MTÜ Puhhi Lastehoid · 2013-05-17 · Lasteaed korraldab üks kord aastas (sügisel või kevadel)...

MTÜ Puhhi Lastehoid

LASTEAED PUHHI

ARENGUKAVA

2013 – 2015

TARTU

2013

Lasteaed Puhhi arengukava aastateks 2013 – 2015


2

SISUKORD

Sissejuhatus.................................................................................................................................3

Üldandmed..................................................................................................................................4

Visioon. Missioon. Põhiväärtused..............................................................................................6

Õppe- ja kasvatustöö korraldus...................................................................................................7

Füüsiline keskkond.....................................................................................................................9

Koostöö huvigruppidega...........................................................................................................11

Arenguvaldkonnad....................................................................................................................13

SWOT analüüs..........................................................................................................................19

Tegevuskava aastateks 2013– 2015..........................................................................................23

Finantseerimise põhimõtted .....................................................................................................35

Arengukava muutmise ja täiendamise kord..............................................................................36



3

SISSEJUHATUS

Lasteaed Puhhi arengukava on dokument, mis on koostatud lasteaia järjepideva arengu tagamiseks

koostöös Lasteaed Puhhi personali, MTÜ Puhhi Lastehoid juhatuse, Lasteaed Puhhi nõukogu ja

direktoriga ning kus määratletakse:

1. Lasteaed Puhhi hetkeolukord;

2. Lasteaed Puhhi arengu suunad ja –valdkonnad;

3. tegevuskava aastateks 2013 – 2015;

4. arengukava uuendamise kord.

Arengukava on dokument, mis toetab lasteasutuse õppekava elluviimist ja abistab lasteaia järgnevate

aastate tegevuskavade ja eelarvete koostamisel. Arengukava lähtub Lasteaed Puhhi õppekava

eesmärkidest, sisehindamise ja riskianalüüsi tulemustest, samuti regionaalselt ja riiklikult sätestatud

haridusprioriteetidest ning hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtetest. Samuti on Lasteaed Puhhi

arengukava koostamisel lähtutud Tartu linna arengustrateegiatest.



4

ÜLDANDMED

Ajaloost

Lasteaed Puhhi omab Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 28.12.2009 väljastatud koolitusluba nr

5697HTM ministeeriumi käskkirja 1313 alusel, mis kehtib kuni 01.07.2014. Lasteaed Puhhi asutati

tegutsenud lastehoiu baasil.

Lasteaia üldandmed

MTÜ Puhhi Lastehoid poolt loodud Lasteaed Puhhi töötab eelkooliealistele lastele hoidu ja

alushariduse omandamist võimaldava õppeasutusena. Lasteaed juhindub oma tegevuses

„Erakooliseadusest“, „Koolieelse lasteasutuse seadusest“ ning lasteasutuse põhikirjast.

Lasteaia pidaja: MTÜ Puhhi Lastehoid

Registri number: 80253637

Lasteaia aadress: Annemõisa 8, Tartu linn 50708

Telefon: 7442 055; 5161 457

Kodulehekülg: www.lasteaedpuhhi.ee

e-mail: [email protected]

Õppekeel: eesti keel

Laste arv: 36

Lasteaed avatud: kell 7.30 – 18.00

Lasteaia liik ja eripära

Lasteaed on oma nime saanud lasteraamatu- ja multifilmikangelase Karupoeg Puhhi järgi. Lasteaias

töötab kaks liitrühma. Lasteaed Puhhi õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on looduslikus keskkonnas

mängu kaudu lapsest lähtuv kasvatamine ja avastuslik õpetamine. Olulist tähelepanu õppe- ja

kasvatustöö läbiviimisel pööratakse lapse individuaalsuse arendamisele ja kooliks ettevalmistamisele.

Üks kord nädalas töötab Puhhikeste eelkool, mida viib läbi direktor.



5

Personali üldanalüüs

Ametikoht Ametikohtade arv

direktor 1,0

õpetaja 3

õpetaja abi 2

liikumisõpetaja 0,25

muusikaõpetaja 0,25

Tabel 1. Lasteaia personali koosseis ja koormused.

Lasteaed korraldab üks kord aastas (sügisel või kevadel) laste logopeediline ülevaatuse, pärast mida

annab logopeed lapsevanematele tagasisidet lapse kõne ealisuse kohta, samuti kõneravi vajavate laste

vanematele soovitusi edasiste tegevuste suhtes.

Seisuga 01.01.2013 töötab lasteaias 5 kõrgharidusega pedagoogi. Üks rühmaõpetaja on lõpetanud

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialal ja läbinud Tartu Ülikoolis 320-tunnise

eelkoolipedagoogika kursuse, teine rühmaõpetaja on lõpetanud Tartu Ülikoolis koolieelse

lasteasutuse õpetaja eriala bakalaureuseõppe ning kolmas rühmaõpetaja on lõpetanud Tartu Ülikooli

kasvatusteaduste bakalaureuseõppe ning läbinud 160-tunnise eelkoolipedagoogika kursuse.

Muusikaõpetaja on lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja eriala.

Direktor on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal (omab

haridusteaduste magistrikraadi) ning on läbinud 240-tunnise juhtimise koolituse „Haridusasutuse

juhtimise juriidilised, poliitilised ja majanduslikud alused“ Tartu Ülikoolis.



6

VISIOON. MISSIOON. PÕHIVÄÄRTUSED

Visioon

Lasteaed Puhhi on arengut väärtustav eralasteaed, kus lapsesõbralikus, turvalises ja looduslikult

mitmekesises keskkonnas tagatakse koostöös koduga lapsele rõõmupakkuv loodusharidus.

Missioon

Lasteaed Puhhi toetab perekonda lapse kasvatamisel ja õpetamisel arvestades nii lapse individuaalset

arengut kui ka pere väärtusi.

LASTEAIA MOTO: Väikestest asjadest saavad suured asjad alguse.

Ühestki probleemist ega murest ei vaadata mööda ja nii saavad ka väikesed mured positiivse

lahenduse. Professionaalse töötajaskonna üks ülesanne on oskus ning tahe märgata lapse, pere ja ka

kaaskolleegide probleeme ning altruistlik soov neid aidata.

Põhiväärtused

P rofessionaalsus

U saldus

H oolivus

H easoovlikkus

I nnovaatilisus

Professionaalsus – kõrge erialatase, hea teoreetiline alus ja oskus teadmisi rakendada lapse arengu

maksimaalseks toetamiseks.

Usaldus – lasteaias on lastele loodud turvaline ja kodune keskkond.

Hoolivus – pere mure on ka lasteaia mure, pere rõõm on ka lasteaia rõõm.

Heasoovlikkus – inimeste väärtustamine, heade suhete hoidmine kodu ja lasteaia vahel.

Innovaatilisus – kaasaegne mängu- ja õpikeskkond, mis on avatud uuendustele, loov ning

arenemisvõimeline meeskond.



7

ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS

Lasteaias korraldatakse õppe- ja kasvatustegevust koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel

koostatud lasteaia õppekava järgi.

Igal õppeaastal valitakse üldteema, millest lähtuvalt koostavad õpetajad laste vanust ja eripära

arvestades tegevuskavad.

Lasteaias Puhhi töötavad 2 liitrühma, mis lasteasutuse sisese töökorraldusega on jagatud nooremaks

liitrühmaks nimega Elevantsid, kus käivad 1,5-3 aastased lapsed ja vanemaks liitrühmaks nimega

Tiigrikutsud, kus käivad 4-7 aastased lapsed. Rühmad on nimetuse saanud lasteraamatu „Karupoeg

Puhh“ tegelaste järgi.

