Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal

Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal

Taavi Tuulik

Hiiumaa Ametikool

[email protected]

Mõisteid

• pärismaised taimed– on jõudnud meile iseseisvalt ilma inimese

kaasabita• ürgtulnukad

– jõudsid meile koos inimesega, kuid enne XVIII sajandi keskpaika (peamiselt umbrohud)

• kutuurtaimed– inimese poolt teadlikult siise toodud ja

kasvavatavad taimed

Mõisteid

• tulnukad– inimese poolt tahtmatult sisse toodud

• metsistunud taimed– kultuurist põgenenud taimed, ei esine looduslikes

kooslustes, kasvavad tugeva inimmõjuga kohtades• naturaliseerunud taimed

– inimese poolt sisse toodud taimed, kes on inimese kaasabita levinud ka looduslikesse kooslustesse

Invasiivsed võõrliigid

• invasiivsed ehk sissetungijad on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil asuvad elama uue levikuala looduslikesse ja pool-looduslikesse elupaikadesse

• seal kasvades ja edasi levides ohustavad nad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu


• päritolult võivad nad olla mitmesugused– tahtlikult introdutseeritud kultuurtaimed

(põllumajandustaimed, ilutaimed)– tulnuktaimed ja umbrohud (tahtmatult

introdutseeritud)


• võõrliigi saabumise ja invasiivseks muutulise vahel võib esineda ajaline nihe

• sageli võib sissetoodud liik palju aastaid ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks

• põhjuseks arvatakse olevat muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus

verev lemmalts Impatiens glandulifera


• pärineb Himaalajast• toodi Eestisse XX sajandi alguses• looduslikesse kooslustesse on hakanud

tungima viimastel aastakümnetel• üheaastane kuni 2 m kõrge laialipritsivate

seemnetega rohttaim, ohustab niiskemaid niidu- ja metsakooslusi

• mitmel pool Euroopas hõivanud jõeorud, sama toimub ka Lõuna-Eestis


• Hiiumaal on teda kasvatatud juba vähemalt 50 aastat aialillena

• praegu levimas, kuna teda ei osata karta

• Kärdla lääneosa

• Isabella

• Paluküla


Eesti floora levikuatlas, 2005

väikeseõieline lemmalts Impatiens parviflora

• väike üheaastane taim

• Hiiumaal seni veel harva

• Jausa küla lõunaosas mereäärses lepikus katab suure ala ja tõrjub juba muud väiksemad taimed välja

väikeseõieline lemmalts Impatiens parviflora


tähk-toompihlakas Amelanchier spicata


• pärineb Põhja-Ameerikast• õied nagu toomingal, suuremad• söödavad viljad, annab juurevõsu• muutub järjest tavalisemaks Lõuna-

Hiiumaal, kus esineb kadastikes, kunagistel põldudel, rannaäärsetes metsades (seemneid levitavad linnud)

• algne kasvukoht võis olla Emmaste pastoraadi aed

kanada kuldvits Solidago canadensis


• üsna tavaline aia-ilutaim

• viimasel ajal on mitmel pool (Lätis, Soomes, ka Lõuna-Eestis) hakanud hõivama kuivemaid lagedaid alasid (teeservad, raudteetammid, jäätmaad,...)

• püsik, üle 1 m kõrge, levib seemnetega, mis on lendkarvadega

• Hiiumaal on olnud seni vaid üks leid Suuremõisa lähedalt mahajäetud põllumaalt


• kuulub nn. musta raamatu liikide hulka, teda ei tohi meil levitada ja riiki sisse tuua

sahhalini kirburohi Polygonum sachalinense

sahhalini kirburohi Polygonum sachalinense

tuntakse ka nimede all:

sahhalini pargitatar Reynoutria sachalinensis

sahhalini konnatatar Fallopia sachalinensis

• kasvab üle 3 m kõrgeks, levib risoomi abil

• õitseb hilja, ei jõua viljuda

• samuti musta raamatu liik

• Hiiumaal vana ilutaim (Käina ümbrus, Kassari, Kõrgessaare jm), looduses ei esine

• leidub vanal Kärdla prügimäel

harilik mustnupp Sanguisorba minor

(Poterium sanguisorba)


H.Rebassoo, 1967



hariliku mustnupu levik Põhja-Euroopas.

Hulten, 1950


• võimalik, et on Hiiumaale Kärdlasse sattunud kalevivabriku villadega

• algleid on Kärdla surnuaia lähedalt 1930• Rebassoo leidis Malvastes ja Tahkuna tr.• seejärel levis teehooldusmasinate abil

(Tahkuna-Nõmba), praeguseks üle Hiiumaa teeservadel, uusehitiste juures

• Kärdlast idas lookadastikes juba massiline• õnneks ei ole see taim suurekasvuline


• väga ohtlik invasiiv

• võib kohe kolida maanteeservalt haruldastele kaitsealustele loopealsetele Sarvel ja Kassaris

• oli kaua Eesti punase raamatu liik (IV kat.)

• miskipärast toovad aiandusfirmad teda praegu välismaalt sisse ilutaimena või seemnetena

küdoonia Cydonia oblonga


• väga külmaõrn viljapuu, Eestis ei kasvatata

• kasvab üle 2 m kõrguse põõsana või jändriku puuna

• on kasutatud lühiealise alusena pirnipuude pookimisel

• vilju nimetatakse ka aivaks

• esmasleid Eestis 2009 Kärdla kalmistu ja mere vahel, kunagises prügipaigas

Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal

Documents

Transcript of Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal