määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi ... · Pärast vähenemist 2015. aastal...
Transcript of määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi ... · Pärast vähenemist 2015. aastal...
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 22.2.2017
SWD(2017) 72 final
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT
2017. aasta aruanne Eesti kohta
Lisatud dokumendile:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
KESKPANGALE JA EURORÜHMALE
Euroopa poolaasta 2017: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning
määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi tulemus
{COM(2017) 90 final}
{SWD(2017) 67 final - SWD(2017) 93 final}
Kokkuvõte 1
1. Majanduse olukord ja väljavaated 5
2. Edusammud riigipõhiste soovituste järgimisel 12
3. Reformiprioriteedid 16
3.1. Riigi rahandus ja maksustamine 16
3.2. Finantssektor 18
3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika 21
3.4. Investeeringud 28
3.5. Poliitika sektorite kaupa 35
3.6. Avalik haldus 40
A. Ülevaatetabel 43
B. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabel 47
C. Standardtabelid 48
Viited 54
TABELITE LOETELU
1.1. Peamised majandus-, finants- ja sotsiaalnäitajad – Eesti 10
2.1. 2016. aasta riigipõhiste soovituste hindamise kokkuvõte 13
3.2.1. Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad – kõik Eestis tegutsevad pangad 18
B.1. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabel – Eesti 47
C.1. Finantsturu näitajad 48
C.2. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad 49
C.3. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad (jätk) 50
C.4. Tooteturu tulemus- ja poliitikanäitajad 51
C.5. Keskkonnahoidlik majanduskasv 52
JOONISTE LOETELU
1.1. SKP reaalkasv ja selle komponendid 5
1.2. Kvartali THHI-inflatsioon (aastapõhine muutus protsentides) 6
1.3. Tööjõu ühikukulu muutuse jaotus Eestis (ja euroalas) 7
SISUKORD
1.4. Välispositsiooni jaotus (jooksevkonto ja kapitalikonto) 7
1.5. Ekspordi turuosa jaotus – Eesti 8
1.6. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon (% SKPst) 8
1.7. Netolaenuandmine/-võtmine sektorite lõikes (% SKPst) 9
3.1.1. Omandimaksudest saadav tulu protsendina SKPst (2014) 16
3.1.2. Maksukiilud ühe palgasaajaga perede puhul, erinevad sissetuleku tasemed (2015) 17
3.2.1. Ettevõtete laenude hind 19
3.2.2. Finantssektoriväliste ettevõtete rahastamine (2015) 19
3.2.3. Laenuandmine finantssektorivälistele ettevõtetele ja eluaseme omandamiseks 20
3.2.4. Eluasemehinnaindeksi ja eluasemelaenude muutus – Eesti 20
3.3.1. Tööturu pingestumine 21
3.3.2. Korrigeerimata sooline palgalõhe 22
3.3.3. Tööturutulemused kvalifikatsiooni ja soo lõikes 24
3.3.4. Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning selle komponendid (AROP, SMD, LWI) 25
3.4.1. Ekspordi turuosa kasv kaupade ja teenuste väärtuse alusel 28
3.4.2. Eesti kaupade eksport Venemaale ja mineraalkütuse eksport (aastapõhine muutus
protsentides) – euro ja rubla vahetuskurss 28
3.4.3. Ekspordi dünaamika ja konkurentsivõime (kaubad) kümne peamise sihtriigi suhtes (2014–
2015) – Eesti 29
3.4.4. Reaalne tegelik vahetuskurss (REER), nominaalne tegelik vahetuskurss (NEER) ja suhteline
tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) – Eesti 29
3.4.5. Nominaalpalga kasv Eestis võrreldes palga võrdlusnäitajatega 30
3.4.6. Ettevõtete kasum ja investeeringud Eestis – majandustegevus ja töötlev tööstus kokku 31
3.4.7. Eesti tootmistegurite kogutootlikkus aastatel 2007–2015 – indeks (2010 = 100) 32
3.4.8. Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel – kogu Eesti majandus ja töötlev tööstus 32
3.5.1. Euroopa Patendiametile esitatud patenditaotlused (prioriteediaastate lõikes,
miljoni tööjõu hulka kuuluva elaniku kohta) 35
3.5.2. Intellektuaalomandi välismaal kasutamise eest makstud tasu, % SKPst 36
TEKSTIKASTIDE LOETELU
2.1. ELi eelarve panus Eesti struktuurireformidesse 14
3.4.1. Eesti investeerimisprobleemid ja reformid 32
3.6.1. Valitud tähtsamad teemad: töövõimereform ja hea koht rahvusvahelises oskuste uuringus 42
1
Käesolevas aruandes hinnatakse Eesti majandust
Euroopa Komisjoni iga-aastase majanduskasvu
analüüsi taustal, mis avaldati 16. novembril 2016.
Komisjon kutsub analüüsis ELi liikmesriike üles
suurendama jõupingutusi majanduspoliitika
kolmes prioriteetses valdkonnas – investeeringute
suurendamine, struktuurireformide elluviimine ja
vastutustundliku eelarvepoliitika tagamine. Seda
tehes peaksid liikmesriigid keskenduma sotsiaalse
õigluse edendamisele, et tagada kaasavam
majanduskasv.
Eesti SKP reaalkasv vähenes 2016. aastal
1,1 %ni, kuid peaks alates 2017. aastast olema
taas üle 2 %. Eesti majandust pärssisid 2016.
aastal nõrk välisnõudlus ja nii avaliku sektori kui
ka erasektori investeeringute nappus, samas kui
püsivalt tugev palgakasv aitas hoida eratarbimist ja
elamuehitust suhteliselt kõrgel tasemel. Eesti
majanduskasv oli 2016. aastal 1,1 %, kuid peaks
järgmistel aastatel prognooside kohaselt kiirenema
tasemele üle 2 %, kuna välisnõudlus ja ettevõtete
investeeringud peaksid järk-järgult taastuma.
Samal ajal peaks kodumajapidamiste tarbimine
aeglustuma jätkusuutlikumale tasemele, mis on
tingitud aeglasemast palgakasvust tänu avaliku
sektori palgakasvu piiramise poliitikale ja
erinevatele tööjõupakkumise suurendamise
reformidele. Eelarvepositsioon on jätkuvalt tugev,
mida iseloomustab eelarveülejääk ja väike
riigivõlg. Prognooside kohaselt peaks Eesti
eelarvepositsioon 2018. aastal siiski mõningal
määral nõrgenema, kuna ametisse astunud uus
valitsus kavatseb rakendada ekspansiivsemat
eelarvepoliitikat.
Eestis on üks ELi kõige paremini toimiv
tööturg, kuid probleemiks on tööealise
elanikkonna vähenemine. Eesti tööturg on
paindlik, tööturul osalemise ja tööhõive määr on
kõrge ning töötuse määr on madal. Samal ajal
peaks tööealine elanikkond elanikkonna
vananemise ja püsiva väikese sündimuse tõttu
järgmisel kümnendil vähenema. See soodustab
tööturu jätkuvat pingestumist, tekitades püsiva
palgakasvusurve. See seab ohtu ettevõtete
kasumlikkuse, konkurentsivõime ja üldise
pikaajalise majanduskasvu.
Käimasolevad tööturureformid peaksid siiski
tööjõupakkumist suurendama ja ülemäärase
palgakasvu ära hoidma. Tänu töövõimereformi
jõustumisele tuuakse töövõimetuspensionärid
tagasi tööturule. Suurenev tööjõupakkumine peaks
palgakasvu aeglustama. Tööjõupakkumist aitavad
edendada ka muud käimasolevad reformid, millega
suurendatakse tööstiimuleid, vähendatakse soolist
palgalõhet ja parandatakse lastehoiu
kättesaadavust. Ka käimasolev kohalike
omavalitsuste reform peaks muutma tööturu
elavdamise poliitika tulemuslikumaks, kuna
sellega tõhustatakse kohalikke sotsiaalteenuseid.
Tööjõu ja oskuste nappus peaks tänu võetavatele
meetmetele vähenema. Eelkõige on hiljuti
vähendatud majandusliku sisserände piiranguid.
Eestil läheb hariduse ja koolituse valdkonnas
üldiselt hästi. Eestis omandab kolmanda taseme
hariduse suur hulk inimesi ning riigi tulemused
rahvusvahelistel oskuste uuringutel on head. Ka
osalemine elukestvas õppes on üle ELi keskmise.
Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte
osakaal on siiski jätkuvalt üle strateegia „Euroopa
2020“ sihttaseme.
Eesti majandus on Põhjamaadest
naaberriikidega ja euroalaga hästi
integreeritud, kuid välismaiste
otseinvesteeringute maht jääb allapoole
pikaaegset keskmist. Eesti ja tema naaberriikide
tihedaid sidemeid iseloomustab sektorisiseste
kaubavoogude suur osakaal. Viimastel aastatel on
välismaiste otseinvesteeringute kasv töötleva
tööstuse sektoris ning kutse-, teadus- ja
tehnikaalases tegevuses jäänud allapoole Eesti
pikaajalist keskmist.
Pärast vähenemist 2015. aastal Eesti eksport
2016. aastal taastus ja peaks edaspidi veelgi
paranema. Turuosa vähenemine 2015. aastal oli
peamiselt tingitud naaberriigi Venemaa valuuta
järsust nõrgenemisest ja naftahindade langusest
maailmaturul, mille tagajärjel vähenes Eesti
põlevkivisektori konkurentsivõime. Kumbi neist
teguritest ei tohiks prognooside kohaselt uuesti
esile kerkida. 2016. aastal kaupade eksport
tugevasti taastus ja Eesti kaubandusbilansi ülejääk
suurenes.
Sellest hoolimata domineerivad Eesti
majanduses traditsioonilised sektorid, kus
teadus- ja arendustegevuse osakaal on väike.
Töötlevas tööstuses näib Eesti ekspordistruktuur
jätkuvalt nihkuvat pigem väikese väärtusega
kaupade suunas. Samuti on põhivara töötaja kohta
jätkuvalt suhteliselt vähe. 2015. aastal jäid
KOKKUVÕTE
Kokkuvõte
2
investeeringud intellektuaalomandiga seotud
toodetesse oluliselt allapoole ELi keskmist ja
töötleva tööstuse sektoris näisid need juba olevat
mõjutatud ettevõtete kasumi järkjärgulisest
vähenemisest. Ettevõtete kulutused teadus- ja
arendustegevusele on siiski hiljuti jätkanud
suurenemist, mis annab alust loota, et
innovatsioonitulemused paranevad. Üldiselt on
strateegilised investeeringud teadus- ja
arendustegevusse Eesti jaoks jätkuvalt väga
olulised.
Eluasemeturuga seotud riske võib pidada
piiratuks. Eluasemelaenude mahu kasv oli 2016.
aastal tugev, kuid eluasemehinnad stabiliseerusid,
kuna pakkumine jõudis nõudlusele järele.
Karmistatud on finantsvaldkonda reguleerivaid
õigusakte, mille eesmärk on vähendada
finantssüsteemi kui terviku riski, ja piiratud
eluasemelaenude intressimaksete maksustatavast
tulust mahaarvamise võimalusi. Oht, et
kinnisvarasektori negatiivne mõju kandub üle
majandus- ja finantssektori stabiilsusele, näib
väike. Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad
osutavad, et pangandussektor on stabiilne.
Üldiselt on Eesti teinud mõningaid edusamme
2016. aasta riigipõhiste soovituste järgimisel.
Tööturu ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tehti
mõningaid edusamme kvaliteetsete
sotsiaalteenuste pakkumisel kohalikul tasandil,
muu hulgas kohalike omavalitsuste reformi
vastuvõtmise ja rakendamise kaudu. Vähest edu on
saavutatud soolise palgalõhe vähendamise
meetmete vastuvõtmisel ja rakendamisel.
Mõningaid edusamme on tehtud teadus- ja
arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate
erainvesteeringute edendamisel, tugevdades muu
hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd.
Eesti on juba saavutanud mitmed strateegia
„Euroopa 2020“ riiklikud eesmärgid, kuid mõni
valdkond teeb jätkuvalt muret. Eesti on ületanud
oma tööhõiveeesmärgi, kuigi sellele aitas kaasa
tööealise elanikkonna vähenemine. Teadus- ja
arendustegevuse valdkonnas on Eesti oma
riiklikust eesmärgist kaugenemas.
Energiavaldkonnas peaks Eesti suure varuga
täitma kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia
riiklikud eesmärgid. Eesti on oma energiatõhususe
eesmärgid täitnud, kuid asjaomaste tasemete
hoidmine aastani 2020 saab olema raske.
Haridusvaldkonnas on Eesti juba saavutanud
kolmanda taseme hariduse eesmärgi, kuigi
probleemiks on märkimisväärne sooline
ebavõrdsus naiste kasuks. Haridussüsteemist
varakult lahkunud noorte osakaalu vähendamise
eesmärgi täitmine on jätkuvalt probleem ning Eesti
kaugeneb veelgi suhtelise vaesuse määra
alandamise riiklikust eesmärgist (15 %).
Käesoleva riigiaruande peamised järeldused ja
nendega seotud poliitikaväljakutsed on järgmised.
Tööealise elanikkonna vähenemisega
võib aastateks kaasneda pingeline
olukord tööturul. Püsivate
demograafiliste probleemide tõttu on
oluline jätkata selliste poliitikameetmete
kohaldamist, mille eesmärk on kaasata
tööturule väikese sissetulekuga inimesed,
puudega inimesed ja väikeste lastega
emad. Aktiivsuse määra suurendamiseks
on kehtestatud suuremad tööstiimulid.
Töövõimereformi eesmärk on suurendada
tööjõupakkumist, tuues märkimisväärse
hulga mitteaktiivseid inimesi tagasi
tööturule. Reformi rakendamine algas
2016. aastal ja esialgsed märgid näivad
positiivsed, kuna üldine tööjõupakkumine
on suurenenud. Tööjõud peaks järgmistel
aastatel suurenema tööhõivest siiski
kiiremini. Lisaks on hiljuti vähendatud
majandusliku sisserände mitmeid
piiranguid. Samal ajal parandatakse
lastehoiuteenuste kättesaadavust.
Probleemiks on siiski jätkuvalt sooline
palgalõhe. Kuigi selle probleemi
lahendamiseks on juba võetud meetmeid,
on soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja
vanemapuhkuse süsteemi õiguslikud
muudatused veel menetlemisel.
Kutseharidussüsteemist varakult
lahkumisega seotud olukord on
paranenud.
Ebavõrdsus, suhteline vaesus ja
sotsiaalne tõrjutus jätkasid järg-järgult
suurenemist ja tervisenäitajad on
endiselt oluline probleem. Ebavõrdsus
on viimastel aastatel suurenenud ja on
nüüd oluliselt üle ELi keskmise. Hüvitiste
(eelkõige pensionid, sotsiaaltoetused ja
töötushüvitised) kasv jääb maha
turupõhise sissetuleku kasvust. Eesti
Kokkuvõte
3
proportsionaalse tulumaksusüsteemi
võime jõukust ümber jagada on piiratud,
kuid hiljutised meetmed muudavad
maksusüsteemi progressiivsemaks,
suurendades maksuvaba tulu, mis sõltub
sissetuleku suurusest. Samal ajal on
oodatava eluea, eeldatavate tervena
elatavate eluaastate ja ennetatava
suremuse näitajad ELi keskmisest
halvemad, pidades silmas, et Eestil on
probleeme hooldusteenuste lõimimise
ning õendusteenuste ja eriarstiabi
kättesaadavusega.
Tööjõukulud töötaja kohta 2016. aastal
jätkuvalt suurenesid, mis ohustab
konkurentsivõimet. Tööjõukulude
suurenemine töötaja kohta oli peamiselt
tingitud tugevast palgakasvust, kuid
sellele aitas kaasa ka negatiivne
tootlikkuse kasv. Kuna Eesti väike ja
avatud majandus on peamiselt nn
hinnavõtja ja sõltub välishindadest,
kajastub tugev palgakasv kõigepealt
kasumlikkuse vähenemises. Lühiajalises
perspektiivis võib see pärssida
investeeringuid, eelkõige Eesti töötleva
tööstuse sektorisse. Jätkuv tugev
palgakasv, mis ületab tootlikkuse kasvu,
võib keskpikas perioodis vähendada
konkurentsivõimet.
Ettevõtete jätkuvalt ebapiisavad
investeeringud tehnoloogia
arendamisse ja teadussaavutuste
ebapiisav turustamine on peamised
probleemid, mis pärsivad tootlikkuse
kasvu, eksportkaupade lisandväärtuse
suurenemist ja potentsiaalse
majanduskasvu edendamist. Ettevõtete
ja teadusasutuste vahelise lepingulise
teadustegevuse maht 2015. aastal
suurenes, kuid kahe sektori vaheline
koostöö on jätkuvalt siiski piiratud.
Sellega kaasnes ikka veel väike
patenditaotluste arv. Ettevõtluse vaimus
toimuvat avastamisprotsessi ei ole veel
taaskäivitatud. Teadlasekarjääri vähene
atraktiivsus ja suhteliselt madal teaduse
tipptase on omavahel seotud probleemid.
Eesti on veelgi parandanud
ettevõtluskeskkonda, kuid mõnes
valdkonnas on jätkuvalt probleeme.
Eestis on käimas mitu projekti, mille
eesmärk on vähendada regulatiivset
koormust, bürokraatiat ja eri avalike
asutuste ülesannete kattuvust. Kuid
ettevõtluskeskkonda nõrgendab asjaolu, et
ikka veel on riiklike normidega
reguleerimata äriühingute registrijärgse
asukoha viimine Eestisse ja Eestist välja.
Pikk maksejõuetusmenetlus ja
ebapiisavalt kaitstud vähemusaktsionäride
õigused äriühingute üldjuhtimisel on
jätkuvalt institutsionaalsed
investeerimistõkked.
Maksusüsteem soodustab üldiselt
majanduskasvu, kuid
maksukategooriaid, mida peetakse
majanduskasvu kõige vähem
pärssivaks, kasutatakse ikka veel
üksnes piiratud määral.
Maksukogumine on jätkuvalt üldiselt
tõhus ja hiljutised meetmed
maksukuulekuse suurendamiseks on
olnud tulemuslikud. Eesti kasutab siiski
ebapiisavalt teatavaid majanduskasvu
soodustavaid maksukategooriaid, nagu
omandi- ja transpordimaksud.
CO2-heite ja ressursimahukuse tase on
jätkuvalt kõrge. See on peamiselt
tingitud sellest, et Eesti toodab elektri- ja
soojusenergiat põlevkivist.
Transpordisektori kasvuhoonegaaside
heide ja energiatarbimine on alates 2005.
aastast suurenenud, samas kui
transpordimaksud on peaaegu olematud,
mis ei soodusta maanteetranspordi
energiatõhusust. Käimas on arutelud
heitepõhise sõidukite registreerimismaksu
võimaliku kehtestamise üle.
Eestis on käimas kohalike
omavalitsuste reform eesmärgiga
parandada kohaliku tasandi avalikke
teenuseid ja valitsemist ning
suurendada tõhusust. Koostamisel on
kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse
ülesannete jaotust ning kohalike
omavalitsuste rahastamise põhimõtteid
Kokkuvõte
4
käitlevad õigusnormid. Stiimuleid
kohalikele omavalitsustele kohaliku
arengu ja ettevõtluse edendamiseks ei ole
veel vastu võetud.
5
SKP kasv
Eesti majanduskasv aeglustus 1,4 %-lt 2015.
aastal ligikaudu 1,1 %-le 2016. aastal (vt joonis
1.1). Peamiseks kasvumootoriks jäi eratarbimine,
mida toetas kiire ja püsiv palgakasv. Sellel oli SKP
kasvule siiski üksnes piiratud positiivne mõju,
arvestades et impordi (eriti autoimport) osakaal
eratarbimises oli suur. Kuigi eksport tänu Eesti
peamiste kaubanduspartnerite suuremale
nõudlusele taastus, valmistas investeeringute kasv
kolmandat aastat järjest pettumuse. See kajastas
peamiselt ELi vahendite väga järkjärgulist
kasutuselevõttu ja ettevõtete jätkuvalt ebapiisavaid
investeeringuid seadmetesse ja ehitusse. Avaliku
sektori tarbimine kasvas pisut, tänu millele jäi riigi
rahanduse seisund tugevaks.
Prognoosi kohaselt peaks Eesti SKP reaalkasv
olema 2017. aastal 2,2 % ja 2018. aastal 2,6 %,
kuna piirkondlik nõudlus peaks suurenema.
Välisnõudlus, eelkõige Soomes ja teistes Balti
riikides, peaks prognoosi kohaselt suurenema.
Samal ajal peaks Eesti põlevkivisektor ja sellega
seotud eksport saama kasu naftahindade tõusust.
Teenustesektoris peaks tugev kõrgtehnoloogiline
eksport suurel määral kompenseerima
transporditeenuste mahu vähenemist, mis on
tingitud naaberriigi Venemaaga seotud
transiitkaubanduse vähenemisest. Üldiselt peaks
kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo
jääma prognoosiperioodil positiivseks. Kuna
impordimahukad investeeringud peaksid jätkuma,
peaks netoekspordi panus majanduskasvu jääma
sel ja järgmisel aastal siiski negatiivseks.
Üldiselt peaksid investeerinud 2017. ja 2018.
aastal suurenema, kuna ELi uus programmitöö
periood saab sisse täishoo ja tööstussektori
kindlustunne kasvab. Paranev piirkondlik
nõudlus peaks tööstussektori kindlustunnet
suurendama. Selle tulemusel peaksid Eesti
ettevõtted investeeringuid sel ja järgmisel aastal
suurendama. Samal ajal peaksid avaliku sektori
investeeringud järsult kasvama, kuna ELi uue
programmitöö perioodi raames on suuremat osa
projekte rakendama hakatud.
Eratarbimise kasv peaks 2017. ja 2018. aastal
pisut aeglustuma, kuna tarbijahindade
suurenemine pärsib reaalsissetulekute kasvu.
Sellest hoolimata peaks prognoosiperioodil jääma
peamiseks kasvumootoriks sisenõudlus, mida
toetab jätkuv tugev palgakasv.
Joonis 1.1. SKP reaalkasv ja selle komponendid
(1) Aastate 2016–2018 prognoosid põhinevad eeldusel, et
poliitikat ei muudeta.
Allikas: Euroopa Komisjon
Potentsiaalne majanduskasv
Üldiselt näib, et Eesti potentsiaalne kasvumäär
on siiski vähenemas. Kuigi ELi arenenumatele
majandustele järelejõudmise protsess peaks
jätkuma, peaks tööealise elanikkonna pidev
vähenemine pärssima kasvupotentsiaali.
Inflatsioon
Inflatsioon peaks pärast pikka väikese
inflatsiooni perioodi järgmistel aastatel
suurenema (vt joonis 1.2). Ülemaailmsete
energiahindade prognoositava tõusu, tugeva
palgakasvu ja aktsiiside märkimisväärse
suurendamise tulemusel peaks inflatsioon
kiirenema 2017. ja 2018. aastal peaaegu 3 %ni.
Tööturg
Tööturg on jätkuvalt tugev, kuid tööhõive ja
töötuse näitajad on viimastel kuudel püsinud
muutumatuna, mis kajastab tagasihoidlikku
SKP kasvu. Tööjõus osalemise määr on jõudnud
kõigi aegade haripunkti 70 %, mis on seni aidanud
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
10 11 12 13 14 15 16 17 18
pro
tsen
dip
unkti
NetoeksportTarbimineInvesteeringud (GFCF)Investeeringud varudesseSKP reaalkasv
1. MAJANDUSE OLUKORD JA VÄLJAVAATED
1. Majanduse olukord ja väljavaated
6
kompenseerida tööealise elanikkonna vähenemist.
Tänu töövõimereformile (vt täpsemalt punkt 3.3)
peaks tööhõive aastatel 2017–2018 jätkuvalt pisut
suurenema. Samal ajal peaks töötus
märkimisväärselt suurenema: ligikaudu 6½ %-lt
2016. aastal tasemele üle 8 % 2018. aastal. See on
tingitud sellest, et paljud töövõimetuspensionärid
vajavad pärast pikka tööturult eemalolekut enne
tööturule naasmist koolitust.
Joonis 1.2. Kvartali THHI-inflatsioon (aastapõhine muutus
protsentides)
Allikas: Euroopa Komisjon
Sotsiaalprobleemid
Sissetulekute ebavõrdsus on suurenenud ja on
üks ELi suuremaid, samas kui hiljutised
vaesusnäitajad osutavad erinevatele
suundumustele. 20 % jõukamate leibkondade
sissetulekute suhe 20 % vaesemate leibkondade
sissetulekutesse suurenes 5,4-lt 2012. aastal 6,2-le
2015. aastal ning on nüüd ELis suuruselt
seitsmendal kohal. Põhitegur näib olevat suur
palgaerinevus, mis on tingitud kõrgema
kvalifikatsiooniga töötajate tugevast palgakasvust.
Absoluutarvudes on 10 % vaesemate leibkondade
sissetuleku kasv jäänud maha mediaansissetuleku
kasvust (1). Seda soodustab asjaolu, et hüvitiste
(eelkõige pensionid ja töötushüvitised) kasv jääb
maha turupõhise sissetuleku kasvust. Selle
tagajärjel on suurenenud ka suhtelise vaesuse määr
(1) Kuigi 10 % madalaima sissetulekuga leibkondade kasutada
oleva tulu reaalkasv oli 7 % (sissetulekuid ja
elamistingimusi käsitlev ELi statistika 2015), jääb see alla
mediaansissetuleku kasvu (9 %).