Kasutusel on lapse arengu hindamise süsteem- lapse arengut hindavad rühmaõpetajad igal sügisel ja

kevadel. Lapse arengu jälgimise kohta peetavas dokumentatsioonis tehakse märkmed lapse arengu

kohta lähtudes õppekavas toodud eeldatavatest tulemustest üldoskustes ja õppe- ja kasvatustegevuste

valdkondades. Õpetaja poolt koostatud lapse arengu kirjeldus arutatakse läbi ja allkirjastatakse vanema

poolt kevadel toimuval arenguvestlusel.

Õppekava arendustöö toimub igal õppeaastal jooksvalt töö käigus. Aasta jooksul teevad pedagoogid ja

lapsevanemad ettepanekuid ning tähelepanekuid soovitavate muudatuste või täienduste osas

õppekavas. Ettepanekuid arutatakse pedagoogilise nõukogu koosolekutel. Õppeaasta lõpus esitatakse

õppekava täiendusettepanekud lasteaia nõukogule, muudatused kinnitab aga direktor.

Looduslikus keskkonnas mängu kaudu lapsest lähtuv kasvatamine ja avastuslik õpetamine on Lasteaed

Puhhi õppe- ja kasvatustöö põhilisteks eesmärkideks. Võimalikult palju õppe- ja kasvatustegevusi

toimub õues, lastele võimaldatakse palju liikumist värskes õhus ja õpetatakse samas tundma

loodushoidu. Õppekäikude läbiviimiseks kasutatakse Annemõisa parki, kuhu on kujundatud Lasteaed

Puhhi looduse õpperada. Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimise abil on lasteaia õuealale

ehitatud õuesõppe varjualune, kus saab läbi viia õppetegevusi, vabaõhupidusid ja mängida iga ilmaga.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö,

mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor. Töös erivajadusega lapsega kaasab õpetaja

vajadusel logopeedi, kes viib läbi lapse logopeedilise ülevaatuse, nõustab õpetajat lapse kõne arengut

soodustavate tegevuste ja meetodite valikul ning vajadusel soovitab perele erialaspetsialistide poole

pöördumist väljaspoolt lasteaeda. Erivajadusega lapsega tegelevad õpetajad koostavad vajadusel

õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga

lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte



8

individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse

edasistest vajadustest.

Lasteaed Puhhi on valmis vastu võtma vene keelt kõnelevaid lapsi. Õppevahendite muretsemiseks

muukeelsele lapsele eesti keele õpetamiseks taotletakse vajadusel toetust Integratsiooni ja

Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed. Koostööd soovitakse teha ka muukeelse lapse vanematega,

kes räägiksid oma kultuurist ja kommetest. Nii tutvuvad eesti lapsed eri rahvaste kultuuri ja

kommetega ja oskavad üksteisega arvestada.



9

FÜÜSILINE KESKKOND

Lasteaed Puhhi asub aadressil Annemõisa 8, Tartu linn. Lasteaia ruumid (212 m2 + saal) asuvad maja

eraldi olevas tiivas II korrusel. Lasteaial on oma ruumidesse eraldi sissekäik. Lasteaia kõik ruumid on

välja ehitatud ja renoveeritud spetsiaalselt lasteaia jaoks, vahetatud on aknad, paigaldatud tulekindlad

turvauksed. Lasteaia ruumides on välja ehitatud turvalisuse süsteem, lasteaia välisuks on lukustatud.

Rühmaruumide ja koridori vahelisele uksele on paigaldatud turvakell, mis annab igal ajal märku

välisukse liikumisest. Lasteaia välisuks on avatud ainult hommikul laste tulemise ja õhtupoolikul laste

koju mineku ajal. Ülejäänud aeg päevast on turvalisuse huvides välisuks lukustatud. Lasteaia

sisustamisel on lähtutud lapsesõbralikkusest, seda nii värvitoonide kui materjalide valikul.

Lasteaia ruumide hulka kuuluvad:

2 mängu- ja 2 magamistuba;

direktori kabinet;

pesuruum, tualettruumid lastele ja personalile;

personali puhkeruum ja söögi jagamise ruum; pikk koridor;

2 riietusruumi;

saal.

Lasteaia köögiblokk on varustatud kaasaegse tehnikaga (2 nõudepesumasinat, toidujagamise kärud

jms). Lastele koha peal toitu ei valmistata. Lasteaias on termostoitlustamine, toitlustaja on Talder OÜ.

Rühmaruumid on sisustatud nõuetekohase ja kaasaegse lasteaiamööbliga. Lähtuvalt lapse vanusest ja

kasvust on rühmades võimalik valida viie erineva kõrgusega toolide vahel. Ka laudade kõrgust on

lihtne reguleerida, mis annab võimaluse kiirelt kohandada lapse kasvule vastav istekoht. Muusika- ja

liikumistundide läbiviimiseks kasutab lasteaed samal korrusel asuvat saali, kus on ka klaver.

Infotehnoloogia vahendid.

Lasteaed on varustatud erinevate tehniliste vahenditega nii õppe-kasvatustöö läbiviimiseks kui lasteaia

ja kodu vahelise kommunikatsiooni efektiivsemaks toimimiseks.

Lasteaias on koha peal kaasaskantava toruga tavatelefon, mida on vajadusel võimalik kiiresti viia

ühest rühmaruumist teise. Lasteaia personalil on kasutada koopiamasin, skänner, printer, värviprinter.

Lisaks on igas rühmaruumis sülearvutid. Rühmades olevaid sülearvuteid kasutavad õpetajad ka õppe-

kasvatustöö ettevalmistamiseks. Lasteaia kõikides ruumides on internetiühendus (WIFI). Direktoril on

töö tegemiseks personaalne sülearvuti ja mobiiltelefon. Lapsevanematega suheldes kasutatakse

meililisti, mille kaudu on võimalik operatiivset informatsiooni edastada ja kuhu vanem saab kirjutada

tema last puudutavaid teateid ja suhelda otse õpetajaga.



10

Töö mitmekesistamiseks on õpetajatel kasutada ratastega aluse peale turvaliselt kinnitatud televiisor

koos DVD-mängijaga, mida saab erinevateks õppetegevusteks kasutada ja mida on mugav ühest

rühmaruumist teise liigutada.

Õueala

Lasteaial on Annemõisa pargis põlispuude vahel olev kinnine 900 m2 suurune haljastatud õueala.

Õueala on linnatänavatest eemal, sellesse sissepääs on ainult kas lasteaia hoovi kaudu või otse

lasteaiahoonest ning seetõttu ei satu lasteaia hoovialale võõraid inimesi. Lasteaia õuealale on

paigaldatud laste mängumaja, kolm kattega liivakasti ja 2 mitmeosalist ronilat koos liumäega

erivanuses lastele. Ronilate all on nõuetele vastavad turvaalused. Keskkonna Investeeringute Keskuse

finantseerimisel on lasteaia õuealale ehitatud õuesõppe varjualune, mis annab võimaluse lastel õues

mängida iga ilmaga, samas läbi viia ka õue õppetegevusi (võimalus kasutada 2 pinklauda) ja kasutada

varjualust pidude läbiviimisel vabaõhulavana.

