Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine fileMunitsipaalhuvikoolide põhimääruste...

Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine Leht 1 / 42

Väljaandja: Pärnu LinnavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2008, 69, 1042

Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine

Vastu võetud 20.03.2008 nr 9

Määrus kehetestatakse huvikooli seaduse § 7 lõike 2 ja Pärnu Linnavolikogu 16. veebruari 2006 määrusega nr 2kinnitatud «Pärnu linna põhimääruse» § 53 lõike 2 alusel.

§ 1.Munitsipaalhuvikoolide nime muutmine

(1) Nimetada Pärnu Noorte Loodusmaja ümber Pärnu Loodusmajaks.

(2) Nimetada Pärnu Noorte Tehnikamaja ümber Pärnu Tehnika- ja Tööõpetusmajaks.

§ 2. Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine

Kinnitada munitsipaalhuvikoolide põhimäärused järgmiselt:

1) Pärnu Muusikakooli põhimäärus (lisa 1);

2) Pärnu Kunstikooli põhimäärus (lisa 2);

3) Pärnu Linna Spordikooli põhimäärus (lisa 3);

4) Pärnu Kunstide Maja põhimäärus (lisa 4);

5) Pärnu Loodusmaja põhimäärus (lisa 5);

6) Pärnu Tehnika- ja Tööõpetusmaja põhimäärus (lisa 6).

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01. aprillil 2008.

Volikogu esimees Ahti KÕO

KINNITATUDLisa 1Pärnu Linnavolikogu 20 märtsi 2008 määrusega nr 9

PÄRNU MUUSIKAKOOLIP Õ H I M Ä Ä R U S

1. peatükkÜLDSÄTTED

§ 1. Põhimääruse reguleerimisala

Käesoleva põhimäärusega sätestatakse huvikooli täielik nimi ja asukoht; õppekeel; tegevuse eesmärk jaülesanded; struktuur; õppenõukogu ja hoolekogu töökord; õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamisekord; õppurite ja koolitöötajate õigused ja kohustused; asjaajamise; finantseerimise ja majandamise alused;ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise alused ja kord; põhimääruse muutmise kord.

§ 2. Nimi ja asukoht

(1) Huvikooli täielik nimi on Pärnu Muusikakool.

(2) Pärnu Muusikakool (edaspidi muusikakool) asub Pärnu linnas.

(3) Muusikakooli postiaadress on Aida 4, 80010 Pärnu.

Leht 2 / 42 Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine

§ 3. Õiguslik alus ja -seisund

(1) Muusikakool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikustraamõppekavast, käesolevast põhimäärusest ja muudest kehtivatest õigusaktidest.

(2) Muusikakool on Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Pärnu Linnavalitsuse (edaspidilinnavalitsus) kui kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kooli pidaja) hallatav asutus.

(3) Muusikakooli tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond).

(4) Muusikakooli põhitegevuseks on huvihariduse omandamise võimaldamine muusika valdkonnas.

§ 4. Sümboolika, kirjaplank ja pitsat

(1) Muusikakooli sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid.

(2) Muusikakooli sümboolikas kasutatakse ka oma kujundusega logo.

(3) Muusikakoolil on oma nimega kirjaplank ja oma nimega pitsat.

§ 5. Õppekeel

(1) Muusikakooli õppekeel on eesti keel.

(2) Muusikakooli õppekeeleks võib vajadusel olla ka muu õppekeel.

2. peatükkTEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED

§ 6. Tegevuse eesmärk

(1) Muusikakooli tegevuse põhieesmärgiks on luua võimalusi laste ja noorte mitmekülgseks arenguks,anda huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvat huviharidust, valmistada soovijaid ette professionaalseksmuusikaõppeks ja anda vabahariduslikku koolitust täiskasvanud õppijaile.

(2) Muusikakooli tegevuse eesmärgiks on võimaldada huviharidust, mis:

1) pakub muusikaga tegelemise rõõmu, eduelamusi ja tunnustust;

2) toetab arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi ja aktiivsust;

3) arendab loovust ja annab kogemusi ühistööks läbi kollektiivse musitseerimise;

4) on toeks eesti rahvuskultuuri ning Pärnumaa muusikatraditsioonide säilitamisel ja arendamisel.

§ 7. Ülesanded

(1) Muusikakooli põhiülesandeks on laste ja noorte muusikaalase võime avastamine ja kavakindel arendamineiga õppuri individuaalsust, töövõimet ja tulevikusoove arvestades.

(2) Muusikakooli ülesannneteks on:

1) järjepideva õppe- ja kasvatustöö läbiviimine;

2) põhitegevusega seotud erinevate kursuste ja täienduskoolituste korraldamine;

3) vabaharidusliku koolituse võimaldamine täiskasvanud õppijaile;

4) muusikakooli töö- ja õpikeskkonna arendamine ja kaasajastamine;

5) koolitöötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamisevõimaldamine;

6) eesti rahvuskultuuri ning Pärnumaa muusikatraditsioonide säilitamine ja arendamine.

(3) Muusikakooli õppekavavälisteks tegevusteks on:

1) nõustamine ja koostöö koordineerimine muusikahariduse valdkonnas linnas ja maakonnas;

2) teenuste (ka tasuliste teenuste) osutamine muusika valdkonnas.

3. peatükk


STRUKTUUR

§ 8. Direktor

(1) Muusikakooli tegevust juhib direktor.

(2) Direktori ülesanne on tagada muusikakooli tulemuslik töö, vastutada muusikakooli üldseisundi, arengu jarahaliste vahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest.

(3) Direktori nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus.

(4) Direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu linnapea.

(5) Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab kooli pidaja.

(6) Direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab kooli pidaja.

(7) Direktori atesteerimine toimub kooli pidaja moodustatud atesteerimiskomisjoni poolt atesteerimisetingimuste ja korra kohaselt.

(8) Direktor:

1) teeb muusikakooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatudülesannete täitmiseks;

2) juhatab õppenõukogu;

3) tagab hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

4) kinnitab koolitöötajate koosseisu;

5) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;

6) kinnitab asjaajamiskorra, kodukorra, õppekorralduseeskirja, töösisekorraeeskirja ja muud töökorralduslikuddokumendid;

7) kinnitab õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;

8) koostab eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule hinnangu andmiseks ja kooli pidajale kinnitamiseks;

9) esitab üks kord aastas muusikakooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise aruande hoolekogule ja koolipidajale või tema poolt volitatud ametiisikule;

10) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

11) lahendab muid tema pädevusse antud küsimusi.

(9) Muusikakooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor käskkirju.

§ 9. Õppurid

(1) Muusikakooli õppuriteks on eelkõige lapsed ja noored, kuid võivad olla ka täiskasvanud õppijad.

(2) Õppurite vastuvõtt muusikakooli põhiõppesse toimub avalduse ja sisseastumiskatsete alusel.

(3) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel ei ole Pärnu linn, saavad muusikakooliõppurid olla juhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad muusikakooli kulude katmisel.

§ 10. Õppeastmed

(1) Muusikakooli õppetöö toimub järgmistes õppeastmetes:

1) eelkool (eelõpe), õppeaeg 1-2 aastatat;

2) põhikooli (põhiõppe) algaste, õppeaeg 2-3 aastat;

3) põhikooli (põhiõppe) noorem aste, õppeaeg 2-3 aastat, tava- või süvaõpe;


4) põhikooli (põhiõppe) vanem aste, õppeaeg 3-4 aastat, tava- või süvaõpe;

5) lisa-aasta(d) (lisaõpe);

6) vabahariduslik koolitus täiskasvanud õppijaile.

