Muudatused seadusandluses

Phikooli- ja gmnaasiumiseadus

mrused

Hille Vooreme*

Vabariigi Valitsus kehtestab (1) PGS 15 lg 2Phikooli riiklik ppekava Vabariigi Valitsuse 28.jaanuari 2010.a mrus nr14 RTI, 11.02.2010, 6, 22Justub 01.09.2010. Kooli ppekava koosklla viimine:1., 4. , 7. kl 01.09.2011; 2., 5., 8. kl 01.09.2012; 3., 6., 9. kl 01.09.2013pikeskkond 01.09.2013Gmnaasiumi riiklik ppekava Vabariigi Valitsuse 28.jaanuari 2010.a mrus nr13 RTI, 11.02.2010, 6, 21Phikooli lihtsustatud riikliku ppekava (abippe ppekava) kinnitamine Vastu vetud haridusministri 24. 03. 1999. a mrusega nr 21, kehtib kuni 31.08.2011 * uus mrus oktoobris (lihtsustatud, toimetulek, hooldus)

*

Vabariigi Valitsus kehtestab (2) 2) PGS 19 lg 3, Kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-alale esitatavad tervisekaitsenuded ( 89 lg 3, 31.12.2010 enne SM)3) PGS 21 lg 6, Keele- ja kultuurippeks vimaluste loomise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse 19.augusti 2010.a mrus nr116 RTI, 27.08.2010, 60, 405 (Phiharidust omandavatele pilastele, kelle emakeel ei ole ppekeel)4) PGS 30 lg 6, 31 lg 11Phikooli ja gmnaasiumi lputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut javormidVabariigi Valitsuse 13.augusti 2010.a mrus nr113RTI, 19.08.2010, 58, 3915) PGS 32 lg 2, Lpueksamite andmekogu phimruse (kinnitab)

*

Vabariigi Valitsus kehtestab (3) 6) PGS 42 lg 4, Kooliluna arvestuslik maksumus he pilase kohta ning kooliluna toetuse jaotamise kord2010.aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse ksustele eelarvete tasandusfondi mratud toetustejaotus ning jaotamiseulatus, tingimusedjakord Vastu vetud Vabariigi Valitsuse 18.veebruari 2010.a mrusega nr23, just. 8.03.2010. a7) PGS 76, Phikooli ja gmnaasiumi petajate ttasu alammrade kehtestamine Vabariigi Valitsuse 13.augusti 2010.a mrus nr114RTI, 19.08.2010, 58, 3928) PGS 82 lg 5, pilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel (2011, 92)9) PGS 82 lg 6, Transporditoetuse kasutamise tingimused ja korra ning jaotuse valdade ja linnade vahel (vib kehtestada)10) PGS 83 lg 7, Igaks eelarveaastaks ppekoha tegevuskulu piirmra he kuu kohta (01.01.2011)

*

Vabariigi Valitsus ei kehtesta 1) Koolikohustuslike laste arvestamise kordVabariigi Valitsuse 10.novembri 2000.a mrus nr355 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2010

2) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord Vabariigi Valitsuse 30.oktoobri 2001.a mrus nr330 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.01.2011

*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (1) PGS 20 lg 3, pikutele, traamatutele, tvihikutele ja muule ppekirjandusele, ppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad nuded Haridus- ja teadusministri 11.augusti 2010.a mrus nr41RTI, 13.08.2010, 56, 368

2) PGS 23 lg 2; 53 lg 3, Koduppe ja haiglappe tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 11.augusti 2010.a mrus nr40RTI, 13.08.2010, 56, 367

3) PGS 24 lg 7, Koolivaheajad2010/2011. ppeaasta koolivaheajad Haridus- ja teadusministri 9.augusti 2010.a mrus nr38 RTI, 13.08.2010, 56, 365*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (2) PGS 27 lg 4, pilase kooli vastuvtmise ldised tingimused ja korra; PGS 28 lg 4, pilase koolist vljaarvamise korra (vt seadusest aluseid, EHISe muudatusi!)pilase kooli vastuvtmise ldised tingimused ja kord ning koolist vljaarvamise kordHaridus- ja teadusministri 19.augusti 2010.a mrus nr43RTI, 27.08.2010, 60, 408

*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (3) 5) PGS 30 lg 2, Phikooli lpueksamite ettevalmistamise ja lbiviimise ning eksamitde koostamise ja hindamise tingimused ja korra 6) PGS 30 lg 4, htsete phikooli lpueksamite ppeained, vormid ja ajad hiljemalt phikooli lpueksamitele eelneva ppeaasta 25.maiks (30.09.2010)7) PGS 31 lg 2, Gmnaasiumi lpueksamite ettevalmistamise ja lbiviimise ning eksamitde koostamise ja hindamise tingimused ja korra PGS 31 lg 4, Riigieksamite vormid ja aja hiljemalt gmnaasiumi lpueksamitele eelneva ppeaasta 25.maiks 9) PGS 34 lg 3, Tasemetde ppeained, vormid ja aja, tasemetde ettevalmistamise, koostamise, lbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetde, htsete phikooli lpueksamite ja riigieksamite tulemuste analsimise tingimused ja korra-----*Kord 5+7+9 +(9); ajad 6+8+(9)*

Haridus- ja teadusminister kehtestab Tasemetde ning phikooli ja gmnaasiumi lpueksamite ettevalmistamise, koostamise, lbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetde, htsete phikooli lpueksamite ja riigieksamite tulemuste analsimise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 17.09.2010 mrus nr 59Tasemetde vormid, ajad eelmise a 25.05, 6. kl kolmanda ppeaine ja vormi 15.03, 3 lg 2, lg 3), 2010/11 30.09, 43Moodustab lpueksameid ettevalmistavad komisjonid ja kinnitab nende tkorra kskkirjaga, 13 lg 1Kinnitab tkorra riigieksamitde hindamiseks, 37 lg 1Moodustab riigieksamitde hindamiskomisjonid, 37 lg 4

*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (4) 10) PGS 31 lg 8, pilasuurimuse ja praktilise t ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra (rakend 01.09.2013, 89 lg 10)

11) PGS 39 lg 3, pilaskodu tegutsemise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 11.augusti 2010.a mrus nr39RTI, 13.08.2010, 56, 366

12) PGS 39 lg 4, Riiklikult toetatavale pilaskodu kohale pilase vastuvtmiseks ldised tingimused ja korra (vib kehtestada)

13) PGS 41 lg 4, Kooliraamatukogude tkorralduse alused, Haridus- ja teadusministri 24.augusti 2010.a mrus nr46RTI, 27.08.2010, 60, 411*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (5) 14) PGS 50 lg 4, Nustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord (muudetud)Haridus- ja teadusministri 25.augusti 2010.a mrus nr50 RTI, 27.08.2010, 60, 418

15) PGS 51 lg 4, Hariduslike erivajadustega pilaste klassides ja rhmades ppe ja kasvatuse korraldamise alused ning pilaste klassi vi rhma vastuvtmise vi leviimise ning klassist vi rhmast vljaarvamise tingimused ja korra (31.12.2010, 93 lg 7)

16) PGS 52, he pilase petamisele keskendatud ppe rakendamise tingimused ja korra (01.01.2011)

*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (6) 17) PGS 57, pilase tunnustamise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 9.augusti 2010.a mrus nr37 RTI, 13.08.2010, 56, 364

18) PGS 59, pilaspileti vljaandmise kord ja pilaspileti vormHaridus- ja teadusministri 13. augusti 2010. a mrus nr 42RTI, 19.08.2010, 58, 399

19) PGS 63 lg 10, Koolitusloa vormHaridus- ja teadusministri 13.oktoobri 2004.a mrus nr54* RTI, 27.08.2010, 60, 410

20) PGS 66 lg 2, Riigikooli phimruse

*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (7) 21) PGS 70 lg 3, Kooli ppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide titmise ja pidamise kord (muudetud)Haridus- ja teadusministri 25.augusti 2010.a mrus nr52 RTI, 27.08.2010, 60, 420

22) PGS 72 lg 3, Kooli ppenukogu lesanded ja tkordHaridus- ja teadusministri 23.augusti 2010.a mrus nr44 RTI, 27.08.2010, 60, 409 (muudetud)

23) PGS 74 lg 2, Koolittajate miinimumkoosseis (muudatused?)24) PGS 75 lg 3, Pedagoogide kvalifikatsiooninuded Haridus- ja teadusministri 26.augusti 2002.a mrus nr65RTI, 27.08.2010, 60, 410

*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (8) 25) PGS 75 lg 4, Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 02.oktoobri 2002.a mrus nr69*RTI, 27.08.2010, 60, 41026) PGS 77 lg 6, petaja lhtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinudmise kord (muudetud) Haridus- ja teadusministri 25.augusti 2010.a mrus nr51 RTI, 27.08.2010, 60, 41927) PGS 79 lg 2, Kooli ja koolieelse lasteasutuse nustamise tingimused ja kord sisehindamise ksimustesHaridus- ja teadusministri 13.augusti 2009.a mrus nr62*RTI, 27.08.2010, 60, 41028) PGS 84 lg 4, ppeasutustes riiklikku jrelevalvet teostavate ametiisikute kvalifikatsiooninuded Haridus- ja teadusministri 09.augusti 2006.a mrus nr24*RTI, 27.08.2010, 60, 410

*

Haridus- ja teadusminister kehtestab (9) 29) PGS 84 lg 2, Riikliku jrelevalve prioriteedid, temaatilise jrelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise kord Haridus- ja teadusministri 30.mrtsi 2010.a mrus nr16*RTI, 27.08.2010, 60, 41030) Koolieelsete lasteasutuste, phikoolide, gmnaasiumide ja kutseppeasutuste tegevusnitajad (Haridusseadus)Haridus- ja teadusministri 24.augusti 2010.a mrus nr49RTI, 27.08.2010, 60, 412 ------* Riigikooli direktori vaba ametikoha titmiseks korraldatava konkursi lbiviimise kord* Riigikooli hoolekogu tkord