15,8 %-lt 2010. aastal 21,6 %-le 2015. aastal, mis
on 4,3 protsendipunkti üle ELi keskmise (2) (vt
punkt 3.3). Ebavõrdsust suurendab veelgi
proportsionaalne tulumaksusüsteem, millel on
piiratud ümberjagamismõju. Pidades silmas, et
kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate kiire
palgakasv on turupõhiste sissetulekute ebavõrdsust
suurendanud, on maksu- ja toetussüsteemid selle
leevendamisel osutunud suhteliselt ebatõhusaks
(3). Netojõukuse (koguvara ja kõigi kohustuste
vahe) seisukohast oli Eesti kodumajapidamistel
2014. aastal üldiselt varasid rohkem kui võlgu.
Üldiselt on netojõukuse ebavõrdsus (4) Eestis üks
ELi kõige suuremaid (EKP, 2016).
(2) Suures materiaalses puuduses ja väga madala tööhõivega
leibkondades elava elanikkonna osa on siiski tublisti alla
ELi keskmise ja väheneb.
(3) Gini indeks enne makse ja toetusi (sealhulgas pensionid)
oli 2014. aasta andmete põhjal 51,6, kusjuures pärast
makse ja toetusi vähenes see tasemele 35,6. Vahe (Eesti
puhul 16,0) mõõdab maksu- ja toetussüsteemi
tulemuslikkust ebavõrdsuse vähendamisel. See on tugevasti
alla ELi keskmist vahet 19,3. Gini indeks on tavapärane
sissetulekute ebavõrdsuse hindamise vahend. Koefitsient
100 osutab täielikule ebavõrdsusele (st kogu sissetuleku
teenib üks isik) ja koefitsient 0 osutab täielikule võrdsusele
(st kõigi sissetulek on sama).
(4) Koguvara ja kõigi kohustuste vahe.
-0,50
0,00
0,50
1,00
1,50
2,00
2,50
3,00
3,50
4,00
4,50
0 1 2 3 4
aasta
ne
mu
utu
s (
%)
Kvartalid
13 14 15
16 17 (prog.) 18 (prog.)
1. Majanduse olukord ja väljavaated
7
Joonis 1.3. Tööjõu ühikukulu muutuse jaotus Eestis (ja
euroalas)
Allikas: majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi
andmebaas AMECO
Konkurentsivõime
Tööjõu ühikukulu on viimastel aastatel
jätkuvalt tugevasti suurenenud, mis on tingitud
tugevast palgakasvust ja vähenevast
tootlikkusest (vt joonis 1.3). Palgakasv on tingitud
piiratud tööjõupakkumisest seoses tööealise
elanikkonna vähenemisega. Tööjõu nominaalse
ühikukulu kasv peaks aastatel 2017–2018
aeglustuma tänu tootlikkuse suurenemisele, kuna
väliskaubandus elavneb. Lisaks peaksid hakkama
vilja kandma tööjõupakkumise suurendamise
meetmed ning rändesaldo on muutunud
positiivseks. Samas on kiire palgakasv ja aeglane
tootlikkuse kasv probleemid, mille mõju
konkurentsivõimele tuleb veel mõnda aega
põhjalikult jälgida (vt põhjalik käsitlus punktis
3.4).
Joonis 1.4. Välispositsiooni jaotus (jooksevkonto ja
kapitalikonto)
Allikas: Euroopa Komisjon: Eurostat
Jooksevkonto
Eesti jooksevkonto peaks olema jätkuvalt
ülejäägis, kuigi see väheneb. Ülejääk 2,1 %
SKPst 2015. aastal (vt joonis 1.4) vähenes 0,6 %-le
2016. aastal ja peaks veelgi vähenema: 0,3 %-le
2017. aastal ja 0,0 %-le 2018. aastal. Ülejääk
tuleneb peamiselt kaubandusbilansist, eelkõige
teenuste ekspordist. Koos impordi prognoositava
elavnemisega, mis on seotud investeeringute kasvu
taastumisega, peaks kaubandusbilansi ülejääk
järgmistel aastatel mõnevõrra vähenema.
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10 11 12 13 14 15 16* 17* 18*
aasta
ne m
uutu
s (%
)
Inflatsioon (SKP deflaatori kasv)Reaalpalk töötaja kohtaTootllikkuse panus (miinusmärgiga)Nominaalne tööjõu ühikukuluNominaalne tööjõu ühikukulu euroalas
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
07 08 09 10 11 12 13 14 15
% S
KP
st
Kapitalikonto (KK)
Kaubandusbilanss - teenused
Kaubandusbilanss - kaubad
Kaubandusbilanss
Jooksevkonto (JK)
Netolaenuandmine/-võtmine (JK+KK)
1. Majanduse olukord ja väljavaated
8
Joonis 1.5. Ekspordi turuosa jaotus – Eesti
Allikas: Euroopa Komisjon
Eesti ekspordi turuosa on vähenenud (vt joonis
1.5). Eesti ekspordi turuosa suurenes kohe pärast
finantskriisi lõppu, millega kaasnes tootlikkuse
kasv ja palkade vähenemine, kuid 2015. aastal
vähenes turuosa nii väärtuse (–7,9 %) kui ka mahu
(–3,3 %) seisukohast. Eesti eksporti naaberriiki
Venemaale mõjutas tugevasti rubla nõrgenemine,
samas kui Eesti põlevkivisektor kannatas madalate
naftahindade tõttu. Samuti vähenes teenuste
eksport, kuna transiitkaubandus Venemaaga
vähenes veelgi. 2016. aastal ekspordi kasv jätkus,
kuna negatiivsete välisvapustuste mõju vaibus.
Pikas perspektiivis võib ekspordiväljavaateid
kahjustada palga ja tootlikkuse suundumuste
jätkuv erinevus, mis mõjutab Eesti
konkurentsivõimet. Konkurentsivõimet
käsitletakse põhjalikumalt punktis 3.4.
Joonis 1.6. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon
(% SKPst)
Allikas: Euroopa Komisjon
Üldine välispositsioon
Eesti negatiivne rahvusvaheline
netoinvesteerimispositsioon jätkab paranemist
(vt joonis 1.6). Rahvusvaheline
netoinvesteerimispositsioon oli 2015. aastal –
40,9 % SKPst, mis jätkuvalt ületab
makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse
tulemustabeli kohast künnist (–35 % SKPst), kuid
on vähenemas (vt joonis 1.7). See peaks paranema
ka järgmistel aastatel, pidades eelkõige silmas
prognoositud jooksevkonto ülejääki ja sellega
seotud positiivset netolaenuandmist muu maailma
suhtes. Suurem osa rahvusvahelisest
netoinvesteerimispositsioonist kajastab
välismaiseid otseinvesteeringuid (stabiilne
komponent) ja Eestil on turukõlblike
võlakohustuste seisukohast vähe netovarasid. See
aitab oluliselt vähendada negatiivse rahvusvahelise
netoinvesteerimispositsiooniga seotud turu- ja
volatiilsusriske. Viimastel aastatel on välismaiste
otseinvesteeringute sissevool Eestisse vähenenud:
2015. aastal moodustas see üksnes neljandiku
2014. aasta sissevoolust, kuid taastus 2016. aastal
osaliselt. Seda küsimust käsitletakse põhjalikumalt
punktis 3.4.
Finantssektor
Pangandussektor on tugev ja seda toetab
tugevdatud usaldatavusraamistik. Kasumlikkus
on jätkuvalt tugev ja viivislaenude osakaal
-10
-5
0
5
10
15
20
10 11 12 13 14 15
aasta
ne m
uutu
s(%
)
Panus ekspordi turuosasse: kaubadPanus ekspordi turuosasse: teenusedEkspordi turuosa aastane kasv
-150
-100
-50
0
50
10' 11' 12' 13 14 15% S
KP
st
Netoportfelliinvesteeringud, omakapital jainvesteerimisfondide aktsiad/osakudNetoportfelliinvesteeringud, võlaväärtpaberid
Muud investeeringud (neto)
Netootseinvesteeringud
Netofinantstuletisinstrumendid
Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon
Turukõlblik võlg (portfellivõlainstrumendid, muudinvesteeringud ja reservvara (neto))
1. Majanduse olukord ja väljavaated
9
piiratud. Laenuandmine ettevõtlussektorile
suurenes tänu investeeringute elavnemisele 2016.
aastal märkimisväärselt.
Eluasemeturg
Elusasemehindade kasv 2016. aastal aeglustus,
kuna pakkumine on nõudlusele järele jõudnud.
Pärast majandus- ja finantskriisi puhkemist
vähenesid eluasemehinnad poole võrra, kuid pärast
seda on eluasemeturg Eestis tugevasti taastunud.
Ajavahemikul 2010–2014 tõusid eluasemehinnad
taas keskmiselt 10 % aastas. Pärast pakkumise
järsku suurenemist eluasemehindade kasv 2015. ja
2016. aastal siiski aeglustus.
Joonis 1.7. Netolaenuandmine/-võtmine sektorite lõikes
(% SKPst)
(1) KTKTI: kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta
institutsioonid.
Allikas: Euroopa Komisjon
Riigi rahandus
Prognooside kohaselt oli 2016. aasta eelarve
ülejäägis, kuna maksutulu laekus hoolimata
aeglustunud majanduskasvust hästi. SKP kasvu
komponendid on valitsemissektori tulude
seisukohast olnud väga soodsad, pidades silmas, et
kiire palgakasv on suurendanud tööjõu- ja
tarbimismaksudest saadavat tulu. Ka avaliku
sektori investeerimiskulud olid 2016. aastal
kavandatust väiksemad, mis oli tingitud ELi
rahastatavate projektide rakendamise
edasilükkumisest. Hoolimata prognoositavast heast
tulude laekumisest peaks valitsemissektori eelarve
jääma 2017. aastal kulusurve tõttu puudujääki
ligikaudu 0,5 % SKPst. Kulusurve on tingitud
mitmest tegurist: kohalike omavalitsuste valimised
2017. aastal (millega tavaliselt kaasnevad
täiendavad riigisiseselt rahastatavad
investeeringud), teatavad sotsiaalkulumeetmed ja
ELi nõukogu eesistumisega 2017. aasta teisel
poolel kaasnevad kulud. Komisjoni talveprognoosi
kohaselt peaks eelarvepositsioon 2018. aastal pisut
paranema ja olema puudujäägis 0,2 % SKPst, kuna
riigi poolt pensionifondidesse tehtavate siirete
ajutine suurenemine lõppeb ja see vähendab
kulukohustusi. See prognoos ei hõlma siiski uue
valitsuse teatavaks tehtud investeerimiskava, kuna
konkreetsete investeerimisprojektide ja nende
ajakava kohta ei olnud veel piisavalt teavet.
Investeerimiskava maksumus on tõenäoliselt
ligikaudu 0,5 % SKPst 2018. aastal ja see
suurendaks eelarvepuudujääki. Sellega seoses on
valitsus teatanud, et langetab vastavalt keskpika
perioodi eelarve-eesmärke.
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
08 09 10 11 12 13 14 15
% S
KP
st
KodumajapidamisedValitsemissektorFinantssektori ettevõttedFinantssektorivälised ettevõttedMajandus kokku
1. Majanduse olukord ja väljavaated
10
Tabel 1.1. Peamised majandus-, finants- ja sotsiaalnäitajad – Eesti
(1) Portfellivõlainstrumentide, muude investeeringute ja reservvarade summa.
(2,3) Kohalikud pangagrupid ja eraldiseisvad pangad.
(4) Kohalikud pangagrupid ja eraldiseisvad pangad, väliskontrolli (EL ja ELi-väline) all olevad tütarettevõtjad ja filiaalid.
(*) Osutab BPM5-le ja/või ESA95-le.
Allikas: Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank
2004-2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Reaalne SKP (aastane muutus) 5,7 -14,7 2,3 7,6 4,3 1,4 2,8 1,4 1,1 2,2 2,6
Eratarbimiskulutused (aastane muutus) 6,8 -15,3 -1,6 3,7 4,3 3,8 3,3 4,7 4,0 3,4 2,8
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (aastane muutus) 4,5 -3,2 -0,4 1,3 3,2 1,9 2,7 3,4 1,5 1,9 1,6
Kapitali kogumahutus põhivarasse (aastane muutus) 8,2 -36,7 -2,7 34,4 12,7 -2,8 -8,1 -3,3 -2,2 4,4 4,7
Kaupade ja teenuste eksport (aastane muutus) 12,1 -20,3 24,0 24,2 4,8 2,3 3,1 -0,6 3,7 3,1 3,4
Kaupade ja teenuste import (aastane muutus) 12,1 -30,6 21,2 27,2 9,7 3,2 2,2 -1,4 5,4 4,3 4,1
SKP lõhe 8,1 -9,0 -6,6 -0,7 1,9 1,4 2,1 1,2 0,1 -0,1 0,1
Potentsiaalne kasv (aastane muutus) 4,9 -0,9 -0,4 1,3 1,6 1,9 2,1 2,4 2,2 2,4 2,4
Panus SKP reaalkasvu:
Sisenõudlus (aastane muutus) 7,1 -20,3 -1,5 9,5 6,1 1,5 0,0 2,3 1,9 3,2 2,9
Varud (aastane muutus) -0,4 -1,4 2,0 -1,3 1,8 0,0 2,5 -1,6 0,2 -0,3 0,1
Netoeksport (aastane muutus) -1,0 8,1 2,8 -0,6 -3,7 -0,8 0,8 0,6 -1,1 -0,7 -0,4
Panus potentsiaalsesse SKP kasvu:
Tööhõive kokku (tundides) (aastane muutus) -0,1 -2,0 -1,2 -0,3 -0,4 0,0 0,5 0,9 0,8 0,8 0,6
Kapitali akumulatsioon (aastane muutus) 3,3 0,7 0,6 1,5 1,7 1,5 1,1 0,9 0,8 0,8 0,9
Koguteguritootlikkus (aastane muutus) 1,8 0,4 0,2 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,6 0,8 0,9
Jooksevkonto saldo (% SKPst), maksebilanss -11,9 2,5 1,8 1,3 -1,9 -0,4 0,9 2,2 . . .
Kaubandusbilanss (% SKPst), maksebilanss -7,2 5,0 6,4 5,7 1,5 1,9 3,5 4,1 . . .
Kaupade ja teenuste kaubandustingimused (aastane muutus) 1,4 0,4 -1,9 0,4 -0,5 1,4 1,1 0,3 1,3 0,2 0,1
Kapitalikonto saldo (% SKPst) 1,2 3,4 3,5 4,1 3,4 2,6 1,1 2,1 . . .
Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon (% SKPst) -78,2 -80,1 -71,2 -54,8 -51,1 -50,1 -46,7 -40,9 . . .
Turukõlblik netovälisvõlg (% SKPst) -21.9* -33.0* -19.6* -3.9* -1.3* 0,2 4,2 7,3 . . .
Turukõlblik brutovälisvõlg (% SKPst) 81,4 104,5 90,4 81,4 82,0 75,5 77,8 77,3 . . .
Eksporditulemused võrreldes arenenud riikidega (protsentuaalne muutus 5
aasta jooksul) 56,5 26,1 18,3 35,7 19,6 20,3 30,3 10,83 . . .
Ekspordi turuosa, kaubad ja teenused (aastane muutus) 6,6 -7,9 2,8 15,2 -2,3 3,7 1,0 -7,9 . . .
Välismaiste otseinvesteeringute netovoog (% SKPst) -5,7 -2,4 -6,9 -10,6 -2,2 -1,0 -2,9 0,9 . . .
Kodumajapidamiste säästu määr (netosääst % kasutatavast tulust) -6,8 7,2 4,2 4,8 4,1 1,2 4,8 4,3 . . .
Erasektori krediidivoog, konsolideeritud (% SKPst) 19,3 -6,0 -7,6 -1,0 6,8 4,1 4,6 3,3 . . .
Erasektori võlakoormus, konsolideeritud (% SKPst) 111,1 153,2 140,4 120,4 117,8 115,9 116,7 116,6 . . .
millest kodumajapidamiste võlakoormus, konsolideeritud (% SKPst) 39,0 57,0 53,4 45,6 41,9 40,2 39,7 40,7 . . .
millest finantssektoriväliste ettevõtete võlakoormus, konsolideeritud (%
SKPst) 72,2 96,2 87,0 74,8 75,9 75,7 77,0 75,9 . . .
Ettevõtete netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (-) (% SKPst) -6,8 3,3 3,2 2,1 0,2 2,6 -0,8 3,4 1,0 1,5 1,3
Ettevõtete tegevuse koguülejääk (% SKPst) 31,9 25,1 29,8 32,9 32,6 32,5 31,5 28,2 26,3 26,1 26,3
Kodumajapidamiste netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (-) (%
SKPst) -5,3 4,7 2,0 2,1 1,6 -0,5 1,0 -1,0 0,3 0,6 0,6
Deflateeritud eluasemehindade indeks (aastane muutus) 12,2 -37,1 2,1 2,6 3,2 7,7 13,1 6,8 . . .
Investeeringud eluasemeehitusse (% SKPst) 5,2 3,1 2,7 2,7 2,9 3,4 3,9 4,4 . . .
SKP deflaator (aastane muutus) 7,8 0,4 1,7 5,3 3,2 3,9 1,7 1,0 2,4 3,1 3,0
Tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) (aastane muutus) 5,8 0,2 2,7 5,1 4,2 3,2 0,5 0,1 0,8 2,8 2,8
Nominaalne töötasu töötaja kohta (aastane muutus) 14,7 -2,9 2,7 0,8 6,6 4,6 4,2 5,7 6,2 5,1 5,0
Tööjõu tootlikkus (reaalnäitajates, töötaja kohta, aastane muutus) 4,2 -5,0 7,6 1,0 2,6 0,2 2,0 -1,4 . . .
Tööjõu ühikukulu (kogumajandus, aastane muutus) 10,2 2,2 -4,6 -0,2 3,8 4,5 2,2 7,2 5,9 3,0 2,5
Tööjõu ühikukulu reaalnäitajates (aastane muutus) 2,3 1,8 -6,2 -5,2 0,6 0,6 0,4 6,1 3,4 -0,1 -0,5
Reaalne efektiivne vahetuskurss (tööjõu ühikukulu, aastane muutus) 7,8 1,1 -6,0 -2,0 -1,0 4,3 2,1 5,0 5,2 2,0 0,6
Reaalne efektiivne vahetuskurss (THHI, aastane muutus) 2,9 2,0 -3,7 1,0 -0,8 2,9 2,6 0,8 1,6 -2,0 .
Maksukiil keskmist palka teeniva isiku kohta (%) 19,4 18,6 19,4 19,6 19,9 19,5 19,6 18,4 . . .
Maksukiil 50% keskmisest palgast teeniva isiku kohta (%) 15.0* 14.8 15.5 15.9 16.6 16.4 16.7 15.6 . . .
Finantssektori kohustused kokku, konsolideerimata (aastane muutus) 25,4 -6,8 -2,6 -1,5 6,2 10,2 9,0 5,7 . . .
Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) (2) . 20.9 20.0 16.8 18.7 17.9 19.3 20.4 . . .
Omakapitali tulusus (%) (3) . -0.5 7.5 -4.0 6.5 15.3 13.1 13.1 . . .
Ebatõenäoliselt laekuvad ja mittetöötavad laenud (bruto) (% kõigi
võlainstrumentide ning kõigi laenude ja ettemaksete kogusummast) (4). 8.9 9.3 4.5 3.0 1.9 2.6 1.9 . . .
Töötuse määr 6,8 13,5 16,7 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,9 7,9 8,7
Pikaajalise töötuse määr (% majanduslikult aktiivsest rahvastikust) 3,3 3,7 7,6 7,1 5,5 3,8 3,3 2,4 . . .
Noorte töötuse määr (% majanduslikult aktiivsest rahvastikust samas
vanuserühmas) 14,6 27,4 32,9 22,4 20,9 18,7 15,0 13,1 . . .
Tööjõus osalemise määr (15–64aastased) 72,3 74,0 73,9 74,7 74,8 75,1 75,2 76,7 . . .
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus inimesed (% kogurahvastikust) 23,6 23,4 21,7 23,1 23,4 23,5 26,0 24,2 . . .
Väga madala tööhõivega leibkondades elavate inimeste arv (% alla
60aastasest kogurahvastikust) 7,6 5,6 9,0 10,0 9,1 8,4 7,6 6,6 . . .
Valitsemissektori eelarvepositsioon (% SKPst) 1,3 -2,2 0,2 1,2 -0,3 -0,2 0,7 0,1 0,1 -0,5 -0,2
Maksude suhe SKPsse (%) 31,0 35,1 33,5 31,7 31,9 31,9 32,8 34,1 34,8 34,9 34,9
Struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst) . . 0,1 0,0 -0,1 -0,6 -0,1 -0,1 0,2 -0,4 -0,2
Valitsemissektori brutovõlg (% SKPst) 4,4 7,0 6,6 5,9 9,7 10,2 10,7 10,1 9,9 10,1 10,0
prognoos
1. Majanduse olukord ja väljavaated
11
12
Eestile 2016. aastal esitatud soovituste
rakendamisel tehtud edusamme tuleb käsitleda
osana protsessist, mis sai alguse Euroopa
poolaasta kehtestamisega 2011. aastal.
Eesti on teinud mõningaid edusamme
tööjõupakkumise stabiliseerimisel. Alates 2012.
aastast on riik suurendanud tööstiimuleid, mille
tulemusel on tööjõus osalemine märkimisväärselt
suurenenud. Kohalike omavalitsuste reformi
raames, mille kohta esitati riigipõhised soovitused
juba 2012. aastal, on kehtestatud sotsiaalteenuste
miinimumnõuded. Need peaksid tagama
kvaliteetsemad teenused kohalikul tasandil ja
aktiivse tööturupoliitika tõhusama rakendamise.
Samal ajal jätkub omavalitsuste ühinemine, mis
peaks aitama saavutada mastaabisäästu ja tõhususe
kasvu. Edusammud on tagasihoidlikumad soolise
palgalõhe vähendamisel, mille kohta esitati
riigipõhised soovitused 2015. aastal. Mõningaid
edusamme on tehtud lastehoiukohtade ja -asutuste
kättesaadavuse suurendamisel. Haridus- ja
koolitussüsteemide sobivuse osas (sellele
probleemile juhiti tähelepanu juba 2011. aastal) on
tehtud mõningaid edusamme kutsehariduse ja -
koolituse valdkonnas. Tööealise elanikkonna
vähenemine on alles alanud ja sellega võib
aastateks kaasneda pingeline olukord tööturul.
Eesti on teinud mõningaid edusamme teadus- ja
arendustegevuse investeeringute valdkonnas.
Eesti on võtnud vastu oma teadus- ja
arendustegevus- ning innovatsioonistrateegia ja
ettevõtluse kasvustrateegia, mis üheskoos
moodustavad ettevõtete ja teadusasutuste vahelise
koostöö ning aruka spetsialiseerumise raamistiku,
ja hakanud neid rakendama. Sellest hoolimata on
Eesti teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem
habras ja seisab silmitsi püsivate probleemidega:
teadus- ja arendustegevusse tehtavate
erainvesteeringute nappus, ettevõtete ja
teadusasutuste ebapiisav koostöö, ettevõtluse
vaimus toimuva avastamisprotsessi puudumine,
avaliku sektori teadus- ja arendustegevuskulutuste
ebatõhusus ning oskuste nappus.
Eesti on teinud mõningaid edusamme
energiatõhususe valdkonnas. Aastatel 2012–
2014 tehti märkimisväärseid edusamme oluliste
seadusandlike algatuste elluviimisel, mille eesmärk
on vähendada energiamahukust, peamiselt era- ja
üldkasutatavate hoonete puhul. Samas jäid
edusammud tagasihoidlikuks transpordi
energiamahukuse vähendamisel, pidades silmas, et
Eestis ostetud uued sõidukid on ELis jätkuvalt
kõige vähem keskkonnasõbralikud. Hoolimata
edusammudest jääb Eesti tõenäoliselt jätkuvalt ELi
kõige rohkem CO2-heidet tekitavaks majanduseks,
kelle energiakasutus on üks kõige CO2-
mahukamatest.
Üldiselt on Eesti teinud mõningaid edusamme
2016. aasta riigipõhiste soovituste järgimisel.
Riigipõhise soovituse nr 1 puhul on tehtud
mõningaid edusamme kohalike omavalitsuste
reformi vastuvõtmisel ja rakendamisel ning
kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamise ja
kättesaadavuse tagamisel kohalikul tasandil.
Konkreetsed näited edusammudest: i)
haldusreformi seaduse vastuvõtmine 2016. aasta
juulis; ii) kohalike omavalitsuste vabatahtliku
ühinemise etapi edukas lõpuleviimine 2016. aasta
detsembris; iii) sotsiaalhoolekande seaduse jätkuv
rakendamine. Vähest edu on saavutatud soolise
palgalõhe vähendamisel.
Riigipõhise soovituse nr 2 puhul on tehtud
mõningaid edusamme teadus- ja arendustegevusse
tehtavate erainvesteeringute edendamisel ning
ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö
tugevdamisel. Eelkõige on loodud stiimuleid
riiklikele teadusasutustele ettevõtetega
teadustööalaste lepingute sõlmimiseks.