(2) Õppetöö ülesanded õppeastmetes on järgmised:

1) eelkooli ülesandeks on lastes ja noortes huvi tekitamine pillide ja muusika vastu ning nende ettevalmistamineõpinguteks muusikakoolis;

2) põhikooli algastmes alustatakse valitud pilli õpinguid ja jõutakse õppuri võimetest lähtuvalt 2–3 aastagapõhikooli noorema astme õpinguiks vajalike oskuste ja teadmisteni, edasiõppimine põhikooli noorema astmetava- või süvaõppes otsustatakse koos õpetaja ja lapsevanemaga;

3) põhikooli noorem aste annab õppurile pillimänguoskuse, mis võimaldab harrastusmuusikuna kaasalöömistmitmesugustes musitseerimiskooslustes, noorema astme lõpetamist kinnitab vastav tunnistus, edasiõppiminepõhikooli vanema astme tava- või süvaõppes otsustatakse koos õpetaja ja lapsevanemaga;

4) põhikooli vanem aste annab õppurile muusikateoreetilised teadmised, pillimänguoskuse jakoosmusitseerimise kogemuse, mis võimaldab õpinguid jätkata keskastme muusikaõppeasutuses või kamuusikakooli lisaastmes, vanema astme lõpetamist kinnitab muusikakooli täieliku kursuse läbimist tõendavtunnistus;

5) lisa-aasta annab õppurile võimaluse arendada pillimänguoskus tasemeni, mis võimaldab õpinguid jätkataEesti Muusika- ja Teatriakadeemias või teistes muusika õpetamisega seotud kõrgkoolides, õppur omandabtäiendavaid teadmisi kõrgkoolidesse astumiseks vajalikest muusikateoreetilistest ainetest: harmoonia,vormianalüüs, kaasaegse muusika ajalugu jms ning kammeransambli- ja orkestrimängu praktikat;

6) vabahariduslik koolitus täiskasvanud õppijaile võimaldab õppijal arendada pillimänguoskust.

§ 11. Koolitöötajad

(1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (direktori asetäitja õppealal, õpetajad,klaverisaatjad, illustraatorid) ja teised töötajad (sekretär-asjaajaja, majandusjuhataja, noodikoguhoidja,muusikariistade häälestaja).

(2) Konkursi pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab direktor.

(3) Pedagoogidele esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab kooli pidaja.

(4) Koolitöötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud direktor.

(5) Pedagoogide atesteerimine toimub direktori moodustatud atesteerimiskomisjoni poolt atesteerimisetingimuste ja korra kohaselt.

§ 12. Osakonnad

(1) Muusikakoolis on järgmised osakonnad:

1) klaver ja orel;

2) keelpillid;

3) puhk- ja löökpillid;

4) akordion ja kannel;

5) popp-jazz;

6) muusikateoreetilised ained.

(2) Muusikakoolis õpetatatkse järgmisi pille: klaver, orel, viiul, tšello, kontrabass, klassikaline kitarr,elektrikitarr, basskitarr, akordion, kannel, flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet, tromboon,tuuba, löökpillid.

(3) Muusikakoolis võib õpetada ka teisi pille.

§ 13. Õppenõukogu

(1) Muusikakooli õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning sellejuhtimiseks vajalike otsuste tegemine.


(2) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustööga seotud koolitöötajad.

(3) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

§ 14. Hoolekogu

(1) Muusikakooli hoolekogu suunab muusikakooli tegevust ja käsitleb muusikakooli arengu, juhtimise, vara jaeelarvega seotud küsimusi.

(2) Hoolekogu, mille koosesisus on 7-9 liiget, moodustab kooli pidaja.

(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad kooli pidaja esindaja, vähemalt 2 õppenõukogu poolt volitatudkoolitöötajate esindajat, vähemalt 2 lastevanemate esindajat, õppurite esindaja ja muusikakooli tegevusttoetava(te) organisatsiooni(de) esindaja(d).

(4) Hoolekogu tööd juhib hoolekogu esimees

4. peatükkÕPPENÕUKOGU JA HOOLEKOGU TÖÖKORD

§ 15. Õppenõukogu töökord

(1) Õppenõukogu töötab õppeaastaks koostatud tööplaani alusel.

(2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord õppeveerandis.

(3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku direktor või seda nõuab vähemalt1/3 õppenõukogu liikmetest.

(4) Õppenõukogu kutsub kokku direktor või tema asendaja.

(5) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

(6) Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse üks nädal ette.

(7) Erakorralisest õppenõukogu koosolekust informeeritakse õppenõukogu liikmeid kolm päeva ette.

(8) Õppenõukogu koosolekut juhatab direktor või tema poolt volitatud õppenõukogu liige.

(9) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.

(10) Otsustamine õppenõukogus toimub hääletamise teel: otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häältevõrdsel jagunemisel on otsustavaks direktori hääl.

(11) Õppenõukogu:

1) arutab ja otsustab õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ningnendest tulenevaid ülesandeid;

2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemustele;

3) vaatab läbi sisseastumiskatsete, arvestuste ja eksamite korraldusküsimused ja tulemused;

4) otsustab õppurite õppetasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamise;

5) delegeerib pedagoogide esindajad hoolekogusse ja pedagoogide atesteerimiskomisjoni;

6) arutab ja otsustab õppekorralduse, kodukorra, töösisekorra, asjaajamise ja muid töökorralduse küsimusi;

7) teeb ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uute lisamiseks või olemasolevate sulgemiseks.

(12) Õppenõukogu koosoleku käik ja otsused protokollitakse.

§ 16. Hoolekogu töökord

(1) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega.

(2) Hoolekogu kutsutakse kokku vastavalt hoolekogu tööplaanile vähemalt üks kord poolaastas..


(3) Erakorraline hoolekogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku muusikkooli direktor või seda nõuabvähemalt 1/3 hoolekogu liikmetest.

(4) Hoolekogu kutsub kokku hoolekogu esimees.

(5) Hoolekogu töövorm on koosolek.

(6) Hoolekogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse üks nädal ette.

(7) Erakorralisest hoolekogu koosolekust informeeritakse hoolekogu liikmeid kolm päeva ette.

(8) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees või tema poolt volitatud hoolekogu liige.

(9) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 hoolekogu liikmetest.

(10) Otsustamine hoolekogus toimub hääletamise teel: otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häältevõrdsel jagunemisel on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl.

(11) Hoolekogu:

1) kooskõlastab muusikakooli arengukava ja edastab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

2) kuulab ära direktori aruande muusikakooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise kohta ning edastab sellekoos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;

3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;


5) teeb ettepanekuid muusikakooli arengu, tegevuse, õppekorralduse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimäärusemuutmisega seotud küsimustes;

6) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks muusikakooli tegevuse üle;

(12) Hoolekogu koosoleku käik ja otsused protokollitakse, protokolli koopia edastatakse hoolekogu liikmetelemuusikakooli direktorile kolme tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumise päevast

5. peatükkÕPPEPERIOODI JA ÕPPEVAHEAEGADE KINNITAMISE KORD

§ 17. Õppeaasta

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.

(3) Õppeperiood koosneb neljast õppeveerandist.

(4) Õppevaheaegadeks on sügisvaheaeg, jõuluvaheaeg, kevadvaheaeg ja suvevaheaeg

§ 18. Õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamine

(1) Õppeperioodi ja õppevaheaegade pikkus sätestatakse muusikakooli õppekorralduseeskirjas.

(2) Õppekorralduseeskirja kinnitab direktor, kooskõlastades selle enne kinnitamist hoolekogu.

6. peatükkÕPPURITE JA KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 19. Õppurite õigused

Õppuritel on õigus:

1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal muusikakooli põhimääruse, õppekava, õppekorralduseeskirja,kodukorra ja muude muusikakooli töökorralduslike dokumentidega;

2) nõuda huviala õppekavale vastavat õppetegevust;

3) moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;

4) osaleda valitud esindaja kaudu muusikakooli hoolekogu tegevuses;


5) kasutada muid seadusega ja õigusaktidega kehtestatud õigusi.

§ 20. Õppurite kohustused

Õppurid on kohustatud:

1) järgima muusikakooli kodukorda;

2) võtma korrapäraselt osa õppetööst ja täitma kohusetundlikult õppeülesandeid;

3) teatama puudumisest haiguse tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel;

4) hoidma muusikakooli valduses ja kasutuses olevat vara;

5) täitma seaduse ja muude õigusaktidega sätestatud kohustusi.

§ 21. Koolitöötajate õigused ja kohustused

(1) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse muusikakoolitöösisekorraeeskirjaga.

(2) Töösisekorraeeskirja kinnitab direktor, kooskõlastades selle eelnevalt tööinspektsiooniga.

(3) Koolitöötaja konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja ametijuhendija töölepinguga.

7. peatükkASJAAJAMISE, FINANTSEERIMISE JA MAJANDAMISE ALUSED

§ 22. Asjaajamise alused

(1) Muusikakooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt.

(2) Asjaajamiskorraga tagatakse dokumentidele esitatud vorminõuete täitmine, dokumentide säilivus jainformatsiooni ning dokumentide kiire ringlus.

(3) Asjaajamiskord on koostatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud asjaajamiskorra ühtsete aluste jalinnapea käskkirjaga kehtestatud linnavalitsuse asjaajamiskorra alusel.

§ 23. Finantseerimise alused

(1) Muusikakoolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.

(2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, muusikakooli põhitegevusega seotudtasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, muusikakooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teisteltomavalitsustelt laekunud summadest ja muudest vahenditest.

(3) Muusikakooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälisetegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab kooli pidaja.

(4) Eelarve kulude määramisel on aluseks:

1) kooli pidaja korraldusega kinnitatud linnavalitsuse hallatavate asutuste finantseerimise alused;

2) kooli pidaja korraldusega kinnitatud personalikulude koosseisunormatiivid;

3) kooli pidaja määrusega kehtestatud haridusasutuste töötajate palgajuhend.

(5) Muusikakooli raamatupidamist korraldab linnavalitsuse rahandusosakond.

§ 24. Majandamise alused

(1) Muusikakooli majandamine toimub lähtuvalt muusikakooli eelarve majandamiskuludest.

(2) Majandamiskulude määramisel on aluseks linnavalitsuse kinnitatud linnavalitsuse hallatavate asutustefinantseerimise alused ja linnavalitsuse vastavad kokkulepped Pärnu Kontserdimaja omaniku Eesti Kontserdiga.

(3) Muusikakooli majandamist korraldab direktor.


(4) Muusikakooli investeeringute aluseks on muusikakooli arengukava.

(5) Muusikakooli investeeringute taotlemine ja realiseerimine toimub koostöös haridusosakonnaga vastavalthoolekogu ja direktori ettepanekutele.

(6) Muusikakoolile kooli pidaja poolt antud vara valdamine ja kasutamine toimub linnavolikogu määrusegakinnitatud linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.

8. peatükkÜMBERKORRALDAMISE VÕI TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD

§ 25. Ümberkorraldamine

(1) Muusikakooli ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine võijagunemine.

(2) Huvikoolid ühinevad või jagunevad järgmiselt:

1) huvikoolid ühendatakse üheks huvikooliks, tulemusena lõpetavad ühendatavad huvikoolid tegevuse ja nendebaasil moodustatakse uus huvikool;

2) huvikool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav huvikool lõpetab tegevuse;

3) huvikool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev huvikool lõpetab tegevuse;

4) huvikoolist eraldatakse teine huvikool, tulemusena moodustatakse uus huvikool ja säilib esialgne huvikool.

§ 26. Tegevuse lõpetamine

(1) Muusikakooli tegevus lõpetatakse:

1) kui haridus- ja teadusminister keeldub muusikakooli registreerimast;

2) kui muusikakooli registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks;

3) kui muusikakooli ei ole võimalik finantseerida;

4) kui muusikakooli tegevuseks puudub vajadus;

5) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

§ 27. Ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise kord

(1) Muusikakooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.

(2) Muusikakooli ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist korraldab haridusosakond.

(3) Muusikakooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Muusikakooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele,lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud ennemuusikakooli õppeperioodi lõppu.

9. peatükkLÕPPSÄTTED

§ 28. Põhimääruse muutmise alus

Muusikakooli põhimääruse muutmise aluseks on muusikakooli hoolekogu vastav ettepanek kooli pidajale.

§ 29. Põhimääruse muutmise kord

(1) Põhimääruse muutmise korraldab haridusosakond.

(2) Põhimääruse muutmise kinnitab linnavolikogu.


PÄRNU KUNSTIKOOLIP Õ H I M Ä Ä R U S




Käesoleva põhimäärusega sätestatakse huvikooli täielik nimi ja asukoht; õppekeel; tegevuse eesmärk jaülesanded; struktuur; õppenõukogu ja hoolekogu töökord; õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamisekord; õppurite ja koolitöötajate õigused ja kohustused; asjaajamise, finantseerimise ja majandamise alused;ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise alused ja kord; põhimääruse muutmise kord.


(1) Huvikooli täielik nimi on Pärnu Kunstikool.

(2) Pärnu Kunstikool (edaspidi kunstikool) asub Pärnu linnas.

(3) Kunstikooli postiaadress on Kerese 3, 80014 Pärnu.


(1) Kunstikool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikustraamõppekavast, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

(2) Kunstikool on Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Pärnu Linnavalitsuse (edaspidilinnavalitsus) kui kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kooli pidaja) asutus.

(3) Kunstikooli tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond).

(4) Kunstikooli põhitegevuseks on huvihariduse omandamise võimaldamine kunsti valdkonnas.


(1) Kunstikooli sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid.

(2) Kunstikooli sümboolikas võib kasutada oma kujundusega logo.

(3) Kunstikoolil on oma nimega kirjaplank ja oma nimega pitsat.

§ 5. Õppekeel

(1) Kunstikooli õppekeel on eesti keel.

(2) Kunstikooli õppekeeleks võib olla ka muu õppekeel.



(1) Kunstikooli tegevuse põhieesmärgiks on luua võimalusi laste ja noorte mitmekülgseks arenguks, andahuviala riiklikust raamõppekavast lähtuvat huviharidust ja anda vabahariduslikku koolitust täiskasvanudõppijaile.

(2) Kunstikooli tegevuse eesmärgiks on võimaldada huviharidust, mis:

1) pakub huvialaga tegelemise rõõmu, eduelamusi ja tunnustust;


3) on avatud, positiivne ja julgustav ning arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;

4) on toeks elukutse valikul ja annab vajaliku ettevalmistuse edasiõppeks kunsti valdonnas;

5) on toeks eesti rahvuskultuuri ning Pärnumaa kultuuritraditsioonide säilitamisel ja arendamisel.

§ 7. Ülesanded


(1) Kunstikooli põhiülesandeks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, igaõppuri individuaalsust, töövõimet ja tulevikusoove arvestades.

(2) Kunstikooli ülesannneteks on:




4) näitusetegevuse korraldamine;

5) töö- ja õpikeskkonna arendamine ja kaasajastamine;


7) eesti rahvuskultuuri ning Pärnumaa kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine.

(3) Kunstikooli õppekavavälisteks tegevusteks on:

1) nõustamine ja koostöö koordineerimine kunsti valdkonnas linnas ja maakonnas;

2) teenuste (ka tasuliste teenuste) osutamine kunsti valdkonnas.

3. peatükkSTRUKTUUR

§ 8. Direktor

(1) Kunstikooli tegevust juhib direktor.

(2) Direktori ülesanne on tagada kunstikooli tulemuslik töö, vastutada kunstikooli üldseisundi, arengu jarahaliste vahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest.






(8) Direktor:

1) teeb kunstikooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatudülesannete täitmiseks;



4) kinnitab koolitöötajate koosseisu lähtudes kooli pidaja korraldusega kinnitatud personalikuludekoosseisunormatiividest;





9) esitab üks kord aastas kunstikooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise aruande

hoolekogule ja kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule;

10)tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;


11)lahendab muid tema pädevusse antud küsimusi.

(9) Kunstikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor käskkirju.

§ 9. Õppurid

(1) Kunstikooli õppuriteks on eelkõige lapsed ja noored, kuid võivad olla ka täiskasvanud õppijad.

(2) Õppurite vastuvõtt kunstikooli põhiõppesse toimub avalduse ja sisseastumiskatsete alusel.

(3) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistris ei ole Pärnu linn, saavad kunstikooli õppurid ollajuhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad kunstikooli kulude katmisel.


(1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (õpetajad) ja teised töötajad (direktori asetäitja,sekretär-asjaajaja, majahoidja, koristaja).






(1) Kunstikooli õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning sellejuhtimiseks vajalike otsuste tegemine.



§ 12. Hoolekogu

(1) Kunstikooli hoolekogu suunab kunstikooli tegevust ja käsitleb kunstikooli arengu, juhtimise, vara jaeelarvega seotud küsimusi.


(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad kooli pidaja esindaja, vähemalt 2 õppenõukogu poolt delegeeritudkoolitöötajate esindajat, vähemalt 2 lastevanemate esindajat, õppurite esindaja ja kunstikooli tegevust toetava(te)organisatsiooni(de) esindaja(d).

(4) Hoolekogu tööd juhib hoolekogu esimees.














(11) Õppenõukogu:



3) vaatab läbi sisseastumiskatsete, arvestuste ja eksamite korraldusküsimused ja tulemused;








(2) Hoolekogu kutsutakse kokku vastavalt hoolekogu tööplaanile vähemalt üks kord poolaastas.

(3) Erakorraline hoolekogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku kunstikooli direktor või seda nõuabvähemalt 1/3 hoolekogu liikmetest.








(11) Hoolekogu:

1) kooskõlastab kunstikooli arengukava ja edastab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

2) kooskõlastab kunstikooli õppekorralduseeskirja ja kodukorra;

3) kuulab ära direktori aruande kunstikooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise kohta ning edastab sellekoos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;



6) teeb ettepanekuid kunstikooli arengu, tegevuse, õppekorralduse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimäärusemuutmisega seotud küsimustes;

7) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks kunstikooli tegevuse üle;

(12) Hoolekogu koosoleku käik ja otsused protokollitakse, protokolli koopia edastatakse hoolekogu liikmeteleja kunstikooli direktorile kolme tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumise päevast.

5. peatükk


ÕPPEPERIOODI JA ÕPPEVAHEAEGADE KINNITAMISE KORD

§ 15. Õppeaasta




(4) Õppevaheaegadeks on sügisvaheaeg, jõuluvaheaeg, kevadvaheaeg ja suvevaheaeg.

(5) Õppeperioodi ja õppevaheaegade pikkus võib erinevate huvialade puhul olla erinev.


Õppeperioodi ja õppevaheaegade pikkus sätestatakse kunstikooli õppekorralduseeskirjas.



(1) Õppuritel on õigus:

1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal kunstikooli põhimääruse, õppekorralduseeskirja, õppekava,kodukorra, ja muude töökorralduslike dokumentidega;

2) nõuda õppekavale vastavat õppetegevust;

3) osaleda valitud esindaja kaudu kunstikooli hoolekogu tegevuses;




(1) Õppurid on kohustatud:

1) järgima kunstikooli kodukorda;



4) hoidma kunstikooli valduses ja kasutuses olevat vara;



(1) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse kunstikoolitöösisekorraeeskirjaga.



7. peatükkASJAJAMISE, FINANTSEERIMISE JA MAJANDAMISE ALUSED


(1) Kunstikooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt.





(1) Kunstikoolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.

(2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, kunstikooli põhitegevusega seotud tasulisteteenuste osutamisest saadud tulust, kunstikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teistelt omavalitsusteltlaekunud summadest ja muudest vahenditest.

(3) Kunstikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälise tegevusegaseotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab kooli pidaja.





(5) Kunstikooli raamatupidamist korraldab linnavalitsuse rahandusosakond.


(1) Kunstikooli majandamine toimub lähtuvalt kunstikooli eelarve majandamiskuludest.

(2) Majandamiskulude määramisel on aluseks linnavalitsuse kinnitatud linnavalitsuse hallatavate asutustefinantseerimise alused.

(3) Kunstikooli majandamist korraldab direktori asetäitja.

(4) Kunstikooli investeeringute aluseks on kunstikooli arengukava.

(5) Kunstikooli investeeringute taotlemine ja realiseerimine toimub koostöös haridusosakonnaga, linnavalitsusearenguosakonnaga ja linnavalitsuse majandusosakonnaga.

(6) Kunstikoolile kooli pidaja poolt antud vara valdamine ja kasutamine toimub linnavolikogu määrusegakinnitatud linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.

8. peatükkÜMBERKORRALDAMISE JA TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD


(1) Kunstikooli ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine või jagunemine.







(1) Kunstikooli tegevus lõpetatakse juhul:

1) kui haridus- ja teadusminister keeldub kunstikooli registreerimast;

2) kui kunstikooli registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks;

3) kui kunstikooli ei ole võimalik finantseerida;


4) kui kunstikooli tegevuseks puudub vajadus;



(1) Kunstikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.

(2) Kunstikooli ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist korraldab haridusosakond.

(3) Kunstikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Kunstikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele,lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud ennekunstikooli õppeperioodi lõppu.



Kunstikooli põhimääruse muutmise aluseks on kunstikooli hoolekogu vastav ettepanek kooli pidajale.





PÄRNU LINNA SPORDIKOOLIP Õ H I M Ä Ä R U S





(1) Huvikooli täielik nimi on Pärnu Linna Spordikool.

(2) Pärnu Linna Spordikool (edaspidi spordikool) asub Pärnu linnas.

(3) Spordikooli postiaadress on Pühavaimu 19, 80014 Pärnu.


(1) Spordikool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, käesolevast põhimäärusestja muudest õigusaktidest.

(2) Spordikool on Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Pärnu Linnavalitsuse (edaspidilinnavalitsus) kui kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kooli pidaja) hallatav asutus.

(3) Spordikooli tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond).


(4) Spordikooli põhitegevuseks on huvihariduse omandamise võimaldamine spordi valdkonnas.


(1) Spordikooli sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid.

(2) Spordikooli sümboolikas kasutatakse ka oma kujundusega logo.

(3) Spordikoolil on oma nimega kirjaplank ja oma nimega pitsat.

§ 5. Õppekeel

(1) Spordikooli õppekeel on eesti keel;

(2) Spordikooli õppekeeleks võib olla ka muu õppekeel.



(1) Spordikooli tegevuse põhieesmärgiks on luua võimalusi laste ja noorte mitmekülgseks arenguks ja toetadanoore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

(2) Spordikooli tegevuse eesmärgiks on võimaldada huviharidust, mis:



3) on avatud, positiivne ja julgustav;

4) on toeks Pärnumaa sporditraditsioonide säilitamisel ja arendamisel;

§ 7. Ülesanded

(1) Spordikooli põhiülesandeks on laste ja noorte spordialase õppe- ja kasvatusöö kavakindel läbiviimine igaõppuri individuaalsust, töövõimet ja tulevikusoove arvestades.

(2) Spordikooli ülesannneteks on:

1) võimaluste ja tingimuste loomine soovitud spordialadega tegelemiseks;

2) tervislike eluviiside kujundamine;

3) laste ja noorte kasvatamine vastastikuse lugupidamise ja “ausa mängu” idee vaimus;

4) kandidaatide ettevalmistamine eesti noorte ja täiskasvanute koondistele;

5) laste ujumise algõpetuse läbiviimine;

6) õppe-treeninglaagrite ja võistluste korraldamine;

7) teadmiste ja oskuste andmine tegutsemiseks spordikohtunikuna ja/või -juhendajana;

8) laste ja noorte koolispordi ülelinnaliste spordivõistluste ja -ürituste läbiviimine;

9) spordikooli töö- ja õpikeskkonna arendamine ja kaasajastamine;


11) Pärnumaa sporditraditsioonide säilitamine ja arendamine.

(3) Spordikooli õppekavavälisteks tegevusteks on:

1) nõustamine ja koostöö koordineerimine spordi valdkonnas linnas ja maakonnas;

2) teenuste (ka tasuliste teenuste) osutamine spordi valdkonnas.



§ 8. Direktor

(1) Spordikooli tegevust juhib direktor.

(2) Direktori ülesanne on tagada spordikooli tulemuslik töö, vastutada spordikooli üldseisundi, arengu jarahaliste vahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest.






(8) Direktor:

1) teeb spordikooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatudülesannete täitmiseks;








9) esitab üks kord aastas spordikooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise aruande hoolekogule ja koolipidajale või tema poolt volitatud ametiisikule;

10) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;


(9) Spordikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor käskkirju.

§ 9. Õppurid

(1) Spordikooli õppuriteks on eelkõige lapsed ja noored.

(2) Õppurite vastuvõtt spordikooli toimub avalduse alusel.

(3) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistris ei ole Pärnu linn, saavad spordikooli õppurid ollajuhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad spordikooli kulude katmisel.


(1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (direktori asetäitja õppealal, treener-õpetajad) jateised töötajad (metoodik, instruktor, sekretär, majahoidja, riidehoidja, koristajad, töömees).







(1) Spordikooli õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning sellejuhtimiseks vajalike otsuste tegemine.



§ 12. Hoolekogu

(1) Spordikooli hoolekogu suunab spordikooli tegevust ja käsitleb spordikooli arengu, juhtimise, vara jaeelarvega seotud küsimusi.


(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad kooli pidaja esindaja, vähemalt 2 õppenõukogu poolt delegeeritudkoolitöötajate esindajat vähemalt 2 lastevanemate esindajat, õppurite esindaja ja spordikooli tegevust toetava(te)organisatsiooni(de) esindaja(d).









(6) Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse üks nädala ette.





(11) Õppenõukogu:




4) delegeerib koolitöötajate esindajad hoolekogusse ja õpetajate atesteerimiskomisjoni;








(3) Erakorraline hoolekogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku spordikooli direktor või seda nõuabvähemalt 1/3 hoolekogu liikmetest.








(11) Hoolekogu:

1) kooskõlastab spordikooli arengukava ja edastab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

2) kooskõlastab spordikooli õppekorralduseeskirja ja kodukorra;

3) kuulab ära direktori aruande spordikooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise kohta ning edastab sellekoos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;



6) teeb ettepanekuid spordikooli arengu, tegevuse, õppekorralduse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimäärusemuutmisega seotud küsimustes;

7) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks spordikooli tegevuse üle;

(12) Hoolekogu koosoleku käik ja otsused protokollitakse, protokolli koopia edastatakse hoolekogu liikmeteleja spordikooli direktorile kolme tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumise päevast.


§ 15. Õppeaasta







Õppeperioodi ja õppevaheaegade pikkus sätestatakse spordikooli õppekorralduseeskirjas.





1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal spordikooli põhimääruse, õppekorralduseeskirja, õppekava,kodukorra, ja muude töökorralduslike dokumentidega;


3) osaleda valitud esindaja kaudu spordikooli hoolekogu tegevuses;



(2) Spordikool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.



1) järgima spordikooli kodukorda;



4) hoidma spordikooli valduses ja kasutuses olevat vara;

5) seisma spordikooli hea maine eest ja võistlema spordivõistlustel eelkõige oma spordikooli nimel;



(1) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse spordikoolitöösisekorraeeskirjaga.



7. peatükkFINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED


(1) Spordikooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt.




(1) Spordikoolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.

(2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, spordikooli põhitegevusega seotudtasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, spordikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teisteltomavalitsustelt laekunud summadest ja muudest vahenditest.

(3) Spordikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälise tegevusegaseotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab kooli pidaja.






(5) Spordikooli raamatupidamist korraldab linnavalitsuse rahandusosakond.


(1) Spordikooli majandamine toimub lähtuvalt spordikooli eelarve majandamiskuludest.


(3) Spordikooli majandamist korraldab direktor.

(4) Spordikooli investeeringute aluseks on spordikooli arengukava.

(5) Spordikooli investeeringute taotlemine ja realiseerimine toimub koostöös haridusosakonnaga, linnavalitsusearenguosakonnaga ja linnavalitsuse majandusosakonnaga.

(6) Spordikoolile kooli pidaja poolt antud vara valdamine ja kasutamine toimub linnavolikogu määrusegakinnitatud linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.



(1) Spordikooli ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine või jagunemine.







(1) Spordikooli tegevus lõpetatakse juhul:

1) kui haridus- ja teadusminister keeldub spordikooli registreerimast;

2) kui spordikooli registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks;

3) kui spordikooli ei ole võimalik finantseerida;

4) kui spordikooli tegevuseks puudub vajadus;



(1) Spordikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.

(2) Spordikooli ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist korraldab haridusosakond.

(3) Spordikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Spordikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele,lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud ennekunstikooli õppeperioodi lõppu.




Spordikooli põhimääruse muutmise aluseks on spordikooli hoolekogu vastav ettepanek kooli pidajale.





PÄRNU KUNSTIDE MAJAP Õ H I M Ä Ä R U S





(1) Huvikooli täielik nimi on Pärnu Kunstide Maja.

(2) Pärnu Kunstide Maja (edaspidi kunstide maja) asub Pärnu linnas.

(3) Kunstide maja postiaadress on Pühavaimu 8, 80010 Pärnu.


(1) Kunstide maja juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, käesolevastpõhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

(2) Kunstide maja on Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Pärnu Linnavalitsuse (edaspidilinnavalitsus) kui kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kooli pidaja) asutus.

(3) Kunstide maja tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond).

(4) Kunstide maja põhitegevuseks on huvihariduse omandamise võimaldamine kultuuri (kaunite kunstide)valdkonnas.


(1) Kunstide maja sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid.

(2) Kunstide maja sümboolikas võib kasutada oma kujundusega logo.

(3) Kunstide majal on oma nimega kirjaplank ja oma nimega pitsat.

§ 5. Õppekeel

(1) Kunstide maja õppekeel on eesti keel.

(2) Kunstide maja õppekeeleks võib olla ka muu õppekeel.



(1) Kunstide maja tegevuse põhieesmärgiks on võimaluse loomine laste ja noorte mitmekülgseks arenguks janoore kujunemise toetamine hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

(2) Kunstide maja tegevuse eesmärgiks on võimaldada huviharidust, mis:




3) arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi ning on avatud, positiivne ja julgustav;

4) on toeks elukutse valikul ja annab vajaliku ettevalmistuse edasiõppeks;

5) on toeks eesti rahvuskultuuri ning Pärnumaa kultuuritraditsioonide säilitamisel ja arendamisel.

§ 7. Ülesanded

(1) Kunstide maja põhiülesandeks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine igaõppuri individuaalsust, töövõimet ja tulevikusoove arvestades.

(2) Kunstide maja ülesannneteks on:




4) näitusete, kontsertide, etenduste, konkursside ja teiste kultuuriürituste korraldamine;


6) koolitöötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamisevõimaldamine.

7) eesti rahvuskultuuri ning Pärnumaa kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine.

