MEIE VISIOON: Olla klientide kauba- ja infovoogude väärtusahelas usaldusväärseimAprill nr. 3/147

Postkontorid kolivad kaubanduskeskustesse

Märtsis kolis Vastseliina postkontor kaubanduskeskusega ühe katusealla, aprillis tegi sama Mustamäe postkontor. Eesti Post liigub kohta-desse, kus inimesed käivad ja samas loob oma töötajatele paremaidtöötingimusi.„Nüüdsest on Vastseliina postkontor jaotuskeskusega, kuhu tuleb post otseVõrust, mis siin sorteeritakse ja kandesse jagatakse. Sellesse piirkonda jäävatesObinitsa ja Meremäe postkontorites pakutakse ainult postiteenuseid, kust posttuuakse õhtul Vastseliina, mis liigub sealt edasi Võrru ja siis Tallinna. Selle piir-konna posti liikumine on läinud kiiremaks, D+2 on nüüdsest D+1, st tänavastu võetud saadetised on homme käes. Kvaliteet paranes ja see on väga hea.Siinse ümberkorraldusega oleme kulude osas hoidnud kokku traktikilomeet-reid ja sorteerimisaega,“ ütles Lõuna piirkonna kandevõrgu juht Katty Möller.

Eesti Post soovib olla kiiresti are-nev, innovaatiline ning uudsetelelahendustele avatud postiorgani-satsioon, mida kinnitab ka esime-se drive-in kirjakasti pidulik ava-mine Rocca al Mare Alexela auto-maattanklas.Pilootprojektina paigaldati esimeseddrive-in kirjakastid tanklatesse, et tehaautoga liiklejatel ja liikumisraskuse-ga autojuhtidel postitamine võima-likult mugavaks. Drive-in kirjakastvõimaldab kirju postitada autostlahkumata. Maailm on pidevasmuutumises, elutempo on kiire javõimalus autost väljumata kiri teelesaata on hea alternatiiv tavapäraselekirja postitamisele.Märtsikuust on kolm drive–in kirjakastiüleval Tallinna Alexela tanklates – Õis-mäel Ehitajate tee 114c, Laagris Pär-nu mnt 556, Haaberstis Paldiski mnt

Konkursi raames „Aasta parim ehitis2007“ hinnati Tartus ehitisi viies ka-tegoorias. Parimaks uusehitiseks tun-nistati Tartu postiterminal muude uus-ehitiste kategoorias. Tunnistuse ja au-tahvli andis Eesti Posti varahalduse di-visjoni juhile Tarmo Kirotarile (pildil vasakul) üle Tartu linnapea Urmas Kruu-se. Autahvel kinnitatakse Tartu postiterminali seinale.

Vitaalse ja naljastlugupidava Alf-red Rassi juubeli-päeval öeldi tallepalju ilusaid jahäid sõnu. Kolm-kümmend üksaastat oli Alfredseotud postitöö-ga autojuhist re-monditöökoja ju-hatajani. „Ta oliautoriteetne, temasõna maksis, töö-kaaslastesse suh-tus väga lugupida-valt. Alfred oli mees, kelle teod ei läinud sõnadest lahku. Kõigist eluraskusteston ta väljunud kristliku ja elurõõmsa mehena,“ ütles endine kolleeg Ain Simson.Eesti Posti poolt jäi vanahärrale juubelipäeva meenutama postmark „AlfredRass 100“, mille andis talle üle juhatuse liige Aavo Kärmas (pildil paremal).

Esimesed drive-in kirjakastid

Tartu Linnavalitsus valis parimaid ehitisi

Posti-paparazzo 2008

Alfred Rass 100

Märtsikuu nelja nädala jooksullaekus Eesti Posti ja Postimehefotokonkursile üllatavalt paljufotosid, kokku 1090.Fotosid saadeti nii kodumaistest kuika välismaistest ning meistrimeestekäsitööna valminud postkastidest.Konkursi populaarsust kinnitab seegifakt, et kogu perioodi jooksul vaa-dati fotosid 167 454 ja hinnati 10 669korda. Ühelt poolt näitab see, etpostkast ei ole lihtsalt tarbeese ningsamas ka seda, et postkast ja postlähevad inimestele korda.Võitja selgitamiseks oli Eesti Posti jaPostimehe ühisžürii raske valiku ees,sõelale jäi kaks fotograafiliselt tasavä-gist tööd – posti tänapäev ja minevik.Ühe hääleenamusega sai konkursipeaauhinna (Nikon D60 18-55 VRKIT peegelkaamera koos fotokoo-litusega) Janek Puusepp foto „Pilt-ilus postkast“ (pildil) eest. Foto-graaf oli hästi tabanud hetke ja os-

kuslikult vastandanud kalgi materjaliloodusega.Lohutusauhinna sai Randel Kreits-bergi foto „Meil aiaäärses tänavas ...“Fotodest märgiti veel ära – „Tuvi-ga“, „Leivakast“, „Üksik vana post-kast“ ning nelja nädala võidufotod.

Kaie Kompusturundusspetsialist

Esimese drive-in kirjakasti avamisel pildilvasakult Ants Leemets (Eesti Liikumis-puuetega Inimeste Liidu juhatuse esimees japresident) ning Jaanus Mutli (Tallinna abi-linnapea).

102D. Lähiajal paigaldatakse uudsedkirjakastid ka Tallinna kesklinna ningteistesse suurematesse linnadesse.

Mustamäe postkontor asub nüüdsest Sütiste Centrumis. Postkontori juhatajaGalina Aromäe sõnul on uues kohas klienditeenindajatel mugav tööd teha.Kliendid ei oota enam üksteise seljataga järjekorras, vaid võtavad sisenedesjärjekorranumbri ning võivad oodata ka istudes. Plusspoolele jääb seegi, etvõrreldes eelmise asukohaga, kus parkimisvõimalust ei olnud, on siin see ole-mas ja ärikliendid ei pea enam sõitma teistesse postkontoritesse. Loomulikultvajab iga muutus harjumiseks aega, seda ennekõike asukoha vahetus. SamasAromäe usub, et tänu kaubanduskeskusele tuleb kliente juurde.Lähiajaplaanides on renoveerida Õismäe ja Pelguranna postkontor Tallinnasning Jõhvi postkontor Ida-Virumaal.Sel aastal investeerib Eesti Post postkontorite kaasajastamisse ligi 27 miljonitkrooni.

Vastseliina postkon-tori avamispäeval.Pildil vasakult JaanVainult (Postitee-nuste divisjoni juht) jaÕie Adason (Vast-seliina pk juhataja).

