MATERJALID JA NENDE OMADUSED · Missugused omadused on kõige olulisemad materjalide valimisel...

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Õpilase nimi ................................................................................................................... Õpilase nimi Kuupäev ......................................................Keemia 1

Jooginõude valmistamiseks kasutatakse mitmesuguseid materjale: klaasi, paberit, metalli, portselani, plastmassi. Arutage rühmas, millised on neist materjalidest valmistatud tasside omadused.

1. Kirjuta arvamus tabelisse.

Materjal Head omadused Halvad omadusedKlaasPaberMetallPortselanPlastmass

2. Uuri välja, millest neid materjale tehakse. Kasuta erinevaid infoallikaid.

Klaas ...................................................................................................................................................................Paber ...................................................................................................................................................................Teras ...................................................................................................................................................................Portselan ..........................................................................................................................................................Plastmass .......................................................................................................................................................

3. Milliseid materjale toodetakse Eestis?.................................................................................................................................................................

4. Kus ja mida neist materjalidest Eestis toodetakse? Kirjuta tabelisse.

Materjal Ettevõtte nimi Tooted

5. Suurtel väliüritustel juuakse sageli ühekordseks kasutuseks mõeldud nõudest.

Missugustest materjalidest nõusid valmistatakse? .................................................................................................................................................................Missugused omadused on kõige olulisemad materjalide valimisel ühekordsete nõude valmistamiseks?.................................................................................................................................................................Milline neist materjalidest on kõige keskkonnasõbralikum? Miks?.................................................................................................................................................................

MATERJALID JA NENDE OMADUSED

KEELEKÜMBLUS


Sa alustad tutvumist uue valdkonnaga meid ümbritsevas looduses – ainete ja nende muundumistega. Seda valdkonda uurib teadus, mida nimetatakse keemiaks.

1. Loe läbi õpikust sissejuhatus lk 4 ja 5 ning vasta küsimustele.

1.1. Kust on pärit mõiste keemia?.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

1.2. Miks nimetati Vana-Egiptuse keemiat kokaraamatuks?.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

1.3. Millal kujunes keemia teaduseks?.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

2. Loe õpikust lk 13 ja 14.

2.1. Kirjuta esimesse tulpa pildil olevate asjade nimetused.

2.2. Teise tulpa märgi, kas asi on pärit loodusest või on valmistatud tehismaterjalist (inimese tehtud).

nimetus looduslik või tehis1. ..................................... .....................................

2. ..................................... .....................................

3. ..................................... .....................................

4. ..................................... .....................................

5. ..................................... .....................................

6. ..................................... .....................................

7. ..................................... .....................................

8. ..................................... .....................................

KEEMIA ON KÕIKJAL

KEELEKÜMBLUS


Keemia tegeleb ainetega. Sõna aine kasutame mitmes tähenduses.

1. Leia iga lause juurde sobiv joonis (kirjuta pildi number ruutu). Kui vaja, küsi nõu õpetajalt.

• Koolis õpime erinevaid õppeaineid: keemiat, ajalugu, matemaatikat.• Pannkoogi küpsetamiseks läheb tarvis mitmesuguseid aineid – jahu, soola, piima.aineid – jahu, soola, piima.aineid• Keemialaboris on reaktiivide pudelid, milles on puhtad ained: NaCl, H2SO4.

2. Millistel joonistel on kujutatud: a) puhas aine, b) ainete segu? Kirjuta vastus joonise alla.

3. Selgita mõisted.

Puhas aine koosneb .............................................................................................................................

Ainete segu koosneb ...........................................................................................................................

PUHTAD AINED, AINETE SEGUD

2. 3.1.

puhas aine ............................ ............................

............................ ............................

KEELEKÜMBLUS


Puhtal ainel on kindlad omadused, mille järgi saame teda teistest ainetest eristada. Õpi tundma olu-lisemaid omadusi.

VÄRVUS

1. Leia igale ainele õige värv. Ühenda sobivad ristkülikud noolega.

LÕHN

2. Kirjuta kolm iseloomuliku lõhnaga toiduainet ja püüa iseloomustada lõhna. (meeldiv, ebameeldiv, tugev, magus).

• sink - suitsulõhnaline

• ..............................................................................................................................................................

• ..............................................................................................................................................................

AINE OLEK

3. Kasuta õpikut lk 17 ja leia lünka õige sõna. Sõnad vali ülesande lõpus antud sõnade hulgast.

• Tahkes aines asuvad osakesed .......................................... nendevahelised sidemed on ..........

............................ . Tahkel ainel on kindel ................................. ja ................................... .

• Vedelas aines osakesed ei ole nii ....................................... seotud kui tahkes aines. Osakesed

.................................... vabamalt. Vedelal ainel ei ole kindlat ........................................ Vedel aine

võtab alati anuma ................................ .

