKAVA
Tegevuskavas on esitatud strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused ning nende teostamiseks prognoositavad kulud arengukava perioodiks kuni
aastani 2024.
Kasutatud lühendid:
ALPA - Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
KO - Kultuuriosakond
LAÖA - Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
LMA - Linnamajandusamet
NNK - Narva Noortekeskus
RA - Rahandusamet
SAA - Sotsiaalabiamet
№ ID Tegevus Algus Lõpp Kulud
kokku, EUR
Omafin. kokku,
EUR
Omafin. %
omafin. aastal 2020
omafin. aastal 2021
omafin. aastal 2022
omafin. aastal 2023
omafin. aastal 2024
Vastutaja Partner
1. Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele soodsa, turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob
võimalused ettevõtluse arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks 1.1. transpordi infrastruktuur vastab tänapäeva nõuetele 1.1.1. luua kaasaegne ja mugav liiklusinfrastruktuur 1.1.1.1. teede ehitamine ja rekonstrueerimine
1 2768 Linna teede renoveerimine (sh projekteerimine)
2020 2023 3070313 2970313 97 1470313 500000 500000 500000 Linnamajandusamet
ALPA
2 2709 Viaduktide renoveerimine 2020 2022 700000 700000 100 55000 445000 200000 Linnamajandusamet
3 1105 Linnale kuuluvate kvartalisiseste teede ja parkimiskohtade projekteerimine ja ehitus
2017 2023 3392801 3392801 100 1831699 508500 570000 200000 Linnamajandusamet
ALPA
4 3023 Igor Grafovi tn 24 parkla projekteerimine ja ehitamine
2020 2021 220000 Linnamajandusamet
ALPA
5 461 Narva linnas KÜ-tele kuuluvate kvartalisiseste teede remonttööde kaasfinantseerimine
2013 2024 1881874 1881874 100 136942 200000 200000 200000 200000 Linnamajandusamet
ALPA
6 8 Ristmikute projekteerimine ja ehitamine
2020 2020 486000 486000 100 486000 Linnamajandusamet
ALPA
7 1089 TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas
2016 2022 11772372 2795973 24 279597 1924356 473610 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
LMA
8 2769 Narva linna teeületuskohtade ohutumaks muutmine Kangelaste prs, Võidu tn ja Kreenholmi tänaval
2018 2020 431497 58669 14 1200 Linnamajandusamet
ALPA
41
1.1.1.2. jalgrattateede ehitamine
9 2810 Joala tn - Kulgusadama tee (kuni Kulgu sadamani) jalg- ja jalgrattatee ehitamine
2020 2022 Linnamajandusamet
LAÖA
10 3073 Narva tööstusaladeni (IVIA,
Nakro) jalg- ja jalgrattateede projekteerimine ja ehitamine
2021 2024 Linna Arenduse
ja Ökonoomika Amet
ALPA
11 2901 Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamine III etapp
2021 2024 3239520 971856 30 918 49878 458694 462366 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
12 41 Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamine (I ja II etapp)
2014 2021 7469469 1150170 15 441434 65962 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
1.1.1.3. kõnniteede ehitamine ja rekonstrueerimine
13 1134 Uute kõnniteede ehitamine ja olemasolevate kõnniteede rekonstrueerimine
2015 2023 563223 563223 100 105000 100000 100000 100000 Linnamajandusamet
14 1525 Ülekäiguradade renoveerimine puuetega inimeste jaoks, pensionäride ja lastevankritega
inimeste jaoks (sh projekteerimine)
2015 2024 174452 174452 100 11000 20000 20000 20000 20000 Linnamajandusamet
ALPA
1.1.1.4. sõidu ja kõnniteedega kruntide munitsipaliseerimine
1.1.1.5. tarbijate vajadustele vastavate ühistranspordi bussipeatuste ehitamine ja paigaldamine
15 1091 Narva linna bussi-ja raudteejaama arendus
2013 2020 1634023 560073 34 215000 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
1.1.1.6. ühistranspordi kvaliteedi parandamine
16 2573 projekt „Narva ühistranspordi infrastruktuuri kaasajastamine“
2020 2024 4170192 1370192 33 70192 100000 600000 600000 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
LMA
1.1.1.7. jõesadama rekonstrueerimine ja veeliikluse arendamine
17 2825 Kulgu Sadama rekonstrueerimine, I etapp (MATA projekt "Väikesadamate võrgustiku arendamine nii põhjarannikul kui Peipsil")
2020 2021 62000 15500 25 15500 SA Narva Sadam
18 2207 Narva linna sadama bokside rekonstrueerimine
2018 2020 477584 277584 58 165056 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
SA Narva Sadam
19 50 Projekt Narva ja Slantsõ jõeäärsete alade arendamine äri ja külastuskeskkonna loomiseks
2019 2022 306259 84626 28 84626 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
1.1.1.8. parkimise korraldamine
20 1969 munitsipaalasutuste jalgrattaparklate projekteerimine
2017 2020 Linnamajandusamet
ALPA
42
ja ehitamine
1.1.1.9. infrastruktuuri kohaldamine puuetega inimestele
1.2. elukeskkonna infrastruktuur on parandatud 1.2.1. muuta linna territoorium heakorrastatuks ja meeldivaks
1.2.1.1. parkide rajamine ja rekonstrueerimine
21 2689 Rugodivi pargi rekonstrueerimistööd (A. Puškini tn. 8)
2020 2021 3000000 300000 10 300000 Linnamajandusamet
KO
22 2084 EV100 Narva linnas avaliku pargi projekteerimine ja rajamine
2017 2020 1796469 1757943 98 240871 Linnamajandusamet
23 60 Võidu pargi ja Joala tn 8c (Gerassimovi pargi) projekteerimine ja rekonstrueerimine
2017 2022 1795901 1795901 100 297466 400000 670558 Linnamajandusamet
1.2.1.2. puhketsoonide ja tänavate korrastamine
24 1944 Tallinna mnt, Kerese ringi ning Peetri väljaku kujunduse ideevõstlus
2020 2021 25000 25000 100 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
25 1945 Tallinna mnt heakorrastus - projekteerimine ja ehitus
2019 2022 500000 500000 100 250000 250000 Linnamajandusamet
ALPA
26 1514 Hahni trepi ehitustööd (sh projekteerimine)
2015 2021 333924 333924 100 330000 Linnamajandusamet
ALPA
27 1109 Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp
2016 2021 1264431 284001 22 37967 105806 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
28 3027 Hariduse tn 30 puhkeala projekteerimine
2020 2020 50000 Linnamajandusamet
ALPA
29 63 Puhketsoonide rajamine (sh projekteerimine)
2021 2023 630000 630000 100 130000 250000 250000 Linnamajandusamet
ALPA
30 70 Koerte jalutusplatside korraldamine ja varustamine
2019 2024 85448 85448 100 20000 20000 20000 20000 Linnamajandusamet
ALPA
1.2.1.3. haljasalade ja lillepeenarde rajamine ning heakorrastamine
31 2849 Korteriühistute toetamine
korterelamute ümbruses oleva haljasala korrastamisel
2020 2024 25000 25000 100 5000 5000 5000 5000 5000 Linnamajandus
amet
1.2.1.4. purskkaevude ehitamine
1.2.1.5. viitade ja infotahvlite paigaldamine
32 2777 Viitade ja kaartide uuendus ja paigaldus
2020 2021 77196 21950 28 12050 9900 Linnamajandusamet
LAÖA
33 74 Narva sissesõiduteede (Tallinna, Narva-Jõesuu ja Ivangorodi poolt) tähistamise projekteerimine ja ehitamine
2021 2021 270000 270000 100 270000 Linnamajandusamet
1.2.1.6. arhitektuursete väikevormide arendamine ja mälestussammaste püstitamine
34 2971 Linnakeskkonda väikevormide 2021 2024 40000 40000 100 10000 10000 10000 10000 Arhitektuuri- ja
43
rajamine (skulptuurid, valgustuselemendid jm kujunduslikud väikevormid)
Linnaplaneerimise Amet
35 1948 Unikaalsete liikluskorralduslike elementide projekteerimine ja paigaldus
2019 2024 40000 40000 100 10000 10000 10000 10000 Linnamajandusamet
ALPA
1.2.1.7. nõuetekohane infrastruktuuri objektide hooldus ja remonditeenus
36 2605 Üldkasutatavate kohtade remont ühiselamutes
2020 2023 310000 310000 100 86226 50000 50000 123774 Linnamajandusamet
SA Narva Linnaelamu
37 2604 Ühiselamute fassaadide rekonstrueerimistööd
2021 2022 300000 300000 100 150000 150000 Linnamajandusamet
SA Narva Linnaelamu
38 2179 Linna ühiselamutes kütesüsteemi vahetamine (Energia 4, Energia 6, Vestervalli 17, Viru 3)
2020 2024 400000 400000 100 400000 Linnamajandusamet
SA Narva Linnaelamu
39 1822 Linna ühiselamutes vee- ning kanalisatsioonisüsteemide vahetamine (Puškini 26, Rakvere 91, Vestervalli17, Kreenholmi 32, Kreenholmi 40, Energia 4, Energia 6, Viru 3) ning ühisköökides ja kuivatusruumides ventilatsioonisüsteemide paigaldamine koos ruumide rekonstrueerimisega, sh projekteerimine
2016 2020 669422 669422 100 247859 Linnamajandusamet
SA Narva Linnaelamu
1.2.2. soodustada linna infrastruktuuri abil tervislike eluviiside harrastamist ja kvaliteetset vaba aja veetmist 1.2.2.1. spordikomplekside ja –rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine
40 3064 Tehisjääga liuvälja
projekteerimine ja ehitamine
2020 2021 160000 160000 100 160000 Linnamajandus
amet
41 2962 Narva Eesti Põhikooli ja Gümnaasiumi spordihoone ehitamine (detailplaneeringu koostamine, arhitektuuri ideekonkursi läbiviimine)
2022 2024 60000 30000 50 5000 25000 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
LAÖA
42 3026 Narva Kreenholmi staadioni projekteerimine
2020 2021 370000 Linnamajandusamet
KO
43 2946 Narva Kreenholmi staadioni rekonstrueerimine
2020 2023 9672770 4836385 50 17000 2211400 2211385 Linnamajandusamet
LAÖA
44 2884 Narva linna Tallinna mnt 30 spordihoone energiatõhususe edendamine
2021 2022 1050000 420000 40 42000 378000 Linnamajandusamet
LAÖA
45 2883 Narva Kesklinna Gümnaasiumi spordihoone energiatõhususe
edendamine
2021 2022 540690 267207 49 26711 240496 Linnamajandusamet
LAÖA
44
46 2791 Laste mängu- ja spordiväljaku ehitamine Joaorus
2021 2022 200000 200000 100 20000 180000 Linnamajandusamet
SA Narva Linna Arendus
47 2618 Narva Spordikeskuse katuse, põranda rekonstrueerimine
2020 2022 650000 650000 100 150000 500000 Linnamajandusamet
KO
48 2589 Äkkeküla tervisespordikeskuse väljaarendamine 2019-2022
2019 2022 400000 240000 60 60000 60000 60000 SA Narva Linna Arendus
49 1964 Narva linnas spordiväljakute ehitamise toetamine (vastavalt korrale)
2017 2024 238820 238820 100 25000 50000 50000 50000 25000 Linnamajandusamet
50 1963 Narva linnas laste mänguväljakute ehitamise toetamine (vastavalt korrale)
2017 2024 243095 243095 100 25000 50000 50000 50000 25000 Linnamajandusamet
51 914 Äkkeküla spordi- ja tervisekeskuse ujulaga ehitamine (detailplaneering)
2020 2021 SA Narva Linna Arendus
ALPA
52 2979 Äkkeküla spordi- ja tervisekeskuse ujulaga ehitamine (projekteerimine)
2022 2023 SA Narva Linna Arendus
LAÖA
53 78 Ekstreempargi projekteerimine ja
ehitamine (Äkkeküla spordi- ja vabaajakeskuse kõrval)
2020 2021 100000 100000 100 50000 50000 SA Narva Linna
Arendus
ALPA
54 1534 Tuleviku ja Lavretsovi vahelisel alal puhkeala rajamine
2020 2021 762170 42170 6 42170 Linnamajandusamet
ALPA
55 1533 Laste mängu- ja spordiväljakute ning kahe pereväljakute projekteerimine linna avalikes mänguväljakutes ja muudel territooriumidel
2018 2020 182965 182965 100 Linnamajandusamet
ALPA
56 77 Uute spordi- ja mänguväljakute ehitamine (sh projekteerimine)
2008 2024 2226651 2226651 100 649008 200000 200000 200000 200000 Linnamajandusamet
KO
57 1248 Narva Sõudebaasi hoone 9. boksi rekonstrueerimune (sh projekti korrigeerimine)
2019 2020 89437 89437 100 86377 Linnamajandusamet
58 1017 Jõe tn 3 hoone katuse
renoveerimine
2013 2021 205378 205378 100 200000 Linnamajandus
amet
LAÖA
59 84 Kergejõustiku maneezi ehitamine, I etapp
2020 2022 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
KO
60 1136 Narva piirkondliku spordi-, tervise- ja rehabilitatsiooni keskuse ehitamine
2019 2020 MTÜ Narva Invaspordi Klubi ORDO
1.2.2.2. kultuuriasutuste remont ja ehitamine
61 2765 Uue raamatukogu ehitamine (ideekonkursi läbiviimine)
2023 2024 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
LAÖA
45
62 2764 Uue raamatukogu ehitamine 2022 2024 Linnamajandusamet
ALPA
63 91 Keskraamatukogu hoone rekonstrueerimine
2011 2021 186341 186341 100 145000 Linnamajandusamet
64 92 Kultuurimaja Rugodiv
rekonstrueerimine
2017 2020 3845328 3845328 100 530400 Linnamajandus
amet
1.2.2.3. kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimiseks infrastruktuuri parendamine
1.3. linnaelanikele on tagatud mugavad elutingimused 1.3.1. viia tehniline infrastruktuur vastavusse tänapäeva nõuetega 1.3.1.1. linnavalgustuse süsteemi arendamine
65 1352 Projekt "Narva linna tänavavalgustuse taristu renoveerimine"
2019 2021 3308323 2069645 63 282315 1782530 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
66 97 tänavate välisvalgustuse rekonstrueerimine (sh projekteerimine)
2007 2023 1151620 1151620 100 5220 50000 50000 Linnamajandusamet
ALPA
67 98 jalakäijate ülekäigukohtade lisavalgustus
2013 2021 133441 133441 100 70000 Linnamajandusamet
ALPA
1.3.1.2. veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
68 2754 Linna haldusterritooriumil tehisjärvede ja tiikide ehitamine (ettevalmistustööd)
2021 2021 Linnamajandusamet
LAÖA
69 2753 Linna haldusterritooriumil tehisjärvede ja tiikide ehitamine
2022 2023 Linnamajandusamet
LAÖA
70 2562 Joogivee torujuhtmeеte ja kanalisatsiooni projekteerimine ja ehitamine aiandusühistutele "Mebelštšik", "Retšnoi", "Pribrežnõi", "Jubileinõi"
2019 2022 Linnamajandusamet
71 2421 Sademeveekanalisatsiooni süsteemi rajamine
2019 2020 Linnamajandusamet
AS Narva Vesi
72 1966 Sademeveekanalisatsiooni kollektorite projekteerimine ja ehitamine
2017 2020 Linnamajandusamet
1.3.1.3. traadita internetiühenduse arendamine
73 3060 Linnaelanikele olulistes kohtades tasuta juhtmevaba internetiühenduse loomine
2020 2023 Linnakantselei
1.3.2. arendada välja ühiskonna- ja elamufondi munitsipaalinfrastruktuur 1.3.2.1. elamufondi arendamine
74 102 elamufondi remonditööde kaasfinantseerimine "Kodulinn kauniks" programmi raames
2007 2024 2338022 2338022 100 160000 200000 200000 200000 200000 Linnamajandusamet
75 1469 aiandusühistute toetusprogrammi kaasfinantseerimine
2014 2024 408165 408165 100 54000 54000 54000 54000 54000 Linnamajandusamet
46
76 105 munitsipaalelamute renoveerimine
2018 2022 1400000 1400000 100 300000 300000 300000 SA Narva Linnaelamu
LMA
1.3.2.2. avalike teenuseid osutavate asutuste infrastruktuuri arendamine
77 3072 Avaliku sauna projekteerimine ja ehitamine
2021 2023 Linnamajandusamet
78 2760 Narva uue linnavalitsuse hoone ehitamine (TTA kaasajastamine)
2021 2021 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
79 1742 Narva uue linnavalitsuse hoone ehitamine
2022 2024 6500000 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
1.3.3. parandada keskkonna olukorda
1.3.3.1. keskkonnasõbraliku eluruumi loomine
80 2752 Elektriautode laadimispunktide
ehitamine (ettevalmistustööd)
2021 2021 Linnamajandus
amet
LAÖA
81 2751 Elektriautode laadimispunktide ehitamine
2022 2023 Linnamajandusamet
LAÖA
82 2687 Linna üldplaneeringu koostamine 2020 2023 280000 280000 100 140000 70000 70000 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
1.3.3.2. keskkonna- ja terviseriskide vähendamine
1.3.3.3. säästva arengu toetamine
83 2750 Elektribusside hankimine ning elektribusside laadimispunktide ehitamine (ettevalmistustööd)
2020 2020 Linnamajandusamet
LAÖA
84 2749 Elektribusside hankimine ning elektribusside laadimispunktide ehitamine
2022 2023 Linnamajandusamet
LAÖA
85 2571 Loomade varjupaiga loomine 2020 2021 1013000 15000 1 15000 Linnamajandusamet
1.4. turismi arenguks on loodud tingimused 1.4.1. luua linna külaliste jaoks meeldiv turismiinfrastruktuur
1.4.1.1. ajalooliste objektide väljaarendamine turismitoodeteks
86 2763 Honori bastioni restaureerimine 2022 2024 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
1.4.1.2. vanalinna arendamine
87 2302 Arheoloogiapargi väljaarendamine (projekteerimine ja ehitus)
2019 2023 300000 300000 100 100000 100000 100000 Linnamajandusamet
ALPA
88 111 Peetri (J. Niimani) maja taastamine
2019 2024 6985000 6985000 100 107500 108000 4741650 2027850 Linnamajandusamet
LAÖA
1.4.1.3. turismiobjektide eksponeerimise tagamine ja turismiobjektidele juurdepääsu tagamine
89 118 Turismitoote „Vana Narva miniatuuris“ arendamine
2020 2024 SA Narva Muuseum
LAÖA
90 123 Projekt „Narva kindluse 2018 2020 SA Narva
47
väljaarendamine kindlusarhitektuuri ajalugu tutvustavaks rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks”
Muuseum
91 125 "5-krooni" vaateplatsi ehitustööd 2018 2020 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
1.4.1.4. turismiobjektide funktsioneerimise tagamine
92 1554 Narva Stockholmi platsi ehitus, I etapp
2016 2022 1018099 164098 16 26254 16266 121578 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
93 2770 Narva Stockholmi platsi ehitus, II etapp
2022 2023 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
LMA
94 127 Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine
2016 2022 7193118 2255002 31 227397 1028002 934501 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
1.4.1.5. Kreenholmi endise tööstusala arendamine
95 1518 Narva rahvusvahelise kunstnike residentuurikeskuse loomine
(Joala 18).
