Miks eelistada mahetoitu???

Anne Luikanne.luik@emu.eeEesti Maaülikool

Mis on heaks kestlikuks eluks tarvis?

• Tervislikku toitu• Puhast ja toimivat elukeskkonda

Reaalsus- toidus taimekaitse vahendite ehk

pestitsiidide jäägid, sünt.lisaained- elurikkuse kahanemine- tolmeldajate surm- mulla ja vee saaste

Taimekaitse mõjud

• Pestitsiidi ehk taimekaitsevahendite kasutus Eestis pidevalt tõusnud, jäägid

- jäävad mulda, liiguvad sealt edasi taime (sh nektarisse , õietolmu), jäävad taimsesse

tootesse, sealt loomsesse saadusse ning ka sõnnikusse,

- mullast leostuvad nii pinna kui põhjavette, liiguvad valgaladelt lõpuks Läänemerre.

Pestitsiidi jäägid mullas, vees, taimedes ja toidus

• Eesti piiratud mullaseire alates 2006 a. näitab 2/3 proovides jääke, kusjuures määratakse vaid teatavaid ühendeid

• Paljudes MULDADES nüüdseks juba keelatud vahendite jäägid – DDT, Prometrin, Trifluralin, Antracene – MULDADEST leostuvad vette , samuti tulevad uuesti taimedesse

• Vee seire - Rootsis põllumajandusmaastike vetes leitud enam kui 40 pestitsiidi jäägid, rida ülenormatiivsed (Adiesslon et al,2006).

• Eestis projektipõhiselt – glüfosaadid, AMPA, MCPA ja 2,4D jt leitud nii pinna kui põhjavees intensiivse tootmisega aladelt ( Pärnu jõe vesikond, Muuga laht, Pandivere kaevudest, allikatest)

• Jäägid vees juba väga väikestes kogustes toksilised kahepaiksetele, kaladele, väiksematele selgrootutele

Glüfosaadid enimkasutatavad umbrohutõrjevahendid (Roundup toimeaine laguproduktid vees) -AMPA väga

mürgine veeorganismidele (Laht,2013)

Pestitsiidide jääkide mõju - tolmeldajate kriis

• tolmeldajad ei tunne pestitsiidijääke nektaris ega õietolmus nad ei oska vältida nn. mürgiseid õisi, kus korraga mitmeid jääke vaid korjavad neilt

• väga madalad mürgikogused nõrgestavad füsioloogiliselt nii vastseid kui valmikuid, need muutuvad vastuvõtlikeks haigustele sh viirushaigustele

• lühiajalise mälu kaotus – mesilased ei pöördu tarru tagasi

• mesilaste surm - CCD kompleks, milles roll pestitsiididel

Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid toidus

• Maailmas kasutusel üle 1000 erineva vahendi

• Praegu 280 grammi pestitsiide igale EL elanikule aastas. Viimase kümne aasta jooksul kogused kahekordistunud.

• 2008 a. uuring Saksamaal näitas, et kaasaegse tehnikaga pole võimalik määrata kuni poolte kasutatavate

pestitsiidide jääke.

• Eestis määratakse vaid meil kasutada lubatud pestitsiidide jääke.

• Kauplustes aga müügil tooted maailma eri paigust, seal lubatud vahendite spekter sageli laiem ja teistsugune kui meil.

• ME EI TEA, MIDA ME sööme. SUU on HAIGUSTE värav.

•Enamus EL-is jääkide top 10 olevad pestitsiidid on tunnistatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt inimesele ohtlikeks. Mitmesed jäägid krooniliselt igapäeva toidus. Kumulatsiooni oht, sest sõltuvalt koostisest kõik ühendid ei eemaldu organismist vaid võivad ladestuda kas luudes, maksas, rasvkoes. Võimalik sünergia – koostoimes toime tugevnemine.