• Gaasis asuvad osakesed .................................... . Osakesed ei ole üksteisega ..........................

................... . Gaasid täidavad kogu ..................................... .

Sõnad: tugevad, hõredalt, kuju, ruumala, lähestikku, kuju, ruumi, tugevalt, kuju, võnguvad, seotud.

AINE OMADUSED IAINE OMADUSED IAINE OMADUSED I

kuld

kollane

värvitu

hõbevalge

alumiinium valge

vesi suhkur

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Õpilase nimi ................................................................................................................... Õpilase nimi Kuupäev ......................................................

Sulamis- ja keemistemperatuur

1. Kirjuta lünka õige sõna. Sõnad vali ülesande lõpus antud sõnade hulgast. Kõiki sõnu ei saa kasutada.

Puhta aine sulamisel temperatuur ....................................................................................................

Kui kogu aine on sulanud, hakkab temperatuur ..........................................................................

Puhta aine keemisel temperatuur .....................................................................................................

Aine keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk, seda ....................... keemistemperatuur.

Sõnad: tõuseb, ei muutu, langeb, kõrgem, madalam, tõusma, langema.

3. Loe läbi ülesande teksti ja jälgi graafikut.

Elavhõbe on toatemperatuuril vedel metall.Elavhõbe sulab temperatuuril –39 0C ja keebtemperatuuril +357 0C. Elavhõbeda üleminekuttahke → vedel → gaas temperatuuri tõstmiselväljendab graafik.

Jää sulab temperatuuril 0 0C ja keeb 100 0C.

3. Loe läbi ülesande tekst ja joonista graafik.

Jääkambrist võeti tükk jääd, mille temperatuuroli –8 0C. Jääd hakati soojendama. 3 minutipärast hakkas jää sulama. 5 minuti pärast olikogu jää sulanud. Kulus 12 minutit ja vesihakkas keema. 10 minutit hiljem oli kogu vesiaurustunud.

Keemia 5

AINE OMADUSED IIAINE OMADUSED IAINE OMADUSED IIAINE OMADUSED I

KEELEKÜMBLUS


Tihedus

1. Täida lüngad õpiku lk 19 abil.

Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ........................................... ainekoguse ....................Tiheduse tähis ................................ Tiheduse põhiühik ............................, võib kasutada ka ühikuid ..................................................

2. Täida tabel. Kasuta õpiku ainete tiheduste tabelit.

Aine Tihedus (kg/dm3) Aine Tihedus (kg/dm3)parafiin 0,8 hapnikhõbe veeaur 0,8raud süsihappegaaseeter õhk 1,29vahtplast 0,1 0,92vesipetrooleum 0,8

Õpilane valas klaasi vett ja lisas sama palju petrooleumi. Mõne aja pärast oli klaasis kaks vedelikukihti.

3. Vaata joonist ja kirjuta juurde, kumb on vee- ja kumb petrooleumi kiht. Seleta, miks nii otsustasid? Millise otsuse tegi sinu paariline?

..............................................................................................................................

..............................................................................................................................

Õpilane viskas samasse klaasi hõbemündi, tüki vahtplasti ja väikesetüki küünalt (parafiin).

4. Täienda kõrvalolevat joonist. Kuhu paigutad need ained? Miks? Kuidas paigutas need ained sinu paariline?

..................................................................................................................

..................................................................................................................

AINE OMADUSED III

KEELEKÜMBLUS


Aine tihedust ρ arvutatakse valemi ρ = m:V järgi, kus m:V järgi, kus m:V m on aine mass ja V ruumala. V ruumala. VKui aine massiühik on gramm (g) ja ruumalaühik kuupsentimeeter (cm3), siis aine tiheduse ρ ühik g/cm3.

Näide. Arvuta liitiumi tihedus, kui 400grammise liitiumitüki ruumala on 800 cm3.ρ = 400:800 = 0,5 g/cm3.

1. Nataljal oli 930grammine marmoritükk, mille ruumala oli 310 cm3. Arvuta, kui suur on marmori tihedus.

2. Valeri leidis metallipuru. Ta tahtis teada, kas see metallipuru on rauapuru või mitte. Tal oli teada, et puru oli 200 cm3. Valeri kaalus metallipuru ära ja sai teada selle massi, mis oli 1560 grammi. Kas metallipuru oli rauast, kui raua tihedus ρ = 7,8 g/cm3?

3. Kui suur on 315grammise hõbeda ruumala, kui on teada hõbeda tihedus ρ = 10,5 g/cm3. Ruumala saab arvutada valemi V = V = V m:ρ järgi.

4. Arvuta 600 cm3 jäätüki, mass, kui selle ρ = 0,92 g/cm3. Massi saab arvutada valemi m = ρ·V alusel.ρ·V alusel.ρ·V

TIHEDUSEGA ARVUTUSÜLESANDEID

KEELEKÜMBLUS


Harjutamine teeb meistriks

1. Katjal oli metallkera. Ta soovis teada, millisest metallist kera on. Kost- ja tuli Katjale appi. Nad mõõtsid kera läbimõõdu ja kaalusid kera ära. Metallkera läbimõõt oli 28 mm. See kaalus 81 grammi. Millisest metallist on Katja kera: kas tinast (ρ = 7,3 g/cm3) või tsingist (ρ = 7,1 g/cm3)?

2. Arvuta 0,4 liitri etanooli mass, kui etanooli tihedus on ρ = 0,79 g/cm3.

3. Mitu tonni bensiini on ühes tsisternis, mille ruumala on 60 m3

ja bensiini tihedus on ρ = 780 kg/m3?

4. Vladimiril on koolikott, mille ruumala on 12 dm3. Kas Vladimir suudaks tõsta oma koolikotti maast üles, kui see kott oleks täidetud kullaga? Põhjenda arvutustega. Kulla tihedus ρ = 19,3 g/cm3.


KEELEKÜMBLUS


Meistriklass

1. Veoauto kandejõud on 12 tonni. Millise koorma võib veoautole laadi- da? Kas 6000 dm3 graniiti (graniidi tihedus ρ = 2,5 g/cm3) või 880 liitrit elavhõbedat (elavhõbeda tihedus ρ = 13600 kg/m3)?

2. Väidetavalt anti Archimedesele ülesanne määrata, kas kullasepa valmistatud kuningakroon on ehtne või võltsing. Archimedes mõõtis krooni ruumala ja massi ning arvutas kuningakrooni tiheduse. Ühel on praktiliselt sama tihedus kui kullal. Oletame, et kullasepal on kasutada 0,1036 dm3 wolframitükk massiga 0,2 kg ja 21 400 mg plaatina- kuup serva pikkusega 10 mm. Kulla tihedus on 19,3 g/cm3. Kummast metallist valmistatud krooni puhul ei oleks Archimedes võltsingut avastanud. Miks?


KEELEKÜMBLUS


Käitume iga päev teatud reeglite järgi: ruumi sisenedes ütleme tere ja tänavat ületame alati jalakäi-jate ülekäigurajalt.

1. Lisa loetellu veel mõni reegel, mida täidad iga päev.

• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................

Selleks, et me ei ohustaks ennast ja kaasõpilasi keemialaboris, tuleb õppida täitma ohutusnõudeid.

2. Jälgi õpetaja seletusi ja jäta meelde järgmised reeglid.

• Hoia oma töökoht puhas ja korras.

• Tööta ainult tööjuhendi järgi.

• Kemikaalide nõud peavad olema suletud.

• Ainete võtmisel aseta kork lauale tagurpidi.

• Ühtegi ainet ei tohi maitsta.

• Tahkeid aineid võta spaatli või lusikaga.

• Aine lõhnaga tutvumiseks juhi käega aurud enda suunas.

• Vedelike kuumutamisel hoia katseklaasi ava endast ja kaasõpilastest eemale.

• Piirituslamp süüta tikuga ja kustuta katte asetamisega leegile.

• Söövitava aine (hape, leelis) sattumisel nahale pese see kohe maha rohke veega.

3. Leia igale reeglile sobiv pilt. Pildi juures olev number kirjuta reegli ees olevasse ruutu.

OHUTUSNÕUDED

1.1.

22.

3. 44.

5.

6.

7.

8. 9. 10.

KEELEKÜMBLUS


1. Täida tabeli lüngad.

Joonis Nimetus ja millisestmaterjalist Milleks kasutatakse

ainete valamiseks väikse ava-ga nõusse

klaaspulk, valmistatud klaa-sist

kooniline kolb, valmistatud .........................

ainete peenestamiseks

LAHUSE VALMISTAMINE

2. Vasta küsimustele.

Kuidas kasutad tabelis on kujutatud laborinõusid, tükksuhkrut ja vett suhkruvee tegemisel? .............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Mida tegid, et suhkur lahustuks vees kiiremini? Selgita põhjuseid........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Kuidas saad veel suhkru lahustumist kiirendada?.......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Milliseid nõusid kasutad kodus suhkruvee valmistamisel?.......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


Praktiline töö

1. Määra silmaga nõu (kolvi) ruumala. V1V1V = ............... cm3.

2. Kasuta mõõtsilindrit ja määra vee abil nõu (kolvi ) ruumala. V2V2V = ............... cm3.

3. Mitu cm3 eksisid silmaga mõõtmisel? V2V2V – 2 – 2 V1V1V = ............... cm3.Vedelike väikeste ruumalade määramiseks kasutatakse mõõtpipette.

