Mükoloogia III loeng - utolli/PEdoc/Mykoloogia_III_2019_Asco.pdf · Elutsükkel ja paljunemine...

Mükoloogia

III loeng

Heidi Tamm

[email protected]

Seened

Neli hõimkonda:

Viburseened - Chytridiomycota

Ikkesseened - Zygomycota

Kottseened - Ascomycota

Kandseened - Basidiomycota

3. Kottseened - Ascomycota

Hõimkond hõlmab ca 75 % teadaolevatest

seeneliikidest.

Siia kuuluvad:

- klassikalises mõistes kottseened

- samblikke moodustavad seened

- enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist

paljunemist.



Ümarmürkel, Morchella esculentaKurrel, Ptychoverpa bohemica


Kevadkogrits, Gyromitra esculenta


Harilik karikseen, Sarcoscypha austriaca


Harilik korpsamblik, Xanthoria parietina


Pintselhallik, Penicillium chrysogenum

Vahtra-pigilaik, Rhytisma acerinum

Eoskott

Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine,

hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda.

- suguline protsess - tuumade liitumine, meioos; järgneb

mitoos

- enamasti 8 rakutuuma, millest igaüks koos ümbritseva

tsütoplasmaga piiritletakse membraaniga

- kujunenud rakkude ümber moodustub rakukest

- valmib 8 kotteost.


Kotteosed

- suhteliselt paksu kestaga, vastupidavad ebasoodsale

keskkonnale. Sobivate tingimuste saabudes kotteosed

idanevad ning areneb haploidne mütseel.

- vabanevad keskkonda kas eoskoti lagunemisel või

väljutatakse vee rõhu muutumise abil

- levitajateks on enamasti tuuleõhk, mitmetel juhtudel

veetilgad, voolav vesi või loomad.


Tallus - ”keha” e. somaatilised struktuurid

-koosneb rakkudest, mida ümbritseb rakukest

- rakuvaheseintes lihtsad avad, mis võimaldavad

rakusisaldiste liikumist rakust rakku

- membraaniseoselised struktuurid, Woronini

kehad sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad.


Kottseene rakuvahesein

Rakukest

Poor

Rakuvahesein

Woronini kehake

Kottseente rakud

• üksik rakk (pärmidel)

- kasvavad

pungumise teel

• seeneniit e. hüüf, mis

on vaheseintega

jaotatud rakkudeks -

kasvavad tipmiselt

ning annavad

külgmisi harusid.

Elutsükkel ja paljunemine

Kottseente hõimkonnas väga levinud nähtus:

Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise

(arengujärgu) vaheldumine seene elutsüklis;

Teleomorf - seene sugulise paljunemise arengujärk,

mille käigus valmivad meiospoorid

Anamorf - seene mittesugulise paljunemise

arengujärk; mitospoorid. ühe seene elutsüklis üht või

mitut tüüpi.


Teleomorf

Anamorf


Holomorf: seen kõigis oma väljendusvormides

(steriilne seeneniidistik + anamorf + teleomorf)

On kottseeni, kellel esineb nii ana- kui teleomorf,

teistel aga vaid anamorf või teleomorf.

Sageli on erinev ühe seene sugulise ja mittesugulise

arengujärgu levila ulatus, kusjuures anamorf on

tüüpiliselt levinud palju laiemas ulatuses kui sama

liigi teleomorf.



Sugulise ja mittesugulise arengujärgu vaheldumise

tüübid:

- biotroofsed taimeparasiidid: enamuse aja

vegetatsiooniperioodist valmistavad koniide, suguline

paljunemine kord aastas, vegetatsiooniperioodi alul

või lõpus (enamasti);

- saprotroofid, seeneparasiidid (kiiresti lagunevatel

substraatidel): mütseelil valmivad koniidid, millele

järgneb koheselt viljakehade ning kotteoste

moodustumine.