Pestitsiidide jäägid toidus

Riskigrupid•LAPSED•Rasedad•Vanurid•Haiged

Kroonilised toimed:•immuunsüsteemi kahjustused•hormoonsüsteemi häired•geneetilised muutused•sigimisvõime kahjustumised•vähkkasvajate soodustamine

Akuutsed toimed:•Allergia•Mürgistus•Peavalu•Põletus

Taimekaitsevahendite jääkide seired Eestis

(www.vet.agri.ee) :*Kodumaised tavatooted – keskmiselt 1/3 proovidest jääkidega

*Import – keskmiselt 2/3 proovidest jääkidega, sh kõik tsitruselised jääkidega

*Mahetooted - jääke pole leitud

Probleemid –

• kuigi seires ( proove aga vähe) ülenormatiivsete proovide hulk väike – saame erinevate toodete samaaegsel tarbimisel samasuguseid toimeaineid, mis võivad tarbimisel ülenormatiivsuseni viia nt süüakse järjestikku hispaania päritolu õunu, tomateid, paprikaid ja viinamarju

• kõik jäägid ei eraldu organismist (eralduvad väljaheidete ning rinnapiimaga – beebid saavad ema toidust) vaid sõltuvalt koostisest jäävad keha kudedesse – aja jooksul toimub nö toime kuhjumine - kumulatsioon, mis ühel hetkel põhjustab organismi haigusliku reaktsiooni konkreetsest inimesest sõltuvalt

• paljudes toodetes mitmesed jäägid, mille koostoime organismile sõltub nii vastavatest jääkidest kui indiviidi vastupanuvõimest -

37 levinud taimekaitsevahendi testimisel, 23 neist avaldasid negatiivset mõju meessuguhormoonide eritumisele (Orton et al., 2011)

ÜHES TOOTES korraga esinev taimekaitsevahendite jääkide arv EFSA andmeil (08-09 - 26 jääki korraga viinamarjades ja rosinais, Euroopas aastate keskmiselt pool seireproovidest jääkidega, tendents mitmeste jääkidega proovide hulga tõusule)

Levinumad pestitsiidid

Eesti proovides/TOIME

Vähkitekitav Neurotok-

siline.

Mutageenne Hormonaal

talitlust häiriv

Cypermethrin-alpha võimalik võimalik

Deltamethrin

Dithiocarbamates (sum) Maneb group

Pendimethalin

Thiabendazole

Tolylfluanid võimalik

Trifluralin

Carbendazim võimalik

Chloropyrifos kardetakse

Dimethoate võimalik

Imazalil

Iprodione kardetakse

Malathion võimalik võimalik

o-Phenylphenol

Procymidone

Seires Eesti kohalikes mahetooteis pestitsiidijääke leitud pole

Tava kohalikest tooteist jääkidega ja nende maksim. arv

taimne loomne • 2010 45% (3) 56% (2)• 2011 34% (3) 51% (6)• 2012 34% (5) 71% (1)Mitmesed sisaldused kartulis ja

maasikas (sh glüfosaat).

sSeesS Seemnerakkude kvaliteedi Seemnerakkude kvaliteedi muutused Euroopasmuutused Euroopas

Muutumatu kontsentratsioon

Vähenenud kontsentratsioon

Howard V. Pesticides and health. Newcastle: Soil Association, 2005Howard V. Pesticides and health. Newcastle: Soil Association, 2005

Glüfosaat (toimeaine enimkasutatavais umbrohutõrjevahendeis) kahjustab inimese vererakke ja suguhormoonide produktsiooni

Mahepõllumajandus on GMO VABA Muundkultuurid ja terviseriskid

• Allergianähud nt Bt kultuuride õietolmule

• Muundinfo levik organismis – võib äratada vaikiva INFO

• Antibiootikumile resistentsuse kasv ( markergeen - enamasti kannamütsiin kuulub aminoglükosiidide perekonda ning ristresistentsus teiste siia kuuluvate antibiootikumidega on olemas)

• Närilistel ja sigadel avaldunud immuunsüsteemi ja kasvajalised muutused muundtoidu mõjul

* ROTID kasvajaga (R) umbrohutõrjevandi Roundupi nõrga lahuse joogi mõjul , GMO maisi ja Roundupi lahuse koosmõjul