4. Kui suurt vedeliku ruumala saab sinu pipetiga mõõta? V = ............... cmV = ............... cmV 3.

5. Milline on väikseim ruumala, mida saab sinu pipetiga mõõta? V = ............... cmV = ............... cmV 3.

Harjuta pipetiga vee ruumala määramist, enne kui asud õpetaja antud vee ruumala mõõtma.

6. Mõõda pipetiga õpetaja antud vee ruumala. Lase vesi pipetist voolata tühja nummerdatud katseklaasi. Anna katseklaas veega õpetajale.

RUUMALADE MÕÕTMINE

KEELEKÜMBLUS


VII klassi loodusõpetuses tutvusid mitmesuguste nähtustega.

1. Tuleta meelde ja kirjuta lause lõpus olevale punktiirile, kas lause tähendab füüsikalist või keemilist nähtust.

Ainega toimub mitmesuguseid muutusi (muutub kuju, olek), kuid aine ise jääb samaks – on

tegemist .................................................

Aine muutub teiseks aineks, toimub keemiline reaktsioon, siis on tegemist

.................................................................

2. Millistes väljendites on tegemist füüsikalise (kirjuta punktiirile F), millistes on keemilise nähtusega (kirjuta punktiirile K).

• tahkumisel aine ruumala kasvab ....................................• ainete kokkuvalamisel muutub värv ....................................• ainete kokkuvalamisel eraldub gaas ....................................• aine muutub hõõrumisel pulbriks F• tahke aine sulab kuumutamisel ....................................• vedelike kokkuvalamisel tekib sade (vees lahustumatu aine) ....................................• aine süttib kuumutamisel põlema ....................................• kuumutamisel tekib vedeliku kohale aur F või K

3. Jaga järgmised nähtused füüsikalisteks ja keemilisteks nähtusteks.

Tiku põlemine, suhkru lahustumine vees, piima hapnemine, parafiini (küünla) sulamine, raudtraadi roostetamine, bensiini põlemine, gaasimullide teke mineraalveepudeli avamisel, talveks õue jäänud veepudeli purunemine, härmatise teke.

Füüsikalised nähtused Keemilised nähtused............................................................................. .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... .............................................................................

Keemilise reaktsiooniga kaasnevad sageli füüsikalised nähtused. Samuti võib füüsikalise nähtusega kaasneda keemiline reaktsioon. Igapäevatoimingute juures esinevad füüsikalised ja keemilised nähtused sageli koos.

4. Aruta paarilisega ja otsusta, millised nähtused esinevad koogi küpsetamisel.

FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED NÄHTUSED

KEELEKÜMBLUS


1. Kirjuta näiteid igapäevaelust, kus sinu meelest on aset leidnud keemiline reaktsioon.• piim läks hapuks

• .............................................................................................................................................................

• .............................................................................................................................................................

2. Vaatle sulle antud lahuseid. Täida tabel.

Värvus Olek Lõhn Läbipaistvus

Vasksulfaat

Naatrium-karbonaat

Väävelhape

Baariumkloriid

3. Praktiline töö.

• Vala omavahel kokku vasksulfaadi ja baariumkloriidi lahus. Mis juhtus?

.................................................................................................................................................................

• Vala omavahel kokku väävelhappe ja naatriumkarbonaadi lahus. Mis juhtus?

.................................................................................................................................................................

• Vala omavahel kokku vasksulfaadi ja naatriumkarbonaadi lahus. Mis juhtus?

.................................................................................................................................................................

Keemilised reaktsioonid võivad toimuda lisaks lahustele ka tahkete ainete vahel.

• Pane keeduklaasi veidi kaltsiumhüdroksiidi. Seejärel lisa samasse keeduklaasi veidi am-mooniumkloriidi. Sega klaaspulgaga keeduklaasis olevat segu ja nuusuta ettevaatlikult. Mis juhtus?

4. Keemilise reaktsiooni tunnused on:• ................................................................................

• ................................................................................

• ................................................................................

KEEMILISE REAKTSIOONI TINGIMUSED JA TUNNUSED

KEELEKÜMBLUS


Iga päev puutume kokku lahuste ja ainete lahustumisega. Looduslik vesi on lahus – looduslikus vees on lahustunud mitmesuguseid aineid. Tees lahustame suhkrut, et jook oleks magus; supile lisame soola, et supp maitseks paremini.

1. Kirjuta punktiirile õige väljend. Väljendid leiad ülesande lõpust.• Lahus on .............................................................................................................., milles ei ole

võimalik eristada .............................................................................................................................

• Aine, mis on teises aines jaotunud ühtlaselt, on .........................................................................

• Aine, milles on teine aine jaotunud ühtlaselt, on .......................................................................

• Lahusti on enamasti .............................................

• Vesi on hea .............................................................

Puhas aine, ühtlane segu, ebaühtlane segu, erinevaid osakesi, ühesuguseid osakesi, lahus, lahusti, lahustunud aine, tahke, vedel, gaasiline.