Anamorf-teleomorf seose kindlakstegemine:

- kahe morfi substraadil ligistikku paiknemise

täheldamine või seeneniidi ühenduse jälgimine

pole piisav.

- tuleb kindlaks teha seene terve elutsükli

läbimine kultuuris - ühe eose idanemisel kasvab

välja anamorf ning selle järel teleomorf.



Mittesuguline paljunemine:

- Kõik mütseeli elusad osad on võimelised kasvama

ning jagunema osadeks, millest igaüks võib areneda

uueks organismiks.

- Kottseente mittesuguline paljunemine toimub

hüüfide fragmenteerumise teel, kuid enamasti

koniidide abil. Koniididel on suur tähtsus seene

levimisel, ühe vegetatsiooniperioodi jooksul valmib

enamasti mitu põlvkonda koniide.


Mittesuguline paljunemine pärmidel

• Saccharomyces cerevisiae pungumine

• Schizosaccharomyces pombe pooldumine

http://youtu.be/YmTgm-3nkPg?list=PLA047AA489D3557C3

http://youtu.be/ofxDIS7fbCE

Kerahallik, Aspergillus

koniid

Kottseened, Ascomycota

Aspergillus and aspergillosis

koji

http://youtu.be/_de4qZpwP8Q

http://youtu.be/USyLluWueH4

Pintselhallik, Penicillium

Penicillium


http://youtu.be/tNF_4pEj5CI

Must hallitus, Stachybotrys chartarum

• toodab inimesele ohtlikke toksiine ja

immunosupressante!


Elutsükkel ja paljunemine Kottseened - Ascomycota

Kottseene viljakehaaskogeenne hüüf ja

konksurakk (crozier), eoskoti arenemine

K! – tuumade

liitumine

(karüogaamia)

M! – meioos

Askogoonis saavad erinevate isendite tuumad esmakordselt kokku.

Seal haploidsed tuumad mitte ei liitu, vaid paarduvad, s.t.

paiknevad kõrvuti. Sellest kasvavad välja askogeensed hüüfid, mis

sisaldavad selliseid kõrvutiasetsevaid tuumi. Askogeense hüüfi

jagunemisel moodustub esmalt konks. Üks tuumadest läheb konksu

tippu, mis käändub kõveraks, siis mõlemad tuumad jagunevad.

Seega on kõveras konksuosas 2 ühesugust tuuma, samuti hüüfi

selles osas, mis jäi sirgeks. Siis tekivad rakuvaheseinad nii, et ühte

rakku jäävad 2 erinevat tuuma (vt. joonist), samal ajal taasühineb

tagasikäändunud konksu tipp hüüfiga ja seal paiknenud tuum liigub

hüüfi tagasi. Sealt hüüfist hakkab kasvama järgmine konks ja kogu

lugu kordub.

See teine rakk, millesse jäid 2 erinevat tuuma, on see, milles

toimub tuumade liitumine ja meioos. Seda rakku nimetatakse

askuseks ehk eoskotiks. Noores askuses tuumad liituvad, askuse

arenedes toimub meioos, sellele järgneb mitoos ja eoste teke.

Täiskasvanud askuses on 8 valmis eost.

Kokkuvõte sugulisest paljunemisest I

-tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale järgneb

lühiealine dikarüoosne e. paaristuumaline faas, mil

igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma

- tuumad läbivad samaaegselt järgnevad jagunemised

(hulk paaristuumalisi rakke)

- Paaristuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud

haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha.


Kokkuvõte sugulisest paljunemisest II

- noores eoskotis tuumade liitumine (karüogaamia)

- diploidne sügoot

- meioos

- 4 haploidset tuuma

- mitootiline jagunemine

- 8 haploidset kotteost.

NB! Omane just kottseentele:

- Kottseeni iseloomustab nii paaristuumalise kui ka

diploidse faasi lühiealisus.

- viljakeha koosneb haploidsetest hüüfidest.


Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid

mõned, näiteks pagaripärm (Saccharomyces

cerevisiae) võivad olla ka diploidsed.