2015 2020 663000 132600 20 Narva Gate OÜ Eesti Kunstiaka
deemia SA
96 1473 Kreenholmi ala taaselavdamine ajalooliseks ning kõrgekvaliteetseks Narva elu- ja ettevõtlusruumiks.
2016 2022 850583 552879 65 Narva Gate OÜ
97 1474 Kreenholmi tööstusinnovatsiooni teemaparki väljaarendamine
2016 2023 5000000 1700000 34 Narva Gate OÜ
1.5. linna infrastruktuuri abil on aidatud kaasa ettevõtluse arengule ja selle konkurentsivõime suurendamisele 1.5.1. luua linnas kaasaegne tootmistehnoloogiline infrastruktuur
1.5.1.1. tööstusalade ja tööstusparkide arendamine
98 2601 Tööstuse digitaliseerimise, robotiseerimise ja automatiseerimise keskuse loomine Narva Tööstuspargi territooriumil.
2019 2021 4000000 600000 15 200000 350000 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus
LAÖA
1.5.1.2. inkubatsiooni- ja innovatsioonikeskuste loomine ja arendamine
2. Narva on Läänemere riikide regioonis tuntud kui dünaamiliselt arenev, multikultuurne, mugav ja turvaline linn 2.1. linna kuvand on arendatud 2.1.1. tõhustada olemasolevaid ja töötada välja uued meetmed linna maine kujundamiseks ja informatsiooni paremaks levitamiseks
2.1.1.1. linna positiivse maine turustamine
99 2563 Linna ajalehe väljaandmine 2019 2022 120000 120000 100 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
48
2.1.1.2. uute reklaamtoodete valmistamine
2.1.1.3. osalemine rahvusvahelistel infomessidel
2.1.1.4. regulaarsete spordi-, kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimine ja nende tutvustamine
100 2737 Narva kultuuristrateegia 2030 tegevuste realiseerimine
2019 2024 Kultuuriosakond
101 3011 Aastaringselt regulaarsete suurürituste korraldamine ja läbiviimine Narva linnuses
2020 2024 SA Narva Muuseum
102 144 suvel Narva linnapäevad 2008 2024 425000 425000 100 85000 85000 85000 85000 85000 Kultuuriosakond
103 148 Narva - Sügispealinn 2009 2024 175000 175000 100 35000 35000 35000 35000 35000 Kultuuriosakond
104 149 sügisel Paul Keresele pühendatud maleturniir „Läänemere maletähed”
2009 2023 51000 51000 100 17000 17000 Kultuuriosakond
105 150 sügisel Narva motokross 2008 2021 8000 8000 100 2000 2000 Kultuuriosakond
106 151 sügisel poksiturniir "Lahing Narva all"
2008 2021 13600 13600 100 3400 3400 Kultuuriosakond
107 153 talvel Chopini konkurss 2008 2024 59000 59000 100 3000 25000 3000 25000 3000 Kultuuriosakond
108 154 talvel "Uus Aasta saabub Narvast" 2008 2024 100000 100000 100 20000 20000 20000 20000 20000 Kultuuriosakond
2.1.2. luua Läänemere riikide regioonis arenenud ja efektiivne rahvusvaheliste sidemete ja koostöö võrk
2.1.2.1. osalemine naaberriikide üritustel
109 157 Narva linna päevad Sankt-Peterburis
2008 2022 50000 50000 100 25000 Kultuuriosakond
2.1.2.2. osalemine rahvusvahelistes liitudes, assotsiatsioonides, komisjonides
2.1.2.3. suhete arendamine sõpruslinnadega
2.1.2.4. osalemine rahvusvahelistes ühisprojektides
110 1735 Rahvusvaheline koostöö ja projektid URBACT, HORISONT ja teiste sarnaste linnaliste piirkondade koostöövõrgustike arendamise meetmete raames
2016 2024 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
111 164 projekt "Via Hanseatica Plus" 2019 2021 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
2.1.2.5. piiriülese koostöö arendamine
112 1734 Kaksiklinnade päevad (Narva päev Ivangorodis / Ivangorodi päev Narvas), mitmesugused üritused erinevatele sihtgruppidele
2016 2024 45000 45000 100 5000 5000 5000 5000 5000 Kultuuriosakond LAÖA
113 1576 Projekt "Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri ja turismi objekti arendamine, II etapp"
2018 2024 3075178 SA Narva Muuseum
114 1107 Narva Kulgu tööstusala 2019 2022 SA Ida-Virumaa LAÖA
49
arendamine Tööstusalade Arendus
115 1101 Narva ja Ivangorodi kaldapealsete ajaloolise kaitseala integreeritud arendamine III etapp
2017 2022 2635443 273823 10 50000 189591 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
ALPA
2.1.2.6. Narva-Jõuesuuga ühine turismi arengustrateegia väljatöötamine
2.1.2.7. Euroregiooni loomine Eesti-Vene piiril
2.1.3. tõhustada avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd
2.1.3.1. kolmanda sektori ürituste ja projektide toetamine
116 2870 Kodanikualgatuse toetamine 2020 2024 800000 800000 100 200000 200000 200000 200000 Linnamajandusamet
117 2566 Narva ja mittetulundusühingute vahelise koostöö toetamine
2008 2024 78255 78255 100 3500 3500 3500 3500 3500 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
2.1.3.2. riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasamine linna arenguküsimustesse
118 2272 Geoinfosüsteemi soetamine (GIS) 2019 2024 71400 71400 100 11900 11900 11900 11900 11900 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
119 1955 Tõhusam ja terviklikum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine avalike teenuste osutamise korraldamisel ja arendamisel ning kvaliteetsem ja kuluefektiivsem avalikke teenuste osutamine ja edasi arendamine
2016 2024 257452 257452 100 142969 21683 21683 21683 21683 Linnakantselei
3. Mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem võimaldab linnaelanike vajadusi maksimaalselt katta 3.1. linnas on loodud efektiivne ja mitmekülgne sotsiaalkaitse süsteem 3.1.1. laiendada puudust kannatavatele isikutele osutatavate tugiteenuste spektrit
3.1.1.1. uute sotsiaalasutuste rajamine
3.1.1.2. koduteeninduse süsteemi arendamine
3.1.1.3. tugiteenuste arendamine
3.1.1.4. tugiteenuste osutamine psüühiliste erivajadustega inimestele
120 1603 Psüühikahäiretega isikutele teenuste arendamine (sh kogukonnas elamise teenus ja kaitstud töö)
2016 2024 70000 70000 100 10000 10000 10000 10000 10000 Sotsiaalabiamet
121 184 MTÜ Laste Päevakeskuse "LAD" toetamine
2008 2024 1647979 1071186 65 89400 89400 89400 89400 89400 Sotsiaalabiamet MTÜ Laste Päevakeskus "LAD"
3.1.1.5. lastega perekondade toetamine
3.1.2. tagada sotsiaalselt kaitsmata isikute rehabiliteerimine ja sotsialiseerimine 3.1.2.1. kodututele ja kinnipidamisasutustest vabanenud isikutele osutatavate teenuste arendamine
3.1.2.2. puuetega inimestele osutatavate teenuste arendamine
50
122 2259 infrastruktuuri kohandamine puuetega inimestele Narva linna asutuste juurde
2018 2022 558173 217795 39 49000 80000 40000 Linnamajandusamet
ALPA
123 1604 Eluruumi kohandamine vastavalt inimeste erivajadustele
2017 2023 149000 149000 100 20000 30000 30000 30000 Sotsiaalabiamet
124 2718 Sotsiaalteenuste arendamine ja teenuskohtade loomine
2019 2024 550000 550000 100 70000 150000 150000 150000 Sotsiaalabiamet
125 2715 Sotsiaalteenuste klientide elukvaliteedi parendamine ja võrdsete võimaluste tagamine
2019 2024 163500 163500 100 30000 40000 40000 40000 Sotsiaalabiamet
126 2717 Uute IT lahenduste kasutuselevõtt sotsiaalteenuste arendamiseks
2020 2024 225000 225000 100 45000 60000 60000 60000 Sotsiaalabiamet LK
127 2257 sotsiaal- ja terviseedenduse valdkonnas infoürituste korraldamine
2017 2024 37000 37000 100 6000 7000 7000 7000 Sotsiaalabiamet
3.1.2.3. eakatele inimestele osutatavate teenuste arendamine
3.1.2.4. tööturule töötute integreerimine
3.1.3. viia sotsiaalasutuste materiaal-tehniline baas vastavusse tänapäeva nõuetega 3.1.3.1. sotsiaalasutuste tehnilise seisundi parandamine
128 2809 Uue hooldekodu projekteerimine ja ehitamine
2019 2023 3030000 3030000 100 30000 1000000 1000000 1000000 Linnamajandusamet
SAA
129 1702 Narva Sotsiaaltöökeskuse renoveerimistööd
2016 2022 889777 889777 100 400000 115000 370000 Linnamajandusamet
SAA
3.1.4. arendada välja preventiivsed suunad
3.1.4.1. psühholoogilise abi süsteemi organiseerimine ja arendamine
3.1.4.2. tervisliku eluviisi propageerimine
130 202 laste tervist edendavad tegevused koolieelsetes lasteasutustes
2008 2024 40905 40905 100 5000 5000 5000 5000 Sotsiaalabiamet
131 203 õpilaste tervist edendavad tegevused koolides
2008 2024 47834 39224 82 5000 5000 5000 5000 Sotsiaalabiamet
132 204 tervist edendavate ettevõtete võrgustiku loomine ja arendamine
2008 2024 12112 12112 100 1000 1000 1000 1000 Sotsiaalabiamet
133 206 vigastuste ennetamine lastel 2008 2024 95650 24448 26 2500 2500 2500 2500 Sotsiaalabiamet
134 207 südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine
2008 2024 112482 36163 32 3000 3000 3000 3000 Sotsiaalabiamet
135 208 alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDSi ennetamine
2008 2024 578809 226430 39 15000 15000 15000 15000 Sotsiaalabiamet
3.1.5. arendada välja tervishoiusüsteem 3.1.5.1. meditsiiniasutuste vahelise koostöö korraldamine kvaliteetsete ja mitmekülgsete meditsiiniteenuste osutamise tagamiseks
136 384 Õendusabi ja hooldusabi teenuste osutamine
2013 2024 1398670 1398670 100 120000 170000 180000 191000 202000 SA Narva Haigla
137 205 linna tervise- ja heaoluprofiili koostamine
2008 2024 10628 10628 100 1000 Sotsiaalabiamet
3.1.5.2. meditsiiniasutuste infrastruktuuri arendamine
51
138 3074 Narva Haigla hoonete (Haigla tn 1, 3, 5, 7, 9) renoveerimine sisekliima parendamise eesmärgiga
2021 2024 11798141 SA Narva Haigla
4. Linnas toimib konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise
kõrgele tasemele ja kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile 4.1. linnas on loodud konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem 4.1.1. soodustada pedagoogide ja haridusala töötajate kvalifikatsiooni tõstmise abil õpetamise kõrge tase 4.1.1.1. olemasoleva kaadri koolitamine
139 218 õpetajate ja haridusala töötajate täiendõpe
2008 2024 2075873 173937 8 5000 5000 5000 5000 10000 Kultuuriosakond
4.1.1.2. uue kvalifitseeritud kaadri kaasamine
4.1.2. viia vastavusse munitsipaalõppeasutuste materiaal-tehniline baas tänapäeva nõuetega
4.1.2.1. koolide, lasteaedade ja huvikoolide remont
140 2887 Uuete lasteaedade projekteerimine ja ehitamine
2020 2024 12390000 12390000 100 40000 4000000 4350000 4000000 Linnamajandusamet
KO
141 2758 Innovaatiliste ja kõrgemale energiaklassile vastavate koolieelse lasteasutuse hoonete ehitamine (ettevalmistustööd)
2020 2021 Kultuuriosakond ALPA
142 2757 Innovaatiliste ja kõrgemale energiaklassile vastavate koolieelse lasteasutuse hoonete ehitamine
2022 2023 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
LMA
143 2677 Munitsipaalharidusasutuste hoonete tehnilise ekspertiisi korraldamine
2021 2021 100000 100000 100 100000 Kultuuriosakond LMA
144 2675 Uue koolieelse lasteasutuse hoone ehitamine
2020 2022 6000000 6000000 100 500000 3500000 2000000 Kultuuriosakond LMA
145 2802 Riigigümnaasiumite ehitamine ja avamine Narvas vastavalt Haridusministeeriumi ja Narva linna vahel sõlmitud lepingule
2019 2023 Riik KO
146 1803 Narva Kesklinna Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine
2017 2023 9816089 4816088 49 426379 1227240 1527240 1629230 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
KO
147 1798 Projekt "Narva Eesti Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine"
2016 2023 3000000 450000 15 74245 165640 152250 57865 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
KO
148 2075 Küttesüsteemi väljavahetamine Narva lasteaias Põngerjas
2018 2020 86255 21564 25 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
KO
52
149 1580 Koolide ja gümnaasiumide projekteerimine ja renoveerimine vastavuses õppekava nõuetega füüsilise õppekeskkonna osas
2015 2024 2134004 2134004 100 261380 500000 250000 250000 250000 Linnamajandusamet
150 457 reaal- ja loodusteaduse kabinettide rekonstrueerimine ja varustamine vastavalt uue õppekava nõuetele
2018 2024 630000 630000 100 150000 150000 150000 150000 Linnamajandusamet
KO
151 456 tööõpetuse kabinettide rekonstrueerimine ja varustamine vastavalt tänapäeva nõuetele
2016 2023 854838 854838 100 250000 250000 250000 Linnamajandusamet
KO
152 231 koolieelsete lasteasutuste mängu- ja spordiplatside ning koolistaadionide ja territoriumide rekonstrueerimine (sh projekteerimine)
2007 2020 2582611 2582611 100 1725311 Linnamajandusamet
KO
153 1962 Narva lasteaia Punamütsike (Viru tn. 4) renoveerimine ja lasteaiahoones energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse
edendamine
2016 2020 722157 635835 88 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
KO
154 220 lasteaedade remondiks projekteerimine ja ehitustööd
2008 2024 3805074 3805074 100 419581 319300 250000 495000 250000 Linnamajandusamet
KO
155 985 Koolieelsete lasteasutuste heakorrastamine ja välisvalgustus (sh projekteerimine)
2016 2020 1200522 1200522 100 Linnamajandusamet
KO
156 1898 Ujula hoone (Võidu 4) fassaadi ja ventilatsioonisüsteemi projekteerimine, rekonstrueerimine
2018 2023 791000 791000 100 6500 392250 392250 Linnamajandusamet
157 975 Narva Lauatennise kompleksi (Puškini tn 25b) fassadi ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
2021 2022 656000 656000 100 150000 506000 Linnamajandusamet
158 228 Paemurru kooli aadressil 26.Juuli
tn 4 spordisaali rekonstrueerimine ja remont (poksisaal)
2020 2022 400000 400000 100 200000 200000 Linnamajandus
amet
KO
159 229 Narva Muusikakool renoveerimine 2012 2021 314130 314130 100 160000 Linnamajandusamet
KO
160 459 munitsipaalharidusasutuste territooriumide ümbritsevate tarade renoveerimine või ehitamine
2012 2021 257756 257756 100 95000 Linnamajandusamet
KO
4.1.2.2. varustamine kaasaegse tehnika ja vajaliku inventariga
161 2673 Turvameetmete rakendamine üldhariduslike asutuste
2020 2024 50000 50000 100 10000 10000 10000 10000 10000 Kultuuriosakond
53
arvutivõrkudes
162 617 Koolieelsete lasteasutuste IKT-pargi arendamine
2014 2024 113300 113300 100 10300 10300 10300 10300 10300 Kultuuriosakond
4.1.3. soodustada aktiivne noorte osalust linna ühiskondlikus elus
4.1.3.1. noortekeskuste arendamine
4.1.3.2. noorte initsiatiivi toetamine
163 2548 Noorte foorumi korraldamine 2019 2022 8000 8000 100 2000 2000 2000 Narva Noortekeskus
164 2547 Noorte vabatahtlikute keskkonna loomine ja arendamine
2019 2022 8000 8000 100 2000 2000 2000 Narva Noortekeskus
165 1767 Narva õpilasmalevate ja innovatsiooni malevate tegevuse arendamine (sh erivajadustega õpilastele ja noortele)
2016 2022 159400 159400 100 25000 25000 25000 Narva Noortekeskus
166 1766 Infomessi "Orientiir" korraldamine 2016 2022 62000 62000 100 10000 10000 10000 Narva Noortekeskus
167 1160 Noorsootöö projektide toetamine 2007 2022 114000 114000 100 10000 10000 10000 Narva Noortekeskus
168 1159 Narva Noorteparlamendi töö toetamine
2011 2022 20000 20000 100 2500 2500 2500 Narva Noortekeskus
4.1.3.3. noorte kaasamine noortevaldkonda võimaluste kättesaadavuse ja mitmekesisuse abil
4.1.4. toetada erivajadusega õppijate arengut
4.1.4.1. õppeprotsessi arendamine
169 625 Tugiteenuste arendamine koolides ja lasteaedades (sh tugispetsialistide teenuse rakendamine ka lasteaedades)
2019 2024 3141891 1581000 50 206200 206200 206200 206200 550000 Kultuuriosakond
170 2801 Õpilaskodu toetamine 2019 2024 333510 165510 50 27585 27585 27585 27585 27585 Kultuuriosakond
4.1.4.2. linna eripära arvestamine õppeprotsessis
171 436 koolieelsetes lasteasutustes keelekümblusrühmade avamine
2012 2024 628340 628340 100 46310 46310 68910 68910 46500 Kultuuriosakond
4.1.5. mitmeharulise huvikooli loomine gümnaasiumiastme õpilaste jaoks 4.1.5.1. võimaluse loomine Narva gümnaasiumiõpilastele kooliõppeainete (füüsika, keemia, matemaatika jms) sügavõppeks ning riigikeele ja võõrkeelte lisaõppeks
4.1.5.2. lektorite ja teadus- ja haridusasutuste õppejõudude kaasamine õppetundide läbiviimisse Eestist ja välismaalt
5. Narva elanikkonna tööhõive ja keskmise palga tase on Ida-Virumaa keskmisest kõrgem 5.1. linnas on loodud elanikkonna tööhõiveks kõik vajalikud tingimused 5.1.1. luua tingimused uute töökohtade tekkimiseks
5.1.1.1. soodustingimuste loomine tootmisettevõtetele ja teenindussfäärile
5.1.1.2. linna administratiivterritooriumil tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime suurendamine
5.1.1.3. investorite kaasamine
172 245 Narva investeerimispassi arendamine
2008 2024 4312 4312 100 300 300 300 300 300 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
5.1.1.4. logistika- ja transpordiettevõtete kaasamine
54
5.1.1.5. alustavate ettevõtjate toetamine
173 246 alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimine
2008 2024 143823 143823 100 4000 4000 4000 4000 4000 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
5.1.1.6. hobi elukutseks muutmise toetamine
5.1.1.7. ettevõtluse oskusi edendamine ja koolitamine
174 2303 Noorte ettevõtlikkuse tõstmise tegevused
2018 2021 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
5.1.1.8. linna ettevõtete ekspordipotentsiaali arendamine
175 247 ettevõtjate messidel osalemise toetamine
2008 2024 2122 2122 100 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
5.1.1.9. noorte spetsialistide ja ettevõtjate toetamine stipendiumide ja koolitusabi kaudu
55
6. NARVA LINNA JA LINNA ARVESTUSÜKSUSE EELARVESTRATEEGIA
2021-2024
6.1. Sissejuhatav osa
Eelarvestrateegia koostatakse Narva linna arengukavas sätestatud eesmärkide
saavutamiseks, et planeerida arengukavas kavandatavate tegevuste finantseerimist.