Mustamäe postkon-tori juhataja GalinaAromäe (pildil vasa-kul) ja vastutavklienditeenindaja Je-lena Viršitš.

innovaatiliste lahendustega partner, kasvatades klientide ning enda väärtust.nr. 3/147 Aprill

Noored on hakanud vastutust kartma

Pärnu postkontori pakimaja vas-tutav klienditeenindaja Esta Vuttsai eelmisel aastal parima kliendi-teenindaja tiitli omanikuks.Oled õppinud müüjaks, kuidas sapostitööle sattusid?

„Aastal 1998 lõpetasin Pärnu Kutse-keskkooli müüja erialal. See oli minuunistusteamet juba väikesest peale.Kooli sain läbi tiheda konkursi, siis olimüüjaamet veel au sees ja tööle min-nes nõuti kutsetunnistust. Kahjuks onjuba ammu müüja elukutse devalvee-runud, tööle minnes ei uurita isegitausta, kuigi tegemist on vastutuse jarahadega.Kool läbi, olin poolteist aastat kinga-ja nahapoes müüja. Kuna üks minukolleegidest läks Posti tööle, soovitasta mõne aja möödudes seda mullegi.Vaimustusin sellest võimalusest, kuigivastutus tundus suur ja teadma pidiväga palju. Ajad on ka siin muutunud,kui praegu saab Posti tööle peaaeguiga teine, siis tol ajal kui mina tulin, olikonkurss. Tulla müüjast klienditeenin-dajaks Eesti Posti, on suur vahe. Minujaoks oli see tubli samm edasi, kuigialgul kahtlesin, kas kõike on võimalikselgeks saada. Ka arvutialased tead-mised puudusid. Praegu on mul teh-tud otsuse üle ainult hea meel.“

Esta on tänaseks Postis tööl ol-nud ligemale kuus ja pool aastat.Kolmel esimesel aastal oli ta pa-kimajas klienditeenindaja ja pä-rast seda vastutav klienditeenin-daja. Kuidas sulle tundub, kumbon parem, kas ise teha või vastu-tada?„Pakimajas on kaks vastutavat klien-diteenindajat, tööl käime vahetustega.Tööl olles on minu vastutada kahek-sa inimese töö korraldamine ja vaja-dusel ka abistamine. Minu jaoks oliuus amet sammhaaval edasi liikumi-ne. Kui oleksin kohe algusest pidanudvastutama kogu vahetuse töö eest,oleks see raskem olnud. Klienditee-nindaja tööd sai päris pikalt tehtud.Mulle isegi meeldib, et nüüd on vas-tutust rohkem. Ka praegu on vahel-duse mõttes hea kassas olla. Seda maküll ei kujuta enam ette, et päev läbiteenindussaalis olla, mis ei tähenda, etklienditeenindaja töö ei meeldiks mul-le. Ju olen sellest välja kasvanud. Pa-kimajas on töötada huvitav, liikumiston palju, rutiini ei saa tekkida. Ainuketeenus, mida siin ei pakuta on pensio-nite ja toetuste maksmine. Samas käib

Üks minu sõpradest on raudselt veen-dunud, et minu eeskujuks on Põrgu-põhja Jürka, kelle sarnaselt üritan õnd-saks saada. Ükskõik, millal ta mulle he-listab ja mingi ettepanekuga välja tuleb,hüppan mina alt ära sõnadega „ma eisaa, lähen tööle”. Ja kui ma ilmungikohale, siis pidin olema igav kuju, sestesimesel võimalusel lasen silma vaikseltlooja. Nii tunnengi ennast aeg-ajalt selts-konnas valge varesena.

Viiepäevane töönädal samastaks kirja-kandjad teiste tööinimestega. Kuigi kõi-ki laupäevi ei pruugi vabaks saada, an-naks see ometi võimaluse rohkem aegapere ja sõpradega veeta. Inimesed saaksennast rohkem välja puhata, et järgmi-seks töönädalaks parimas vormis olla.Pereinimesed pühendaksid rohkemaega kodustele ja saaksid üheskoos paljuhuvitavat ette võtta.

Töö nõuab muidugi veidi ümberkor-raldamist. Nii nagu iga inimene onainulaadne, on erinevad ka kandepiir-konnad. Kui kuulsin kavatsusest töö-nädalat lühendada, siis liigutasinstandartenführer Stirlitzi kombel kii-relt ajusid ja jõudsin järeldusele, etminu kandepiirkonnas Tallinna kesk-linnas suuri probleeme see tekitada eitohiks. Natuke tuleb vaeva näha pen-sionäridega, kellele olen kaheksa aas-tat üritanud selgeks teha, et kuipinsipäev satub kalendri punasele päe-vale, siis kolistan päev enne seda temaukse taga. Kuigi väikese segadusegatuleb vist arvestada, see mis meile onselge, ei pruugi 90 aastasele memme-le arusaadav olla. Samas on just ne-mad need, kes mulle heatahtlikult kaasatunnevad, kui iga päev ümber nendemaja kooserdan. Üks vanaema arvas,et tugikast on kirjakandjale vajalik või-leibade hoidmiseks.

Lehtede laupäevane kojukanne ei ku-juta meie postkontoris lahendamatultsuurt probleemi, sest nagu teada te-gelevad suuremates linnades sellegakallid konkurendid. Minu kandepiir-konna kliendid eelistavad nähtavastiüldse mitte muu Eestiga kursis olla jamaakondade lehti ei telli. Kohtades,kus Eesti Post ajalehti edasi toimetab,vajab töö ümberkorraldamist. Sealtuleb edaspidigi laupäeval lehekande-ga tegeleda nagu “ennemuiste”.

kogu Pärnu linna postimüük meie va-hendusel, kui klient ei soovi oma pakkitemale lähimasse postkontorisse. Päe-vas anname keskmiselt välja 200 pak-ki ja vastu võtame 100 paki ringis.Postkontoritest on pakimaja linnas

Viiepäevasest töönädalast

Ega linnas ka igal pool asi ladusaltpruugi minna. Piirkondades, kus onpalju asutusi ja firmade kontoreid, onkirjade ja maksikirjade hulk kordi suu-rem, kui kõrvallaua taga istuval kol-leegil. Meie postkontori teenindadaon paljud Tallinna südalinnas asuvadfirmade peakorterid ning esindused,palju on ka riigiasutusi mahuka kirja-vahetusega. Mitmesse kohta saakspost ära viia ka laupäeviti, nüüd kuh-jub see nädala algusesse. Kuualguseesmaspäev, kui kastide kaupa arveidkirjakandjale ette sorteeritakse, tõota-vad tulla päris pingelised.

Ka väljamakstavate pensionide hulkon kandepiirkonniti väga erinev. Niimõnelegi võitluskaaslasele on vaja abiorganiseerida. Suurte summadegaedasi-tagasi kontori ja pensionäridevahel jooksmine võtab palju väärtus-likku tööaega, on väsitav, potentsiaal-selt ohtlik ning ka kliendid muutuvadnärviliseks. Aastate jooksul on inime-sed harjunud ootama oma pensionimingil kindlal ajal, hilinemine tavali-sest ajast tunni-paari võrra teeb neidnärviliseks ning sunnib telefonitoruhaarama.