Viljakeha tüübid:

-viljakeha puudub

- peiteosla e. kleistoteetsium - eoskotid valmivad täielikult

suletud viljakehas

-sulgeosla e. periteetsium - suletud viljakeha, kuid

valmimisel areneb selle tipus avaus e. ostiool, mille kaudu

vabanevad kotteosed

- lehtereosla e. apoteetsium - täiesti avatud eoslavaga

viljakeha

Viljakehad võivad moodustuda üksikult või rühmiti,

paikneda substraadi peal või selle sees.


Kaseluudik, Taphrina betulina

Kottseened, Ascomycota*Ürgkottseened

Taphrina deformans

virsiku- ja mandlipuu

parasiit

*Pärmkottseened

Pagaripärm, S. cerevisiae



PÄRISKOTTSEENED

Peiteosla e. kleistoteetsium

Peiteosla: kabja-sarveseen, Onygena equinaKottseened, Ascomycota

Peiteosla: teraline hirvepähkel,

Elaphomyces granulatus


Sulgeosla: kedristõlvik, Cordyceps

Daldinia concentrica

Sulgeosla e. periteetsium

Sulgeosla: kedristõlvik, Cordyceps

Cordyceps putukatel

http://youtu.be/XuKjBIBBAL8

Sulgeosla: kedristõlvik,

Ophiocordyceps sinensis

Väärtuslik ravimseen Hiinas, Tiibetis, Nepaalis

Harilik tungaltera, Claviceps purpurea

Seenemügar e. sklerootsium

Strooma

Sulgeosla e.

periteetsium

Harilik tungaltera, Claviceps purpurea

• Rukki jm. parasiit

• Mürgine!

• Ergotism –

põlemistunne,

krambid,

hallutsinatsioonid,

verevarustushäired,

iiveldus, gangreen

• Ergotamiin jt. alkaloidid

• Talvitub seenemügarana

• Kevadel tekivad

seenemügarale stroomad

ja viljakehad – suguline

paljunemine

• Tõrje - sügiskünd

Harilik kerasüsik, Daldinia concentrica



Sulgeosla: punane komuseen, Nectria

cinnabarina

Sulgeosla: üleniidik, Hypomyces lactifluorumKottseened, Ascomycota

Sulgeosla: sarvjas süsik, Xylaria hypoxylonKottseened, Ascomycota

Lehtereosla e. apoteetsium

Aleuria aurantia


Lehtereosla

Lehtereosla: kevadkogrits, Gyromitra esculenta


kevadel

liivasel

mullal

okasmetsas

ja

niidul

KUPATA!!

Lehtereosla: kuhikmürkel, Morchella conica


kevadel

metsas ja

niidul

Lehtereosla: kurrel, Verpa bohemica

kevadel

niisketes

haavikutes


Lehtereosla: limatünnik, Sarcosoma globosum


kevadel

kuusikutes;

looduskaitse

all

Kollane bisporell, Bisporella citrina


Väike rohetiksik, Chlorociboria aeruginascens


Harilik karikseen, Sarcoscypha austriaca


Õunamoniliinia, Monilia fructigena


Vahtra-pigilaik, Rhytisma acerinum

askostrooma


Suvitrühvel,

Tuber aestivum


Must trühvel, Tuber melanosporum


Must trühvel, Tuber melanosporum

suvitrühvel (Tuber aestivum) –€160 per kg

valge kevadtrühvel (Tuber borchii) –€350 per kg

must trühvel (Tuber melanosporum) –€585 per kg

valge trühvel (Tuber magnatum) –€1083 per kg

Mükoloogia III loeng - utolli/PEdoc/Mykoloogia_III_2019_Asco.pdf · Elutsükkel ja paljunemine...

Documents

Transcript of Mükoloogia III loeng - utolli/PEdoc/Mykoloogia_III_2019_Asco.pdf · Elutsükkel ja paljunemine...