(GMO+R) ning GMO maisi söömisel (GMO) (Seralini et al., 2012)

Vähendamaks tervise ja keskkonnariske kasvab nii maailmas kui Eestis üha enam huvi ökoloogilise ehk mahepõllumajanduse vastu• põhimõte - toimida kooskõlas loodusega, mitte looduse arvel,

välistab sünteetilised väetised ja taimekaitsevahendid ning GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID (GMO-d) ja nende saadused ning toodetes sünteetiliste lisaainete kasutamise

• võtmeküsimus - ELURIKKUSE säilitamine ja suurendamine – mullas, taimikus, tootmist ümbritsevas keskkonnas (mitmekesine liblikõielisi sisaldav külvikord, orgaanilised väetised, mitmekesised äärealad)

• loomadele loomuomane käitumine ja toitumine kui nende tervise tagatis - loomakasvatus-saadused õnnelikelt loomadelt

• mahetooted võimalikult värskelt ja naturaalselt lähikonnas toidukorvi

Bioloogiline mitmekesisus mahetaludes võrreldes tavataludega (globaalne kirjanduse ülevaade

võrdlevuurimistest )

Rühm Positiivne Negatiivne Pole vahet

Linnud 7 2

Imetajad 2

Liblikad 1 1

Ämblikud 7 3

Vihmaussid 7 2 4

Mardikad 13 5 3

Lülijalgsed 7 1 2

Taimed 13 2

Mulla mikroobid 9 8

Kokku 66 8 25

Hole et al., 2005

Öko- ehk mahe taimsed produktid:• pestitsiidide jääkidest ja GMO vabad

• kõrgema mitmete sekundaarsete metaboliitide sisaldusega, mis toimivad antioksüdantidena aga samas parandavad toote lõhna ja maitset

• tavatooteist kuivainerikkamad• loomkatsetes eelistatud toit organismile hästi

omastatavad• saagikus võib olla 25-50% madalam

tavatoodangust, kuid üleläinuna kasutades õiget külvikorda ning kultuuride ja sortide valikut saadakse tavaviljelusega võrdne või kõrgem saagikus

Maheköögiviljades madalam nitraatide kontsentratsioon

(kõrge nitraatide sisaldus tervist kahjustav)

Köögivili

Nitraadi sisaldus (mg/kg) Tava ja mahe

suhe % Autor

mahe tava

Parsley 116 381 +228,45 Rutkowska 1999

Kartul 99 229 +131,31 Rembiałkowska 2000

Kapsas 344 908 +163,95 Rembiałkowska 2000

Kapsas 788,71061,

6+34,60

Wawrzyniak et al. 2004

Kartul 132 210,3 +59,32 Hajslova et al. 2005

Salat 818 1303 +59,29Guadagnin et al.

2005

Kartul 15,5 72,8 +369,68Cachoeira Stertz et

al. 2005Keskmine: + 149,5%

*According to Worthington (2001): [(CON-ORG)/CON] x 100%

Karotenoidid

KöögiviliBioakt

aine

Bioakt. aine [mg/100g )

Öko/tava (% erinevus)* Autor

öko tava

Tomatβ-carote

ne1,42 0,48 +195,83 Rembiałkowska

et al. 2003

Paprika β-carote

ne3,17 2,59 +22,39 Hallmann et al.

2005

Paprikaβ-carote

ne3,43 2,59 +32,43 Hallmann et al.