*

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (1) 1) Phikooli ja gmnaasiumi htuses ja kaugppe vormis ppimisening phikooli ja gmnaasiumi eksternina lpetamise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 4.aprilli 2007.a mrus nr30 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.20102) Erivajadustega pilaste nustamiskomisjoni suunamise tingimuste ja korra kinnitamine Haridusministri 2. juuli 1999. a mrus nr 43 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.20103) Individuaalse ppekava jrgi ppimise kord Haridus- ja teadusministri 8.detsembri 2004.a mrus nr61Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2010*------------*(RK, seadus)

*

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (2) 4) Riigikooli nukogu tegutsemise kord Haridusministri 16. aprilli 2001. a. mrus nr 12 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2010

5) Koolieelikute ettevalmistusrhmade tkorralduse aluste kinnitamine Haridusministri 25. juuni 1999. a mrusega nr 37 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2010

6) Pikapevarhma tkorralduse alused Haridusministri 2.juuni 2000.a mrus nr15 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2010**Tkorralduse ja pevakava kehtestab kooli direktor, PGS 38 lg 2

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (3) 7) Apellatsioonikomisjoni tkord Haridus- ja teadusministri 3.juuni 2003.a mrus nr35 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2010*ministri kskkiri

* Munitsipaalkoolid, mille juures olevas vi moodustatavas pilaskodus on riiklikult toetatavad kohad, riiklikult toetatavate kohtade arv nendes koolides ning pilaskodu kohatoetuse jaotus kooli pidajate likes Haridus- ja teadusministri 4.mrtsi 2010.a mrusega nr9 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.01.2011 (2011 - VV)-----* Ministri mrusega koolid; VV mrusega toetuse jagamine

*

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (4) 8) Phikooli lihtsustatud riikliku ppekava (abippe ppekava) kinnitamine Haridusministri 24. mrtsi 1999. a mrus nr 21 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2011

9) Toimetuleku riikliku ppekava kinnitamine Haridusministri 15. detsembri 1999. a mrus nr 59 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2011

10) Erilasteaeda (erirhma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega pilaste erikooli (eriklassi) vastuvtmise ning vljaarvamise aluste ja korra kinnitamine Haridusministri 2. juuni 1999. a mrus nr 33 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2011

*

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (5) 11) Phiharidust omandavate kasvatusraskustega pilaste klassi moodustamise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 30.juuni 2004.a mrus nr38Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2011

12) Paranduspperhma tkorralduse aluste kinnitamine Haridusministri 2. juuni 1999. a mrus nr 34 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2011

13) ppeaastate arv, ppeainete loend ja ppetundide arv erivajadustega pilaste erikoolis ja sanatoorses koolis Haridusministri 12.augusti 2002.a mrus nr64 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2011

*

Haridus- ja teadusminister ei kehtesta (6) 14) petaja lhtetoetuse vljamaksmiseks volitatud asutuse nimetamine Haridus- ja teadusministri 28.mai 2008.a mrus nr30 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2010

15) Kooli hoolekogu tegutsemise kord Haridusministri 22. juuni 2000. a mrus nr 19 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.01.2011

16) pilase hindamise, jrgmisse klassi leviimise, tiendavale ppetle ning klassikursust kordama jtmise alused, tingimusedjakord Haridus- ja teadusministri 16.novembri 2006.a mrus nr41 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2013

*

Sotsiaalminister kehtestabPGS 9 lg 3, Koolikohustuse titmise edasilkkamise tingimused ja kord Sotsiaalministri 12.augusti 2010.a mrus nr49RTI, 13.08.2010, 56, 3692) PGS 25 lg 7, Tervisekaitsenuded kooli pevakavale ja ppekorraldusele Vastu vetud sotsiaalministri 27.03.2001. a mrusega nr 36, justunud 1.08.2001.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=133511023) PGS 43 lg 1, Koolitervishoiuteenust osutava e tegevused ning nuded e tegevuste ajale, mahule, kttesaadavusele ja asukohale Sotsiaalministri 13.augusti 2010.a mrus nr54 RTI, 18.08.2010, 57, 387*

Sotsiaalminister ei kehtesta

1) Koolitervishoiu korraldamineSotsiaalministri 24.augusti 1995. a mrus nr51Kehtetu RT I 2010, 41, 240 just. 1.09.2010

2) Tervisekaitsenuded koolidele Sotsiaalministri 29.augusti 2003.a mrus nr109 Kehtetu RT I 2010, 41, 240 1.01.2011

*

1. PeatkkLDSTTED 1 - 8

1. Seaduse reguleerimisala 2. Phikool ja gmnaasium ning nende tegutsemise vormid 3. ldhariduskooli alusvrtused 4. Phikooli lesanne 5. Gmnaasiumi lesanne 6. ppe korraldamise phimtted 7. Phi- ja ldkeskhariduse kttesaadavus 8. Isiku elukoha mramine *

Isiku elukoht 8. Isiku elukoha mramineKesolevas seaduses ksitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava tpsusega, mrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajrgset valla- vi linnavalitsust.

Asenduskodus, koolkodus ja noortekodus viibiva isiku elukohaks loetakse vastavalt asenduskodu, koolkodu vi noortekodu aadress.

*kuni 31.12.2010 rahvastikuregistrijrgne elukoht

*

ppeasutuse vormid 2 lg 3: Phikooli ja gmnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) phikool; 2) koolieelne lasteasutus ja phikool, mis tegutsevad he asutusena ning millega hariduslike erivajadustega pilastele suunatud kooli puhul vib olla liidetud ka gmnaasium; 3) phikool, kus pe toimub I vi I ja II kooliastmel, kusjuures IIkooliastmel ei pea pe toimuma kikide IIkooliastme klasside ulatuses; 4) gmnaasium; 5) phikool ja gmnaasium, mis tegutsevad he asutusena, kusjuures phikoolis vib pe toimuda kas kikides phikooliklassides vi ksnes mnes jrjestikuses gmnaasiumile eelnevas klassis; 6) phikool ja gmnaasium, mis tegutsevad he asutusena ning kus toimub ksnes mittestatsionaarne pe; 7) ldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad he asutusena; 8) gmnaasium ja kutseppeasutus, mis tegutsevad he asutusena, 2 lg 3 phimrused muuta 31.12.2010*

Kommentaar: htsed asutused

Phikool ja gmnaasium vivad ka edaspidi tegutseda htse asutusena. Nendega on vimalik liita ka huvikool ning gmnaasiumiga kutseppeasutus.

htne asutus: gmnaasium + kutsekool, ldhariduskool + huvikool.

*

Phi- ja ldkeskhariduse kttesaadavus

7. (2) Vhemalt 80protsendil pilastest, kelle jaoks phikool on elukohajrgne kool, ei tohi kooli judmiseks kuluda rohkem kui 60minutit. (3) Igas maakonnas peab olema tagatud ldkeskhariduse omandamise vimalus. (4) Munitsipaalkool vib teise valla vi linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla vi linna nusolekul. - - -Omavalitsused saavad moodustada hiseid koole.Teise omavalitsuse kooli saab mrata pilase elukohajrgseks koolis siis, kui praegune omavalitsus selleks nusoleku annab.

*

KaasrahastaminePGS 7 lg 8 Kooli ppekava alusel munitsipaal- vi riigikoolis toimuvas phi- vi keskharidusppes osalemise eest ei tohi nuda kaasrahastamist pilaste vi vanemate poolt. Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli ppekava osa (edaspidi ppekavavline tegevus), vib kulude katmine toimuda kooli phimruses stestatud tingimustel ja korras ppekavavlises tegevuses osalejate kaasrahastamisel. *

2. Peatkk KOOLIKOHUSTUSE TITMISE TAGAMINE 9 - 14 9. Koolikohustus 10. Valla vi linna kohustus koolikohustuse titmiseks vimaluste loomisel 11. Vanema kohustused koolikohustuse titmise tagamisel 12. Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse titmise tagamiseks 13. Valla vi linna rakendatavad meetmed koolikohustuse titmise tagamiseks 14. Vanema vastutus koolikohustuse titmise tagamata jtmise eest

*

Koolikohustuse titmine (1) 10. Valla vi linna kohustus koolikohustuse titmiseks vimaluste loomisel (1) Vald vi linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla vi linna haldusterritooriumil, vimaluse omandada phiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning kesoleva seaduse 7 ligetes6 ja7 nimetatud isikutele phihariduse omandamise vimaluse tagamiseks kehtestab valla- vi linnavalitsus elukohajrgse munitsipaalkooli mramise tingimused ja korra. Valla- vi linnavalitsus arvestab elukohajrgse kooli mramisel oluliste asjaoludena esmajrjekorras pilase elukoha lhedust koolile, sama pere teiste laste ppimist samas koolis ja vimaluse korral vanemate soove. 94. leminek elukohajrgse kooli mramise regulatsioonile (1) Kesoleva seaduse 10 likes1 stestatud elukohajrgse kooli mramise tingimused ja korra kehtestab valla- vi linnavalitsus hiljemalt 2011.aasta 1.aprilliks. Kuni elukohajrgse kooli mramise tingimuste ja korra kehtestamiseni valla- vi linnavalitsuse poolt kohaldatakse selles vallas vi linnas enne kesoleva seaduse justumist kehtinud phikooli- ja gmnaasiumiseaduse (RTI1993, 63, 892; 2010, 22,108) 19 alusel kehtestatud igusakte.