Kindlasti leidub ka inimesi, kes eelis-taksid jätkata vanamoodi. Just pike-ma staažiga töötajad suhtuvad muu-datustesse kahtlevalt. Mõni kirjakandjakuuldavasti soovikski laupäeval ikka-gi mõneks tunniks tööle tulla, sest kar-dab töö hulka üle pea kasvavat.

Ma ei võta endale vabadust hinnata,kuidas oleks maal võimalik tööd or-ganiseerida, kuna pole asjaga kursis.Linnades, kus laupäeviti tuleb kojutoimetada peamiselt maakonnalehed,on minu tagasihoidliku arvamuse ko-haselt probleemid lahendatavad. Tek-kida võivad kohatised ebameeldivu-sed korvab kuhjaga võimalus laupäe-val end korralikult välja magada jaärgata teadmisega, et kaks päeva onsinu päralt.

Ja kõige rohkem rõõmustab minunaabrimees, kui mu koer teda laupäe-val enam nii vara üles ei laula...

Aivar HaugTallinna postkontori kirjakandja

Pildil paremaltvastutav klien-diteenindajaEsta Vuttkoos kliendi-teenindajagaVirge Kits.

kõige pikemalt, st 19-ni avatud. Tee-nusega on kliendid rahul, hinnaga ala-ti mitte.“

Uute töötajate leidmine on igaspiirkonnas probleemiks, kuidaspakimajas sellega on?„Hetkel meil seda muret vist ei ole.Kui praegused õpilased ikka jäävad,siis on meil kõik kohad täidetud. Sa-geli on otsuse tegemisel määravaksteguriks tööpäeva pikkus ja laupäe-vane tööpäev, seda enam kui tööotsi-ja on väikeste lastega ema. On veelüks tähelepanek – noored kardavadmateriaalset vastutust, mida postitööltuleb sageli võtta. Mina omal ajal eiosanud sellele mõelda, võtsin seda kuitöövahendit.“Kollektiivi kohta ütleb Esta ainult kii-dusõnu: „See on suureks plussiks, etme omavahel hästi läbi saame. Meilon vedanud, ka uued inimesed onmeeskonda kiiresti sulandunud. Needinimesed, kes on käinud ka postkon-toris proovimas, ütlevad, et meie juu-res on kodusem tunne. Ja kui jubavõõras inimene märkab head läbisaa-mist, võib selle üle ainult heameelt tun-da. Kindlasti annab see töötulemus-tele palju juurde, inimesed tulevad jurõõmuga tööle. Postitöötlejatega onmeid kokku 12, kollektiiv on noor jakaader on suhteliselt püsiv.“

Mida Posti Parim on sinule and-nud ja miks seda üritust on vaja?„Ennekõike on see motivatsiooni-üritus, mida on kindlasti vaja. Olenka teisi kutsunud osalema. Proovi-ma peab, kaotada pole midagi,ainult võita. Kui juba kümne oma-ala parema hulka ehk üritusel osa-lema saad, on suur asi. Mina olenosalenud kahel korral, viimase kor-ra tegi minu jaoks eriliseks tulemus.Super! See annab uskumatult paljukindlusetunnet juurde ja tunnustustjätkub päris pikaks ajaks. Seda kõi-ke peab ise kogema, sõnadesse onraske panna. Kui on võimalik, ta-han ka järgmisel aastal osaleda.“

Eve Aabtoimetaja

MEIE MISSIOON: Jõuame igaüheni Eestis – pakkudes kvaliteetseid teenuseid jaAprill nr. 3/147

Veebruari keskpaigast aprilli lõpu-ni toimub koostöös Sotsiaalkind-lustusametiga teavituskampaania„Kandke pension kontole ja sääst-ke raha“. Kampaania eesmärgikson jagada klientidele informat-siooni pensionide pangakontolekandmise kohta ning saada juur-de uusi kliente.

Seekord saavad kliendid kingitusekskaasa Postipanga logoga meepurgi.Kampaanias osalevad 143 postkon-torit ja Postibuss ehk siis kohad, kuson olemas elektrooniline postipank.Ida piirkonnas võtab sellest kampaa-niast osa 35 postkontorit.Kampaania algus jäi postkontoritesnatuke hiljaks. Veebruarikuu pensio-nide väljamaksmise kõige „magusam“aeg oli juba möödas, sellest hoolima-ta sõlmiti 41 lepingut. Märtsikuu al-guse nädal oli paremate tulemustega.Ida piirkonnas sõlmiti siis 95 lepin-gut. Tublimad olid: Laekvere, Püssi,Sonda, Toila, Narva piirkondlik jaNarva Kreenholmi postkontorid.Eraldi äramärkimist ja esiletoomistväärib kindlasti Järva-Jaani postkon-tor, kus märtsikuu lõpu seisuga oli

Õppimise ja arengu eeldus on soovja tahe areneda, end analüüsida jaoma käitumise tagamaid mõista.Koolitusosakond on seisnud ja sei-sab jätkuvalt selle eest, et meie töö-tajatel tekiks soov ja tahe õppidaning selleks oleks loodud piisavaltvõimalusi.

Eelmisel aastal toimus Eesti Postisühtekokku 512 koolitust, neist 461olid sise- ja 51 sisseostetud koolitu-sed. Lisaks sellele avanes paljudeltöötajatel võimalus osaleda mitme-tel tööalastel väliskoolitustel. Kooli-tuste üldarv tõusis eelmisel aastalvõrreldes 2006. aastaga 5%.

Iga positiivne koolituskogemuspeaks innustama töötajaid veelgienam õppima ning seetõttu püüa-me jätkuvalt pakkuda meie töötaja-tele häid koolitus- ja õpikogemusi.Sel aastal paneme suurt rõhku juhti-miskompetentside arendamisele.Aasta algul viisime läbi postkontorijuhatajate arenguprogrammi, täpse-malt programmi kolm koolitus-moodulit. Programmis osaleb 16postkontori juhatajat üle Eesti, kel-lega on plaan ka sügisel õppetöödjätkata.

Tegemist on ainulaadse koolitus-programmiga, mis lisaks tavapä-rastele koolituspäevadele sisaldabka koduseid ülesandeid ja mentor-lust. Kuna arenguprogramm onosutunud üliedukaks ja osalejatesoov on suur, plaanime analoog-set programmi korrata ka järgne-vatel aastatel.

Lisaks esmatasandi juhtide arenda-misele viime sel aastal läbi ka aren-guprogrammi keskastme juhtidele

ning toetame tippjuhtide arengut läbitööalaste väliskoolituste.