Lasteaia pidajal on lepingud sõlmitud järgnevate teenuseosutajatega:

EELKB Valduste OÜ – rendileping;

Saku Läte OÜ – rendi- ja teenindusleping, vesi;

Talder OÜ – termostoitlustamine;

REA OÜ – pesu pesemine;

Ragn-Sells AS – jäätmekäitlus;

Berendsen Textile Service AS – porivaipade vahetus;

Aabram OÜ – raamatupidamise teenus;

Elion AS –internet ja telefoniside;

EMT AS – mobiiliside;

Zone Media OÜ – virtuaalserver;

Rovelle OÜ- kontori- ja kirjatarbed;

Tragi Grupp OÜ – õppevahendid ja mänguasjad;

Lavex AS – bürookaubad.



11

KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

Lasteaed peab oluliseks teha koostööd erinevate huvigruppidega, kelledeks on:

lapsed;

lasteaia töötajad;

lapsevanemad;

Tartu Linnavalitsus;

pedagoogilised õppeasutused (teised lasteaiad, üldhariduskoolid, Tartu Ülikool);

täienduskoolitusasutused;

projekte menetlevad asutused (Keskkonnainvesteeringute Keskus, Integratsiooni ja

Migratsiooni Sihtasutusest, Innove, Archimedes jms);

tarnijad ja teenuse pakkujad.

Tähtsal kohal on lapsevanemate kaasamine lasteaia tegemistesse. Lapsevanemaid oodatakse

igapäevaselt kaasa rääkima ja osalema lasteaia tegemistes, samuti avaldama arvamusi ja ootusi lasteaia

arenguga seonduvalt. Lapsevanematega info vahetamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid võimalusi:

stendid, infovoldikud, lastevanemate meililistid, koosolekud, perevestlused jms. Lasteaial on avatud

kodulehekülg (www.lasteaedpuhhi.ee).

Selleks, et laps oleks õnnelik lasteaia kollektiivi tulles, seal viibides ja ka sealt lahkudes, on lasteaia

esimene ülesanne juba enne lasteaeda tulekut vanematele selgitada, mis võib lapsega toimuma hakata,

kuidas kõige valutumalt emast-isast ja kodust eemalolekut harjutada. Selleks on koostatud

lapsevanemate meelespea voldik, kus on etappidena kirja pandud, mida lapse lasteaeda panemine

perele kaasa toob ning juhised käitumiseks harjutamise perioodil. Samuti tuleb last lasteaeda pannes

vanemal täita perekontaktide leht, et lasteaiatöötaja saaks vajadusel võimalikult kiiresti vanematega

kontakteeruda. Vanem täidab ka lapse individuaalsete eripärade lehe, kuhu märgitakse lapse

eripärasid puudutav info, et pedagoogidel oleks võimalik kiiremini lapsega tutvuda. Lasteaias viiakse

igal kevadel läbi rahuloluküsitlusi lapsevanematele. Parendust vajavaid ettepanekuid võetakse arvesse

nii lasteasutuse sisehindamise protsessis kui ka igapäevatöö korraldamisel.

Oluline on lasteaia kõiki töötajaid kaasata lasteaia arendustegevustesse. Välja on töötatud personali

tunnustus- ja motivatsioonisüsteem ning ka personali hulgas viiakse läbi rahuloluküsitlusi.

Koolituskava personalile koostatakse lähtuvalt lasteaia ja töötajate vajadustest ning vastava õppeaasta

prioriteetidest, sisehindamise ja arenguvestluste tulemustest.

Tähtis on jätkuv koostöö Tartu Linnavalitsusega lasteaiakoha teenuse osutamise näol. 2009. aastast

on Tartu linn asunud lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks koostööle erasektoriga, et luua

kiiremini juurde uusi lasteaiakohti. Lasteaed Puhhi on sõlminud finantseerimislepingu Tartu

Linnavalitsusega kohtade loomisel tekkivate remondikulude ja mööbli soetamise kulude katteks



12

tingimusel, et lasteaia poolt kehtestatud õppemaks on mitte kõrgem kui 20% Vabariigi Valitsuse

kehtestatud palga alammäärast. Õppemaks Lasteaias Puhhi saab tõusta vaid seoses riikliku palga

alammäära tõusuga. Samuti toetab linn lasteaia tegevust jätkuvalt ka jooksvate kulude katmisel.

Koostööleping Tartu linnaga annab Lasteaed Puhhi tegevusele kindla garantii õppe- ja

kasvatusprotsessi kvaliteetse taseme tagamisel.

Lasteaia eesmärk on teha koostööd teiste haridus- ja koolitusteenust pakkuvate ettevõtetega.

Meeleldi ollakse praktikabaasiks näiteks Tartu Ülikooli haridusteaduskonna üliõpilastele, Tartu

Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilastele, kel oleks Lasteaias Puhhi prakikat tehes võimalik saada ettekujutus

ka eralasteaia tööst.

Lasteaia pidajal on välja kujunenud kindlad partnerid kontoritarvete, puhastusvahendite,

mänguasjade jms tarnimisel ning samuti erinevate teenuste osutamisel lasteaiale (toitlustamine,

jäätmekäitlus, pesu pesemine jne.).



13

ARENGUVALDKONNAD

Arenguvaldkondade seadmise aluseks on koolieelse lasteasutuse sisehindamise kriteeriumites

kehtestatud valdkonnad. Lasteaia areng kindlustatakse erinevate valdkondade koostöö tulemusena.

Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärgid:

1) Eestvedamine

lasteaial on väga hea maine;

lasteaial on ühiseid väärtusi kandev ja motiveeritud kollektiiv;

lasteaial on välja kujunenud traditsioonid ja sümboolika;

lasteaia personal osaleb aktiivselt arendustegevustes;

lasteaias väärtustatakse meeskonnatööd ning peetakse kinni ühiselt kokku lepitud

põhiväärtustest. Lasteaia juhtkond innustab töötajaid koostööle, loovusele ja arengule,

püstitatud eesmärkide saavutamisele;

lapsevanemad on nõukogu töö kaudu kaasatud lasteaia õppe- ja kasvatustegevust

ning arendustegevust mõjutavate otsuste tegemisse;

lasteaia personal ja lapsed osalevad erinevates projektides, pedagoogid algatavad

uusi projekte ja uudseid tegevusi;

iga töötaja ja lasteaia eesmärkide kokkusobitamiseks on loodud tingimused läbi

personali arenguvestluste.

Strateegiline juhtimine

Toimub sisehindamissüsteemi pidev edasiarendamine: hindamismeetodeid on

korrigeeritud ja vajadusel kasutusele võetud uusi; püstitatud näitajaid, mõõdikuid ja

eesmärke on analüüsitud ning vajadusel tehtud neis muudatusi;

õppeaasta analüütilise kokkuvõtte (õppeaasta aruande) vormilist külge on parandatud ja

täiendatud sisehindamiskorrast lähtuvalt;

lasteaia õppeaasta tegevusaruanded on pidajale regulaarselt esitatud;

õppeaasta tegevuskava eesmärgid on väljendatud mõõdetavalt;

õppekava on uuendatud, välja on toodud lasteaia eripärad;

lasteaia dokumentatsioon on korras ja korrektne, välja on töötatud erinevad

tegevuskorraldused (pedagooglise nõupidamise kord, arenguvestluste läbiviimise kord

jms), toimub dokumentide nõuetekohane arhiveerimine;

toimib demokraatlik, väärtustel põhinev juhtimine.



14

Personalijuhtimine

Eesmärgid:

1) Personalivajaduse hindamine

Toimub regulaarne analüüs uute töötajate vajaduse väljaselgitamiseks.