Eelarvestrateegia on finantsplaan, mis on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustiste
võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.
Linna eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise
seaduse (edaspidi ka KOFS) § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi
ka KOKS) § 372
alusel.
Vastavalt Narva Linnavolikogu 28.09.2006 määrusele nr 42 „Narva linna
arengudokumentide menetlemise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/427022013031)
eelarvestrateegia koostatakse linna arengukava osana.
Eelarvestrateegia koostamisel tagatakse linna stabiilse arengu realistliku planeerimise
kaudu. Arengukavas püstitatud eesmärke ja tegevuste elluviimiseks on vajalik tagada
linna tulubaasi stabiilsus ja investeerimisvõime jätkusuutlikkus.
Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat ning igal aastal tulenevalt
majanduskeskkonnas toimuvatest muutustest korrigeeritakse. Käesolev eelarvestrateegia
kajastab Narva linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel
2021 – 2024.
Eelarvestrateegia koostatakse Narva linna arvestusüksuse kohta. Narva linna
arvestusüksusesse seisuga 31.12.2019.a kuuluvad järgmised üksused: Narva Linn (Narva
Linnavalitsuse isikus), SA Narva Linnaelamu, SA Narva Haigla, SA Narva Linna
Arendus, SA Narva Sadam, SA Narva linnaleht.
Eelarvestrateegias on rakendatud finantsdistsipliini tagamise meetme täitmine, et vältida
linna ja linna arvestusüksuse raske finantsolukorra ohtu.
Linna eelarvestrateegia koostamise lähtealusteks on Narva linna arengukava, 2020.aasta
lisaeelarve seadus (Riigikogu poolt oli võetud vastu 15.04.2020) koos seletuskirjaga, Eesti
Panga majandusprognoos 2020-2022 (Rahapoliitika ja majandus 2/2020), Euroopa
komisjoni soovitused Eestile ning teised kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kov)
tegevust mõjutavad õigusaktid.
6.2 Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos
6.2.1 Eesti üldine majanduskeskkond
Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019.
aastal 4,3%, neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9%.
Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot. Majanduskasv püsis stabiilselt kõrge
kvartalist kvartalisse ja oli kolmandat aastat järjest üle 4%. Peamine kasvu eestvedaja oli
info ja side tegevusala, järgnesid hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja
tehnikaalane tegevus. 2019.aasta keskel sai majanduskasv toetust ka töötlevast tööstusest
ja aasta teises pooles läks hästi varem tagasihoidlikku tulemust näidanud
põllumajandussektoril. Ainsana oli oluline negatiivne mõju energeetikasektoril. Info ja
side, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus näitasid
56
2019. aastal kümnendi kiiremat lisandväärtuse kasvu. Lisandväärtuse langust aga kogesid
mäetööstuse ja energeetika valdkonnad.
Sisenõudlus kasvas viimase seitsme aasta kiireima tempoga. Kasvu vedasid 13,1%
suurenenud investeeringud eelkõige 2019.aasta esimesel poolel. Investeeringute kasvu
andsid oma osa kõik valdkonnad ja sektorid, välja arvatud valitsemissektor. Oluline oli ka
kodumajapidamiste panus eluruumidesse investeerimisel. Eratarbimine suurenes 3,1%.
2019. aastal suurenes eksport 4,9%. Sarnase tempoga kasvasid nii kaupade kui ka teenuste
eksport. Peamise osa sellesse andsid arvutiteenuste müük ning mootorsõidukite ja
puittoodete väljavedu. Import suurenes 3,7%, eelkõige mõjutasid seda ehitus- ja
veoteenuste ost. Statistikaameti andmete kohaselt tõusis 2019. aasta tarbijahinnaindeks
2018. aasta keskmisega võrreldes 2,3%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid eelmisel
aastal kõige rohkem toit ja mittealkohoolsed joogid.
Hõivatute arvu jätkuva suurenemise kõrval kasvas tootlikkus hõivatu kohta 3%.
Tootlikkus töötatud tunni kohta kasvas aga 3,7%. Tööjõu ühikukulu suurenes lõppenud
aastal 4,6%. Statistikaameti andmetel aastal 2019 oli keskmine brutokuupalk Eesti
ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1 407 eurot ehk 7,4% kõrgem kui 2018. aastal.
Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 976,
see on 4156 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes
rahvaarv mullu 1302 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 5458
inimese võrra.
Statistikaameti täpsustatud andmed Eesti majanduse põhinäitajate kohta on avaldatud
Statistikaameti kodulehel http://www.stat.ee.
Eriolukord 2020.aasta kevadel
2020.aasta on alanud maailmas järjest suurema ulatusega leviva COVID-19 viirusega
(edaspidi ka : koroonaviirus). Hiinast üleilmselt levima hakanud koroonaviirus jõudis
Eestisse käesoleva aasta alguses, millest põhjustatud esimene COVID-19 haigusjuht
tuvastati 27. veebruaril. Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas 11. märtsil COVID-19
viirusest põhjustatud pandeemiaks.
12. märtsil 2020 moodustas Vabariigi Valitsus koroonaviiruse COVID-19 leviku ning
rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni ja
kuulutas esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra. Vabariigi Valitsuse
eesmärk: tõkestada koroonaviiruse edasist levikut Eestisse ja Eestis, tagada
tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga, vältida paanika teket
ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust koroonaviiruse leviku tõkestamise ja ravi kohta,
tagada inimeste toimetulek koroonaviirusest tulenevate kaudsete mõjudega, tagada Eesti
majanduse võimalikult normaalne toimimine. 14.05.2020.a avaldas Vabariigi Valitsus
leevenduste kava, kuidas eriolukorra ajal kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuda.
Kõikide leevenduste puhul tuleb arvestada eritingimustega. Eriolukorra õigusaktid on
avaldatud https://www.riigiteataja.ee/viitedLeht.html?id=7 ning ametkondade juhised
eriolukorras käitumise kohta on avaldatud https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis.
Riigikogu poolt oli 15.04.2020 võetud vastu “Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadus”.
Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on
võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest
majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel
otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste
tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud.
57
Eriolukord on avaldanud mõju ka linna tulubaasile, nt on vähenenud tulud huvitegevusest
ja huviharidusest, haridusalasest tegevusest, üüri- ja renditulud jne.
Eesti majandusprognoos
Koroonakriisist põhjustatud eriolukorra tõttu toimub riigi eelarvestrateegia aastateks
2021-2024 vastuvõtmine 2020.aasta septembris.
Narva linna ja linna arvestusüksuse eelarvestrateegia 2021-2024 koostamisel võeti aluseks
sealhulgas järgmised majandusprognoosid: 2020.aasta lisaeelarve seaduse (vastuvõetud
15.04.2020) seletuskirjas kajastav prognoos, Eesti Panga majandusprognoos 2020-2022
(Rahapoliitika ja majandus 2/2020).
Majandusprognoosid on tehtud olukorras, kus määramatus tuleviku ees on suur. Seoses
pandeemiaga iga järgmine päev toob uue olukorra ja uued poliitilised ja käitumuslikud
otsused.
Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas kajastava prognoosi järgi lähiaastate
majanduskasv võiks jääda 2,5% lähedale, kuid 2020. aastal ei õnnestu majanduslangust
vältida. Erinevalt eelmisest kriisist on sellel nii nõudlus- kui ka pakkumispoolsed tegurid,
eelmises mängisid rolli eelkõige nõudluspoolsed. Majanduse pakkumise ehk tootmise
pool saab kannatada rahvusvaheliste tarneahelate katkemise ning töötajate töölt
eemalejäämise tõttu. Nõudluspoolt mõjutavad tarbimisele seatud füüsilised piirangud ning
inimeste ettevaatusmotiivist tingitud suurem säästlikkus. Kuna Eesti majanduses on
väliskaubanduse osakaal oluliselt suurem enamiku ELi riikidega võrreldes, siis seda
kanalit pidi on teistega võrreldes suurem ka mõju majandusele. Tegevusalade lõikes
saavad esimeses järjekorras kõige suurema löögi turismi ja muud elanike vaba aja
veetmisega seotud valdkonnad. Tootmine tööstuses on takistatud nii tootmissisendite
tarneraskuste kui ka välisnõudluse vähenemise tõttu. Tööturg saab selles kriisis
paratamatult tugeva tagasilöögi, kuna isikuteenindusega ja kaubandusega seotud
valdkondades on müügitegevus kokku tõmbunud. Olukorras, kus müügikäibed
vähenevad, peavad ettevõtted ka töötajate osas kärpeid tegema. Majanduse toimivuse
seisukohalt ja eeldades kriisi lühiajalisust, oleks eelistatud töökoormuse vähendamine, et
lihtsustada majanduse taastumist ja ära hoida töötajate otsimisega seotud kulusid, kuid
paraku ei ole kõigil raskustesse sattunud ettevõtetel sellist puhvrit. Seetõttu ootame
lähikuudel märkimisväärset hõivatud inimeste arvu langust ning töötuse kasvu, mida
valitsuse poolt otsustatud toetusmeetmed ettevõtetele võiks oluliselt leevendada.
Sisenõudluse seisukohast on suurim tagasilöök eratarbimises – praegustes oludes
piirudutakse eelkõige sundkulutustega esmatarbekaupadele ja eluasemeteenusele,
sideteenuste tarbimine ilmselt suureneb ja läbi ei saa ka ilma transpordita. Väliskaubandus
näitas mõningaid nõrkuse märke juba eelmise aasta lõpul, kuid praegu tuleb arvestada
vähemalt kümneprotsendise ekspordi langusega 2020. aastal. Tarbijahinnad jäävad nii
järsult taanduva nõudluse kui nafta hinnalanguse tõttu varem arvatust oluliselt
madalamaks, aeglustudes tänavu 0,6%ni. 2021. aastal majandusaktiivsuse taastudes ja
osalt madala võrdlusbaasi mõjul kiireneb tarbijahindade tõus 2% lähedale. Riigi 2020.
aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas kajastava prognoosi põhinäitajad on toodud
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/2020._aasta_lisaeelarve_eelnou_seletuskiri.pdf
2020.aasta riigi lisaeelarvega on eraldatud kohalikele omavalitsustele riigi lisaeelarvest
130 miljonit, sellest 30 miljonit on mõeldud otseselt kriisimõjude kompensatsiooniks, 70
miljonit uuteks investeeringuteks ning 30 miljonit kohalike teede hoiuks. Selle rahaga
leevendatakse koroonaviirusest tingitud kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust.
58
Eesti Panga majandusprognoosi 2020-2022 (Rahapoliitika ja majandus 2/2020) järgi Eesti
läbib 2020 aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel
väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei
kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud
piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on
aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad
tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on
kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi
madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase
taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii
Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi. Koroonakriisi mõju
tööhõivele on ulatuslik, kuid seda pehmendavad valitsuse toetusmeetmed. On tõenäoline,
et tööjõunõudlus turismiga seotud valdkondades ei taastu niipea ning seetõttu suureneb
struktuurne tööpuudus eriti Ida-Virumaal, kus töötuse määr on olnud ajalooliselt Eesti
kõrgeim ning kus tööturu olukorda mõjutab lisaks koroonakriisile juba eelmisel aastal
alanud surutis põlevkivisektoris. Eesti Panga majandusprognoosi järgi eesti majandust
mõjutavad kõige rohkem neli tegurit: välisnõudluse ja turismi vähenemine; eriolukord ja
Eestis kehtestatud piirangud; ebakindlus tuleviku eest; riigi abimeetmed. Eesti Panga
prognoosi põhinäitajad on toodud https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-
ja-majandus/2020/rahapoliitika-ja-majandus-22020,
https://www.eestipank.ee/press/prognoos-esmaselt-kriisiabilt-tuleb-liikuda-pikaajalisema-
plaani-juurde-10062020 .
Euroopa komisjoni soovitused
Euroopa komisjon 20.05.2020 soovitab Eestil võtta 2020. ja 2021. aastal järgmisi
meetmeid:
1. Kooskõlas üldise vabastusklausliga võtta kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult
reageerida pandeemiale, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Kui
majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on
saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla
jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Parandada
tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sealhulgas võttes meetmeid
tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks, tugevdades esmatasandi arstiabi ja
tagades elutähtsate meditsiinitoodetega varustatuse.
