Nr 2 (6) 15. jaanuar 2008

Meie Maa Teisipäev

Gambia - Aafrika Naeratuserannik

LK 4-5

Meie Maa ja Hiiu Leht on juba ilmumispäeva hom-mikul müügil Tallinna bussijaama kioskis.

Teisipäev

Serbia valib pühapäeval presidenti

LK 3

Eesti rekordilise suurusega riigieelarvet täidab ennaktempos kasvav tarbimise maksustamine.

Taavi Tuisk

Tulumaks kehtestati Inglismaal 1799. aastal ajutise maksuna, et hankida vahendeid võitlu-

seks Napoleoni Prantsusmaa vastu. Juba kümme aastat varem kirjutas hilisem USA president Benjamin Franklin, et pole midagi püsivamat kui surm ja maksud.

Maksude kogumine on ka tänase Eesti Vabariigi peamine sissetuleku ning riigieelarve täitmise allikas.

Alanud aasta riigieelarve on kõigi aegade suurim, liginedes juba sajale miljonile kroonile.

Viiendiku võrra suurem

Võrreldes mulluse 75 miljoni kroo-nini küündinud riigieelarvega, kasvas riigi rahakoti paksus tänavu viiendiku võrra. Läinud aasta detsembris riigikogus vastu võetud riigieelarve seaduse jär-gi kavatsetakse eelarve-tulusid koguda enam kui 96 miljardit krooni.

Maksud moodustavad eelarvetuludest 82 prot-senti. Sotsiaalmaksu ning sotsiaalkind-lustusmakseid peaks tänavu laekuma 33 miljardit krooni, käibemaksu 26 miljardit, aktsiise 10 miljardit ja füü-silise ning juriidilise isiku tulumaksu kokku 8 miljardit.Tarbimise maksustamine

“Valitsus on võtnud eesmärgiks mak-sude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksus-tamiselt tarbimise, loodusvarade kasu-

tamise ja keskkonna saastamise mak-sustamisele. Samas püütakse süsteem hoida lihtsa ja läbipaistvana, võimali-kult väheste erandite ja erisustega,” sei-

sab enam kui poole tuhande lehekülje paksuses riigieel-arve seletuskirjas, mille valitsus koos eelarveprojektiga läinud sügisel riigi-kogule esitas.

Keskendumine tarbimise maksustamisele ning akt-siiside tõus on osa lõivust, mida tuleb maksta euroliiduga liitumisel. “Kaud-sed maksud peavad olema väga suures osas ühtlustatud, sest need mõjutavad kaupade ja teenuste vaba liikumist. EL on seetõttu ühtlustanud bensiini, alkohoolsete jookide ja sigarettide käibemaksu ja aktsiisimaksu, et nende maksude ühepoolne muutmine ei moo-nutaks ettevõtjatevahelist konkurentsi,” on Euroopa komisjoni seisukoht.

Majandusteoreetikute hinnangul mõ-

jutavad kaudsed maksud väiksema sis-setulekuga elanikkonna kihte rikkama-test enam, sest jõukad ei kuluta nii suurt osa oma teenistusest tarbimisele.

Riigikogu rahanduskomisjoni esi-mees reformierakondlane Jürgen Ligi peab kaudseid makse siiski õiglase-maks. “Õiglane on maksustada pigem tarbimist kui tulu teenimist: jätta ko-danikule suurem otsustusõigus oma teenistuse üle, suurem stiimul teenida rohkem, säästa ning investeerida,” sõ-nas Ligi.Globaliseerumise mõju

Globaliseerumise tõttu on otseste maksude osakaalu vähendamine olu-line konkureerimaks teiste riikidega välisinvesteeringute pärast. Olukorras, kus kapitali ja töökohtade liigutamine üle riigipiiride on muutunud lihtsaks, peavad ka arenenud majandused mak-sukoormust alandama, kirjutas Äri-päev, tuues näiteks Eesti, kes on ette-võtete tulumaksu kaotanud.

Loe edasi lk 2

Ainult surm ja maksud

“Õiglane on mak-sustada pigem

tarbimist kui tulu teenimist”

Tulede kasutamisest

LK 6-7

15. jaanuar 2008�

Läinud nädal Eestis

Teisipäev E E S T I

Meie Maa ja Hiiu Lehe iganädalane lisaleht. Trükiarv 11 000. Trükk Kroonpress

Väljaandja OÜ Saaremaa Raadio, Komandandi 1, KuressaareVastutav toimetaja Toomas HarjusKujundaja Erik Tüür

Reklaam Helen Rauk, tel/faks 455 7195, 515 3556 helen@meiemaa.eeReklaamiagentuurid Kätlin Laes, 666 1894 katlin@meiemaa.ee

Teisipäev

Toimetaja Taavi Tuisktuisk@meiemaa.ee666 1884

Käesoleval nädalal

POLITSEIRIIK TULGU? Pronksiöö sündmuste ana-lüüsi järel valminud seaduseelnõu, mis suurendab jõuamet-kondade õigusi, on tekitanud muret po-litseiriigi tekkimise pärast Eestis.

Kui siseministee-riumis koostatud 12 seadust muutev eel-nõu pälvib riigikogu heakskiidu, saab politsei senisest vabamad käed tänavarahutuste mahasurumiseks: aktiivsete kaitsevahendi-te loetellu lisanduvad jalarauad, elektrišokirelvad ja rihmad ning kaablivitsad kinnipeetute sidumiseks, kirjutas Postimees

Lisaks tahab siseministeerium anda politseile õiguse avaliku korra kaitsmise huvides isikuid ajutiselt kinni pidada või keelata neil kuni 12 tunniks teatud kohtades viibimine.

Jälitustegevuse seaduse paranduse järgi ei pea enam kõiki, kelle mobiilikõnede eristusi tehakse, sellest teavitama. Kehtiv seadus peab iga sellist toimingut inimeste pere- või eraelu puu-tumatuse riiveks, mistõttu tuleb asjast kohe teatada.

“Võib-olla kiidab Eesti avalikkus need meetmed heaks, sest eeldatavasti on need suunatud stabiilsuse tagamiseks riigis ja igasuguste õõnestajate vastu. Kes ei tahaks turvaliselt elada?” küsis Postimehe arvamustoimetaja Erkki Bahovski, lisades sa-mas: “Ent mõelgem pisut ajaloole – mõne aja pärast võib sel-guda, et õõnestajaks olete teie.”

Teiste hulgas on seadusepaketile vastuseisu avaldanud opo-sitsioonipoliitikud, sotsiaalministeerium, riigikatselei ja Eesti linnade liit.

HÄDAPASUN Pärnu on esimene Eesti linn, kus on käivitumas hoiatussüsteem, mida kasutada elanikkonna

teavitamiseks hädaolukordade puhul. Eelmisel nädalal alustati autonoomse

hoiatussüsteemi seadmete paigaldamist viie hoone katusele, kirjutas Pärnu Postimees.

Veebruaris, kui kõik seadmed paigal, al-gab abilinnapea Simmo Saare sõnul teavi-

tustöö selgitamaks pärnakatele, mida süsteem endast kujutab ja mismoodi käituda, kui kõlaritest

mingi signaal kostab.Ühekordsest selgitusest ei piisa, see võib inimestel juba poo-

le aasta pärast ununenud olla, arvas abilinnapea. Nii tuleb seda aeg-ajalt uuesti ja uuesti teha, et tõelises hädaolukorras kallitest seadmetest tulu oleks. (BNS/TP)

Algus lk 1

Aktsiisidest täidab riigi raha-kotti kõige enam käesoleva aasta algul kõikide bensiini ja diiselkütte ostjate kütuseakt-siis, mida rahandusministee-riumi arvutuste kohaselt peaks tänavu laekuma ligi 6 miljar-dit. Aktsiismaksude eesmärk on lisaks riigitulude suuren-damisele ka kahjulike tege-vuste vähendamine. Seaduse kohaselt peab vähemalt 75% kütuseaktsiisist kulutatama riigiteede hooldamiseks. Ligi ei pea sellist sidumist siiski kõige paremaks, sest see jäi-gastab eelarve tegemist. Kahjulike mõjude piiramine

“Tegelikult pole aktsiisi eesmärk siiski teedehitus, vaid kahjuliku tegevuse mak-sustamise kaudu eelarveraha korjata, soovitavalt tarbimist piirates ja kahjulikke mõjusid kuidagi korvates,” ütles Ligi. “Kui mõtleme globaalprob-leemidele, siis see ringkäik, et sõidame, et ehitada rohkem teid, et rohkem sõita, pole jät-kusuutlik.”

Ligi lisas ka, et kütuse-põletamise mõjud on palju laiemad kui teed ja autosõidu mõjud laiemad, kui kütuseku-lu mõjud.

Kangema kraami tarbimine toob riigile 2,8 miljardit al-koholiaktsiisi. Tubakaaktsiisi laekumise kogusummaks täna-vu on rahandusministeerium arvutanud 1,4 miljardit krooni. “Aktsiisikaubad on, võrreldes nii palkade kui pensionidega, aastaid odavamaks läinud,”

kommenteeris Ligi aktsiisitõu-se. “Viina ja tubaka suhtes on ostuvõime pööraselt kasvanud ja mul on hoopis selle pärast piinlik!”Aktsiisikasv kolmandik

Kokku kasvavad aktsiisitu-lud mullusega võrreldes enam

kui kolmandiku.Maksude kõrval täidavad

tänavu eriti mahukalt riigieel-arvet eurotoetused, mille maht eelarves suureneb hüppeliselt. Kui Euroopa Liidu eraldiste osakaal mulluses riigieelarves oli 6 miljardit krooni, siis täna-vu juba peaaegu 10 miljardit.

Riigi kulutused jäävad täna-

vu tuludest 3,6 miljardi võrra väiksemaks.

„Järgmise aasta eelarve on planeeritud senistest eelarve-test suurima ülejäägiga, mis aitab vajadusel maandada ka hinnatõusust ja sisetarbimi-sest tulenevaid riske,” ütles detsembris rahandusminister Ivari Padar.

Väike MaksusõnastikKaudsed maksud - mak-sustatakse kaupu ja tee-nuseid, st tarbimist, ning need mõjutavad isikut kaudselt. Näiteks käibe-maks ning aktsiisid.Otsesed maksud - mak-sustatakse sissetulekut. Näiteks tulu- ja sotsiaal-maks.Aktsiisimaks - kaudne maks teatud kaubagrup-pidele, et nende hinna tõstmise kaudu piirata tarbimist. Näiteks alko-holiaktsiis.

Mis täidab riigi rahakoti?

32,960 mld

Toetused Euroopa Liidult 9,929 mld

Kütuseaktsiis 5,850 mld

Juriidilise isiku tulumaks 4,435 mld

Sotsiaalmaks

Käibemaks

25,990 mld

Eesti Vabariigi suuremad sisse- tulekuallikad käesoleval. aastal

Saastetasud 0,524 mldRiigieelarve eelnõu seletuskiri

Füüsilise isiku tulumaks 4,280 mld

Alkoholiaktsiis 2,84 mld

Tubakaaktsiis 1,430 mld

Omanikutulud riigi osalusega äriühingutelt 1,901 mld

Maa, hoonete ja muu vara müük 1,024 mld

Riigilõivud 0,897 mld

Tollimaks 0,644 mld

Tulud riigiasutuste majandustegevuselt ja teenuste müügist 0,634 mld

Hasartmängumaks 0,632 mld

Intressitulud 0,527 mld

Saarte prügi hakatakse vedama mandrile

Alates 2009. aasta suvest hakatakse saarlaste ja hiidlaste prügi vedama mandrile, kuna kohalikud prügilad ei vasta euronõuetele. IrIna MägI

Järgmise aasta suvel suletak-se Saaremaal Kudjape ning Hiiumaal Käina prügilad ja prügi hakatakse vedama mandrile.

Lisaks Kudjape ja Käina prügilatele on Eestis veel seitse Euroopa Liidu nõue-tele mittevastavat prügilat, mis 2009. aastal sulgemisele lähevad, edastas Aktuaalne Kaamera.

Kudjape prügilat haldava OÜ Saaremaa Prügila juhataja Mihkel Paljak ütles, et 2009. aastaks tuleks osaliselt välja ehitada Saaremaa jäätmejaam, kus saaks ladestamisele mine-vat prügi tihendada, pressida ja välja vedada. “Väljaveda-mine algab sellest ajast, see on selge, kuid prügilat me val-

mis ei jõua. Kui Saaremaale prügila üldse tuleb, siis mitte enne 2014. aastat.”

Saaremaale nõuetekohase prügila ehitamises kahtleb ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Pee-ter Eek. “On küsitav prügila käitamine alla 10 tuh t aasta-se ladestusmahuga,” ütles ta. “Nõuetekohase ladestusala rajamine ning haldamine on aga väga kallis.”

Saaremaa senine ladestus-maht on aga olnud seitsme tu-hande ning Hiiumaa oma kol-me tuhande juures. “Mõlemal juhul, kui sortimine ja liigiti kogumine käima panna, on se-gajäätme kogust võimalik 50 % vähendada,” lisas Eek.

15. jaanuar 2008 �M A A I L M Teisipäev

Läinud nädalal

Kalev Kask

Pühapäeval peetakse Ser-bias presidendivalimiste esimene voor. 7 miljonit

valijat saavad oma valiku teha 9 kandidaadi seast, sealhul-gas kandideerib taas praegu-ne riigipea Boris Tadic, keda vaatlejad peavad valimiste favoriidiks.Olulised valimised

Serbia jaoks on tulemas sündmusterohke aasta, kuna mõne kuu pärast peetakse Belgradis Eurovisiooni lau-luvõistlus. Võistlusele eelnev poliitiline valimisvõitlus võib lauluvõistlusest kujuneda põ-nevamakski. Serbia demo-kraatia on üsna habras, mille märgiks on peaminister Zoran Djindjic tapmine 12. märtsil 2003.

20. jaanuari presidendiva-limised on Serbia jaoks esi-mesed pärast Montenegro iseseisvumist ja esmakordselt toimuvad valimised tingimus-tes, kus Serbia moodustab üht-se rahvusriigi, ehkki Kosovos on albaanlastest elanikkond endiselt enamuses.

Lisaks Tadicile on valimis-tules veel Radikaalse Partei kandidaat Tomislav Nikolic, Reformistliku Partei kandidaat Jugoslav Dobricanin, Uus Ser-bia liidu juht Velimir Ilic, un-garlaste partei esindaja Istvan Pastor, Rahva Talupoja Partei kandidaat Marijan Risticevic, Liberaaldemokraatliku Partei kandidaat Cedomir Jovanovic, Sotsialistliku Partei kandidaat Milutin Mrkonjic ja Tugeva Sebia liikumise esindajana ainus naiskandidaat Milanka Karic. Kandidaatide rohkusele vaatamata ei tohiks Tadici või-malusi esimeses voorus keegi ohustada, iseasi kas esmasest tulemusest piisab valimisvõi-duks.