Endiselt on meie jaoks väga oluli-sed märksõnad – sisekoolitajate aren-damine, motiveerimine ning sise-koolituste läbiviimine. Sellelgi aastaltoimuvad mentorite arengupäevadnii teenuse- , teenindus- kui ka eel-misel aastal aktiivselt tööd alustanudturvamentoritele. Kindel plaan onuuendada mentorite koolitusprog-ramme. Seda aga ikka selleks, et meiementorid saaksid läbi viia heal tase-mel sisekoolitusi üle Eesti.

Oma valdkonna tegevusplaani ole-me võtnud ka e-koolituskeskkonnaarendamise. Viimane võimaldakstöötajatel e-keskkonnas uusi teadmisiomandada neid erinevate testide jaülesannete abil kontrollida ning kin-nistada.

Toetamaks uute töötajate sisseela-mist, oleme loomas postivõrgutöö-tajate väljaõppesüsteemi. Tegemiston dokumendiga, mis kirjeldab ärapõhimõtted, kuidas toimub uutepostkontori juhatajate, asejuhatajate,klienditeenindajate, kullerite, autojuh-tide, postikaastajate, postitöötlejate jakirjakandjate väljaõpe ning kes selleeest vastutavad. Tulevikus on plaanantud sihtrühma laiendada ning luuavastavad põhimõtted teistelegi ame-tikohtadele.

Suurematest koolitusprojektidest tu-leks veel ära märkida kevadel esma-kordselt toimuv Eesti Posti teenin-dusseminar, kuhu on oodatud ühte-kokku 120 klienditeenindajat ülekogu ettevõtte.

Lisaks eelpool nimetatud suurema-tele tegevustele on plaanis läbi viiaterve rida väiksemaid koolitus- jaarendusüritusi üle Eesti. Olemakskursis ettevõttes toimuvate koolitus-tega, soovitan kõigil hoida silm pealIntranetis koolituse rubriigis oleva-tel koolitusplaanidel. Kindlasti leiatesealt koolitusi, mida vajate või midakolleegidele soovitada. Selleks, ettoimuks õppimine ja areng peameme ise end analüüsima, oma tege-vuse tagamaid mõtestama ja kooli-tusvajadustest aktiivselt teada andma.

Siret Saareojakoolitusjuht

Uued õppimis- ja arenguvõimalused Kandke pension kontole ja säästke raha

vormistatud 35 lepingut. Nende roh-kearvuliste lepingute taga on kindlastipostkontori töötajate suur töö. Jär-va-Jaani postkontori klienditeeninda-ja Aivi Orgla sõnul ei soostu klientseda lepingut kindlasti kohe tegema,kui talle avaldus lihtsalt pihku pista. Onvaja veenda ja selgitada, et tal sellesttehingust tulevikus on ka kasu. Pea-aegu kõikidele klientidele tuleb abipakkuda ka avalduse täitmisel ningselgitada, et see pangaautomaat ei olenii hirmus, kui kaugelt paistab. Kuidkindlasti on ka neid kliente, kes taha-vad oma raha kodus „sukasääres“hoida ning see ongi nende õigus javalik.Samas on meie piirkonnas 12 post-kontorit, kus ei ole sõlmitud ühtegilepingut. Põhjused on erinevad. Ükslevinum tagasiside on, et meil selliseidkliente ei ole ja keegi pole kampaa-niast huvitatud. Arvan siiski, et suuresosas sõltub kampaania õnnestumineklienditeenindaja tahtmisest ja osku-sest teenust pakkuda. Teenindajatehuvi äratamiseks on kampaania lõp-pedes klienditeenindajatele ette näh-tud ka boonustasu iga sõlmitud lepin-gu eest ning lisaks saavad iga piirkon-

na kaks parimatklienditeenindajatpreemiaks 2000.-krooni.Edukat kampaa-nia jätku!

Moonika PitkveIda piirkonnamüügijuht

Mesine kampaania.Pildil vasakul Püssipostkontori juhatajaLembi Kolu kliendi-le meepurki üle and-mas.

Tähelepanu keskmes oli teenindus

Juba neljandat aastat osales EestiPost Hea Teeninduse Kuu raa-mes kampaanias „Kiida teenin-dajat“. Märts on saanud kiitustejagamise ja kogumise ajaks.

Suuremates postkontorites olid väl-jas „Kiida teenindajat“ postkastid jakiidusedelid. Nii oli kliendile antudvõimalus tähelepanu äratavat teenin-

dust märgates teenindajat kiita, täna-da või lihtsalt arvamust avaldada.

Üle Eesti kogunes postkastidesse kii-tusi meie tublidele klienditeenindaja-tele 1211! Olgu võrdluseks toodud,et eelmine aasta kogusid meie teenin-dajad 866 kiitust. Loodetavasti onsee märk sellest, et meie teenindajadpööravad enam rõhku heale teenin-

dusele ja kliendid omakorda on ha-kanud rohkem positiivset märkama.

Kiidusõnu teenindajate aadressil olipalju ja ülivõrdes. Lisaks lihtsalt heateeninduse eest tänamisele kiitsidkliendid teenindajaid näiteks selliselt:

• Väga vastutulelik ja südamlik.• Lihtsalt super meesklienditeenin-

daja.• Särav naeratus, eeskujulik teenin-

dus.• Alati sõbralik, vastutulelik, kan-

natlik vanuritega.• Lõbus ja tore teenindaja.• Suurepärane, rahulik, rõõmus ja

kiire.• Alati heas tujus.• Sõbralik, abivalmis ja ilusa nae-

ratusega.• Mis küll meiega oleks, kui Teid

poleks.• Väga armas on näha ja suhelda

oma tööd oskava teenindajaga.• Kell on juba 17 ja teenindaja ikka

naeratab.

Kokkuvõtete tulemusena selgusidenam kiita saanud klienditeenindajad

igas piirkonnas:Ida – Valentina Kallast, Jõhvi pk –30 kiitustEdela – Marika Heindla, Pärnupk – 24 kiitustPõhja – Inge Roose, Keila pk – 23kiitustLõuna – Olga Rõzova, Emajõepk – 20 kiitustLääne – Ljudmilla Jaanson, Haap-salu pk – 13 kiitust

Enim kiidetud postkontor on Tal-linna postkontor, kes kogus 173 kii-tust.

Enim kiidetud piirkond on Edela –28 kiitust keskmiselt ühe teenindus-punkti kohta.

Kiitmist väärivad siinkohal kõikklienditeenindusega kokkupuutuvadtöötajad, kes oma südames ja hoia-kult head teenindust nüüd ja edaspi-di pakuvad.

Hea teenindus on konkurentsieelis!

