METAFOOR MEEDIATEKSTIS

Ille RohtlaanPärnu 2006

Eesmärgiks on näidata, kuidas meediateksti kriitiline analüüs toob esile kujundliku sõnakasutuse varjatud tähendusi, mis lugejat mõjutavad.

Metafoorianalüüs ja ka metafoori määratlus toetub töös Lakoffi ja Johnsoni kognitivistlikule metafooriteooriale, mis toob kooli kontseptuaalse metafoori ehk mõistemetafoori käsitluse.

Metafoor on mõjus vahend sotsiaalse tegelikkuse loomisel, esitus, mis kutsub vaatama asju mingist küljest, välistades alternatiivsed võimalused neid mõista.

Diskursiivne lähenemine keelekasutusele, täpsemalt metafooride analüüs sobib konstruktivistliku õpetusparadigmaga.

Uurimisküsimus, kuidas kujundlik keelekasutus - metafoor - aitab sotsiaalsete võimusuhete kehtestamisele kaasa.

Metafoor pole lihtsalt kõnelemise viis, vaid midagi palju fundamentaalsemat: see on suhtlemis- ja mõtlemisviis, millel on omad tunnetuslikud funktsioonid.

Metafooride kaudu pääseb lähedale inimeste mõistesüsteemile, mis on ajakirjanduslike metafooride analüüsis huvitav.

Metafoorid paljastavad sageli oma reflektiivsel moel selle, mis on ühine sama kultuuri liikmetele, nii toimetajatele kui publikule ja rahvalegi. Nii saab teha järeldusi ühise tausta kohta.

Metafooride analüüs aitab selgitada, millist pilti juhtumist või sündmusest metafooride abil luuakse.

Kognitivistid rõhutavad, et metafoor pole mitte kahe sõna või mõiste kitsas individuaalne suhe, mitte lihtsalt ühtede, „otsetähenduslike” sõnade asendamine teiste, figuratiivsetega, vaid täiesti süstemaatiline tava suhestada omavahel terveid mõisteregioone või kogemusvaldkondi.

Kontseptuaalne metafoor: metafoor on olemuselt projektsioon ühest mõistevaldkonnast, allik-

valdkonnast (A) teise, siht-valdkonda (B).

A B

A ja B võivad metafooris olla seotud sarnasuse alusel või kogemusest lähtuvalt.

Sarnasus sünnib alles metafoori mõistmise protsessis, kuhu kaasatakse subjektiivne ja kontekstuaalne alge.

Kogemus on aga individuaalne kategooria: inimene mõtestab maailma oma tajuprotsesside ja kognitiivse pagasi kaudu.

Väljendustasandi põhjal saab liigitada metafoori

uueks, innovatiivseks või vanaks, kinnistunud metafooriks.

Et eristada metafoori kontseptuaalseid ja lingvistilisi aspekte, tuuakse metafoori kontseptsioonid ära ka graafiliselt nagu näiteks mõistemetafoor

POLIITIKA ON SÕDA

„Napp valimisvõit Savisaarele”(EPL 03.03.03.)

„Keskerakond sihib riigikogus Rahvaliitu ja Mõõdukaid”

„Rünnakule asunud Savisaar näeb meedias karvast kätt” (EPL 07.03.03.)

”Lahing musta turuga muudab kütmise kallimaks” ja

„Arendajad sõdivad käibemaksu vastu” (EPL 28.03.03)

POLIITIKA ON (SPORDI)VÕISTLUS

„Tarmo Loodus lööb siseministrite ametis püsimise rekordi” (EPL 08.01.01)

„Tulviste kappas areenile” (EPL 23.03.01)

POLIITIKA ON MÄNG

„Reformipartei juhib võimumängu“ (EPL 7.10.2004)

„Res Publica mängis topeltmängu” (EPL 07.03.2005)

Või esitatakse poliitikat hoopis suhtena (POLIITIKA ON SUHE):

„Poliitikute flirt Euroopa põhiseaduse leppe rahvahääletusega lõppes“ (EPL 5. 10.2004)

Või on mäng ja sõda (sõjamäng?) üheskoos:

“Parteisõdurite ringmäng töökohtade ümberjagamiseks hoogsalt keerlemas” (EPL 16.04.2005)

Rõhutab perspektiivi

„Parteid ulatasid sõja eel sõbrakäe” (EPL 18.02.2003)

- annab lugejale usu positiivsesse perspektiivi.

Metafoori kasutamine toob kaasa sündmuse skeemi, mis korrastab sündmuse mõistmise struktuuri:

„Oviir astub suhkrusõtta” (EPL 26.01.2005) - asetab sündmuse otsesõnu sõjategevuse konteksti.

Negatiivset arvamust saab võimendada metafooriga negatiivselt tähendusväljalt:

”Rünnakule asunud Savisaar näeb meedias karvast kätt” (EPL 07. 03.2003)

- metafoor kujundab hinnangulist uskumust.

.