Kosovo tulevik ja liitumine Euroopa Liiduga

Neil valimistel on päevakor-ral kaks olulist teemat: Koso-vo saatus ja Serbia liitumine Euroopa Liiduga. Serbia vali-mised toimuvad vahetult Ko-sovos kohalike valimiste järel, mille järel on ilmne, et Kosovo võib lähiajal välja kuulutada iseseisvuse.

Serbia pole nõus tunnustama Kosovo iseseisvumist. Koso-vo albaanlased ihaldavad aga iseseisvuse väljakuulutamist ja seda võimalikult peatselt. Euroopa Liit on seisukohal, et Kosovole tuleks iseseisvumist võimaldada, hoidmaks sellega ära eelmise kümnendi sarnast verevalamist Jugoslaavias.

Presidendikandidaatide seas ei pooldata Serbia ühiskonnas valitsevate meeleolude tõttu Kosovo iseseisvumist, vaid pigem jagunevad kandidaadid selles küsimuses radikaalsema-teks ja vähemradikaalsemateks. Nii teatas Nikolic, et Serbia ei kavatse Kosovo pärast sõdida, kuid ei välistanud kaubandu-sembargot ega diplomaatiliste suhete katkestamist juhul, kui Kosovo kuulutab välja iseseis-vuse. Valimisdebattidel on ko-guni arutatud, et Serbia võiks katkestada diplomaatilised suh-ted riikidega, kes tunnustavad Kosovo iseseisvumist.

Teine oluline väitlusteema valimiskampaanias on Serbia liitumine Euroopa Liiduga, mis ei teostuks küll enne 2012.aastat. Liitumiskutse saamiseks tuleb Serbial usinamalt jahtida Jugoslaavia sõjakurjategijaid, eelkõige Ratko Mladicit. Mää-ravaks saab ikkagi suhtumine Kosovosse. Kui Euroopa Liit toetab Kosovot, ei pruugi Ser-

bia Euroopa Liitu niipea kip-puda. Samas püüdleb Serbia stabilisatsiooni- ja assotsiat-sioonilepingu sõlmimise saavu-tamist, mis võib toimuda juba 28. jaanuaril.

Kui valimiste esimeses voo-rus ei saavuta ükski kandidaat vajalikku enamust, toimub 3. veebruaril teine voor.

Serbia presidendivalimised hapra demokraatia taustal

Serbia

10,3 miljonit elanikku88 300 ruutkilomeetritPealinn Belgrad

InternetikampaaniaSerbia presidendivalimiste pearivaal Boris Tadic kasutab oma kampaanias hoogsalt moodsa infotehnoloogia võimalusi. Li-saks veebilehele www.boristadic.org, kus saab jälgida presi-dendi kampaaniaüritusi, vaadata fotosid ja videosid, on tal oma kanal maailma suurimas videoportaalis Youtube. Näha saab reklaamiklippe, kus reformimeelne Tadic sammub kõrvuti Sak-samaa riigikantsler Angela Merkeliga, kätleb Vladimir Putiniga ning osaleb kohtumistel Euroopa Liidu liidritega.

Lisaks on Tadici kampaaniameeskond loonud talle toetusgru-pi “Boris Tadic Serbia presidendiks!” populaarses suhtlusvõr-gustikus Facebook. Toetusgrupiga on liitunud ligi 500 huvilist. Jällegi on võimalus vaadata videosid Tadicile aplodeerivatest rahvahulkadest valimiskampaania üritustel ning avaldada ka oma arvamust presidendikandidaadi kohta.

Videoportaalis Youtube on oma sadade videoklippidega kanal ka 55-aastasel äärmusrahvuslikke vaateid esindaval Tomislav Nikolicil, keda peetakse Tadici peamiseks ohustajaks.

TP

Kosovo iseseisvus on Serbia presidendivalimiste põhiküsimus. Pildil Austria sõdurid Kosovos patrullimas.

Ametisolev president, reformimeelne Boris Tadic, on analüütikute arvates pühapäevaste valimiste peafavoriit.

PRÜGI Paljud Napoli ja linna ümbruse teed muutusid prügihunnikute tõttu läbimatuks pärast seda, kui seni ka-

sutatud prügi ladustamiskohad läinud aasta lõpus täitusid.

Mitme äärelinnapiirkonna ela-nikud blokeerisid teed oma asu-mitesse, et takistada prügiautode sissesõitu.

1980ndatel prügiärisse sise-nenud Napoli maffia Camorra on aastakümneid teeninud hiigelvarandusi toksiliste tööstusjäätmete transpordiga rii-gi põhjaosast ja nende ladustamise ning põletamisega maa-piirkondades. Selle tõttu on Calabria maakonnas täheldatud suuremat vähki haigestumist kui ülejäänud Itaalias.

Keskkonnaorganisatsiooni Legambiente Campania arvu-tuste kohaselt ulatuvad maffia tekitatud kahjud keskkonnale kuue miljardi euroni aastas.

Maffiavaatlejad on siiski seisukohal, et praeguse Napo-li prügikriisi taga ei ole Camorra, vaid olukorras on sa-mavõrd süüdi poliitiline oportunism, onupojapoliitika ja prügifirmade püüe kasutada jäätmete käitlemisel odavaid operaatoreid.

“Camorrale ei meeldi kriisiolukorrad ja ta ei vaja neid. Tema saab prügist tulu, sadagu vihma või paistku päike,” ütles raamatu “Camorra” autor Roberto Saviano.

KIRJAOSKAMATUS Iga kolmas araablane on kirja-oskamatu, hindasid Araabia Liiga koolitus- ja kultuuriprog-rammiga tegelevad ametnikud.

Araabiamaade nais-test ei oska lugeda pea pooled, lisasid ühen-duse esindajad, kes hindasid olukorda tõ-siseks.

Seetõttu soovitatak-se liikmesriikidel as-tuda olukorra paranda-miseks kiireid ja otsustavaid samme. Liidu hinnangul tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka täiskasvanute koolitamisele, mitte keskenduda ainult põhikoolidele.

Araabiamaad kiitsid juba suvel heaks arengukava, mis näeb ette koolituse edendamise mitmete rahvusvaheliste organisat-sioonide toetusel.

1945. aastal asutatud Araabia Liigasse kuulub 21 riiki.

Araabia Liiga liikmesriigid.

TAASISESEISVUMISE VALUD Läti korrakaitsejõud vahistasid Leedu palvel endise erimiilitsasalklase 40-aastase

Konstantin Nikulini, keda kahtlusta-takse osavõtus 17 aastat tagasi Me-dininkai piiripunktis toime pandud veresaunast.

Leedu ajaloo ühe koletuima kuriteo uurimine on kestnud juba 17 aastat. Lootus, et kahtlusalused kord siiski kohtu ette astuvad, pole veel päriselt kadunud, kuna kuritegu ei aegu juhul, kui kahtlusalused uurimisest kõrvale hoiavad.

31. juulil 1991. aastal tapeti Vil-niusest 25 km kaugusel asuvas Medi-ninkais seitse politsei- ja tollitöötajat, üks ohver pääses kallaletungist eluga, saades raskelt vigastada. Uurimise andmeil panid roima toime Riia eri-miilitsaüksuse OMON töötajad, kes

olid 30. juulil Vilniuse OMON-i baasis.Kokku hukkus 1991. aastal Leedus ja Lätis iseseisvuse taas-

tamisel 30 inimest.

Piiripost Medininkais.

RAHUVALVAJATE RIKKUMISED ÜRO sisekont-roll uurib 250 rikkumis- ja korruptsioonijuhtu, millest kaks kolmandikku on seotud rahuvalveoperatsioonidega.