2) Personali värbamine

Pedagoogide värbamine toimub kinnitatud korra alusel.

2) Personali kaasamine ja toetamine

Personal on kaasatud juhtimisprotsessis (nõukogu, projektid jms);

toimuvad arenguvestlused töötajatega;

tööle on rakendunud noore ja uue õpetaja toetussüsteem.

2) Personali arendamine

Pedagooge on innustatud oma teadmisi - oskusi edastama kolleegidele oma lasteaias,

maakonna ja üleriigilisel tasandil;

toetatud on pedagoogide osalemist partnerlussuhete loomisel ja hoidmisel nii siseriiklikul

kui rahvusvahelisel tasandil (haridusprojektid, alushariduse ühendused, teised

haridusasutused jne);

loodud võimalus vajadusel kaasata erialaspetsialiste (sotsiaaltöötaja, psühholoog,

logopeed jm) töötajatele nõu ja abi pakkumiseks;

personali koolitusvajadus on väljaselgitatud ;

toimuvad lahtised tegevused kolleegidele, teineteise tööle antakse tagasisidet;

lasteaia pedagoogiline kaader on kvalifitseeritud;

õpetajad on tõstnud oma ametijärku;

personal on rakendanud igapäevatöösse koolitustel omandatud teadmisi (töö vene keelt

emakeelena rääkivate lastega, õuesõpe jms).

Personali hindamine ja motiveerimine

Kõigi töötajate silmapaistvaid tulemusi on tunnustatud lähtuvalt tunnustus- ja

motivatsioonisüsteemist kaasates hindamisse lapsevanemaid ja lasteaia nõukogu;

pedagooge on julgustatud vanempedagoogi ametinimetust taotlema;

lasteaia personal on tööga rahul;

toimib personali enesehindamissüsteem;

toimib uute töötajate toetussüsteem;

toimuvad lahtised tegevused kolleegidele;

toimuvad direktori arenguvestlused töötajatega;

toimuvad tänuüritused töötajatele.



15

Koostöö huvigruppidega

Eesmärgid:

1) Koostöö kavandamine

Lasteaias on määratletud huvigrupid;

lisandunud on uusi koostööpartnereid, kellega koostöö on kavandatud nt tarnijad,

järelevalve, koolitus- ja kultuuriasutused (teatrid, botaanikaaed jt);

süstemaatiline koostöö kõigi huvigruppidega on kavandatud, tegevused on planeeritud ja

määratud on koostöö eest vastutajad;

rühmades on välja selgitatud lapsevanemate ootused ja vanemate abi pakkumise

võimalused lasteaiale.

2) Huvigruppide kaasamine

Lapsevanemate kaasamiseks lasteaia tegevustesse on kasutatud erinevaid koostöövorme:

lastevanemate koosolekud, laste ja vanemate ühisüritustes osalemine, ürituste

korraldamises osalemine, arenguvestlused, lahtiste uste päevad, avatud õpitegevused,

kaasatus õppe- ja loovmänguvahendite valmistamisse, sportlikud ühistegevused jne;

lapsevanemate ootused ürituste kavandamise osas on välja selgitatud;

lapsevanemad on kaasatud lasteaia juhtimisotsuste tegemisse nõukogu tegevuse kaudu;

on leitud uusi koostöövorme teiste eralasteaedadega laste ja personali tasandil;

huvigruppidele on loodud võimalus õppekava-alase info kättesaamiseks lasteaia

veebilehel ja avatud tegevuste kaudu;

kõigi huvigruppidega on saavutatud mõlemaid pooli rahuldav koostöö;

lasteaia majandamiseks on sõlmitud erinevate teenuse pakkujate ja tarnijatega lepingud;

lasteaed on avatud praktikabaasiks praktikantidele;

lasteaed on avatud külalistele.

2) Huvigruppidega koostöö hindamine

Huvigruppide rahulolu-uuringuid on regulaarselt teostatud, analüüsi tulemusi on

huvigruppidele tagasisidestatud ning lasteaia igapäevatööd arvestatud;

lastevanemate rahulolu lasteaia tegevusega on välja selgitatud ja see on stabiilselt kõrge;

koostöö ja lasteaia parendustegevused on kavandatud rahulolu-uuringu tulemuste põhjal;

toitlustusteenuse kvaliteeti on regulaarset kontrollitud ja hinnatud toitlustusteenuse

pakkuja tegevust lastele tervisliku ja maitsva toidu tagamiseks

on saavutatud huvigruppide rahulolu lasteaia tegevusega;

on tagatud toimiv tagasiside huvigruppide vahel.



16

Ressursside juhtimine

Eesmärgid:

1) Eelarveliste ressursside juhtimine

Ressursside planeerimisel ja kasutamisel on lähtutud sisehindamise tulemustest,

arengukavast (kolme aasta tegevuskavast) ja eelarvest;

eelarveaasta lõpus on teostatud eelarve kasutamise otstarbekuse analüüs, mille alusel

kavandatakse järgmise eelarveaasta vajadused;

on hangitud informatsiooni ja kirjutatud taotlusi erinevatest projektidest ja fondidest raha

saamiseks õppe- ja kasvatustöö vahendite ja pedagoogide täiendkoolituste eest

tasumiseks.

2) Materiaal-tehnilise baasi arendamine

Õueala mängu- ja õpivõimalused on täiendatud vastavalt arengukavale;

läbi erinevate projektide koostamise ja läbiviimise on tekitatud lisaressursse õppe- ja

kasvatustegevuse läbiviimiseks;

lasteaia tegevuse ja majandamise läbiviimisel on lähtutud tuleohutuse, tervisekaitse ja

tööohutuse nõuetest, koolieelse lasteasutuse seaduse ja erakooliseaduse nõuetest;

lasteaia infotehnoloogilised seadmed ja vahendid on kaasajastatud ning lasteaia

arengueesmärke toetavad;

lasteaia majandustegevuse toimimiseks on uuendatud igapäevatööks vajalikke seadmeid

ja vahendeid: tolmuimejad, nõudepesumasinad, koristusvahendid, voodipesu, toidunõud

jne;

õppevahendite ja õppe-metoodilise materjali ning mänguasjade valikut on täiendatud

õppekavast ja õppeaasta põhieesmärkidest lähtuvalt (muretsetakse juurde õuesõppe

vahendeid jne).

3)Inforessursside juhtimine

Lasteaia koduleht on uuendatud ja informatiivne;

lastevanematega suhtlemiseks loodud meililistid on aktiivses kasutuses;

infotehnoloogilised vahendid on täiendatud;

riigi andmebaasidele on esitatud seadustest tulenevad andmed lasteaia tegevuse kohta

(Eesti Hariduse Infosüsteem, Statistikaamet, Terviseamet jt);

lasteaia tegevust on tutvustatud meedias (artiklid).

4)Säästlik majandamine ja keskkonnahoid

Eelarvelisi ressursse on kasutatud otstarbekalt ja säästlikult;

vett ja elektrit on kasutatud säästlikult;

on korraldatud regulaarne jäätmete sorteerimine ja materjalide taaskasutus.