2. EDUSAMMUD RIIGIPÕHISTE SOOVITUSTE JÄRGIMISEL
2. Edusammud riigipõhiste soovituste järgimisel
13
Tabel 2.1. 2016. aasta riigipõhiste soovituste hindamise kokkuvõte
Eesti Üldine hinnang 2016. aasta riigipõhiste
soovituste järgimisel tehtud
edusammude kohta: mõningased
eduammud
Riigipõhine soovitus nr 1: Tagada kvaliteetsete
avalike teenuste, eelkõige sotsiaalteenuste
osutamine ja kättesaadavus kohalikul tasandil,
võttes muu hulgas vastu ja viies ellu kavandatud
kohaliku omavalitsuse reformi. Võtta vastu ja
rakendada meetmed soolise palgalõhe
vähendamiseks, sealhulgas heaolu arengukavas
ettenähtud meetmed
Mõningased edusammud
Mõningased edusammud kvaliteetsete
sotsiaalteenuste osutamise ja
kättesaadavuse tagamisel kohalikul
tasandil
Mõningased edusammud kohalike
omavalitsuste reformi vastuvõtmisel ja
rakendamisel
Piiratud edusammud soolise palgalõhe
vähendamisel
Riigipõhine soovitus nr 2: Edendada
erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse
ning innovatsiooni, tugevdades muu hulgas
teadusasutuste ja ettevõtete koostööd
Mõningased edusammud
Mõningased edusammud teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni
tehtavate erainvesteeringute edendamisel
Mõningased edusammud teadusasutuste
ja ettevõtete koostöö tugevdamisel
Allikas: Euroopa Komisjon
2. Edusammud riigipõhiste soovituste järgimisel
14
)
Tekstikast 2.1. ELi eelarve panus Eesti struktuurireformidesse
Eesti saab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest olulisel hulgal rahalisi vahendeid (kuni 4,5 miljardit eurot 2020. aastani). See on 2,8 % SKPst (ajavahemikul 2014–2017) ja 47 % prognoositavatest riiklikest investeeringutest
1. 31. detsembri 2016. aasta seisuga on konkreetsetele projektidele eraldatud juba
hinnanguliselt 1,8 miljardit eurot, mis on ligikaudu 40 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatavast kogusummast. Võrreldes aastatega 2007–2013 peaks rahastamisvahendi kasutamine suurenema 43 %. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele saadakse rahastamist ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist, programmist „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastust ja muudest otse hallatavatest ELi fondidest. 2016. aasta lõpuks oli Eesti sõlminud Euroopa ühendamise rahastustu projektide puhul lepinguid kogusummas 204 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispanga grupp on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames heaks kiitnud rahastamist kogusummas 95 miljonit eurot, mis peaks käivitama investeeringuid kogumahus peaaegu 628 miljonit eurot (2016. aasta lõpu seisuga). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on aastatel 2015–2016 aidanud kaasa mitmetele struktuurireformidele eeltingimuste2 ja sihipäraste investeeringute kaudu. See hõlmab näiteks tervishoiutaristu investeerimisvajaduste kaardistamist, mis on aidanud taaselavdada investeeringuid ja edendada tervishoiusüsteemi kulutõhusust ja kättesaadavust; transpordiinvesteeringute kavade väljatöötamist, mis on hõlbustanud rakendusvalmite maantee- ja raudteeprojektide koostamist; ja OECD riigivalitsemise raporti tegevuskava läbivaatamist ja rakendamist, mis aitab kaasa käimasolevale riigihaldusreformile (vt punkt 3.6). Need reformid on loonud aluse riiklike investeerimisprojektide üldiseks paremaks rakendamiseks. Siia alla kuuluvad nii riigi vahenditest rahastatavad projektid kui ka eespool nimetatud muudest ELi vahenditest rahastatavad projektid. Eesti on teada andnud, et ta on täitnud kõik eeltingimused, välja arvatud riiklik kliimamuutustega kohanemise strateegia (see on kavandatud vastu võtta 2017. aasta kevadel). Haldusreformi toetuseks saab sihipärast rahastamist Euroopa Sotsiaalfondist, nõu struktuurireformi tugiteenistuselt ja kaudselt ka tehnilist abi. Aastate 2014–2020 kavade koostamisel on arvesse võetud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi struktuurireformide kohta, nt teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide seadmine prioriteediks ja neile spetsialiseerumine ning ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamine (kavas on seatud eesmärgiks suurendada 2023. aastaks erasektori teadus- ja arendustegevuskulusid kuni 2 %ni SKPst). Samuti parandatakse kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteeti, sealhulgas omavalitsuste reformi kaudu. Tänu töövõimereformile peaks 2020. aastaks tööturule tulema ligikaudu 15 000 praegu töötut või mitteaktiivset vähenenud töövõimega inimest (vt punkt 3.2.1 ja tekstikast 3.6.1). Lisaks viimastes riigipõhistes soovitustes esile toodud probleemidele käsitletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames üldiseid majanduskasvu ja konkurentsivõimet pärssivaid struktuurseid tõkkeid. Need hõlmavad kogu elanikkonnale kiire internetiühenduse kättesaadavuse tagamist, investeeringuid säästvasse transporti, eesmärgiga kahekordistada rongireisijate arv aastas (4,2 miljonilt 2013. aastal 8,4 miljonile 2023. aastal), ühistranspordi kasutajate osakaalu suurendamist 2023. aastaks 50 %ni (2015. aastal 42,8 %) ning abi haridus- ja koolitussüsteemide tööturuvajadustega paremini kooskõlla viimisel ja üldharidussüsteemi reformi elluviimisel. https://cohesiondata.ec.europa.eu/countries/EE
1 Riiklikud investeeringud on määratletud kui kapitali kogumahutus + investeeringutoetused + riiklikud kulutused põllumajandusele ja
kalandusele. 2 Programmide vastuvõtmisel peavad liikmesriigid täitma mitmeid eeltingimusi. Liikmesriikide puhul, kes ei täitnud kõiki eeltingimusi 2016.
aasta lõpuks, võib komisjon teha ettepaneku kõigi või osa vahemaksete ajutiseks peatamiseks. Eeltingimuste täitmise analüüs viiakse lõpule
2017. aasta jooksul.
2. Edusammud riigipõhiste soovituste järgimisel
15
16
3.1.1. EELARVERAAMISTIK
Eesti rahanduse olukord on hea – riigivõlg on
väga väike ja valitsemissektori
eelarvepositsioon on ülejäägis.
Eelarveraamistikku on tugevdatud riigieelarve
seadusega, mis jõustus 23. märtsil 2014 ja millega
asutati eelarvenõukogu ja muudeti pikaajaline
konservatiivse eelarve koostamise kohustus
seaduse osaks.
Eesti eelarveraamistik põhineb struktuurselt
tasakaalus eelarve reeglil, kuid samas ei
kasutata siduvaid mitmeaastaseid kulude kasvu
eesmärke ega kulureegleid, mis võib piirata
eelarveraamistiku vastutsüklilisust. Eesti
keskpika perioodi eelarveplaneerimise nurgakiviks
on struktuurilisest seisukohast tasakaalus eelarve
nõue. Seevastu kasutatakse vähe kulureegleid ja
siduvaid kulude kasvu eesmärke. Tsüklilise
eelarvepositsiooni täpne kindlaksmääramine väga
avatud väikses majanduses nagu Eesti on siiski
keeruline, mis tekitab ebakindlust ja piirab
eelarveraamistiku vastutsüklilisust.
Sõltumatu eelarvenõukogu on täielikult toimiv,
kuid praktilised kogemused on toonud
praeguses tegevuskorras esile teatavad
protseduurilised puudused. Eelarvenõukogu
volituste hulka kuulub Eesti eelarvepoliitika
aluseks olevate majandusprognooside hindamine ja
riiklike eelarve-eeskirjade täitmise jälgimine.
Eelarvenõukogu tõi 2016. aasta septembri
arvamuses esile protseduurilise probleemi
prognooside hindamisel: praegune tegevuskord ei
taga, et eelarvenõukogu arvamus jõuaks valitsuseni
enne järgmise aasta eelarveprojekti heakskiitmist.
Riigieelarve koostamise tavapärase ajakava
edasilükkumise tõttu oli see nii 2017. aasta
eelarveprojekti puhul.
3.1.2. MAKSUSTAMISRAAMISTIK
Prognooside kohaselt on Eesti maksutulu 2016.
aastal 34,0 % SKPst (2015. aastal 33,7 %
SKPst), mis on oluliselt alla EL 28 keskmist
(40 %). Maksusüsteem on suhteliselt
majanduskasvu soodustav, kusjuures kaudsete
maksude tase on üle EL 28 keskmise ja
tööjõumaksude tase alla keskmise. Äriühingu
tulumaksu süsteem soodustab investeeringuid,
kuna äriühingud võivad maksukohustused kuni
kasumi väljamaksmiseni edasi lükata. Uus valitsus
kavatseb lisaks tulumaksu tavamäärale 20 %
kehtestada vähendatud maksumäära 14 %
äriühingutele, kes kasumit korrapäraselt välja
maksavad.
Joonis 3.1.1. Omandimaksudest saadav tulu protsendina
SKPst (2014)
(1) Andmed ei hõlma kaudse üüri pealt makstavat üksikisiku
tulumaksu.
(2) Maltal ei kohaldata korduvat kinnisvaramaksu.
Allikas: Euroopa Komisjon (2016a)
Eesti maksusüsteem on konkurentsivõime
indeksis (Tax Foundation, 2016) tavaliselt
kõrgel kohal ja maksuhaldustõhususe näitajad
on head. 2014. aastal kulus keskmise suurusega
äriühingul maksukohustuste täitmiseks 81 tundi,
mis on EL 28 paremuselt teine näitaja
(Maailmapank, 2016). Maksuasutuste halduskulud
olid 2013. aastal 0,4 % kogutud maksudest, mis on
taas EL 28 paremuselt teine näitaja. Viimastel
aastatel on Eesti võtnud maksukuulekuse
suurendamiseks mitmeid meetmeid, nt on loodud
töötamise register ja kehtestatud täiendavad
käibemaksu aruandluskohustused. Neid kirjeldati
põhjalikumalt 2016. aasta riigiaruandes.
Käibemaksu alalaekumine moodustas 2014. aastal
käibemaksukohustuste kogusummast 10 %, mis on
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
FR
UK
BE
EL
DK
EU
-28
ES IT IE PT
PL
NL FI
CY
LU
HU
SE
LV
MT
DE
RO SI
SK
AT
LT
BG
CZ
HR
EE
Perioodilised kinnisvaramaksud Muud omandimaksud
3. REFORMIPRIORITEEDID
3.1. RIIGI RAHANDUS JA MAKSUSTAMINE
3.1. Riigi rahandus ja maksustamine
17
üle kolmandiku väiksem eelmise aasta vastavast
näitajast ja alla EL 27 keskmise (14 %) (Euroopa
Komisjon, 2016b).
Eesti jätkab tööjõult muudele allikatele
maksukoormuse nihutamise poliitikat ja
valitsus võtab meetmeid madala sissetulekuga
töötajate maksukiilu vähendamiseks, et
parandada tööstiimuleid. 2015. aastal alandati
tulumaksumäära 1 protsendipunkti võrra 20 %-le,
töötuskindlustusmaksete määra vähendati 3 %-lt
2,4 %-le ja maksuvaba tulu suurendati. Samas
tunnistati kehtetuks eelmise valitsuse poolt ette
nähtud sotsiaalmaksu kärpimine 1 protsendipunkti
võrra aastaks 2018 ja sotsiaalmaksumääraks jääb
33 %. Proportsionaalse tulumaksusüsteemi ja
suhteliselt väikse maksuvaba tulu tõttu on madala
sissetulekuga inimeste maksukiil Eestis üle ELi
keskmise, samas kui suure sissetulekuga inimeste
maksukiil on alla ELi keskmise (vt joonis 3.3.3).
Madala sissetulekuga inimeste maksukiilu
edasiseks vähendamiseks kavatseb valitsus
suurendada maksuvaba tulu 170 eurolt kuus
2016. aastal 500 eurole kuus 2018. aastal. Üle
keskmise sissetulekuga inimeste puhul kohaldatav
maksuvaba tulu väheneb järk-järgult ja jõuab nulli
juhul, kui isiku palk on üle 2 100 euro kuus. See
muudab Eesti tulumaksusüsteemi
progressiivsemaks. Ühe palgasaajaga lastetute
perede puhul, kelle sissetulek on 50 % keskmisest,
peaks see vähendama maksukiilu ligikaudu 30 %-
le (2015. aastal oli see 37 %). Valitsus kavatseb
kaotada 2016. aastal madala sissetulekuga inimeste
jaoks kehtestatud maksutagastuskorra, kuna
maksuvaba tulu suurendamine muudab selle
üleliigseks.
Joonis 3.1.2. Maksukiilud ühe palgasaajaga perede puhul,
erinevad sissetuleku tasemed (2015)
Allikas: Euroopa Komisjon OECD maksusoodustuste mudelite
põhjal
Eesti ei kasuta piisavalt majanduskasvu kõige
vähem pärssivaid maksukategooriaid, nagu
korduv omandimaks ja transpordimaksud.
Omandimaksudest saadav kogutulu oli 2014. aastal
0,4 % SKPst. See oli ELis eelviimasel kohal ja EL
28 keskmisest (2,5 %) märkimisväärselt madalam.
Keskkonnamaksud olid 2014. aastal üle EL 28
keskmise. Suurem osa keskkonnamaksudest saadi
energiamaksudest. Transpordimaksud olid
seevastu EL 28 madalamate hulgas, moodustades
kogu maksutulust 0,17 %. Eesti ei kohalda
sõidukite maksustamist, välja arvatud
raskeveokimaks. Siiski on olemas konkreetsed
plaanid raskeveokite ajapõhise teemaksu
kehtestamiseks ja käimas on arutelud CO2-heite
põhise sõidukite registreerimismaksu võimaliku
kehtestamise üle (vt punkt 3).
0
10
20
30
40
50
60
70
0,5 0,67 1 1,25 1,67
Eesti ELi miinimum
ELi maksimum EL28
%
18
3.2.1. PANGANDUSSEKTOR
Laenumahu kasv on Eestis tugev, mistõttu võib
tulevikus tekkida rahastamispuudujääk.
Erasektori keskmine laenumahu kasv jõudis 2016.
aasta novembris 10,1 %ni. Lisaks
kodumajapidamistele ja finantssektorivälistele
ettevõtetele laenuandmise märkimisväärsele
suurenemisele oli laenumahu suurenemine tingitud
finantsvahendajatele (eelkõige
autoliisinguettevõtted) laenuandmise kasvust.
Autoliisingute kasvule aitasid kaasa
kodumajapidamiste sissetulekute suurenemine,
uute autode nõudlus seoses suhteliselt vana
autopargiga ja madalad intressimäärad (Eesti Pank,
2016). Samal ajal suurenesid erasektori hoiused
aastapõhiselt 9,3 %. Finantssektoril ei ole tekkinud
rahastamisraskusi, kuid praeguse suundumuse
jätkumisel võivad kohalikud hoiused osutuda
laenumahu jätkuva kasvu katmiseks ebapiisavaks.
Seni on puudujääki aidanud katta välismaistelt
emapankadelt saadud laenud.
Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad
osutavad, et pangandussektor on stabiilne.
Pangad on hästi kapitaliseeritud, pidades silmas, et
keskmine esimese taseme omavahendite suhtarv
oli 2016. aasta keskel 34,3 %, mis on ELi kõrgeim
näitaja (vt tabel 3.2.1). Pankade varade kvaliteet on
jätkuvalt hea. Keskmine viivislaenude suhtarv
vähenes 2,6 %-lt 2014. aastal 1,8 %-le 2016.
aastal. Laenukahjumi eraldised katsid
tagasimaksmata viivislaenudest 58 %, mis on üle
euroala keskmise (49 %). Mitteresidentide
hoiused, mis moodustavad ligikaudu 11 %
pangandussüsteemi hoiuste kogumahust, vähenesid
pisut, vähendades seega pangandussektori avatust
volatiilsusriskile. Pangandussektor on 2011. aastast
saadik olnud väga kasumlik. 2015. aastal olid nii
omakapitali investeeringute tulusus (6,8 %) kui ka
varade tootlus (1,1 %) tugevalt üle euroala
keskmise (vastavalt 4,4 % ja 0,3 %).
Spetsiifilised välisriskid tulenevad Põhjamaade
finantsgruppide domineerivast positsioonist
Eestis. Võimalik stressiolukord Rootsi
pangandussüsteemis, mida võib põhjustada näiteks
eluasemehindade korrektsioon, võib avaldada
Eestile kaudselt kahjulikku mõju (Eesti Pank,
2016) (5).
Tabel 3.2.1. Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad – kõik
Eestis tegutsevad pangad
(1) EKP koondbilanss: laenud, v.a valitsemissektorile ja
rahaloomeasutustele / hoiused, v.a valitsemissektori ja
rahaloomeasutuste hoiused.
Allikas: EKP konsolideeritud pangandusandmed
Eesti ettevõtete laenude hind on hoolimata
euroala langevatest intressimääradest jätkuvalt
suhteliselt kõrge (vt joonis 3.2.1). Kuigi
ettevõtetele antavate laenude keskmine
intressimäär euroalal kuni 2016. aasta lõpuni
langes, jäid nii intressimäärad kui ka marginaalid
Eestis samaks.
(5) Analüüs võimaliku finantsmõju ülekandumise kohta Balti
riikide ja Põhjamaade piirkonnas on esitatud Rootsit
käsitlevas 2016. aasta aruandes (Euroopa Komisjon,
2016c).
(%) 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016Q2
Viivislaenud 9,3 4,5 3,0 1,9 2,6 1,9 1,8
Kattekordaja 85,0 53,4 75,0 75,3 43,9 52,2 57,7
Laenude ja hoiuste suhtarv* 162,8 144,5 134,4 128,9 124,0 122,1 123,5
Esimese taseme
omavahendite suhtarv 12,7 18,5 22,8 22,7 41,3 34,9 34,3
Omakapitali tootlus 3,6 22,9 11,7 10,7 9,7 6,8 -
Varade tootlus 0,4 3,1 2,0 1,8 1,6 1,1 -
3.2. FINANTSSEKTOR
3.2. Finantssektor
19
Joonis 3.2.1. Ettevõtete laenude hind
Allikas: Euroopa Keskpank
Suhteliselt kõrge laenude hind võib olla seotud
Eesti pangandussektori suure
kontsentreeritusega. Olukorras, kus neli
domineerivat panka jagavad suhteliselt väikest
turgu, on konkurents küllaltki väike.
Eesti kapitaliturul on märkimisväärne
arengupotentsiaal. Ettevõtete rahastamisallikana
võivad pangalaene täiendada omakapital,
võlaväärtpaberid ja riskikapital. Praegu on
pankadel jätkuvalt juhtiv roll. Laenude kogumaht
on 34 % SKPst (vt joonis 3.2.2). Ettevõtete poolt
börsidelt kaasatud vahendite maht on 9,5 % SKPst.
Aktsiaturg on kapitalisatsiooni seisukohast õhuke,
kuid börs on täielikult integreeritud Nordic OMX-
Nasdaqi grupiga, mis tagab paremad
arenguväljavaated. Ettevõtete võlakirjade
emiteerimise osakaal on võrreldes teiste Balti
riikide turgudega suhteliselt suur. Ettevõtete
lunastamata võlakirjade maht on 6,9 % SKPst, mis
on pisut alla ELi keskmise. Eesti ettevõtete
äritegevuse aastane brutokasum on ELi keskmisest
suurem, mis osutab, et ettevõtetel on võimalik
rahastada investeeringuid jaotamata kasumist.
Kasum on siiski vähenemas, mis pärsib
investeeringuid riskantsemasse ja immateriaalsesse
varasse (vt punkt 3.4).
Joonis 3.2.2. Finantssektoriväliste ettevõtete rahastamine
(2015)
Allikas: Euroopa Keskpank, majandus- ja rahandusküsimuste
peadirektoraadi andmebaas AMECO
3.2.2. JUURDEPÄÄS RAHASTAMISELE
Juurdepääs rahastamisele on Eestis jätkuvalt
hea, kuid välisrahastamist otsivate VKEde
osakaal on alla ELi keskmise (6). Vastavalt
Euroopa Komisjoni väikeettevõtlusalgatuse „Small
Business Act“ teabelehele on Eesti rahastamise
juurdepääsu seisukohast ELis üks tublimaid, kelle
tulemused on alates 2008. aastast pidevalt
paranenud. Väiksemate ja vast loodud ettevõtete
jaoks on jätkuvalt probleemiks tagatisnõuded ja
garantiid. Eesti valitsus üritab seda probleemi
leevendada KredExi kaudu antavate täiendavate
laenugarantiidega. 2015. aasta lõpus suurendas
KredEx maksimumsummat, mis võib garanteerida,
5 miljoni euroni.
Eesti on hoolimata halvenevatest tulemustest
riskikapitali investeeringute osakaalu poolest
ELis juhtkohal (0,136 % SKPst) (7). 2016. aastal
(6) 2016. aasta SAFE-uuringu kohaselt on 74 % Eesti VKEde
jaoks laenuvahendite kaudu rahastamine kättesaadav
võimalus, samas kui ELi keskmine näitaja on 85 %.
Laenuvahendite kaudu rahastamine hõlmab krediidiliini,
panga või krediitkaardi arvelduskrediiti, liisingut,
järelmaksu, faktooringut, kaubanduskrediiti, pangalaenu,
muid laene, toetusi või subsideeritud pangalaene ja
emiteeritud võlaväärtpabereid.
(7) Riskikapitali investeeringute määratlus põhineb
turustatistikal. Volatiilsuse vähendamiseks on kasutatud
kolme aasta keskmisi näitajaid. Riskikapitali statistikat
saadakse otse ühenduselt Invest Europe (Euroopa
Komisjon, 2016d).
0,00
1,00
2,00
3,00
4,00
5,00
6,00
7,00
8,00
Jan
-08
Oct-
08
Jul-0
9
Ap
r-10
Jan
-11
Oct-
11
Jul-1
2
Ap
r-13
Jan
-14
Oct-
14
Jul-1
5
Ap
r-16
LaenudfinantssektorivälisteleettevõteteleEestis, kuni 1miljonit eurot,uued ettevõtted
Laenudfinantssektorivälisteleettevõteteleeuroalas, kuni1 miljonit eurot,uued ettevõtted
Eestirahaloomeasutuste pooltfinantssektorivälisteleettevõteteleantud laenudemarginaal
0
0,005
0,01
0,015
0,02
0,025
0,03
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0
Bö
rsil
note
eritu
d a
kts
iad
Võ
laväärt
paberid
Rahalo
om
easutu
ste
lae
nud
Te
ge
vu
se
ko
gu
üle
jää
k:
ette
võ
tte
d
Ris
kik
apital (p
are
m telg
)
% SKPst
EE
EL
3.2. Finantssektor
20
käivitasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, KredEx ja
Euroopa Investeerimisfond idufirmade toetamiseks
uue fondifondi EstFund. EstFund investeerib 60
miljonit eurot, mis saadakse Euroopa
Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Strateegiliste
Investeeringute Fondist, ja kavatseb kaasata veel
40 miljonit eurot erainvestoritelt. EstFund täiendab
Balti Innovatsioonifondi, pakkudes väiksemaid
omakapitali investeeringuid, peamiselt varajases
kasvuetapis innovatiivsetele suure
kasvupotentsiaaliga ettevõtetele.
Joonis 3.2.3. Laenuandmine finantssektorivälistele
ettevõtetele ja eluaseme omandamiseks
Allikas: Euroopa Keskpank
3.2.3. ELUASEMETURG
Eluasemeturuga seotud riskid püsivad, kuid
neid võib pidada piiratuks. Eluasemelaenude
andmise maht on suurenenud (vt joonis 3.2.3),
kuid selle osakaal SKPs on jäänud tagasihoidlikuks
(vt joonis 3.2.4). Samal ajal on eluasemehindade
kasv 2016. aastal aeglustunud, kuna pakkumine on
nõudlusele järele jõudnud.
Hüpoteeklaenude andmise kontrollimiseks
kasutatakse Eesti keskpanga vastu võetud
makrotasandi usaldatavusmeetmeid. Meetmeid
karmistati 2015. aastal, (8) kuid alates sellest on
keskpank hoidnud neid stabiilsena.
(8) Makrotasandi usaldatavusmeetmete analüüsi vt Euroopa
Komisjon (2016e).
Uue valitsuse programm hõlmab
kodumajapidamiste hüpoteeklaenustiimulite
vähendamist, eelkõige vähendatakse oluliselt
eluasemelaenude intressimaksete maksustavast
tulust mahaarvamise võimalust. Maksustatavast
tulust mahaarvamise aastast ülempiiri
vähendatakse 1 200 eurolt 300 eurole.
Joonis 3.2.4. Eluasemehinnaindeksi ja eluasemelaenude
muutus – Eesti
(1) MFI: rahaloomeasutused.
Allikas: Eurostat, EKP, Euroopa Komisjon
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
Dec-1
1
Ap
r-12
Au
g-1
2
Dec-1
2
Ap
r-13
Au
g-1
3
Dec-1
3
Ap
r-14
Au
g-1
4
Dec-1
4
Ap
r-15
Au
g-1
5
Dec-1
5
Ap
r-16
Au
g-1
6
Dec-1
6
Laenud finantssektorvälistele ettevõtetele, aastanemuutus
Eluasemelaenud, aastane muutus
%
0
50
100
150
200
250
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
03Q
1
04Q
1
05Q
1
06Q
1
07Q
1
08Q
1
09Q
1
10Q
1
11Q
1
12Q
1
13Q
1
14Q
1
15Q
1
16Q
1
2010=
100
aasta
ne m
uutu
s(%
)
Rahaloomeasutuste antud eluasemelaenud (% SKPst,aastane muutus)Eluaseme reaalhinnaindeks (2010=100), parem telg
Eluaseme nominaalhinnaindeks (2010=100), parem telg
21
3.3.1. TÖÖTURU PROBLEEMID
Eestis on üks ELi kõige paremini toimiv
tööturg. Tööjõus osalemise ja tööhõive määr on
üle ELi keskmise ja tõuseb. Samal ajal on töötuse
määr (sealhulgas pikaajalise ja noorte töötuse
määr) ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte
määr alla ELi keskmise ja need jätkavad
vähenemist. Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate
puhul oli töötuse määr 2016. aasta kolmandas
kvartalis 5,3 %. Eakate inimeste tööjõus osalemise
hiljutine suurenemine on aidanud suurendada
tööjõupakkumist. Kuna töövõimereformi eesmärk
on meelitada töövõimetuspensionärid tagasi
tööturule (vt allpool), peaks tööjõud peaks
järgmistel aastatel suurenema tööhõivest kiiremini.