ÜRO rahuvalvajaid süü-distatakse 80 juhul ka sek-suaalkuritegude toimepa-nemises.

Maailmaorganisatsiooni poolt ametisse pandud järel-valveteenistus on tuvastanud ka hämaraid skeeme rahuope-ratsioonide finantseerimiseks ette nähtud summade kasuta-misel vähemalt 600 miljoni USA dollari ulatuses.

“Me leidsime halba asja-ajamist, pettusi ja korruptsiooni sellisel hulgal, et ei osanud seda isegi oodata,” ütles järelvalveteenistust juhtiv Inga-Britt Ahlenius, kes enne praegusele ametikohale määramist on töö-tanud Rootsi peaaudiitorina.

Kokku valvavad ÜRO sinibaretid rahu 17 operatsioonil. 83 tuhande rahuvalvaja hulgas on enim sõdureid Indiast, Bangla-deshist, Pakistanist, Nepalist, Jordaaniast ja Ghanast.

BNS/TP

15. jaanuar 2008� R E I S I D

Jõudsin Gambiasse päev pärast rama-daani lõppu. Seoses sellega oli terve nädalavahetus täis tantsu, muusikat ja

pidusid. Pagasi väga aeglase liikumise tõttu kohalikus lennujaamas oli aega kliimaga kohaneda ja ka kohalikele pagasikärude pakkujatele selgeks teha, et suudan enda ühte kohvrit ise vedada. Samuti ei tasuks nende kaudu raha vahetada, kuna nad ütle-vad nädalavanuse vahetuskursi, aga kurss euro suhtes vahetub mitu korda päevas.

Gambia reisikirjeldustes mainitakse, et kohalikud on valgete inimeste suhtes pea-letükkivad ja üritavad igal võimalusel abi pakkuda või midagi müüa. See on tõsi ja vahel tüütas see päris ära, kuid kui viisakalt keelduda, ei ole probleemi.

Mainisin, et lennujaamas toimus kõik väga aeglaselt. See on ehe näide sellest, kuidas kõik käibki Gambias väga aegla-selt ja iga asjatoimetuse kohta öeldakse later. Kohalejõudmise päeval sadas ker-get uduvihma ja õhk oli väga niiske, kuid edaspidi olid seal veedetud kaks nädalat päikesepaistelised, sooja oli keskmiselt 28 – 35 kraadi. Pärast kolme sajukuud on oktoober seal esimene vihmavaba kuu ja algab turismihooaeg.Palju ilusalongide plakateid ja külalisi

New Yundum, kus ma kaks nädalat ela-sin, oli lennujaamast 4 km kaugusel. Kahte suuremasse linna, Serrekundasse ja Brika-masse, oli umbes 20 km. Yundumis oli mitu väikest poodi ja kaks ilusalongi, mošee,

õmblus-ateljee ja interneti kasutamise

võimalus. Kõige rohkem nägin Gambias ilusa-

longide silte (“Uni-sex saloon”, “Beauty saloon”, “Barbing-saloon”), palju oli ka meeste habemeajamissa-longe. Need hakkasid juba kaugelt silma, kuna tee ääres oli suur plakat erinevate stii-lide piltidega. Salon-gidel tööd jätkub, sest paljud naised ütlesid, et käivad juuksuris vä-hemalt iga kahe nädala tagant. Palju oli ka väi-kesi poode ja õmblus-ateljeesid, õpitubasid.

Esimestel päevadel käis majas, kus elasin (elukoha kohta kasutatakse seal sõna com-pound), palju külalisi. Paljud sugulased, kes pidustuste ajal külla tulid, veetsid seal mitu päeva või isegi nädala. Kuna elatak-se üksteisest kaugel väikestes külades ja linnas käiakse harva, siis pärast ramadaa-ni lõppu on selline külaskäimine oluline traditsioon. Palvetamine kuulub päeva juurde

Ramadaani ajaks on kõigil eraldi riiete, kingade ja aksessuaaride komplekt. Naiste kleidimood on väga mitmekesine ja värvi-line, tavaliselt kantakse kleidiriidest tehtud pearätti ja sädelevaid “kullast” kõrvarõn-gaid. Mehed kannavad pikki pükse ja põlve-deni kuube. Tavaliselt on naistel kleite pal-ju, sest kangas ja õmblemisteenus on odav

(6 m = 150 dalasit, õmble-mine 300 GMD, 1 GMD = 0,55641 EEK). Enamik õmblejaid on mehed.

Vanematel, üle 40-aastastel küllatuli-jatel, oli ka oma palvetamisvaip kaasas, et igal palvetamiskorral kohapeal pal-vetada. Palvetatatakse viis korda päevas

ning viisteist minutit enne palvetamist lau-lis mošees imaam val-juhääldajasse “Allah, Allah...”. Kuna oli vaikne, oli laulmine alati selgelt kuulda. Mošees ei käida igal päeval palvetamas, paljud palvetavad kodus. Kohustuslik

on minna mošeesse reedel, sest reede on moslemite jaoks tähtsaim nädalapäev. Noo-remad, kuni 30-aastased, ei palveta viis korda päevas, kuid osalevad ramadaanis. Gambia põhjaosas pöörasid moslemitest kaupmehed esimesed elanikud islamiusku juba 1066. aastal. Reggae-muusika on populaarne

Kõige lähedamad ööklubid ja baarid asu-vad Senegambias. See on linnaosa, kus on rannad, hotellid ja restoranid. Ööklubis Ali - Baba esitas 6-liikmeline bänd reggae-hit-te, kuid tegelikult nad ise ei mänginudki, muusika tuli ilmselt plaatidelt.

Edasi liikusime tõelisesse ööklubisse, kus oli sissepääsutasu 75 dalasit. Kui eelmises klubis oli peamiselt vanemapoolne rahvas ja tantsumuusikaks reggae, siis nüüd klu-bitäis kohalikke noori ja tantsuks mängis lisaks reggae’le ndagga, dancehall, hiphop.

K a k s kuumimat ja enim mängitud hitti,

mis selgelt meeles, olid Raghavi “Angel eyes” ja Beenie Mani “Come again”.

Järgmisel nädalal käisin ka plaadipoo-dides ringi vaatamas. Kassette sai osta 30, CD-sid 75 GMD eest (mõlemad lindistati või kõrvetati kohapeal ümber). N-ö ori-ginaalide eest küsiti poodides 100 - 200 dalasit, kuid kindlasti oleks saanud hinda ka alla tingida. Alati öeldi alghinnaks vä-hemalt 500 dalasit, pärast tingimist mak-sin maksimaalselt 175.

Käisin ka ühel live-kontserdil, see toi-mus samuti Senegambias, ühes mereäär-ses restoranis. Gambias esines väga po-pulaarne senegali laulja Assane Ndiaye. Kontserdid algavad seal alles pärast sü-daööd ja kestavad varaste hommikutundi-deni. Seda, et mees populaarne on, nägin ka oma silmaga: esinemise ajal anti talle raha, tehti koos pilti, kõik teadsid tema laulusõnu jne. Liiklust reguleerib signaalitamine

Edaspidi möödusid päevad kas rannas, turul, kellegi sugulaste-tuttavate juures või külas ringi jalutades.

Linnadevaheline liiklus toimub liinitak-sodega, sõidu hind on 5 - 10 GMD. Need on väikesed mikrobussid ja sõidu ajal on ühel poisil pea aknast väljas ning ta hõikab linna nime, kuhu nad sõidavad. Kui tahad kuskil vahepeal maha minna, siis maksad umbes 5 minutit enne seda poisile raha ja ütled, kus peatust soovid.