Evely TikerpuuPõhja piirkonna jaevõrgujuht

paindlikke lahendusi postiteenuste, logistika ja infologistika valdkonnas.nr. 3/147 Aprill

Hiljuti vahetasin elukohta. Enda arva-tes sai mõeldud peaaegu kõige peale,mis sissekolimiseks vajalik. Aga üks väikevidin jäi suures tuhinas tähelepanuta. Seeoli postkast. Tegelikult olin sellele jubaammu mõelnud ja endamisi arutlenud,milline ta võiks välja näha ja kuhu pai-gutada. Praktikas kukkus välja nii, et esi-mese saadetise toimetas postiljon ko-hale seda isiklikult üle andes. Postkastiolime jätnud lihtsalt kõige viimaseks,samas tahtis üks agar ettevõte meid kuiuut klienti arvete ja šokolaadiga tervita-da.

Olulisest aksessuaarist

See ei ole lugu Eesti Televisioonimenuseriaalist „Õnne 13“, vaidTartu kirjakandjast Esper Alavä-list, kes toimetab Õnne 13 majjaposti.Neid inimesi, kes käivad tööl omalõ-buks, on eelduste kohaselt väga vähe.Enamusjuhtudel on töö vajaduseks ehkelamisvahendiks. Olles aastaid olnudKurtide Spordiühingu juhatuse liige oli

Esperi sissetuleku allikaks pension. Ak-tiivse inimesena ja paremini toimetule-miseks asus ta tööotsingule.Hea kui toetajaid leidub.„Päris pikka aega otsisin oma füüsi-listele võimetele sobivat töökoha.Tänu viipekeele tõlgi Helle Sassi abi-ga jõudsin kirjakandja ametini. Tea-des küll, et see töö on raske, otsusta-sin avanenud võimalust proovida.Nüüdseks olen seda ametit pool aas-tat pidanud. Esimesed kolm-neli päe-va oli minuga kaasas tugiisik. Kunakirjakandjate põud oli suur, tuli edasijuba iseseisvalt hakkama saada ja sain-gi. Kolleegid toetasid mind ka. Algulei jõudnud ma reklaame järgmisekspäevaks valmis panna, seda tegid tei-sed minu eest, kui kandes olin.“Spordi tegemine või selle toetami-ne on südame külge kasvanud.Esperi kuulmishälve on pärit lapsepõl-vest. Nii ei käinud ta tavakoolis, vaidTartu I Eriinternaatkoolis. Viiekümne-aastase mehe juurde on sport nii võiteisiti kuulunud juba kooliaastatest. „Ak-tiivselt tegelesin tervisejooksuga, vahe-tevahel võtsin osa ka orienteerumisvõist-lustest. Aastast 1979 töötasin viisteistaastat Tartu Kurtide Klubis spordime-toodikuna.“ Orienteerumise juurde tõiEsperi koolivend, kes kutsus tedaorienteerumisneljapäevakutele. „Siis eijaganud ma kaarti ega maastikku. Paa-ri-kolme kuuga sai see ala enam-vähemselgeks. Orienteerumine hakkas mind

Õnne 13

Teised meist

huvitama, see ei olnud igav, andis kamõttetegevust. Spordiga tegelemine an-dis võimaluse paljude inimestega suht-lemiseks ka talvisel ajal.“Sellele kõigele järgnes kümne aastapikkune paus, kuna kurtide ettevõt-ted lagunesid, ei suutnud kapitalismitingimustele vastu panna. Tegelikku-ses tähendas see ka inimeste koonda-mist. Aastatel 2004 - 2008 oli EsperEesti Kurtide Spordiliidu juhatuse lii-ge, kus tegeles ühiskondlikus korrasorienteerumisega.Selle aasta augustikuu eelviimasel näda-lal on Võrumaal kurtide EM võistlu-sed orienteerumises, kus Esper vastu-tab ürituse organiseerimiskomiteestranspordi ja majutuse eest. Tema sõ-nul on Eestis orienteerujate järelkasvkokku kuivanud, hädavaevu saab tea-tevõistkonna kokku panna.Põlva–Tartu–PõlvaJust seda marsruuti käib Esper tööle jakoju, kui sõprade juures Tartus ööbidaei saa. Niisugusel puhul on hommiku-ne tööaja kaotus päris suur.

„Algul vaevas mind üleväsimus, töö-päevad olid pikad. Puhkamiseks jäiainult pühapäev. Isegi tippsportlasteleantakse puhkamiseks aega, aga posti-töötajatel seda ei ole. Kuigi olen lühike-se unevajadusega, on päris raske Põl-vamaalt tööle käia. Kuna tööd teen omatempos, venivad päevad sageli pikale.Algusest peale olen ühes kandepiirkon-nas olnud, kuhu jääb ka Õnne 13.“Töövahendina armastab Esper kasu-tada postikotti, temasõnul võidab tasellega aega. Siin on veel üks pluss, kan-deringil raskus aina väheneb ja siis saabta tempot lisada.

Arvestades kirjakandja rasket tööd onEsper tubli, seda enam, et lisaks kuul-mispuudele teeb ta tööd ainult paremakäega. „Vähemalt paar aastat tahaksvastu pidada, kui ma sellega hakkamasaan, on see päris hea saavutus. Pike-malt ette planeerida ei saa, kõik olenebtervisest.“

Eve Aab, toimetaja

Kindel see, et sarnaseid olukordi onveelgi ning veelgi kindlam on see, etsuur arv postkaste vajaks väljavahe-tamist oma halva seisukorra pärast.Seda näitab ka statistika, kehvas sei-sukorras postkaste on nende üldar-vust hinnanguliselt 30%. Nii mõnigikord näevad meie postiljonid kurja

vaeva, et saadetis ikka algsel kujul saa-jani jõuaks.Postitöötajatele teada probleem tuli viiakaaskodanike teadvusse. Selle üheksväljundiks oli jaanuaris ilmunud üle-ees-tiline Postisarv, milles oli kupong sood-sama hinnaga postkasti soetamiseks.Kuigi kampaaniate tulemused on üsna-gi ettearvamatud, lootsime klientidesuurele huvile ja me ei eksinud. Post-kaste osteti üle ootuste hästi. Olulineaksessuaar ja igapäevane tarbeese tead-vustus inimestes.Kampaania käigus osteti aktiivsemaltpostkaste Purku postipunktist, Viljandi,Võru, Kärdla, Tallinna, Elva, Toila, Tartukesklinna ja Haapsalu postkontoritestning Pärnu pakimajast. Võrreldes tava-pärase müügiga oli tõus tänu kampaa-niale pea kahekordne.Tänu kampaaniale paranes kindlastipostkastide olukord. Samas on neidkaste veel küllalt, mis juba kaugelt silmahakkavad ja pensionile saatmist oota-vad. Igal tarbeesemel on oma kasutusi-ga, rääkimata sellest, et ajaga võiks sam-mu käia.Postkastide kampaaniaid korraldameveel, et tuletada nendele inimestele meel-de, kes ei ole veel jõudnud postkastikoju või suvilasse soetada või välja va-hetada.Minul on nüüdseks igapäevaselt kasu-tusel olev oluline aksessuaar omal ko-hal ja ootab nii tellitud kui tellimata saa-detisi.