Selle tagajärjel peaks töötus suurenema ligikaudu
6,8 %-lt 2016. aastal tasemele üle 8,0 % 2018.
aastal.
Joonis 3.3.1. Tööturu pingestumine
Allikas: Eurostat
Peamised probleemid on seotud tööealise
elanikkonna vähenemisega, mis on peamiselt
tingitud negatiivsest loomulikust iibest (vt joonis
3.3.1). Negatiivne rändesaldo oli viimasel
kümnendil samuti üks seda mõjutanud tegur, kuid
praegu on see pöördunud, mis on tõenäoliselt
tingitud palgakasvust, töövõimaluste vähenemisest
Soomes ja nende suurenemisest kodumaal. 2016.
aastal märkis 13,6 % tööandjatest tööstussektoris,
et tööjõu nappus pärsib nende äritegevust (9).
(9) Eurostati kaudu kättesaadavate Euroopa ettevõtlusuuringu
andmete põhjal, muutuja ei_bsin_q_r2. ELi vastav
keskmine näitaja oli 10,6 %.
Tööjõupakkumise vähenemise tõttu on tekkinud
tugev palgasurve (vt täiendav analüüs punktis 3.4).
Töövõimereform
2016. aasta jaanuaris jõustunud
töövõimereform peaks tooma märkimisväärse
hulga töövõimetuspensionäre tagasi tööturule.
Reformi raames pakutakse piiratud töövõimega
isikutele sihipäraseid aktiveerimistoetusteenuseid
(Euroopa Komisjon, 2016e). Töövõime hindamise
metoodika on muutunud, hüvitiste süsteemi on
korrigeeritud ja teatava töövõimega isikute õigus
saada hüvitist sõltub rohkem sellest, kas nad
otsivad tegelikult tööd. Piiratud töövõimega isikud
kasutavad laialdaselt aktiivseid tööturumeetmeid.
Jaanuarist detsembrini 2016 suurenes piiratud
töövõimega isikute osakaal töötute hulgas 12,8 %-
lt 18,7 %-le. Alates 1. jaanuarist 2017 hinnatakse
kõigi varasema töövõimetuspensioni korra alusel
hüvitisi saanud isikute töövõime uue
töövõimetoetuse seaduse alusel ümber.
Sooline palgalõhe ja noorte emade tööhõive
Kuigi naiste tööhõive määr Eestis on üks ELi
kõrgemaid, on ka sooline palgalõhe Eestis ELi
suurim. Töötasu struktuuri uuringu andmete
kohaselt suurenes korrigeerimata sooline palgalõhe
aastatel 2010–2014 pisut, st 27,7 %-lt 28,1 %-le
(vt joonis 3.3.2). Meeste ja naiste vaheline suur
palgalõhe on suurel määral tingitud sektoripõhisest
ja kutsealasest segregatsioonist, kuid suurt osa
palgaerinevusest ei suudeta jälgitavate teguritega
põhjendada (Euroopa Komisjon, 2016e, lk 42-43).
Valitsus on võtmas selle probleemi lahendamiseks
meetmeid ja täiendavad meetmed on praegu
arutlusel.
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
12,0
14,0
16,0
18,0
190
290
390
490
590
690
790
890
990
02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15
Töötuse määr (%, parem telg)
Elanikkond ('000, vanus 15-64, vasak telg)
Aktiivsed isikud ('000, vanus 15-64, vasak telg)
Töötavad isikud ('000, vanus 15-64, vasak telg)
3.3. TÖÖTURU-, HARIDUS- JA SOTSIAALPOLIITIKA
3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika
22
Joonis 3.3.2: Korrigeerimata sooline palgalõhe
Märkus: sooline palgalõhe arvutatakse mees- ja
naistöötajate keskmise brutotunnipalga vahe protsendina
meestöötajate palgast. Andmed põhinevad töötasu
struktuuri uuringul ja hõlmavad tööstus-, ehitus- ja teenuste
sektorit (v.a avalik haldus, riigikaitse ja sotsiaalkindlustus),
kusjuures välja on jäetud vähem kui 10 töötajaga ettevõtete
töötajad.
Allikas: Eurostat
2016. aasta juunis võeti vastu heaolu
arengukava 2016–2023, mis hõlmab ka soolist
võrdõiguslikkust, ja seda rakendatakse praegu.
Üks kava neljast valdkonnast on sooline
võrdõiguslikkus ja selle eesmärk on tagada
meestele ja naistele võrdsed õigused, kohustused ja
võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
Kavandatud meetmete eesmärk on: i) parandada
soolist tasakaalu õpetajate hulgas; ii) käsitleda
soostereotüüpe koolis karjäärinõustamise ja
ettevõtlusuuringute raames ning iii) suurendada
teadlikkust ettevõtjate hulgas ja meediakanalite
kaudu. Koostamise lõppjärgus on suunised
läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide
kasutamiseks töö hindamisel ja võrdlemisel ning
käimas on ka soolise võrdõiguslikkuse seire
uuring. Lisaks on arutlusel soolise
võrdõiguslikkuse seaduse muudatused. Kõnealuste
muudatustega kehtestatakse tööinspektsioonile
kohustus jälgida tähelepanelikumalt soolist
võrdõiguslikkust erasektoris, sealhulgas koguda
soopõhiselt liigitatud palgaandmeid. Samuti
korraldaks tööinspektsioon koolitusi selle kohta,
kuidas lahendada soolise palgalõhe probleemi, ja
levitaks avalikkusele palgalõhega seotud teavet.
Muudatusettepanekud kavatsetakse esitada
valitsusele 2017. aasta kevadel ja need jõustuksid
kõige varem 2018. aastaks.
Praegu on arutlusel vanemapuhkuse süsteemi
muudatused. Alates 2016. aastast reguleeritakse
vanemapuhkuse süsteemi peretoetuste seadusega,
millesse on koondatud kõik varasemad peretoetusi
käsitlevad õigusaktid. Eesti vanemapuhkuse
süsteem on võrreldes teiste riikidega väga soodne.
Selle kohaselt on lapsevanematel õigus saada kuni
18 kuud täieliku palgasumma ulatuses
vanematoetust ja naasta vanale töökohale kuni
nende lapse kolmeaastaseks saamiseni. Selline
pikaajaline vanemapuhkus, mille kasutavad
peaaegu alati täielikult ära naised, soodustab
soolist palgalõhet (10). Sotsiaalministeerium on
tellinud süsteemi analüüsi, kus osalevad
sotsiaalpartnerid ja asjaomased sidusrühmad.
Valitsus arutas ja analüüsis veebruaris
ettepanekuid, mille kohaselt muudetakse osa
tasustatavast vanemapuhkusest paindlikuks ja teine
osa jagatakse vanemate vahel mitteülekantaval
alusel, ja jätkab seda arutelu märtsis. Need
ettepanekud toetaksid naiste osalemist tööturul ja
lapsekasvatusega seotud kohustuste jagamist
vanemate vahel.
Eesti ametiasutused on kaalumas meetmeid, et
parandada lastehoiu ja pikaajalise hoolduse
kättesaadavust, mis võib suurendada naiste
tööjõupakkumist ja vähendada soolist
palgalõhet. Tööjõu-uuringu andmete kohaselt on
ligikaudu 3,8 % elanikkonnast vanuses 20–64
mitteaktiivne sel põhjusel, et neil tuleb hooldada
lapsi või teovõimetuid täiskasvanuid. Eesti on selle
näitaja poolest ELis kuuendal kohal
Ühendkuningriigi, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi,
Iirimaa ja Ungari järel. Kuna sellised kohustused
langevad tavaliselt naiste õlgadele, võivad need
soodustada soolist ebavõrdsust tööturul.
Pikaajalise hoolduse kättesaadavus on Eestis
jätkuvalt puudulik, mis on peamiselt tingitud
töötajate (eelkõige õed) puudusest
maapiirkondades. Samal ajal on
hoolekandeasutustes pakutav pikaajaline hooldus
liiga kulukas ega hõlma tellitavaid teenuseid.
Heaolu arengukavas 2016–2023 on ette nähtud
mitu meedet kõnealuse hoolduskoormuse
(10) Lapsevanemaks olemise negatiivne mõju naiste tööhõivele
on Eestis väga suur (ühe alla kuuaastase lapsega emade
tööhõive tase on 22,1 protsendipunkti väiksem kui lastetute
naiste puhul, samas kui ELi vastav keskmine näitaja on 8,6
protsendipunkti).
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
30,0
EE
CZ
DE
AT
UK
SK FI
LV
EU
28
NL
DK
FR
HU
ES
PT
BG
CY IE SE
LT
MT
HR
PL SI
BE IT LU
RO
2014 2010
3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika
23
vähendamiseks. Pikaajalise hoolduskoormuse
analüüsi töökond peaks 2017. aasta lõpuks
koostama poliitikasuunised ja esitama lahendused.
Jätkuvalt on märke 0–3aastaste laste
hooldusvõimaluste puudusest. Lastehoiuteenuste
pakkumine on siiski paranemas, pidades silmas, et
Tallinnas on 400 vaba lastehoiukohta, sealhulgas
1,5–3aastaste jaoks (11). Kasutatakse Euroopa
Regionaalarengu Fondi vahendeid, et luua
suuremates linnades ja asulates kuni 2 300 uut
lastehoiukohta, ja Euroopa Sotsiaalfondi
vahendeid, et aastatel 2015–2020 rahastada
tugiisikuteenuseid, erinevaid hooldusteenuseid
ning puudega laste ja täiskasvanute transpordi
teenuseid.
Pensionireform ja tööjõupakkumine
Viimastel aastatel on eakate inimeste tööhõive
määr märkimisväärselt tõusnud, mis kajastab
ka seadusjärgse pensioniea alguse järk-järgulist
edasilükkumist. Eelmine valitsus nõustus siduma
seadusjärgse pensioniea oodatava elueaga alates
2027. aastast (12) ja tühistama riigikaitsetöötajate,
prokuröride, politseinike ja piirivalvurite
eripensionid ning rasket või ohtlikku tööd tegevate
inimeste pensionisüsteemi. 55–64aastaste töötajate
tööhõive määr suurenes 53,8 %-lt 2010. aastal
64,5 %-le 2015. aastal ning on üks ELi kõrgemaid.
Eakamate naiste tööhõive määr on võrreldes ELi
keskmisega eriti kõrge. Pensionieas töötavate
inimeste kõrge tööhõive määr võib olla tingitud ka
rahalistest põhjustest. Kavas on suurendada
pensionide piisavust (vt punkt 3.3.3).
3.3.2. HARIDUS JA OSKUSED
Põhioskuste näitajad on ühed ELi ja maailma
parimad. OECD rahvusvahelise õpilaste
hindamise programmi (PISA) 2015. aasta
tulemuste kohaselt on matemaatikas ja
loodusteadustes halbu tulemusi saavate õpilaste
osakaal Eestis ELi riikide arvestuses kõige
väiksem (vastavalt 11 % ja 9 %), samas kui
lugemises ollakse selles osas teisel kohal (11 %).
Selliste õpilaste osakaal on siiski alates 2012.
aastast kõigis kolmes valdkonnas pisut
suurenenud. Sooline lõhe ja sotsiaalmajandusliku
(11) https://info.haridus.ee/Asutused/Nimekiri/LF
(12) Pensioniea algus peaks praeguselt 63 eluaastalt järk-järgult
nihkuma 65 eluaastale 2026. aastal.
staatuse mõju tulemustele on üks ELi väiksemaid,
mis osutab sellele, et haridussüsteem tagab
võrdsed võimalused. Eesti õpilaste keskmised
tulemused on ühed maailma parimad ning
lugemises ja loodusteaduses häid tulemusi
saavutavate õpilaste osakaal (vastavalt 11 % ja
13,5 %) on suurenenud. See näitab, et Eesti
põhiharidussüsteem on kvaliteetne. Kuid vahe
eestikeelsete ja venekeelsete koolide vahel on
jätkuvalt märkimisväärne.
Proovikiviks on jätkuvalt haridussüsteemist
varakult lahkumise piiramine , arvestades, et
nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate
järele suureneb. Haridussüsteemist varakult
lahkunud õpilaste osakaal oli 2015. aastal 11,2 %,
mis on ligikaudu ELi keskmine, kuid üle Eesti
2020. aasta sihttaseme (9,5 %). Linnade ja
maapiirkondade vastavad näitajad on küllaltki
erinevad ning meeste puhul on varakult lahkumise
määr naiste omast märksa kõrgem (vastavalt
13,2 % ja 9 % 2015. aastal). Koolist
väljalangemine on eelkõige probleem
kutsekeskhariduse omandamise esimesel aastal
(22,4 % 2016. aastal), kuid olukord on paranemas.
Seda soodustavad ebapiisav nõustamine ja
alternatiivsed tööturuvõimalused. Ametiasutused
rahastavad 16 projekti kogusummas 2,6 miljonit
eurot (0,01 % SKPst), et suurendada
haridussüsteemist varakult lahkunud õpilaste
koolipinki naasmist.
3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika
24
Joonis 3.3.3. Tööturutulemused kvalifikatsiooni ja soo lõikes
(1) Palka mõõdetakse täistööaja brutokuupalgana inimeste
endi esitatud andmete alusel. Põhineb peamiselt 2013.
aasta sissetulekutel (viimased kättesaadavad andmed).
Tööhõive määra puhul kasutatakse 2015. aasta andmeid
(viimased kättesaadavad aastaandmed).
Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring 2015
Hoolimata hiljutisest paranemisest on
kutseharidus ja -koolitus jätkuvalt suhteliselt
ebaatraktiivne. Eesti ametiasutused on seadnud
eesmärgiks, et kutsekeskhariduse ja
üldkeskhariduse omandamist jätkavate põhikooli
lõpetajate suhe oleks 35 %-65 %. Tegelikult on
vastav suhe jätkuvalt ligikaudu 27 %-73 %.
Mõningast edu on saavutatud meetmete
rakendamisel, mille eesmärk on suurendada
õpipoisiõppes osalevate kutseõppeõpilaste
osakaalu (13). Õpipoisiõppest väljalangevate
õpilaste osakaal on vähenenud 31,4 %-lt
2010/2011. aastal 21,4 %-le 2015/2016. aastal
(viimase kuue aasta madalaim näitaja).
Atraktiivsuse puudumine võib olla osaliselt
tingitud asjaolust, et kutsekeskhariduses
omandatavaid oskusi tööturul eriti ei hinnata.
Kuigi tööhõive määr Eestis on tugevasti
korrelatsioonis kvalifikatsiooniga, ei ole sellist
korrelatsiooni täheldada palkade puhul: madala ja
keskmise kvalifikatsiooniga töötajad saavad
ligikaudu sama suurt palka, samas kui kõrge
(13) Osalejate arv 2016. aastal peaaegu kahekordistus (üle 1 200
õpilase) ja koolitust pakkuvaid haridusasutusi on rohkem
kui kunagi varem.
kvalifikatsiooniga töötajad teenivad 70 % rohkem
(vt joonis 3.3.3) (14).
Oskuste nappuse leevendamiseks võtab valitsus
meetmeid kõrghariduse rahastamismudeli
tugevdamiseks. Kolmanda taseme hariduse
omandamise (30–34aastased) tase ületab ELi
keskmist (vastavalt 45,3 % ja 38,7 % 2015. aastal),
kuid sooline lõhe on jätkuvalt märkimisväärselt
naiste kasuks (56,7 % naistest ja 34,5 % meestest).
Kuid probleemiks on bakalaureuseõppest
väljalangemise kõrge määr. Valitsus vaatas läbi
kolmanda taseme hariduse rahastamismudeli, et
muuta rahastamine stabiilsemaks ja parandada
tulemuspõhiseid näitajaid.
Selleks et viia haridussüsteem paremini
kooskõlla tööturuvajadustega, on
väljatöötamisel tööturuvajaduste ja oskuste
seire ja prognoosimise riiklik süsteem (OSKA).
Üldiselt on kolmanda taseme hariduse ja
kutsekeskhariduse hiljuti omandanud isikute
töölesobivuse määr (vastavalt 86,1 % ja 83,5 %
2015. aastal) üle ELi keskmise (vastavalt 81,9 % ja
73 %). Sellest hoolimata tuvastati OSKA raames
puudused teatavates valdkondades ja vajadus
ajakohastada oskusi vastavalt muutuvale
nõudlusele tööturul. See on esimene kord, kus
Eesti majandussektoreid sama metoodika kohaselt
süstemaatiliselt analüüsitakse. Eesmärk on ärgitada
arutelu selle üle, kuidas sektorid ja nendes
vajatavad oskused võivad järgmise 10 aasta
jooksul muutuda.
Oskuste nappuse leevendamiseks lõdvendas
Riigikogu 2016. aasta detsembris kehtivaid
majandusliku sisserände piiranguid. Teatavate
töötajate kategooriate puhul on palganõuet
vähendatud keskmise palga tasemele. Eesti IT-
sektori seisukohast oluline samm astuti juba 2016.
aasta mais, mil IKT-sektori spetsialistid arvati
sisserände piirarvu alt välja.
(14) Muud allikad osutavad hiljutiste koolilõpetajate andmete
põhjal, et vastav näitaja on üksnes 50 % (Eesti Haridus- ja
Teadusministeerium).
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0
70,0
80,0
90,0
100,0
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
mehed naised mehed naised mehed naised
madala kvalif. keskmise kvalif. kõrge kvalif.
tööhõive määr Eestis (protsenti 20-64 vanuserühmast,parem telg)
tööhõive määr EL28 (protsenti 20-64 vanuserühmast,parem telg)
palk (eurot kuus, vasak telg)
3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika
25
Joonis 3.3.4. Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr
ning selle komponendid (AROP, SMD, LWI)
AROPE: suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr (%
kogu elanikkonnast). Inimesed, keda ohustab vaesus ja/või
kes kannatavad suure materiaalse puuduse käes (SMD)
ja/või kes elavad leibkonnas, kus tööhõive on null või väga
väike (LWI). AROP: suhtelise vaesuse määr (% kogu
elanikkonnast). Inimesed, kes kannatavad järgnevast
üheksast puudustest vähemalt nelja käes: neile käib
rahaliselt üle jõu i) maksta üüri või kommunaalmakseid, ii)
kütta oma kodu piisavalt, iii) katta ootamatuid kulusid, iv)
süüa ülepäeviti liha, kala või samaväärseid valgurikkaid
tooteid, v) puhata kord aastas nädal aega väljaspool
elukohta, vi) omada autot, vii) omada pesumasinat, viii)
omada värvitelerit või ix) omada telefoni. LWI: madala
tööhõivega leibkondades elavad inimesed (% 0–
59aastastest inimestest). Inimesed (v.a ülalpeetavad
lapsed), kes elavad leibkonnas, kus täiskasvanud töötasid
viimase 12 kuu jooksul alla 20 % oma potentsiaalsest
tööajast. AROPE, AROP: eelmise aasta sissetulek, SMD:
käesolev aasta, JLH: eelmine aasta.
Allikas: Eurostat, sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev ELi
statistika
3.3.3. SOTSIAALPOLIITIKA (VAESUS,
SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMI
SOTSIAALSED ASPEKTID)
Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr
(AROPE) oli Eestis 2015. aastal 24,2 %, mis on
madalam kui 2014. aastal (26 %), kuid ELi
keskmisest ikka veel pisut kõrgem (vt joonis
3.3.4). Suure materiaalse puuduse määr langes 6,2
%-lt 4,5 %-le, mis on oluliselt alla ELi keskmise.
Suhtelise vaesuse määr on eriti kõrge hüvitistest
elavate inimeste puhul (54,8 % töötute puhul, mis
oli 2015. aastal üks ELi kõrgemaid, ja 39,8 % üle
65aastaste pensionäride puhul, mis oli 2015. aastal
samuti üks ELi kõrgemaid). Kuid ka palgavaesuse
määr (10,3 % vanuserühmas 18–64) on üle ELi
keskmise. Sotsiaalsiirete mõju vaesuse
vähendamisel kahanes aastatel 2010–2015 järsult
rohkem kui 36 %-lt 2010. aastal 22 %-le 2015
aastal, mis on üks ELi madalamaid näitajaid.
Töötushüvitiste tase on Eestis suhteliselt madal.
(Langenbucher, 2015). Hüvitused koosnevad
kahest osast: sissetulekuga seotud
töötuskindlustushüvitis ja majanduslikust
olukorrast sõltuv töötushüvitis, mida rahastatakse
riigieelarvest. Mõlemad hüvitised on suhteliselt
väikesed. Töötuskindlustushüvitise ja
töötushüvitise miinimumtase on vastavalt 50 % ja
35 % miinimumpalgast. Töötushüvitise päevamäär
on 2017. aastal 4,86 eurot (2016. aastal 4,41 eurot)
ja 31 päeva määr 150,66 eurot, mis on alla
vaesuspiiri.
Miinimumsissetuleku kava alusel makstavad
hüvitised on väiksed, kuid on hiljuti
suurenenud. Toimetulekutoetusega täiendatakse
leibkonna sissetulekut (pärast eluasemekulude
tasumist), et saavutada teatav künnis, mis peaks
tagama peredele või üksikutele inimestele teatava
minimaalse toimetulekutaseme. Kõnealust künnist
suurendati 2016. aastal 90 eurolt 130 eurole
leibkonna esimese liikme ja iga lapse kohta ning
see on jäänud 2017. aastal samaks.
Ka lastega seotud toetusi on hiljuti
suurendatud. Eesti olukord on ebatavaline selle
poolest, et lastetute leibkondade vaesuse ja suure
materiaalse puuduse määr on kõrgem kui lastega
leibkondade puhul. See võib olla tingitud sellest, et
kuigi kulutused üldistele sotsiaalsetele
turvavõrgustikele on Eestis väga väikesed, on
peretoetustega seotud kulutused rohkem kooskõlas
teiste ELi riikide vastavate kulutustega.
Eakate pensionäride (65+) suhtelise vaesuse
määr on alates 2010. aastast suurenenud ja oli
2015. aastal 39,8 %, mis on üks ELi kõrgemaid.
Kõnealuse elanikkonnarühma suure materiaalse
puuduse määr oli 2015. aastal 5,7 % (2014. aastal
6,7 %), mis on pisut üle ELi keskmise (5,1 %).
Vanaduspensionide mediaanasendusmäär 70 % on
üks ELi madalamaid. Viimaste kümnendite kiire
palgakasvu taustal ei ole varasemad palgatasemed
enam praeguse elustandardiga kooskõlas, isegi
pensionide korrapärase indekseerimise korral.
Valitsus andis 19. jaanuaril suunised
pensionisüsteemi piisavuse suurendamist käsitleva
õigusaktide paketi koostamise kohta. Sellega on
ette nähtud esimese samba pensionide
0
5
10
15
20
25
30
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
% elanikkonnast
EE
Suhtelise vaesuse ja tõrjutuse määr
Suhtelise vaesuse määr
Suure materiaalse puuduse määr
Madala tööhõivega leibkondades elavad inimesed
3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika
26
solidaarsemaks muutmine, seades alates 2037.
aastast pensionide suuruse sõltuvaks üksnes
sissemakseperioodist (ja mitte varasemast
palgatasemest) ja muutes pensioniindeksit (nt
sidudes selle alates 2023. aastast 100 %
sotsiaalkindlustuseelarve kasvuga ja pensionäride
arvuga). Lisaks makstakse üksi elavatele
pensionäridele alates 2017. aastast 115 eurot
täiendavat iga-aastast toetust.
Alustatud on sotsiaalhoolekande seaduse
rakendamist, millega on ette nähtud
sotsiaalteenuste uued miinimumnõuded. Praegu
arutatakse kohaliku tasandi teenuste tsentraalse
seire (nt sotsiaalkindlustusameti poolt) võimalust.
Seda võidakse rakendada 2018. aastast. Heaolu
arengukava 2016–2023 tegevuskavas aastateks
2016–2020 on ette nähtud meetmed
sotsiaalteenuste tulemuslikkuse suurendamiseks.
Sotsiaalteenuste kättesaadavust on juba
suurendatud ESFi kaudu rahastatavate
projektidega, millega seati osalemise
eeltingimuseks omavalitsuste ühine teenuste
osutamine.
3.3.4. TERVISHOIUSÜSTEEM
Oodatava eluea, eeldatavate tervena elatavate
eluaastate, ennetatava suremuse ning südame-
veresoonkonnahaiguste ja vähktõve
põhjustatud suremuse näitajad on Eestis ELi
keskmisest halvemad (15). Sellega seotud
terviseprobleemid mõjutavad negatiivselt inimeste
töövõimet ja tootlikkust ning majanduskasvu.
Kõnealuste terviseprobleemide peamine põhjus on
elustiilitegurid. Sellega seoses pannakse Eesti
riiklikus tervisekavas 2009–2020 suurt rõhku
tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele.