*

Koolikohustuse titmine (2) (2) Koolikohustuslike isikute le arvestuse pidamist korraldab valla- vi linnavalitsus. Koolikohustuse titmise le arvestuse pidamiseks vrreldakse vhemalt ks kord ppeaastas, hiljemalt 10.septembril, Eesti rahvastikuregistri andmeid koolikohustuslike isikute kohta, kelle elukoht asub selle valla vi linna haldusterritooriumil, Eesti Hariduse Infossteemi (edaspidi hariduse infossteem) andmetega. (3) Teise valla vi linna munitsipaalkooli saab mrata pilase elukohajrgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- vi linnavalitsuse nusolekul. - - -pilase kooli vastuvtmise ldised tingimused ja kord ning koolist vljaarvamise kord Haridus- ja teadusministri 19.augusti 2010.a mrus nr43 (2) Koolikohustusliku pilase kooli nimekirjast vljaarvamisel mrgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks phjusega Teise kooli leminek (ootel). Kui viie tpeva jooksul alates EHIS-es pilase koolist vljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud mrget pilase ppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu pilase elukohajrgset valla- vi linnavalitsust. Valla- vi linnavalitsus rakendab abinusid pilase mujal ppima asumise vljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse titmise tagamiseks

*

Koolikohustuse titmine (3) 13. Valla vi linna rakendatavad meetmed koolikohustuse titmise tagamiseks Koolikohustuse titmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajrgne vald vi linn vastavalt vajadustele ja vimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pdevuse piires tingimused koolikohustuse titmiseks, sealhulgas: 1) korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse titmata jtmise phjuste vljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetitvate isikute suhtes, mrates ametikoha vi struktuuriksuse, mille lesannete hulka see kuulub; 2) korraldab vimaluse korral koolitusi vanematele, kelle lapsed ei tida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse titmiseks; 3) esitab alaealise mjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise igusrikkumise asja arutamiseks.------ 94 lg (2) Kesoleva seaduse 13 punktis1 stestatud ametikoha vi struktuurksuse mramise nuet rakendatakse alates 2011.aasta 1.jaanuarist. *

3. Peatkk KOOLI PPEKORRALDUS 15 - 541. Jagu ppekava 15 - 342. Jagu Kooli ppetegevuses osalemine 35 - 363. Jagu pilase arengu toetamine koolis 37 - 454. Jagu Haridusliku erivajadusega pilase ppekorralduse erisused 46 - 54*

3. Peatkk

Statsionaarne ja mittestatsionaarne pe, 22 (Phimrused muuta, enne oli pevane, htune ja kaugpe)ppeaasta, 24Lpuklassis on ppeveerandites kokku vhemalt 185ppepeva.Lpueksami toimumise peval ja vhemalt kahel peval enne sedappetunde ei toimu. Lpueksami toimumise pev ja selleleeelnevad kaks peva arvatakse ppepevade hulka, 24 lg 3 hes ndalas on kuni viis ppepeva, 24 lg 4Koolivaheajad, 24 lg 7 (pidaja vib gmnaasiumis muuta)

Liitklassid 16 pilast 26 lg 4, rakendus 89 lg 8

*

3. Peatkk: hindamine PGS 29

(4) Hindamise, kesoleva paragrahvi likes2 stestatud hindessteemist erineva hindessteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, tiendavale ppele jtmise, jrgmisse klassi leviimise ning klassikursust kordama jtmise ldised tingimused ja kord stestatakse riiklikes ppekavades ning tpsustatud tingimused ja kord kooli ppekavas, vlja arvatud hindamisest teavitamine, mis stestatakse kooli kodukorras. Riiklik ppekava (PRK 8. jagu 19 - 23)/Hindamine, kujundav hindamine, teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvtvate hinnete alus, kokkuvtvad hinded ja jrgmisse klassi leviimine, phikooli lpetamine/Kooli ppekavaTeavitamine kooli kodukorras

*

3. Peatkk: hindamine - rakendus PGS 29, PGS 89 (8) Hindamise korraldus koolis viiakse kesoleva seaduse 29 like4 alusel riiklikes ppekavades stestatud hindamise, 29 likes2 stestatud hindessteemist erineva hindessteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, tiendavale ppele jtmise, jrgmisse klassi leviimise ning klassikursust kordama jtmise ldiste tingimuste ja korraga koosklla: 1.,4. ja 7.klassi puhul hiljemalt 2011.aasta 1.septembriks; 2.,5. ja 8.klassi puhul hiljemalt 2012.aasta 1.septembriks; 3.,6. ja 9.klassi ning gmnaasiumi puhul hiljemalt 2013.aasta 1.septembriks. Kuni kesolevas likes stestatud thtaegadeni vib kool hindamise korraldamisel lhtuda enne kesoleva seaduse justumist kehtinud phikooli- ja gmnaasiumiseaduse 27 like1 alusel haridus- ja teadusministri kehtestatud pilase hindamise, jrgmisse klassi leviimise, tiendavale ppetle ning klassikursust kordama jtmise alustest, tingimustest ja korrast. -----pilase hindamise, jrgmisse klassi leviimise, tiendavale ppetle ning klassikursust kordama jtmise alused, tingimusedjakord Haridus- ja teadusministri 16.novembri 2006.a mrus nr41

*

3. Peatkk ppekoormus, 25Phikooli pilase suurim lubatud ndala ppekoormus ppetundides on 32, varem oli 34, 25 lg 2Kigile pilastele htse kohustusliku ppe koormus gmnaasiumis on63 (pilasel, kes pib eesti keelt teise keelena67) kursust, varem oli 72, 25 lg 3 ppetunni arvestuslik pikkus 45 min, 24 lg 5Hariduslike erivajadustega pilaste rhmad ja klassid, 51 lg 1 ( 93 lg 3, 01.09.2011)he pilase petamisele keskendatud pe, 52 (HEV pilasele)

*

Kommentaar: phikooli pilase ndala ppekoormus

Uue phikooli- ja gmnaasiumiseadusega vhendatakse 9. klassi ndala ppekoormust seniselt 34 tunnilt 32 tunnile. 1.09.2010 justuv phikooli riiklik ppekava stestab, et lisaks kohustuslikele ainetele mratakse kolmandas kooliastmes 6 ndalatunni kasutamine kooli ppekavas, mis teeb 9. klassi koormuseks kokku 34 tundi ndalas. PGSi 89 lg 2 kohaselt viiakse riiklik ppekava uue seadusega koosklla hiljemalt 31.12.2010. Selleks kuupevaks tehakse riiklikus ppekavas ka muudatused ppekoormuse osas ning valikainete tunde vhendatakse kolmandas kooliastmes kuuelt neljale. Algaval ppeaastal on koolidel kaks vimalust: kas vhendada juba nd valikainete mahtu ja rakendada seega viksemat koormust vi lhtuda kehtivast riiklikust ppekavast ja rakendada veel sellele ppeaastal kuni 34-tunnist ppekoormust. Igal juhul toimub ppekoormuse vhendamine valikainete arvel.

*

Kommentaar: ppekorraldusLubatakse IBO ja EB alustel vljattatud ppekava rakendamine ldhariduskoolis. Munitsipaal- vi riigikoolis vib petada rahvusvahelise ppekava alusel juhul, kui koolis petatakse samal tasemel ka Eesti riiklike ppekavade alusel. Koolijuht ning haridus- ja teadusminister slmivad ppe rahastamiseks riigieelarvest halduslepingu, milles mratakse rahastamise alused, ppekohtade arv ja pilaste vastuvtutingimused (PGS 16). Ka huvikoolis vi teises ldhariduskoolis ppimist vidakse arvestada koolis petatava osana. Tingimuseks on, et see vimaldab pilasel saavutada kooli vi individuaalse ppekavaga mratletud pitulemusi. ksnes kool saab hinnata, kas huvikoolis lbitu on samal tasemel nende kooliga ning kuidas teises koolis saavutatut nende koolis hinnatakse PGS 17 lg 4).

*

Kommentaar: ppekorraldusHariduslike erivajadustega pilaste puhul kohandatakse riikliku ppekava tingimusi nende seisukorrale vastavalt. rmuslikul juhul vib pilase mne ppeaine lbimisest vabastada. Selle meetme rakendamise eelduseks on maakondliku nustamiskomisjoni soovitus ja vanema nusolek (PGS 49 lg 1).

Ndsest vib ppetunde lbi viia erinevates vormides. Nendeks on niteks loengu, individuaaltunni, konsultatsiooni, e-ppe ja ppekigu vormid. Tuleb silmas pidada, et tundide eesmrgiks on ppematerjali lbimine ning tund peab toimuma ppekeskkonnas, milles osalevad nii pilane kui ka pedagoog (PGS 24 lg 5).

*

Kommentaar: pidaja loob vimalusedKooli pidaja peab looma pilastele vimalused saada eripedagoogi, pshholoogi ja sotsiaalpedagoogi abi. Koolides ei pea kik 3 spetsialisti palgal olema. Ministeeriumis ettevalmistatav kooli ttajate miinimumkoosseisu stestav mrus vimaldab osta teenust sisse. Kasutada saab ka ppenustamiskeskuste teenust.

(PGS 37 lg 2, rakendus 91 lg 1, 01.09.2011)*

Kommentaar: ppekorraldusStestatakse kooliraamatukogu mratlemise nuded. Ka rahvaraamatukogu vib tita kooliraamatukogu lesannet, juhul kui see asub kooliga samas hoones vi piisavalt lhedal. ppekirjanduse kogu peab jma kooliraamatukogu hallata. See ei vlista kooli- ja rahvaraamatukogu tegutsemist samades ruumides (PGS 41).

