Viljandi maakond, Mõisaküla linn, Kiikre tn 1b

MÕISAKÜLA RAUDTEETEHAS

DOKUMENTEERIMINE

Koostaja: Henry Kuningas

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Tallinn 2012

Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

2

SISUKORD

Tabel. Mõisaküla raudteetehas ______________________________________________________3

Joonised

1. Asukoha skeem____________________________________________________________7

2. Asendiplaan fotosuundadega_________________________________________________7

3. Fragmendid Mõisaküla jaama 1926. ja 1939. aasta plaanist_________________________8

4. Tallinna Ekskavaatoritehase Mõisaküla tsehhi rekonstrueerimise projekt______________9

5. Fragment Mõisaküla linna 1959. aasta generaalplaanist____________________________11

6. Fragment Mõisaküla ekskavaatoritehase 1988. aasta genplaanist____________________12

Fotod

1. Ajaloolised fotod___________________________________________________________13

2. Fotod 02.11.2011___________________________________________________________21

3

TABEL 1 MÕISAKÜLA RAUDTEETEHAS Kiikri tn 1b

1 ÜLDANDMED

Nimetus Mõisaküla raudteetehas

Aadress Kiikri tn 1b, Mõisaküla

Koordinaadid X: 6439928.6; Y: 570045.5

Praegune funktsioon Osaliselt kasutusel metallitöökojana

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

Rajamisaeg Ca 1899-1900

Autor Teadmata

Projekti asukoht Ehitusprojekti asukoht teadmata. On tõenäoline (sellel seisukohal

on Mehis Helme ning Läti Raudtee Muuseumi kuraator Toms

Altbergs), et Mõisaküla raudteetehase ehitusprojekt asub koos

mitmete teiste 19. saj ja 20. saj alguses Eesti alale rajatud

kitsarööpmelise raudtee ja selle juurde kuuluvate hoonete

projektidega Venemaa Riiklikus Ajalooarhiivis (fond nr 350 - ПЛАНЫ И ЧЕРТЕЖИ ПО СООРУЖЕНИЮ ЖЕЛЕЗНЫХ ДОРОГ

(КОЛЛЕКЦИЯ). ПОЯСНИТЕЛЬНЫЕ И ТЕХНИЧЕСКИЕ ЗАПИСКИ,

ПРОДОЛЬНЫЕ И ПОПЕРЕЧНЫЕ ПРОФИЛИ ЗЕМЛЯНОГО ПОЛОТНА

ОТДЕЛЬНЫХ УЧАСТКОВ ДОРОГ, КАРТЫ И ПЛАНЫ НАПРАВЛЕНИЯ

ЛИНИЙ И ВЕТВЕЙ ОТДЕЛЬНЫХ ДОРОГ, ПРОЕКТЫ И ПЛАНЫ

ИСКУССТВЕННЫХ И ГРАЖДАНСКИХ СООРУЖЕНИЙ,

ВОДОСНАБЖЕНИЯ СТАНЦИЙ, ЧЕРТЕЖИ ПОДВИЖНОГО СОСТАВА

И ДРУГИЕ МАТЕРИАЛЫ, ОТНОСЯЩИЕСЯ К ПРОЕКТИРОВАНИЮ И

СООРУЖЕНИЮ ЖЕЛЕЗНЫХ ДОРОГ В РОССИИ; ОТЧЕТЫ ПО

ЭКСПЛУАТАЦИИ ЖЕЛЕЗНЫХ ДОРОГ).

http://www.fgurgia.ru/showObject.do?object=27608476.

Käesoleva töö raames ei osutunud võimalikuks Venemaa Riiklikus

Ajalooarhiivis säilitatavate dokumentidega tutvuda ning selle viite

tõelevastavust kontrollida.

1961. aasta ümberehitusprojekt Valga Maa-arhiiv (ERA.T-15.6.96)

Algne funktsioon Mõisaküla raudteetehas. Valdavalt keskenduti kitsarööpmelise raudtee veeremi - vedurid, vagunid – remondile. Lisaks remondile tootis tehas ka ise vähemal määral veeremkoosseisu, kauba- ja reisivaguneid, vedurite detaile, rööbasomnibusse.

