Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

33
Meretranspordi ilu ja valu Tõnis Hunt

description

Väävliregulatsioonide mõjust merendusele ja logistikale. Esitlus 06.03.2014. www.logistikaseminar.ee

Transcript of Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

Page 1: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

Meretranspordi ilu ja valu

Tõnis Hunt

Page 2: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Teemad

—Regulatsioonidest—SOx-heitkoguste kontrolli piirkond

—Regulatsioonide täitmine—Regulatsioonide mõjud—Kokkuvõte

Page 3: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

3

Piirangud väävli sisaldusele laevakütustes:– 1.5% → 1 % alats juulia 2010 SECAs

– 1 % → 0.1 % alates jaanuar 2015 SECAs

– 4.5% → 3.5% alates jaanuar 2012 globaalselt

– 3.5% → 0.5% alates 2020 või 2025 globaalselt

Regulatsioonidest - IMOMARPOL 73/78 lisa VI eeskiri 14

Kanto, E. (2011). Maritime environment protection and competition in shipping. International Maritime Conference 2011, Tallinn, Estonia

– Alternatiivina võib kasutada heitevähendusmeetodeid, mis võimaldavad täita regulatsioonis kehtestatud norme.

Heitevähendusmeetod - igasugune laevale paigaldatav seadmestik, materjal, seade või aparaat või muu protseduur, alternatiivne kütus või nõuete täitmise meetod, mis on kontrollitav, mõõdetav ja jõustatav

Page 4: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Regulatsioonidest – Euroopa Liit

— Järgib IMO/MARPOLi nõudeid aga võib kehtestada veelgi rangemad nõuded

— 23 mail 2012 saavutasid Euroopa Nõukogu, Parlament ja komisjon kokkuleppe EU direktiivi 1999/32/EC muutmise osas, ettepanek, mille oli teinud Euroopa Komisjon 2011 a:– SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades kehtivad piirangud laevakütustele

väävlisisalduse osas järgmiselt:• 1,00 massiprotsenti kuni 31. detsembrini 2014;• 0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015

– IMO standard, 0,5 massiprotsenti väävlisisaldust laevakütustes väljaspool SECAt muutub kohustuslikuks EL-i vetes 2020 aastaks;

– Liikmesriik võib käesolevast direktiivist mõjutatud operaatorite kasuks vastu võtta finantsmeetmed, kui need on kooskõlas riigiabi eeskirjadega, mida kohaldatakse või mis kehtestatakse kõnealuses valdkonnas;

– Liikmesriigid peavad kohaldama karistusi direktiivi rakendamisel.  Määratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagatakse, et rikkumisest majanduslikku kasu saanu jäetakse saadust ilma.

Page 5: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Regulatsioonidest – Euroopa Liit

—Europarlament võttis „väävliregulatsiooni“ vastu 11. september 2012.

—Otsuse selgituses on välja toodud:– Direktiivi rakendamiseks tehtavad kulud 2,6...11

mld €;– Tulu oleks 15...34 mld € paranenud keskkonna,

tervise ja vähenenud suremuse kaudu.

—Otsus puudutab 10-14 tuhat laeva, kes tarbivad ca 12 milj tonni kütust aastas

Page 6: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

SECA – SOx-heitkoguste kontrolli piirkond, maailm

SECA - Sulphur Emission Control Area

Page 7: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

SECA – SOx-heitkoguste kontrolli piirkond, Euroopa

Page 8: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Regulatsioonide täitmine

—Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine HFO -> MGO

—Puhastusseadmed -> Scrubbers—Alternatiivsed kütused

Page 9: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Tehnoloogilised väljakutsed

—Laevaehituses– Ümberehitus– Uusehitised

—R&D institutsioonidJätkusuutlikke lahenduste leidmine merenduses saavutamaks regulatsioonde poolt ette seatud eesmärke (SOx, NOx).

Page 10: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

—Üleminek MGOle vajab suhteliselt väikeseid modifikatsioone:– Kütuse jahutussüsteemi installeerimine

suurendamaks MGO viskoossust– Erilist tähelepanu tuleb pöörata masina

määrimisele

—Laevad, mis sõidavad nii SECA sees kui väljas kasutavad kaksiksüsteemi.

—MGO hind?Praegu diisli defitsiit Euroopas 30-40 milj t

Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine

www.tktk.ee

Page 11: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

—SOX skruuber tehnoloogiad:– Hetkel 2 põhitüüpi:

• Märg skruuber, mis kasutavad vett (merevett või magevett) puhastusvahendina, kaalult kergemad (kümnetes tonnides);

• kuiv skruuber, mis kasutavad kuivasid kemikaale, raskemad (sadades tonnides).