2007

Paprika Lutein 5,945 4,49 +32,41 Hallmann et al. 2005

Paprika Lutein 5,45 4,49 +21,38 Hallmann et al. 2007

*According to Worthington (2001): [(ORG-CON)/CON] x 100%

Maheviljeluses (organic) aedmaasikas ‘Polka’ üld- antioksüdatiivsus kõrgem (Tõnutare &Moor,2009)

63,2b

66,8a

56,5b

69,3a

65,0A62,9B

50,0

55,0

60,0

65,0

70,0

75,0

Conv. Organic Conv. Organic 2-years 3-years

2-year 3-year Average effect ofplant age

Tota

l ant

ioxi

dant

cap

acity

, AA

E

mg/

100g

FW

Rotid eelistavad maheporgandit (Luik jt. 2008)

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

45,0

50,0

1. nädal 2. nädal 3. nädal 4. nädal 5. nädal

Kes

kmin

e öö

päev

as s

öödu

d po

rgan

di k

ogus

1 k

atse

roti

koht

a nä

dala

te lõ

ikes

, g

mahe

tava

tavasööt ka olemas

a

b

a a

a

a

b

b b

b

Tulpadel on standardviga

Maheporgand Tavaporgand

Kristallisatsiooni pilt näitab sisemist korrastatust, mahetoodete parem omastatavus loomorganismide poolt võib olla seotud nende parema sisemise korrastatusega

Maheloomade tervise tagab nende bioloogilise heaolu kindlustamine ja

mahesööt

Loomsed ökoproduktid:

• mahepiimas rohkem antioksüdante - 50% rohkem vitamiini E, beeta karoteeni, konjugeeritud linoleenhapet

(tähtis südametegevusekorrashoiuks)• mahelihas ja munades rohkem

polüküllastamata rasvhappeid

• tooteis pole hormoonide ega antibiootikumide jääke

Mahetoodete töötlemine võimalikult naturaalne, ei kasutata sünteetilisi lisaaineid, mille omavaheline koostoime ja koostoime teiste toidus olevate ühenditega nt pestitsiidi jääkidega tundmata

• Sünteetilised ASOvärvid - E-102, E104, E110, E122, E123,E124,E127,E128,E129,E 131-133, E142, E151, E154, E155 E171, E173, E174, E180 -

nõgeslööve, astmaatilisi häireid, nohu jms LASTE ÜLIAKTIIVSUS

• E211-228; 231-232,249-252 – pidurdavad mikroorganismide kasvu – allergilisi hingamisraskusi, nahalööveid, kantserogeensus

• E319- 321- antioksüdandid, rasvade säilivuse pikendajad margariinides, krõpsudes, maiustustes – allergia, kantserogeensus

• E620-623- lõhna ja maitsetugevdajad , suuremates kogustes peavalu, punetus, lihasvalu, allergilised nähud, isu suurendajad, sõltuvuse tekitajad

• E950-952, 954, 962- magustajad, närvisüsteemi kahjustajad

Mahetoodetes ei hüdrogeenita taimerasvu

• Transrasvhapete hulk tõuseb taimsete rasvade tahkestamisel hüdrogeenimise teel

• Hüdrogeenitud rasvu kasutatakse margariinis, juustus, kunstlikus vahukoores, kondiitritoodetes, kohukestes, glasuurides jm

• Põhjustavad südame ja veresoonkonna haigusi

Mahetoidu tervislikkus

• USA koolilaste katse – peale kuud aega mahetoitu lapsed rahulikumad, keskendumisvõimelisemad

• Shveitsi nunnade katse – heaolutunde tõus, vererõhu normaliseerumine

• Euroopa laste ja emade uuring, mahepiima joonud emadel rinnapiimas enam beebidele kasulikke ühendeid, lapsed allergiavabad

Mahetootmise reeglistikust kinnipidamist ‘kontrollitakse Eestis riiklik kontrollsüsteem

tootjaid kontrollib Põllumajandusamettöötlejaid –Veterinaar ja toiduamet

Üleminekuperiood taimekasvatuses peamiselt 2 aastat ja 3. aasta toodangut saab müüa juba märgistatuna Loomakasvatuses sõltub loomaliigist üleminekuperioodi pikkus

Märgistatud tootes 95% peab olema mahe

MAHETOIT MÄRGISTATAKSE!

ÖKO ehk MAHE –puhas ja ehe!!!

KESTLIKKUSE EELDUSEKS on LOODUSEGA KOOSKÕLLA SAAMINE –

kohalik mahetoit ja puhas elukeskkond on meie tervise

tagatisteks !

Tegutsegem selle nimel!