(3) Kunstide Maja õppekavavälisteks tegevusteks on:

1) nõustamine ja koostöö koordineerimine kultuuri (kaunite kunstide) valdkonnas;

2) teenuste (ka tasuliste teenuste) osutamine kultuuri (kaunite kunstide) valdkonnas.


§ 8. Direktor

(1) Kunstide maja tegevust juhib direktor.

(2) Direktori ülesanne on tagada kunstide maja tulemuslik töö, vastutada kunstide maja üldseisundi ja arenguning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.


(4) Direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu linnapea;

(5) Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab kooli pidaja;



(8) Direktor:

1) teeb kunstide maja kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatudülesannete täitmiseks;









9) esitab üks kord aastas kunstide maja tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise aruande hoolekogule ja koolipidajale või tema poolt volitatud ametiisikule;



(9) Kunstide maja tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor käskkirju.

§ 9. Õppurid

(1) Kunstide maja õppuriteks on eelkõige lapsed ja noored, kuid võivad olla ka täiskasvanud õppijad.

(2) Õppurite vastuvõtt kunstide maja põhiõppesse toimub avalduse ja vajadusel vastuvõtukonkursi alusel.

(3) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel ei ole Pärnu linn, saavad kunstide majaõppurid olla juhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad kunstide maja kulude katmisel.


(1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (direktori asetäitja õppealal, õpetajad,klaverisaatjad, huvijuht) ja teised töötajad (direktori asetäitja majanduse alal, sekretär-asjaajaja, majahoidja,koristajad, riidehoidjad, remonditööline, kostümeerija).






(1) Kunstide maja õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning sellejuhtimiseks vajalike otsuste tegemine.



§ 12. Hoolekogu

(1) Kunstide maja hoolekogu suunab kunstide maja tegevust ja käsitleb kunstide maja arengu, juhtimise, vara jaeelarvega seotud küsimusi.

(2) Kunstide maja hoolekogu, mille kooseisus on 7-9 liiget, moodustab kooli pidaja.

(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad kooli pidaja esindaja, vähemalt 2 õppenõukogu poolt delegeeritudkoolitöötajate esindajat, vähemalt 2 lastevanemate esindajat, õppurite esindaja ja kunstide maja tegevusttoetava(te) organisatsiooni(de) esindaja(d).















(11) Õppenõukogu:




4) delegeerib koolitöötajate esindajad hoolekogusse ja õpetajate atesteerimiskomisjoni;







(3) Erakorraline hoolekogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku kunstide maja direktor või seda nõuabvähemalt 1/3 hoolekogu liikmetest.



(6) Hoolekogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse üks nädala ette.


(8) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees või tema poolt volitatud hoolekogu liige



(11) Hoolekogu:

1) kooskõlastab kunstide maja arengukava ja edastab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

2) kooskõlastab kunstide maja õppekorralduseeskirja ja kodukorra;

3) kuulab ära direktori aruande kunstide maja tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise kohta ning edastab sellekoos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;




6) teeb ettepanekuid kunstide maja arengu, tegevuse, õppekorralduse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimäärusemuutmisega seotud küsimustes;

7) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks kunstide maja tegevuse üle.

(12) Hoolekogu koosoleku käik ja otsused protokollitakse, protokolli koopia edastatakse hoolekogu liikmeteleja kunstide maja direktorile kolme tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumise päevast.


§ 15. Õppeaasta







Õppeperioodi ja õppevaheaegade pikkus sätestatakse kunstide maja õppekorralduseeskirjas.




1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal kunstide maja põhimääruse, õppekava, õppekorralduseeskirja,kodukorra, ja muude töökorralduslike dokumentidega;

2) nõuda õppekavale vastavat õppetööd;

3) osaleda valitud esindaja kaudu kunstide maja hoolekogu tegevuses;





1) järgima kunstide maja kodukorda;


3) teatama viivitamatult puudumisest haiguse tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel;

4) hoidma kunstide maja valduses ja kasutuses olevat vara;



(1) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse kunstide majatöösisekorraeeskirjaga.




7. peatükkASJAAJAMISE, FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ALUSED


(1) Kunstide maja asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt.




(1) Kunstide majal on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.

(2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, kunstide maja põhitegevusega seotudtasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, kunstide maja õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teisteltomavalitsustelt laekunud summadest ja muudest vahenditest.

(3) Kunstide maja põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälisetegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab kooli pidaja.





(5) Kunstide maja raamatupidamist korraldab linnavalitsuse rahandusosakond.


(1) Kunstide maja majandamine toimub lähtuvalt kunstide maja eelarve majandamiskuludest.


(3) Kunstide maja majandamist korraldavad direktor ja direktori asetäitja majanduse alal.

(4) Kunstide maja investeeringute aluseks on kunstide maja arengukava.

(5) Kunstide maja investeeringute taotlemine ja realiseerimine toimub koostöös haridusosakonnaga,linnavalitsuse arenguosakonnaga ja linnavalitsuse majandusosakonnaga vastavalt kunstide maja hoolekogu jadirektori ettepanekutele.

(6) Kunstide majale kooli pidaja poolt antud vara valdamine ja kasutamine toimub linnavolikogu määrusegakinnitatud linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.



(1) Kunstide maja ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine võijagunemine.








(1) Kunstide maja tegevus lõpetatakse juhul:

1) kui haridus- ja teadusminister keeldub kunstide maja registreerimast;

2) kui kunstide maja registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks;

3) kui kunstide maja ei ole võimalik finantseerida;

4) kui kunstide maja tegevuseks puudub vajadus;



(1) Kunstide maja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.

(2) Kunstide maja ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist korraldab haridusosakond.

(3) Kunstide maja ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Kunstide maja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele,lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud ennekunstide maja õppeperioodi lõppu.



Kunstide maja põhimääruse muutmise aluseks on kunstide maja hoolekogu vastav ettepanek kooli pidajale.





PÄRNU LOODUSMAJAP Õ H I M Ä Ä R U S



Käesoleva põhimäärusega sätestatakse huvikooli täielik nimi ja asukoht; õppekeel; tegevuse eesmärk jaülesanded; struktuur; õppenõukogu ja hoolekogu töökord; õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamisekord; õppurite ja koolitöötajate õigused ja kohustused; asjaajamise, finantseerimise ja majandamise alused;ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise alused ja kord; põhimääruse muutmise kord;


(1) Huvikooli täielik nimi on Pärnu Loodusmaja.

(2) Pärnu Loodusmaja (edaspidi loodusmaja) asub Pärnu linnas.

(3) Loodusmaja postiaadress on Kooli 11, 80019 Pärnu.


(1) Loodusmaja juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, käesolevastpõhimäärusest ja muudest õigusaktidest.


(2) Loodusmaja on Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Pärnu Linnavalitsuse (edaspidilinnavalitsus) kui kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kooli pidaja) hallatav asutus.

(3) Loodusmaja tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond).

(4) Loodusmaja põhitegevuseks on huvihariduse omandamise võimaldamine looduse ja keskkonna valdkonnas.


(1) Loodusmaja sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid.

(2) Loodusmaja sümboolikas kasutatakse ka oma kujundusega logo.

(3) Loodusmajal on oma nimega kirjaplank ja oma nimega pitsat.

§ 5. Õppekeel

(1) Loodusmaja õppekeel on eesti keel;

(2) Loodusmaja õppekeeleks võib olla ka muu õppekeel.



(1) Loodusmaja tegevuse põhieesmärgiks on luua võimalusi laste ja noorte mitmekülgseks arenguks ja toetadanoore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

(2) Loodusmaja tegevuse eesmärgiks on võimaldada huviharidust, mis:



3) arendab sotsiaalseid oskusi ning on avatud, positiivne ja julgustav;

4) kujundab loodus- ja keskkonnateaduste uurimismeetodite ja tööviiside kasutamise oskust;

5) kujundab loodus- ja keskkonnasäästlikku eluviisi;

6) on toeks tulevase elukutse valikul ja annab tarviliku ettevalmistuse edsiõppeks.