2. Täida tabel.

Lahus Lahusti Lahustunud aine

soolvesi

vesi suhkur

toiduäädikas

piiritus jood

piiritus lõhnaaine

viin

Erinevad ained lahustuvad erinevalt. Aine lahustuvust iseloomustab lahustuvus.

3. Lõpeta lause õige väljendiga. Vali väljend vastuste hulgast lause alt.

Aine lahustuvus näitab .....................................................................................................................

Vastused: aine kogust 100 grammis lahuses; aine suurimat kogust 100 grammis lahuses;

LAHUS JA LAHUSTUVUS I

KEELEKÜMBLUS


Selleks, et lahustest ja lahustuvusest paremini aru saada, tee kodus katsed.

Katsevahendid: kaks klaasi (ühesugused), vesi (kasuta kraanivett), keedusool, peensuhkur, tükksuhkur, teelusikas, supilusikas.

Katse nr 1. Ainete lahustumine vees.

Vala kahte klaasi pool klaasi külma vett. Lisa ühte klaasi teelusikatäis soola ja teise teelusi-katäis peensuhkrut. Sega lahuseid.

Vasta küsimustele.

• Kas mõlemad ained lahustusid täielikult? ..................................................................................

• Kumb aine lahustub vees paremini? ...........................................................................................

• Miks oli vaja lahuseid segada? .....................................................................................................

Katse nr 2. Tahke aine peenestamise mõju lahustumisele.

Vala kahte klaasi pool klaasi külma vett. Ühte klaasi pane teelusikatäis peensuhkrut ja teise üks suhkrutükk. Sega lahuseid.

Vasta küsimustele.

• Kummas klaasis lahustus suhkur kiiremini? .............................................................................

• Kuidas mõjutab tahke aine peenestamine lahustumist? ..........................................................

Katse nr 3. Temperatuuri mõju ainete lahustumisele.

Vala ühte klaasi pool klaasi külma ja teise pool klaasi kuuma vett. Lisa mõlemasse klaasi supilusikatäis suhkrut. Sega lahuseid.

Vasta küsimustele.

• Kas külma veega klaasis lahustus kogu suhkur? ......................................................................

• Kas kuuma veega klaasis lahustus kogu suhkur? ....................................................................

• Kuidas mõjutab temperatuur ainete lahustumist? ...................................................................

Järgmisel tunnil arutage, kas kõikidel õpilastel olid samad tulemused.Kas olid?

LAHUS JA LAHUSTUVUS II

KEELEKÜMBLUS


Inimene hindab aineid nende omaduste järgi. Suhkrut kasutame selle pärast, et see on magus ja klaasi paneme akna ette, sest see paistab läbi. Ainete omaduste tundmisest võib palju kasu olla.

KUIDAS LAHUTADA SEGU I

1. Arutle paarilisega ja kirjuta. Omadusi võid valida siit: gaasiline, vedel, tahke, värvitu, valge, kollane, pruun, raske, kerge.

Rauapuru................................................................................................................................Liiv ..........................................................................................................................................Keedusool ..............................................................................................................................Toiduõli....................................................................................................................................Vesi ........................................................................................................................................Kriidipulber .............................................................................................................................

2. Kirjuta ainete paari taha nende lahutamiseks sobiv võte.

Võte vali siit: aurustamine, setitamine ja nõrutamine, magnetiga eraldamine, veega segamine, filt-reerimine, jaotuslehtriga eraldamine, destilleerimine.

Keedusool ja vesi – ............................................................................................................................. Toiduõli ja vesi – ................................................................................................................................. Liiv ja vesi – ......................................................................................................................................... Keedusool ja kriidipulber – lahustamine vees, filtreerimine ja aurutamine.Rauapuru ja liiv – ................................................................................................................................Liiv ja keedusool – ........................................................................................................................................

3. Ühenda joonega õiged paarid.

Segude lahutamise aluseks on ainete omaduste erinevused. Milline võte sobib järgmiste ainete eraldamiseks?

Destilleerimine tahked ained, millel on erineva suurusega osakesedFiltreerimine raksed tahked osakesed, mis ei ole lahustunud, ja vedelikFiltreerimine raksed tahked osakesed, mis ei ole lahustunud, ja vedelikSetitamine ja nõrutamine vedelikus lahustunud tahke aine ja vedelikSetitamine ja nõrutamine vedelikus lahustunud tahke aine ja vedelikSõelumine kaks teineteises mittelahustuvat vedelikku Sõelumine kaks teineteises mittelahustuvat vedelikku Aurutamine rauapuru teiste tahkete ainete segus Aurutamine rauapuru teiste tahkete ainete segus Jaotamine jaotuslehtriga lahustuv tahke aine ja lahustumatu tahke aineJaotamine jaotuslehtriga lahustuv tahke aine ja lahustumatu tahke aineEraldamine magnetiga väiksed tahked osakesed, mis ei ole lahustunud, ja vedelikEraldamine magnetiga väiksed tahked osakesed, mis ei ole lahustunud, ja vedelikEraldamine magnetiga väiksed tahked osakesed, mis ei ole lahustunud, ja vedelikEraldamine magnetiga väiksed tahked osakesed, mis ei ole lahustunud, ja vedelikLahustamine ja aurutamine kaks teineteises lahustunud vedelikku

KEELEKÜMBLUS


Katsevahendid: 2 keeduklaasi, lehter, lusikas, filterpaber, kell, liiv, vesi, kriidipulber.