2. Suurendada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, sealhulgas töötushüvitiste katvuse
laiendamise kaudu.
3. Kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide
elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastumist.
Keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja
digitehnoloogiale, eelkõige ettevõtete digitaliseerimisele, teadustegevusele ja
innovatsioonile, energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele,
ressursitõhususele ja säästvale transpordile, aidates järk-järgult vähendada
majanduse CO2 heidet. Toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
innovatsioonisuutlikkust ning tagada piisav juurdepääs rahastamisele.
4. Suurendada jõupingutusi rahapesuvastase raamistiku tulemusliku järelevalve ja
jõustamise tagamiseks.
59
6.3. Narva linna eelarvestrateegia perioodiks 2021 - 2024
Eelarvestrateegia koostamise peamiseks eesmärgiks on linna arengukavas ja samuti
valdkondlikes arengukavades toodud investeeringuprojektide elluviimise kavandamine
ning seeläbi piirkonna arengueesmärkide saavutamisele kaasa aitamine. Eelarvestrateegia
on aluseks iga-aastasele eelarve koostamisele ning samuti annab juhised vajalike
muutuste tegemiseks (tulude kasvatamiseks või kulude kärpimiseks) ja võimaldab
selgemalt aru saada kohaliku omavalitsuse võimekusest teha investeeringuid ning võtta
laene ja muid kohustisi.
Eelarvestrateegias on esitatud andmed võetud laenudest tulenevate kohustiste kohta.
Eelarvestrateegias on sätestatud Narva linna ja linna arvestusüksuse finantsdistsipliini
tagamise meetmete rakendamine ja täitmine. KOFS-i kohaselt peab linn tagama iga-
aastaselt põhitegevuse tulemi väärtuse lubaval tasemel ning hoidma netovõlakoormuse
individuaalsel piirmääral nii endal kui ka koos sõltuvate üksustega.
Linna arengukavas esitatud arengutegevuste realiseerimine on otseses seoses saadavate
tulude mahuga (sh tulumaksu laekumine, riiklikud toetused) ja laenu võtmise
võimalustega. Põhjenduseks on asjaolu, et linna tegevuste finantseerimine omavahendist
suuremas osas otseselt sõltub Eesti majanduse kasvust, linnaelanike tööhõivest ja sellest
tuleneva tulumaksu laekumisest, riigilt saadud toetustest, laenu võtmisest,
välisinvesteeringutest. Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2020.a. seisuga oli Narvas
elanikkonna arv 55,9 tuh.inimest, aasta tagasi 01.01.2019.a seisuga oli 57,8 tuh.inimest.
Arvu vähenemise põhjusteks on loomulik iive ja ränne. Elanikkonna arvule avaldas mõju
ka seadusandlusest tulenev õigusnorm. Nimelt alates 02.01.2019 jõustunud
rahvastikuregistri seaduse §110 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist ruumi omaniku
nõudmisel isiku elukoha muudetud andmed, mis on rahvastikuregistri aktuaalsete
andmete hulgas säilitatud linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega,
kaotavad kehtivuse. Rahvastikuregistri andmetel oli Narvas elanikkonna arv 01.02.2019.a
seisuga 56,46 tuh.inimest. Detailsemad andmed linna rahvastiku kohta on avaldatud
http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/page:12442.
20. jaanuariks 2020 oli Äriregistris registreeritud 4 236 Narva ettevõtjat (11.03.2019
seisuga oli registreeritud 4 215 ettevõtjat). Narvas on 99,9% kõigist ettevõtetest mikro-,
väike- ja keskmised ettevõtted. Põhiosa tegutsevatest ettevõtetest moodustavad
mikroettevõtted, kus töötajate arv ei ületa 9 inimest (93,3% kõigist ettevõtetest). Üldinfo
Narva ettevõtluse statistika kohta on avaldatud http://www.investinnarva.ee
Eesti Töötukassa registreeritud töötute arvu dünaamika on ära toodud alljärgnevas
võrdlustabelis.
NIMETUS 31.01.2019 31.12.2019 17.06.2020
Eesti 33 053 34 407 51 333
Ida-Viru Maakond 5 821 6 184 7 991
Narva linn 2 699 2 716 3 766
Tulude ja investeeringute tase prognoos 2021-2024 aastate kohta on kavandatud
konservatiivsuse printsiibist ja ei kata kõike linna arengukavas kirjeldatud tegevusi.
Tulude enamlaekumine võimaldab lisaeelarve koostamisel suunata lisavahendeid
60
vastavalt prioriteetsetele tegevustele. Majandusolukorra oodatust nõrgema arenguga, mis
võib tuua kaasa tulude alalaekumist, tuleb eelarve ja kuluplaanid õigeaegselt muuta.
Narva linna arengukava tegevuskava projektid/tegevused on oma vastavuselt jaotatud
visioonide järgi. Kokkuvõte arengukavas kavandatavate projektide/tegevuste
väljaminekute osas aastate lõikes ning visioonide järgi on esitatud tabelis “Arengusuunad
tegevuskava alusel” punktis 6.6. Detailsem ülevaade projektide/tegevuste kohta on
esitatud arengukava tegevuskava osas.
Käesolevas linna eelarvestrateegias perioodil 2021-2024 on prioriteediks tagada
seadusjärgsete avalike teenuste osutamine linna elanikele, muuta kov-i tegevus
tõhusamaks ja tagada kvaliteetsete kohaliku tasandi avalike teenuste pakkumine. Selle
täitmiseks tuleb sealhulgas parandada elukeskkonna infrastruktuur, luues linnaelanikele
kaasaegseid ja mugavaid elutingimusi (sh tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur, spordi- ja
vabaaja veetmise võimalused) ning tagada kov-i asutuste töötajate motiveerimist. Kuna
kov-i võimalused kohustiste võtmises on piiratud ja finantsdistsipliini tagamise meetmeid
tuleb rangelt täita, prioriteedid investeerimistegevuses on eelkõige seotud toetuste (sh
Euroopa Liidu) ning välisabi kasutamisega, mis võimaldab kaasata vahendeid linna
infrastruktuuri rajamiseks ning uuendamiseks prioriteetsetele projektidele.
Eelarvestrateegia koostamisel, peale linna laekumiste kavandamist, ametiasutustele olid
antud piirsummad väljaminekute osas. Juhul, kui eesmärkide ja tegevuste täitmiseks oli
hinnatud, et olulised tegevused on ebapiisavalt rahastatud, olid need tegevused esitatud
eraldi reservtegevuste nimekirjana prioriteetide kaupa, mille realiseerimine saab olla
ainult algselt kavandatust suuremate tulude laekumise korral.
Eelaarvestrateegia prognoosimisprotsess koosneb osadest: põhitegevuse tulude ja kulude
prognoosimine, investeerimistegevuse prognoosimine, laenu võtmise vajaduse
väljaselgitamine, likviidsete varade muutuse leidmine ja netovõlakoormuse arvutamine.
Narva linna eelarvestrateegia perioodiks 2021 – 2024 on koostatud tekkepõhise
metoodika alusel, andmed on esitatud eurodes. Tekkepõhises eelarves kajastatakse
tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või
välja makstakse. Tekkepõhine eelarvestamine annab ülevaate, kui palju saab eelarveaastal
kulutuste tegemiseks kohustisi võtta, sõltumata sellest, millal tuleb kohustiste eest tasuda.
6.3.1 Põhitegevuse tulud
Põhitegevuse tulud on jaotatud majandusliku sisu järgi vastavalt KOFS-ile järgmisteks
liikideks:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
Ülevaade põhitegevuse tuludest 2019.aasta täitmise osas, 2020.aasta täpsustatud eelarvest
(prognoositav täitmine seis 31.07.2020, edaspidi 2020.aasta eelarve) ja eelarvestrateegia
aastateks 2021-2024 on esitatud punktis 6.6.
Maksutulud
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest
maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil
kehtestatavatest kohalikest maksudest. Käesolevas eelarvestrateegias on kavandatud
riiklikeks maksudeks füüsilise isiku tulumaks ja maamaks. Kohalikeks maksudeks on
reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu.
61
Füüsilise isiku tulumaksu laekumist reguleerivad tulumaksuseadus ja füüsilise isiku
tulumaksu kohaliku omavalitsuse üksustele eraldamise kord. Residendist füüsiliste isikute
makstud tulumaks laekub järgmiselt: arvestamata tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud
mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele
11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (ületav tulumaksu osa laekub
riigile). Pensionidelt ja tulumaksuseaduse § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt, vara
võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile. Kui Maksu- ja
Tolliametil puuduvad andmed residendi elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks
proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele.
Linna tulumaksu planeerimisel on sh võetud arvesse eelmise aasta tegelik ja jooksva aasta
oodatav laekumine; majandusolukorra prognoosid, kohaliku omavalitsuse üksustele
laekuva tulumaksu osakaal (sh kov-le eraldatav tulumaksu määr 2020.aastal 11,96%),
maksumaksjate arv, maksumuudatused. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas
kajastava prognoosi kohaselt kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks
väheneb võrreldes 2019. aastaga 6,5%. Kuid analüüsides hetkeolukorda võib
alalaekumine osutuda oluliselt suuremaks. Võttes aluseks eespool kirjeldatud
informatsiooni, sh majandusalaseid prognoose, on Narva linna eelarvestrateegias
Aastateks 2021-2024 tulumaksu oodatav laekumine kavandatud 2019.aasta suhtes vähem
ca 4,19% ning 2020.aasta suhtes enam ca 3,79% .
Maamaksu arvestuse aluseks on võetud kehtivad maksumäärad, maamaksu eelmise aasta
tegelik ja jooksev laekumine eelarvesse. Narva linnas on kehtestatud maamaksu määrad
linna hinnatsoonides diferentseeritult 0,8%-st kuni 2,5% maa maksustamise hinnast
aastas. Narva Linnavolikogu poolt on 22.11.2012 võetud vastu „Maamaksust vabastamise
kord Narva linnas“, mis kehtib alates 01.01.2013. Vastavalt korrale vabastatakse Narva
linna poolt represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isikud. Aastateks 2021-2024 on
kavandatud maamaksu laekumine 2020.aasta tasemel.
Jooksva aasta aprillikuus valitsuskabinet kiitis heaks riigihalduse minister Jaak Aabi
ettepanekud maade hindamise läbiviimiseks. Selle tulemusel saavad adekvaatse info maa
tegeliku väärtuse kohta nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka eraomanikud. Maa
hindamine annab ajakohase aluse maaga tehingute tegemiseks ja maa maksustamiseks.
Maamaksu aastasele kasvule seatakse piirang ja kodualuse maa maksuvabastus jääb
kehtima. Hindamise tulemused võetakse maksustamisel aluseks kõige varem 2024.
aastal.
Konkreetse maksumäära otsustab kohalik omavalitsus, kes suudab kõige paremini hinnata
oma elanike maksevõimet ja kohalikke prioriteete. KOV-idel on õigus kehtestada erinev
maksumäär erinevatele maa sihtotstarvete gruppidele, mis annab võimaluse vähendada
maaomanike maksukoormust ja suunata maa kasutust. Sõltumata KOV-ide kehtestatud
maksumääradest rakendub 10-protsendiline aastase kasvu piirang. Maamaksu määrad
peavad olema kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud vähemalt kuus kuud enne
uue eelarveaasta algust.
Kohalike maksude seaduse alusel võib kohalik omavalitsus anda määruse oma
haldusterritooriumil kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalikud maksud on kajastatud
eelarvestrateegias muude maksutuludena: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise
maks ning parkimistasu on kavandatud järgnevateks aastateks 2019.aasta suhtes vähem ca
22,68% ning 2020.aasta suhtes enam ca 21,86% .
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Antud tuludena on planeeritud riigilõivud, tulud haridusalasest tegevusest, kultuuri- ja
kunstialasest tegevusest, spordi- ja puhkealasest tegevusest, sotsiaalabialasest tegevusest,
62
tulud üldvalitsemisest, tulud muudelt majandusaladelt, üür ja rent, tulud õiguste müügist,
muu toodete ja teenuste müük.
Tulude kavandamisel on võetud arvesse 2019.aasta tegelik ja 2020.aasta oodatav
laekumine ning muudatused asutuste tegevustes. Suurimad laekumised antud osas on
kavandatud peamiselt haridus- ja sotsiaalabialasest tegevusest saadavate tulude arvelt.
Saadavad toetused tegevuskuludeks
Iga-aastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga kohalikele
omavalitsustele. Tasandusfondi jaotamise põhimõtted määratakse seadusega.
Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse
riigieelarvega. Tasandusfondi eesmärk on vahendite kasutamise tingimusi määramata
ühtlustada kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfondi
jaotamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksusele laekuv tulumaks ja maamaks,
kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse erisused.
Tasandusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsuse
korraldusega.
Toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega.
Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja
tingimustel kasutamiseks või riigieelarves määratud sihtotstarbel antav toetus, mida
jaotatakse ainult arvnäitajate alusel. Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja
nende arvestamise alused sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse
riigieelarvega. Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega. 2020 aastal toetusfondi vahendid on ette nähtud sh
üldhariduskoolide pidamiseks antavaks toetuseks (tööjõukuludeks, täienduskoolituseks,
õppekirjanduseks, koolilõunaks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks), koolieelsete
lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks, raske ja sügava puudega lastele abi
osutamise toetuseks, huvihariduse ja –tegevuse toetuseks, toimetulekutoetuse
väljamaksmiseks, matusetoetuseks, asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks,
rahvastikutoimingute kulude hüvitiseks, kohalike teede hoiu toetuseks. Toetusfondi
jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
Vabariigi Valitsuse 01.05.2020 korraldusega nr 142 on jaotatud riigi 2020. aasta
lisaeelarve seadusega toetusfondi lisandunud vahendid kohalikele teede hoiuks ja
tulubaasi stabiliseerimiseks. Narva linnale 06.05.2020 eraldatud toetus moodustab 413
757 eurot teedehoiuks ja 1 038 097 eurot tulubaasi stabiliseerimiseks. Tulubaasi
stabiliseerimise toetuse eesmärk on kompenseerida kohaliku omavalitsuse üksustele
eriolukorrast tingitud tulude vähenemist ja kulude suurenemist. Haridus- ja
Teadusministeerium ning Narva linn sõlmisid 11.04.2018.a. kokkuleppe, mille kohaselt
pooled määravad tegevuskava ja põhimõtted riigigümnaasiumi asutamisel Narva linna.
Sellest tulenevalt on toetusfondi suurus otseses seoses koolivõrgu optimeerimisega.
Muudes saadud toetustes tegevuskuludeks on planeeritud täiendavad sihtotstarbelised
laekumised asutuste tegevuskuludeks. Eelarveaasta jooksul täiendavate toetuste saamisel
vastavad muudatused viiakse linna eelarvesse.
Muud tegevustulud
Antud tuludena on planeeritud trahvid, muud tulud varadelt, tulud varude müügist ning
muud tulud.
63
6.3.2 Põhitegevuse kulud
Põhitegevuse kulud on jaotatud majandusliku sisu järgi vastavalt KOFS-ile järgmisteks
liikideks:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud.
2021-2024 aastate kavandamisel nimetatud kulude osas võeti aluseks eelnevate aastate
andmeid ning ametiasutuste tegevuste kavasid. Ametiasutused esitasid reservtegevuste
nimekirjad prioriteetide kaupa, mis viiakse ellu algselt kavandatust suuremate tulude
laekumise korral.
Antavad toetused
Toetustena tegevuskuludeks on kavandatud sotsiaalabitoetused ja muud toetused
füüsilistele isikutele, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised
toetused. 2021-2024 aastate kavandamisel nimetatud kulude osas võeti aluseks eelnevate
aastate andmeid ning asutuste tegevuste kava.
Aastatel 2021-2024 linna eelarves on planeeritud järgmised antavad toetused sh:
sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, linna üritustele, sotsiaaltoetused, iga-aastased
liikmemaksud jt.
Linnaeelarvest eraldatavad sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks peamiselt
planeeritakse 2020 aasta tasemel, sh SA-le Vaivara Kalmistud (korrigeeritud
tarbijahinnaindeksi võrra), SA-le Narva Linnaelamu eluruumide haldamiseks, SA-le
Narva Sadam, SA-le Narva Linna Arendus, SA-le Narva linnaleht, SA-le Narva
Muuseum; toetust avaliku liiniveo korraldamiseks.
Linnas on kehtestatud erinevad korrad, mis on suunatud nii soodsa linnakeskkonna
loomiseks kui ka aiandusühistute ja korteriühistute sihtotstarbelist toetamiseks.
Eelarvestrateegia perioodil kavandatakse need toetused lähtudes eelarve võimalustest.
Antavad toetused moodustavad ca 8 % põhitegevuse kuludest.
Muud tegevuskulud
Muud tegevuskulud jagunevad personalikuludeks, majandamiskuludeks ja muudeks
kuludeks. 2021-2024 aastate kavandamisel võeti aluseks 2019 ja 2020 aastate andmeid,
ametiasutuste tegevuste kavad, majandamiskulude tariifide muutmist.