Eestis on probleeme hooldusteenuste lõimimisel,
kusjuures probleemiks on ka õdede puudus
(Maailmapank, 2015 – OECD/EL, 2016). Esineb
probleeme hooldusteenuste koordineerimisel, mille
tagajärjeks on mõnikord põhjendamatu haiglaravi
ja ambulatoorne eriarstiabi ning haiglaravile
(15) Oodatav eluiga sünnihetkel oli Eestis 2014. aastal 77,4
aastat võrreldes ELi keskmisega 80,9 aastat. Ennetatav
suremus oli Eestis 2013. aastal 302 surma 100 000 elaniku
kohta, samas kui ELi keskmine näitaja on 204.
Veresoonkonna haiguste põhjustatud suremuse määr oli
Eestis 2014. aastal 718 surma 100 000 elaniku kohta,
kusjuures ELi keskmine on 383.
järgneva patsiendihoolduse kvaliteedi
halvenemine. Need on olulised aspektid, pidades
silmas vananevat elanikkonda, kelle puhul
mittenakkushaiguste osakaal on suurem.
Ametiasutused on hakanud võtma meetmeid
esmatasandi arstiabi suutlikkuse ja koodineeriva
rolli suurendamiseks. 2016. aasta riiklikus
reformikavas on ette nähtud patsiendikesksete
integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
arendamine. Käivitatud on katseprojekt
integreeritud sotsiaal-, esmatasandi arstiabi ja
maakonnahaiglateenuste arendamiseks. Eesti
Haigekassa on haiglavõrgu arengukava osana
avaldanud näitajad, millega mõõdetakse ravi
lõimumist. Ka uues e-tervise strateegias
käsitletakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
lõimimist. Samas on Eestis probleemiks õdede
puudus, mis võib ravi lõimimise ja krooniliste
haiguste ravi kavade elluviimise ohtu seada (16).
Pika ravijärjekorra tõttu rahuldamata vajadus
arstliku läbivaatuse järele on Eestis jätkuvalt
üks ELi suuremaid. Selliste inimeste osakaal
Eesti elanikkonnas, kelle puhul on rahuldamata
vajadus arstliku läbivaatuse järele, on 10,1 %,
kusjuures ELi keskmine on 1,1 %. Probleeme on
eriarstiabi kättesaadavusega, nt erikirurgia,
oftalmoloogia, taastusravi ja pediaatria
valdkonnas. Pika ravijärjekorra peamised põhjused
on ebapiisav rahastamine, mis mõjutab süsteemi
suutlikkust, patsientidepoolne suur nõudlus ja see,
et teatavate eriarstide vastuvõtule pääsemiseks ei
ole vaja perearsti suunamist. Ametiasutuste
meetmed olukorra parandamiseks hõlmavad
järgmist: perearsti, piirkondlike haiglate ja
maakonnahaiglate koostöö tõhustamine, et tagada
eriarstiabi kättesaadavus (Euroopa
Regionaalarengu Fondi investeeringute toel);
tervishoiutöötajate koolitamine ja rahaline
toetamine; e-tervise teenuste edendamine (rohkem
e-konsultatsioone, e-saatekirju; keskse e-
registreerimissüsteemi loomine kõigi riiklike
haiglate jaoks 2017. aastal).
Tervishoiusüsteem on pikas perspektiivis
fiskaalselt jätkusuutlik, kuid probleemiks on
selle rahastamise piisavus. 2015. aasta
vananemise aruande alus- ja kõrgema riskiga
stsenaariumi kohaselt peaksid tervishoiukulud
(16) Eestis on 566 töötavat õde 100 000 elaniku kohta, mis on
alla ELi keskmise (839). Õdede suhe arstidesse on 1,7
võrreldes ELi keskmisega 2,5 (OECD/EL, 2016).
3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika
27
keskpikas kuni pikas perspektiivis suurenema
2060. aastaks vastavalt 0,6 kuni 1,3 SKP
protsendipunkti võrra. Suurenemine on
tagasihoidlikum kui teistes ELi riikides ja see
näitab, et puhtalt fiskaalsest seisukohast on
praegune süsteem jätkusuutlik. Vananeva
elanikkonna ja krooniliste haigustega inimeste
arvu suurenemise tõttu vajadus ravi järele siiski
suureneb. Näiteks diabeedi vanusepõhiselt
standarditud levik Eesti meeste hulgas suurenes
ajavahemikul 1980–2014 ligikaudu 6 %-lt 8 %-le
(Maailma Terviseorganisatsiooni riigipõhised
diabeedinäitajad 2016). Eesti Haigekassal on juba
viimastel aastatel olnud teatav eelarvepuudujääk,
mis seni on kaetud tema reservidest. Kuna
haigekassat rahastatakse praegu sotsiaalmaksetest,
võivad elanikkonna vananemisest tingitud rahalisi
sissemakseid mittetegevate inimeste osakaalu
prognoositud suurenemise tõttu haigekassa
reservid ammenduda. Need tegurid osutavad, et
tervishoiusüsteemi rahastamisallikad võivad
elanikkonnale piisava arstiabi tagamiseks olla liiga
piiratud. Valitsus on alustanud arutelusid
tervishoiu rahastamisbaasi laiendamise võimaluste
üle.
28
3.4.1. KONKURENTSIVÕIME JA INVESTEERINGUD
Joonis 3.4.1. Ekspordi turuosa kasv kaupade ja teenuste
väärtuse alusel
Allikas: Euroopa Komisjon
Turuosa muutumine
Eesti eksport taastus 2016. aastal pärast
vähenemist 2015. aastal ja tulevikus on oodata
veelgi paremaid tulemusi. 2015. aastal vähenes
eksport (joonis 3.4.1) kahe ebasoodsa teguri tõttu:
i) Eesti põlevkivil põhinev energiatootmine
kannatas, kuna kogu maailmas langes energia hind
ligikaudu 40 %; ii) vene rubla väärtuse järsk
langus 2014. aasta lõpus ja 2015. aasta alguses
kiirendas naaberriiki Venemaale suundunud
ekspordi vähenemist, mis oli alanud
kaubandussanktsioonide ja vastusanktsioonide
kehtestamise tõttu (joonis 3.4.2). 2015. aastal
vähenes kaupade eksport Venemaale veelgi
rohkem kui kahel eelneval aastal – 35 %. Lisaks
vähenes peaaegu 22 % teenuste eksport, kuna
transiitkaubandus Venemaaga vähenes veelgi.
Kuid mõlema teguri osatähtsus langeb ja muudele
turgudele laienemine on juba üles kaalunud
Venemaa-suunalise kaubanduse nõrkuse.
Kokkuvõttes kasvas riigi eksport 2016. aastal
hinnanguliselt ligikaudu 3,3 % ja keskpikas
perspektiivis prognoositakse kasvu jätkumist.
Joonis 3.4.2. Eesti kaupade eksport Venemaale ja
mineraalkütuse eksport (aastapõhine muutus
protsentides) – euro ja rubla vahetuskurss
1) * Venemaa osatähtsuse Eesti ekspordis on umbes 9 %.
Allikas: Eesti statistikaamet
Eesti üldine konkurentsivõime võrreldes Lääne-
Euroopa kaubanduspartneritega säilis (joonis
3.4.3). 2015. aastal suurenes Eesti
konkurentsivõime võrreldes Soome, Läti, Leedu,
Madalmaade ja Taaniga, kuid vähenes Rootsi ja
Norra suhtes, kelle valuuta nõrgenes, kuigi vähem
kui Venemaal.
Hoolimata mõningatest Eesti
konkurentsivõimet tabanud tagasilöökidest ei
ole palkade kiire kasv seni eriti mõjutanud
Eesti ekspordi väärtust. Tööjõukulude
muutumise mõju ekspordi kasvule 2006.–2014.
aastal oli väike. Eesti on väike ja avatud riik ning
tema majandus pigem kohaneb rahvusvahelise
hinnatasemega ning tööjõukulude kasvu ei kanta
kergesti üle välismaistele klientidele. Seetõttu
püsisid 2015. aastal Eesti kaubandustingimused
stabiilsed ja reaalse tegeliku vahetuskursi
erinevused (tööjõu ühikukulude ja tarbijahindade
harmoneeritud indeksi alusel) olid suured, vt
joonis 3.4.4. Eesti ettevõtjad üldiselt absorbeerivad
kiire palgakasvu kas kasumi vähendamise teel
(eelkõige töötlevas tööstuses) või asendades
kuluka tööjõu kapitaliga. Selles suhtes on Eesti
-30
-20
-10
0
10
20
30
07 08 09 10 11 12 13 14 15
Aas
tan
e m
uu
tuse m
äär (%
)
Panus: maailma ekspordi kasv (miinusmärgiga)Panus: ekspordi kasvEkspordi turuosa kasvumäär
30
35
40
45
50
55
60
65
70
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
10 11 12 13 14 15
Ekspordikasv
Venemaasuunal (kõikkaubakategooriad) (1)
(Eestipäritolu)
mineraalsetetoodeteekspordikasv
EUR/RUB(paremal
pool)
3.4. INVESTEERINGUD
3.4. Investeeringud
29
tööturu paindlikkus ja liikuvus eeliseks, kuid Eesti
ettevõtete investeeringute ja kasumi muutumist
tuleb jälgida.
Joonis 3.4.3. Ekspordi dünaamika ja konkurentsivõime
(kaubad) kümne peamise sihtriigi suhtes
(2014–2015) – Eesti
Allikas: COMTRADE'i andmed (vastavalt kaupade
klassifikatsiooni harmoneeritud süsteemile HS 1992), Euroopa
Komisjoni arvutused
Tööjõukulude muutumine
Viimastel aastatel on Eestis palgad kiiresti
kasvanud. 2015. aastal tõusis keskmine palk
aastavõrdluses 6 %. Palgakasv oli peamiselt
tingitud töötajate reaalpalga suurenemisest ja
tootlikkuse kasv ei ole sellele veel järgi jõudnud.
Selle tulemusel kasvas tegelik tööjõu ühikukulu
2015. aastal 6 %, mis on kõrgeim näitaja ELi
liikmesriikides.
Eesti praegune kiire nominaalpalga kasv ei ole
põhjendatud majanduse põhinäitajatega. Alates
2013. aastast on Eesti nominaalpalga kasv pidevalt
ületanud kahte võrdlusnäitajat (17) (joonis 3.4.5):
see on kiirem kui tootlikkuse kasv ja kiirem, kui
reaalse tegeliku vahetuskursi samal tasemel
hoidmiseks vajalik.
(17) Esimene võrdlusnäitaja kajastab palgakasvu, mille saaks
tuletada tööjõu tootlikkuse, hindade ja töötuse määra
muutumisest, teine aga kajastab sellist palkade kasvu, mis
oleks kooskõlas muutumatu reaalse tegeliku vahetuskursiga
tööjõu ühikukulu alusel.
Joonis 3.4.4. Reaalne tegelik vahetuskurss, nominaalne
tegelik vahetuskurss ja suhteline
tarbijahindade harmoneeritud indeks – Eesti
1) IC-42: võrreldes 42 tööstusriigiga, IC-37: võrreldes 37
tööstusriigiga.
Allikas: majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi
andmebaas AMECO
Palkade kasv näib olevat tingitud tööturu
ahenemisest, mis eelkõige kajastab Eesti
tööealise elanikkonna kiiret kahanemist. Siiski
rakendatakse Eestis praegu mitmeid ulatuslikke
reforme tööjõu kogupakkumise stabiliseerimiseks
(vt punkt 3.3). See peaks võimaldama saada liigne
palgakasv tulevikus kontrolli alla. Oma rolli
mängib ka sissetulekute ühtlustumine Soome ja
Rootsiga, kus palgatase on kõrgem.
Ka miinimumpalk on viimastel aastatel
suurenenud kiiremini kui üldine palgakasv.
Riigi suurte sissetulekuerinevuste tõttu võib
miinimumpalga kasv avaldada suurt mõju
palgakuludele kõige vaesemates piirkondades.
Miinimumpalk on Eestis endiselt suhteliselt madal
ja selle kohaldamisala piiratud. 2016. aastal oli
miinimumpalk üks madalamaid ELis – ligikaudu
38 % keskmisest palgast. Miinimumpalk
määratakse kindlaks sotsiaalpartneritevahelise iga-
aastase kahepoolse kokkuleppega ja see
kehtestatakse valitsuse määrusega.
Rootsi
Soome
Venemaa Föderatsi-
oon
Läti
Leedu
USA
SaksamaaNorra
Madalmaad
Taani
-40
-35
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
-30 -20 -10 0 10 20 30
Tu
rud
ün
aa
mik
a (
pp
)
Konkurentsivõime (pp)
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
10 11 12 13 14 15 16* 17* 18*
Aasta
ne
mu
utu
se m
äär
(%)
NEER IC-42
Suhteline THHI (-)
3.4. Investeeringud
30
Joonis 3.4.5. Nominaalpalga kasv Eestis võrreldes palga
võrdlusnäitajatega
Allikas: Arpaia ja Kiss (2015), ajakohastatud väljaanne
Tööjõu ühikukulude suurenemine on osaliselt
tingitud ka viimasel ajal aset leidnud
tootlikkuse erakorralisest langusest. Naftahinna
ja rubla väärtuse vähenemise koosmõju piiras Eesti
eksporti ja vähendas tööjõu tootlikkust töötunni
kohta 1,5 %. Kõige enam mõjutatud sektorid ei
olnud siiski tööjõumahukad. Lisaks muudeti
rangemaks tööandjate kohustust oma tööjõud
registreerida. Seetõttu suurenes üldine tööhõive
2015. aastal +1,8 % , mis omakorda vähendas
tootlikkuse näitajat. 2016. aastal kasvas tööjõu
ühikukulu hinnanguliselt ligikaudu 5,9 %, vaid
pisut aeglasemalt kui aasta varem. 2017.–2018.
aastaks prognoositakse kasvu ligikaudu 3,0 %,
kuna tööjõu kohustusliku registreerimise mõju
peaks hääbuma. Kuna aga kaupade ja teenuste
naaberriikidesse Leedusse, Lätti ja Soome
eksportimise väljavaated paranevad, siis parandab
eeldatavasti ka tootlikkus.
Olukord investeeringute valdkonnas
Eesti investeerimismäär on suhteliselt kõrge,
kuid on hakanud vähenema. Eesti kui
järelejõudva majandusega riigi tootlike
investeeringute määr (v.a elamud) on kõrge:
majandus- ja finantskriisile eelnenud ajal oli see
ligikaudu 25 % ja kriisist taastumise ajal on see
22 %, kogu euroalal aga 15 %. Viimasel ajal on
investeerimismäär aga jäänud püsima 20 % juurde
ning välismaiste otseinvesteeringute netosumma
on vähenenud peaaegu nullini (vt ka tekstikast
3.4.1).
Viimase aja tootlikkuse kasvu aeglustumine
tuleneb osaliselt sellest, et Eestis on vähenenud
finantssektoriväliste ettevõtete, eelkõige aga
kommunaalteenuste sektori (vee-, elektri- jms)
ettevõtete investeeringud. 2015. aasta madalam
investeerimisaktiivsus kajastas muu hulgas ka
põlevkivi ja elektri sektori suurte
investeerimisprojektide lõpuleviimist 2013. ja
2014. aastal. Lisaks on investeerimist mõjutanud
ELi vahenditest saadavate maksete vähenemine
pärast eelmise, 2007.–2013. aasta
finantsraamistiku lõppemist. Seevastu 2017. aastal
on oodata avaliku sektori investeeringute
suurenemist, kuna siis käivitub suurem osa uuel,
2014.–2020. aasta programmitöö perioodil ELi
vahenditest rahastatavaid projekte.
Eestis on rakendatud pisut alla 75 %
tootmisvõimsusest, mis tundub olevat liiga
madal, et ergutada uusi investeeringuid, kuid
see näitaja on eri sektorites erinev ning varjab
asjaolu, et suurema tootlikkusega
majandusvaldkondades tuleks rohkem
investeerida. Kogu ELiga võrreldes tundub, et
olemasolevaid investeeringuid saaks paremini
kasutada. Igatahes on Eestis kapitali ühe töötaja
kohta tunduvalt vähem kui ELis keskmiselt. See
kehtib töötleva tööstuse masinate, seadmete ja
IKT-seadmete kohta, kuid kõige silmatorkavam on
see intellektuaalomandi investeeringute puhul,
mille tase moodustab ligikaudu poole ELi
keskmisest. Vahendite vähetõhus jaotus
tõenäoliselt mõjutab tootmistegurite
kogutootlikkust.
Tulevikku vaadates tundub, et üks Eesti
töötlevasse tööstusesse investeerimist
ohustavaid riske võib olla ettevõtete kasumi
vähenemine. Kuigi üldiselt on kasumid endiselt
üle ELi keskmise, on need alates 2013. aastast
pidevalt vähenenud. Töötlevas tööstuses oli
vähenemine 2012.–2013. aastal keskmiselt
peaaegu 5,5 % võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga ja 2015. aastal kiirenes vähenemine
16 %ni. Nõrkus, mis viimasel ajal on ilmnenud
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16
%
EE
Inflatsioonil, tootlikkusel ja töötusel põhinevprognoos
Palgakasv kooskõlas püsiva tööjõu ühikukululpõhineva reaalse tegeliku vahetuskursiga
Tegelik nominaalne palgakasv
3.4. Investeeringud
31
kapitalimahukates sektorites, (18) ei ole tabanud
aga tööjõumahukaid tootmisharusid.
Joonis 3.4.6. Ettevõtete kasum ja investeeringud Eestis –
majandustegevus ja töötlev tööstus kokku
Allikas: Eesti statistikaamet
2015. –2016. aastal piiras kasumlikkus
investeeringuid kapitalimahukate sektorite
(kommunaalteenused, kaevandamine ja
põllumajandus) materiaalsesse varasse, kuid
survet hakkasid tundma ka pooled töötleva
tööstuse allsektorid (vt joonis 3.4.6). 2016. aastal
töötleva tööstuse kasumlikkuse vähenes veelgi,
langedes alla materiaalsesse varasse investeerimise
taset. Seevastu enamik suletud sektoreid, välja
arvatud transport ning info- ja
kommunikatsioonisektor, kuid kaasa arvatud
ehitussektor, nautisid märkimisväärset ja üha
suuremat kasumit. See võimaldas neil hakata
stabiilselt investeerima materiaalsesse varasse ja
laiendada juba niigi mahukat ennetavat
finantspuhvrit, mis on pärast 2008.–2010. aasta
finantskriisi tekkinud uus nähtus. Sellist puhvrit
luuakse tõenäoliselt ebakindla väliskeskkonna
tõttu.
Eestis on välismaiste otseinvesteeringute kasv
viimastel aastatel vähenenud poole võrra, mis
võib piirata siseseid kasvu rahastamise allikaid
ja tehnosiiret. Välismaiste otseinvesteeringute
(18) Põlevkiviga seotud majandusharud annavad 3 % Eesti
SKPst.
kasv langes ligikaudu 6 %-lt SKPst 2012. aastal
0,6 %-le 2015. aastal, kuid hakkas 2016. aastal
taastuma, ulatudes 2,6 %ni SKPst. See peegeldab
peamiselt hästi kapitaliseeritud pangandussektori
konkreetset laenuandmise tava ja välismaiste
emaettevõtjate poolt kasumi väljaviimist. Kuid
välismaiste otseinvesteeringute kasv töötlevas
tööstuses jäi alla Eesti pikaajalise keskmise. See
areng on tingitud ärikeskkonna ebakindlusest,
sealhulgas naaberriikide Soome ja Venemaa
majanduse kehvast olukorrast. Oma osa mängis ka
Eesti turu väiksus ja väljavaated teenida rohkem
kasumit välismaal. Pärast 2008.–2010. aasta kriisi
lõppu on Eestis nominaalne tööjõu ühikukulu
kasvanud suhteliselt kiiremini kui teistes Balti
riikides ning riigi välismaistest
otseinvesteeringutest tulenevad nõuded on
suurenenud peaaegu sama kiirest kui tema
kohustused.
Ettevõtete äritegevuse brutokasumi kasvu
aeglustumine võib pidurdada investeeringuid
immateriaalsesse varasse. Pangad on sageli
tõrksad rahastama teadus- ja arendustegevust ning
innovatsiooni, sest neid peetakse üldiselt
riskantseks. Selle tulemusena rahastatakse neid
peamiselt jaotamata kasumi arvelt ja äritegevuse
brutokasumi vähenemine võib seda ohustada.
Pärast mitu aastat kestnud järkjärgulist vähenemist
muutus Eesti äritegevuse brutokasumi kasv 2015.
aastal nii kogu töötlevas tööstuses kui ka enamikus
allsektorites negatiivseks. Sarnane oli olukord ka
teistes Balti riikides, kuid euroalal tervikuna
toimus suhteliselt kiire taastumine. Kõigest
hoolimata on Eesti töötlevas tööstuses ja umbes
pooles selle allsektorites investeerimine
immateriaalsesse varasse siiani pidevalt
suurenenud. Kuigi kasv on kokkuvõttes
aeglustunud, ulatus see 2015. aastal ikkagi 10 %ni.
Tehnoloogiline areng
Alates kriisi puhkemisest 2007. aastal on Eesti
tootmistegurite kogutootlikkus oluliselt
vähenenud (–13 %). Vähenemine on üks ELi
suurimaid, jäädes alla vaid Kreekale (–18 %).
Pärast kriisi toimunud tootmistegurite
kogutootlikkuse kasv oli üsna lühiajaline (vt joonis
3.4.7). Lisaks on märke sellest, et Eesti
tööstuskaupade ekspordi struktuuris suureneb
madalama kvaliteediga kaupade osatähtsus
0
100000
200000
300000
400000
500000
600000
700000
800000
900000
Ikv
IIIkv
Ikv
IIIkv
Ikv
IIIkv
Ikv
IIIkv
Ikv
IIIkv
Ikv
IIIkv
Ikv
IIIkv
10 11 12 13 14 15 16
(tu
han
dete
s e
uro
des)
Investeeringud kogu majandustegevusse (neljakvartali libisev keskmine)
Investeeringud töötlevasse tööstusesse (nelja kvartalilibisev keskmine)
Kasum kogu majandustegevusest (nelja kvartalilibisev keskmine)
Kasum töötlevast tööstusest (nelja kvartali libisevkeskmine)
3.4. Investeeringud
32
(Euroopa Komisjon, 2016e). Ka töötleva tööstuse
tootlikkus (lisandväärtuse alusel) on juba aastaid
olnud languses. 2016. aastal langes see esimest
korda madalamale Eesti keskmisest
kogutootlikkusest (vt joonis 3.4.8).
Joonis 3.4.7. Eesti tootmistegurite kogutootlikkus aastatel
2007–2015 – indeks (2010 = 100)
Allikas: majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi
andmebaas AMECO
3.4.2. ETTEVÕTLUSKESKKOND
Eesti on võtnud meetmeid, et veelgi parandada
ettevõtluskeskkonda, viies ulatusliku
riigihalduse reformi raames ellu mitmeid
projekte. „Nullbürokraatia“ eesmärk on
vähendada regulatiivset koormust, bürokraatiat ja
eri avalike asutuste ülesannete kattuvust.
Maailmapanga 2017. aasta äritegevuse aruandes
„Doing Business“ on Eesti 190 riigi majanduse
seas 12. kohal. Tema nõrgim näitaja on
väikeinvestorite kaitsmine (53. koht) ja
maksujõuetusmenetlus (42. koht). 2016. aastal
käivitati projekt maksejõuetuse raamistiku
täiustamiseks peaeesmärgiga muuta menetlus
kiiremaks ja tõhusamaks ning parandada nõuete
täitmise määra. Ettevõtluskeskkonda nõrgendab ka
see, et seni on riiklike normidega reguleerimata
äriühingute registrijärgse asukoha viimine Eestisse
ja Eestist välja.
Joonis 3.4.8. Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel – kogu
Eesti majandus ja töötlev tööstus
1) Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel = ((käive – kogukulud)
+ tööjõukulud) / kogukulud = lisandväärtus / kogukulud
Allikas: Eesti statistikaamet
3.4.3. TARISTUINVESTEERINGUD
Eesti transporditaristut ei rahastata piisavalt, et
see oleks jätkusuutlik. Investeeringud
transporditaristusse sõltuvad peamiselt ELi
vahendeist ja on valdavalt suunatud üksikutele
suurtele projektidele, nagu Rail Baltic.
Eelarvetuludest ei ole midagi ette nähtud
transporditaristu parandamiseks, mistõttu ei ole
reaalselt tagatud investeeringute tegemine
teisesesse taristusse ja olemasoleva infrastruktuuri
hooldamiseks.
Rail Balticu raudteeprojekti kooskõlastatud
rakendamine edeneb ja selle lõpptähtajaks on
määratud 2026. aasta See projekt on strateegilise
tähtsusega kõigi kolme Balti riigi jaoks ja see on
kõrge prioriteediga projekt ka Euroopa
ühendamise rahastu raames. Asjaomased
valitsused on juba saavutanud kokkulepped Rail
Balticu käitamiseks loodud ühisettevõtte hangete
teostamise ja selle juhatuse liikmete ametisse
nimetamise korra ning töötajate küsimustes.
Teatatud on kavast ratifitseerida Balti riikide
valitsuste vaheline leping, mis aitab kaasa
liikmesriikide võetud pikaajaliste kohustuste
täitmisele ja võimaldab projekti sujuvamalt
rakendada.