– Märja protsessi skruuberid jagunevad omakorda:

– „avatud ringlusega“ süsteemid, mis kasutavad merevett koos leeliskemikaali (NaOH) lisandiga;

– „hübriid“ süsteemid, mis võivad toimida mõlemal eelpool mainitud moel

Puhastusseadmed -> Scrubbers

www.tktk.ee

Page 12: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

—Uusehitisele seadme installeerimine 200$ masina kW, ümberseadistamine kallim

—Ümberseadistamise kulud algavad kuskil 5...6 mln $, sõltuvalt masinate võimsusest– Nt Tallinki „Baltic Princess“ masinate võimsus

32000 kW

—LNG süsteemid on kallimad u 1,7 mln $ võrra

Puhastusseadmed -> Scrubbers

www.tktk.ee

Page 13: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

—Skruuber tehnoloogia alles katsetusfaasis:– Peale pandud umbes 100 laevale– pole andmeid pikaajalise ekspluatatsiooni

kohta

—Toimiva lahenduse korral on tasuvusaeg lühike

Puhastusseadmed -> Scrubbers

www.tktk.ee

Page 14: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

Puhastusseadmed -> Scrubbers

Page 15: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

—LNG Liquefied Natural Gas—LPG Liquified Petroleum Gas—Metanool—Etanool/glütserool—DME dimetüüleeter—Sünteetiline diisel (Gas To Liquid, Coal To

Liquid)—Biokütused, biodiisel—Biogaas—Vesinik—Tuumakütus

Alternatiivsed kütused

www.tktk.ee

Page 16: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

—Keskkonnasõbralikum kui HFO ja MGO—Lahenduse kasutamine pigem uusehitistel kui

kasutuses oleval laeval. —Reisilaevadele puuduvad standardid—Mahutid tuleb paigaldada kas tekile või laeva sisse.

Viimane vähendab oluliselt lastiruumide mahutavust.– Vajavad 4x rohkem ruumi kui nafta vedelkütuse

tangid– Peavad olema hermeetilised, varustatud paljude

kontrollseadmetega—Sattudes gaasina atmosfääri, on tugev

kasvuhoonegaas, u 20x tugevam kui CO2

—Punkerdamise probleemid

Alternatiivsed kütused - LNG

www.tktk.ee

Page 17: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

m/s Viking Grace

Arvatav ehitusmaksumus u 240 mln € (2013)Viking XPRS u 130 mln € (2008)Tallinki „Baltic Princess“ ca 2,5 mld EEK -> 160 mln € (2008)

Page 18: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Regulatsioonide mõjud

—Majanduslikud– Kütuse hinnad– Transpordi hinnad

—Logistilised mõjud – transpordiliigi muutus—Keskkond - paradoksid

Page 19: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Kütuse hinnad

—Toornafta hinna trendi mõjutavad mitmed tegurid, nt:– Toornafta pakkumin– Nõudlus– Alternatiivsete kütuste arendamine– Energia efektiviseerimine– Geopoliitilised arengud

—Kütuse hinna kasv (erinevate uuringute põhjal)– MGO (0,1%) 500…550$/t -> 500 … 1500 $/t– HFO -> 400 … 1000 $/t– LNG ~400 $/t-> 350 … 900 $/t

Page 20: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

Kütuse hinnad – nafta vs gaas

—Samas peaks hindu vaatama energia efektiivsuse, €/MWh, poole pealt kui $/tonn

—Viimastel aastatel on hinnavahe naftatoodete ja gaasitoodete vahel kasvanud

www.tktk.ee

Kütuse hinnad valitud turgudel (€/MWh)

Page 21: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Transpordihinnad

—Kütuse hinna kasvades 50...75% ...—... oodatakse meretranspordi hinna kasvu

25...40%, ...—... veokulud tervikuna kasvaksid 2...7%—2...10 € transporditud tonni kohta, sõltuvalt lähte-

ja sihtkohast, mereveo osakaalust kogu veost jms—Kasvavad veokulud

mõjutavad neid sektoreid,millel on suur ekspordi/impordi osakaal

Source: Swedish Maritime Administration 2009

Page 22: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Majanduslik mõju

- Rootsi puidutoodangu veoks kasutatavad transpordiliigid

- 96% Soome ekspordist/impordist käib meritsi

Page 23: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Majanduslik mõju

—2013 Rootsi riiklik transpordianalüüsi agentuur hindab täiendavaid kulutusi transpordile 3,2...5,7 mld SEK aastas.