*

Kommentaar: ppekorraldusPhikooli I ja II kooliastmel vib kooli soovil pilase hindamisel kasutada ka snalist hinnangut. Taoliste hinnangute andmine mratletakse kooli ppekavas. pilase koolist lahkumisel vi hiljemalt II kooliastme lpuks tuleb snalised hinnangud, mis on aluseks jrgmisse klassi leviimisel, teisendada viiepallissteemi (PGS 28 lg 3). Koolides, mille ppekeel pole eesti keel, on eesti keele petamine kohustuslik alates 1. klassist. 2011/2012. ppeaastal peavad kik siinsed Eesti ppekavale vastavad gmnaasiumid vimaldama pilastele eestikeelset pet 60% ulatuses ppemahust (PGS 21).

*

Kommentaar: olulised muudatused PGSis:tugimeetmed pilaste arengu toetamiseksUuendatakse hariduslike erivajadustega pilaste ppekorralduse lbiviimist. Meede keskendub HEV pilase kesksele ppele. Uues haridusliku erivajadusega lapse definitsioonis on esmakordselt erivajadusena vlja toodud ka andekus.Kirjeldatud on, kuidas HEV lapsi arendada; vhendatud HEV laste rhmade koosseisu; lisaks keskendutakse individuaalselt pilasega tegelemisele. On soovitatav luua HEV pilastele meldud rhmad. Need vib koondada ka vastavate erivajadustega pilaste kooliks. Direktor mrab pedagoogi, kelle juhendada HEV laste rhm jb. Selleks ei pea looma uut ametikohta, aga kui koolis on rohkem HEV pilasi, on see soovitatav. (Rhmade/klasside suurused 51 lg 1, rakendus 93)

*

Kommentaar: olulised muudatused PGSis:tugimeetmed pilaste arengu toetamiseksKlassi- ja ainepetajatel tuleb jlgida pilaste arengut ning kohandada pet vastavalt pilaste vajadusele; koolis tuleb selgitada vlja pilase individuaalsed pivajadused, valida sobivad ppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud pet. Kool tagab pilasele, kellel tekib ajutine mahajmus eeldatavate pitulemuste saavutamisel, tiendava pedagoogilise juhendamise vljaspool ppetunde (PGS 37 lg 1). Arenguvestlused (PGS 37 lg 3)Eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja pshholoogi teenuse tagamine (PGS 37 lg 2)Vikeklassid/rhmad (PGS 51)Individuaalne ppekava (PGS 18) ja individuaalne pe (PGS 52)Lisape (1 a) lihtsustatud ppekava jrgi lpetanutele (PGS 54)pinustamine, ppenustamiskeskused maakondades

*

PGS 44, 45 45 rakendub alates 01.09.2011Koolis tagatakse pilaste, pedagoogide ja teiste kooli ttajate vaimne ja fsiline turvalisus ning tervise kaitse. Vimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktor. Jrelevalve pilaste le kogu ppepeva vltel.Kooli territooriumil vib teatud tingimustel kasutada jlgimisseadmeid. Kooli kodukorras kasutamise kord.Vib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest vi territooriumilt sisse- ja vljaliikumist. Kooli kodukorras stestatakse turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja lahendamise kord.Koolis koostatakse hdaolukorra lahendamise plaan.

Kommentaar: olulised muudatused PGSis: turvalisuse tagamine koolis

Rakenduvad alates 2013/2014. ppeaastast.

Gmnaasiumi lpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: 1)riigieksamid eesti keeles vi gmnaasiumi riiklikus ppekavas stestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja vrkeeles; 2) kooli ppekavas stestatud ppesuunast tulenevat ainevaldkonda vi ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hlmav kompleksne koolieksam;3) pilasuurimus vi praktiline t kolme gmnaasiumiaasta jooksul, vlja arvatud kooli lpetamisel eksternina (PGS 31 lg 6).

*

Kommentaar: olulised muudatused PGSis: gmnaasiumi lpetamise tingimused

Matemaatikas valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning gmnaasiumilpetaja valib he neist ( 31 lg 3).

Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vhemalt 50protsenti maksimaalsest tulemusest ( 31 lg 5).

*

Kommentaar: olulised muudatused PGSis: gmnaasiumi lpetamise tingimused

4. Peatkk PILASED JA VANEMAD 55 - 60

55. pilase ja vanema teavitamine (1) pilasel ja vanemal on igus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning pilase iguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud vimaldama statsionaarses ppes ppiva pilase vanemale juurdepsu kooli valduses olevale teabele selle pilase kohta. Teovimeline pilane vib kirjaliku taotlusega keelata juurdepsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepsu teabele selle kohta, kas pilane on kooli pilaste nimekirjas vi mitte, vib keelata vaid mjuva phjuse esinemisel. 56. Vanemate koosoleku kokkukutsumine 57. pilase tunnustamine 58. Tugi- ja mjutusmeetmete rakendamine pilase suhtes 59. pilaspileti vljastamine 60. pilaskond ja pilasesindus

*

Eesmrgiks on kooli kodukorra jrgimine ning ohutuse tagamine.Mjutusmeetmed on range iseloomuga: ppetunnist eemaldamine, kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, peale tunde jtmine kuni 1,5 h ulatuses he ppepeva jooksul,ajutine ppets osalemise keeld (vanema arvamus, N otsus)ning koolivlise tegevuse keeld, vt 58ppetst eemaldamise nol ei ole tegemist ppetst vabastamisega pilanepeab siiski perioodi lpuks nutavad tulemused saavutama. ppetsteemaldamise otsuse vtab vastu ppenukogu. he poolaasta jooksul vibpilase ppetst eemaldada maksimaalselt 10 pevaks. Selle otsusegapeavad nustuma kik antud pilasega tegelevad petajad. Nutavate tulemustetagamiseks koostatakse pilasele individuaalne ppekava, mille tideviimine onvanema kohustus.

*

Kommentaar: mjutusmeetmed turvalise pikeskkonna tagamiseks

Mjutusmeetmed peavad olema phjendatud ja asjakohased. Mjutusmeetme valikul tuleb arvestada pilase kohta teadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikke erivajadusi, muid erivajadusi vi eritingimusi). Enne mjutusmeetme rakendamist tuleb anda vimalus selgituste ja arvamuste andmiseks.Kui pilane leiab, et mjutusmeetme rakendamisel on rikutud tema igusi vi piiratud tema vabadusi, vib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses stestatud korras.

Oluline on tasakaal positiivse kitumise kinnistamise ja mjutusmeetmete rakendamise vahel*

Kommentaar: kuidas rakendada?

5. Peatkk KOOLI PIDAMINE 61- 811. Jagu Kooli asutamine ja koolitusluba 61 - 652. Jagu Kooli dokumendid 66 - 703. Jagu Kooli juhtimine 71 - 734. Jagu Koolittajad 74 - 775. Jagu Kooli sisehindamine ja kooli nustamine sisehindamise ksimustes 78 - 796. Jagu Kooli mberkorraldamine, pidamise leandmine ja tegevuse lpetamine 80 - 81

*

5. Peatkk Mitme valla vi linna poolt hiselt hallatava kooli (edaspidi hiskool) asutavad valla- vi linnavolikogud, 61 lg 3Kooli asutamise otsuses vib stestada, et koolitustegevust ei asuta lbi viima kikides klassides vi kikidel kooliastmetel korraga, vaid koolitustegevust alustatakse jrkjrguliselt, 61 lg 4Koolitusloa esmakordsel taotlemisel vljastatakse thtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis ppeaastat. Thtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse lbi riiklik jrelevalve kooli ppe- ja kasvatustegevuse le. Kui riikliku jrelevalve kigus ettekirjutusi ei tehta vi need on thtaegselt tidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama kesoleva paragrahvi likes3 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel vljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa thtajatult, vlja arvatud likes6 stestatud juhul, 63 lg 5Kui thtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev kool on esitanud dokumendid, mis tendavad, et riikliku jrelevalve kigus tehtud ettekirjutused on tidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku titmise kontrollimiseks on haridus- ja teadusministri hinnangul vaja lbi viia uus riiklik jrelevalve, vljastab haridus- ja teadusminister thtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis ppeaastat, 63 lg 6

*

Kommentaar: lhtetoetused

Hakatakse rohkem lhtetoetusi jagama. Seda vib taotleda isik, kes on lpetanud petajakoolituse krghariduse tasemel ning asub peale lpetamist esmakordselt petajana tle. Selle alla ei laiene Tallinnas ja Tartus asuvad koolid. Kui varem vis tleasumise ja pingute lpetamise vahele jda 12 kuud, siis nd on seda piiri nihutatud 18 kuuni. Seni sai lhtetoetust taotleda 0,75 suuruse ametikoha olemasolul nd on piirmraks 0,5 ( 77).

*

Kohustuslikud dokumendidppekava, 17 lg 2 ( 89 rakendus)Pevakava (Kooli pevakava kajastab ppetegevuste ning kooli ppekava toetavate ppekavavliste tegevuste, nagu pikapevarhmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste jrjestust ja ajalist kestust), 25 lg 6 Kodukord, 68pilaskodu kodukord, 39 lg 4Phimrus, 66 ( 95 lg 1, 31.12.2010)pilasesinduse phimrus, 60 lg 5Arengukava, 67 ( 95 lg 2, 01.09.2011)Hdaolukorra lahendamise plaan, 45 lg 4 ( 91 lg 3, 01.09.2011)

*

Kohustuslikud dokumendidKooli ppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid 1) ldtplaan 2) pilasraamat 3) klassipevik 4) phikooli ja gmnaasiumi lputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat; 5) kiituskirjade, medalite ja muude autasude vljaandmise raamat 6) huviringipevik 7) pikapevarhma pevik 8) pilaskodurhma pevik, PGS 70 lg 1*

http://estlex.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp?id=42556&akt_id=42556 55: (4) Kirjalikus haldusaktis mrgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi vi tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti vljaandmise aeg ning muud igusaktiga ettenhtud andmed. 56: (2) Haldusakti phjenduses tuleb mrkida haldusakti andmise faktiline ja iguslik alus.