Piret Reeveerjaekaubanduse juht

Pildil fotokonkursil äramärgitud tööd.

Ü h e ltalvisea r g i -p ä e v ah o m -mikul ,p i s u te n n em i n utavapä-rast är-kamis-a e g a ,helisesu k s e -k e l l .

Imestunult ja uniselt läksin ukse juurdening küsisin: „Jah?“, mille peale vasta-ti, et tegu on postiljoniga ja mulle onpostipakk. Teadsin küll, et lähiajal onoodata saadetist, kuid tegu polnudkullersaadetisega, mistõttu ei eeldanudseda ka kätte saada oma koduuksel.Imestasin, mis ma imestasin, kuidumbes nädala pärast oli täpselt samaolukord. Taipasin seepeale, et tegu onmillegi uudsega. Postiljon oli võtnudvaevaks tuua mulle pisipakk koju kät-te. Aasta 2008 on paljugi uut toonud -rohkem mugavust, usaldust ja rõõmu.Meenutades 90-ndaid, on elu meie rii-gis kõvasti muutunud. Postiteenuste-ga olen tihedasti kokku puutunud vii-mased 10 aastat ning pean tõdema, etsellist aega kui praegu, pole varem näi-nud. Rohkem väärtustatakse usaldust,partnerlust ning kõnekeelest on haka-nud kaduma iganenud väljendid. Midama viimase all silmas pean? Olgemausad, kunagi võis üsna tihti kuuldaväljendit „Ah, see Eesti Post“ nega-tiivses mõttes. Eks olen minagi sedakasutanud. Alati võib leida midagi,mille üle viriseda, kas selleks aga kapõhjust on, on iseasi! Hetkel ma viri-semiseks põhjust ei näe. Puutun sagelikokku erinevate kullerfirmadega, mil-lede töökorraldus on kaasa tulnudemafirmast, välismaalt. Kui nad omaesindused meil Eestis avasid, millestpolegi teab kui kaua aega möödas, olikontrast tollase Eesti Postiga suur. Tä-

naseks on teeninduskultuur tänu ühis-konna kiirele arengule aga ühtlustunudning Eesti Post minu eelistatuim pos-titeenuse pakkuja Eestis. Teistel kuller-firmadel on iga pisiasi eraldi maksus-tatud ja hinnad võrreldes saadetisteväärtusega kohati ebaproportsionaal-selt kõrged.Umbes kuu aega tagasi oli mul prob-leem kättesaamata saadetisega, missundis mind seda „taga ajama“ tele-foni teel. Eesti Postist suunati mindkiiresti õigele numbrile – minu endiseelukoha postkontorisse – ja mul kuluskõigest 10 minutit kogu segaduse la-hendamiseks. Algul arvasin, et tegu olisaatjapoolse aadressi eksitusega, mis-tõttu pakk saadeti vanale aadressile,kuid hiljem selgus hoopis, et saatja olipaki sootuks postitamata jätnud.Palju on positiivset, kuid meepotis lei-dub ka mõni tõrvatilk. Mind on tihtihämmastanud, et tolliformaalsusteksavatakse pakk, millel on arve paki vä-lisküljel kiletaskus. Ja õigupoolest maei teagi, kes seda siis avab. Kleeplintpakil näitab, et tegu on Eesti Postiga,kuid naisterahvad, kes soovivad mi-nult telefonitsi kiirkursust elektrooni-ka alal, on siiski tolliametnikud. Tege-likult on ju situatsioon lausa naeruväär-ne, kui inimene, kes niikuinii ei tea, midasaadetises näeb, avab pakke, eeldadessealt leida lisainfot. Seejärel, kui otsita-vat lisateavet pakis ei leidu, mis on ta-valine juhtum, küsitakse minult endalt„neutraalset“ arvamust saadetise sisukohta. Sarnases olukorras on teisedkullerfirmad veidi tagasihoidlikumadning ei kipu alati kõiki pakke avama.Kokkuvõttes olen Eesti Postiga rahul,kuid arenguruumi on alati. Lisaks mai-nitud positiivsetele külgedele on mul,kui oma aega väga kõrgelt hindavaleinimesele, veel rõõm tõdeda, et viima-sel 15 aastal pole mul postkontoriskunagi üle 15 minuti kulunud!Soovin kõikidele Eesti Posti töötaja-tele jõudu!

Ergo Pehtlapikaajaline postiteenuste tarbija

MEIE VÄÄRTUSED: Ettevõtte kõige suuremaks väärtuseks on töötajad, kes onAprill nr. 3/147

Paljudes ettevõtetes on firma suvepäevad ja jõulupeod ühed oodatumadüritused. Päikest on juba rohkem ja mättad kuivemad, mis on märgiks, etsuvi ei ole enam kaugel. Nüüd on just õige aeg hakata ka Sinul mõtlemasuvepäevadel osalemisele.

Eesti Posti suvepäevad 2008 toimuvad Voore Puhkekeskuses 16.–17.august. Suvepäevade teemaks on retromaania ehk spordiveteranidesuvepidu. Voore Puhkekeskus asub Jõgevamaal, keset maalilist Voo-remaad. Tartusse on sealt 40, Jõgevale 30, Palamusele 13 ja Peipsijärveni 18 kilomeetrit, Tallinnasse 180 kilomeetrit. Täpsemat infot asu-koha kohta leiad http://www.voorekylalistemaja.ee

Eesmärgiks oleme seadnud, et suvepäevad on mõnusaks ja meeldejää-vaks elamuseks meile kõigile, mis tugevdab firmakultuuri, parandab ini-mestevahelisi suhteid, tugevdab meeskonnavaimu ja ühtsustunnet.

Ürituse raames on kõigil osalejatel võimalus erinevates ettevõtmistes javõistlustes omavahel “jõudu katsuda“, oma oskusi ja andeid teistelegi näi-data või lihtsalt suhelda kolleegidega tavapärasest töökeskkonnast eemalvabas õhkkonnas. Mängudele ja võistlustele järgneb õhtul lõbus muusikaja tantsimine, samuti ööbimine kohapeal. Esinema on oodata ansamblitKuldne Trio ja showtruppi MIAU.

Pikemalt saad suvepäevadest ja registreerimisest lugeda järgmises Postisarves.