Personalikulud moodustavad linna põhitegevuse kuludest ca 65%.
Majandamiskulud koosnevad administreerimiskuludest, kinnistute, hoonete, ruumide,
rajatiste, sõidukite ja inventari majandamiskuludest, koolituse, õppevahendite, meditsiini-
ja hügieenikuludest, toitlustus- ja muude teenuste kuludest. Majandamis-ja muud kulud
moodustavad linna põhitegevuse kuludest ca 26%.
Eelarvestrateegia perioodil linna asutuste ülesannete täitmisest tulenevad tegevused (k.a
sõlmitavad lepingud) kavandatakse lähtudes eelarve võimalustest ning prognoosivatest
kuludest. Kuna majandamiskulud on sh otseses seoses riigihangete tulemustega, võib
nende maksumus ületada eelarvestrateegias planeeritud.
Eesti kohalikel omavalitsustel on oma kogukonna elu korraldamisel laialdane pädevus.
Narva linna olulisemateks kuluvaldkondadeks on haridusvaldkond; vabaaeg, kultuur ja
religioon (sh kultuurimajad, muusika-, spordi- ja huvikoolid, raamatukogud jne),
majandus (sh ühistransport), elamu-ja kommunaalmajandus, sotsiaalne kaitse (sh
toetused, teenused, hoolekande asutused).
64
Narva linna ametiasutuste (sh hallatavate asutuste), teenistuste kulude klassifitseerimine
toimub nii majandusliku sisu järgi kui ka valdkondade lõikes. Koondülevaade on esitatud
eelarvestrateegia punktis 6.6.
6.3.3 Investeerimistegevus
Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vastavalt KOFS-ile
järgmisteks liikideks:
1) põhivara soetus;
2) põhivara müük;
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
5) osaluste soetus;
6) osaluste müük;
7) muude aktsiate ja osade soetus;
8) muude aktsiate ja osade müük;
9) antavad laenud;
10) tagasilaekuvad laenud;
11) finantstulud ja finantskulud.
Käesoleva eelarvestrateegia perioodi jooksul seisab linna ees väga tähtis ülesanne
Euroopa Liidu (edaspidi EL) fondide rahaliste vahendite kaasamisel ja kasutamisele
võtmisel. Linna arengutegevuse töö optimeerimiseks on kõikide suuremahuliste
projektide töö (k.a kogu linna projektialase tegevuse koordineerimine) korraldatud läbi
Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti.
Arvestades linna omafinantseerimisvõimekust kogu eelarvestrateegia perioodi jooksul, on
suuremate investeeringute tegemine võimalik ainult välisrahastuse toel.
Antud osa planeerimisel on 2021-2024 aastateks võetud aluseks linnas realiseeritavad ja
kavandatavad projektid. Projektide elluviimisest sõltub põhivara soetamiseks saadav
sihtfinantseerimine, selle arvelt põhivara soetus ning sellega kaasnevad finantskulud.
Riigihalduse ministri 15.05.2020 määrusega nr 19 oli vastuvõetud COVID-19
eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringuteks, lammutamise ja
remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord.
Toetuse piirsumma Narva linnale moodustas 2,36 mln eurot. Toetus on ühekordne ning
kajastatakse eelarves põhivara soetuseks saadavaks sihtfinantseerimiseks.
Narva linna investeerimistegevuse arvnäitajad on toodud arengukava tegevuskava osas,
ülevaade põhiprojektidest (sh kavandatud investeeringuobjektidest) on esitatud punktis
6.6.
6.3.4 Finantseerimistegevus
Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vastavalt KOFS-ile
järgmisteks liikideks:
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustiste
võtmine ning kohustiste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustiste täitmine,
emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete
alusel.
65
Kohustiste võtmine ja tagasimaksmine sõltub linnas realiseeritavatest ja kavandatavatest
projektidest ja tegevustest. Linna kohustiste tagasimaksmine on otseses sõltuvuses ka
sildfinantseerimise laekumisega.
Perioodil 2021-2024 investeerimisprojektide realiseerimiseks suurema tõenäosusega tuleb
kasutusele võtta sildfinantseerimise vahendeid. Esialgsete andmete kohaselt
sildfinantseerimine (ehk laenude võtmine) moodustaks 2021.a umbes 4,26 mln eurot,
2022.a umbes 3,45 mln eurot. Käesolevas eelarvestrateegias need vahendid pole
planeeritud sest seda osa oluliselt mõjutab 2020.aastal kavandatud projektide
prognoositav realiseerimine.
tuh.eurodes
Sildfinantseerimise eeldatav vajadus
investeeringuprojektide lõikes 2020 2021 2022
Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku
rajamine, II etapp 664 132
TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas 1 750 1 077
Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine 201 946 816
Narva linna tänavavalgustuse taristu renoveerimine I
etapp 100 420
Narva ja Ivangorodi kaldapealsete ajaloolise kaitseala
integreeritud arendamine, III etapp 264
Stockholmi platsi projekteerimine ja ehitus , I etapp 18 324
Narva Eesti Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva
põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine 378 347
Narva Kesklinna Gümnaasiumi ümberkorraldamisel
tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine 35 620 620
Muud projektid 263
Kokku 1 263 4 264 3 448
Täpsustatud andmed kajastatakse vastava aasta eelarves.
Linna võlakohustised on esitatud Narva linna eelarvestrateegia tabelis, esitatud punktis
6.6.
6.4 Narva linna sõltuvate üksuste eelarvestrateegia perioodiks 2021-2024
Narva linn kui kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuvad üksused moodustavad
Narva linna arvestusüksust. Eelarvestrateegia koostamiseks on vajalik linna sõltuvate
üksuste määramine. Sõltuvate üksuste määramisel lähtutakse KOFS-st ja rahandusministri
määrusega kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodikast (on
kinnitatud Rahandusministri 16.05.2011 määrusega nr 29). Eelarvestrateegia sisaldab
andmeid sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajaid, mis on vajalikud
põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks.
Sõltuvad üksused leitakse kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvate
sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute saldoandmike baasil iga aasta lõpu
seisuga. Sellest lähtudes 2019.aasta andmete põhjal Narva linna arvestusüksusesse koos
linna asutustega kuuluvad SA Narva Linnaelamu, SA Narva Haigla, SA Narva Linna
Arendus, SA Narva Sadam, SA Narva linnaleht.
66
Linnaeelarvest eraldatav toetus sõltuvatele üksustele peamiselt planeeritakse 2020. aasta
tasemel lähtudest eelarve võimalustest.
Sõltuvate üksuste andmed 2019. aasta kohta on võetud avalikest infosüsteemidest
(https://saldo.fin.ee).
6.4.1 SA Narva Linnaelamu
Sihtasutuse Narva Linnaelamu põhilisteks eesmärkideks on munitsipaalelamufondi
haldamine ja kasutamine.
Eelarvestrateegia koostamisel juhinduti KOFS-ist, õigusaktidest, mille põhjal teostatakse
asutuse tegevus, Eesti Vabariigi seadustest ning Narva linna kehtivatest õigusaktidest.
Sihtasutuse põhitegevuse tulud koosnevad enamjaolt omatuludest rendilepingutelt ja
Narva linna finantseerimisest.
Linnaelamu põhitegevuse kulud on munitsipaalelamufondi haldamine, ühiselamute
remonditööd, mitte-eluruumide ja eluruumide teenindamine, kommunaalteenused ja muud
haldamisega seotud kulud.
SA Narva Linnaelamu arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.
6.4.2. SA Narva Haigla
SA Narva Haigla peamiseks tegevusvaldkonnaks on haiglaraviteenused.
SA Narva Haigla tulud moodustuvad peamiselt meditsiinilise tegevuse arvelt (98% tulude
üldsummast). 2019. aastatel toimus meditsiiniliste teenuste maksumuse suurenemine,
mille tulemusel tulud kasvasid. 2020 aasta pandeemia tõttu tulud prognoositakse 2019
aasta tasemel. Tulude kõikumine aastate lõikes tuleneb meditsiiniteenuste maksumuse
hinnakirja prognoositavast muutumisest.
Kuna SA Narva Haigla põhitegevuseks on meditsiiniteenuste osutamine, siis suure osa
kuludest moodustavad personalikulud (üle 64%). 2020. aastal on plaanis personali töötasu
tõstmine ja Haigekassa raviteenuste hinnakiri muutmine.
SA Narva Haigla kulude kasv on peamiselt seotud sisseostetavate tervishoiu- ja
diagnostikateenuste mahu ja maksumuse suurenemisega ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kulude kasvuga.
2020.aastal lõpetatakse tn.Haigla 1 errakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimist.
SA Narva Haigla omafinantseerimise osa moodustab 1,6 mln eurot.
Samuti 2020.aastal lõpetatakse tn.Haigla 1 garderoobi renoveerimist personali jaoks. SA
Narva Haigla finantseerimine moodustab 480 tuh. eurot.
Rahaliste vahendite reservi vähendati 2019-2024. aastatel optimaalse miinimumini, mis
toetab asutuse finantsilisi võimalusi kuu algusele langevate maksete tipu katmiseks,
töötasu jooksvate arvelduste tegemiseks, maksude maksmiseks ja hankijatega
arveldamiseks. Vabad rahalised vahendid on suunatud 2020. aastal peamiselt SA Narva
Haigla materiaalse baasi parandamisele, meditsiiniseadmete ja kiirabiauto ostule.
SA Narva Haigla arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.
67
6.4.3. SA Narva Linna Arendus
Sihtasutuse Narva Linna Arendus eesmärgiks on Narva linna piirkonna elukeskkonna
kvaliteedi tõstmine, soodsate tingimuste loomine ettevõtluse arenguks Narva linna
haldusterritooriumil läbi sihtasutuse omandis või käsutuses oleva kinnisvara ja maa-alade
arendamise linnaelanike huvides.
Sihtasutuse tegevus on seotud põhiliselt järgnevate tegevussuundadega: Äkkeküla spordi-
ja puhkeala korrastav ja arendav tegevus; hoone asukohaga Paul Kerese tn 20 arendamine
ja rendile andmine; Joaoru puhkeala (sh Joaoru Rannahoone) arendamine.
SA Narva Linna Arendus põhitegevuse tulu koosneb renditulust ja linnast saadud
toetustest. SA tulu olulisem osa otseselt seotud iga-aastaselt linna poolt laekuvatest
toetustest, mis on suunatud põhitegevuse kulude katteks. Põhitegevuse kulud on
tööjõukulud, majandamiskulud ning arendustegevusega seotud kulud.
Sihtasutus jätkab tegevust 2021-2024 aastatel kolmel märgitud suunal, lähtudes
avanevatest projektide finantseerimise võimalustest, mis on põhiliselt seotud Äkkeküla
alade arendamise (projektid ja iseseisev arendamine) ning Paul Kerese 20 tehtavate
vajalike renoveerimistöödega. Oma projektide elluviimisel püüab SA Narva Linna
Arendus kaasata rahavahendeid erinevatest fondidest ja partneritelt.
2020-2024 aastatele on planeeritud järgmised investeeringuprojektid: Ekstreempargi
projekteerimine ja ehitamine (Äkkeküla spordi- ja vabaajakeskuse kõrval); Äkkeküla
tervisespordikeskuse väljaarendamine 2019-2022 (projekti realiseeritakse
Kultuuriministeerium toel uue taotlusvooru “Regionaalsete tervisespordikeskuste
väljaarendamise toetus perioodil 2019-2022” raames); aastatel 2023-2024 kavandab
sihtasutus jätkata Äkkeküla tervisespordikeskuse väljaarendamist.
SA Narva Linna Arendus arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.
6.4.4. SA Narva Sadam
SA Narva Sadam on asutatud eesmärgiga Narva jõesadama (sh Kulgu osa)
rekonstrueerimiseks ning jahtide ja väikelaevade jaoks sadama arendamiseks, mis pakub
kvaliteetsed teenused nii turistidele kui ka kohalikele elanikele, sadama
administreerimiseks, opereerimiseks ja teiste tehingute teostamiseks, mis on tihedalt
seotud SA Narva Sadam tegevusega. SA Narva Sadama peamised sihtgrupid on
veeturistid, väikelaevade kohalikud omanikud ning muud piirkonda külastavad turistid.
SA Narva Sadama konkurentideks on eelkõige teised piirkonna väikesadamad, kuid
väikesadamate tegevusspetsiifikast tulenevalt tuleks neid vaadata mitte niivõrd
konkurentide kuivõrd koostööpartneritena. Lisaks investeeringutele, mille kaudu
parandatakse sadama teenuste kvaliteeti, on oluline Narva Sadama tuntuse kasv
sihtgruppide hulgas.
Olulised tegevused aastateks 2021-2024 strateegiliste eesmärkide saavutamise osas on:
Narva linna sadamate positsioneerimine Eesti, Soome, Rootsi, Venemaa (Sankt-Peterburg
ja Pihkva) purjesportlaste hulgas; sponsorite leidmine; Narva linna sadama bokside
rekonstrueerimine; ühekordsed projektid.
SA Narva Sadam arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.
6.4.5. SA Narva linnaleht
Sihtasutus on asutatud Narva linna ajalehe väljaandmiseks ja linna elanikele tasuta
levitamiseks. Põhieesmargi saavutamiseks sihtasutus: korraldab ajalehe kaudu
68
linnaelanike informeerimist linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate
asutuste ning linna osalusega juriidiliste isikute tegevusest; vahendab teavet linnas ja
piirkonnas toimuvatest üritustest ja muudest linnaelu uudistest; kujundab piirkonna
inimeste seas positiivset suhtumist kodukohta; tutvustab piirkonnas tegutsevaid asutusi ja
ettevõtteid; pakub ajalehe kaudu piirkonna inimestele võimalust oma arvamuse ja teadete
avaldamiseks; toodab või tellib vajalikud teksti-, foto- ja kujundusmaterjalid; trükib
ajalehte või korraldab selle trükkimist; korraldab ajalehe avaldamise veebilehel; teostab
sihtasutuse omandis või käsutuses olevate vara haldamist ja arendamist vastavalt
sihtasutuse eesmarkidele; täidab muid ülesandeid lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
korraldab vastavalt põhikirjale saadud vahendite kasutamist.
SA Narva linnaleht arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.
6.5 Finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine
Pikaajaliselt jätkusuutliku fiskaalraamistiku tagamiseks rakendatakse meetmeid kohalike
omavalitsuste finantsdistsipliini tõhustamiseks. KOFS-st tulenevalt kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed on kov-i ja kov-i arvestusüksuse
kinnipidamine põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse
ülemmäärast seadusandluses kehtestatud tähenduses.
Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse
tulemi lubatav väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null. Vastavalt
KOFS-ile eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema
arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana: kaheks
mittejärjestikuseks aastaks; järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve
põhitegevuse tulem on kavandatud mitte väiksemana kui null. Antud nimetatud juhul
peab eelarvestrateegiaga kavandatavate aastate põhitegevuse tulemite summa olema mitte
väiksem kui null.
Netovõlakoormus leitakse võlakohustiste kogusumma ja likviidsete varade kogusumma
vahena. KOFS-i alusel kehtivad netovõlakoormuse arvestuse reeglid “Netovõlakoormuse
ülemmäär“ (KOFS § 34) ja võimalikud piirangud sh: „ Finantsdistsipliini tagamise
meetmete rakendamisega arvestamine investeeringutoetuste andmisel“ (KOFS § 341);
„Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang“ (KOFS § 35
1 ); „Võlakohustuste võtmise
erakorralise piirangu ajal võlakohustuste võtmine“ (KOFS §352).
Kui linnal või linna arvestusüksusel nimetatud finantsdistsipliini tagamise meetmete
rakendamata jätmine esines esmakordselt aruandeaasta lõpu seisuga ning kohaliku
omavalitsuse üksus kavandab vastuvõetud eelarvega meetmete rakendamata jätmist
jätkata, informeerib Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksust meetmete
rakendamata jätmise tagajärgedest.
Alates 07.05.2020 jõustusid KOFS-i muudatused finantsdistsipliini tagamise meetmete
täitmise osas, nimelt aastatel 2020 ja 2021 võib kohaliku omavalitsuse üksuse
netovõlakoormus aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude
ja põhitegevuse kulude kümnekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta
põhitegevuse tulude kogusummat; kui KOFS-i § 34 lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse
tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordne vahe on aastatel 2020 ja 2021 väiksem kui 80
protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib kohaliku omavalitsuse üksuse
netovõlakoormus ulatuda nendel aastatel kuni 80 protsendini vastava aruandeaasta
põhitegevuse tuludest. KOFS-i §-des 351 ja 35
2 sätestatud piiranguid aastatel 2020 ja 2021
ei rakendata.
69
Arvestusüksuse näitajate arvutamisel võetakse arvesse kov-i ja temast sõltuvate üksuste
saldoandmikud ning elimineeritakse nendes saldoandmikes kajastatud read, millel
kajastub sama kov-i või temast sõltuva üksuse tehingupartneri kood.