Otsuste vormistamine!

Kirjalikku taasesitamist vimaldav vorm*Haldusmenetluse seadus

N otsuse vormistamine Kooli ppenukogu lesanded ja tkordHaridus- ja teadusministri 23.augusti 2010.a mrus nr44

ppenukogu otsus(8) ppenukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokolli mrgitakse: 1) koosoleku toimumise kuupev, alguse ja lpu kellaaeg; 2) koosoleku toimumise koht; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimi; 4) koosolekust osa vtnud ning koosolekult puudunud ppenukogu liikmete nimed ning koosolekule kutsutud isikute nimed koos ametinimetustega; 5) kinnitatud pevakord; 6) snavtjate nimed ja snavtu lhike sisu; 7) vastuvetud otsused, otsuste faktilised ja iguslikud alused, otsuste titmise thtajad ja vastutajad.*

pilaste vljaarvamine Uues N mruses vljaarvamist ei ole, on seaduses 28

28 (2) Gmnaasiumi kodukorras vib stestada tiendavaid aluseid gmnaasiumist vljaarvamiseks.

28 (5) pilase koolist vljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades kesolevas paragrahvis stestatut.

*

pilaste vljaarvamine (nidis)Direktori kskkiri

Arvan 11. kl pilase .. kooli pilaste nimekirjast vlja.Alus: 1) pilasele on gmnaasiumis ppides he ppeaasta jooksul pandud kolmes vi enamas ppeaines le poolte kursusehinnetena vlja nrgad vi puudulikud /tpsem formuleering/2) Phikooli- ja gmnaasiumiseaduse 28 lg 1 p 7; 28 lg 5

Viide vaidlustamise vimalusele___________ 28. pilase koolist vljaarvamine pilane arvatakse koolist vlja: - - - 7) kui pilasele on gmnaasiumis ppides he ppeaasta jooksul pandud kolmes vi enamas ppeaines le poolte kursusehinnetena vlja nrgad vi puudulikud- - - (5) pilase koolist vljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades kesolevas paragrahvis stestatut.

*

Kskkirja vormistamine (nidis)MINISTRI KSKKIRITartu29. juuli 2010. a nr 767Tartu K.. Lasteaiariikliku jrelevalve iendi kinnitamineErakooliseaduse 23 like 1 alusel ning Koolieelse lasteasutuse seaduse 31 like 4 alusel.1. Kinnitan iendi riikliku jrelevalve lbiviimise kohta Tartu K Lasteaias (lisatud) ning teen Tartu K Lasteaia pidajale ja juhatajale iendi neljandas ja viiendas osas nimetatud ettekirjutused.2. Tartu K. Lasteaia pidajal ja juhatajal teavitada iendi neljandas ja viiendas osas tehtud ettekirjutuste titmisest kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi vlishindamisosakonda hiljemalt 06.09.2010. 3. Kesolevat kskkirja on vimalik vaidlustada 30 peva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse Halduskohtumenetluse seadustikus stestatud korras vi vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile Erakooliseaduses ja Haldusmenetluse seaduses stestatud korras.

Laine Jneskultuuriministerharidus- ja teadusministri lesannetesVljastada: Tartu K.. Lasteaed, MT Tartu K.. Hariduskeskus, Tartu Linnavalitsus

*

Dokumentatsiooni vormistus*

igusakti vljaandmise aeg, number, pealkiri, nt haridus- ja teadusministri 13.08.2009 mrus nr 62 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nustamise tingimused ja kord sisehindamise ksimustes.

igusaktide puhul ei pea viitama Riigi Teatajale.Seadused kirjutatakse suure thega ja pannakse jutumrkidesse vi kirjutatakse vikese thega ja ei panda jutumrkidesse, mrused pannakse alati jutumrkidesse.

Phimrus (1)

1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori lesanded; 5) ppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, ppekeel vi ppekeeled, koolis toimuv statsionaarne vi mittestatsionaarne pe vi mlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega pilaste klassid ja rhmad; 6) koolis toimuva ppekavavlise tegevuse korraldamise alused; 7) pilaste ja vanemate igused ja kohustused, sealhulgas esimese pilasesinduse valimise kord, ning pilaskonna poolt pilasesinduse phimruse heakskiitmise kord; 8) koolittajate igused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused. PGS 66 lg 1, 31.12.2010

*

Phimrus (2)

Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli ppekava osa (edaspidi ppekavavline tegevus), vib kulude katmine toimuda kooli phimruses stestatud tingimustel ja korras ppekavavlises tegevuses osalejate kaasrahastamisel, 7 lg 8Kooli phimruses stestatakse, millised hariduslike erivajadustega pilaste klassid ja rhmad selles koolis tegutsevad, 51 lg 2pilaskond kiidab pilasesinduse phimruse heaks kooli phimruses stestatud korras, 60 lg 5Esimese pilasesinduse valimised korraldab direktor kooli phimruses stestatud korras, 60 lg 6

Muudetud: Riigikoolidel on hoolekogu (varem oli nukogu), Ametinimetused direktor, ppealajuhataja

*

Arengukava(1) Kooli jrjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava koostatakse vhemalt kolmeks aastaks. Arengukavas mratakse: 1) kooliarenduse phisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis; 2) petajate tienduskoolituskava; 3) eesti ppekeelest erineva ppekeelega phikooli puhul meetmed, mida rakendatakse, et tagada pilastele vimalus keskhariduse tasemel pingute jtkamiseks eesti keeles; 4) tegevuskava. 67 lg 1, 01.09.2011 Arengukava kinnitatakse pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, pilasesindusele ja ppenukogule, 67 lg 2

*

pilasesinduse phimrus

pilasesinduse moodustamise kord, pilasesinduse igused, kohustused ja vastutus ning tkord stestatakse pilasesinduse phimruses, 60 lg 5pilasesindus PGS-is:Avaldab arvamust kooli ppekava ja selle muudatuste kohta, 17 lg 2Avaldab arvamust pilaskodu kodukorra kohta, 39 lg 4Avaldab arvamust arengukava ja selle muudatuste kohta, 67 lg 2Avaldab arvamust kodukorra ja selle muudatuste kohta, 68 lg 2

*

Kodukord (1) 1) pikute, traamatute, tvihikute ja tlehtede kasutamise ning pikute koolile tagastamise tingimused ja kord, 20 lg 22) Gmnaasiumi kodukorras vib stestada tiendavaid aluseid gmnaasiumist vljaarvamiseks, 28 lg 23) Hindamisest teavitamine, 29 lg 4 (vt 89 lg 8)4) ppest puudumisest teavitamise korra, 35 lg 35) pilase igus kasutada ppekavavlises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, ppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid, 40 lg 2*

Kodukord (2) 6) pilaste ja koolittajate vaimset vi fsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning kesoleva paragrahvi likes7 stestatud meetme rakendamise kord stestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nusolekul. 44 lg 2, 01.09.2011, 91 lg 27) Jlgimisseadmestiku kasutamise kord stestatakse kooli kodukorras, 44 *

Kodukord (3) 8) pilasele ja statsionaarses ppes ppiva pilase vanemale tehakse kooli kodukorras stestatud korras teatavaks pilasele kohalduv osa kooli pevakavast, 55 lg 4 9) Kool vib oma kodukorras stestada ka muid tunnustusmeetmeid, 57 lg 5710) Kooli hoiule antud esemed hoiustatakse ja need tagastatakse kooli kodukorras stestatud korras, 58 lg 511) Tugi- ja mjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord, 58 lg 9, 31.12.201012) Nuded pilaste kitumisele, PRK 19 lg 5

*Kodukorra kehtestab direktor, 68 lg 1. Kooli kodukord ja selle muudatusedesitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule japilasesindusele, 68 lg 2

pilaskodu kodukordpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks ppenukogule, hoolekogule ja pilasesindusele, 39 lg 4*

Kooli ppekavaMratakse pilase ndala ppekoormus, 25 lg 1Kirjeldavate snaliste hinnangute kasutamine, 29 lg 3Hindamise, tiendavale ppele jtmise, jrgmisse klassi leviimise ning klassikursust kordama jtmise ldised tingimused ja kord stestatakse riiklikes ppekavades ning tpsustatud tingimused ja kord, 29 lg 4 (vt 89 lg 8)Haridusliku erivajadusega pilase ppe korraldamise phimtted, 47 lg 2, 01.09.2011, 93 lg 1Jrelevastamiste ja jreltde sooritamise kord, PRK 21 lg 3- - -Direktor kehtestab kooli ppekava, 17 lg 2. Muudatused koolippekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamisekskooli hoolekogule, pilasesindusele ja ppenukogule, PK 24 lg 3

*

Sisehindamine, nustamine KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NUSTAMINE SISEHINDAMISEKSIMUSTES 78. Kooli sisehindamine (1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmrk on tagada pilaste arengut toetavad tingimused ja kooli jrjepidev areng. Selleks selgitatakse vlja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lhtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmrgist lhtuvalt analsitakse kooli sisehindamisel ppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. (2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor. (3) Kool koostab sisehindamise aruande vhemalt ks kord kolme ppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse vlja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale. 79. Kooli nustamine sisehindamise ksimustes (1) Kooli nustatakse sisehindamise ksimustes. Nustamise eesmrk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analsides, kas sisehindamisel on lhtutud kesoleva seaduse 78 likes1 stestatud eesmrgist. (2) Sisehindamise ksimustes kooli nustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Phikooli- ja gmnaasiumiseadus- - -Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale, 78 lg 3