Ümberehitusetapid

Sarnaselt teiste raudteetehase juurde kuuluvate hoonetega sai tsehhi hoone oluliselt kannatada 1944. aasta tulekahjus. Hävis tsehhi sisseseade ning katus, säilisid seinad ning terasest kandekonstruktsioon. 1945. aastal hooned taastati. Suurem ümberehitus toimus 1962-63, kui raudteetehas koliti naabrusesse rajatud tsehhidesse ning senine raudteetehase hoone ehitati ümber Tallinna Ekskavaatoritehase (alates 1975 „Talleks“) Mõisaküla tsehhiks. Muuhulgas ehitati täis tsehhi kahe tiiva vaheline õu. 1978. aastal lisati juurdeehitus tsehhi idapoolsele osale.

Muu ajalooline teave Mõisaküla linna tekkimine oli tihedalt seotud raudtee, täpsemalt kitsarööpmelise raudtee ehitamisega. Kuna Vene tsaaririik ei tundnud huvi lokaalse tähtsusega kitsarööpmeliste raudteede ehitamise vastu, andis riik selle rajamiseks kontsessiooni ettevõtjaile. 1892. aastal asutati I Juurdeveoraudteede Selts, mis

4

sai 1894. aastal loa rajada raudtee Eestisse. Tee pidi kulgema Valgast Pärnusse, lisaharuga Viljandisse. Ehitustöid alustati 1895. aasta maikuus, esialgse plaaniga trass juba sügiseks valmis saada. Pärnu ja Laatre (hilisema Mõisaküla) vahelise raudteetrassi töid juhatas insener K. Krzizanovski, kes juhtis Pärnu-Valga lõigu tegevust kuni I maailmasõjani . Raudtee remonditöökoda rajati esialgselt Pärnusse Papiniitu, kuhu mõni aasta hiljem rajati Eesti suurim tselluloosivabrik Waldhof. Kuigi raudtee ehitustööd venisid oodatust pikemaks, sõitis esimene rong Pärnust Valka siiski juba 5. oktoobril 1896. Mõisaküla-Viljandi liin avati liikluseks 1897. aastal, jaamahooned valmisid hiljemalt 1898. aastaks. Kuna senised raudteetöökodade hooned ning nendealune maa müüdi Waldhofi tehasele, tekkis vajadus uue asupaiga järele. Selleks valiti kujunev Mõisaküla sõlmjaam (I Juurdeveoraudteede Selts plaanis peatselt avada ka Mõisaküla-Riia ühenduse). Seni Laatrena tuntud harujaama soised maad ostis Selts parun Karl von Stackelbergi käest ning töökodade ehitus kestis 1899-1900. Siis nimetati ka asula ametlikult Mõisakülaks. Kuna juba 1900 avati ka Tallinna-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, muutus Mõisaküla oluliseks sõlmjaamaks, mille kaudu toimus kuni 1928. aastani ka nt Tallinna ja Pärnu vaheline raudtee ühendus. Valga-Pärnu liinil kasvasid kaubaveod seoses Waldhofi tehase toorainega (propsid) varustamisele kiiresti ning koos sellega kasvas hoogsalt ka Mõisaküla asula. 1909 rajati Mõisakülasse ka 1995. aastani edukalt töötanud linavabrik. 1920 nimetati Mõisaküla aleviks ning 1938 linnaks, kus elas veidi üle 2400 inimese. Seda perioodi võib nimetada ka Mõisaküla kuldseks ajaks, mil elanikkond kasvas kiiresti ning elas jõukalt ja aktiivselt, muuhulgas kerkis just 1930. aastatel Mõisakülasse üks luteri ja üks õigeusu kirik. 1972 suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline kitsarööpmeline liin ning 1973 sõitis viimane „Mulgi ekspress“ Mõisakülast Viljandisse. 1975-1981 ehitati kitsarööpmeline raudtee ümber laiarööpmeliseks ning kuni 1996. aastani toimis läbi Mõisaküla Tallinn-Riia rongiühendus. Tänasel päeval on raudteest säilinud üksnes paarisaja meetri pikkune lõik Mõisaküla südames. Lisaks Mõisaküla raudteetehase töökoja hoonele valmisid 20. sajandi esimesel kümnendil veel hulk abihooneid: depoo, saun, põlevkivikuurid, veetorn, raudteevalitsuse administratiivhoone jms. Paljud püstitatud hooned – eeskätt jaamahoone - ei olnud muidugi seotud otseselt tehase töökodadega, vaid teenisid pigem sõlmjaama abihoonete ülesandeid. Kahjuks hävisid 1944. aasta sügisel süüdatud suures tulekahjus suurem osa raudteejaama ja tehase hooneid, imekombel säilisid tehase ja raudtee trassi kõrvale 20. sajandi esimesel kümnendil raudteetöölistele rajatud 6 puidust eluhoonet, saun ja mööndustega tehase hoone, millest viimasel säilisid põlengust ainult kiviseinad ning terasest katusekonstruktsioon. Raudteetehase hoonete arhitektuurne lahendus on iseloomulik oma ajastu ja piirkonna utilitaarsetele hoonetele (tööstushooned, laod, laudad, viinaköögid jms), samas on tegemist üle terve Põhja-Euroopa levinud standardiga, kus tugevaid kohalikust (maa)kivist ja telliskivist laotud seinu kaunistatakse historitsismile omaste võtetega, põhiliselt geomeetrilistes kujundites karniisiga. Ekspressiivsust lisab ka ehituspraktikast tulenev komme viimistleda

5

uste ja akende raamistused ja sillused telliskiviga, mille punasus eristub tugevalt maakivide tumedast pinnast. Mõisaküla raudteetehaste arhitekt on paraku teadmata, nagu ka tehase abihoonete oma. Ka raudteetehase katusena kasutatud saagkatus oli kaasajal laialt levinud võte suure ehitusaluse pinnaga tööstushoonete puhul (Eestis näiteks Lutheri vanemas kvartalis, Dvigatelis), võimaldades valgustada loomuliku valgusega suuri pindu. Pärast Vabadussõda I Juurdeveoraudteede Selts likvideerus ning kitsarööpmeline raudtee, sh Mõisaküla raudteetehas, natsionaliseeriti. 1944. aasta septembris süütas taganev saksa armee raudteejaamas seisnud laskemoonarongi, puhkenud suures tulekahjus hävis suur hulk Mõisaküla eluhooneid ning raudteetehase hooneid. Muuhulgas hävis raudteetehase katlamaja kõrge telliskorsten, depoo, jaamahoone ja muid abihooneid. 1948. aastast pärineb raudteetehase uus elektrijõujaam; funktsionalistlik ehitis on tänaseks väga halvas seisus. Läbi Eesti Vabariigi ning ENSV perioodi jätkas Mõisaküla raudteetehas tegevust. 1948. aastal jaotati raudteetehas kaheks: veduridepooks ja vagunijaoskonnaks. 1961. aastal võttis senise raudteetehase hooned (veduridepoo) üle Tallinna Ekskavaatoritehas, mis rajas Mõisakülla oma tsehhi. 1971 nimetati Mõisaküla vagunijaoskond Tallinna vagunidepoo Mõisaküla Vaguniremondi tsehhiks. 1975 nimetati senine Tallinna Ekskavaatoritehas ümber tootmiskoondiseks „Talleks“. Mõisaküla tsehhis toodeti mitmesuguseid maaparanduse drenaažiekskavaatoreid ja detaile tootmiskoondise teistele filiaalidele (Tallinnas, Paides jm). 1988. aastast pärineb Mõisaküla Ekskavaatoritehase genplaan (RPI „Eesti Maaehitusprojekt“), mille tellis tootmiskoondis „Talleks“. Genplaaniga nähakse ette tootmise suurendamist teisaldatavate viilhallide ülesseadmisega kompleksi idapoolsesse osasse; et tärkava rahvustunde ühe väga olulise osana on arhitektuuripärand muutunud väga aktuaalseks, tõendab kasvõi asjaolu, et ajalooline saunahoone nähakse genplaaniga ette restaureerida Mõisaküla muuseumiks ning raudteetehase hoone ennistada rekonstrueerimise käigus algsel kujul. Pärast „Talleksi“ erastamist ja lagunemist jätkas Mõisakülas tööd AS ET Mõisaküla.

3 ASUKOHA KIRJELDUS

Endine raudteetehase hoonestus asub Mõisaküla kirdenurgas, endise raudteetrassi kõrval.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- ja SISELAHENDUS

Mahuline ülesehitus Algselt helihargi- kujuline ühekorruseline hoone, kus kahel tsehhil oli saagkatus ning idapoolsel hooneosal madal viilkatus. 1962. aastal lisati madala viilkatusega kõrgem juurdeehitus sisehoovi, mis ulatus pealeehituse näol läbi kogu hoone ning väiksem juurdeehitus lõunapoolse fassaadi ette. 1978 lisati „Talleksi“ remont-mehhaanika tsehh hoone kaguosale. Käesoleval ajal on endine raudteetehase hoone ruudukujulise põhiplaaniga valdavalt ühe-, osaliselt kahekorruseline.