1. Uuri, millised eelised ja puudused on setitamisel ja nõrutamisel võrreldes filtreerimisega.

• Vala keeduklaasi 100 cm3 vett ja sega sinna lusikatäis liiva. Mõõda kellaga aeg, mis ku-lub liiva settimiseks nõu põhja. Vala ettevaatlikult vesi sademe pealt teise keeduklaasi.Tulemus kirjuta tabelisse.

• Vala keeduklaasi 100 cm3 vett ja sega sinna lusikatäis kriidipulbrit. Mõõda kellaga aeg, mis kulub kriidipulbri settimiseks nõu põhja. Vala ettevaatlikult vesi sademe pealt teise keeduklaasi. Tulemus kirjuta tabelisse.

• Vala keeduklaasi 100 cm3 vett ja sega sinna lusikatäis liiva. Voldi filter ja pane lehtris-se. Vala vedelikku filtrile. Mõõda kellaga aeg, mis kulub kogu vedeliku filtreerimiseks.Tulemus kirjuta tabelisse.

• Vala keeduklaasi 100 cm3 vett ja sega sinna lusikatäis kriidipulbrit. Voldi filter ja pane lehtrisse. Vala vedelikku filtrile. Mõõda kellaga aeg, mis kulub kogu vedeliku filtreerimiseks. Tulemus kirjuta tabelisse.

2. Vaatluste ja mõõtmiste tulemuste tabel.

Aeg Vee puhtusLiiva ja vee setitamineLiiva ja kriidipulbri setitamineLiiva ja vee filtreerimineLiiva ja kriidipulbri filtreerimine

3. Vasta küsimustele.

Kumma segu settimine võttis kauem aega? Miks?.................................................................................................................................................................Kumma segu setitamisega lahutamisel said puhtama vedeliku? Miks?.................................................................................................................................................................Kumb meetod sobis paremini liiva ja vee lahutamiseks? Miks?.................................................................................................................................................................Kumb meetod sobis paremini kriidipulbri ja vee lahutamiseks? Miks?.................................................................................................................................................................

4. Järeldused.

Setitamine sobib paremini ................................................................................................................,sest .........................................................................................................................................................Filtreerimine sobib paremini ............................................................................................................,sest .........................................................................................................................................................

KUIDAS LAHUTADA SEGU II

KEELEKÜMBLUS


Sul on lusikatäis rauapuru, keedusoola ja liiva segu. Kuidas saaksid neid üksteisest eraldada? Koosta tegevusplaan. .........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Milliseid katsevahendeid sa segu lahutamiseks vajad? Pane kirja vahendid koos selgitus-tega (kui suur ja mitu)...........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Näita õpetajale oma segu lahutamise plaani ja küsi temalt vajalikud katsevahendid.Kas sinu plaan vastab sellele siin? Täida lüngad. Valikud: rauapuru, sool, sool, soola, sool-vee, liiv, liiv, liiva, vee, vees, aurutades, nõrutan.

Ainult .................................. tõmbub magneti külge. Segusse jäävad alles ............................. ja .............................. Nende eraldamiseks sobib ....................... lisamine, sest ............................. lahustub ja .................... ei lahustu ...................... .......................... nüüd..................... pealt ära ............................ .............. saan veest kätte ...............................

I etapp eraldamine magnetiga II etapp .............................................................III etapp ........................................................... IV etapp ............................................................

Pane täpselt kirja, mida tegid ja kuidas see sul õnnestus.

I etapp ...............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................II etapp .............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................III etapp ...........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................IV etapp valasin vedeliku portselankaussi ja kuumutasin põletiga. Vesi aurustus. Nõusse jäi sool. Aurustumine kestis kaua.

Anna sõbrale soovitusi, et temal sama segu lahutamine õnnestuks..................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

KUIDAS LAHUTADA SEGU III

KEELEKÜMBLUS


Lahuse protsendiline sisaldus näitab, kui palju on lahustunud ainet 100 grammis lahuses.