17

Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärgid:

1) Lapse areng

Iga lapse arengut on jälgitud ja analüüsitud, vajadusel kaasatud erialasptesialistid;

lapse arengust on antud lapsevanemale tagasisidet arenguvestlustel, lapsevanemaid on

nõustatud jooksvalt õppe- ja kasvatusküsimustes;

toimib erivajadustega laste märkamis- ja toetussüsteem, lastele on tagatud vähemalt üks

kord aastas logopeedi ülevaatus;

kooli minevad lapsed on saavutanud lasteaia õppekava läbimisel koolivalmiduse;

erivajadusega lastele on lapse perega koostöös vajadusel koostatud individuaalne

arenduskava lapse arengu tagamiseks;

regulaarselt on teostatud laste koolivalmiduse hindamise analüüs;

lasteaia lõpetanud lastele on väljastatud koolivalmiduskaart;

laste andekuse toetamiseks on loodud neile võimalusi huvitegevuses, konkurssidel,

näitustel, võistlustel osalemiseks;

lapsevanemaid on nõustatud lastele huvitegevuse valikul.

2) Õppekava

Lasteaia õppekava on vastavuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga;

lasteaia aasta tegevuskava ja rühmade tegevuskavade koostamisel on lähtutud lasteasutuse

arengukavast, sisehindamise ja riskianalüüsi tulemustest;

õppekava toetavad tegevused ja ettevõtmised on korraldatud lähtuvalt lasteaia eripärast,

laste huvidest ja arengu eripärast ning lapsevanemate ettepanekutest;

lasteasutuse 2010. a. valminud õppekava rakendumist on analüüsitud, selle põhjal on

kavandatud õppekava arendustegevus;

huvigrupid on kaasatud õppekava arendustöösse, nende arvamusi õppekava toimivuse

kohta on küsitud rahulolu-uuringutes, lapse arenguvestlustel ja lastevanemate

koosolekutel;

töötajatele on korraldatud kogemuskülastusi teistesse lasteaedadesse, tutvumaks

kolleegide õppekava arendustegevusega.

3)Õppekorraldus- ja meetodid

Lastele on loodud tingimused lapse aktiivseks osalemiseks õppeprotsessis;

lastele on tagatud valikuid võimaldav õpikeskkond;

tagatud on laste tervise toetamine läbi tervisekasvatuse teemade, tervisliku toitumise

korraldamise jms abil;



18

õuesõppe meetodi kasutamise osakaal on suurenenud: lastele võimaldatakse palju

tegevusi ja aktiivset liikumist värskes õhus;

uute õppemeetoditega tutvumiseks on pedagoogidele võimaldatud täiendkoolitusi,

sisekoolitustel on üksteisele tutvustatud uusi õppemeetodeid;

rühmade õppetöö planeerimise aluseks on eelmise perioodi analüüs, lasteaia ühisürituse

kava on lõimitud rühma õpitegevustega, rühma tegevuskavas kavandatu on ellu viidud,

tegevuskava muudatused on kajastatud nädalaplaanis või õppe-ja kasvatustegevuse

päevikus;

õppe- ja kasvatustegevuse (õppekäigud, sporditegevused, ronimis- ja mänguvahendid

õuealal) turvalisust ja ohutuse tagamise nõudeid on analüüsitud ja vastavalt vajadusele

korrigeeritud.

4) Väärtused ja eetika

On tagatud omakultuuri järjepidevuse kandmine kõigi põhilise kolme huvigrupi poolt:

lapsed, lapsevanemad, lasteaia töötajad;

õppe- ja kasvatustegevuses on väärtustatud tervist, loodust ja keskkonda;

ühisüritused on suunatud lastes positiivsete isiksuseomaduste kujundamisele;

lastele on tutvustatud teiste maade rahvaste kultuuri ja kombeid;

õpetajad arvestavad õpetajate kutse-eetikaga ning rahuloluuuringutes on kinnitust leidnud

töötajate isiklik positiivne eeskuju laste käitumisele .



19

SWOT ANALÜÜS

Lasteaia sisemiste tugevuste ja nõrkuste ning väljastpoolt tulevate võimaluste ja ohtude

väljaselgitamiseks viis lasteaia direktor koostöös pedagoogidega ja lasteaia nõukoguga läbi SWOT

analüüsi. Sisehindamise tulemustest lähtuvalt ja SWOT-analüüsile tuginedes tuuakse esile lasteaia

arendusvaldkonnad ja põhisuunad ning tegevused, mille kaudu lasteaia tugevad küljed väliste

võimaluste ära kasutamisega veelgi tugevamaks muuta saab ning vähendada väliskeskkonna ohtusid.

Lasteaia sisemised tugevused Lasteaia sisemised nõrkused

Lasteaed on vanemate poolt hinnatud;

püsiv personal;

hea asukoht;

tasuta parklate olemasolu;

koostööaldid lapsevanemad;

väljakujunenud traditsioonid;

avar, looduslikult kaunis, aiaga piiratud

õueala;

tolmu- ja automüravaba mänguplats;

töötavad huviringid;

kvalifitseeritud noor kaader;

head infotehnoloogilised võimalused ja

toimiv infovahetus lastevanematega;

laste turvalisus kõrge- suletud välisuks;

lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustöö;

ühisüritused, õppekäigud, teatrietendused

lastele, tänuüritused töötajatele;

tunnustus-motivatsioonisüsteemi olemasolu;

efektiivne meeskonnatöö;

juhtkonna hooliv suhtumine;

väikesed rühmad;

hea rühmade täituvus, vähenenud laste

liikuvus;

lasteaeda soovijatest suur järjekord;

edukas projektide kirjutamine;

õpetaja-abide ja õpetajate tulemuslik

koostöö;

muukeelsete laste arengu toetamise

väärtustamine;

head võimalused õuesõppeks;

paindlik töögraafik;

kaasaegsed sisustus-, õppe- ja

mänguvahendid;

asendusõpetaja kasutamise võimalus.

Spordiväljaku puudumine;

metoodilise materjali vähesus (suhteliselt uus

lasteaed);

panipaikade puudumine;

spordivahendite hoidmise võimaluse

puudumine saalis.



20

Väljastpoolt tulevad võimalused Väljastpoolt tulevad ohud

Koostöö teiste lasteaedadega;

lasteaia hea maine hoidmine;

lisaressursside leidmine projektide kaudu

laste õppe-, spordi- ja mänguvahendite

täiendamiseks;

lasteaialaste ja õpetajate osalemine erinevatel

konkurssidel;

koostöö piirkonna üldhariduskoolidega;

lastevanemate aktiivne osalemine lasteaia

igapäevastes tegevustes;

lastevanemate koolitamine;

säästlikum majandamine, nt paberrätikud

asendada riidest rätikutega;

pika koridori kasutuselevõtmine metoodilise

materjali hoidmiseks (üles riiulid);

huviringide tegevuse laiendamine;

metoodilise materjali pidev täiendamine;

õpetajate ametijärgu tõstmine;

muukeelsete laste toetamine eesti keele

õppimisel;

õuesõppe tegevuste laiendamine- külvikastid

seemnete külvamiseks kevadel.

Lasteaia õuealal viibivad võõrad-vandalism;

laste erinevate terviseprobleemide

suurenemine, haigestunud laps lasteaias;

lapsevanemate kõrged nõudmised

eralasteaiale;

suur laste liikuvus nooremate laste rühmas;

suurem kohatasu kui munitsipaallasteaias;

laste käitumisprobleemid kanduvad

perekonnast lasteaeda (nt perede lahkuminek,

üks vanematest kaugel tööl jne.)