Metafooriliste väljendite üks diskursiivne aspekt on veel see, et tänu nende iseloomule võib kõneleja peita end metafoorilise keele taha, hiilides vastutusest kõrvale:

„Riik surub täiturid ühte ühingusse” (EPL 20.02.2003) – personifitseerides riiki, ei selgu, kes surub ehk jõumeetodeid kasutab.

„Enamik „aknaaluseid” võib maanduda sotside ridades” (EPL 03.05.2005)

- jagab selgelt positsioonid Meie ja Nemad.

Tabutunnused on aktsepteeritavad:

Rahvas paneks rongide kaotajale pommi alla” (EPL 10.03.01) (terrorism)

„Putinjugend valmistub võitluseks” (EPL 29.09.05) (natsism)

Ühiskond (ministeerium) mõtestub perekonnana:

„Edgar Savisaare liigutav isahool ministeeriumi kohal püsib” (EPL 07.11.2005)

„Küüslaugukoalitsioon sünnib suure valuga” (EPL 02.04.2005)

„Küüslauguliit jagas ministrikohti” (EPL 09.04.2005)

„Küüslauguliidu vastu sünnib ühisrinne” (EPL 13.04.2005)

„Europarlamendi veebibeebi üritab Euroopa Liitu Eestile järele tuua” (EPL 15.09.2005)

Võimu kindlustatakse metafooride kaudu.

Valitsevasse positsiooni pääsenud metafooride tõlgitsus mõjub loomulikult ja neist kujunevad välja iseenesestmõistetavused.

Ettepanekud

Tuua tekstiõpetuskursusse kontseptuaalse metafoori mõiste: metafoor on enamat kui pelgalt peidetud võrdlus.

Arvestades metafooride mõistmise arenemise seaduspärasusi, on otstarbekas kriitilise teksti- ja diskursusanalüüsi võtete abil metafoore eritleda gümnaasiumiosa meediakursuses ja/või teksti-õpetuskursuses.

Kontseptuaalse metafoori mõistmise õpetamiseks on otstarbekas kasutada märksõnaskeemide (mõistekaartide vms) koostamist, see võimaldab õppijal kujutada graafiliselt metafoori allik- ja sihtvaldkonnaga assotsieeruvaid mõisteid, kujutlusi ja emotsioone.

Nende skeemide võrdlemine tunnis ja diskussioon (sotsiaalne interaktsioon) soodustab õppimist, sest õpilase isiklikule tajule lisanduvad kaaslaste kujutlused ja see aitab kaasa laiemale tajule - metafoor annab võimaluse uurida ja ka arendada seda, mis toimub kuulajas-kõnelejas, metafoori tõlgendajas endas.

Metafoorianalüüs arendab funktsionaalset lugemisoskust, nii kujundlikku kui kriitilist mõtlemist ja suunab laiemalt arutlema, missugune on eesti keeles peituv maailmapilt.

Areneb kriitiline lugeja, kes teadvustab, et objektiivne ja neutraalne uudistekst võib peita endas keelelisi mõjutamis-vahendeid, sealhulgas metafoore, mida tajutakse loomulikena, õigetena.

On oluline eristada metafoorikimpe, mis loovad ja kannavad seoseid-tähendusi viisil, mida peetakse loomulikuks, ning metafoore, mis töötavad hoomamatult, konstrueerides reaalsust ja mentaalseid mudeleid ning kinnistades neid.

Näidisülesanded

Missuguse mõistemetafooriga seostaksidjärgmised pealkirjad? Miks? Kapo uueks sihtmärgiks jälle transiidiärimees Aktsiaid müünud maadlevad maksuametiga Tallinna väravad meelitavad kurikaelu nagu

meepott kärbseid President alustas riigikoguga e-valimiste

pingpongi Venemaa tahab põhja lasta allkirjastatud

piirilepingud

Vargamäe sipelgas tegi puhta vuugi

Püstolreporteril tasuks vahel ise tulejoonel käia

Rüütel juhib suure edumaaga teiste presidendikandidaatide ees

Haapsalu „mudamaffia” kindlustas positsioone TOP-is

10. Kirjutage välja 20 pealkirja ühel valitud teemal (võimuvõitlus, presidendivalimised, autoõnnetused vms) Leidke pealkirjadest alus ja öeldis.

Kes teeb mida? Kui neutraalne on pealkirja stiil? Millises suunas võib pealkiri lugejat mõjutada:

teemat tõsiselt võtma, seda naljaks pidama, teemale keskenduma, sellest üle libisema?

Mis võib põhjustada toimetuse sellise mõjutamissuuna?

Koostage õpetaja antud ilma pealkirjata artiklile uus ja ligitõmbav ja teie arvates kõige olulisemat hõlmav pealkiri. Otsustage eelnevalt, missugusesse ajalehte artikkel läheb.

Hinnake pealkirju info sisalduse, huvitavuse ja sõnavaliku seisukohalt. Lõpuks võrrelge oma pealkirju ajalehes ilmunud pealkirjaga. Mida märkate?

Analüüsige pealkirju ning märkige, kes on pealkirjade tegelased.