§ 7. Ülesanded

(1) Loodusmaja põhiülesandeks on loodus- ja keskkonnahariduse andmise kaudu noorte loodus- jakeskkonnateadlikkuse edendamine ja noortes loodus- ja keskkonnasäästliku eluviisi kujundamine.

(2) Loodusmaja ülesannneteks on:


2) põhitegevusega seotud kursuste ja täienduskoolituste korraldamine;


4) näituste, ürituste ja laagrite korraldamine;

5) loodusmaja töö- ja õpikeskkonna arendamine ja kaasajastamine;


(3) Loodusmaja õppekavavälisteks tegevusteks on:

1) nõustamine ja koostöö koordineerimine loodus- ja keskkonnahariduse valdkonnas linnas ja maakonnas;

2) teenuste (ka tasuliste teenuste) osutamine looduse ja keskkonna valdkonns.



§ 8. Direktor

(1) Loodusmaja tegevust juhib direktor.

(2) Direktori ülesanne on tagada loodusmaja tulemuslik töö, vastutada loodusmaja üldseisundi ja arengu ningrahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.






(8) Direktor:

1) teeb loodusmaja kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatudülesannete täitmiseks;








9) esitab üks kord aastas loodusmaja tegevuse ja eelarve täitmise aruande hoolekogule ja kooli pidajale võitema poolt volitatud ametiisikule;



(9) Loodusmaja tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor käskkirju.

§ 9. Õppurid

(1) Loodusmaja õppuriteks on eelkõige lapsed ja noored, kuid võivad olla ka täiskasvanud õppijad.

(2) Õppurite vastuvõtt loodusmajja toimub avalduse alusel;

(3) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel ei ole Pärnu linn, saavad loodusmaja õppuridolla juhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad loodusmaja kulude katmisel.


(1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (direktori asetäitja õppealal, õpetajad) ja teisedtöötajad (metoodik, sekretär-asjaajaja, majahoidjad, aednik, kütja, remondimees, koristajad);







(1) Loodusmaja õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning sellejuhtimiseks vajalike otsuste tegemine.



§ 12. Hoolekogu

(1) Loodusmaja hoolekogu suunab loodusmaja tegevust ja käsitleb loodusmaja arengu, juhtimise, vara jaeelarvega seotud küsimusi.


(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad kooli pidaja esindaja, vähemalt 2 õppenõukogu poolt volitatudkoolitöötajate esindajat, vähemalt 2 lastevanemate esindajat, õppurite esindaja ja loodusmaja tegevusttoetava(te) organisatsiooni(de) esindaja(d).














(11) Õppenõukogu:











(2) Hoolekogu kutsutakse kokku vastavalt hoolekogu tööplaanile vähemalt üks kord poolaastas..

(3) Erakorraline hoolekogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku muusikkooli direktor või seda nõuabvähemalt 1/3 hoolekogu liikmetest.








(11) Hoolekogu:

1) Kooskõlastab loodusmaja arengukava ja edastab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

2) kuulab ära direktori aruande loodusmaja tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise kohta ning edastab sellekoos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;

3) kuulab ära direktori koostatud loodusmaja eelarveprojekti ning edastab selle koos omapoolse hinnangugakooli pidajale;


5) teeb ettepanekuid loodusmaja arengu, tegevuse, õppekorralduse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimäärusemuutmisega seotud küsimustes;

6) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks loodusmaja tegevuse üle.

(12) Hoolekogu koosoleku käik ja otsused protokollitakse, protokolli koopia edastatakse hoolekogu liikmeteleja loodusmaja direktorile kolme tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumise päevast.




1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal loodusmaja põhimääruse, õppekorralduseeskirja, õppekava,kodukorra ja muude töökorralduslike dokumentidega;


3) osaleda valitud esindaja kaudu loodusmaja hoolekogu tegevuses;





1) järgima loodusmaja kodukorda;



4) hoidma loodusmaja valduses ja kasutuses olevat vara;




(1) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse loodusmajatöösisekorraeeskirjaga.



6.peatükkÕPPEPERIOODI JA ÕPPEVAHEAEGADE KINNITAMISE KORD

§ 18. Õppeaasta







(1) Õppeperioodi ja õppevaheaegade pikkus sätestatakse loodusmaja õppekorralduseeskirjas.

(2) Õppekorralduseeskirja kinnitab direktor, kooskõlastades selle enne kinnitamist hoolekoguga

7. peatükkFINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED


(1) Loodusmaja asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt.




(1) Loodusmajal on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.

(2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, loodusmaja põhitegevusega seotudtasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, loodusmaja õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teisteltomavalitsustelt laekunud summadest ja muudest vahenditest.

(3) Loodusmaja põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälise tegevusegaseotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab kooli pidaja.





(5) Loodusmaja raamatupidamist korraldab linnavalitsuse rahandusosakond.



(1) Loodusmaja majandamine toimub lähtuvalt kooli eelarve majandamiskuludest.


(3) Loodusmaja majandamist korraldab direktor.

(4) Loodusmaja investeeringute aluseks on loodusmaja arengukava.

(5) Loodusmaja investeeringute taotlemine ja realiseerimine toimub koostöös haridusosakonnaga, linnavalitsusearenguosakonnaga ja linnavalitsuse majandusosakonnaga.

(6) Loodusmajale kooli pidaja poolt antud vara valdamine ja kasutamine toimub linnavolikogu määrusegakinnitatud linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.

8 peatükkÜMBERKORRALDAMISE või TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD


(1) Loodusmaja ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine või jagunemine.







(1) Loodusmaja tegevus lõpetatakse juhul:

1) kui haridus- ja teadusminister keeldub loodusmaja registreerimast;

2) kui loodusmaja registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks;

3) kui loodusmaja ei ole võimalik finantseerida;

4) kui loodusmaja tegevuseks puudub vajadus;



(1) Loodusmaja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.

(2) Loodusmaja ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist korraldab haridusosakond.

(3) Loodusmaja ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Loodusmaja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele,lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enneloodusmaja õppeperioodi lõppu.



Loodusmaja põhimääruse muutmise aluseks on loodusmaja hoolekogu ettepanek kooli pidajale.






PÄRNU TEHNIKA- JA TÖÖÕPETUSMAJAP Õ H I M Ä Ä R U S





(1) Huvikooli täielik nimi on Pärnu Tehnika- ja Tööõpetusmaja.

(2) Pärnu Tehnika- ja Tööõpetusmaja (edaspidi tehnikamaja) asub Pärnu linnas.

(3) Tehnikamaja õppehoonete postiaadressid on: Raba 1, 80039 Pärnu; Kooli 6B, 80019 Pärnu;

Nurme tee 13, Papsaare, 88301 Pärnumaa.


(1) Tehnikamaja juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, käesolevastpõhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

(2) Tehnikamaja on Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Pärnu Linnavalitsuse (edaspidilinnavalitsus) kui kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kooli pidaja) asutus.

(3) Tehnikamaja tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond).

(4) Tehnikamaja põhitegevuseks on tehnikaalse huvihariduse omandamise ja üldhariduskoolide õpilastetööõpetuse tundide läbiviimise võimaldamine.


(1) Tehnikamaja sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid.

(2) Tehnikamaja sümboolikas võib kasutada oma kujundusega logo.

(3) Tehnikamajal on oma nimega kirjaplank ja oma nimega pitsat.

§ 5. Õppekeel

(1) Tehnikamaja õppekeel on eesti keel.

(2) Tehnikamaja õppekeeleks võib olla ka muu õppekeel.



(1) Tehnikamaja tegevuse põhieesmärgiks on võimaluse loomine laste ja noorte mitmekülgseks arenguks janoore kujunemise toetamine hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

(2) Tehnikamaja tegevuse eesmärgiks on:

1) võimaldada huviharidust, mis:

- pakub huvialaga tegelemise rõõmu, eduelamusi ja tunnustust,


- toetab arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi ja aktiivsust,

- on avatud, positiivne ja julgustav ning arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi,

- annab praktilise tööoskuse ja kogemuse tehnikaalaste probleemide lahendamiseks,

- on toeks elukutse valikul ja annab tehnikaalaseks edasiõppeks vajaliku ettevalmistuse,

- on seotud tehnilise omaloomingu ja tehnikaspordi traditsioonide säilitamise ja jätkamisega;

2) võimaldada üldhariduskoolide õpilaste tööõpetuse tundide läbiviimine põhikooli ja gümnaasiumi riiklikuõppekava kohaselt lähtudes:

- käsitöö ainekavast,

- kodunduse ainekavast,

- töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekavast.

§ 7. Ülesanded

(1) Tehnikamaja põhiülesandeks on laste ja noorte tehnikaalaste loomevõimete kavakindel arendamine igaõppuri individuaalsust, töövõimet ning tulevikusoove arvestades ja üldhariduskoolide õpilaste tööõpetusetundide läbiviimise korraldamine.

(2) Tehnikamaja ülesannneteks on:

1) järjepideva tehnikaalse õppe- ja kasvatustöö läbiviimine;

2) võimaluste tagamine, lepingute sõlmimine ja tunniplaani koostamine üldhariduskoolide õpilste

tööõpetuse tundide läbiviimiseks;



5) võistluste, laagrite, ülevaatuste, näituste, õppereiside ja muude ürituste korraldamine;



8) tehnilise omaloomingu ja tehnikaspordi traditsioonide säilitamine ja arendamine.

(3) Tehnikamaja õppekavavälisteks tegevusteks on:

1) nõustamine ja koostöö koordineerimine tehnikaalase huvihariduse ja tööõpetuse valdkonnas linnas jamaakonnas;

2) teenuste (ka tasuliste teenuste) osutamine tehnika ja tehnikaspordi valdkonnas.


§ 8. Direktor

(1) Tehnikamaja tegevust juhib direktor.

(2) Direktori ülesanne on tagada tehnikamaja tulemuslik töö, vastutada tehnikamaja üldseisundi, arengu jarahaliste vahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest.







(8) Direktor:

1) teeb tehnikamaja kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatudülesannete täitmiseks;








9) esitab üks kord aastas tehnikamaja tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise aruande

hoolekogule ja kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule;



(9) Tehnikamaja tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor käskkirju.

§ 9. Õppurid

(1) Tehnikamaja õppuriteks on eelkõige lapsed ja noored, kuid võivad olla ka täiskasvanud õppijad.

(2) Tehnikamajas tööõpetuse tundides osalevad õpilased ei ole tehnikamaja õppurid.

(3) Õppurite vastuvõtt tehnikamaja põhiõppesse toimub avalduse alusel.

(4) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistris ei ole Pärnu linn, saavad tehnikamaja õppurid ollajuhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad tehnikamaja kulude katmisel.

§ 10. Õppeastmed

(1) Tehnikamaja õppetöö toimub järgmistes õppeastmetes:

1) esimese aasta õpperühmad;

2) teise ja enama aasta õpperühmad;

3) edasijõudnute eliitrühmad;

4) individuaalõpe.


(1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (direktori asetäitja, õpetajad, ringijuhid) ja teisedtöötajad (metoodik, sekretär-asjaajaja, majahoidjad, koristajad, kütjad).

(2) Tehnikamajas tööõpetuse tunde läbiviivad õpetajad ei ole tehnikamaja õpetajad.







(1) Tehnikamaja õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning sellejuhtimiseks vajalike otsuste tegemine.



§ 13. Hoolekogu

(1) Tehnikamaja hoolekogu suunab kunstikooli tegevust ja käsitleb kunstikooli arengu, juhtimise, vara jaeelarvega seotud küsimusi.


(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad kooli pidaja esindaja, vähemalt 2 õppenõukogu poolt delegeeritudkoolitöötajate esindajat, vähemalt 2 lastevanemate esindajat, õppurite esindaja ja kunstikooli tegevust toetava(te)organisatsiooni(de) esindaja(d).














(11) Õppenõukogu:












(3) Erakorraline hoolekogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku tehnikamaja direktor või seda nõuabvähemalt 1/3 hoolekogu liikmetest.








(11) Hoolekogu:

1) kooskõlastab tehnikamaja arengukava ja edastab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

2) kooskõlastab tehnikamaja õppekorralduseeskirja ja kodukorra;

3) kuulab ära direktori aruande tehnikamaja tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise kohta ning edastab sellekoos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;



6) teeb ettepanekuid tehnikamaja arengu, tegevuse, õppekorralduse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimäärusemuutmisega seotud küsimustes;

7) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks tehnikamaja tegevuse üle;

(12) Hoolekogu koosoleku käik ja otsused protokollitakse, protokolli koopia edastatakse hoolekogu liikmeteleja tehnikamaja direktorile kolme tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumise päevast.


§ 16. Õppeaasta







Õppeperioodi ja õppevaheaegade pikkus sätestatakse tehnikamaja õppekorralduseeskirjas.





1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal tehnikamaja põhimääruse, õppekorralduseeskirja, õppekava,kodukorra, ja muude töökorralduslike dokumentidega;


3) osaleda valitud esindaja kaudu tehnikamaja hoolekogu tegevuses;





1) järgima tehnikamaja kodukorda;

2) järgima töö- ja tuleohutuse eeskirju;



5) hoidma tehnikamaja valduses ja kasutuses olevat vara;



(1) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse tehnikamajatöösisekorraeeskirjaga.



7. peatükkASJAJAMISE, FINANTSEERIMISE JA MAJANDAMISE ALUSED


(1) Tehnikamaja asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt.




(1) Tehnikamajal on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.

(2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, tehnikamaja põhitegevusega seotudtasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, tehnikamaja õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teisteltomavalitsustelt laekunud summadest ja muudest vahenditest.

(3) Tehnikamaja põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälise tegevusegaseotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab kooli pidaja.





(5) Tehnikamaja raamatupidamist korraldab linnavalitsuse rahandusosakond.



(1) Tehnikamaja majandamine toimub lähtuvalt tehnikamaja eelarve majandamiskuludest.


(3) Tehnikamaja majandamist korraldavad direktor ja direktori asetäitja.

(4) Tehnikamaja investeeringute aluseks on tehnikamaja arengukava.

(5) Tehnikamaja investeeringute taotlemine ja realiseerimine toimub koostöös haridusosakonnaga,linnavalitsuse arenguosakonnaga ja linnavalitsuse majandusosakonnaga.

(6) Tehnikamajale kooli pidaja poolt antud vara valdamine ja kasutamine toimub linnavolikogu määrusegakinnitatud linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.

8. peatükkÜMBERKORRALDAMISE JA TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD


(1) Tehnikamaja ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine võijagunemine.







(1) Tehnikamaja tegevus lõpetatakse juhul:

1) kui haridus- ja teadusminister keeldub tehnikamaja registreerimast;

2) kui tehnikamaja registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks;

3) kui tehnikamaja ei ole võimalik finantseerida;

4) kui tehnikamaja tegevuseks puudub vajadus;



(1) Tehnikamaja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.

(2) Tehnikamaja ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist korraldab haridusosakond.

(3) Tehnikamaja ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Tehnikamaja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele,lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud ennekunstikooli õppeperioodi lõppu.



Tehnikamaja põhimääruse muutmise aluseks on tehnikamaja hoolekogu vastav ettepanek kooli pidajale.


Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine fileMunitsipaalhuvikoolide põhimääruste...

Documents

Transcript of Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine fileMunitsipaalhuvikoolide põhimääruste...