AASTATUHANDE

ARENGUEESMÄRGID

– kui palju sa nendest tead?

Maailmahariduskeskus 2012

Aastatuhande Deklaratsioon

• Allkirjastanud 189 riiki ja ÜRO organisatsiooni aastal 2000 (sh Eesti).

• Deklaratsiooni põhjal kehtestati 8 arengueesmärki, mis tuleks saavutada aastaks 2015 (Afganistani puhul 2020).

• MDGd tõstavad esile mitmekülgse arengu vajalikkuse.

• Eesmärkide eeliseks on arusaadavus ja mõõdetavus.

Umbes kaks miljardit2,000,000,000

Viissada miljonit500,000,000

Üks Ameerika dollar ($1) on väärt u 0,76 €. Mitu inimest elab maailmas vähem kui ühe dollariga päevas?

Viiskümmend miljonit50,000,000

Umbes 1,4 miljardit1,400,000,000

Umbes 1,4 miljardit inimest – iga viies maailma elanik –elab vähem kui dollariga päevas.

800 miljonil inimesel pole piisavalt toitu.

Iga aasta sureb 6 miljonit last ning 161 miljonit kannatab pideva alatoitumise tõttu.

Eesmärk 1: likvideerida äärmine vaesus ja nälg

• Vähendada poole võrra inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas.

• Vähendada poole võrra inimeste arvu, kes elavad näljas.

Praegune olukord:

•vaesus on vähenenud, aga regioonidevaheline ebavõrdsus kasvanud;

•üleilmne majanduskriis on toonud vaeseid juurde;

•alatoitumine on suurenenud: iga neljas alla 5-aastane laps alatoidetud;

•konfliktid suurendavad vaesust ja nälga.

Üle 60,000,000(kuuskümmend miljonit)

Üle 300,000,000(kolmsada miljonit)

Vähem kui 3,000,000(kolm miljonit) Umbes 1,000,000

(üks miljon)

Mitmel lapsel maailmas pole võimalust koolis käia?

Rohkem kui 67 miljonil lapsel pole võimalust koolis käia. Sellel võib olla mitu põhjust: pole piisavalt õpetajaid või koole, lapsed elavad lähimast koolist liiga kaugel või pole vanematel raha koolivormide ja õpikute ostmiseks. Samuti peavad paljud lapsed tööl käima või jääma koju haigete pereliikmete eest hoolitsema. Ka võib koolitee ohtlik olla.

Eesmärk 2: saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus

• tagada kõigile poistele ja tüdrukutele algharidus

Praegune olukord:

•laste kooliskäimine on märgatavalt paranenud, eriti Sahara-taguses Aafrikas ja Afganistanis;

•areng on siiski liiga aeglane, et saavutada püstitatud eesmärk aastaks 2015;

•paljud puuetega lapsed jäävad siiski haridusest ilma.

½ ¼

⅔ ⅛

Tänases maailmas on umbes 800 miljonit (800,000,000) täiskasvanut kirjaoskamatud. Kui suure osa nendest moodustavad naised?

2/3 kirjaoskamatutest on naised. See tähendab et u 600,000,000 naisel pole kunagi olnud võimalust õppida lugema ja kirjutama.

Eesmärk 3: edendada soolist võrdsust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi

• tagada, et tüdrukutel oleks poistega võrdsed kooliskäimisvõimalused kõikidel haridusastmetel 2015. aastaks

Praegune olukord:

•tüdrukute kooliskäimine on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt kasvanud, ent mõned regioonid on arengus maha jäänud;

•vaese perekonna tüdrukud jäävad kõige kergemini koolist kõrvale.

Kõige vaesemates riikides sureb iga 100. laps enne oma esimest sünnipäeva. Mis nendest ei aita hoida last tervena?

ravimid mänguasjad

puhas vesitoit

Mänguasjad ei hoia last tervena. Haigeks jäädes vajavad väiksed lapsed toitu, puhast vett ja ravimeid.

Eesmärk 4: vähendada laste suremust

• vähendada 2015. aastaks 2/3 võrra vastsündinute ja alla viieaastaste laste suremust

Praegune olukord:

•laste suremus on vähenenud, aga mitte piisavalt kiiresti, et saavutada püstitatud eesmärk

Mis on teismeliste tüdrukute peaminesurma põhjus arengumaades?