Liiklus on igal ajal tihe, teed on kitsad, kuid autosid on teedel väga palju. Esimestel päevadel sõna otseses mõttes ehmatas mind mitu korda, et tänavatel ei olnud kuulda niivõrd automüra, kuivõrd autode signaale,

Gambia – Aafrika NaeratuserannikMöödunud aasta oktoobris veetis Marie Saarkoppel kaks nädalat Aafrika mandriosa väikseimas riigis Gam-bias. Varem oli ta võib-olla paar korda selle riigi nime kuulnud, kuid ei teadnud Gambiast rohkem küll midagi.

Kohalikud on valgete inimeste suhtes peale-

tükkivad ja üritavad igal võimalusel abi pakkuda

või midagi müüa.

Toimetaja Janne nurmikjanne@meiemaa.ee

15. jaanuar 2008 �R E I S I D

ses t isegi kui keegi tee

peal ei ole, siis signaali võib seal igaks ju-huks ikka anda. Turukaup on soositum ja odavam

Suurim turg on Serrekundas, mis on ka Gambia suurim linn. Turult võib osta kõi-ke, mida Eestiski: riideid, ehteid, liha, kala, puu- ja juurvilju jne. Paljud lapsed müü-vad pea peal kantavatel kandikutel koo-kospähkli- või arbuusilõike, maapähkleid või apelsine. Väga maitsvad on kohapeal küpsetatud maisijahust pannkoogid ja mai-sitõlvikud. Odav ja maitsev vaheldus iga-päevasele riisile.

Mõned korrad käisin supermarketis, kuid seal olid asjad kallid (nätsupakk 26, väike jogurtitops 20, Palmolive’i dušigeel 90 dalasit). Arvan, et keskmine gambia elanik käib supermarketis võib-olla kord aastas kui sedagi. Kuna kõike saab turult osta, ei ole tal selleks ka suuremat vajadust.Vesi on hinnas ja kohvi ei jooda

Päevas kulus kõige rohkem joogiveele, sest kohalikku vett saab ainult keedetult juua.

Söögi peale ei kulutanud ma esimestel päevadel palju, umbes 5 dalasit päevas (hommikuse saia jaoks), sest riis oli kolm korda päevas tasuta. Söögiks oli iga päev riis, kas siis eraldi vürtsika sibulakastme ja kala/lihaga (njarichin) või segatuna (be-nechin). Vahel oli ka kartuleid, kibedaid tomateid, magusat kartulit, porgandit, kap-sast või muid köögivilju. Naised ja mehed sõid alati eraldi, enamasti söödi kätega.

Teisel nädalavahetusel jäin haigeks ja ei suutnud enam riisi süüa. Siis sõin banaane ja kallist jogurtit. Paari päevaga sain ter-veks ja siis jätkasin riisi söömist.

Alkoholi tarbitakse Gambias vähe, näi-

t e k s Yundumi külanõukogu

oli külas õlle müümise keelanud. Õllesorte on väikestes poodides kaks:

Guinness ja kohalik Julbrew (4,7 vol). Julbrew oli väga maitsev ja mahe, veidi-ke magus, kindlasti parem kui Eesti õlled. Kangematest jookidest toodetakse Gam-bias džinne (Double Power Gin), mis on pakendatud nii 0,75 l klaaspudelitesse, väi-kestesse plastmasspudelitesse (0,33 l) ja ki-lepakenditesse (ühe lonksu jagu). Džinnid maksavad 45, veinid ja brändid 60 dalasit. Noored joovad rohkem õlut, vanemad me-hed džinni. Päeval kahe-kolme ajal joovad nii mehed kui ka naised mitu väikest klaasi rohelist kibemagusat teed või magusat kuu-ma piima. Kohvi ei jooda, magus tee teeb aga sama erguks kui tass kanget kohvi.Naljakad tänavasildid ja palju lapsi

Kõik Gambia tänavapostid maanteede ääres on lipuvärvides, teede ääres on pal-ju rohkem reklaame kui Eestis. Samuti on palju naljakaid isetehtud käeshoitavaid ja hoiatavaid silte (No dum-ping! – Prügi mahapanek keelatud!, Don’t urinate here! – Ärge siin urinee-rige!). Näiteks silti „Old people have a right to see” – „Vanadel inimestel on õigus näha” ei osanud ka kohalikud kommenteerida ega teadnud, mida see tä-hendab.

Lapsi oli väikestel külatänavatel pal-ju. Esimest korda elus nägin ühel tänaval koos 30 last. Kui nendest mööda jalutasin, kuulsin iga lapse suust “dubab, dubab...any minti?”, st “valge inimene, valge inimene, on sul kommi?”.

Laste, aga ka täiskasvanute jaoks on val-ge inimene esma- ja erakordne ning kui valget nähakse, karjutakse “dubab”.

Koolimajad on igas linnas, Senegambias on ka Norra ja Taani abiga rajatud SOS-küla vanemateta lastele. Lapsed käivad koolis kahes või kolmes vahetuses, sest koolid on väikesed. Esimene vahetus läks kooli hommi-kul seitsme ajal ja viimane vahetus tuli koo-list kella seitsme paiku õhtul. Kõik lapsed, kes juba vähemalt esimeses klassis käisid, oskasid väga hästi inglise keelt. Lisaks ing-lise keelele õpetatakse koolis araabia, hiljem prantsuse või saksa keelt. Õppetöö toimub kas mandinka või wolofi keeles, sest need on kaks suuremat hõimu (kokku on 8 erinevat hõimu ja niisama palju keeli/murdeid). President armastab korda

Riigi tähtsaim ja austatuim inimene on pre-sident. Nägin ka tema intervjuud kohalikule telekanalile. Ta oli just lõpetanud nädal aega kestnud kontorite külastamise ning rääkis, et enamik kontoreid on väga segamini, arvutid katki ja töötajad ebaviisakad. Ta lubas kuu aja pärast külastust korrata ja kui olukord kontorites ei ole paranenud, siis töötajad vallandada lasta.

Presidendi kodu (Home of the Infantry) on Yundumis, lennujaama lähistel. Koduväravate juures aia peal on üks pilt temast noore sõdurina ja teine presidendina. Yahya A.J.J. Jammeh on olnud president alates 1994. aastast.

Eelviimasel päeval kü-lastasin krokodillibassei-

ni, mis asus vanas pühapaigas. Seal pargis oli suur puu, mille sisse vanasti ramadaani ajal viidi väikesed poisid paastuma ning müüri-ga piiratud kivi, mille juures viljatud naised end ojast võetud veega pesid (nüüd on seal krokodillibassein). Tõmbab tagasi

Gambia on väga omapärane ja huvitav riik. Hoolimata räpastest tänavatest, pealetükki-

vatest inimestest ja veidrast dik-

taatorlikust presidendist on seal palju tore-daid, külalislahkeid ja naeratavaid inimesi (Gambia tunnuslause on “The Smiling Coast Of Africa”), kes jätsid Gambiast väga posi-tiivse mulje ning tekitasid juba lennukisse astudes tahtmise niipea kui võimalik sinna tagasi minna. Loomulikult on seal imeilus ja metsik loodus, liigirikas loomastik ning palju värvilisi linde ja liblikaid.

Gambia – Aafrika NaeratuserannikMöödunud aasta oktoobris veetis Marie Saarkoppel kaks nädalat Aafrika mandriosa väikseimas riigis Gam-bias. Varem oli ta võib-olla paar korda selle riigi nime kuulnud, kuid ei teadnud Gambiast rohkem küll midagi.