õpetajate motivatsioonilangus seoses õpetaja

elukutse alaväärtustamisega ühiskonnas;

kommunaalkulude hinnatõus, selle läbi

eelarve piiratus;

erinevate nõudmiste ja seaduste pidev

muutumine;

koolitusvõimaluse vähenemine

koolitushindade tõusu tõttu;

vanemate suurenev nõudlikkus kooliks

ettevalmistamisel ja laste ette õpetamisel;

meedia negatiivne mõju laste käitumisele;

töötajate erinevad väärtused, mis ei soodusta

meeskonnatööd;

rühma laste arvu suurenemine;

vanemate tööhõive vähenemine ja sellega

seoses võlglaste arvu suurenemine.



21

Sisekeskkonna

tegurid

Välis-

keskkonna

tegurid

Tugevused

Nõrkused

Võimalused SO-strateegia näitab, kuidas lasteaia

seesmisi tugevaid külgi väliste

võimaluste ärakasutamisega veel

tugevamaks muuta:

Projektide kirjutamine ja raha

taotlemine õuesõppe läbiviimiseks

kasutades ära väga häid looduslikke

võimalusi (Annemõisa park);

väärtuskasvatuse arendamiseks

(õpetlikud teatrietendused ja

ühisüritused vanematega ja

sõpradega) ja muukeelsete laste

toetamiseks eesti keele õppimisel

(õppevahendid, kultuuriõhtud

muukeelsete laste vanemate

kaasabil);

läbi lasteaia eripärade rõhutamisega

väga hea maine kujundamine ning

seeläbi konkurentsieelise

saavutamine;

väga hea koostöö vanematega,

vanematele valikuvõimaluse

pakkumine lapse huviringides

käimisel;

vanemate kaasamine

igapäevategevusse ja tänamine läbi

meililisti;

koostöö piirkonna koolide

õpetajatega annab tagasiside

lasteaiaõpetaja töö kvaliteedi kohta

ja paneb õpetajaid rohkem

pingutama;

erinevatest konkurssidest osavõtt

nii õpetajate kui laste poolt

tutvustab meie lasteaeda ja tõstab

lasteaia mainet.

WO-strateegia näitab, kuidas väliste

võimaluste abil lasteaia nõrkade

külgede parendamisega tegeleda:

Projektide kaudu metoodiliste

vahendite mitmekesistamine;

kutsuda lapsevanematele rääkima

algklassiõpetaja vähendamaks

vanemate hirme lapse koolimineku

ees;

pakkudes kvaliteetset kooliks

ettevalmistust, väheneb liikuvus

vanemas rühmas;

tutvustada lasteaeda erinevate

ürituste ja tegevuste meedias

kajastamisega;

kasutada vanemate laste

sporditegevuste läbiviimisel

Annemõisa parki;

soetada eelarveliste vahenditega

kapid/riiulid spordivahendite ja

metoodiliste vahendite hoidmiseks

laste magamistoas.

Ohud ST-strateegia näitab, kuidas lasteaia

tugevate külgede rõhutamise ja

arendamise kaudu väliskeskkonnast

tulenevaid ohtusid vähendada:

väike lasteaed ja väike laste arv

rühmas on konkurentsieelise

saamisel hea argument, seda tuleb

WT-strateegia näitab, kuidas lasteaed

peaks tegutsema ja mida ette võtma, et

väliskeskkonna ohud ei suurendaks

lasteaia nõrku külgi:

tuleb planeerida

omafinantseeringuid õpetajate

koolitamiseks ja metoodiliste



22

hoida;

kodusest keelest erinevat keelt

kõnelevatele lastele eesti keele

õppe võimaldamine (vahendid

projektidest).

vahendite ostmiseks, et mitte

sõltuda kohaliku omavalitsuse

toetuse võimalikust vähenemisest;

võimaldades kvaliteetset kooliks

ettevalmistamist väheneb laste

liikuvus vanemate laste rühmas;

väärtustada õpetajate tööd, et

säiliks püsiv kvalifitseeritud

personal.



23

TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2013– 2015

1. Eestvedamine ja juhtimine

Tegevus Saavutatav tulemus 2013 2014 2015 Vastutaja Finant-

seerimise

allikas

1.1.

Eestvedamine

- Ühiste väärtuste järgimine;

- koostöö - lastevanemate, personali

ja lasteaia nõukogu osalemine

arendustöös;

-ühtse sümboolika täiendamine;

- projektide kirjutamine;

- iganädalased infotunnid lasteaia

töötajatele;

-uudsete tegevuste juurutamine laste

ja personali ürituste kavas;

- Lasteaia hea maine, erinevate

huvipoolte rahulolu;

- demokraatlik juhtimine;

- kujunevad välja lasteaia

traditsioonid ja sümboolika;

- saadakse projektidest

lisavahendeid õppe- ja kasvatustöö

ja vahendite mitmekesistamiseks;

-töötajad soovivad teha koostööd

ühtsete eesmärkide saavutamiseks

-töötajad on loovad ja

arenguvõimelised

- töötajad on rahul lasteaia

töösisekliimaga

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor,

lasteaia pidaja

direktor

direktor

direktor, õpetajad

direktor

direktor

eelarve

eelarve

eelarve

vajadusel

omafinatse

ering ja

projekti

vahendid

eelarve



24

-jätkuvad arenguvestlused töötajatega.

x

x

x

direktor

1.2.

Strateegiline

juhtimine

- Arengukava rakendamine, selle

tulemuslikkuse analüüs;

-ühtsete nõuete täitmine

nädalaplaanide koostamisel;

-õppeaasta tegevuskava täitmise

analüüs, analüütiliste kokkuvõtete

koostamine ja analüüsimine ning

esitamine juhatusele;

-sisehindamise läbiviimine;

-dokumentide arhiveerimine ja

analüüs;

- EHIS-s on õppeasutuse, laste ja

pedagoogide andmed muudetud

nõuetekohaselt ja tähtaegadest kinni

pidades;

-Arengukava eesmärkide täitmine;

- õppekava eesmärgid on

väljendatud mõõdetavalt;

- analüüsist tulenevaid seisukohti

arvestatakse järgmise õppeaasta

tegevuskava koostamisel;

- sisehindamise aruanne on

koostatud, parendusvaldkonnad

määratletud;

-dokumendid on arhiveeritud

vastavalt seadusele;

- EHIS-s lasteaia kohta käivad

andmed õiged;

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor, õpetajad

õpetajad

õpetajad, direktor

direktor

direktor

direktor

eelarve

eelarve



25

-õpetajad koostavad iga õppeaasta

lõpus eneseanalüüsi.

-arvestatakse õpetajate soove

täiendkoolituste valikul.

x x x õpetajad, direktor eelarve ja

võimaluse

d tasuta

koolitustek

s

2. Personalijuhtimine

Tegevus Saavutatav tulemus 2013 2014 2015 Vastutaja Finantseerimise

allikas

2.1.

Personali-

vajaduse

hindamine

- Arenguvestlused töötajatega;

-asendustöötaja leidmine haiguslehel

oleva töötaja asemel.

- Paranenud töökeskkond,

motiveeritud personal;

-on olemas asendustöötaja, keda

saab vajadusel igal ajal tööle

kutsuda.

x

x

x

x

x

x

direktor

direktor

lasteaia eelarve

lasteaia eelarve

2.2.

Personali

värbamine

- Personali värbamine vastavalt

lasteaia vajadustele.

-pakkuda gümnasistidele võimalust

osaleda töövarjupäeval ja jälgida

lasteaiaõpetaja tööd.

- Ametikohad on aastaringselt

komplekteeritud kvalifitseeritud

kaadriga;

-tutvustatakse lasteaiaõpetaja

elukutset ja tehakse koostööd teiste

asutustega.

x

x

x

x

x

x

direktor

direktor,

õpetajad

lasteaia eelarve

2.3.