Ehitusmaterjal 1900 valminud hoone vundament ja välisseinte vooderdus on laotud maakividest, samas siseseinad, sillused, avatäidete ümbrus, samuti nii üle kogu fassaadi ulatuv esimese korruse kui saagkatuse karniis on punastest telliskividest. Saagkatuse kerge terasest

6

kandekonstruktsioon toetub kokkuneeditud teraspostidele. Katusekatteks valdavalt nõukogudeaegsed eterniitplaadid, saagkatuse valgmikud on osaliselt paari viimase aasta jooksul suletud kaasaegse profiilplekiga. Nõukogudeaegsete ilmetute juurdeehituste seinamaterjaliks on silikaattellis, katusekatteks eterniitplaadid.

Väliskujundus ja iseloomulikud detailid

Fassaadide viimistluseks on puhasvuuk maakivid, mida ilmestavad punasest tellisest akende raamistus, samast materjalist ornamentaalne karniis nii esimese korruse ulatuses kui saagkatuse ääres, lisaks maakividega tipitud lamedad liseenitaolised väikese karniisiga tipnevad kontraforsid akende vahel. Ehitusaegsete ligikaudsel eeskujul valmistatud suuremõõdulised ümarkaarsed tiheda ruudustikuga aknad on paigaldatud pärast II maailmasõda. Ehitusaegsed aknaraamid olid siiski veelgi tihedama ruudustikuga. Pärast sõda ei taastatud ka fassaadil tihedalt paigutatud vihmaveetorusid, mida kaunistasid pitsilised lehtrid. Raudteetehase hoonel on suure põrandapinnaga tootmishoonete puhul 19. saj lõpus ja 20. saj alguses küllaltki levinud saagkatus, mille valgusavad avanevad valgusküllasesse edelasse. Paraku on nõukogudeaegsed juurdeehitused olulisel määral varjanud kunagise elegantse tootmishoone fassaadid ning moonutanud algset plaanilahendust. Nii on näiteks kahe tsehhi tiiva vahele Ekskavaatoritehaseks kujundamise käigus lisatud hoonemahu rajamise käigus suletud endise sisehoovi poole avanevad aknad, mis on siseruumid muutnud esialgsest lahendusest palju hämaramaks.

Plaanilahendus

Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel

Lisaks tugevatele müüridele on siiski olulise detailina säilinud ka katusekonstruktsioon, sealhulgas seda kandvad kokkuneeditud teraspostid. Sõjaaegse tulekahju ning hilisema ekskavaatoritehaseks rekonstrueerimise käigus on hävinud või eemaldatud kogu algne sisseseade, samuti avatäited, põrandad.

Stiililine kirjeldus Historitsism

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE

Hoone on üldiselt rahuldavas seisukorras, kuid mitmes kohas on karniis ning liseenid (kontraforsid) lagunemas. Ehitises on vaid kohati säilinud tootmine, mistõttu seda enam ei köeta. Omanik on siiski ajutise abinõuna hiljuti katnud osa saagkatuse valgusavadest profiilplekiga. Kuna kinnistul asub ka muid, nõukogude perioodil rajatud hooneid, kus mõningal määral toimub tootmistegevus, on kinnistu rahuldavalt hooldatud ning valve all.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

Ajalooline raudteetehase hoone tehniline seisukord on visuaalsel vaatlusel rahuldavas korras, kuid ehitis sai oluliselt kannatada 1944. aasta põlengu käigus ning rekonstrueeriti põhjalikult 1960. aastate alguses seoses kohandamisega Tallinna Ekskavaatoritehase filiaaliks.Ka järgnevate ümberehituse käigus laiendati hoonet mitmete algse tööstushoonega arhitektuurselt sobimatute juurdeehituste võrra, mis on olulisel määral kahjustanud hoone algset struktuuri ning vähendanud hea arhitektuurse lahendusega ajaloolise raudteetehase hoone mõjulepääsu ja vaadeldavust. Hoone omanik on Mõisaküla ET, mis on oma tootmist raudteetehase tootmishoones pidevalt vähendanud ning ilmselt kaotab ajalooline ehitis lähitulevikus üldse funktsiooni.

7 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG

2.11.2011

8 Koostaja andmed Henry Kuningas

7

JOONISED

1. Asukoha skeem

Asendiplaan fotosuundadega.

8

Fragment Mõisaküla jaama plaanist 1926. Plaanil olevatest hoonetest on tänaseni säilinud raudteetehase

hoone (plaanil tähistatud „V“), saunahoone („U“) ja raudteetööliste eluhooned/kasarmud. ERA.49.1.3234

Sama plaani eksplikatsioon. ERA.49.1.3234

9

Fragment Mõisaküla jaamast ja raudteetehasest 1939. ERA.49.1.3234

I korruse plaan Tallinna Ekskavaatoritehase Mõisaküla tsehhi ümberehitamise projektist. TEPI „Eesti

Tööstusprojekt“ 1961. ERA.T-15.6.96

10

Vaade Tallinna Ekskavaatoritehase Mõisaküla tsehhi ümberehitamise projektist. Eesti Tööstusprojekt 1961.