Laste, aga ka täis-kasvanute jaoks

on valge inimene esma- ja erakordne.

Gambia vabariik Ametlik keel: inglisePealinn: BanjulPindala: 10 689 km² (neli korda väiksem kui Eesti)Rahvaarv (2006) : 1 471 900, 85% moslemidRahvastiku tihedus: 132,8 in/km²Iseseisvus: 18. veebruar 1965 Suurbri-tanniast, vabariik kuulutati välja 1970Rahaühik: dalasi (GMD)Ajavöönd: GMT +1Riigipea: Alhaji Dr Yahya Abdul-Aziz Jemus Junkung Jammeh. Ta on esita-nud loodusliku ravimi AIDS-i vastu.Peamised elatusalad: karjakasvatami-ne, kalandus, noored töötavad hotelli-des, restoranides, palju on ka juuksu-reid, rätsepaid ja müüjaid

FoTo

d: e

ra

ko

gu

Ja

InTe

rn

eT

(ww

w.F

lIc

kr

.co

M)

Teisipäev

15. jaanuar 2008� Teisipäev S Õ I D U K I D

LUMESAJU AJAL VÕI PÄRAST SUUREMAT SADU ÄRA JÄTA OMA AUTOT SINNA, KUS SEE VÕIKS SEGADA KORISTUSTEHNIKA TÖÖD.PUHTAKS LÜKKAMATA TEESERV VÕI TÄNAVALE JÄÄNUD LUMEVAAL SEGAB SIND ENNAST JA KÕIKI TEISI LIIKLEJAID.

Küsimus & vastus

Toimetaja Toomas Harjustoomas@meiemaa.ee5373 1412

Toimetaja veerg

Kui pikalt valgustavad sõi-duauto tuled pimedal ajal teed? Erinevad allikad anna-vad väga erinevaid suurusi. Keda uskuda, keda mitte?

Tõepoolest, ühe ja sama auto tulede “tööpiirkonnaks” või-dakse pakkuda nii 70 kui ka 140 meetrit. Erinevus on na-tuke liiga suur, et seda lihtsalt mõõtmisveaks lugeda.

Suuremaid (optimistliku-maid) numbreid näitavad loo-mulikult nii autode kui ka val-gustusseadmete valmistajad, väiksemaid aga mitmesugused testijad ja katsetajad, eriti liik-lusohutusega seotud struktuu-ridest. Kumb neist valetab?

Tegelikult ei saa valetami-ses süüdistada mitte kumbagi poolt. Kui auto tootja väidab, et tema värskeima mudeli kaugtuled valgustavad teed 140 meetri ulatuses, siis pole kindlasti põhjust kahelda, et nimetatud auto kaugtulede val-gusvihk sellisel kaugusel teed tõepoolest nõutaval määral valgustab. Ja kindlasti joonis-tuvad esemete taha tumedad varjud veel tükk maad kau-gemalgi selle auto ette jääval

teelõigul. Paraku ei näe auto-juht tulede paistel siiski mitte lõpmatult kaugele.

Inimsilm on natuke liiga tönts, et samal ajal nii valguses kui pimeduses näha. Reaalses elus tähendab see seda, et auto ees olev hästi valgustatud ala jätab autojuhi jaoks varju kau-gemal oleva vähem valgustatu. Ja mida eredam on esiplaan ja mida suurem on erinevus kaugemale jääva alaga, seda vähem autojuht näeb. Hooli-mata sellest, et mõõteriistade järgi peaks valgust veel piisa-valt olema.

Nii kahaneb väljareklaami-tud 140 meetrit imelihtsalt 120 või 100, halvemal juhul lau-sa 80 meetri peale. Asja teeb veelgi hullemaks udu, vihm või lumesadu, sest lisaks otse-sele nähtavuse vähendamisele peegeldub osa esitulede val-gusest neilt sademetelt tagasi ja muudab auto ees oleva ala veelgi heledamaks. Kogenu-mad autosõitjad teavad, et ti-hedas lumesajus pole võimalik kaugtuledga sõita, sest lumelt tagasipeegelduv valgus pimes-tab autojuhi ning kõik tagapool olev jääb pimeduse varju.

Veel teinegi nüanss on seo-tud silma iseärasustega. Nimelt märkab silm liikuvat objekti tunduvalt kergemini kui seis-vat. Nii hakkab seisvas autos istuvale inimesele teepeenral kõndiv jalakäija üsna kergesti silma, sest ta liigub ja eristub selgesti liikumatuna püsivast tagapõhjast isegi suhteliselt ni-gela valgustuse korral. Hoopis teine lugu on aga liikuva auto puhul. Selles oleva inimese jaoks on kogu akendest paistev pilt liikuv ja teepeenral kõndiv jalakäija ei eristu sellest kui-givõrd. Sellises situatsioonis peab olema teel käija tõesti väga hästi valgustatud, et teda märgata. Ja kindlasti saab selli-se valguse tagada pigem 70 kui 140 meetri joone peal. Sestap pakuvad liiklusohutuse eest seisjad ikka võimalikult väik-semat numbrit, kui jutt kaug-tulede poolt valgustatava ala peale läheb.

Nii saamegi kaks erinevat tõde. Ja mitte kumbagi ei saa petmises süüdistada.

Aga seda, et kellegi tuled liiga kaugele näitavad, ei mak-saks küll peljata. Pigem on ikka vastupidi.

Kaja Kukklääne Polit-seiprefektuuri avalike suhete büroo komissar

Sõidukitele et-tenähtud val-gustussead-mete tehnili-sed nõuded on

ära toodud teede- ja sideminist-ri 18.05.2001. a määruses nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded”.

Enim probleeme valmistavad sõidukijuhid, kes kasutavad koos lähituledega ka udutulesid ajal, kui nähtavus ei ole halb. Selline tulede kasutamine võib oluliselt häirida vastutulevaid sõidukijuhte. Halva nähtavuse mõiste on lahti seletatud oma laias määratluses Liikluseeskir-ja üldsätetes paragrahvis 2, kuid siiski paneks juhtidele südame-le, et kombinatsiooni lähi- ja udutuled kasutatakse siiski vaid oluliselt halvendatud nähtavuse tingimustes.

Teine laiem probleem on igasuguste lisatulede paigal-damises. Tihti on ka sõidukit müüva firma poolt paigaldatud kas lubamatu arv või lubamatu valgustugevusega lisavalgus-teid. Lisatulede paigutamisel tuleb lähtuda eelpool toodud määruse nõuetest.

Probleem, mis ei tulene tead-

matusest, vaid inimlikust lais-kusest ja hoolimatusest, on suunatulede mittekasutamine. Sellist hälbivat käitumist juh-tide poolt näeb kahjuks aina sagedamini. Orienteeruvalt kolm sekundit enne pööret või manöövrit on õige oma kavat-susest kaasliiklejatele suuna-tulega märku anda. Sellega an-nate kaasliiklejatele võimaluse kas sõidukiirust vähendada või

vajadusel aega ümberreastumi-seks. Uskuge, see pisiasi nime-ga suunatuli ja selle õigeaegne kasutamine aitab ära hoida nii mõnegi plekimõlkimise.

Kõigil sõidukijuhtidel soo-vitame enne sõitma asumist veenduda, et kõik autole pai-galdatud tuled oleksid töökor-ras. Mitte keegi meist ei soovi ilmselt praegusel pimedal ajal saada ebameeldiva üllatuse osa-

liseks, kui tundub, et lähenemas on mootorratas, kuid kohtudes avastame, et tegemist on “ühe-silmalise” autoga.