Andmed Narva linna ja Narva linna arvestusüksuse põhitegevuse tulemist ja
netovõlakoormusest 2019 aastal, jooksvaks 2020 aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia
perioodi igaks aastaks (2021-2024) on esitatud punktis 6.6. Arvestusüksuse sisesed
tehingud on elimineeritud.
Esitatud andmetest tuleneb, et Narva linna ja Narva linna arvestusüksuse planeeritud
põhitegevuse tulem on positiivne, netovõlakoormus ei ületa KOFS-iga kehtestatud
ülemmäära ning vastavad seadusandlusega kehtestatud nõuetele.
70
6.6 Narva linna eelarvestrateegia 2021-2024 andmed
Arengusuunad tegevuskava alusel
Arengusuunad, 2020-2024 aasta, Narva linna omafinantseering
(tegevuskava koondandmed) 2020 2021 2022 2023 2024
1. visiooni osa: Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna
külalistele soodsa, turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob
võimalused ettevõtluse arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks 9401014 65,8% 10827577 53,3% 9442021 43,1% 10154503 50,5% 4284216 40,5%
strateegiline eesmärk 1.1: transpordi infrastruktuur vastab tänapäeva nõuetele 5268434 36,9% 3864862 19,0% 2213488 10,1% 2078694 10,3% 1282366 12,1%
strateegiline eesmärk 1.2: elukeskkonna infrastruktuur on parandatud 2722394 19,0% 2884417 14,2% 5290454 24,2% 2930159 14,6% 720000 6,8%
strateegiline eesmärk 1.3: linnaelanikele on tagatud mugavad elutingimused 956535 6,7% 2476530 12,2% 674000 3,1% 304000 1,5% 254000 2,4%
strateegiline eesmärk 1.4: turismi arenguks on loodud tingimused 253652 1,8% 1251767 6,2% 1264079 5,8% 4841650 24,1% 2027850 19,2%
strateegiline eesmärk 1.5: linna infrastruktuuri abil on aidatud kaasa
ettevõtluse arengule ja selle konkurentsivõime suurendamisele 200000 1,4% 350000 1,7% 0 0,0% 0 0,0% 0 0,0%
2. visiooni osa: Narva on Läänemere riikide regioonis tuntud kui
dünaamiliselt arenev, multikultuurne, mugav ja turvaline linn 361769 2,5% 644074 3,2% 385083 1,8% 424083 2,1% 385083 3,6%
strateegiline eesmärk 2.1: linna kuvand on arendatud 361769 2,5% 644074 3,2% 385083 1,8% 424083 2,1% 385083 3,6%
3. visiooni osa: Mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem
võimaldab linnaelanike vajadusi maksimaalselt katta 718400 5,0% 1676900 8,2% 2007900 9,2% 1609900 8,0% 589900 5,6%
strateegiline eesmärk 3.1: linnas on loodud efektiivne ja mitmekülgne
sotsiaalkaitse süsteem 718400 5,0% 1676900 8,2% 2007900 9,2% 1609900 8,0% 589900 5,6%
4. visiooni osa: Linnas toimib konkurentsivõimeline üldhariduskoolide,
koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise
kõrgele tasemele ja kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile 3810291 26,7% 7174075 35,3% 10057235 45,9% 7902340 39,3% 5304385 50,2%
strateegiline eesmärk 4.1: linnas on loodud konkurentsivõimeline
üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem 3810291 26,7% 7174075 35,3% 10057235 45,9% 7902340 39,3% 5304385 50,2%
5. visiooni osa: Narva elanikkonna tööhõive ja keskmise palga tase on Ida-
Virumaa keskmisest kõrgem 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0%
strateegiline eesmärk 5.1: linnas on loodud elanikkonna tööhõiveks kõik
vajalikud tingimused 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0%
Kokku 14295774 100,0% 20326925 100,0% 21896539 100,0% 20095126 100,0% 10567884 100,0%
Narva Linnavalitsuse 2019 aasta eelarve täitmine, 2020 aasta täpsustatud eelarve ja
eelarvestrateegia perioodil 2021-2024 eurodes
Narva Linnavalitsus
2019
täitmine
2020
eelarve
2021
eelarve
2022
eelarve
2023
eelarve
2024
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 70 618 032 67 943 569 68 521 815 68 455 642 67 764 109 66 565 619
Maksutulud 31 073 917 28 656 625 29 750 994 29 750 994 29 750 994 29 750 994
sh tulumaks 30 675 619 28 314 523 29 388 892 29 388 892 29 388 892 29 388 892
sh maamaks 254 088 250 602 250 602 250 602 250 602 250 602
sh muud maksutulud 144 210 91 500 111 500 111 500 111 500 111 500
Tulud kaupade ja teenuste müügist 4 769 422 4 439 293 4 905 317 4 839 144 4 743 895 4 695 493
Saadavad toetused tegevuskuludeks 34 658 287 34 813 079 33 853 354 33 853 354 33 257 070 32 106 982
sh tasandusfond 15 798 060 15 652 561 15 334 624 15 334 624 15 334 624 15 334 624
sh toetusfond 16 862 869 17 831 488 16 793 604 16 793 604 16 197 320 15 047 232
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 1 997 358 1 329 030 1 725 126 1 725 126 1 725 126 1 725 126
Muud tegevustulud 116 406 34 572 12 150 12 150 12 150 12 150
Põhitegevuse kulud kokku 60 633 342 62 448 423 58 560 948 56 712 919 55 920 193 54 756 784
Antavad toetused tegevuskuludeks 5 502 734 5 971 606 4 985 283 4 646 764 4 500 025 4 492 407
Muud tegevuskulud 55 130 608 56 476 817 53 575 665 52 066 155 51 420 168 50 264 377
sh personalikulud 39 806 089 40 671 682 38 581 922 37 072 412 36 532 288 35 452 040
sh majandamiskulud 15 267 490 15 720 203 14 991 843 14 991 843 14 885 980 14 810 437
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud
kasutusrendimaksed 4 700 68 548 38 934 21 216 8 579 909
sh muud kulud 57 029 84 932 1 900 1 900 1 900 1 900
Põhitegevuse tulem 9 984 690 5 495 146 9 960 867 11 742 723 11 843 916 11 808 835
Investeerimistegevus kokku -6 092 814 -19 282 943 -15 104 481 -11 782 669 -11 333 003 -5 090 642
Põhivara müük (+) 195 387 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000
Põhivara soetus (-) -7 123 597 -21 708 486 -27 507 963 -21 603 569 -17 757 408 -6 489 070
sh projektide omaosalus -5 948 112 -13 769 114 -14 654 553 -10 933 937 -10 629 230 -4 010 216
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 1 636 725 6 627 042 14 116 908 10 669 632 7 128 178 2 478 854
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -151 903 -1 660 520 -1 074 158 -150 000 0 -400 000
Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0
Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -241 580 -2 201 166
Tagasilaekuvad laenud (+) 767 767 767 767 767 767
Antavad laenud (-) 0 0
Finantstulud (+) 1 816 101 250 1 250 1 250 1 250 1 250
Finantskulud (-) -410 429 -541 830 -741 285 -800 749 -805 790 -782 443
Eelarve tulem 3 891 876 -13 787 797 -5 143 614 -39 946 510 913 6 718 193
Finantseerimistegevus -3 335 019 3 980 931 3 985 381 39 946 -510 913 -6 718 193
Kohustiste võtmine (+) 7 653 000 14 954 668 14 804 553 11 083 937 10 629 230 4 410 216
Kohustiste tasumine (-) -10 988 019 -10 973 737 -10 819 172 -11 043 991 -11 140 143 -11 128 409
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -
vähenemine) 2 918 886 -11 676 827 -1 158 233 0 0 0
Nõuete ja kohustiste saldode muutus kokku (+ /-) 2 362 029 -1 869 961 0 0 0 0
sh nõuete muutus (- suurenemine/ + vähenemine)
sh kohustiste muutus (+ suurenemine/ -
vähenemine)
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 12 835 060 1 158 233 0 0 0 0
Võlakohustised kokku aasta lõpu seisuga 25 432 368 28 209 690 32 156 137 32 174 867 31 655 375 24 936 273 sh üle 1 a perioodiga mittekatkestatav kasutusrent
(konto 913100), sihtfinantseerimise kohustised (konto 253550), saadud ettemaksed (kontogrupp 2038) 1 273 247 69 638 30 704 9 488 909 sh kohustised, mille võrra võib ületada
netovõlakoormuse piirmäära 1 127 763 1 263 498
Netovõlakoormus (eurodes) 12 597 308 27 051 456 32 156 136 32 174 866 31 655 374 24 936 272
Netovõlakoormus (%) 17.8% 39.8% 46.9% 47.0% 46.7% 37.5%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 61 064 101 56 900 438 68 521 815 68 455 642 67 764 109 66 565 619
Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 86.5% 83.7% 100.0% 100.0% 100.0% 100.0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 48 466 793 29 848 982 36 365 679 36 280 776 36 108 735 41 629 347
72
Narva linna investeeringuobjektid valdkonniti eurodes
Investeeringuobjektid* (alati "+"
märgiga)
2019
täitmine
2020
eelarve
2021
eelarve 2022 eelarve
2023
eelarve
2024
eelarve
Üldised valitsussektori teenused 0 49 822 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 31 826
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus) 17 996
Riigikaitse 0 0 0 0 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
Avalik kord ja julgeolek 0 0 0 0 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
Majandus 3 954 437 11 302 054 13 522 548 8 513 087 6 443 786 5 569 070
sh toetuse arvelt 1 075 152 3 338 096 7 800 612 4 525 520 2 470 286 2 478 854
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus) 2 879 285 7 963 958 5 721 936 3 987 567 3 973 500 3 090 216
Keskkonnakaitse 61 814 43 187 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 43 187
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus) 61 814
Elamu- ja kommunaalmajandus 744 333 3 066 093 4 130 880 370 000 370 000 270 000
sh toetuse arvelt 0 1 938 000 1 113 450 0 0 0
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus) 744 333 1 128 093 3 017 430 370 000 370 000 270 000
Tervishoid 0 0 0 0 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
Vabaaeg, kultuur ja religioon 1 435 129 2 814 610 3 789 796 6 637 361 5 285 127 0
sh toetuse arvelt 66 718 884 465 1 418 500 3 480 977 2 431 492 0
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus) 1 368 411 1 930 145 2 371 296 3 156 384 2 853 635 0
Haridus 927 884 4 402 720 5 064 739 5 083 121 4 658 495 650 000
sh toetuse arvelt 33 615 440 300 2 520 848 2 663 135 2 226 400 0
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus) 894 269 3 962 420 2 543 891 2 419 986 2 432 095 650 000
Sotsiaalne kaitse 0 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus) 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000
KÕIK KOKKU 7 123 597 21 708 486 27 507 963 21 603 569 17 757 408 6 489 070
sh toetuse arvelt 1 175 485 6 675 874 12 853 410 10 669 632 7 128 178 2 478 854
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)* 5 948 112 15 032 612 14 654 553 10 933 937 10 629 230 4 010 216
* sh sildfinanseerimine 1 263 498
73
Narva linna suurimad investeeringuobjektid
eurodes
Olulised investeeringuprojektid ja tegevused
(alati "+" märgiga) - laenude arvelt
kavandatud/kavandatavad
2019
täitmine
2020
eelarve
2021
eelarve
2022
eelarve
2023
eelarve
2024
eelarve
Narva linna bussi- ja raudteejaama arendus * 617 789 238 850 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 23 993 23 850
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 593 796 215 000
Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede
võrgustiku rajamine, I etapp 723 773 0 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 605 978
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 117 795
Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede
võrgustiku rajamine, II etapp * 7 668 3 319 061 396 723 0 0 0
sh toetuse arvelt 2 213 559 330 761
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 7 668 1 105 502 65 962
TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd
Narvas * 52 602 728 417 7 759 015 3 166 530 0 0
sh toetuse arvelt 448 820 5 834 659 2 692 920 0 0
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 52 602 279 597 1 924 356 473 610
Narva raekoja hoone ja platsi
rekonstrueerimine * 69 357 729 534 2 446 848 2 158 862 0 0
sh toetuse arvelt 301 282 1 418 846 1 224 361
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 69 357 428 252 1 028 002 934 501
Narva linna tänavavalgustuse taristu
renoveerimine I etapp * 0 552 315 2 851 208 0 0 0
sh toetuse arvelt 170 000 1 068 678
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 382 315 1 782 530
Narva ja Ivangorodi kaldapealsete ajaloolise
kaitseala integreeritud arendamine, III etapp * 0 550 000 1 545 091 482 484 0 0
sh toetuse arvelt 500 000 1 355 500 482 484
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 50 000 189 591
Narva Eesti Gümnaasiumi
ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli
õppehoone ehitamine ja sisustamine * 3 312 137 345 1 109 140 1 019 250 734 265 0
sh toetuse arvelt 63 100 943 500 867 000 676 400
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 3 312 74 245 165 640 152 250 57 865
Narva Kesklinna Gümnaasiumi
ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli
õppehoone ehitamine ja sisustamine * 6 000 811 379 2 777 240 3 077 240 3 179 230 0
sh toetuse arvelt 350 000 1 550 000 1 550 000 1 550 000
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 6 000 461 379 1 227 240 1 527 240 1 629 230
Stockholmi platsi
ehitus I etapp * 0 26 254 43 009 607 235 0 0
sh toetuse arvelt 0 26 743 485 657
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 26 254 16 266 121 578
Narva ja Slantsõ jõeäärsete alade arendamine
äri- ja külastuskeskkonna loomiseks) * 0 25 000 272 087 6 200 0 0
sh toetuse arvelt 0 25 000 187 461 6 200 0
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 0 84 626 0 0
Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp * 486 206 370 105 806 0 0 0
sh toetuse arvelt 0 24 062 0 0 0
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 486 182 308 105 806 0 0 0
Narva Paemurru Spordikooli Kreenholmi
staadioni projekteerimine * 0 370 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 0 370 000 0 0
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 0 0 0
Narva Kreenholmi staadioni
rekonstrueerimine * 0 0 0 4 642 893 4 642 877 0
sh toetuse arvelt 2 431 493 2 431 492
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 2 211 400 2 211 385
Narva Kesklinna Gümnaasiumi spordihoone
energiatõhususe edendamine 0 0 54 059 486 631 0 0
74
sh toetuse arvelt 27 348 246 135
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 26 711 240 496
Uue hooldekodu projekteerimine ja ehitamine 0 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000
Narva Spordikool Energia spordisaali
(Tallinna mnt 30) renoveerimine
(riietusruumide rekonstrueerimine) vastavalt
projektile/Narva linna Tallinna mnt 30
spordihoone energiatõhususe edendamine 4 692 177 824 105 000 945 000 0 0
sh toetuse arvelt 63 000 567 000
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 4 692 177 824 42 000 378 000
Loomade varjupaiga projekteerimine 0 15 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 0
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 15 000
Loomade varjupaiga ehitamine 0 998 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 998 000
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine)
Tuleviku ja Lavretsovi vahelisel alal puhkeala
rajamise projekteerimine 0 42 170 0 0 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 42 170
Tuleviku ja Lavretsovi vahelisel alal puhkeala
rajamine 0 720 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 720 000
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine)
Igor Grafovi tn 24 parkla projekteerimine ja
ehitamine 0 220 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 220 000
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine)
Viitade ja kaartide uuendus ja paigaldus 0 24 150 54 672 0 0 0
sh toetuse arvelt 44 772
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 24 150 9 900
Hariduse tn 30 puhkeala projekteerimine 0 50 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 50 000
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine)
Linna üldplaneeringu koostamine 0 140 000 70 000 70 000 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 140 000 70 000 70 000
Eelpool nimetamata muud projektid kokku 5 637 918 11 596 817 6 918 065 3 941 244 8 201 036 6 489 070
sh toetuse arvelt 545 514 198 201 2 142 116 382 2 470 286 2 478 854
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 5 092 404 11 398 616 6 915 923 3 824 862 5 730 750 4 010 216
KÕIK KOKKU 7 123 597 21 708 486 27 507 963 21 603 569 17 757 408 6 489 070
sh toetuse arvelt 1 175 485 6 675 874 12 853 410 10 669 632 7 128 178 2 478 854
sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 5 948 112 15 032 612 14 654 553 10 933 937 10 629 230 4 010 216
* 2020.a eelarves on kajastatud prognoositav täitmine projektide osas (sh sildfinantseerimise osas)