*

Nustamise korraldusMrus1) haridus- ja teadusministri 13.08.2009 mrus nr 62 "Kooli ja koolieelse lasteasutuse nustamise tingimused ja kord sisehindamise ksimustes2) haridus-ja teadusministri 24.08.2010 mrus nr 49 "ppeasutuste tegevusnitajad

Ministri kskkirjad1) haridus- ja teadusministri 19.05.2010 kskkiri nr 442 ppeasutuste nunike nimekirja kinnitamine

*

Nustamise korraldushttp://www.hm.ee/index.php?045135

Nustatud ppeasutuste nimekiri, uuendatud 02.09.2010HTMi algatusel nustatavate ppeasutuste nimekiri (Haridus-ja teadusministri 23.02.2010 kskkiri nr 154 "Sisehindamise ksimustes nustatavate ppeasutuste nimekirja kinnitamine")HTMi algatusel nustatavate ppeasutuste nimekiri (Haridus-ja teadusministri 06.05.2010 kskkiri nr394 "Sisehindamise ksimustes nustatavate ppeasutuste nimekirja kinnitamine")HTMi algatusel nustatavate ppeasutuste nimekiri (Haridus-ja teadusministri 09.08.2010 kskkiri nr771 "Sisehindamise ksimustes nustatavate ppeasutuste nimekirja kinnitamine")

*

mberkorraldamine 80. Kooli mberkorraldamine ja tegevuse lpetamine (2) Koolide mberkorraldamine toimub jrgmiselt:koolid hendatakse heks vi mitmeks kooliks, kusjuures hendatavad koolid lpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus kool vi uued koolid;kool vi koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool vi liidetavad koolid lpetavad tegevuse;kool jaotatakse vhemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lpetab tegevuse;kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusel asutatakse uus kool ja silib esialgne kool;muudetakse kesoleva seaduse -ga2 stestatud phikooli vi gmnaasiumi tegutsemise vormi. (4) Kui kooli pidaja on teinud otsuse kool mber korraldada ning muuta phikooli vi gmnaasiumi tegutsemise vormi selliselt, et koolitustegevus mnel haridustasemel vi phikooli kooliastmel lpetatakse, vib mberkorraldamise otsusega stestada, et koolitustegevuse lpetamine vastaval haridustasemel vi phikooli kooliastmel toimub jrkjrguliselt ning osades klassides ei toimu ppetd juba enne kooli lplikku mberkorraldamist. (5) Kool korraldatakse mber vi kooli tegevus lpetatakse ajavahemikus 1.juulist sama aasta 31.augustini. (6) Kesoleva paragrahvi like2 punktides1, 3 ja4 stestatud juhtudel taotletakse mberkorraldamise tulemusel asutatud uuele munitsipaalkoolile koolitusluba.

*

Kommentaar: koolivrk Haridus- ja Teadusministeeriumini on judnud 18 algatust, neist kige selgemad piirjooned on jrgmistel plaanidel: Viljandis on kava avada riigigmnaasium 2012. a sgisel;Haapsalus on plaan luua riigigmnaasium 2012. a sgisel.Sillame eesmrk on moodustada 2012. a kolme vene ppekeelega gmnaasiumi baasil puhas munitsipaal- vi riigi gmnaasium ja 3 phikooli. Vru linnas on kavas luua ks kas munitsipaal- vi riigigmnaasium 2012. a sgisel.Tri vallavolikogu on vtnud vastu otsuse lpetada Tri valla kahe gmnaasiumi tegevus ning asutada phikool ning munitsipaalgmnaasium 2011. a sgisel.Tartu linn kavatseb Reiniku kooli baasil asutada riigigmnaasiumi.Jgeva soovib samuti asutada riigigmnaasiumi.Viljandi, Sillame, Haapsalu ja Vru ning HTMi vahel on slmitud histe kavatsuste kokkulepped.

*

6. Peatkk KOOLI RAHASTAMINE 82 - 83

82. Kooli rahastamine ja eelarve 83. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine

*

Kommentaar: rahastamine Edaspidi esitatakse arved teise omavalitsuse tegevuskulude katmises osalemise eest igakuiselt 1/12 ppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks ppekoha tegevuskulu piirmra he kuu kohta. Juhul kui summa letab piirmra, ei pea ks omavalitsus teise omavalitsuse kooli tegevuskulusid katma. Erandiks on HEV lastega pilaste klassid. he kuu ppekoha tegevuskulu piirmra kehtestamisel lhtutakse le-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja pilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Omavalitsused on kohustatud osalema ka erakoolide tegevuskulude katmises. Ka seal laienevad samad nuded, mis munitsipaalkoolide tegevuskulude katmisel. pilased ja lapsevanemad vivad rahastada ppekavavliseid koolis korraldatavaid tegevusi. ppekavas ette nhtud tegevusi ei pea vanemad ja lapsed rahastama. Muuhulgas kehtestati koolidele pikapevarhma moodustamise kohustus, juhul kui hoolekogu seda vajalikuks peab. Kui kooli pidajal pole piisavalt raha, peavad vanemad pikapevarhma rahastamisel aitama.

*

7. Peatkk RIIKLIK JRELEVALVE 84 - 88 84. Riikliku jrelevalve teostamine 85. Riiklikku jrelevalvet teostava ametiisiku lesanded 86. Riiklikku jrelevalvet teostava ametiisiku igused 87. Riikliku jrelevalve tulemused 88. Riiklik jrelevalve koolitervishoiuteenuse osutamise le*

8. peatkk RAKENDUSSTTED 1. jagu leminek 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 3. jagu Seaduse justumine Seadus justub 2010.aasta 1.septembril. 7 lige6 ja 105 punkt21, ES 222 justuvad 01.09.2011.Vald vi linn peab tagama vimalused phihariduse omandamiseks mittestatsionaarses ppes 17-aastasele vi vanemale isikule, kes ei ole phiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas vi linnas, 7 lg 6( 222. Eraldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemine)

Rakendusstted 89 100Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 101 - 126

*

Kooli veebilehtKooli vastuvtu tingimused ja kord, 55, mrus 2 lg 2Kooli le riiklikku jrelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed, 55Kooli ppekava, 69 (hindamine!)Kooli phimrus, 69Arengukava, 69Kodukord, 69pilaskodu kord, 69Info ppenukogu koosolekute toimumise kohta, N mrus 5 lg 4*

Hoolekogu (1) Munitsipaalgmnaasiumis vi selle ksikutes klassides vib ppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks ppeks vi kakskeelseks ppeks annab Vabariigi Valitsus valla- vi linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- vi linnavolikogule kooli arengukavast lhtudes hoolekogu, 21 lg 3, 01.09.2013Phikooli ppekeel on eesti keel. Phikoolis vi selle ksikutes klassides vib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- vi linnavolikogu otsuse alusel olla ppekeel mis tahes keel, 21 lg 2 Pedagoogide konkursi lbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul, 75 lg 5Munitsipaalkooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse munitsipaalkooli hoolekogu valla- vi linnavalitsuse igusaktidega kehtestatud korra kohaselt, 82 lg 10*

Hoolekogu (2) 5) Hoolekogu ettepanekul on kool koosts kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapevarhma moodustamise, 38 lg 56) Teeb ettepanekuid pikapevarhma tks, 38 lg 27) Vib muuta ppeainete nimistut RKis stestatud tingimustel ja korras, PRK 15 lg 58) Annab nusoleku kehtestada PPRi suurema rhma tituvuse piirnormi, 38 lg 3 (24+)9) Annab nusoleku pilaskodu rhma suurema piirmra kohta, 39 lg 5 (24+)10) On vajadusel kaasatud hdaolukorra lahendamise plaani vljattamisse, 45 lg 3

*Hille Vooreme 2010

Hille Vooreme 2010

Hoolekogu (3) 11)Avaldab arvamust kooli vastuvtu tingimuste ja korra kohta, 27 lg 512) Avaldab arvamust arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta, 37 lg 513) Avaldab arvamust pilaskodu kodukorra kohta, 39 lg 414) Avaldab arvamust arengukava ja selle muudatuste kohta, 67 lg 215) Avaldab arvamust kodukorra ja selle muudatuste kohta, 68 lg 216) Avaldab arvamust sisehindamisaruande kohta, 78 lg 3*Hille Vooreme 2010

Hille Vooreme 2010

Hoolekogu (4) Vrreldes varasemaga:Hoolekogu tkord kehtestatakse pidaja kehtestatud korras, mitte enam ministri mrusegaKooli ttajaid ei saa alati valida esindama Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolittajate hulka, 73 lg 8pilasesindus saab osaleda, vib valida ka tisealise esindajaKui phikoolis on moodustatud pilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu tiendavalt pilasesinduse nimetatud esindaja, 73 lg 2

*Hille Vooreme 2010

Hille Vooreme 2010

Vaba ametikoha titminePGS 75 (6) Kui petaja vaba ametikoha titmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninuetele vastavat petajat, vib direktor slmida thtajalise tlepingu thtajaga kuni ks aasta isikuga, kellel on vhemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.-----ttasustamise alusedtkorralduse reeglid, 74 lg 4

*

TeaveEelnude menetluskeskkondE-igus: http://eoigus.just.ee/igusaktidRiigi Teatajahttps://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=chronology&year=2010Phikooli- ja gmnaasiumiseadus RTI, 05.07.2010, 41, 240

Seadused, mrused vt RTI (RTL kaob ra)Tellida Riigi Teatajast muudatused e-mailile (sgisest)

*

*Kaunist sgist!