—Pikemas perspektiivis kulutused ei suurene võrreldes 2015 aastaga.

—Samas leiti, et väävlidirektiivist tekkiv positiivne efekt keskkonnale oleks 1...4 mld SEK-i sõltuvalt arvutusmeetodist.

Page 24: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Transpordiliigi muutus

—Transpordiliigi muutus toimub kui üks transpordiliik saavutab samal turul konkurentsieelise teiste suhtes.Konkurentsieelis võib olla erineval kujul nagu hind, mahutavus, aeg, paindlikkus või usaldusväärsus.

Page 25: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Transpordiliigi muutus

Kuna ...... vaja läheb täiendavaid investeeringuid laevade ümberehitamiseks/-seadistamiseks,... kütuse hinnad ja transpordi hinnad meretranspordis SECAs kasvavad,... hakkab laevandus kaotama oma peamist konkurentsieelist – madalamad hinnad.

Seepärast toimub SECAs transpordiliigi muutus.

Page 26: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Transpordiliigi muutus

—2015 aastal oodatakse meretranspordi vähenemist 10...21%;

—Raudteetranspordi mahud kasvaksid 5-11%;—Maanteetranspordi kasvuks oleks 5...10%, mis

põhjustaks aga suurema CO2 emissiooni (paradoks!)

—Osad uuringud ei jaga viimast seisukohta kuna väävliregulatsioonid põhjustavad diisli defitsiidi ja suuremad transpordikulud maanteetranspordile.

—Kas maatranspordi infrastruktuur on valmis ootamatule lisakoormusele?

Page 27: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Transpordiliigi muutus

SECAs ...—Keskmistelt ja pikkadelt meremarsruutidelt

minnakse üle lühematele meremarsruutidele (kombineeritud maatranspordiga) või „truck only“ alternatiivile ilma meretranspordita

—Väheneb parvlaeva liiklus pikki rannikut;—Mitmetel liinidel suudavad pikadistantsilised

lähimereveod säilitada konkurentsieelise, madalamate kulude näol, maanteevedude ees. Nt Hamburg-Tallinn

—Pikkade vahemaadega marsruudid (Läänemeri/Põhjameri – väljaspoole SECAt) jäävad nähtavasti samaks kuna kallima SECA alal sõitmise osakaal on suhteliselt väike kogukuludes.

Page 28: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Transpordiliigi muutus

Näide1Konteinerid AasiastPoola läbi Põhjamere hubi

Näide 2Kaup Soomest Lääne-Euroopasse

Page 29: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Transpordiliigi muutus

Meretranspordi võimalused sailitamaks konkurentsieelist, madalamat hinda:– „Slow steaming“ – vähem emissioone, kergem

püsida graafikus, nt Maerski eksperiment 2009– Suuremad laevad– Marsruutide optimeerimine– Lastiruumi efektiivsem kasutamine.

Page 30: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Keskkond - paradoksid

1. Transpordiliigi muutus suurendab kasvuhoone gaaside emissioone2. Pikem transport asendub lühemaga3. Kõrge väävlisisaldusega kütuse ülejääk4. SOx emissioonide vähendamine võib kiirendada kliimamuutusi

Page 31: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Kokkuvõte

—Ebapiisav ajaraamistik—Väävliregulatsioonidest tulenevalt toimuvad

suured muutused SECAs ja merendusklastrites Läänemere piirkonnas.

—Laevandus muutub rohkem keskkonnasõbralikkumaks.

—Transpordisüsteemi kogumõju keskkonnale pole selge.

—Toimub meretranspordil asendumine maismaatranspordiga, täpne % sõltub paljudest teguritest.

Page 32: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

www.tktk.ee

Kokkuvõte

—Laevanduse, sadamate ja Läänemere regiooni konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus vähenevad.

—Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse säilitamiseks on vaja teha koostööd riikide tasemel ning rakenadada toetuspaketid majandussektorite jaoks, mis kannatavad regulatsioonide kaudu enim.

—Laevaehitustööstus ja R&D institutsioonid peavad leidma uued, innovatiivsed lahendused, et laevandus saaks tegutseda regulatsioonide järgi ning säiliks/kasvaks meretranspordi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus teiste transpordiliikidega võrreldes.

Page 33: Meretranspordi ilu ja valu. Logistikaseminari esitlus.

Tänan kuulamast!

Tõnis HuntEesti [email protected]