75
Narva linna sõltuvate üksuste eelarvestrateegia 2021-2024
eurodes
Narva Linnaelamu SA
2019
täitmine
2020
eelarve
2021
eelarve
2022
eelarve
2023
eelarve
2024
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku (+) 1 327 521 1 388 700 1 380 000 1 380 000 1 380 000 1 380 000
sh saadud tulud kohalikult
omavalitsuselt 700 572 757 186 757 186 757 186 757 186 757 186
sh alates 2012 sõlmitud
katkestamatud kasutusrendimaksed
sh saadud tulud muudelt
arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt
Põhitegevuse kulud kokku (+) 1 322 666 1 388 700 1 380 000 1 380 000 1 380 000 1 380 000
sh tehingud kohaliku omavalitsuse
üksusega
sh tehingud muude arvestusüksusesse
kuuluvate üksustega 134 134 134 134 134 134
sh alates 2012 katkestamatud
kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse
mitte kuuluvatele üksustele)
Põhitegevustulem 4 855 0 0 0 0 0
Investeerimistegevus kokku (+/-) 181
Eelarve tulem 5 036 0 0 0 0 0
Finantseerimistegevus (-/+)
Likviidsete varade muutus (+
suurenemine, - vähenemine) 15 577 -46 000
Nõuete ja kohustuste saldode muutus
(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 10 541 -46 000
Likviidsete varade suunamata jääk
aasta lõpuks 273 337 227 337 227 337 227 337 227 337 227 337
Võlakohustused kokku aasta lõpu
seisuga
sh kohustused, mille võrra võib
ületada netovõlakoormuse piirmäära
(arvestusüksuse väline)
sh võlakohustused (arvestusüksuse
sisene)
sh muud võlakohustused, mis
kajastuvad ka KOV bilansis
Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus (%) 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0%
76
eurodes
Narva Haigla SA
2019
täitmine
2020
eelarve
2021
eelarve
2022
eelarve
2023
eelarve
2024
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku (+) 21 499 500 21 358 680 23 083 211 24 869 928 26 757 901 28 756 153
sh saadud tulud kohalikult
omavalitsuselt 259 525 253 460 195 460 195 460 195 460 195 460
sh alates 2012 sõlmitud
katkestamatud kasutusrendimaksed
sh saadud tulud muudelt
arvestusüksusesse kuuluvatelt
üksustelt
Põhitegevuse kulud kokku (+) 20 246 445 21 781 144 22 917 723 24 172 946 25 508 414 26 886 747
sh tehingud kohaliku omavalitsuse
üksusega 11 609 11 429 11 429 11 429 11 429 11 429
sh tehingud muude
arvestusüksusesse kuuluvate
üksustega 8 666 8 666 8 666 8 666 8 666 8 666
sh alates 2012 katkestamatud
kasutusrendimaksed
(arvestusüksusesse mitte kuuluvatele
üksustele)
Põhitegevustulem 1 253 055 -422 464 165 488 696 982 1 249 487 1 869 406
Investeerimistegevus kokku (+/-) -2 755 372 -855 904 -855 534 -723 643 -800 394 -811 784
Eelarve tulem -1 502 317 -1 278 368 -690 046 -26 661 449 093 1 057 622
Finantseerimistegevus (-/+) -55 416 -56 352 -57 126 -57 894 -58 671 -59 451
Likviidsete varade muutus (+
suurenemine, - vähenemine) -1 263 908 -1 273 127 -769 172 -106 133 369 297 977 520
Nõuete ja kohustuste saldode
muutus (tekkepõhise e/a korral)
(+/-) 293 824 61 593 -22 000 -21 578 -21 125 -20 651
Likviidsete varade suunamata jääk
aasta lõpuks 3 744 625 2 471 498 1 702 326 1 596 193 1 965 490 2 943 010
Võlakohustused kokku aasta lõpu
seisuga 483 103 426 751 369 625 311 731 253 060 193 609
sh kohustused, mille võrra võib
ületada netovõlakoormuse piirmäära
(arvestusüksuse väline)
sh võlakohustused (arvestusüksuse
sisene)
sh muud võlakohustused, mis
kajastuvad ka KOV bilansis
Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus (%) 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0%
77
eurodes
Narva Linna Arendus SA
2019
täitmine
2020
eelarve
2021
eelarve
2022
eelarve
2023
eelarve
2024
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku (+) 440 557 431 806 450 000 450 000 450 000 450 000
sh saadud tulud kohalikult
omavalitsuselt 283 809 281 434 281 434 281 434 281 434 281 434
sh alates 2012 sõlmitud
katkestamatud kasutusrendimaksed
sh saadud tulud muudelt
arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt
Põhitegevuse kulud kokku (+) 394 716 431 806 400 000 400 000 400 000 400 000
sh tehingud kohaliku omavalitsuse
üksusega 6 836 6 836 6 836 6 836 6 836 6 836
sh tehingud muude arvestusüksusesse
kuuluvate üksustega 3 186 3 186 3 186 3 186 3 186 3 186
sh alates 2012 katkestamatud
kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse
mitte kuuluvatele üksustele)
Põhitegevustulem 45 841 0 50 000 50 000 50 000 50 000
Investeerimistegevus kokku (+/-) -15 749 -39 980 -39 980 -39 980 -39 980 -39 980
Eelarve tulem 30 092 -39 980 10 020 10 020 10 020 10 020
Finantseerimistegevus (-/+)
-1 185
Likviidsete varade muutus (+
suurenemine, - vähenemine) 42 353 -28 350 20 020 20 020 20 020 20 020
Nõuete ja kohustuste saldode muutus
(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 12 261 12 815 10 000 10 000 10 000 10 000
Likviidsete varade suunamata jääk
aasta lõpuks 131 049 102 699 122 719 142 739 162 759 182 779
Võlakohustused kokku aasta lõpu
seisuga 1 185 0 0 0 0 0
sh kohustused, mille võrra võib
ületada netovõlakoormuse piirmäära
(arvestusüksuse väline)
sh võlakohustused (arvestusüksuse
sisene) 1 185
sh muud võlakohustused, mis
kajastuvad ka KOV bilansis
Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus (%) 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0%
78
eurodes
Narva Sadam SA
2019
täitmine
2020
eelarve
2021
eelarve
2022
eelarve
2023
eelarve
2024
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku (+) 42 336 36 000 36 000 36 000 36 000 36 000
sh saadud tulud kohalikult
omavalitsuselt 27 270 27 200 21 000 21 000 21 000 21 000
sh alates 2012 sõlmitud
katkestamatud kasutusrendimaksed
sh saadud tulud muudelt
arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt
Põhitegevuse kulud kokku (+) 37 974 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000
sh tehingud kohaliku omavalitsuse
üksusega 8 051 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000
sh tehingud muude arvestusüksusesse
kuuluvate üksustega 389 389 389 389 389 389
sh alates 2012 katkestamatud
kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse
mitte kuuluvatele üksustele)
Põhitegevustulem 4 362 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000
Investeerimistegevus kokku (+/-) 3
Eelarve tulem 4 365 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000
Finantseerimistegevus (-/+)
Likviidsete varade muutus (+
suurenemine, - vähenemine) -2 707
1 000 1 000 1 000 1 000
Nõuete ja kohustuste saldode muutus
(tekkepõhise e/a korral) (+/-) -7 072 -1 000
Likviidsete varade suunamata jääk
aasta lõpuks 8 732 8 732 9 732 10 732 11 732 12 732
Võlakohustused kokku aasta lõpu
seisuga
0 0 0 0 0
sh kohustused, mille võrra võib
ületada netovõlakoormuse piirmäära
(arvestusüksuse väline)
sh võlakohustused (arvestusüksuse
sisene)
sh muud võlakohustused, mis
kajastuvad ka KOV bilansis
Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus (%) 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0%
79
eurodes
Narva linnaleht SA
2019
täitmine
2020
eelarve
2021
eelarve
2022
eelarve
2023
eelarve
2024
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku (+) 231 540 205 800 233 000 234 000 235 000 236 000
sh saadud tulud kohalikult
omavalitsuselt 153 604 151 000 151 000 151 000 151 000 151 000
sh alates 2012 sõlmitud
katkestamatud kasutusrendimaksed
sh saadud tulud muudelt
arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt 12 375 12 375 12 375 12 375 12 375 12 375
Põhitegevuse kulud kokku (+) 231 573 205 500 230 500 230 500 230 500 230 500
sh tehingud kohaliku omavalitsuse
üksusega 2 565 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500
sh tehingud muude arvestusüksusesse
kuuluvate üksustega
sh alates 2012 katkestamatud
kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse
mitte kuuluvatele üksustele)
Põhitegevustulem -33 300 2 500 3 500 4 500 5 500
Investeerimistegevus kokku (+/-) -6
Eelarve tulem -39 300 2 500 3 500 4 500 5 500
Finantseerimistegevus (-/+)
Likviidsete varade muutus (+
suurenemine, - vähenemine) -2 818 -400 1 200 1 700 2 600 3 000
Nõuete ja kohustuste saldode muutus
(tekkepõhise e/a korral) (+/-) -2 779 -700 -1 300 -1 800 -1 900 -2 500
Likviidsete varade suunamata jääk
aasta lõpuks 4 600 4 200 5 400 7 100 9 700 12 700
Võlakohustused kokku aasta lõpu
seisuga
0 0 0 0 0
sh kohustused, mille võrra võib
ületada netovõlakoormuse piirmäära
(arvestusüksuse väline)
sh võlakohustused (arvestusüksuse
sisene)
sh muud võlakohustused, mis
kajastuvad ka KOV bilansis
Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus (%) 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0%
80
Narva linna arvestusüksuse eelarvestrateegia 2021-2024 ja finantsdistsipliini meetmete
täitmine
eurodes
Narva linna arvestusüksus 2019 täitmine
2020
eelarve 2021 eelarve
2022
eelarve
2023
eelarve 2024 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 92 693 270 89 853 135 92 256 806 93 978 350 95 175 790 95 976 552
Põhitegevuse kulud kokku 81 400 500 84 779 153 82 076 951 81 484 145 82 026 887 82 241 811
sh alates 2012 sõlmitud
katkestamatud kasutusrendimaksed 4 700 68 548 38 934 21 216 8 579 909
Põhitegevustulem 11 292 770 5 073 982 10 179 855 12 494 205 13 148 903 13 734 741
Investeerimistegevus kokku -8 864 523 -20 179 594 -16 000 762 -12 547 059 -12 174 144 -5 943 173
Eelarve tulem 2 428 247 -15 105 612 -5 820 907 -52 854 974 759 7 791 568
Finantseerimistegevus -3 389 667 3 924 161 3 929 022 -17 181 -568 817 -6 776 877
Likviidsete varade muutus (+
suurenemine, - vähenemine) 1 707 383 -13 024 704 -1 905 185 -83 413 392 917 1 001 540
Nõuete ja kohustuste saldode muutus
(+/-) 2 668 804 -1 843 253 -13 300 -13 378 -13 025 -13 151
Likviidsete varade suunamata jääk
aasta lõpuks 16 997 403 3 972 699 2 067 514 1 984 101 2 377 018 3 378 558
Võlakohustused kokku aasta lõpu
seisuga 25 915 471 28 636 440 32 525 761 32 486 597 31 908 434 25 129 881
sh kohustused, mille võrra võib
ületada netovõlakoormuse piirmäära
(arvestusüksuse väline) 1 127 763 1 263 498 0 0 0 0
Netovõlakoormus (eurodes) 8 918 067 24 663 741 30 458 247 30 502 496 29 531 416 21 751 323
Netovõlakoormus (%) 9.6% 27.4% 33.0% 32.5% 31.0% 22.7%
Netovõlakoormuse ülemmäär
(eurodes) 68 912 582 73 146 006 92 256 806 75 092 526 78 944 892 82 413 900
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 74.3% 81.4% 100.0% 79.9% 82.9% 85.9%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 59 994 515 48 482 265 61 798 559 44 590 030 49 413 476 60 662 577
81
LISA 1. MÕÕDIKUTE VÕRDLEVAD VÄÄRTUSED JA INDEKSITE VÄÄRTUSTE
ARVUTAMINE AASTAL 2007
1.1. Mõõdikute võrdlevad väärtused aastal 2007
1.1.1. Mõõdikute väärtused on arvutatud juunil 2007.a 2006/2007 aastate andmete alusel.
1.1.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga
77,4 76 79,2 79,2 74,2
meeste keskmine oodatav
eluiga 64,8 61,2 63,9 68,3 63
elussündinute arv 1000
fertiilses eas naise kohta 47,7 43,2 38,0 45,8 49,4
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient -0,34% -0,75% -0,46% -0,69% -1,15%
abiellujate ja lahutajate vahe
1000 15-64 aastase elaniku
kohta 9,9 11,1 11,4 4,6 6,0
arvele võetud vanemliku
hoolitsuseta lapsed ja noored
1000 0-18 aastase elaniku kohta 4,78 6,73 15,58 6,98 0,00
eluruumide pind elaniku kohta
24,98 26,30 23,58 31,68 31,99
aasta jooksul kasutusloa saanud
uute eluruumide pindala 1000
elaniku kohta 0,0 17,3 0,0 25,5 0,0
kohalike avalike teenuste ja
toetuste rahaline maht elaniku
kohta 8 921 kr 9 759 kr 8 954 kr 10 376 kr 9 360 kr
haiguspäevade arv 15-64
aastase elaniku kohta29 4,06 4,06 4,06 4,06 4,06
kuritegude arv 10000 elaniku
kohta 337 242 404 395 325
1.1.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu
laekumine elaniku kohta
6 873 kr 7 188 kr 7 251 kr 9 048 kr 7 482 kr
toimetulekutoetused elaniku
kohta
203 kr 350 kr 297 kr 243 kr 331 kr
aasta keskmine registreeritud
töötute arv 1000 15-64 aastase
elaniku kohta
42,0 45,6 41,0 41,9 40,0
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta
1,3 0,3 1,3 2,4 1,9
29
Andmed on kättesaadavad kui toimub üleminek uuele süsteemile, hetkel andmeid ei ole ja arvutamisel kasutatakse võrdsed
mõõdikute väärtused
82
üksuste arv 100 elaniku kohta
3,4 3,0 2,8 7,2 2,1
1.1.4. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6
aastaste laste kohta 1,01 0,91 0,99 0,78 0,68
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18
aastase elaniku kohta 3,67 4,28 3,87 3,96 4,74
õppekavade arv kutsehariduses
40 35 8 35 0
kutsehariduse õpingud
katkestanud õpilaste suhe
kõigisse õpilastesse 18% 12% 11% 12%
erialade arv kõrghariduses
5 8 3 0 0
üldhariduskoolide, kutsekoolide
ja kõrgkoolide päevaste õpilaste
arv 7-22 aastaste elanike kohta 0,74 0,76 0,76 0,76 0,64
gümnaasiumi riigieksamite
keskmine tulemus
56,43 58,86 53,72 62,92 49,32
täiskasvanute koolitusasutuste
arv 6 3 2 9 1
1.2. Indeksite väärtuste arvutamine aastal 2007
1.2.1. Arvutamise metoodika
Indeksite arvutamisel standardiseeritakse näitajate suurused piirides 0-st kuni 1-ni selliselt, et kõige
suurem väärtus viie kohaliku omavalitsuse näitajate väärtustest võrdsustatakse ühega ja kõige
väiksem nulliga ning nende vahele jäänud väärtused jagunevad proportsionaalselt vastavalt nende
kaugusele maksimaalsest või minimaalsest väärtusest. Saadud tulemusi hinnatakse (negatiivset
hinnangut kasutatakse negatiivse näitaja korral) ja summeeritakse.
1.2.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga
1 0,64 0,36 1,00 1,00 0,00
meeste keskmine oodatav eluiga
1 0,51 0,00 0,38 1,00 0,25
elussündinute arv 1000 fertiilses eas
naise kohta 1 0,85 0,46 0,00 0,68 1,00
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient 1 1,00 0,49 0,85 0,57 0,00
abiellujate ja lahutajate vahe 1000 15-
64 aastase elaniku kohta 1 0,78 0,95 1,00 0,00 0,21
arvele võetud vanemliku hoolitsuseta
lapsed ja noored 1000 0-18 aastase
elaniku kohta -1 0,31 0,43 1,00 0,45 0,00
83
eluruumide pind elaniku kohta 1 0,17 0,32 0,00 0,96 1,00
aasta jooksul kasutusloa saanud uute
eluruumide pindala 1000 elaniku
kohta 1 0,00 0,68 0,00 1,00 0,00
kohalike avalike teenuste ja toetuste
rahaline maht elaniku kohta 1 0,00 0,58 0,02 1,00 0,30
haiguspäevade arv 15-64 aastase
elaniku kohta30 -1 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00
kuritegude arv 10000 elaniku kohta
-1 0,59 0,00 1,00 0,94 0,51
Kokku indeks 2,05 2,40 0,25 3,83 1,25
1.2.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu laekumine
elaniku kohta 1 0,00 0,15 0,17 1,00 0,28
toimetulekutoetused elaniku kohta -1 0,00 1,00 0,64 0,27 0,87
aasta keskmine registreeritud töötute
arv 1000 15-64 aastase elaniku kohta -1 0,36 1,00 0,19 0,34 0,00
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta 1 0,49 0,00 0,51 1,00 0,79
majandusüksuste arv 100 elaniku
kohta 1 0,25 0,18 0,14 1,00 0,00
Kokku indeks 0,38 -1,68 -0,01 2,39 0,20
1.2.4. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6 aastaste
laste kohta 1 1,00 0,72 0,95 0,31 0,00
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18 aastase
elaniku kohta 1 0,00 0,57 0,18 0,27 1,00
õppekavade arv kutsehariduses
1 1,00 0,88 0,20 0,88 0,00
kutsehariduse õpingud katkestanud
õpilaste suhe kõigisse õpilastesse
-1 1,00 0,67 0,61 0,67 0,00
erialade arv kõrghariduses 1 0,63 1,00 0,38 0,00 0,00
üldhariduskoolide, kutsekoolide ja
kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-
22 aastaste elanike kohta 1 0,79 0,98 1,00 0,98 0,00
gümnaasiumi riigieksamite keskmine
tulemus 1 0,52 0,70 0,32 1,00 0,00
täiskasvanute koolitusasutuste arv 1 0,63 0,25 0,13 1,00 0,00
Kokku indeks 3,56 4,42 2,55 3,77 1,00
30
Andmed on kättesaadavad kui toimub üleminek uuele süsteemile, hetkel andmeid ei ole ja arvutamisel kasutatakse võrdsed
mõõdikute väärtused
84
1.2.5. Järeldused aastal 2007
2006/2007 aasta tulemustest selgub, et Narva linna omavalitsusel on Ida-Virumaa linnade seas
suhteliselt hea positsioon, kuid ta ei ole üheski kategoorias parim.