Suvepäevade korraldustoimkond

Eesti Posti suvepäevadest

(algus veebruari ja märtsi Postisarves)

Austraalia Posti strateegiat hoitakseisegi oma töötajate eest suures osassaladuses. Selle koostamisega nähak-se palju vaeva ning toimuvad mitme-päevased seminarid kuni 90 inimese-le. Tulevikus saavad aina olulisemaksglobaalsed teenused, elektroonilinekanal, kõik ühest kohast lahendused,noored klientidena ja keskkonnasõb-ralikkus. Postkontorist tahetakse ku-jundada inimeste elu kesksete sünd-muste keskpunkt. Nt kolimisel olekspostkontor abiks planeerimisel, aitakspakendite ja transpordivahenditega,registreeriks inimese uue elukoha jasuunaks posti ümber. Reisile minnespöörduks inimene jälle posti – reisiplaneerimiseks, viisa taotlemiseks, pi-letite ja reisikindlustuse ostmiseks,postisaadetiste säilitamiseks. Pulmiplaneerides saaks postist abi kutsetetrükiks ja saatmiseks, külaliste regist-reerimiseks, kinginimekirjade koosta-miseks, kingituste tellimiseks ja koha-letoimetamiseks. Samuti tuleksid va-nemad postkontorisse lapse esimes-se klassi mineku ette valmistamiseks– dokumentide saatmine, vajalikukraami ost jne.

Eesti Post 90

Posti teenistujateolukorrast aastal 1919

Palgaolud olid Eesti Vabariigi esi-mestel aastatel väga viletsad. Tallin-na posti-telegraafi-telefoni alamtee-nijad saatsid palvekirja Postivalitsu-sele ja Ajutisele Valitsusele. Teenis-tujad palusid oma aprilli palga1. mail välja maksta, muidu ootavatneid näljasurm. Valitsuse keeldumi-se korral paluti juhtnööre, kuidas äraelada 350 margaga kuus. Teenistu-jad seletasid, et olid sunnitud näljapeletamiseks ära müüma paremadriided ja majakraami. Kuna midagienam müüa polnud, ähvardas neidnälg. Peavalitsuse ülem lisas omaltpoolt teenistujate toetuseks, et mon-tööridel oli suuri raskusi jalanõudehankimisega, nahakaup oli kallis ningvõimatult ebakvaliteetne – saapatal-lad ei pidanud viletsate ilmadega kahtnädalatki vastu. Samuti rikkus pos-tide otsa ronimine riideid. Rikandpalus montööride olukorra kergen-damiseks neile maksta ühekordsettoetust, et maikuu väljamakse oleks450 mk.

Rikandi palve maksta kõigile amet-konna teenijatele, kelle palk alla 450mk kuus niipalju juurde, et nadaprilli eest (1919) saanuks 450 mk,lükati tagasi. Rikand saatis palveuuesti Töö ja Hoolekande minis-teeriumile, viidates, et teised riigi-teenistujad said enamasti 400 mkja rohkem. Ta juhtis tähelepanu, etteiste ametkondade uksehoidjad,kes soojas istusid ja jootraha vastuvõtsid, teenisid 350 mk nagu pos-

tiljonid, kes “sellest rääkimata, mis-sugust vilumust ja teenistuse tund-mist neilt nõuti, pidid suurema jaoomast teenistuse ajast kiviuulitsalraskete paunadega ümber jooks-ma ning ebamäärasel mõõdul saa-paid ja riideid kulutama, mis üksinende palganatukese ära neelas”.1Et selline olukord oli väldanudkuude kaupa, tulnud üks kirjakand-ja 17. mai hommikul 1919 Rikandikabinetti, näidanud oma räbaldu-nud saabastele ning öelnud, et talkirjade väljakandmisele võimatuminna oli.2 Rikand nõudis tungi-valt, et ametkonna teenistujate pal-kadega kiiresti midagi ette võe-takse.

26. juuniks 1919 olid teenistujad jao-tatud nelja kategooriasse. I – teenis-tujad Tallinnas, II – teenistujad Tar-tus, Narvas, Valgas ja Nõmmel,III – teenistujad teistes linnades jaalevites ning IV – teenistujad maal.1. maist 1919 kinnitati uued palga-normid.

Praegu 1919. aasta postiteenistujatepalgavõitluse kohta neid ridu luge-da tundub natuke naljakas, ent tol ajaloli olukord inimeste jaoks väga tõ-sine, sõja tõttu oli kõigest puudusning eriti raske oli teenistujatel linna-des, toit oli kallis ning seda oli raskehankida.

Aive KüngPostimuuseumi juhataja

1 Samas, l. 1382 ERA 54 -6-397, l. 138p

Maailma parim postiettevõte

Muidugi jääb ka tulevikus Posti tehakogu kommunikatsioon ehk elektroo-nilised ja füüsilised teated – pangatea-detest isiklike kirjadeni, reklaamistkutsete ja tänukirjadeni. Ning suure-mate ja pisemate kiirete ja aeglastepakkide jaotusteenused nii kodu- kuika välismaal: postiteenus asjade taga-si, parandusse, garantiisse saatmiseksja ka tellitud kaupade poolel teel ta-gasikutsumiseks ning partnerlusedkvaliteetse transporditeenuse pakku-miseks kogu Aasia, Austraalia jaOkeaania piirkonnas.

Eestis on palju rohkem stressi –ühiskonnas, liikluses, tööl, sest Ees-ti elu on võistlus. Austraalia aga eitekita ühtegi negatiivset emotsioo-ni. Kogu ühiskond on nii meeldiv– võõrastest inimestest tänaval val-vurite, poemüüjate, töökaaslaste jamuidugi oma sõpradeni välja. Isegikoerad on vagurad. Nii suulises kuika kirjalikus suhtluses ja ka firma-des kasutatakse eesnimesid, nt isegipostkontori letiteenindaja nimesildilon “Tom”. Ühiskond on rahulik jainimlik, pole kiirustamist ja uisapäi-sa tegutsemist ja isegi ülemustel onaega.

Kuna Austraalia Postis töötab ini-mesi üle sajast rahvusest ja mittekõikides kultuurides ja religioonidesei pühitseta jõule, nimetatakse jõu-lupidusid perepäevaks, maskiballiks,piknikuks või väljasõiduks. Naljakaltvõõras on näha tänavatel ja poodi-des jõulukaunistusi 35-kraadises leit-sakus. Esimene mõte on, et vist onneed jäänud eelmisest talvest – jõu-lud rannas ei sobi kokku meie ette-kujutusega. Kui ilm läheb taluma-

tult kuumaks, saavad kirjakandjad(kes on enamasti mootorrattaga)kontori külmkapist kandesse kaasajahutava krae.

Merit Rajueelmise aasta lõpuni töötasAustraalia Postirahvusvahelises osakonnas

Ekspresspakkide käsitsi sorteerimine.