1. Maria segas 300 g suhkrut 1700 g vees. Mitme protsendilise suhkru- lahuse sai Maria?

2. Isa valas 5 kg keedusoolale 20 kg vett. Mitme protsendiliselise keedusoola lahuse isa sai?

3. Haavade puhastamiseks võib kasutada 1%-list joodilahust piirituses. Mitu grammi joodi tuleb lahustada piirituses, et saada 50 g 1%-list joodilahust?

4. Leena peab tegema 500 g 6%-list soodalahust. Mitu grammi soodat ja vett peab Leena võtma soodalahuse valmistamiseks?

5. Mitu liitrit vett on 800 g 30%-lises lämmastikhappe lahuses?

LAHUSTE ÜLESANDEID

KEELEKÜMBLUS



1. Aleksander ja Volodja tahtsid teha 25%-list suhkrusiirupit. Nad võtsid 250 grammi suhkrut ja segasid selle 0,8 kilogrammi veega. Kas lapsed said soovitud suhkrusiirupi või mitte? Põhjenda arvutustega.

2. Mitu grammi 10%-list sidrunhappelahust saab valmistada 200 grammi sidrunhappe lahustamisel vees?

3. Mitu grammi vett ja mitu grammi soola tuleb võtta, et saada 850 grammi 45%-list soolalahust?

4. Ühes kilogrammis merevees on keskmiselt 35 g soolasid. Mitu kilogrammi merevett tuleb aurutada, et saada 0,21 kg meresoolasid?

5. Joodilahuse valmistamiseks lahustati 500 mg joodi 0,95 g piirituses. Mitu grammi joodilahust saadi piirituses? Mitme protsendiline on saadud lahus?

LAHUSTE ÜLESANDEID II

KEELEKÜMBLUS


1. Aine lahustuvus on 109 g/100 g vees. Kui palju ainet saab lahustada 500 g vees?

2. Sooda lahustuvus on 21,8 g/100 g vees. Mitu grammi vett tuleb lisada 65,4 g soodale, et saada küllastunud lahus?

3. 95 g soolale lisati 150 g vett. Kas sool lahustus täielikult, kui soola lahustuvus on 74,5 g/100 g vees?

4. Aine lahustuvus on 19,2 g/100 g vees. 400grammile veele lisati 49 g ainet. Kas saadi küllastunud või küllastumata lahus? Põhjenda arvutustega.

LAHUSTUVUSE ÜLESANDEID

KEELEKÜMBLUS


Meistriklass

1. Lahenda ülesanded.

1. Vitali vanaisa tahab õunapuid pritsida 5%-lise vasksulfaadi lahusega. Mitu grammi vasksulfaati peab Vitali lahustama 30 kilogrammis vees, et saada 5%-line lahus?

2. Naatriumkloriidi lahustuvus on 35,9 g/100g vees. Mitme protsendiline on küllastunud naatriumkloriidilahus sellel temperatuuril?

3. Küllastunud kaaliumnitraadi lahus on 24 %-line. Mitu grammi soola saab lahustada 700 g vees? Milline on kaaliumnitraadi lahustuvus sellel temperatuuril?

LAHUSTE JA LAHUSTUVUSE ÜLESANDEID

KEELEKÜMBLUS


VII klassi loodusõpetuses õppisid aatomi ehitust. Tuleta meelde kõik, mida tead aatomist.

1. Kirjuta igasse ringi üks aatomit iseloomustav sõna või mõiste.

Kas said kõik ringid täis? Kui ei, siis võta õpik ja loe läbi lk 41–45. Nüüd võta teist värvi kirjutusvahend ja kirjuta, mida õpikust veel teada said. Kui veel on mõni ring tühi, arutle paarilisega ja küsi nõu õpetajalt.

2. Kordamiseks ja kinnistamiseks ühenda joonega õiged paarid.

aatom tähis on e- , laeng on –1 ja mass on ≈ 0,0005 amü

prooton prootonite arv + neutronite arv

elektron tähis on p+, laeng on +1 ja mass on 1 amü

neutron koosneb tuumast ja elektronkattest

tuumalaeng on võrdne prootonite arvuga

massiarv tähis on n0, laeng on 0 ja mass on 1 amü

Keemia 24

AATOMI EHITUS

Aatom

KEELEKÜMBLUS


1. Kirjuta lünka õige vastus.

Keemiline element on .........................................................................................................................

Vastused: • kindla massiarvuga aatomite liik; • kindla tuumalaenguga aatomite liik; • ühesuguse prootonite ja neutronite arvuga aatomite liik; • ühesuguse prootonite arvuga aatomite liik.

Ainete tähistamiseks on varasematel aegadel kasutatud mitmesuguseid tähiseid. Alkeemiast pärit sümbolid olid käibel veel 18. sajandil.

2. Joonista ruutu 18. sajandil kasutusel olnud tähistused.KULD VASK ELAVHÕBE RAUD HÕBE TINA

Keemiliste elementide nüüdisaegse tähistuse võttis kasutusele rootsi keemik. Kirjuta punk-tiirile keemiku nimi. ......................................................