Niisiis käesoleva dokumendiga kehtestatud Narva linna arenguvisiooni saavutamine on võimalik
juhul, kui Narva suudab saavutada parimad tulemused igas kolmes määratletud aspektis.
Edasine töötulemuste hindamine Narva arenguvisiooni saavutamiseks peab toimuma perioodiliselt
ja indeksite väärtuste väljaarvestamise tulemusi tuleb võrrelda eelmiste tulemustega.
Võttes arvesse ajalisi piiranguid (mõningate andmete avaldamise kriitilised tähtajad), on andmete
kogumist otstarbekas teostada igal aastal juunis-juulis.
Samuti tuleb ära märkida seda, et arvestuste tegemisel tuleb iga kord kasutada sama metoodikat.
Olukorra tekkimisel, kus mingisuguste andmete kättesaamine osutub võimatuks, tuleb mõõdiku
võimaluse korral asendada sellele mõtteliselt kõige lähemal olevaga või siis eemaldada see kõikide
linnade arvestusest.
85
LISA 2. MÕÕDIKUTE VÕRDLEVAD VÄÄRTUSED JA INDEKSITE VÄÄRTUSTE
ARVUTAMINE AASTAL 2011
2.1. Mõõdikute võrdlevad väärtused aastal 2011
2.1.1. Mõõdikute väärtused on arvutatud septembril 2011.a 2010/2011 aastate andmete alusel.
2.1.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga 78,18 76,18 75,45 81,48 79,53
meeste keskmine oodatav
eluiga 66,84 65,07 68,1 68,81 65,53
elussündinute arv 1000
fertiilses eas naise kohta 39,5 33,3 37,2 48,1 41,4
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient -0,53% -0,87% -0,82% -0,51% -1,02%
abiellujate ja lahutajate vahe
1000 15-64 aastase elaniku
kohta 5,9 4,4 1,2 4,1 1,2
arvele võetud vanemliku
hoolitsuseta lapsed ja noored
1000 0-18 aastase elaniku kohta 6,15 4,95 18,39 7,08 21,38
eluruumide pind elaniku kohta 25,48 26,67 24,22 27,46 33,18
aasta jooksul kasutusloa saanud
uute eluruumide pindala 1000
elaniku kohta 0,3 0,0 0,0 16,4 0,0
kohalike avalike teenuste ja
toetuste rahaline maht elaniku
kohta 9 398 kr 10 796 kr 10 372 kr 14 525 kr 12 062 kr
töövõimetuslehtede arv 15-64
aastase elaniku kohta 0,17 0,19 0,20 0,18 0,22
kuritegude arv 10000 elaniku
kohta 410,6 354,6 300,9 852,0 434,3
2.1.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu
laekumine elaniku kohta 4 014 kr 4 631 kr 4 605 kr 6 081 kr 4 748 kr
toimetulekutoetused elaniku
kohta € 20,96 € 36,05 € 32,15 € 18,98 € 60,84
aasta keskmine registreeritud
töötute arv 1000 15-64 aastase
elaniku kohta 145,7 118,3 113,1 99,8 129,7
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta 0,011 0,014 0,022 0,015 0,004
üksuste arv 100 elaniku kohta 4,7 4,2 4,2 9,3 3,3
86
2.1.4. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6
aastaste laste kohta 0,96 0,95 1,01 0,76 0,81
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18
aastase elaniku kohta 3,90 4,62 4,62 4,86 5,58
õppekavade arv kutsehariduses 16 0 6 29 0
kutsehariduse õpingud
katkestanud õpilaste suhe
kõigisse õpilastesse
17% - 19% 24% -
erialade arv kõrghariduses 17 19 2 9 0
üldhariduskoolide, kutsekoolide
ja kõrgkoolide päevaste õpilaste
arv 7-22 aastaste elanike kohta 0,73 0,82 0,91 0,82 0,60
gümnaasiumi riigieksamite
keskmine tulemus 58,59 59,74 62,84 63,56 57,82
täiskasvanute koolitusasutuste
arv 17 8 1 11 0
2.2. Indeksite väärtuste arvutamine aastal 2011
2.2.1. Arvutamise metoodika
Indeksite arvutamisel standardiseeritakse näitajate suurused piirides 0-st kuni 1-ni selliselt, et kõige
suurem väärtus viie kohaliku omavalitsuse näitajate väärtustest võrdsustatakse ühega ja kõige
väiksem nulliga ning nende vahele jäänud väärtused jagunevad proportsionaalselt vastavalt nende
kaugusele maksimaalsest või minimaalsest väärtusest. Saadud tulemusi hinnatakse (negatiivset
hinnangut kasutatakse negatiivse näitaja korral) ja summeeritakse.
2.2.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga 1 0,45 0,12 0,00 1,00 0,68
meeste keskmine oodatav eluiga 1 0,47 0,00 0,81 1,00 0,12
elussündinute arv 1000 fertiilses eas
naise kohta 1 0,42 0,00 0,26 1,00 0,55
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient 1 0,97 0,30 0,41 1,00 0,00
abiellujate ja lahutajate vahe 1000 15-
64 aastase elaniku kohta 1 1,00 0,69 0,01 0,62 0,00
arvele võetud vanemliku hoolitsuseta
lapsed ja noored 1000 0-18 aastase
elaniku kohta
-1 0,07 0,00 0,82 0,13 1,00
eluruumide pind elaniku kohta 1 0,14 0,27 0,00 0,36 1,00
aasta jooksul kasutusloa saanud uute
eluruumide pindala 1000 elaniku 1 0,02 0,00 0,00 1,00 0,00
87
kohta
kohalike avalike teenuste ja toetuste
rahaline maht elaniku kohta 1 0,00 0,27 0,19 1,00 0,52
töövõimetuslehtede arv 15-64 aastase
elaniku kohta -1 0,00 0,29 0,57 0,21 1,00
kuritegude arv 10000 elaniku kohta -1 0,20 0,10 0,00 1,00 0,24
Kokku indeks 3,20 1,26 0,29 5,64 0,62
2.2.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu laekumine
elaniku kohta 1 0,00 0,30 0,29 1,00 0,36
toimetulekutoetused elaniku kohta -1 0,05 0,41 0,31 0,00 1,00
aasta keskmine registreeritud töötute
arv 1000 15-64 aastase elaniku kohta -1 1,00 0,40 0,29 0,00 0,65
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta 1 0,36 0,56 1,00 0,59 0,00
majandusüksuste arv 100 elaniku
kohta 1 0,23 0,14 0,14 1,00 0,00
Kokku indeks -0,46 0,19 0,83 2,59 -1,30
2.2.4. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6 aastaste
laste kohta 1 0,81 0,77 1,00 0,00 0,19
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18 aastase
elaniku kohta
1 0,00 0,43 0,43 0,57 1,00
õppekavade arv kutsehariduses 1 0,55 0,00 0,21 1,00 0,00
kutsehariduse õpingud katkestanud
õpilaste suhe kõigisse õpilastesse -1 0,00 -2,57 0,27 1,00 -2,57
erialade arv kõrghariduses 1 0,89 1,00 0,11 0,47 0,00
üldhariduskoolide, kutsekoolide ja
kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-
22 aastaste elanike kohta
1 0,42 0,69 1,00 0,69 0,00
gümnaasiumi riigieksamite keskmine
tulemus 1 0,13 0,33 0,87 1,00 0,00
täiskasvanute koolitusasutuste arv 1 1,00 0,47 0,06 0,65 0,00
Kokku indeks 3,82 6,26 3,40 3,38 3,76
2.2.5. Järeldused aastal 2011
2010/2011 aasta hindamise tulemustest selgub, et Narva linna omavalitsusel on Ida-Virumaa
linnade seas reitingu positsioon üldistatult halvenenud.
„Tingimused elamiseks” ja „tingimused õppimiseks” aspektides võib öelda, et positsioon ei ole
muutunud, kuid „tingimused töötamiseks” aspektis on näha, et Narva kohad on halvenenud. Seega,
88
käesoleva hindamise tulemuse alusel võib järeldada, et arengukavaga kehtestatud Narva linna
arenguvisiooni saavutamise trend oli veidi negatiivne.
Planeeritud reitingu positsioonide parendamine tõendab linna arendamise positiivseid trende.
Mõõdikute halvemaks muutmise juhul tuleb tähelepanu pöörata vastavatele valdkonnale ja
vajadusel ressursid ümberjaotada.
89
LISA 3. MÕÕDIKUTE VÕRDLEVAD VÄÄRTUSED JA INDEKSITE VÄÄRTUSTE
ARVUTAMINE AASTAL 2014
3.1. Mõõdikute võrdlevad väärtused
3.1.1. Mõõdikute väärtused on arvutatud oktoobril 2015.a 2014/2015 aastate andmete alusel.
3.1.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga 81,53 78,77 80,79 82,10 77,36
meeste keskmine oodatav
eluiga 68,42 67,06 70,15 70,42 68,98
elussündinute arv 1000
fertiilses eas naise kohta 49,2 48,7 56,6 46,8 41,4
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient -1,42% -2,05% -1,80% -1,26% -2,36%
abiellujate ja lahutajate vahe
1000 15-64 aastase elaniku
kohta 6,6 8,0 1,0 3,9 1,4
arvele võetud vanemliku
hoolitsuseta lapsed ja noored
1000 0-18 aastase elaniku kohta 9,83 18,00 9,35 31,90 30,13
eluruumide pind elaniku kohta - - - - -
aasta jooksul kasutusloa saanud
uute eluruumide pindala 1000
elaniku kohta 0,0 0,0 0,0 70,8 0,0
kohalike avalike teenuste ja
toetuste rahaline maht elaniku
kohta 770 € 903 € 944 € 810 € 961 €
töövõimetuslehtede arv 15-64
aastase elaniku kohta 0,27 0,31 0,30 0,25 0,31
kuritegude arv 10000 elaniku
kohta 327,69 223,67 213,85 389,10 150,84
3.1.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu
laekumine elaniku kohta 374 € 466 € 473 € 524 € 409 €
toimetulekutoetused elaniku
kohta 20,38 € 30,58 € 29,70 € 14,93 € 64,59 €
aasta keskmine registreeritud
töötute arv 1000 15-64 aastase
elaniku kohta 73,4 59,8 47,1 45,7 69,1
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta 0,013 0,030 0,029 0,119 0,003
üksuste arv 100 elaniku kohta 5,5 5,0 4,8 9,8 3,8
90
3.1.4. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6
aastaste laste kohta 0,98 0,98 0,99 0,95 0,90
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18
aastase elaniku kohta 4,54 5,02 5,52 6,92 6,18
õppekavade arv kutsehariduses 12 1 9 28 0
kutsehariduse õpingud
katkestanud õpilaste suhe
kõigisse õpilastesse31
22,10% 16,60% 22,40%
erialade arv kõrghariduses 11 8 0 0 0
üldhariduskoolide, kutsekoolide
ja kõrgkoolide päevaste õpilaste
arv 7-22 aastaste elanike kohta 0,87 0,96 1,02 0,96 0,80
gümnaasiumi riigieksamite
keskmine tulemus 51,02 53,35 48,27 46,39 50,90
täiskasvanute koolitusasutuste
arv32 - - - - -
3.2. Indeksite väärtuste arvutamine
3.2.1. Arvutamise metoodika
Indeksite arvutamisel standardiseeritakse näitajate suurused piirides 0-st kuni 1-ni selliselt, et kõige
suurem väärtus viie kohaliku omavalitsuse näitajate väärtustest võrdsustatakse ühega ja kõige
väiksem nulliga ning nende vahele jäänud väärtused jagunevad proportsionaalselt vastavalt nende
kaugusele maksimaalsest või minimaalsest väärtusest. Saadud tulemusi hinnatakse (negatiivset
hinnangut kasutatakse negatiivse näitaja korral) ja summeeritakse.
3.2.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
naiste keskmine oodatav eluiga 1 0,88 0,30 0,72 1,00 0,00
meeste keskmine oodatav eluiga 1 0,40 0,00 0,92 1,00 0,57
elussündinute arv 1000 fertiilses eas
naise kohta 1 0,51 0,48 1,00 0,35 0,00
elanike arvu aastase muutuse
koefitsient 1 0,85 0,28 0,51 1,00 0,00
abiellujate ja lahutajate vahe 1000 15-
64 aastase elaniku kohta 1 0,79 1,00 0,00 0,42 0,07
arvele võetud vanemliku hoolitsuseta
lapsed ja noored 1000 0-18 aastase
elaniku kohta
-1 0,02 0,38 0,00 1,00 0,92
eluruumide pind elaniku kohta 1 - - - - -
31
mõõdikul on negatiivne kaal 32
Vastavalt jõustunud Täiskasvanute koolituse seadusele nüüd enamike koolituste puhul ei ole vaja taotleda
koolitusluba, selle asemel on soovijatel võimalik esitada majandustegevusteade.
91
aasta jooksul kasutusloa saanud uute
eluruumide pindala 1000 elaniku
kohta
1 0,00 0,00 0,00 1,00 0,00
kohalike avalike teenuste ja toetuste
rahaline maht elaniku kohta 1 0,00 0,70 0,91 0,21 1,00
töövõimetuslehtede arv 15-64 aastase
elaniku kohta -1 0,34 1,00 0,72 0,00 0,86
kuritegude arv 10000 elaniku kohta -1 0,74 0,31 0,26 1,00 0,00
Kokku indeks 2,34 1,06 3,08 2,98 -0,14
3.2.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
üksikisiku tulumaksu laekumine
elaniku kohta 1 0,00 0,62 0,66 1,00 0,23
toimetulekutoetused elaniku kohta -1 0,11 0,32 0,30 0,00 1,00
aasta keskmine registreeritud töötute
arv 1000 15-64 aastase elaniku kohta -1 1,00 0,51 0,05 0,00 0,84
uute tööpakkumiste suhe
registreeritud töötute kohta 1 0,09 0,23 0,23 1,00 0,00
majandusüksuste arv 100 elaniku
kohta 1 0,28 0,21 0,17 1,00 0,00
Kokku indeks -0,74 0,23 0,71 3,00 -1,61
3.2.4. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.
Mõõdik kaal Narva Kohtla-
Järve
Sillamäe Jõhvi Kiviõli
laste arv lasteasutustes 2-6 aastaste
laste kohta 1 0,85 0,84 1,00 0,53 0,00
klassikomplektide arv
üldhariduskoolides 100 7-18 aastase
elaniku kohta
1 0,00 0,20 0,41 1,00 0,69
õppekavade arv kutsehariduses 1 0,43 0,04 0,32 1,00 0,00
kutsehariduse õpingud katkestanud
õpilaste suhe kõigisse õpilastesse -1 0,95 -2,86 0,00 1,00 -2,86
erialade arv kõrghariduses 1 1,00 0,73 0,00 0,00 0,00
üldhariduskoolide, kutsekoolide ja
kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-
22 aastaste elanike kohta
1 0,31 0,73 1,00 0,73 0,00
gümnaasiumi riigieksamite keskmine
tulemus 1 0,67 1,00 0,27 0,00 0,65
täiskasvanute koolitusasutuste arv 1 - - - - -
Kokku indeks 2,30 6,39 3,00 2,26 4,20
3.2.5. Järeldused
2014/2015 aasta hindamise tulemustest selgub, et Narva linna omavalitsusel on Ida-Virumaa
linnade seas reitingu positsioon üldistatult halvenenud.
92
„Tingimused töötamiseks” ja „tingimused õppimiseks“ aspektides võib öelda, et positsioon ei ole
muutunud, kuid „tingimused elamiseks ” aspektis Narva kohad on halvenenud. Seega, käesoleva
hindamise tulemuse alusel võib järeldada, et arengukavaga kehtestatud Narva linna arenguvisiooni
saavutamise trend on hetkel negatiivne.
Planeeritud reitingu positsioonide parendamine tõendaks linna arendamise positiivseid trende.
Mõõdikute halvemaks muutmise juhul tuleb tähelepanu pöörata vastavatele valdkonnale ja
vajadusel ressursid ümberjaotada.