90
95
100
105
110
115
120
07 08 09 10 11 12 13 14 15
Ind
eks:
2010 =
100
Tootmisteguritekogutootlikkus
15,0%
17,0%
19,0%
21,0%
23,0%
25,0%
27,0%
29,0%
02 04 06 08 10 12 14 IIIkv16
Kogumajandustegevus
Töötlev tööstus
3.4. Investeeringud
33
(Jätkub järgmisel leheküljel)
Tekstikast 3.4.1. Eesti investeerimisprobleemid ja reformid
Makromajanduslik perspektiiv
Eestis on investeeringute suhe SKPsse üks suuremaid ELis, seda nii avalikus kui ka erasektoris (vt
punkt 3.4). 2017. aasta talveprognoosi kohaselt peaks investeeringute suhtarv hakkama alates
2017. aastast pisut suurenema. Viimaste aastate jooksul suurenes järsult investeerimine
elamuehitusse. Kasv on jõudnud ELi keskmise taseme juurde (protsentidena SKPst). Seadmete ja
muu ehituse kategoorias (viimane kajastab ettevõtete ehitustegevust ja taristuehitust) on
investeeringute maht Eestis üle ELi keskmise, kuid kategoorias „muud“, mis hõlmab ka
immateriaalset vara, investeeritakse Eestis ELi keskmisega võrreldes 40 % vähem.
Struktuursed investeerimistõkked
Nagu märgitud järgmises tabelis, on Eestis võrreldes enamiku teiste ELi riikidega suhteliselt vähe
investeerimistõkkeid.
Tabel 1.
Allikas:
1) Tööjõu ja oskuste nappust peetakse kiiresti kasvavate sektorite puhul investeeringuid piiravaks
takistuseks. Teatava oskustööjõu puudus on teravam mõnes sektoris, nt IT-sektoris. Eesti on
edukalt ligi tõmmanud IT-ettevõtteid ja seepärast on nõudlus vastavate spetsialistide järele
suurenenud. Kuigi IT-töötajate arv on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud,1 on
suurenevat tööjõunõudlust raske rahuldada üksnes riigisisese tööturu kaudu.
2) Investeeringute paigutamise tõhusus (investeeringud suure lisandväärtusega valdkondadesse) on
Eestis ikka veel probleem, kuna investeeringud on Eestis suunatud suhteliselt väikese
lisandväärtusega kapitalimahukasse tootmisse (vt punkt 3.4). Investeerimistõkkeid käsitlevas
komisjoni analüüsis toodi esile piiratud koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel ning vähesed
erainvesteeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni (vt punkt 3.5). Riskantsemate,
(1) Näitajaga 5 % tööjõust (millest 3 protsendipunkti IT-sektoris) on Eesti liikmesriikide hulgas
neljandal kohal.
Regulatiivne / halduskoormus Maksundus
Avalik haldus Rahastamise kättesaadavus
Riigihanked / avaliku ja erasektori
partnerlus
Teadus- ja uurimisasutuste ning ettevõtete vaheline
koostöö CSR
KohtusüsteemTeadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
rahastamine CSR
Maksejõuetusraamistik Äriteenused / reguleeritud kutsealad
Konkurents ja selle õigusraamistik Jaesektor
Töökaitse ja töölepingute õigusraamistik Ehitus
Palk ja palgakujundus Digitaalmajandus / telekommunikatsioon
Haridus Energeetika
Selgitus: Transport
Investeerimistõkkeid ei ole leitud
CSRInvesteerimistõkked, mida on käsitletud
riigipõhises soovituses Mõningad edusammud
Edusammud puuduvad Märkimisväärsed edusammud
Vähesed edusammud Täielikult täidetud
Avalik haldus /
ettevõtlus-
keskkond
Finantssektor /
maksundus
Teadus- ja
arendus-
tegevus ning
innovatsioon
Sektoripõhine
regulatsioonTööturg /
haridus
3.4. Investeeringud
34
Tekstikast (jätk)
varajases etapis olevate projektide rahastamisvõimalused on endiselt piiratud (vt punkt 3.2), kuid
Eesti on astumas samme nende aspektide parandamiseks.
3) Samuti toodi komisjoni analüüsis institutsionaalse tõkkena esile koormav
maksejõuetusraamistik, mis võib pärssida investeeringuid. Viimasel ajal ei ole
maksejõuetusraamistikku muudetud, kuna Eestis on selle analüüsimine alles pooleli (vt punkt 3.4).
35
3.5.1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING
INNOVATSIOON
Vaatamata teadus- ja arendustegevuse
rakendamisel saavutatud edusammudele ja
ettevõtte kasvu strateegiatele on Eesti teaduse ja
innovatsiooni ökosüsteem endiselt habras. Eestil
on olemas tulemuslikkuse suurendamise strateegia
ja selle rakenduskava aastateks 2016–2019.
Peamised probleemid pole siiski kuhugi kadunud:
teadus- ja arendustegevusse tehtavate
erainvesteeringute nappus, ettevõtjate ja
teadusasutuste ebapiisav koostöö, avaliku sektori
teadus- ja arendustegevuskulutuste ebatõhusus,
oskuste nappus, teaduse ja innovatsiooni
investeeringute ebapiisav prioriseerimine ja
ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi
puudumine. Lisaks sellele nõuab kiire palgatõus
mittekulupõhise konkurentsivõime edasist
parandamist. Et nende probleemidega toime tulla,
investeeritakse aastatel 2015–2020 teadus- ja
arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse
arendamisse rohkem kui 600 miljonit eurot.
Investeeringud teadus- ja arendustegevusse
Ettevõtlussektori investeeringud teadus- ja
arendustegevusse on endiselt väikesed eelkõige
kõrgtehnoloogiaettevõtete ja teadmismahukate
ettevõtete väikese osakaalu tõttu (19
). 2015.
aastal suurenes teadus- ja
arendustegevusinvesteeringute intensiivsus õige
pisut, ulatudes 1,50 %ni SKPst (2014. aastal
1,45 %) ja ettevõtlussektori teadus- ja
arendustegevuskulutused suurenesid 0,69 %ni
(2014. aastal 0,63 %). Eesti majanduses
domineerivad endiselt traditsioonilistesse
sektoritesse kuuluvad VKEd, kus teadus- ja
arendustegevuse vajadus on väike. Investeeringuid
tehakse enamasti üksikutes suurettevõtetes.
Paljude ettevõtete jaoks on peamine ärimudel
allhangete tegemine; välisinvesteeringuid Eesti
teadus- ja arendustegevusse on endiselt vähe
(2015. aastal 0,06 % SKPst).
Investeerimine immateriaalsesse varasse on
Eestis väike. See moodustab 9,5 % investeeringute
kogumahust, kuid ELi keskmine on 19,6 %.
(19) Keskmisel tasemel kõrgtehnoloogilise tootmise
lisandväärtus oli 2014. aastal 2,8 % kogu lisandväärtusest –
tublisti alla ELi keskmise, mis on 5,5 %.
Vastavalt 2016. aasta Innobarometer-uuringule (20)
on Eesti ettevõtete puhul vähem tõenäoline, et nad
investeerivad teadus- ja arendustegevusse. Samas
aga suureneb tarkvara arendamisse investeerivate
ettevõtete osatähtsus. Üksnes pooled ettevõtted
teatasid, et nad on alates 2013. aastast tegelenud
mingit laadi innovatsiooniga, kuid seda on 6
protsendipunkti rohkem võrreldes eelmise
uuringuga.
Teadus- ja arendustegevuse toetuseks algatas
valitsus 2016. aastal mitu meedet: i) Eesti
ettevõtluse kasvustrateegia suure potentsiaaliga
ettevõtete jaoks; ii) toetus avalikele hangetele
innovatsiooni valdkonnas; iii) meetmed
rahastamisvahendite kasutamise suurendamiseks.
Lisaks töötab majandusministeerium välja
tööstuspoliitika rohelist raamatut. Raamatus
esitatakse teadus- ja arendustegevuse-alaseid
ettepanekud, mille eesmärk on suurendada Eesti
investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning
parandada Eesti kohta väärtusahelas.
Joonis 3.5.1. Euroopa Patendiametile esitatud
patenditaotlused (prioriteediaastate lõikes,
miljoni tööjõu hulka kuuluva elaniku kohta)
(20) Eurobaromeetri kiiruuring nr 433 – Innobarometer 2016 –
ELi ettevõtlusinnovatsiooni suundumused. Innobarometer
on innovatsiooniga seotud tegevuse ja hoiakute uuring,
millega kogutakse igal aastal avalikkuselt ja Euroopa
ettevõtetelt arvamusi ja tagasisidet ja mis on
poliitikakujundajate jaoks ainuke otsese innovatsioonialase
teabe allikas.
0
100
200
300
400
500
600
700
05 06 07 08 09 10 11 12 13 14
Euroopa Liit(28 liikmesriiki)
Eesti
Läti
Leedu
Soome
Rootsi
3.5. POLIITIKA SEKTORITE KAUPA
3.5. Poliitika sektorite kaupa
36
Allikas: Eurostat
Ettevõtete ja teadusasutuste vaheline koostöö
2015. aastal avaliku sektori teadus- ja
arendustegevusasutuste ning eraettevõtete
koostöö küll suurenes, kuid selle maht on
endiselt väike. Avaliku sektori teadus- ja
arendustegevusasutuste ning eraettevõtete
vaheliste teaduslepingute maht suurenes 24 %,
kuid eraettevõtete rahastatavate ja avaliku sektori
teadusasutuste teostatud teadus- ja
arendustegevuse osakaal (protsendina kõigist
teadus- ja arenduskuludest) oli 2015. aastal 2,4 %,
mis on tunduvalt vähem kui ELi 28 liikmesriigis
keskmiselt. Eestist esitatud patenditaotluse arv oli
väike ja jätkas langustrendi (joonis 3.5.1). Ka
välismaal Eesti ettevõtete makstud autori- ja
litsentsitasud jäid kaugele maha Põhjamaade
omadest ja üha vähenesid (vt joonis 3.5.2).
Avaliku ja erasektori koostöös avaldatavate
teaduspublikatsioonide hulk miljoni elaniku kohta
on üks väiksemaid ELis (21).
Eesti valitsus on võtnud meetmeid ettevõtete ja
teadusasutuste koostöö parandamiseks. Need
hõlmavad toetust riiklikele teadusasutustele
rakendusuuringute tegemiseks ning ettevõtetega
koostöös toodete väljatöötamiseks aruka
spetsialiseerumise strateegias „NUTIKAS“
nimetatud valdkondades. Lisaks on valitsus alates
2017. aastast muutnud teadusasutuste
baasrahastamise valemit, et stimuleerida avaliku ja
erasektori lepingutel põhinevat teadustegevust.
Eesti Teadusnõukogu juurde moodustatud
spetsiaalne ad hoc-eksperdirühm on soovitanud
suurendada Eesti baasrahastamise osatähtsust
2015. aasta 20 %-lt 50 %ni. 2016. aastal ulatus
baasrahastamise osatähtsus 27 %ni ja see suureneb
järk-järgult. 2016. aasta aprillis alustas tegevust
platvorm „ADAPTER“, mis on ühtne kontaktpunkt
ettevõtetele, kes soovivad teostada teadusuuringuid
koos Eesti ülikoolidega. Lisaks luuakse
võimalused koostöös ettevõtetega toimuvaks
doktoriõppeks ning toetatakse ettevõtete osalemist
tehnoloogiaarenduskeskustes ja klastrites.
(21) Eesti on 22. kohal, kusjuures teaduspublikatsioonide hulk
vähenes 2007.–2015. aastal 17,9 %.
Kõrgharidus ja teadus
Peamised kitsaskohad on endiselt elanikkonna
vananemine ja teadlaskarjääri vähene
atraktiivsus Eestis. Eestis on suhteliselt vähe
doktorikraadi kaitsjaid (22). Kõrgkooli
loodusteaduste ja tehnilistel erialadel lõpetajate arv
(tuhande 25–34aastase inimese kohta) on samuti
väike. Eesti on viimastel aastatel käivitanud
algatusi kõrgelt kvalifitseeritud töötajate vähesuse
probleemi lahendamiseks ning teadlaste avaliku ja
erasektori vahelise liikuvuse parandamiseks.
Valitsuse koalitsioonileping hõlmab doktorantidele
ettenähtud stipendiumide arvu suurendamist ning
eesmärk on kahekordistada igakuise stipendiumi
suurust. Eesmärk, et 2020. aastal lõpetaks
doktoriõppe 300 inimest aastas, on väga
ambitsioonikas.
Joonis 3.5.2. Intellektuaalomandi välismaal kasutamise
eest makstud tasu, % SKPst
Allikas: Eurostat
Rahvusvahelistumine ja teaduslik tase
Suhteliselt väike avaliku sektori teadus- ja
arendustegevuse tõhusus tuleneb osaliselt
teadusvaldkondades mastaabisäästu ja kriitilise
massi puudumisest. Eesti teadustoodangu
kvaliteet on alates 2000. aastast küll mõnevõrra
paranenud, kuid endiselt on probleemiks madal
(22) Eesti oli ELi 28 liikmesriigi seas doktorikraadi kaitsjate
arvult 2014. aastal 20. kohal.
0,00%
0,10%
0,20%
0,30%
0,40%
0,50%
0,60%
0,70%
0,80%
0,90%
11
12
13
14
15
3.5. Poliitika sektorite kaupa
37
teaduslik tase, pidades silmas, et palju tsiteeritud
publikatsioone (23) on alla ELi keskmise (kuigi
avaliku sektori teadus- ja
arendustegevusinvesteeringute intensiivsus ületab
ELi keskmist). Eesti teadussüsteem on muutunud
rahvusvahelisemaks. Kuigi Eesti töötlev tööstus on
Põhjamaade majandusega tihedalt integreeritud, ei
ole koostöö teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni valdkonnas küllaldane.
Aruka spetsialiseerumise raamistik
Eesti tegeleb aruka spetsialiseerumise
rakendamise parandamisega. 2016. aasta juunis
anti ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi
teostamise ülesanne Eesti Arengufondilt üle
majandusministeeriumile. Seejärel töötati Eestis
välja tegevuskava ettevõtluse vaimus toimuva
avastamisprotsessi pidevuse tagamiseks. 2017.
aastal on kavas tõhustada kasvuvaldkondade seiret,
ajakohastada 2014. aastal koostatud
kasvuvaldkondade aruandeid ja tugevdada
sidemeid teiste piirkondadega. Eestis on samuti
kavas korraldada väärtusahela uuring. Nende
plaanide teostamine aitab tõenäoliselt prioriseerida
arendus- ja teadus- ning
innovatsiooniinvesteeringuid valdkondades, millel
on kasvupotentsiaali. Vastavalt 2016. aasta
programmile „RITA“ on
valdkonnaministeeriumides loodud teadus- ja
arendustegevusele spetsialiseerunud ametnike
kohad, et toetada aruka spetsialiseerumise
valdkondades teadus- ja arendustegevuse
prioriteetsete eesmärkide saavutamist kooskõlas
ettevõtjate vajadustega. Samuti peaks see
vähendama teadus- ja arendustegevuse haldamise
killustatust, kuigi edu sõltub teadus- ja
arendustegevuseks ettenähtud rahaliste vahendite
kättesaadavusest valdkonnaministeeriumides.
Teadus- ja arendustegevuse rahastamine
pärast 2020. aastat
Ajavahemikul 2007–2013 moodustasid
struktuurifondide vahendid 50–60 % avaliku
sektori teadus- ja arendustegevuse kulutustest
ja nende osatähtsus on suur ka 2014.–2020.
aasta programmitöö perioodil. Seetõttu tekib
küsimuse teadus- ja arendusinvesteeringute
(23) 2013. aastal kuulus ainult 7,3 % Eesti
teaduspublikatsioonidest 10 % maailma enim tsiteeritu
hulka, kuid ELi keskmine oli 10,5 %.
kestlikkusest keskpikas ja pikemas perspektiivis.
Valitsus moodustas 2016. aasta juunis teaduse
rahastamise ja haldamise töökonna, mis peaks
esitama 2017. aastal oma ettepanekud Eesti teadus-
ja kõrgharidussüsteemi pikaajalise rahastamise ja
juhtimise kohta.
3.5.2. DIGITAALMAJANDUS JA -ÜHISKOND
Digitaalse tehnoloogia kiire kasutuselevõtt
avalikus sektoris jätkub. Eesti oli 2016. aastal
digitaalmajanduse ja -ühiskonna näitaja poolest
ELis seitsmendal kohal. Ta on parim riik
digitaalsete avalike teenuste poolest, tõustes 2015.
aasta neljandalt kohalt 2016. aastal esimeseks. Riik
on kõrgel kohal ka digitaaloskuste ja interneti
kasutamise poolest. Muu hulgas on interneti teel
piiriüleselt ostusid sooritanud 22 % elanikke.
Seevastu ettevõtetes digitehnoloogia
kasutuselevõtt jääb tublisti alla ELi keskmise – 22.
koht. Ainult 12 % VKEdest müüvad oma tooteid
internetis ja 6 % kasutab internetti piiriüleseks
müügiks. Peamised põhjused, mis takistavad Eesti
ettevõtjatel müüki internetis, on Eurostati andmete
kohaselt (24) järgmised: i) kaupade ja teenuste laad
(ei sobi veebimüügiks); ii) logistikaprobleemid.
3.5.3. KONKURENTS TOOTE- JA
TEENUSETURGUDEL
OECD kaubaturu reguleerimise indeksi järgi
on Eesti saavutused head. Eesti paikneb ELis
seitsmendal kohal ja tema näitaja on paranenud
1,37-lt 2008. aastal 1,29-le 2013. aastal. Riigi
elektri- ja gaasiturgude liberaliseerimise ja uue
energiataristu (Estlink 2) rajamise tulemusel on
konkurents Eesti energiaturul viimastel aastatel
oluliselt paranenud. Elektrivõrgu edasine sidumine
Läti omaga parandab varustuskindlust ning
suurendab energiaturgude tõhusust ja
konkurentsivõimet kogu Balti piirkonnas. Soome
ja Eesti vahelise maagaasijuhtme (Baltic
Connector) rajamine on oluline gaasitarnete
mitmekesistamiseks ja varustuskindluse
parandamiseks ning gaasisektoris Eesti eraldatuse
lõpetamiseks. Euroopa ühendamise rahastuga
sõlmitud Baltic Connectori torujuhtme projekti
(24) Eurostati andmed veebimüüki piiravate takistuste kohta
(kõik vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, v.a finantssektor).
3.5. Poliitika sektorite kaupa
38
rahastamise lepinguga tagati üksmeel Soome ja
Eesti vahelise gaasijuhtme rajamise küsimuses.
Eestis on reguleeritud kutsealade piirangute
tase (25
) üldiselt madal. Analüüsitud seitsme
kutseala lõikes on see ELi keskmisest madalam,
(26) välja arvatud patendivoliniku kutse, mille
puhul on regulatsiooni tase ELi keskmisest kõrgem
(27). Eesti on reguleeritud kutsealade vastastikuse
hindamise tulemusel esitanud riikliku tegevuskava,
mille kohaselt puudub vajadus suurte reformide
järele, kuid mööndakse reguleerimise vähendamise
võimalikkust.
Eesti on esimene ELi liikmesriik, mis on
ühinenud koostöömajanduse
maksustamisplatvormidega. Eesti Maksu- ja
Tolliamet on koostanud strateegia koostöö
tegemiseks transpordisektori koostöömajanduse
platvormidega, nagu Uber ja Taxify, eesmärgiga
lihtsustada maksudeklaratsiooni esitamist ja vältida
maksudest kõrvalehoidumist. Kokkulepe
võimaldab autode ühiskasutust pakkuvatel juhtidel
ühineda süsteemiga, kus andmed saadetakse
maksuametile ja kantakse maksudeklaratsiooni
automaatselt.
3.5.4. ENERGIA, RESSURSSID JA
KLIIMAMUUTUSED
Eesti liigub kasvuhoonegaaside heite ja
taastuvenergia 2020. aasta eesmärkide täitmise
suunas. Mis puudutab kasvuhoonegaaside heite
vähendamise eesmärki, siis riiklike prognooside
kohaselt ületab Eesti olemasolevate meetmete
rakendamisel 2020. aasta eesmärgi ligikaudu 13
protsendipunkti võrra (28). Taastuvenergia
valdkonnas on Eesti juba 2020. aasta eesmärgi
(25 %) ületanud.
(25) Regulatiivsete tõkete hulgas on näiteks reserveeritud
tegevusalad, osalus- ja hääleõigusnõuded,
valdkondadevahelisuspiirangud, kohustuslik liikmesus
kutsekojas, loanõuded ja erialase vastutuskindlustuse nõue.
(26) Giid, kinnisvaramaakler, patendivolinik, advokaat,
ehitusinsener, arhitekt, raamatupidaja.
(27) Euroopa Komisjon on välja töötanud uue piirangute
koondnäitaja, mis hõlmab enamikku reguleeritud
kutsealadele juurdepääsu ja neil tegutsemise tõkkeid.
Koondnäitaja põhineb liikmesriikidelt saadud andmetel ja
komisjoni talituste teostatud uuringul. Uus näitaja on
sarnane komisjoni 2015. aastal avaldatud äriteenuste
valdkonnas esinevate tõkete näitajaga, kuid selles leidub ka
teatavaid erinevusi. Vt Euroopa Komisjon (2016f).
(28) Euroopa Keskkonnaamet (2016a).
Eesti primaar- ja lõppenergia tarbimine on
juba väiksem kui riiklik eesmärk, kuid selle
taseme hoidmine kuni 2020. aastani on
keeruline. Kuna Eestis toodetakse elektrit ja
kütteenergiat põlevkivist, siis tõenäoliselt jääb
Eesti ELi kõige suurema CO2-heitega ja üheks
kõige CO2-mahukama energiakasutusega
majanduseks. Kuna rahvusvahelised naftahinnad
tõusevad, muutub riigi põlevkivisektor jälle
konkurentsivõimeliseks. Seega peaks Eesti
primaarenergia tarbimine jälle suurenema. Samal
ajal saab elamutes, energiajaotuses,
teenindussektoris ja transpordis palju energiat
kokku hoida. Eesti on teinud teatavaid edusamme
seoses mitme energiatõhusust edendava
seadusandliku algatusega (29). Valitsus on
koostanud kolm pikaajalise kliima- ja
energiapoliitika dokumenti, mida praegu
arutatakse Riigikogus (30).
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide ja
energiatarbimine on alates 2005. aastast
suurenenud. Transpordi osakaal kogu heites on
kasvanud 11,8 %ni (31). Eestis ostetavad uued
sõidukid on endiselt kõige
keskkonnavaenulikumad ELis. 2015. aastal oli
nende keskmine CO2-heide 137 grammi kilomeetri
kohta, kui ELi 28 liikmesriigi keskmine oli
119 grammi. Kehtestatud on uute sõiduautode
energiatõhususe märgistamise kava ja kõik uued
autod tuleb märgistada vastavalt nende
kütusekulule ja CO2-heitele. Kuid energiatõhususe
parandamist ja heitkoguste vähendamist
võimaldavad transpordimaksud (v.a.
kütusemaksud) on endiselt ELi madalamate seas.
Nüüd on valitsuses arutusel kava kehtestada alates
2017. aastast auto registreerimismaks ja üle
12tonnistele veokitele teedemaks. Alla
12tonnistele veokitele teedemaksu kehtestamist
kavas ei ole.
Eestis on hakatud rohkem edendama
ühistranspordi kasutamist. Uute linnadevaheliste
ja linnalähirongide käikuandmise ning abitaristu
(näiteks ooteruumide) ajakohastamise tulemusel on
(29) Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu,
elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu,
kaugkütteseaduse eelnõu, vedelkütuse seaduse muutmise
ettepanek; Eestis võetakse laialdaselt kasutusele ka arukaid
arvestisüsteeme elektrienergia jaoks.
(30) Eesti kliimapoliitika 2050. Eesti kliimamuutustega
kohanemise arengukava aastani 2030; energiamajanduse
arengukava aastani 2030.
(31) Euroopa Keskkonnaamet (2016b).
3.5. Poliitika sektorite kaupa
39
märkimisväärselt (57 %) suurenenud reisirongide
kasutamine. Tallinna linnas ühistranspordi
kasutamise tasu kaotamine on suurendanud
ühistranspordi kasutamist 13 %. Eesti edendab ka
kogu riiki ja eri transpordiliike hõlmava
transpordipiletite süsteemi sisseseadmist ja kiirete
makselahenduste kasutuselevõttu ning muudab
ühistranspordiseadust, et seadustada
koostöömajandus reisijateveo valdkonnas.
Jäätmekäitlus
Ringlussevõtt on suurenenud. 2015. aastal tekkis
Eestis olmejäätmeid alla ELi keskmise. Eestis on
oluliselt tõusnud olmejäätmete ringlussevõtu määr:
2013. aastal oli see 18 % ja 2014. aastal 31 %.
2015. aastal aga kasvutendents katkes ja
ringlussevõtu määr langes 28 %-le. Hiljutises
uurimuses analüüsiti jäätmete sortimist ELi
liikmesriikide pealinnades; Tallinn tuli ELi
pealinnade seas teisele kohale.
Jäätmepõletustehase ja mitme mehhaanilis-
bioloogiliste töötlemisrajatise ehitamine on
märkimisväärselt vähendanud prügilatesse
ladestatavate olmejäätmete kogust: 2013. aastal oli
see näitaja 14 % jäätmete koguhulgast, 2015.
aastal aga 8 %. Selle tulemusel on hüppeliselt
kasvanud olmejäätmete põletamine – 18 %-lt
2012. aastal 59 %-le 2015. aastal – ja on nüüd
peamine olmejäätmete käitlemise viis. Samas
takistab see ringlussevõttu ja ohustab Eesti
eesmärki saavutada 2020. aastaks 50 %
ringlussevõtu määr.