AutoavariidRasedus ja sünnitamine

Narkootikumid Vägivald

Rohkem kui 300 000 naist sureb iga aasta raseduse ja sünnitamise tõttu, neist 99% arengumaades. Tervislik toitumine, puhas vesi ja regulaarsed tervisekontrollid aitavad hoida lapseootel emasid tervena.

Eesmärk 5: parandada emade tervislikku olukorda

• vähendada 2015. aastaks 3/4 võrra nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel

Praegune olukord:

•statistika kogumine on keeruline;•on küll edasiminekuid, aga need pole eesmärgini jõudmiseks piisavad.

Köhimise kaudu Sääsehammustusega

Saastunud veega Haavade kaudu

Umbes 2000 inimest sureb iga päev malaariasse. Kuidas malaaria levib?

Malaariat levitavad

sääsed ning see

haigus nõuab iga aasta

üle miljoni inimese elu.

Malaaria levikualadel

elavad pooled maailma

elanikest.

Malaaria ravimine võib

olla vaese inimese jaoks

kallis. Sel juhul aitab

pestitsiidiga töödeldud

sääsevõrk haigestumist

ennetada.

Eesmärk 6: võidelda HIVi/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega

• peatada HIVi/AIDSi levik • peatada malaaria ning teiste

haiguste levik

Praegune olukord:

•HIVi levik on stabiliseerunud,

•sääsevõrkude kasutamine on kasvanud.

Vesi on eluks hädavajalik. Kui palju inimesi maailmas ei saa kasutada puhast ja ohutut joogivett?

Umbes 100 miljonit(100,000,000)

Umbes 800 miljonit(8,000,000)

Üle 1 miljardi(1,000,000,000)

Kümme tuhat(10,000)

Rohkem kui 800 miljonil inimesel ei ole ligipääsu puhtale joogiveele. Vaesemates riikides sureb iga minut 10 inimest puhta joogivee puuduse tõttu.

Eesmärk 7: tagada loodussäästlikum keskkond

• jätkusuutlik areng on osa riigi poliitikast ja programmist; tuleb peatada keskkonna ressursside kadumine (nt bioloogilise mitmekesisuse hävimine)

• vähendada poole võrra inimeste arvu, kellel puudub ligipääs puhtale joogiveele ja sanitaartingimustele

• saavutada märkimisväärne eluolu paranemine 100 miljonile slummielanikule aastaks 2020

Millised järgmistest riikidest on pidanud lubadust kulutada riigi RKTst 0,7% ametlikuks arenguabiks?

Suurbritannia USA

Luksemburg Rootsi

Arengukoostöö• 1970. aastast on tööstusriigid lubanud anda 0,7%

riigi RKTst ametlikuks arenguabiks (ODA).

• Seni on vaid Norra (1,1%), Luksemburg (1,09%), Rootsi (0,97%), Taani (0,9%) ja Holland (0,81%) kokkuleppest kinni pidanud (2010. a seisuga).

• ELi eesmärk 2015. aastaks uute liikmesriikide jaoks on 0,33% RKTst (Eesti panus oli 2010. aastal 14,1 milj € ehk 0,1% RKTst).

Eesmärk 8: luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks

• Reformid kaubandus- ja finantssüsteemides,

• fookus kõige vähem arenenud riikidele,

• ametlik arenguabi (ODA),

• arengumaade võlaprobleemi lahendamine,

• ligipääs elementaarsetele ravimitele ja uutele tehnoloogiatele.

Mitut MDGd sa mäletad?

1–2

9

3–5

7–8

1. Likvideerida äärmine vaesus ja nälg.

2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus.

3. Edendada soolist võrdõiguslikkust ja luua naistele eneseteostusvõimalusi.

4. Vähendada laste suremust.

5. Parandada emade tervislikku olukorda.

6. Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega.

7. Tagada loodussäästlikum keskkond.

8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.

Loe/saa rohkem teada:

ÜRO aastatuhande kampaania:

http://www.un.org/millenniumgoals/

GCAP: http://www.whiteband.org/

MDG monitor: http://www.mdgmonitor.org