Voore puhkekeskus

kliendikesksed, usaldusväärsed, innovaatilised ja jätkusuutlikkusele suunatud.nr. 3/147 Aprill

Toimetus: Eve Aab, Pallasti 28, 10001 TALLINN Telefon: 6257 235 Faks: 6257 201 e-post: eve.aab@post.ee Tiraaz: 4675 Trükikoda: Vaba Maa

›

Aprill nr. 3/147

Ristsõna

Uued postmargid

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

11 12

13 14 15 16

17 18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39

40 41 42 43 43a

44 44a 45

Paremale: 1. Eesti maadleja, OV margil, perek.nimi. 9. Kindlustusfirma.11. Levila. 12. Kaukaasia rahvuslane. 13. Koera…, Eesti Posti 2007 a parimidee. 16.Vanuse. 17. Eesti luuletaja, perek.nimi. 20. Lämmastik, keem.tähis.21. Ro-… 22. Eesti eurolaul. 25. Uudisteagentuur. 26. Rahaühik. 27. Riide-sort. 29.Vana-Kreeka peajumal. 31. See, ingl k. 33. Saksa k artikkel. 34.Jood, keem.tähis. 35. Ameerika rokibänd. 37. Hektar. 38. Väävel, keem.tähis.39. Noodi aste. 40. Hapnik, keem.tähis. 41. Postkontor Tallinnas, nüüd uutesruumides. 44. Postita autost kirjakast. 45.MajandustegevusAlla: 1. Fotokonkurss, Posti-…. 2. Postkontor Pärnumaal. 3. Onu. 4. Täis-häälikud. 5. Asesõna. 6. Küla Tartumaal. 7. Noot. 8. Suurriik. 9. Id est. 10.Postkontor Ruhnus …lepingu alusel. 14. Tükki. 15. Mehenimi. 16. Silmipi-mestav. 18. Ameerika lauljatar, näitleja perek.nimi. 19. Kirjalik teade. 22.Rumeenia rahaühik. 23. Euroopium, keem.tähis. 24. Reis, ingl.k. 28. Lindpostmargil. 30. Hädaabikutsung. 32. Keel Aasias, ingl k. 33. Neetud, ingl k.36.Tuvi murdes. 41. Mister. 42. Asesõna. 43. Kaksikvokaal.

Koostas: Evely TikerpuuLahendus: üks Eesti Posti väärtustest8 27 19 22 33 4 5 44a 43 45 21 30 4 43a

Märtsikuus avaldatud ristsõna lahendajatest said auhinna omanikeks:Maiu Ellermaa – Kohila pk klienditeenindaja, Merike Abolin – Valga pk vastutavklienditeenindaja ja Riina Mäesaar – Päinurme pk vastutav klienditeenindaja.Palju õnne!

Lahenda ristsõna ja saada vastus hiljemalt 7. maiks aadressil Pallasti 28, 10001 Tallinn„Postisarv”. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm auhinda.

Standardmark. Viljandimaa27. märts 2008

403-27.03.08Nominaal 5.50Trükk ofsetKujundus Lembit LõhmusPoogen 5 x 5Trükiarv 2 930 000Trükikoda AS Vaba Maa

Standardmark. Postipasun1. aprill 2008

404-01.04.08Nominaal 9.00Trükk ofsetKujundus Lembit LõhmusPoogen 5 x 5Trükiarv 1 000 000Trükikoda AS Vaba Maa

Aasta lind – teder3. aprill 2008

405-03.04.08Nominaal 5.50Trükk ofsetPerforatsioon 12¾ : 13Kujundus Vladimir TaigerPoogen 4 x 5Trükiarv 135 000Trükikoda AS Vaba Maa

Irina Jevstafjeva – 1. aprillil 30. töö-juubel – Postiteenuste divisjon, Lõu-na regiooni Kesklinna pk klienditee-nindajaTatjana Lippo – 2. aprillil 35. töö-juubel – Postiteenuste divisjon, Põhjaregiooni Tallinna pk postispetsialistTatjana Šepeljeva – 3. aprillil 30.tööjuubel – Postiteenuste divisjon, jae-müügigrupi jaekliendihaldurGalina Vinogradova – 5. aprillil 25.tööjuubel – Postiteenuste divisjon,Põhja regiooni Lasnamäe pk kirja-kandjaViive Kõivumägi – 12. aprillil 30.tööjuubel – Postiteenuste divisjon,Põhja regiooni Raasiku pk kirjakandja

TööjuubelidMaire Voolaid – 14. aprillil 25. töö-juubel – Postiteenuste divisjon, Lõu-na regiooni Hellenurme pk kliendi-teenindajaEvi Kajak – 17. aprillil 30. tööjuu-bel – Postiteenuste divisjon, Lääneregiooni Rapla pk vastutavpostitöötlejaKersti Möller – 19. aprillil 25. töö-juubel – Postiteenuste divisjon, Lõu-na regiooni Laiuse pk klienditeenin-dajaMeeli Kanarbik – 25. aprillil 30. töö-juubel – Postiteenuste divisjon, Põhjaregiooni Raasiku pk juhataja

Palju õnne!

Eesti Post tähistab käesoleval aastal oma 90. juubelit – see on auväärne iga.Järgmisel aastal avaneb Eestis postiturg, millega saab läbi üks oluline etappEesti postisüsteemis ja algab sootuks uus. Postitöötajaid on palju ja igaühelmeist on oma lugu.

Kommunikatsiooni- ja turundusosakond koostöös Postimuuseumiga soo-vib koguda ja talletada meie töötajate lugusid, kuidas keegi on Posti sattu-nud, kaua Postis töötanud, milliseid juhumusi üle elanud jne. Parimad töödvalitakse välja ja antakse ka teistele lugeda, st pannakse üles siseveebi ja aval-datakse Postisarves. Parimad lood on plaanis jäädvustada ka juubelivoldi-kusse, mis ilmub novembrikuus sünnipäeva nädalal.Meie hulgas on kolleege, kes on Postis töötanud 50 aastat, on neid, kespostiperre kuulunud lühemat aega. Sinu lugu võib olla värsirütmis või kirju-tatud läbi huumoriprisma, vahest aga hoopis Posti tulevikku vaatav või mõnijuhtumus töökohal. Tähtis ei ole vorm, vaid see, et leiad aja loo üles tähen-damiseks, et see ajaloo tarbeks säilitada.

Ootame Sinu lugu aadressil kaido.padar@post.ee 1. juuniks 2008. Kui Sulküsimusi tekkis, siis helista telefonil 6257 256 või 50 76644, vastame meel-sasti. Leia see aeg ja kirjuta kindlasti, sest just Sinu lugu võib olla kõigehuvitavam ja ainulaadsem.

Head mõtlemist ja kirjutamist!

Kommunikatsiooni- ja turundusosakond

Milline on Sinu Posti lugu?

Eesti Post leinab meie seast varalahkunudMARI LIIS HIMMAT

12. 07. 1981 – 27. 03. 2008Avaldame kaastunnet omastele