40
3.6.1. KOHALIKU OMAVALITSUSE REFORM
Eestis toimub kohalike omavalitsuste reform
eesmärgiga parandada kohaliku tasandi
avalikke teenuseid ja valitsemist ning
suurendada tõhusust. Senise kohalike
omavalitsuste struktuuri tõttu oli avalike teenuste
kvaliteet ja nende kättesaadavus ebaühtlane. See
on seletatav paljude omavalitsuste väiksusega,
mille tõttu nende rahalised vahendid ja suutlikkus
meelitada ligi pädevat tööjõudu kohalikul tasandil
on piiratud.
2016. aasta juulis võeti Eesti kohalike
omavalitsuste reformi raames vastu
haldusreformi seadus. Seadusega soovitakse
lihtsustada selliste elujõuliste kohalike
omavalitsuste loomist, mis suudavad ise rahastada
oma tegevust, kavandada arengut ja kasvu ning
pakkuda kvaliteetseid teenuseid. See õigusakt
reguleerib omavalitsusüksuste ühinemist, mille
vabatahtlik etapp kestis kuni 2016. aasta lõpuni; 1.
jaanuaril 2017 algas sundühendamise etapp (32).
Sundühendamise etapil esitab valitsus ettepanekud
ühendada omavahel kohalikud omavalitsused, mis
on väiksemad kui seaduses sätestatud
miinimumsuurus. Vabatahtliku ühinemise etapis
anti sama palju ühinemistoetust kui enne reformi
algust. Sundühendamise etapil ei maksta
ühinemistoetust.
Haldusreformi seadus sisaldab mitut
toetusmeedet, mille eesmärk on muuta
rakendamine sirgjoonelisemaks. Seaduse
kohaselt makstakse koondatud
omavalitsusjuhtidele hüvitist. Ette on nähtud ka
toetused ühinemisvariantide analüüsi ja
konsultatsioonide läbiviimiseks. Kohalikel
omavalitsustel on õigus valitsuses otsustatud
ühendamised kohtus vaidlustada. Ühinemised
peaksid jõustuma kohalike valimiste päevaks – 15.
oktoobriks 2017. Jaanuaris võeti vastu ettepanek
kaotada maavalitsused. Uue ettepaneku kohaselt
hakkavad ühiseid ülesandeid – ühistranspordi
korraldamine ning piirkondliku arengu ja
ettevõtluse edendamine – täitma uued kohalikud
(32) Vabatahtliku ühinemise protsessi käigus otsustas ühinemise
kasuks 160 kohalikku omavalitsust 213st ning kohalike
omavalitsuste arv vähenes 100ni. Erandit on taotlenud neli
saart. 23 kohalikku omavalitsust ei vaja ühendamist, kuna
nad juba ületavad miinimumsuuruse künnise. Ainult 26
kohalikku omavalitsust saavad ühinemisettepaneku
valitsuselt.
omavalitsused, näiteks kohalike omavalitsuste
ühisasutused.
Uus valitsus jätkab eelmise valitsuse algatatud
kohaliku omavalitsuse reformi. Valmistatakse
ette riigi valitsuse ja omavalitsuste kohustusi ja
ülesannete jaotust käsitlevaid õigusakte. Kohalike
omavalitsuste rahastamisskeemi läbivaatamise
kohta ei ole veel ettepanekut esitatud. Uue
valitsuse koalitsioonilepingu kohaselt on kavas
suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja
finantsautonoomiat, kuid selle üksikasjad ei ole
veel teada.
Kohalikel omavalitsustel on praegu väga
piiratud volitused ja stiimulid oma tulude
suurendamiseks (33
). Üksikisiku tulumaksu määra
ja tulumaksust kohalikule omavalitsusele
eraldatava osa kehtestab riigi valitsus. Kohalik
omavalitsus saab kehtestada oma territooriumil
kehtiva maamaksu määra ülemmääraga 2,5 % maa
maksustamisväärtusest. Maa maksustamisväärtust
ei ole läbi vaadatud alates 2001. aastast. Lisaks
maksutulule toimib ka tasandusfond, millega
tagatakse poolautomaatne tulude ümberjaotamine
vähem jõukatele omavalitsustele. Praegune
kohalike omavalitsuste rahastamise segasüsteem ei
loo tugevaid stiimuleid ettevõtete
ligimeelitamiseks ja ettevõtluse arendamiseks.
Kohalike omavalitsuste suutlikkust osutada
teenuseid võib piirata ka vähene autonoomia
maksubaasi kindlaksmääramisel. Sellegipoolest on
kohalike omavalitsuste eelarvetulemused
kokkuvõttes head, kuna nende eelarvepuudujäägi
ja võla suurus on piiratud seadusega.
3.6.2. TÖÖTAJATE ARV AVALIKUS SEKTORIS
Lisaks kohalike omavalitsuste reformile on
oluline ka algatus vähendada avaliku sektori
töötajate arvu samas taktis tööealise
elanikkonna vähenemisega. Eelmine valitsus
seadis eesmärgiks piirata valitsemissektori
töötajate arvu 12 % kogu tööjõust, s.t umbes
praeguse tasemega. Kuna elanikkond ja tööjõud
väheneb, tuleb valitsemissektori töötajate arvu
veelgi vähendada. Poliitika eesmärk on leevendada
(33) Praegu sõltuvad kohalike omavalitsuste sissetulekud
peamiselt üksikisiku tulumaksust ja riigi valitsuse siiretest.
Maksutulu pärineb peamiselt üksikisiku tulumaksust
(92,3 %) ja vähemal määral maamaksust (6,3 %).
3.6. AVALIK HALDUS
3.6. Avalik haldus
41
üha suurenevat tööjõupuudust erasektoris
(ettevõtlussektoris) ja ohjeldada pikaajalist avaliku
sektori kulutuste kasvu survet. Uus valitsus ei ole
veel teinud ühtegi muudatust senise poliitikaga
võrreldes. Lisaks kohaliku omavalitsuse reformile
on kavas võtta mitu meedet avaliku sektori
töökohtade arvu vähendamiseks. Kavas on
korrastada haigla- ja koolivõrku, tsentraliseerida
riiklikke tugiteenuseid ja muude avalike ülesannete
täitmist ning laiendada avalike nutiteenuste (e-
teenuste) valikut. Lisaks on valitsus käivitanud
nullbürokraatia töörühma, et vähendada avalikus
halduses ja mujal kehtivaid bürokraatlikke
nõudeid.
3.6.3. HANKED
Eesti avaliku sektori hangete läbiviimisel on
hind endiselt peakriteerium. Eestis on avalike
hangete teostamise määr ELi keskmisest tunduvalt
suurem. Käimasoleva reformi tulemusel edenes
Eestis 2016. aastal oluliselt majanduslikult
soodsaima pakkumuse kriteeriumist lähtumine
avalikes hangetes. Sellest hoolimata oli ligikaudu
65 % riigihankemenetlustes ainus pakkumuste
hindamise kriteerium hind, mis vähendas
kvaliteedil ja innovatsioonil põhinevat konkurentsi
(34). Lisaks sellele on Eesti üks väheseid riike,
millel puudub riiklik keskkonnasäästlike
riigihangete kava. Vastu on võetud eesmärk, et
2018. aastaks peab keskkonnasäästlike riigihangete
osakaal olema 15 %.
Avalikus sektoris on tulemas veelgi innovaatilisi
lahendusi. Valitsus rakendas 2016. aastal
innovaatiliste lahenduste hankimise katseprojekti.
Projekti eesmärk oli innustada riigiasutusi
edendama innovatsiooni, pakkudes neile rahalisi
stiimuleid innovaatiliste lahenduste hankimiseks ja
suuniseid hangete teostamiseks. Samal ajal toimus
ka teadlikkuse tõstmise kampaania. Projekt oli
edukas ja nüüd valmistatakse ette uut. Lisaks
töötatakse välja uut e-riigihangete moodulit, mille
kaudu hakatakse pakkuma teavet rakendatava
innovatsiooni kohta.
Ühishangete alal on Eesti ELi keskmisel
tasemel. Umbes 9 % hankeid on sellised, kus
avaliku sektori asutus teostab hanget ka teise
(34) (Euroopa Komisjon, veel avaldamata).
asutuse nimel. Nõudluse tasemel ühisostudega
saadakse parem hind (kokkuhoid 15 % – 50 %),
kuid veelgi olulisem on see, et tänu
mastaabisäästule saavutatakse ka parem kvaliteet
erialateadmiste, inimressursi ja oskusteabe
valdkonnas. Lisaks on riigihalduse reformi raames
astutud mõned sammud keskse hankija kitsa
pädevusvaldkonna laiendamiseks. See parandab
riigihangete professionaalsemaks muutumist kogu
riigis. Endiselt vajab parandamist eelkõige
tervishoiu valdkonna riigihangete professionaalsus
ja eeskirjadekohasus.
3.6. Avalik haldus
42
Tekstikast 3.6.1. Valitud tähtsamad teemad: töövõimereform ja hea koht rahvusvahelises
oskuste uuringus
Töövõimereform
Eesti tööealine elanikkond ja tööjõud vähenevad, mis on eelkõige tingitud väikesest sündimusest,
vananemisest ja tööturult tervislikel põhjustel lahkumisest. Töövõimetuspensionide kasutamine
suurenes kiiresti ja oli vajadus tuua inimesed tagasi tööturule, nii et nad sinna ka jääksid. Seetõttu
tuli teostada töövõimereform, mida komisjon 2013. ja 2014. aasta riigipõhistes soovitustes ka
soovitas. Eesti on kohustunud teostama töövõimereformi, mis puudutab ligikaudu 10 % Eesti
tööealisest elanikkonnast ja mille raames pakutakse paremaid, igaühe vajaduste kohaseid
aktiveerimistoetusteenuseid. Reform algas 2016. aastal. Alates 2016. aasta jaanuarist pakutakse
tööturule naasmise teenuseid ja alates juulist hakati hindama töövõimet. Reform on alates 2017.
aasta jaanuarist täies hoos ja selle käigus hinnatakse uuesti varasemate töövõimetuspensionäride
tervislikku seisundit. Üleminek vanalt süsteemilt uuele peaks kestma 2021. aastani, kuid reform on
juba parandanud suhtumist piiratud töövõimega inimestesse ning teinud neil töö leidmise ja
hoidmise lihtsamaks. Reformi tulemused muutuvad nähtavamaks paari aasta pärast. Eesti eesmärk
on tuua 2020. aastaks tööturule tagasi ligikaudu 15 000 vähenenud töövõimega inimest.
Hea koht rahvusvahelises oskuste uuringus
Eesti edu PISA uuringus (vt punkt 3.3.1) põhineb poliitikameetmetel ja sellel, et ühiskonnas
peetakse haridust väga oluliseks. Avaliku sektori kulutused haridusele on kogu aeg olnud suured ja
võetud on mitmeid meetmeid tõhususe suurendamiseks.
Õppekavu on muudetud, pöörates suuremat rõhku probleemide lahendamisele ja kriitilisele
mõtlemisele. Üldiselt on Eesti koolidel laialdane autonoomia muu hulgas rahaliste vahendite
kasutamise, hariduse prioriteetide, õppekavade ja õppeeesmärkide kindlaksmääramisel. Võetud on
meetmeid süsteemi võrdsuse ja kaasavuse tagamiseks. Venekeelsetesse koolidesse on tehtud
investeeringuid eesmärgiga vähendada eesti ja vene keelt kõnelevate õpilastele õppetulemuste
erinevust. Koolipoliitika raames antakse õpiraskustega õpilastele nõu ja personaalset abi.
Õpetamise kvaliteedi parandamiseks ja õpetajate kutsealase arengu toetamiseks on moodustatud
nõustamiskeskused. Pidevalt on suurendatud õpetajate palku, et suurendada õpetaja elukutse
atraktiivsust.
43
2016. aasta riigipõhised soovitused
Kohustused Kokkuvõtlik analüüs (35
)
Esimene riigipõhine soovitus
Tagada kvaliteetsete avalike teenuste, eelkõige
sotsiaalteenuste osutamine ja kättesaadavus
kohalikul tasandil, võttes muu hulgas vastu ja viies
ellu kavandatud kohaliku omavalitsuse reformi.
Võtta vastu ja rakendada meetmed soolise
palgalõhe vähendamiseks, sealhulgas heaolu
arengukavas ettenähtud meetmed.
Eesti on esimese riigipõhise soovituse täitmisel
teinud mõningaid edusamme.
Kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumise ja
kättesaadavuse tagamisel kohalikul tasandil on
tehtud mõningaid edusamme. Sotsiaalhoolekande
seadust ja heaolu 2016.–2023. aasta arengukava
rakendusplaani aastateks 2016.–2020 rakendatakse.
Kohaliku omavalitsuse reformi õigusaktide
vastuvõtmisel ja rakendamisel on tehtud
mõningaid edusamme. 2016. aasta juulis võeti
vastu haldusreformi seadus. Omavalitsuste
vabatahtlik ühinemine enne 2016. aasta lõppu oli
edukas ja omavalitsusüksuste arv vähenes esialgu
213-lt 100-le.
Soolise palgalõhe vähendamisel on tehtud väheseid
edusamme. 2016. aasta juunis võeti vastu heaolu
2016.–2023. aasta arengukava ja selle
rakendusplaan aastateks 2016.–2020. Kaval on neli
põhivaldkonda, millest ühe eesmärk on tagada
meestele ja naistele võrdsed õigused, kohustused ja
võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
Kuna konkreetsete meetmete heakskiitmine venis,
on nende rakendamine hilinenud.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustega on
kavas anda Tööinspektsioonile õigus jälgida
soolisest võrdõiguslikkusest kinnipidamist
(35) Edusamme 2016. aasta riigipõhiste soovituste rakendamisel analüüsitakse järgmiste kategooriate kaupa.
Edusammud puuduvad: liikmesriik ei ole usutavalt teatanud meetmetest riigipõhiste soovituste täitmiseks ega neid võtnud.
Allpool on selliste tüüpiliste olukordade mittetäielik loetelu; neid tuleb tõlgendada juhtumipõhiselt, võttes arvesse konkreetse
riigi tingimusi:
• riiklik reformikava ega riigi parlamendile, asjakohasele parlamendikomisjonile või Euroopa Komisjonile esitatud ametlik
dokument või teade avalikkusele (nt pressiteade, teave valitsuse veebisaidil) ei sisalda õigus-, haldus- või eelarvemeetmeid;
• valitsus- või seadusandlik organ ei ole esitanud muid kui seadusandlikke akte;
• liikmesriik on küll alustanud riigipõhiste soovituste täitmist, näiteks tellinud uuringu või moodustanud töörühma meetmevariantide
analüüsimiseks, kuid konkreetseid meetmeid riigipõhiste soovituste täitmiseks ei ole veel esitatud (välja arvatud juhul, kui
riigipõhistes soovitustes on otsesõnu soovitatud võtta suuniseid või valikuvõimaluste väljaselgitamiseks vajalikke meetmeid).
Vähesed edusammud: liikmesriik on
• teatanud mõningatest meetmetest, kuid nendega täidetakse riigipõhiseid soovitusi ainult osaliselt,
ja/või
• esitanud õigusaktid valitsus- või seadusandlikule organile, kuid neid ei ole veel vastu võetud ja enne riigipõhiste soovituste
rakendamist tuleb veel teha palju õigusloomega mitteseotud tööd;
• esitanud muid kui seadusandlikke akte, kuid ei ole võtnud riigipõhiste soovituste rakendamiseks vajalikke järelmeetmeid.
Mõningad edusammud: liikmesriik on võtnud vastu meetmed, millega täidetakse riigipõhiseid soovitusi osaliselt,
ja/või liikmesriik on võtnud vastu meetmed riigipõhiste soovituste täitmiseks, kuid soovituste täielikuks täitmiseks tuleb teha
rohkem tööd, kuna ainult mõni vastu võetud meetmetest on ellu viidud. Näiteks: parlament on meetmed vastu võtnud; ministri
otsus on vastu võetud, kuid rakendusotsuseid ei ole veel vastu võetud.
Märkimisväärsed edusammud: liikmesriik on võtnud vastu meetmed, mis üldiselt vastavad riigipõhistele soovitustele, ja enamiku
meetmetest ka ellu viinud.
Täielik rakendamine: liikmesriik on võtnud kõik riigipõhiste soovituste nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud meetmed.
A LISA
Ülevaatetabel
A. Ülevaatetabel
44
erasektoris. Muudatused on kava vastu võtta
märtsis. Olulised on ka muudatused
vanemapuhkuste süsteemis, et suurendada selle
paindlikkust ja jagada ülesanded naiste ja meeste
vahel võrdsemalt. 26. jaanuaril arutas valitsus
vanemapuhkuste süsteemi ning esitas poliitilised
suunised selle ulatuse ja ajakava kohta.
Teine riigipõhine soovitus
Edendada erainvesteeringuid teadus- ja
arendustegevusse ning innovatsiooni, tugevdades
muu hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd.
Eesti on teise riigipõhise soovituse täitmisel
teinud mõningaid edusamme.
Erasektori investeeringud teadus- ja
arendustegevusse on langenud madalaimale
tasemele (0,69 % SKPst). Ettevõtete ja
teadusasutuste vaheline koostöö on vähene. Siiski
on Eesti teise riigipõhise soovituse täitmisel teinud
mõningaid edusamme.
2016. aasta lõpu seisuga oli Eesti välja valinud 277
miljoni euro ulatuses ERFi ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava (2014–2020) teadust,
tehnoloogiaarendust ja innovatsiooni puudutava
prioriteetse suuna meetmeid. See moodustab 43 %
ERFi asjaomase suuna 642 miljoni eurosest
eelarvest. Eesti viimistles 2016. aastal ka ülejäänud
nimetatud suuna meetmete jaoks vajalikud
õigusaktid.
Valitsus käivitas 2016. aastal ettevõtluse
arendamise programmi suure kasvupotentsiaaliga
ettevõtete jaoks ning hakkas pakkuma konkreetset
toetust avalikele hangetele innovatsiooni
valdkonnas ja edendama rahastamisvahendite
ulatuslikumat kasutamist. Väljatöötamisel on
tööstuspoliitika roheline raamat.
Kavas on hakata toetama riiklike teadusasutuste
rakendusuuringuid ning ettevõtetega koostöös
toodete väljatöötamist aruka spetsialiseerumise
strateegias nimetatud valdkondades. Muudetud on
riiklike teadusasutuste baasrahastamist, et
stimuleerida avaliku ja erasektori lepingutel
põhinevat teadustegevust. Valitsuse
koalitsioonilepingu kohaselt suurendatakse teaduse
rahastamisel järk-järgult institutsioonilise
rahastamise ja projektipõhise rahastamise osakaalu
suhteni 50/50.
Vastavalt 2016. aasta programmile „RITA“ on
valdkonnaministeeriumides loodud teadus- ja
arendustegevusele spetsialiseerunud ametnike
kohad, et toetada aruka spetsialiseerumise
A. Ülevaatetabel
45
valdkondades teadus- ja arendustegevuse
prioriteetsete eesmärkide saavutamist kooskõlas
ettevõtjate vajadustega.
Lisaks luuakse võimalused koostöös ettevõtetega
toimuvaks doktoriõppeks ning toetatakse ettevõtete
osalemist tehnoloogiaarenduskeskustes ja
klastrites.
Strateegia „Euroopa 2020“ (riigi eesmärgid ja edusammud)
2013. aasta riiklikus reformikavas seatud tööhõive
määra eesmärk: 76 %
Eesti eesmärk on tõsta tööhõive määra 20–
64aastaste seas 76 %ni, mis tähendab veel 38 000
inimese tööturule toomist võrreldes 2009. aastaga.
2013. aastal oli tööhõive määr 73,3 %, 2014. aastal
oli see 74,0 % ja 2015 aastal 76,5 %. 2016. aasta
esimeses kolmes kvartalis oli see näitaja keskmiselt
76,7 %. 2015. aastal ületati ja 2016. aastal ületatakse
2020. aasta eesmärgiks seatud 76 %. 2015. aasta 1.–
3. kvartalis oli see näitaja 76,5 %.
2013. aasta riiklikus reformikavas seatud teadus- ja
arendustegevuse eesmärk: 3 % SKPst; sellest 2 %
erasektoris.
2015. aastal Eesti teadus- ja arendustegevuse
investeeringute määr mõnevõrra taastus, suurenedes
1,5 %ni SKPst (2014. aastal 1,43 %), kuid jäi ikka
alla ELi keskmise (2 % SKPst).
Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutused on
suurenenud 0,63 %-lt 2014. aastal 0,69 %ni 2015.
aastal. Kasvuhoonegaaside heitkogused, baasaasta 1990:
2020. aastal +11 % 2005. aastaga võrreldes
(heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates
sektorites)
2020. aasta eesmärk: +11 %
Esialgsete arvutuste põhjal vähenes ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate
sektorite kasvuhoonegaaside heide 2005.–2015.
aastal 3 %.
Kehtivatel meetmetel põhinevate viimaste riiklike
prognooside kohaselt väheneb heide heitkogustega
kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites
2005.–2020. aastal 2 %. Seega eesmärk tõenäoliselt
täidetakse 13protsendipunktise varuga.
2013. aasta riiklikus reformikavas seatud
taastuvenergia eesmärk: 25 %
2015. aastal oli Eestis taastuvenergia osakaal
energiaallikate jaotuses 27,9 % ja sellega on 2020.
aasta eesmärk (25 %) juba ületatud. Aastatel 2011–
2015 oli Eesti esimene ELi liikmesriik, kes rajas
üleriigilise elektrisõidukite kiirlaadimispunktide
võrgu.
A. Ülevaatetabel
46
Energiatõhususe eesmärk: stabiliseerida lõppenergia
tarbimine 2010. aasta tasemel, s.t 2,8 miljonit
naftaekvivalenttonni (või tuletatud primaarenergia
tarbimine 6,5 miljonit naftaekvivalenttonni).
Eesti primaarenergia tarbimine vähenes 6,57
miljonilt naftaekvivalenttonnilt 2014. aastal 6,16
miljonile naftaekvivalenttonnile 2015. aastal ehk
6,3 %. Eesti lõppenergia tarbimine vähenes 2,82
miljonilt naftaekvivalenttonnilt 2014. aastal 2,77
miljonile naftaekvivalenttonnile 2015. aastal ehk
2 %.
Eestis on küll juba saavutatud 2020. aasta esialgseks
riiklikuks eesmärgiks seatud primaar- ja lõppenergia
tarbimise tasemest madalama taseme
(primaarenergia tarbimine 6,5 miljonit
naftaekvivalenttonni ja lõpptarbimine 2,8 miljonit
naftaekvivalenttonni), kuid nende tasemete
säilitamine kuni 2020. aastani on keeruline. Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte
osakaalu vähendamise eesmärk: 9,5 % 18–
24aastastest, kellel on madalam kui keskharidus
ning kes ei jätka õpinguid ega koolitust.
ELi 2020. aasta eesmärk on 9,5 %. 2014. aastal oli
see määr 11,4 % ja 2015 aastal 11,2 %.
Koolist väljalangemise määr oli 2014. aastal
maapiirkondades 16,8 %, väikelinnades ja
eeslinnades 12,5 % ning suurlinnades 4,9 %. Meeste
väljalangemise määr (13,2 %) püsis naiste omast
(9 %) suuremana (Eurostati 2015. aasta andmed).
Kolmanda taseme hariduse eesmärk: 40 % 30–
34aastastest inimestest on omandanud kolmanda
taseme hariduse.
2015. aastal oli see määr 45,3 %. Siin valitseb
märkimisväärne sooline ebavõrdsus (56,7 % naistest
ja 34,5 % meestest).
Suhtelises vaesuses elava elanikkonna osakaalu
vähendamise eesmärk: 15 % 2020. aastal.
Suhtelise vaesuse määra alanemisel 2010. aasta
(majandusaasta) 17,5 %-lt 2020. aasta
(majandusaasta) 15 %-le peaks suhtelises vaesuses
elavate inimeste arv absoluutarvestuses vähenema
36 248 inimese võrra.
Vaesuse ohus elavate inimeste arv 2015. aastal aga
suurenes, osaliselt seetõttu, et alumistes detsiilides
oli sissetuleku kasv väiksem kui mediaansissetuleku
kasv. Seega on riik kaugenenud oma eesmärgist
vähendada vaesust 15 %ni.
Suhtelise vaesuse määr (uuringuaastate kaupa):
2015: 21,6 %
2013: 18,6 %
2014: 21,8 %
2015: 21,6 %
Vt täiendavad konteksti selgitavad näitajad aadressil http://ec.europa.eu/education/monitor.
Vt täiendavad konteksti selgitavad näitajad aadressil http://ec.europa.eu/education/monitor
47
B LISA
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse
tulemustabel
Tabel B.1. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabel – Eesti
Märked: i: vt metaandmed.
1) Töötuse määr: 2008 i = Eurostati tagasiarvutus, et võtta arvesse 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi. 2) Noorte töötuse
määr: 2008 i = Eurostati tagasiarvutus, et võtta arvesse 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi.