Kui pimedal maanteel on va-jadus teeserval peatuda, siis on otstarbekas end nähtavaks teha ohutuledega, sest vastasel juhul jääb kustutatud tuledega auto märkamatuks või siis põlevate esituledega auto ei eristu vastu-tulevatest sõidukitest.

Probleemid tulede kasutamisega

Kirjutage palun tulede kasutamisest. Väga pal-judel on lähituled reguleerimata ja need pimes-tavad vastutulijaid. Vanasti kontrollis seda po-litsei, tänapäeval tundub, et asi on jäetud igaühe enda hooleks. Ja teiseks, väga paljud autod sõidavad ka pime-dal ajal sisselülitatud päevatuledega, mis pole lubatud. Tundub, et väga paljudel inimestel pole liikluseeskirjast aimugi. Lehelugeja R. M.

Detsembri keskel ilmunud liiklusohutuse eri on toonud toi-metusse hulgaliselt vastukajasid. See sundis meid seda teemat veel kord üles võtma, sedakord küll veidi teise nurga alt. Täna räägime pikemalt tulede kasutamisest, kuna see puudutab prae-gusel pimedal ajal kõiki liiklejaid.

ToimetuseltTulede kasutamist on väga raske kontrollida, sest igasse autosse politseinikku ju istuma ei pane. Siiski võiks politsei aeg-ajalt korraldada reide, mil teravdatud tähelepanu all oleks ka tule-de õige reguleering, ning avastatud puudustega autod suunata kordusülevaatusele.

Päevatulede kasutamist seletab liikluseeskirja paragrahv 178: sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. /.../ Valgel ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.

Teede- ja sideministri määrus number 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” kood 207 lõige 6 lisab veel: peab olema välistatud päevatulede kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega.

Inglismaal on hakatud valmistama päikeseenergial töötavaid LED-tulesid, millega markeeritakse ohtlikke teelõike. Autojuhile on need pimedal ajal suureks abiks.

Tähistused tuleklaasidelAutole lisatulede paigaldamisel te-kib mõnikord küsimus, kas kõik on ikka korrektne.Abiks on siin tule-de klaasidel olevad tähistused.

Kaugtulede klaasidel peab E-tä-hise kohal olema tunnustäht R ja E-tähisest paremal kontrollarv (näiteks 20). Üheaegselt põlevate kaugtulede kontrollarvude summa tohib olla maksimaalselt 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 kandelat.

Lähitulede klaasidel peab E-tähise kohal olema tunnustäht C.Eesmiste udutulede hajutiklaasidel peab olema täht B ja tagu-

miste udutulede klaasidel täht F (Hollandi tüübikinnitusega auto-del täht B).

Päevatulede hajutuklaasidel peab olema tähis RL.

15. jaanuar 2008 �K U U L U T U S E D / J Ä R J E J U T T Teisipäev

11.

• Müüa audi 80 1,8 l 66 kw (hästi hoitud, ökonoomne, so-bib naisterahvale või vanemale inimesele, kaasa suverehvid, eraldi velg). Tel 5342 7220.

• Müüa chrysler grand Voya-ger (1997, 4x4 vedu, 7 kohta, ameerika tuuning). Tel 5624 6907.

• Müüa Ford Mondeo 1,8 (1996, autom., heas korras, hoolda-tud, h: 27 000 kr). Tel 55602005, Ivor.

• Müüa või vahetada Ford Tran-sit 2,5 d (kaubik, 1990, h: 16 000 kr). Tel 506 7473.

• Müüa sõidukorras gaZ 53 (puukastiga). Tel 5381 6571.

• Müüa MB 180T 90 kw (1997, tumesinine, kliima, aBS, käru-konks, h: 65 000 kr). Tel 5165270.

• Müüa maastur oPel Mon-TereY 3,1 Td (1996, kliima-seade, el. aknad, astmelaud,esiraud, heas korras, h: 96 000 kr). Tel 506 8489.

• Müüa opel Vectra (1991, va-luvelg, cd raadio, ülev. 9.2008, h: 10 000 kr). Tel 56762665.

• ostan varuosadeks 1990 Vokswagen Passati (bensiin). Tel 508 6268, Tarmo.

• Müüa uaZ 469B, h: 20 000 kr. Tel 5190 8590.

Sõidukite ostu-müügi kuulutuste vastuvõtt Hiiu Lehe ja Meie Maa kuulutuste osakonnas. Info Hiiumaal 463 2199, Saaremaal 455 3133.Kuulutusele pildi lisamine vaid 15 krooni.

• Müüa BMw 525 TdS Touring ´96.a. Tel 5199 8141.

• Müüa Mazda 323 ́ 89.a, sinine metallik. Tel 5397 5648.

• Müüa Mercedes Benz a 160 1,6 ´98.a, konditsioneer, nahk-istmed, kaasa suverehvid koos velgedega, väga heas korras, h: 84 900 kr. Tel 5667 6806.

• Müüa nissan king cab ´90. a, 2,5 Td, h: 45 000 kr. Tel 5661 5741.

• Müüa kaubik opel combo 1.7d ´95.a, sõidukorras, ül.v. nov ´2008.a, h: 25 000 kr. Tel 524 4669

• Müüa Suzuki Vitara ́ 97.a, 1,6 71 kw, 4 wd, l.s 135 000 km, heas korras, palju lisasid. Tel 5646 8152.

Saaremaa

Hiiumaa sõidukid

Vanemleitnant Randalu, patareikomandör, rääkis ühel õhtul jälle niisuguse loo, kuidas teda oli ohvitseride kogusse vastu võetud. Igas garnisonis oli relvaliigile vastav ohvitseride kogu, millel oli oma juhatus ja vanem, aukohus jne. Oli muidugi ka kasiino puhvetiga, kus baarimeheks sõdur. Olin kord seal kasiinos ka käinud: kolonel oli korterivõtme staapi unustanud, käisin tal-le seda ära viimas. Vana oli särgiväel ja mängis ühe kapteniga piljardit, nähtavasti õlle peale, sest väike laud piljardi kõrval oli pudeleid täis. Heakene küll, Randalu oli noore ohvitserina garni-sonis teenistust alustanud, päevakorras oli olnud tema vastuvõtt suurtükiväeohvitseride kogusse. Oli kaetud pidulaud, ohvitserid istusid laua ääres, kogu vanem major Kirillov (oli Kodusõja ajal Pihkva all koos patareiga eesti valgete poole üle tulnud; eesti keele oli kuidagi ära õppinud) oli teda tutvustanud. Siis oli järgnenud katse: vastuvõetav, kes seisis laua ühes otsas, pidi ära jooma “polkovniku”, s.o teeklaasitäie viina, seejärel käpuli piki lauaalust teise otsa välja ronima, kus – kui mul kõik ikka meeles on – vist teine “polkovnik” tühjendamist ootas. Selle laadungiga pidi suutma veel sirgelt käia. Alles nüüd kuulutati mees kogu liikmeks.

Tema, Randalu, vaesest talust pärit poiss, kes näljaga poo-leks oli suutnud gümnaasiumis käia, kes sõjakooli oli kiitusega lõpetanud, kes juba kadetina oli silma paistnud kui hea ratsa-sportlane, oli niisugusest katsest loobunud. “Härra major, här-rad ohvitserid!” oli ta öelnud, “seda ma kaasa ei tee. Mulle kui vabariigi ohvitserile on vastuvõetamatu tsaariarmee iganenud ja solvavate traditsioonide täitmine. Pealegi joon ma viina siis, kui tahan, ja nii palju, kui tahan.”