ERA.T-15.6.96. Katusekonstruktsiooni muudatust, mida ümberehituse projekt ette nägi, ei teostatud.

Lõige Tallinna Ekskavaatoritehase Mõisaküla tsehhi ümberehitamise projektist. TEPI „Eesti Tööstusprojekt“

1961. ERA.T-15.6.96

11

Fragment Mõisaküla linna generaalplaanist. RPI „Estonprojekt“ 1959. Mõisaküla linnavalitsuse arhiiv

12

Fragment Mõisaküla ekskavaatoritehase 1988 genplaanist. RPI „Eesti Maaehitusprojekt“. ERAV-127.1.3906

13

2. FOTOD

Ajaloolised fotod

Mõisaküla raudteetehas vahetult pärast valmimist ca 1900. Vaade lõunast. Foto Mõisaküla muuseum.

Mõisaküla raudteesõlm 20. saj alguses. Vaade edelast, taamal raudteetehas. Foto Mõisaküla muuseum

14

Mõisaküla raudteetehase töölised tehasehoone ees 1907. Foto Mõisaküla muuseum. Fotol on hästi loetav

nii hoone algne peeneruuduline aknajaotus kui ilmekate pitsiliste lehtritega vihmaveetorud.

Mõisaküla raudteetöölised depoo ees 20. saj alguses. 1944. aasta põlengus hävinud depoo ja selle kõrval

asunud veetorni arhitektuurne lahendus ning materjalikasutus on väga sarnane raudteetehasele. Foto

Mõisaküla muuseum.

15

Vaade Mõisakülale kirdest ca 1910. Pildi vasakul ääres on siiani säilinud saun, keskel veetorn ja depoo. Foto

Mõisaküla muuseum

Mõisaküla raudteetehase sisevaade. Foto Mõisaküla muuseum

16

Mõisaküla raudteetehase sisevaade. Foto Mõisaküla muuseum

Mõisaküla raudteetehas hiilgeajal. Vaade loodest. Foto Parikas 1932, Mõisaküla muuseum

17

Vaade tehasele edelast 1922. Foto Mõisaküla muuseum

Mõisaküla raudteetehas vahetult pärast põlengut. Foto nov 1944. EFA.217.1-7489

18

Mõisaküla raudteetehase töölised parasjagu taastatava tehase ees 1945. Foto Mõisaküla muuseum

Tallinna Ekskavaatoritehase Mõisaküla tsehh 1970. aastatel, vaade läänest. Foto Mõisaküla muuseum

19

„Talleksi“ remont-mehhaanikatsehhi juurdeehitus. Foto 1978, Mõisaküla muuseum

Mõisaküla raudteejaam 1938 (hävis 1944). EFA-0-162366

20

1948 valminud raudteetehase elektrijõujaam. Foto Mõisaküla muuseum

1940 Mõisaküla raudteetehases valminud raudtee omnibuss UA-2420 tehase ees. Foto Mõisaküla

muuseum

21

Fotod 02.11.2011

F1. Vaade raudteetehasele edelast

F2. Vaade edelast 1978 valminud juurdeehitusele.

22

F3. Vaade edelast 1962 valminud juurdeehitusele, mis lisati sisehoovi.

F4. Lähivaade edelast 1900 valminud raudteetehase hooneosale

23

F5. Vaade kirdest

F6. Vaade põhjast.

24

F7. Vaade põhjast raudteetehase hoone paremini säilinud fassaadile.

F8. Vaade loodest. Saagkatus on kaotanud oma algse funktsiooni, kuna valguskaevud on profiilplekiga kinni

kaetud.

25

F9. Interjööri vaade. Lisaks ehitusaegsetele müüridele on säilinud katuse kandekonstruktsioon

F10. katuse kandekonstruktsiooni element

26

F11. Interjööri vaade

F12. Raudteetehase 1948 valminud elektrijõujaam-katlamaja

27

F13. 20. saj alguses ehitatud avalik saun. Kui arvestada, et Mõisaküla raudteetehase saun on pidevalt

tegutsenud, võib Mõisaküla sauna puhul olla tegemist Eesti ühe vanema jätkuvalt tegutseva avaliku

saunaga. Peafassaad.

F14