Allikas: Euroopa Komisjon, Eurostat ning majanduse ja rahanduse peadirektoraat (reaalne tegelik vahetuskurss) ning
Rahvusvaheline Valuutafond
Piirmäärad 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Jooksevkonto saldo
(protsendina SKPst) 3 aasta keskmine -4 % / 6 % -1,5 1,9 0,4 -0,3 -0,5 0,9
-35 % -71,2 -54,8 -51,1 -50,1 -46,7 -40,9
Reaalne tegelik
vahetuskurss (REER)
(42 tööstusriiki – THHI
deflaator)
muutuse % (3 aastat)±5 % & ±11
% 4,6 -0,8 -3,6 3,1 4,7 6,4
Ekspordi turuosa (%
maailma ekspordist)muutuse % (5 aastat) -6 % 9,7 24,8 7,6 10,4 21,2 8,5
Nominaalne tööjõu
ühikukulu (2010=100)muutuse % (3 aastat) 9 % & 12 % 13,8 -2,6 -1,1 8,2 10,8 14,4
6 % 2,1 2,6 3,2 7,7 13,1 6,8
14 % -7,6 -1,1 6,8 4,0 4,5 3,3
133 % 140,4 120,4 117,8 115,9 116,7 116,6
60 % 6,6 6,1 9,7 10,2 10,7 10,1
Töötuse määr: 3 aasta keskmine 10 % 11,9 14,2 13,0 10,3 8,7 7,4
16,5 % -8,9 -0,6 10,4 10,5 13,0 8,1
-0,2 % 0,7 0,5 0,8 1,2 0,5 1,9
0,5 % 5,3 5,4 1,8 -3,8 -3,8 -3,1
2 % 22,8 10,4 -6,5 -14,2 -7,4 -7,8
Tööjõus osalemise määr (protsendina 15–64aastastest)
(3 aasta muutus protsendipunktides)
Pikaajalise töötuse määr (% tööjõu hulka kuuluvatest
15–74aastastest) (3 aasta muutus protsendipunktides)
Noorte töötuse määr (% tööjõu hulka kuuluvatest
15–24aastastest) (3 aasta muutus protsendipunktides)
Väline
tasakaalustamatus
ja
konkurentsivõime
Uued
tööhõivenäitajad
Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon (% SKPst)
Deflateeritud eluasemehinnad (aastase muutuse %)
Finantssektori kogukohustused (aastase muutuse %)
Erasektori krediidivoog %-na SKPst, konsolideeritud
Erasektori võlakoormus %-na SKPst, konsolideeritud
Valitsemissektori võlakoormus %-na SKPst
Sisemine
tasakaalustamatus
48
C LISA
Standardtabelid
Tabel C.1. Finantsturu näitajad
1) Uusimad andmed (2016. aasta 2. kvartal)
2) Kvartaalsed väärtused ei ole aastapõhised.
* Mõõdetuna baaspunktides.
Allikas: Euroopa Komisjon (pikaajalised intressimäärad); Maailmapank (koguvälisvõlg); Eurostat (erasektori võlg); Euroopa
Keskpank (kõik muud näitajad).
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Pangandussektori koguvarad (protsendina SKPst) 114,1 109,7 105,6 108,6 114,8 115,0
Viie suurima panga varade osakaal (protsendina koguvaradest) 90,6 89,6 89,7 89,9 88,6 -
Välisomandis olev osa pangandussüsteemist (protsendina koguvaradest) 89,2 34,3 33,3 32,0 32,5 -
Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad:1)
- viivislaenud (protsendina kogulaenudest) 4,5 3,0 1,9 2,6 1,9 1,8
- kapitali adekvaatsuse määr (%) 19,4 23,2 23,1 41,8 35,4 34,8
- omakapitali tootlikkus (%)2) 22,9 11,7 10,7 9,7 6,8 6,7
Pangalaenud erasektorile (aastane muutus protsentides) -3,5 -0,4 2,7 4,5 9,3 10,1
Eluasemelaenud (aastane muutus protsentides) -1,5 0,2 1,2 2,9 4,5 5,2
Laenude ja hoiuste suhtarv 144,5 134,4 128,9 124,0 122,1 125,7
Keskpanga likviidsus protsendina kohustustest 0,1 0,3 0,2 0,3 0,4 0,2
Erasektori võlg (protsendina SKPst) 120,4 117,8 115,9 116,7 116,6 -
Koguvälisvõlg (protsendina SKPst)1)
- avalik sektor 3,1 7,0 7,7 8,0 7,2 7,5
- erasektor 46,0 49,4 47,5 49,3 46,2 44,8
Pikaajaliste intressimäärade vahe võrreldes Saksamaa riigivõlakirjadega
(baaspunktides)*- - - - - -
(5aastaste) riigivõlakohustuste krediidiriskivahetustehingute riskimarginaalid* 102,4 101,3 58,6 57,1 58,3 58,5
C. Standardtabelid
49
Tabel C.2. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad
1) Töötud on kõik inimesed, kes ei töötanud, kuid otsisid aktiivselt tööd ja olid valmis tööle asuma kohe või kahe nädala
jooksul.
2) Pikaajalised töötud on inimesed, kes on olnud töötud vähemalt 12 kuud.
3) Isikud, kes ei õpi ega tööta.
4) 2016. aasta esimese kolme kvartali keskmine. Andmed kogu töötuse ja noorte töötuse kohta on hooajaliselt kohandatud.
Allikas: Euroopa Komisjon (ELi tööjõu-uuring)
2011 2012 2013 2014 2015 2016 4
Tööhõive määr
(protsendina 20–64aastastest)70,6 72,2 73,3 74,3 76,5 76,7
Tööhõive kasv
(muutus võrreldes eelmise aastaga protsentides)6,5 1,6 1,2 0,8 2,9 0,6
Naiste tööhõive määr
(protsendina 20–64aastastest naistest)67,8 69,4 70,1 70,6 72,6 72,6
Meeste tööhõive määr
(protsendina 20–64aastastest meestest)73,5 75,1 76,7 78,3 80,5 81,0
Vanemate töötajate tööhõive määr
(protsendina 55–64aastastest)57,5 60,5 62,6 64,0 64,5 66,0
Osaajaga hõive (protsendina koguhõivest,
15–64aastased) 9,3 9,2 8,9 8,3 9,5 9,9
Tähtajaline tööhõive (protsendina tähtajalise töölepinguga
15–64aastastest töötajatest)4,5 3,5 3,5 3,1 3,4 3,9
Üleminek ajutiselt töölt alalisele tööle 60,5 63,4 65,0 59,1 42,9 :
Tööpuuduse määr1 (protsendina tööjõust,
vanuserühm 15-74aastased)12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,7
Pikaajaline tööpuudus2 (protsendina tööjõust) 7,1 5,5 3,8 3,3 2,4 2,0
Noorte tööpuuduse määr
(protsendina 15-24aastastest töötajatest)22,4 20,9 18,7 15,0 13,1 13,7
Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET)3 määr
(protsendina 15–24aastastest)11,6 12,2 11,3 11,7 10,8 :
Haridustee ja õpingute varajased katkestajad (protsendina
18–24aastastest, kes on põhihariduse või sellest madalama
haridustasemega, kuid ei ole haridusteed või õpinguid jätkamas)
10,6 10,3 9,7 11,4 11,2 :
Kolmanda taseme hariduse omandanud (protsendina
30–34aastastest, kes on omandanud kolmanda taseme
hariduse)
40,2 39,5 42,5 43,2 45,3 :
Ametlik lastehoiuteenus (30 tundi või rohkem; protsendina alla
3aastastest)15,0 14,0 18,0 14,0 : :
C. Standardtabelid
50
Tabel C.3. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad (jätk)
1) Suhtelises vaesuses või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavad inimesed: inimesed, kes elavad suhtelises vaesuses ja/või kes
kannatavad suure materiaalse puuduse käes ja/või kes elavad leibkonnas, kus tööhõive on null või väga väike.
2) Suhtelise vaesuse määr: selliste inimeste osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek jääb alla 60 % üleriigilisest ekvivalentsest
mediaansissetulekust.
3) Selliste inimeste osakaal, kes kannatavad järgmistest puudustest vähemalt nelja käes: neile käib rahaliselt üle jõu i) maksta
üüri või kommunaalmakseid, ii) kütta oma kodu piisavalt, iii) katta ootamatuid kulusid, iv) süüa ülepäeviti liha, kala või
samaväärseid valgurikkaid tooteid, v) puhata kord aastas nädal aega väljaspool elukohta, vi) omada autot, vii) omada
pesumasinat, viii) omada värvitelerit või ix) omada telefoni.
4) Väga väikese tööhõivega leibkonnas elavad inimesed: selliste 0–59aastaste inimeste osakaal (v.a ülalpeetavad lapsed),
kes elavad leibkonnas, kus täiskasvanud töötasid viimase 12 kuu jooksul alla 20 % oma potentsiaalsest tööajast.
5) Eesti, Küprose, Malta, Sloveenia ja Slovakkia puhul piirmäärad nominaalväärtustes eurodes; tarbijahindade harmoneeritud
indeks = 100 (2006. aastal) (2007. aasta uuring kajastab 2006. aasta tulusid).
Allikas: sotsiaalkaitse hüvitiste kulud: Euroopa ühtne sotsiaalkaitsestatistika süsteem (ESSPROS); sotsiaalne kaasatus:
sissetulekuid ja elutingimusi käsitlev ELi statistika (EU-SILC).
Kulutused sotsiaalkaitse hüvitistele (protsendina SKPst) 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Haigused/tervishoid 4,7 4,3 4,2 4,1 4,4 :
Invaliidsus 1,9 1,8 1,7 1,8 1,8 :
Vanadus ja toitjakaotus 7,7 6,8 6,6 6,6 6,6 :
Perekond/lapsed 2,2 1,9 1,7 1,6 1,6 :
Tööpuudus 0,7 0,5 0,5 0,5 0,4 :
Eluase 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 :
Sotsiaalne tõrjutus (mujal klassifitseerimata) 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 :
Kokku 17,4 15,5 14,8 14,7 14,9 :
millest majanduslikust olukorrast sõltuvad hüvitised 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 :
Sotsiaalse kaasatuse näitajad 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Suhteline vaesus või sotsiaalse tõrjutuse risk(1)
(protsendina koguelanikkonnast)21,7 23,1 23,4 23,5 26,0 24,2
Laste suhteline vaesus või sotsiaalse tõrjutuse risk (protsendina 0-
17aastastest)24,0 24,8 22,4 22,3 23,8 22,5
Suhtelise vaesuse määr2 (protsendina koguelanikkonnast) 15,8 17,5 17,5 18,6 21,8 21,6
Suure materiaalse puuduse määr3 (protsendina koguelanikkonnast) 9,0 8,7 9,4 7,6 6,2 4,5
Madala tööhõivega leibkondades elavate inimeste osakaal4
(protsendina 0-59aastastest)9,0 10,0 9,1 8,4 7,6 6,6
Töötavate inimeste suhtelise vaesuse määr (protsendina hõivatutest) 6,5 7,9 8,3 7,6 11,8 10,0
Sotsiaalsiirete (v.a pensionid) mõju vaesuse vähendamisele 36,5 29,7 29,4 26,8 23,2 22,3
Vaesuse piir, väljendatuna omavääringus püsivhindades5 2904 2764 2812 2965 3151 3428
Netosissetulek (leibkonnad; kasv protsendina) -0,9 9,4 6,0 3,1 6,9 3,5
Sissetulekute jaotuse ebavõrdsus (ülemise ja alumise
sissetulekukvintiili suhe)5,0 5,3 5,4 5,5 6,5 6,2
GINI indeks enne makse ja siirdeid 48,4 49,2 48,6 48,9 51,6 :
GINI indeks pärast makse ja siirdeid 31,3 31,9 32,5 32,9 35,6 :
C. Standardtabelid
51
Tabel C.4. Tooteturu tulemus- ja poliitikanäitajad
1) Selle näitaja puhul kasutatud metoodika (sh eeldused) on esitatud veebisaidil
http://www.doingbusiness.org/methodology.
2) Küsimusele 7B_a saadud vastuste keskmine. [Pangalaen]: Kui taotlesite viimase kuue kuu jooksul pangalt laenu, siis millise
otsuse pank tegi?. Vastuste eest anti punkte järgmiselt: 0 – taotlus rahuldati täielikult; 1 – taotlus rahuldati suures osas; 2 –
taotlus rahuldati piiratud osas; 3 – taotlus lükati tagasi; näitaja puudub – taotluse menetlemine on pooleli või selle tulemus ei
ole teada.
3) Kolmanda taseme haridusega 15–64aastaste elanike osakaal (%).
4) Vähemalt keskhariduse omandanud noored (%) vanuserühmas 20–24.
5) Näitajad: 0 = ei ole reguleeritud; 6 = enim reguleeritud. Tooteturu reguleerimist käsitlevate OECD näitajate arvutamise
metoodikat on üksikasjalikult kirjeldatud veebisaidil
http://www.oecd.org/competition/reform/indicatorsofproductmarketregulationhomepage.htm.
6) OECD koondnäitajad energia-, transpordi- ja kommunikatsioonisektori reguleerimise kohta.
Allikas: Euroopa Komisjon; Maailmapank, „Doing Business“ (lepingute jõustamine ja ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg); OECD
(tooteturu reguleerimist käsitlevad näitajad); SAFE (Survey on the access to finance of enterprises, VKEde laenutaotlusi
käsitlevad tulemused).
Tulemusnäitajad 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tööjõu tootlikkus (tegelik, tööga hõivatud isiku kohta, võrreldes
eelmise aastaga)
Tööjõu tootlikkus tööstussektoris 12,60 -1,81 5,99 7,79 9,26 -3,02
Tööjõu tootlikkus ehitussektoris 23,68 -5,68 7,84 -8,57 -8,33 -13,22
Tööjõu tootlikkus teenuseturgudel 4,68 -0,99 5,65 0,21 -0,38 -2,04
Tööjõu ühikukulu (kogu majandus, muutus (%) võrreldes eelmise
aastaga)
Tööjõu ühikukulu tööstussektoris -12,63 -0,66 7,56 2,89 -3,87 4,84
Tööjõu ühikukulu ehitussektoris -6,98 -11,12 3,45 15,91 2,82 3,54
Tööjõu ühikukulu teenuseturgudel -5,04 0,09 3,43 0,73 5,11 11,68
Ettevõtluskeskkond 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Lepingute jõustamine1 (päevades) 425,0 425,0 425,0 425,0 425,0 425,0
Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg1 (päevades) 6,5 6,5 6,5 6,5 4,5 3,5
VKEde laenutaotluste tulemused2 – 0,89 – 0,91 0,66 0,19
Teadusuuringud ja innovatsioon 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Teadus- ja arendustegevuse osakaal 1,58 2,31 2,12 1,73 1,45 1,50
Avaliku sektori kogukulutused haridusele (protsendina SKPst), kõik
haridustasemed kokku5,66 5,16 4,82 4,92 – –
Teaduse ja tehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste arv
(protsendina kogutööhõivest)50 50 51 51 51 51
Kolmanda taseme hariduse omandanud inimesed3 30 31 32 32 33 33
Keskastme hariduse omandanud noored4 84 83 81 84 84 83
Kõrgtehnoloogiliste toodete kaubandusbilanss (protsendina SKPst) -1,58 -0,67 -0,88 -0,32 -0,33 -0,35
Toote- ja teenuseturud ning konkurents 2003 2008 2013
Tooteturu reguleerimist käsitlevad OECD näitajad5, üldine – 1,37 1,29
Tooteturu reguleerimist käsitlevad OECD näitajad5, jaesektor – 1,40 1,50
Tooteturu reguleerimist käsitlevad OECD näitajad5, ametitoimingud – 1,81 1,79
Tooteturu reguleerimist käsitlevad OECD näitajad5, võrgutööstused
6 3,34 2,60 2,40
C. Standardtabelid
52
Tabel C.5. Keskkonnahoidlik majanduskasv
Keskkonnasäästliku majanduskasvu tulemusnäitajad 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Makromajanduslikud
Energiamahukus kgoe / € 0,42 0,39 0,37 0,40 0,39 0,36
CO2-mahukus kg / € 1,80 1,73 1,57 1,73 1,63 -
Ressursimahukus (ressursitootlikkuse pöördväärtus) kg / € 3,02 2,99 2,87 3,02 2,87 2,71
Jäätmemahukus kg / € 1,72 - 1,78 - 1,69 -
Energia kaubavahetusbilanss % SKPst -1,5 -0,4 -1,3 -2,2 -2,1 -
Energia osakaal THHIs % 13,26 13,93 14,69 14,42 14,43 13,65
Energiahinna muutuse ja inflatsiooni erinevus % 3,9 1,3 7,2 7,4 -4,6 -4,1
Energia tegelik ühikukulu% lisand-
väärtusest15,2 14,9 15,6 15,7 14,6 -
Keskkonnamaksude ja tööjõumaksude suhe suhtarv 0,17 0,17 0,17 0,16 0,16 -
Keskkonnamaksud % SKPst 2,9 2,7 2,7 2,5 2,7 -
Valdkondlikud
Tööstuse energiamahukus kgoe / € 0,26 0,25 0,23 0,25 0,20 0,19
Energia tegelik ühikukulu töötlevas tööstuses (v.a
rafineerimine)
% lisand-
väärtusest13,9 13,5 13,5 14,2 13,3 -
Energiamahukate majandusharude osakaal majanduses % SKPst 12,22 12,24 11,76 12,60 13,57 13,42
Elektrihinnad keskmise suurusega tööstustarbijate jaoks € / kWh 0,07 0,07 0,08 0,10 0,09 0,09
Gaasihinnad keskmise suurusega tööstustarbijate jaoks € / kWh 0,03 0,03 0,04 0,04 0,04 0,03
Avaliku sektori teadus- ja arendustegevus energia
valdkonnas% SKPst 0,02 0,02 0,02 0,01 0,01 0,01
Avaliku sektori teadus- ja arendustegevus keskkonna
valdkonnas% SKPst 0,07 0,05 0,03 0,04 0,04 0,05
Olmejäätmete ringlussevõtu määr % 18,2 23,3 19,1 17,9 31,3 28,3
Heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud
kasvuhoonegaaside osakaal*% 72,9 72,3 69,7 73,5 71,1 67,7
Transpordi energiamahukus kgoe / € 1,01 0,95 0,94 0,93 0,98 1,05
Transpordi CO2-mahukus kg / € 2,90 2,77 2,72 2,73 2,86 -
Energiavarustuse kindlus
Sõltuvus energia impordist % 13,6 12,0 17,0 11,9 8,9 7,4
Tarnijate kontsentratsiooni koondindeks HHI 80,2 74,7 79,6 73,0 76,7 -
Energiaallikate jaotuse mitmekesistatus HHI 0,47 0,49 0,45 0,48 0,49 -
C. Standardtabelid
53
Üldine selgitus tabeli ridade kohta:
Kõik makromajanduslikud mahukusnäitajad on väljendatud füüsilise koguse ja SKP suhtarvuna (2005. aasta hindades).
- Energiamahukus: sisemaine energia kogutarbimine (naftaekvivalentkilogrammides) jagatuna SKPga (eurodes).
- CO2- mahukus: kasvuhoonegaaside heitkogused (CO2-ekvivalentkilogrammides) jagatuna SKPga (eurodes).
- Ressursimahukus: kodumaine materjalitarbimine (kg) jagatuna SKPga (eurodes).
- Jäätmemahukus: jäätmed (kg) jagatuna SKPga (eurodes).
Energia kaubavahetusbilanss: energia ekspordi ja impordi bilanss, väljendatud protsendina SKPst.
Energia osakaal THHIs: energiatoodete osakaal THHI koostamisel kasutatud tarbijakorvis.
Energiahinna muutuse ja inflatsiooni erinevus: THHI energiakomponent ja THHI koguinflatsioon (aastane muutus protsentides).
Tegelik energia ühikukulu: tegelik energia ühikukulu protsendina majanduse kogulisandväärtusest.
Keskkonnamaksude ning tööjõumaksude ja SKP suhtarvud: Euroopa Komisjoni andmebaas „Taxation trends in the European
Union".
Tööstuse energiamahukus: lõppenergia tarbimine tööstuses (naftaekvivalentkilogrammides) jagatuna tööstuse
kogulisandväärtusega (2005. aastal eurodes).
Tegelik energia ühikukulu töötlevas tööstuses, v.a rafineerimine: tegelik energia ühikukulu protsendina töötleva tööstuse
lisandväärtusest.
Energiamahukate majandusharude osakaal majanduses: energiamahukate tööstusharude kogulisandväärtuse osakaal SKPs.
Elektri- ja gaasihinnad keskmise suurusega tööstustarbijate jaoks: tarbimisvahemik 500–2000 MWh ja 10 000–100 000 GJ;
andmed ei sisalda käibemaksu.
Olmejäätmete ringlussevõtu määr: ringlussevõetud ja kompostitud olmejäätmete ja koguolmejäätmete suhtarv.
Avaliku sektori teadus- ja arendustegevus energeetika või keskkonna valdkonnas: valitsemissektori kulutused teadus- ja
arendustegevusele neis valdkondades, väljendatud protsendina SKPst.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud kasvuhoonegaaside osakaal (v.a lennundus): põhineb
kasvuhoonegaaside heidete andmetel (v.a maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus), mille liikmesriigid on esitanud
Euroopa Keskkonnaametile.
Transpordi energiamahukus: transpordi lõppenergia tarbimine (naftaekvivalentkilogrammides) jagatuna transpordisektori
kogulisandväärtusega (2005. aastal eurodes).
Transpordi CO2-mahukus: transpordi kasvuhoonegaaside heited jagatuna transpordisektori kogulisandväärtusega.
Sõltuvus energia impordist: energia netoimport jagatuna energia sisemaise kogutarbimisega, sh rahvusvaheliste punkrikütuste
tarbimine.
Tarnijate kontsentratsiooni koondindeks: hõlmab naftat, gaasi ja sütt. Väiksemad väärtused näitavad laiemat
mitmekesistatust ja seega väiksemat riski.
Energiaallikate jaotuse mitmekesistatus: Herfindahli indeks maagaasi, kõigi bensiinitoodete, tuumajaamades toodetud
soojusenergia, taastuvenergia ja tahkekütuste kohta.
* Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet
Allikas: Euroopa Komisjon (Eurostat), kui ei ole märgitud teisiti.
54
Eesti Pank (2016), Financial Stability Review 2/2016, lk 20, 23,
http://www.eestipank.ee/en/publication/financial-stability-review/2016/financial-stability-review-22016-0
.
European Central Bank (2016), The Household Finance and Consumption Survey, Wave 2, Frankfurt,
https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpsps/ecbsp18.en.pdf?d2911394a25c444cd8d3db4b77e8891a .
Euroopa Komisjon, ELi ühtse turu tulemustabel 2016 (avaldamisel).
Euroopa Komisjon (2017), komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatis COM(2016)820 , milles käsitletakse
reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega ja sellele lisatud komisjoni talituste
töödokument COM(2016)436,
http://www.google.lu/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwio4vS8y-
_RAhUBWxQKHZMSAlEQFggbMAA&url=http%3A%2F%2Fec.europa.eu%2FDocsRoom%2Fdocume
nts%2F20505%2Fattachments%2F3%2Ftranslations%2Fen%2Frenditions%2Fnative&usg=AFQjCNHS
HdJeitXmB0sfGbb63KgREMiUuw&bvm=bv.145822982,d.d24.
Euroopa Komisjon (2016a), Taxation Trends Report,
http://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/taxation/gen_info/economic
_analysis/tax_structures/2016/econ_analysis_report_2016.pdf.
Euroopa Komisjon (2016b), „Uuring ja aruanded käibemaksu alalaekumise kohta ELi 28 liikmesriigis:
lõpparuanne 2016. aasta kohta“, https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/2016-09_vat-
gap-report_final.pdf.
Euroopa Komisjon (2016c), Country Report 2016 for Sweden,
http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_sweden_en.pdf .
Euroopa Komisjon (2016d), European Innovation Scoreboard,
http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/17822.
Euroopa Komisjon (2016e), Eestit käsitlev 2016. aasta aruanne,
http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_et.pdf.
Euroopa Komisjon (2016f), „Probleemid liikmesriikide investeerimiskeskkonnas“ (SWD(2015)400 final)
http://ec.europa.eu/europe2020/challenges-to-member-states-investment - environments/index_en.htm ja
http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_en.pdf.
Euroopa Komisjon (2014), Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ teabeleht – Eesti,
http://www.google.lu/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwjRvJLyze_RAhV
BtBQKHeeDAUIQFggbMAA&url=http%3A%2F%2Fec.europa.eu%2FDocsRoom%2Fdocuments%2F1
6121%2Fattachments%2F10%2Ftranslations%2Fen%2Frenditions%2Fnative&usg=AFQjCNHuU_CLH
N6XiuzBwnOc_fVaDe7YFA&bvm=bv.145822982,d.d24 .
European Environment Agency (2016a), Progress towards Greenhouse Gas Emission Targets: Data and
Methodology, November 2016, http://www.eea.europa.eu/themes/climate/trends-and-projections-in-
europe/annex-1-progress-towards-greenhouse .
European Environment Agency (2016b), Greenhouse Gas – Data Viewer, December 2016,
http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/data/data-viewers/greenhouse-gases-viewer .
Eurostati Euroopa ettevõtlusuuringu andmed.
VIITED
Viited
55
Eurostati andmed veebimüüki piiravate takistuste kohta.
Langenbucher, K. (2015), How demanding are eligibility criteria for unemployment benefits, quantitative
indicators for OECD and EU countries“, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, nr
166, OECD Publishing, Pariis. http://dx.doi.org/10.1787/5jrxtk1zw8f2-en .
OECD/EL (2016), Health at a Glance: Europe 2016 – State of Health in the EU Cycle, OECD
Publishing, Pariis. http://dx.doi.org/10.1787/9789264265592-en
Tax Foundation (2016), International Tax Competitiveness Index, https://taxfoundation.org/2016-
international-tax-competitiveness-index .
Maailmapank (2016), Doing Business 2016: Measuring Regulatory Quality and Efficiency, Washington,
D.C.: Maailmapank. DOI: 10.1596/978-1-4648-0667-4.
Maailmapanga Grupp (2015), The State of Health Care Integration in Estonia,
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapanga-uuring/summary_report_hk_2015.pdf.
Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo (2015), Better non-communicable disease
outcomes: challenges and opportunities for health systems – Estonia Country Assessment, Kopenhaagen.