Personali

- Pedagoogilise nõukogu ja töötajate

infokoosolekute korraldamine;

- Koosolekud toimuvad

regulaarselt;

x

x

x

direktor



26

kaasamine ja

toetamine

- huvigruppide tegevuse ja arutelude

organiseerimine;

-õpetajad soovivad tõsta ametijärku;

- personali ja teiste huvigruppide

aktiivne osalemine lasteaia

otsustusprotsessides ja

arendustegevustes, meeskonnatöö

efektiivsuse kasv;

-tõuseb õpetajate professionaalsus.

x

x

x

x

x

direktor

direktor

eelarve

2.4.

Personali

arendamine

- Personalile õppeaasta eesmärkidest

lähtuvate koolituste otsimine ja

korraldamine;

-tuleohutuse praktiline koolitus

töötajatele;

-koolitus kolleegilt kolleegile oma

lasteaias;

- teiste lasteaedade õpetajate töö

vaatlus;

- õpetaja-abide koolitamine

ametialastes ja pedagoogika alastes

teadmistes.

- õpetajatele õppekavaalaste

teadmiste andmine läbi sise- ja

väliskoolituse;

- personal oskab käituda

tuleõnnetuse korral;

- õpetaja saab õppekavaalaseid

teadmisi ja oskab anda tagasisidet;

-õpetaja õpib teiste kolleegide

kogemustest;

- õpetaja-abid on pädevad õpetajate

abistamisel õppe- ja

kasvatustegevuste läbiviimisel.

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor

direktor

direktor

direktor,

õpetajad

direktor

eelarve

eelarve

eelarve

2.5.

Personali

hindamine ja

motiveerimine

- Tunnustussüsteemi rakendamine;

- eneseanalüüsi rakendamine;

- töötajad on motiveeritud;

- töötajad oskavad analüüsida ja

hinnata oma tööd ja leida

parendusvõimalusi;

x

x

x

x

x

x

direktor,

lasteaia

pidaja

eelarve



27

-rahuloluuuringute ja arenguvestluste

läbiviimine;

-traditsiooniliste personalile suunatud

motivatsiooniürituste korraldamine.

- arenguvestlused ja eneseanalüüs

toimuvad regulaarselt ja -juhtkond

arvestab töötajate soovide ja

vajadustega;

- töötajad on rahul ja motiveeritud.

x

x

x

x

x

x

direktor

direktor,

lasteaia

pidaja

eelarve

3. Koostöö huvigruppidega


allikas

3.1.

Koostöö

kavandamine

-Uute koostööpartnerite leidmine;

- koostööplaanide tõhustamine ja

elluviimine;

-koostöö eest vastutajate

määramine;

- lapsevanemate ootuste ja rahulolu

väljaselgitamine;

- lasteaed on leidnud uusi

koostööpartneritega (nt

mänguasjade müüjad, koolid jne);

- toimiv koostöö huvigruppidega;

- iga töötaja teab oma vastutusala;

- lastevanemate kõrge rahulolu

lasteaia tegevustega, lapsevanemad

kaasatud õppe-kasvatustöö

planeerimisse;

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor

direktor,

õpetajad

kogu

personal,

direktor,

õpetajad

eelarve



28

-teiste haridusasutustega koostöö

algatamine, koostöös osalemine;

-huvigruppidele info kättesaadavuse

tagamine.

- on nn sõpruslasteaed, toimuvad

ühisüritused;

-toimiv lastevanemate list,

informatiivne kodulehekülg ja

infovoldik.

x

x

x

x

x

x

direktor,

õpetajad

direktor,

õpetajad

3.2.

Huvigruppide

kaasamine

- Lahtiste uste päevad

lastevanematele;

-lasteaia nõukogu liikmete

kaasamine lasteaia juhtimisse;

- perede kaasamine lasteaia

tegemistesse;

- koostöö koolidega, teiste

lasteaedadega;

- huvigruppidega infovahetus.

- Huvigruppide rahulolu koostööga,

- paraneb töökorraldus;

- lapsevanemad on kaasatud õppe-

kasvatustegevusse;

- lasteaed on praktikabaasiks ,

toimib koostöö ja suhtlus teiste

haridusasutustega;

- toimib kõiki osalisi rahuldav

infovahetus.

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor,

õpetajad

direktor

direktor

õpetajad

direktor

õpetajad

direktor

eelarve

3.3.

Huvigruppidega

koostöö

hindamine

- Huvigruppidele rahuloluküsitluste

korraldamine;

- küsitluste analüüsimine ja

tagasiside andmine huvigruppidele;

-toitlustusteenuse üle seire

teostamine;

- Huvigrupid on kaasatud

lasteaiaellu;

- suureneb huvigruppide rahulolu

lasteaia tegevusega;

- laste toitlustamine toimub

vastavalt Tervisetalituse ameti

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor

direktor

direktor

eelarve



29

-lasteaia territooriumi ja ruumide

korrashoiu üle seire teostamine.

nõuetele;

- toimiv hea koostöö majahaldaja ja

teiste koostööpartneritega.

x

x

x

direktor

4. Ressursside juhtimine


allikas

4.1.

Eelarveliste

ressursside

juhtimine

- Eelarve ettepanekute tegemisse

personali ja nõukogu kaasamine;

-eelarve koostamine koos lasteaia

pidajaga;

-eelarve kasutuse otstarbekuse

analüüs ja tagasisidestamine

huvigruppidele;

- lisaressursside hankimine

projektide kaudu;

-rahaliste vahendite leidmine

töötajate motiveerimiseks.

-Lasteaia efektiivne, arengukava

tegevuskavast lähtuv majandamine;

-eelarve sihtotstarbeline ja säästlik

kasutamine;

-huvigrupid on rahul lasteaia

juhtkonna ja tööga;

-võimalused õppe- ja metoodiliste

materjalide mitmekesistamiseks;

-lasteaia personal on motiveeritud ja

teotahteline.

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor,

personal,

nõukogu;

direktor,

lasteaia

pidaja;

direktor

direktor,

õpetajad

direktor,

lasteaia

pidaja

eelarve

eelarve



30

4.2.

Materiaal-

tehnilise baasi

arendamine

4.2.1.

Remonttööd

4.2.2.

Inventari

soetamine

- Lasteaia õuealale õueõppe

vahendite muretsemine;

- kasvu- ja õpikeskkonna

arendamine lähtuvalt laste vanusest

ja kehtivast seadusandlusest;

- lasteaia ruumide sanitaarremont;

- infotehnoloogiliste vahendite

kaasajastamine;

- uue külmkapi ja riiulite

hankimine.

- Lastel on mitmekesisemad

võimalused õuetegevusteks ja

õppimiseks;

- olemas on õppemetoodiline

materjal ja mängud igale

vanuserühmale;

- ruumid on vastavalt vajadusele

remonditud;

-õpetajatel on korralikud arvutid ja

kahe rühma peale üks

mobiiltelefonlapsevanematega

suhtlemiseks;

- lasteaiale on soetatud vajaminev

uus inventar

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor,

lasteaia

pidaja

direktor

direktor,

lasteaia

pidaja

direktor

direktor,

lasteaia

pidaja

Lasteaia eelarve ja

KIK finantseering

eelarve

eelarve

eelarve

eelarve

4.3.