Hille Vooremehille.vooremae@hm.ee7350 109

Direktor kehtestab Kooli ppekava, 17 lg 2Kooli pevakava, 25 lg 6Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne arvamuse andmiseks ppenukogule ja hoolekogule, 37 lg 5Pikapevarhma tkorralduse ja pevakava, 38 lg 2pilaskodu kodukorra, 39 lg 4Hdaolukorra lahendamise plaani, 45 lg 4, 01.09.2011, 91 lg 3 Kooli kodukorra, 68 lg 1 8) Kooli sisehindamise korra, 78 lg 29) Sisehindamise aruande, 78 lg 3 *

Direktor otsustab (1) Isiku pilaste nimekirja arvamise, 27 lg 6

2) pilase koolist vljaarvamise, 28 lg 5

3) pilane vetakse pikapevarhma vastu ja arvatakse sealt vlja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel vi alaealise mjutusvahendite seaduses stestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel, 38 lg 44) pilasele tervislikel phjustel koduppe rakendamise, koduppe mrus 2 lg 4

*

Direktor otsustab (2) 5) Direktori vi tema volitatud koolittaja otsusel vib haridusliku erivajadusega pilasele rakendada meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nhtud nustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse ppekava rakendamine, pikapevarhma vastuvtmine, pilaskodusse vastuvtmine ning vanema nusolekul pilase leviimine /---/, 48 lg 1, 01.09.2011, 93 lg 26) Mjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor vi tema volitatud isik, vlja arvatud like3 punktis12 stestatud mjutusmeetme rakendamise, mida otsustab ppenukogu (tugi- ja mjutusmeetmed), 58 lg 4 (ppes osalemise keeld)7) Puuduvate teavikute kustutamise, 30, kooliraamatukogude mrus

*

Direktor korraldab pilaste ja koolittajate vaimse ja fsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja fsilise vgivalla ennetamise abinude rakendamiseks kooli kodukorras stestatu kohaselt loob vimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor, 44 lg 3Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob vimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor, 37 lg 2, 01.09.2011, 91 lg 1 Kooli pidaja loob vimalused ja direktor korraldab pilaste ja koolittajate kaitse hdaolukorras, 45 lg 2, 01.09.2011Esimese pilasesinduse valimised korraldab direktor kooli phimruses stestatud korras, 60 lg 6ppenukogu tegevust, 1 lg 4, N mrus*

Direktor mrab (1) Direktor mrab isiku, kelle lesandeks on haridusliku erivajadusega pilase ppe ja arengu toetamiseks vajaliku koost korraldamine tugispetsialistide, andekate pilaste juhendajate ja petajate vahel 47 lg 3, 01.09.2011, 93 lg 1

2) Individuaalse arengu jlgimise kaardi koostamise ja titmise eest vastutavad isikud koolis mrab direktor. 48 lg 6, 01.09.2011, 93 lg 2

3) pilaskodu personali koosseisu, 3 lg 1 (pilaskodu mrus)

*

Direktor mrab (2)4) Koolieksami kolmanda ppeaine ja vormi (lihtsustatud pe), tasemetde mrus, 8 lg 5, aja 10 lg 25) Koolieksami aja (peale eksamiperioodi), tasemetde mrus, 21 lg 46) Gmnaasiumi korduseksamite ajad, tasemetde mrus, 27 lg 1

*

Direktor kinnitab (1) pilasesinduse phimruse, 60 lgAjalehtede ja ajakirjade tellimuse, 4 lg 2ppekirjanduse ja teavikute tellimuse, 9 lg 5kustutusaktid, 23 lg 5; inventuuriaktid, 29 lg 1 raamatukogu kasutamiseeskirja, 44 lg 3eriteenuste eest vetava tasu (mrab ja kinnitab), 44 lg 4, kooliraamatukogude mrus3) ppenukogu alarhmade koosseisu, kokkukutsumise korra 5 lg 2, N mrus

*

Direktor kinnitab (2)4) Phikooli koolieksamite materjalid, tasemetde mrus, 8 lg 15) Eksamiplaani (phikool), tasemetde mrus, 20 lg 36) Lpueksamikomisjonid (phikool), tasemetde mrus, 9 lg 17) Gmnaasiumi koolieksamite ppeained, vormi ja toimumise aja, tasemetde mrus, 24 lg 48) Gmnaasiumi korduseksamite materjalid , tasemetde mrus, 27 lg 19) Gmnaasiumi koolieksami eksamiplaani, tasemetde mrus, 40 lg 2, individuaalplaani, 41 lg 5

*

Direktor Direktor vib moodustadaKooli pidaja nusolekul vib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega pilaste klasse ja rhmi, mida phimruses stestatud eiole, 51 lg 2Kooli direktor vib kooli pidaja nusolekul moodustada koolis pikapevarhmi phiharidust omandavatele pilastele. Hoolekogu ettepanekul on kool koosts kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapevarhma moodustamise, 38 lg 5Direktor moodustabKomisjoni inventuuri lbiviimiseks, 28 lg 3 (kooliraamatukogu mrus)Lpueksamikomisjonid (phikool), tasemetde mrus, 9 lg 1Kooli ainekomisjonid (gmnaasiumi koolieksam), tasemetde mrus, 40 lg 1

*

Direktor tagabEksamimaterjalide judmise kooli, konfidentsiaalsuse, mustandilehed, tasemetde mrus, 16 lg 2*

Pidaja tagab (1) Kooli pidamisel tuleb tagada riiklike ppekavade titmiseks vajalike kvalifitseeritud petajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja ppekava nuetele vastava ppekeskkonna olemasolu ning vimalused pilase arengu toetamiseks. Gmnaasiumi pidamisel tuleb tiendavalt tagada vimekus pakkuda lisaks kohustuslikele ppeainetele ka valikppeaineid ja kujundada valikppeainetest vhemalt kolm ppesuunda gmnaasiumi riiklikus ppekavas stestatud nuete kohaselt, 7 lg 1 (kolm ppesuunda 01.09.2013)

2) Vanema taotlusel peab vald vi linn tagama vimalused phihariduse omandamiseks elukohajrgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele, 7 lg 5

*

Pidaja tagab (2) Kooli pidaja tagab tegevuse lpetanud kooli pilastele vimaluse jtkata pinguid muus koolis, 80 lg 9

4) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja, 82 lg 3

5) Teiste keelte kasutamisel htsete phikooli lpueksamite tlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise, tasemetde mrus, 8 lg 96) Teiste keelte kasutamisel gmnaasiumi lpueksamite tlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise, tasemetde mrus, 25 lg 4

*

Pidaja vib kehtestada (1) Gmnaasiumi pidaja vib direktori ettepanekul ja hoolekogu nusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et gmnaasiumis on ppeaasta jooksul neli koolivaheaega kogukestusega vhemalt 12ndalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vhemalt kaheksa jrjestikust ndalat, 24 lg 7Kooli pidaja vib kehtestada piirnormidest (24) viksema klassi titumuse lemise piirnormi, 26 lg 2 26 likes3 stestatud piirangut klassi tituvuse lemise piirnormi suurendamiseks ei kohaldata phikooli nominaalse ppeaja jooksul pilaste suhtes, kes alustasid phihariduse omandamist 2010/2011.ppeaastal vi varem, 89 lg 63) Kooli pidaja vib direktori ettepanekul ning hoolekogu nusolekul kehtestada piirnormist suurema klassi titumuse lemise piirnormi, kuni 26pilast, 26 lg 3

*

Pidaja vib kehtestada (2) 4) Kooli pidaja vib direktori ettepanekul ning hoolekogu nusolekul kehtestada suurema (24+) pikapevarhma titumuse lemise piirnormi, 38 lg 35) Kooli pidaja vib direktori ettepanekul ning hoolekogu nusolekul kehtestada suurema rhma (24+) titumuse lemise piirnormi (pilaskodu), 39 lg 5

*

Pidaja kehtestab/ otsustab/ kinnitabPidaja vi pidaja volitusel direktor kehtestab kooli vastuvtmise tingimused ja korra, 27 lg 52) Kooli pidaja otsusel vib phikoolis pakkuda lisapet lihtsustatud riikliku ppekava jrgi phikooli lpetanutele, mille eesmrk on pakkuda tiendavat ettevalmistust ja tuge ppe sujuvaks jtkamiseks vi leminekuks tturule. 54 lg 13) Munitsipaalkooli eelarve kinnitab kooli pidaja valla- vi linnavolikogu vi valla- vi linnavalitsuse igusaktide kohaselt, 82 lg 104) Rahastab rahvusvahelise ppekava rakendamist, 16 lg 3

*

Kommentaar: tegevuskuluPGS 98 mte on selles, et kesoleva eelarveaasta lpunilhtutakse kohalike omavalitsuste vahelises arvlemises samadest reeglitest, miskehtisid enne 1.09.2010, sest eelarveaasta keskel ei ole mistlik nii lhikeseetteteatamisthtajaga tegevuskulude katmises osalemise tingimusi ja kordamuuta. Nii tlebki PGS 98, et kuni 2010. aasta 31. detsembrini lhtutaksetegevuskulude katmises osalemisel enne uue PGSi justumist kehtinudphikooli- ja gmnaasiumiseaduse 44 1 alusel kehtestatud munitsipaalkoolitegevuskulude katmises osalemise korrast. Nimetatud korra(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13202786&id=79579) 2 like 1 kohaselt mratakse pilase elukoht Eesti rahvastikuregistrielukohaandmete alusel. Erisusi sellest reeglist antud kord ette ei ne. Seegaloetaksegi arvlemisel kuni 2010. aasta 31. detsembrini pilase elukohaks temarahvastikuregistri jrgne elukoht. Alates 1. jaanuarist 2011. on leminekuaegselles ksimuses lppenud ja lhtuda tuleb uue PGSi regulatsioonidest.