Oli puhkenud korralik skandaal, kuid kummatigi oli ohvitse-ride enamik tema poole kaldunud ja ta oli olnud esimene noor ohvitser, kes oli vabastatud sellest alandavast rituaalist.

Vaevalt et me neid lugusid oleksime muul ajal kuulda saanud, aga sõda pani meid kõiki ühtemoodi metsa all magama, ühest katlast lobi helpima ja üheskoos arutama asju, mis ei tea kust järsku kõne alla tulid.

“Kus major Kirillov praegu on?” küsisime. Selgus, et ar-mees ta enam ei olnud. Oli Tartus ehituskümnik, poisid olid teda näinud.

Aga seda ei saanud ma iialgi teada, et ta läks teenima Eesti Leegioni ning langes selles sõjas meie suurtükiväe juhuslikust mürsust.

13.Täna pealelõunal tulistasime sigu.Sattusime võrdlemisi suurde riigimõisasse, see on sovhoosi.

See oli tühi, kui välja arvata paar ätti ja eite. Kari oli nähtavas-ti ära aetud, aga sead olid metsa lahti lastud. Ilus kõrge musti-kamännik mõlemal pool teed oli sigadega tihedasti asustatud. Nii et sõda oli sigadele vabaduse toonud. Aga vabaduse eest on enamasti alati elusid ohvriks toodud. Nii ka seekord: varsti kaikusid metsa all lasud. Peaaegu iga suurtükimeeskond laskis endale värskeks ühe harjaslooma. Ellujäänud kadusid vingudes kaugemale metsa.

Kummaline oli pärast seda paugutamist meie rännakukolonni vaadata: suurtükieelikuil, aga ka kokkupandud sahkadel olid siruli ilusad roosad notsud. Järgmises söögipeatuses olid kok-kadel kõik anumad suuri sealihakäntse täis. Poisid ise valisid nende hulgast, mis meeldis.

Halb aga oli see, et polnud piisavalt ei soola ega leiba. Mage värske liha hakkas kehva toiduga harjunud kõhus üsna vars-ti häälitsema ja taas teed vabadusse nõudma. Õnneks lõppes see pidu katku ajal õige varsti, sest soolata liha oli järgmiseks päevaks lootusetult haisema läinud ning me läksime tagasi igapäevasele soldatilurrile, mis taastas kiiresti ka normaalse seedimise.

14.Hommikul jõudsime mingisse alevisse, mis oli kobaras mitte

just suure jõe idakaldal. Jõest viis üle üsna uus puusild, sillast paremal oli kohe turuplats müügilaudade ja tuvisiniseks värvi-tud vineerputkadega. Turg käis täie hooga: müüdi liha, marju, seeni, aedvilja – üldse kõike, mida turul ikka müüakse.

“Kui on rahu, siis olgu,” tegi Ruudi otsuse ning koukis pük-sitaskust suupilli. Ühe hüppega oli ta voorivankri päral, viskas karabiini enda kõrvale koorma otsa, laskis jalad mõnusalt üle otsalaua rippu ning puhus suupilli läbi.

Siis jäi ta viivuks mõttesse, üle mustpruuniks päevitanud näo jooksis tuttav muigevirve. Nii, pillilugu on valitud. Üle sagiva turuplatsi kostis õige kärts viis: Ruudi mängis, kuidas kopsud võtsid. Vähe sellest. Et viisil olid ka sõnad, ei suutnud Ruudi neidki laulmata jätta. Nii kaikuski üle turusumina üks tõsise elufilosoofiaga eesti laul:

Mu elu on hukas ja sellepärast joon:mu lapsed on vargad ja naine on hoor.

Järgneb reedeses Nädalalõpus

§ 178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Tram-mil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valgel ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.

§ 179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimedal ajal või halva nähtavuse korral.

Kaugtulesid ei tohi kasu-tada, kui

1) tee valgustus tagab näh-tavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;

2) vastutulevale sõiduki-le ollakse lähemal kui 300 meetrit;

3) need hakkavad valgus-tama ees sõitvat sõidukit;

4) need võivad pimestada teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka raudtee-ülesõidukoha ees edasisõidu võimalust oodates.

Kui möödasõidu ajal ollak-se piisavalt lähedal ees lii-kuvale sõidukile, võib möö-dasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.

§ 180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ai-nult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui näh-tavus on halb.

§ 181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ai-nult asulavälisel teel, kui:

1) nähtavus on halb;2) sõidutuulest ülestõste-

tud lumi, tolm või pori hal-vendab oluliselt tulede näh-tavust tahapoole.

§ 182. Halva nähtavuse

korral või pimedal ajal val-gustamata teel seisval moo-torsõidukil ja selle haagi-sel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutule-sid.

§ 183. Asulas võib käes-oleva määruse paragrah-vis 182 nimetatud ääre- ja numbritulede asemel kasuta-da mõlema- või liiklusepool-seid seisutulesid juhul, kui

1) mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle 2 m lai;

2) mootorsõiduk on ilma haagiseta.

§ 184. Käesoleva määru-se paragrahvide 182 ja 183 nõuded ei laiene peatunud ja parkinud sõidukile, mis asub:

1) teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha;

2) väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart;

3) asulas päris sõidutee ää-res, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku;

4) õuealal. § 185. Sõiduki töötuled

võivad põleda ainult seo-ses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.

§ 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega au-torong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesole-va määruse lisa 4 kohane valgustatud autorongi-tun-nusmärk.

§ 2. (9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hä-marus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti näh-tavus on taustast eristamatu alla 300 m.

LIIKLUSEESKIRI16. peatükkTULEDE KASUTAMINE

Müüa VW Golf ´92.a

H: 22 000 kr. Tel 5676 7886

15. jaanuar 2008� Teisipäev

KA

RU

PO

EG

PU

HH

Plaadiradadel

CD Margus Kappel – Kau-nemaid vene meloodiaidPianisti Margus Kappeli poolt on sellel plaadil koos sõprade Ain Vartsi, Raul Vaigla ja Toomas Rulliga sisse mängitud 17 tuntud vene estraadi lugu. Rokkansamblitest Ruja, Kaseke ja Rock Hotell tuntud klahvpillimängija demonstreerib plaadil oma tugevamaid külgi – emotsionaalsust ja tehniliselt kõrget taset.

Kuulajale tulevad kindlasti tuttavad ette sellised lood nagu Õh-tud Moskva lähistel, Lavanda, Elu armastan sind, Vernisaž jne.

Maailmakuulsa kitarristi Francis Goya stiilis mängitud lood loovad rahuliku ja tundelise meeleolu. Plaat on meeleolu loo-miseks ja sobib eeskätt tausta loomiseks erinevatel üritustel ja vastuvõttudel.

DVD Erich Krieger – LiveLaulja ja ki-tar r i s t Er ich K r i e g e r o n kindlasti just paljude kesk-ealiste lemmik. Tema laulud on lihtsakoelised ja kaasahaara-vad ning mõel-dud peamiselt tantsuks. Sel-le tõestuseks on ka värske DVD.

Salves t ise l esineb Erich Krieger koos oma ansambli-ga legendaar-ses Sossi klu-bis. Ettekande-le tulevad pea kõik tema olu-lisemad hitid – Pistoda laul, Kui on meri hülgehall, Sõb-ra laul, Naised on hullud, Tere hommikust, Eestimaa jt.

Rahvale laulud meeldivad ja tantsupõrand on tantsijatest tul-vil. Plaat sobib niisama vaatamiseks kui ka mõne perekondli-ku ürituse läbiviimiseks. Hea muusika ja lennukas pilt loovad korraliku meeleolu.