Inforessursside

juhtimine

- Infotehnoloogiavahendite

kasutamine infovahetuseks

lapsevanematega;

- sisehindamiseks kasutatava info

hankimine ja analüüsimine;

- sisehindamisaruande koostamine;

- kiire infovahetus lasteaia ja

lapsevanemate vahel, töötab

koduleht ja rühmade meililistid;

- lasteaia tegevuse edukas

toimimine;

x

x

x

x

x

x

x

direktor,

õpetajad

direktor

direktor

eelarve



31

- EHIS-e andmete korrektne ja

regulaarne täitmine.

-EHISEs kajastuvad andmed on

kooskõlas koha peal olevate

andmetega nii pedagoogide registris

kui ka õppurite registris

x

x

x direktor

5. Õppe- kasvatusprotsess


allikas

5.1.

Lapse areng

- Laste arengukeskkonna

uuendamine ja kaasajastamine;

lasteaias tegutseb eelkool;

- koolivalmiduse kujunemise

toetamine, hindamine;

- lapse arengu jälgimine,

dokumenteerimine, analüüs;

- Turvaline ja arendav keskkond,

lapsel on võimalus aktiivselt

tegutseda;

-kooliminevad lapsed on

omandanud 6-7 aastaste laste

õpitulemused;

- saavutatud on kooliminevale

lapsele vajalik vaimne, sotsiaalne,

emotsionaalne jm arengutase ja

lasteaia lõpetanud lastele

väljastatakse koolivalmiduskaart;

- lapse arengut analüüsitakse ja

antakse tagasisidet lapsevanemale;

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor,

lasteaia

pidaja,

direktor

õpetajad,

direktor

õpetajad

Eelarve, projektid

eelarve



32

- perevestluste läbiviimine;

- arengulise ja hariduslike

erivajaduste märkamine ja

toetamine, tugisüsteemide

rakendamine;

-lastele huvitegevuses osalemiseks

võimaluste loomine;

-lastele konkurssidel, näitustel,

võistlustel osalemiseks võimaluste

loomine.

- toimuvad arenguvestlused

lapsevanematega;

- vähemalt kord aastas toimub

logopeediline kontroll, vanematele

antaks informatsiooni edasise

tegevuse suhtes;

-lapsed osalevad lasteaias

toimuvates huvialaringides;

- lapsed saavad erinevaid kogemusi

väljastpoolt lasteaeda.

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

õpetajad

direktor,

õpetajad

direktor,

õpetajad

direktor,

õpetajad

eelarve

lapsevanemad

5.2.

Õppekava

- Toimub pidev õppekava

arendustöö;

-lasteaia õppekavasse on lisatud

valdkonnad – õuesõpe,

meediakasvatus;

- Tulemuslik õppe- ja kasvatustöö

juhtimine ja läbiviimine;

- on tagatud lasteaia eripära

arvestades lastele rõõmupakkuv

loodusharidus;

- lastel on kujunenud tegelikkusele

vastav maailmapilt;

-lasteaed on arengut väärtustav

õppeasutus;

x

x

x

x

x

x

direktor,

õpetajad

direktor,

õpetajad

eelarve



33

-õppekava toetavate projektide

kirjutamine ja läbiviimine;

-huvigruppide kaasamine õppekava

arendustöösse;

-töötajate kogemusreiside

korraldamine teiste lasteaedade

õppekava arendustööga

tutvumiseks;

-õppekava täitmise jälgimine ja

analüüs;

-õppekava õpivaldkondade sisude

täiendamine lapse arengu hindamise

tulemuste analüüsist lähtuvalt.

- õppe- ja kasvatustöö tulemuslik

läbiviimine;

-toimiv koostöö erinevate

huvigruppide vahel;

-õpetajad saavad kogemusi

igapäevatöö mitmekesistamiseks

laste õpetamisel;

-õpetajad täidavad lasteaia

õppekava;

-lapsest lähtuv tulemuslik õppe- ja

kasvatustöö.

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

direktor,

õpetajad

direktor

direktor

direktor

direktor,

õpetajad

projektidest

saadav raha

5.4.

Väärtused

ja eetika

- Ühiste kasvatusväärtuste

väljaselgitamine koostöös

lapsevanematega;

- lapsevanemate toetamine,

nõustamine õppe- ja

kasvatusküsimustes, lapsevanemate

- Heal tasemel koostöö kolmel

tasandil: laps-lapsevanem-lasteaed;

- lasteaed on tunnustatud

koostööpartnerite ja huvigruppide

poolt;

x

x

x

x

x

x

õpetajad,

direktor

õpetajad,

direktor

eelarve

eelarve



34

koolitamine;

- organisatsioonikultuuri kõrge

taseme loomine ja hoidmine;

- lasteaia õppekavasse on

integreeritud väärtuskasvatus

(kombed, loodushoid, omakultuur,

teiste rahvuste kultuur);

-lastele positiivsete isikuomadustele

suunatud lasteürituste korraldamine;

-väärtuskasvatuse alase

õppekirjanduse ja –materjalide

hankimine;

-võimalikult palju õppekäike nii

lasteaia ümbruses kui kodulinna

asutustes;

-rühmareeglite koostamine koostöös

lastega.

- laps on saavutanud sotsiaalse

koolivalmiduse;

-laps oskab oma käitumist

analüüsida ja teistega arvestada

-toimub laste kombeõpetus läbi

erinevate jutustuste, käitumiste, -

mängude, ürituste;

-on olemas mitmekesine

õppematerjal väärtuskasvatuse

toetamiseks;

-laps õpib läbi nähtu ja kogemuse;

-laps teab ja täidab ühisreegleid

rühmas, laps oskab oma käitumist

analüüsida.

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

õpetajad,

direktor

õpetajad,

direktor

direktor,

õpetajad

direktor,

õpetajad

direktor,

õpetajad

õpetajad

Eelarve ja

lapsevanemad

eelarve



35

FINANTSEERIMISE PÕHIMÕTTED

Lastevanemate poolt makstav tasu koosneb õppemaksust ja toidupäevade maksumusest.

Õppemaks ja toitlustustasu suurus ja tasumise kord määratakse lasteaia ja lapsevanema

vahelise lepinguga.

Muude kulude (lasteaia majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning

õppevahendite kulud) katmine toimub lasteaiale laekunud tuludest.

Õppemaksu suuruse määrab eralasteaia pidaja ja see fikseeritakse lapsevanema ja lasteaia

pidaja vahelises lepingus. Õppemaksu suurus on 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga

alammäärast. Õppemaks tõuseb vastavalt palga alammäära tõusuga. Samuti toetab linn

eralasteaeda jätkuvalt ka jooksvate kulude katmisel (pearaha).



36

ARENGUKAVA MUUTMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Arengukava täitmisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogilise nõukogu koosolekul, kus

vaadatakse üle arengukava põhisuundade ja valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse

muudatused. Ettepanekud täienduste ja muudatuste suhtes esitatakse lasteaia nõukogule. Arengukava

kinnitab lasteasutuse pidaja.

Lasteaia arengukava kuulub muutmisele seoses:

muudatustega haridusalases seadusandluses;

muudatustega riiklikus õppekavas;

muudatustega lasteaia investeeringutes ja eelarves;

lasteaia arengukavas määratud tähtaja möödumisega.

Arengukava on kinnitatud MTÜ Puhhi Lastehoid juhatuse otsusega nr.6, 16.01.2013

MTÜ Puhhi Lastehoid · 2013-05-17 · Lasteaed korraldab üks kord aastas (sügisel või kevadel)...

Documents

Transcript of MTÜ Puhhi Lastehoid · 2013-05-17 · Lasteaed korraldab üks kord aastas (sügisel või kevadel)...