*

Pidaja loob vimalusedTugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob vimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor, 37 lg 2, 01.09.2011, 91 lg 1Kooli pidaja loob vimalused ja direktor korraldab pilaste ja koolittajate kaitse hdaolukorras, 45 lg 2, 01.09.2011 91 lg 3pilaste ja koolittajate vaimset vi fsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning meetme rakendamise kord stestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nusolekul. 44 lg 2, 01.09.2011, 91 lg 2 pilaste ja koolittajate vaimse ja fsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja fsilise vgivalla ennetamise abinude rakendamiseks kooli kodukorras stestatu kohaselt loob vimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. 44 lg 3

*

Pidaja korraldab (1) Kooli pidaja korraldab koolitervishoiuteenuse kttesaadavuse ning teeb jrjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 25 like2 alusel kehtestatud nuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud ning korraldab ja rahastab pilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vltimatu vajadus ning pilase vanemal puudub selles olukorras vimalus transporti korraldada, 43 lg 22) Hoolekogu ettepanekul on kool koosts kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapevarhma moodustamise, 38 lg 13) Kooli pidaja korraldab pilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel stestatud tervisekaitsenuete kohaselt, 42 lg 14) Direktori vaba ametikoha titmiseks kuulutab konkursi vlja kooli pidaja, 71 lg 5

*

Pidaja kehtestab korra1) Phimrus kehtestatakse pidaja kehtestatud korras, 66 lg 22) Arengukava kinnitatakse pidaja kehtestatud korras, 67 lg 23) Direktori vaba ametikoha titmiseks korraldatava konkursi lbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, 71 lg 64) Hoolekogu moodustatakse ja selle tkord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras, 73 lg 1, Kooli hoolekogu moodustamise kord ja tkord kehtestatakse ning hoolekogu koosseis viiakse kesoleva seaduse -ga73 koosklla hiljemalt 31.12.2010, 975) Koolittajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolittajate miinimumkoosseisu, 74 lg 3

*

Pidaja

Munitsipaalkool vib teise valla vi linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla vi linna nusolekul, 7 lg 4

Koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja haridus- ja teadusministrile vhemalt viis kuud enne ppeaasta algust, 63 lg 2Kooli korraldab mber ja kooli tegevuse lpetab kooli pidaja, 80 lg 1*

Valla- vi linnavolikoguPhikooli ppekeel on eesti keel. Phikoolis vi selle ksikutes klassides vib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- vi linnavolikogu otsuse alusel olla ppekeel mis tahes keel, 21 lg 2 Munitsipaalgmnaasiumis vi selle ksikutes klassides vib ppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks ppeks vi kakskeelseks ppeks annab Vabariigi Valitsus valla- vi linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- vi linnavolikogule kooli arengukavast lhtudes hoolekogu, 21 lg 3, 01.09.2013

*

Valla- vi linnavolikogu3) Kooliluna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- vi linnavolikogu, 42 lg 54) Munitsipaalkooli asutab valla- vi linnavolikogu, 61 lg 1 (tegevuse lpetamisel enam aluseid ei ole)5) Mitme valla vi linna poolt hiselt hallatava kooli (edaspidi hiskool) asutavad valla- vi linnavolikogud, 61 lg 3*

Valla- vi linnavalitsusKehtestab elukohajrgse munitsipaalkooli mramise tingimused ja korra 10 lg 1, 01.04.2011, 94 lg 1Korraldab arvestuse pidamist koolikohustuslike laste le 10 lg 2(vrreldakse andmeid rahvastikuregistriga 10.09-ks)Kesoleva paragrahvi ( 14) likes1 stestatud vrtegudele (koolikohustuse mittetitmine) kohaldatakse karistusseadustiku ldosa ja vrteomenetluse seadustiku stteid ning vrtegude kohtuvliseks menetlejaks on pilase elukohajrgne valla- vi linnavalitsus 14 lg 4Korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike phjuste vljaselgitamiseks ja koolikohustuse titmise tagamiseks 36 lg 2*

Valla- vi linnavalitsus5) Korraldab vajaduse korral lapse iguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise (arenguvestlus), 37 lg 46) Valla- vi linnavalitsus teatab kirjalikult munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele ja linnadele ppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse he pilase kohta hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30.novembriks, 83 lg 5 ( 98, 31.12.2010)7) Loob vimalused phi- vi ldkeskhariduse omandamiseks vljaspool kooli ppides ( 1 lg 2, koduppe mrus)8) Kehtestab korra transpordi korraldamiseks ja sidukulude hvitamiseks, (HEV pilased) 49 lg 3, 01.01.2011

*

Vallavanem vi linnapeaMunitsipaalkooli direktoriga slmib tlepingu vallavanem vi linnapea vi tema volitatud ametiisik, 71 lg 7*

Vald vi linn 1) Vald vi linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla vi linna haldusterritooriumil, vimaluse omandada phiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning kesoleva seaduse 7 ligetes6 ja7 nimetatud isikutele phihariduse omandamise vimaluse tagamiseks kehtestab valla- vi linnavalitsus elukohajrgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajrgne kool) mramise tingimused ja korra. Valla- vi linnavalitsus arvestab elukohajrgse kooli mramisel oluliste asjaoludena esmajrjekorras pilase elukoha lhedust koolile, sama pere teiste laste ppimist samas koolis ja vimaluse korral vanemate soove, 10 lg 1, 01.04.2011, 94 lg 1

*

Vald vi linn2) Koolikohustuse titmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajrgne vald vi linn vastavalt vajadustele ja vimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pdevuse piires tingimused koolikohustuse titmiseks, sealhulgas: 1) korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse titmata jtmise phjuste vljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetitvate isikute suhtes, mrates ametikoha vi struktuuriksuse, mille lesannete hulka see kuulub; 2) korraldab vimaluse korral koolitusi vanematele, kelle lapsed ei tida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse titmiseks; 3) esitab alaealise mjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise igusrikkumise asja arutamiseks. 13, ametikoht/struktuuriksus 01.01.2011, 94 lg 2

*

Vald vi linn 3) Kui elukohajrgses koolis ei ole vimalik korraldada pet tulenevalt pilase hariduslikust erivajadusest, on pilase elukohajrgne vald vi linn kohustatud koosts teiste koolide ja kooli pidajatega tagama pilasele hariduse omandamise vimalused nustamiskomisjoni soovituste kohaselt. Kui pilane asub nustamiskomisjoni soovitusel ppima vljaspool elukohajrgse valla vi linna haldusterritooriumi asuvasse kooli, on elukohajrgne vald vi linn kohustatud korraldama transpordi vi hvitama pilase sidukulud, 49 lg 3, 01.01.2011, 90 4) Mrab kooli(d), mille petajad viivad lbi haiglapet, 9 lg 2, koduppe mrus5) Korraldab haiglapet, 9 lg 2, koduppe mrus- - - al 01.01.2011 8 t, 2010/2011. a I pa 5 t ndalas, 10

*

Kool/petajapetaja planeerib oma td koosts teiste petajatega. ppeveerandi vi kursuse jooksul lbitavad peamised teemad, vajalikud ppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad ritused tehakse phikoolipilastele teatavaks ppeveerandi ning gmnaasiumipilastele kursuse algul, 25 lg 5Kool on kohustatud ppest puudumiste le arvestust pidama ning tegema kokkuvtte vhemalt ks kord ppeveerandi jooksul ja teavitama sellest vanemat, 35 lg 4Andmed pilaste kohta, kes on he ppeveerandi jooksul ppest mjuva phjuseta puudunud enam kui 20protsendist ppetundidest, kantakse hariduse infossteemi pilaste, lipilaste ning arst-residentide alamregistrisse, 36 lg 4*

Kool/petaja4) Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kik meetme rakendamisel osalenud petajad ja tugispetsialistid vhemalt kord ppeaastas pilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused (HEV), 48 lg 4, 01.09.2011, 93 lg 25) ppeveerandi vi kursuse jooksul lbitavatest peamistest teemadest, vajalikest ppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest ritustest teavitatakse pilast ppeveerandi vi kursuse algul. Kool loob statsionaarses ppes ppivate pilaste vanematele vimalused sellekohase teabega tutvumiseks, 55 lg 36) Kool teavitab pilast ja vanemat pilase hinnetest, 55 lg 57) Kool annab pilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet pilase kitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vhemalt kaks korda ppeaastas kooli ppekavas kehtestatud korras, PRK 19 lg 3

*

Muud muudatusedHaridusttajate taeg Vastu vetud Vabariigi Valitsuse 25.juuni 2009.a mrusega nr113 (RT I 2009, 36, 248), justunud 1.07.2009. a. Muudetud jrgmise mrusega (kuupev, number, avaldamine Riigi Teatajas, justumise aeg): 9.09.2010 nr 130 (RT I 2010, 64, 475) 13.09.2010

Haridus- ja teadusttajate ametikohtade loetelu, kusantakse kuni 56kalendripeva phipuhkust, japuhkuse kestus ametikohtadekaupaVastu vetud Vabariigi Valitsuse 25.juuni 2009.a mrusega nr112 (RT I 2009, 36, 247), justunud 1.07.2009. a. Muudetud jrgmise mrusega (kuupev, number, avaldamine Riigi Teatajas, justumise aeg): 9.09.2010 nr 130 (RT I 2010, 64, 475) 13.09.2010

*

Kahe lugemise vltel tehti kokku ca 600 muudatusettepanekut. *Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010*Hille Vooreme 2010Hille Vooreme 2010