3. Täida tabel õpikut ja elementide perioodilisuse süsteemi kasutamata.

Nimetus Sümbol Nimetus Sümbol Nimetus Sümbolhapnik Al Ckaltsium kaalium S

Au He kroomH vask tsinkNa Sn magneesium

fosfor lämmastik Agkloor elavhõbe Fe

Kas oskasid kõik lahtrid ära täita?

4. Vahetage paarilisega lehed. Kontrolli paarilise tööd elementide perioodilisuse tabeli abil.

Keemia 25

KEEMILINE ELEMENT

KEELEKÜMBLUS


Tänapäeval kasutuses olevale elementide perioodilisuse süsteemile pani aluse vene keemik Dmitri Mendelejev.

1. Vali lünka õige vastus.

Mendelejev reastas elemendid ..........................................................................................................

Vastused: • tähestiku järgi; • aatommassi kasvu järgi; • aatomi suuruse järgi; • aatomi tuumalaengu järgi.

2. Perioodilisus tabel.

Värvi roheliseks kõik 4. perioodi elemendid. Värvi siniseks kõik 2. rühma elemendid. Värvi punaseks hapniku lahter perioodilisustabelis.

3. Kirjuta ristkülikusse sobivad väljendid.

Sõnad: elektronide arv, järjenumber, elemendi nimetus, prootonite arv, elemendi sümbol, aatommass, tuuma laeng, Z, neutronite arv + prootonite arv, Ar.

Keemia 26

KEEMILISTE ELEMENTIDE PERIOODILISUSE SÜSTEEM

KEELEKÜMBLUS


Elementide perioodilisustabelit tundes saame iga elemendi kohta palju infot.

1. Õpi tundma ja kasutama elementide perioodilisustabelit.

2. Lõpeta laused. Vali lausete lõpud ülesande alt.

Aatomi number on võrdne ....................................................., on võrdne ......................................

................., on võrdne .......................................................... ja nimetatakse sageli ..........................

............................................................................................................................

Perioodi number on võrdne .............................................................................................................

Rühma number on võrdne ................................................................................................................

• elektronkihtide arvuga aatomis; • prootonite arvuga; • järjenumbriks;• väliskihi elektronide arvuga; • tuumalaenguga; • elektronide arvuga.

3. Täida tabel. Kasuta elementide perioodilisuse süsteemi.

Element Aatomi number

Perioodi-number

Rühma-number

Elektronide arv

Elektron-kihtide arv

Elektronidearv väliskihil

Mg 12 3 IIA 12 3 2SCl

61114

3 IIIA2 VIIA

120

3 52 5

4. Koosta järgmiste elementide elektronskeem.

Na: +11| 2) 8) 1) P: +15 | ) ) )

F: +9 ........................................................... Be ....................................................................

O ................................................................ Br ....................................................................

H ................................................................ Ar ....................................................................

AATOMI EHITUSE JA ELEMENTIDE PERIOODILISUSTABELI VAHELINE SEOS

KEELEKÜMBLUS


1. Vali õige sõna. Vale sõna tõmba maha.

Aatom on neutraalne, laenguga osake. Aatom on püsiv, kui välisel elektronkihil on 2 elektroni, 6 elektroni, 8 elektroni. Väärisgaaside aatomite välisel elektronkihil on 2 elektroni, 6 elektroni, 8 elektroni. Seetõttu on väärisgaaside aatomid väga püsivad, ebapüsivad. Keemilistes reaktsioonides aatomid liidavad ja loovutavad elektrone, et saavutada väärisgaasile sarnast elektronkatet. Kui aatom liidab elektrone, omandab ta positiivne, negatiivne laengu, tekkinud ioon on anioon, katioon.

Kontrolli tehtut klassiga.

2. Seleta ioonide teket.

Näide: aatom Ioon

Mg: +12| 2) 8) 2) Mg – 2e → Mg2+ Mg2+: 12| 2) 8)Tuumalaeng 12 Tuumalaeng 12Elektrone 12 Elektrone 10Aatomi laeng 0 Iooni laeng +2

F: +9 ......................... F ........................... F- ..............................Tuumalaeng .......... Tuumalaeng ..........Elektrone .......... Elektrone ..........Aatomi laeng .......... Iooni laeng ..........

K ............................... .............................. ..................................Tuumalaeng .......... Tuumalaeng ..........Elektrone .......... Elektrone ..........Aatomi laeng .......... Iooni laeng ..........

S ............................... .............................. ..................................Tuumalaeng .......... Tuumalaeng ..........Elektrone .......... Elektrone ..........Aatomi laeng .......... Iooni laeng ..........

P ............................... .............................. ..................................Tuumalaeng .......... Tuumalaeng ..........Elektrone .......... Elektrone ..........Aatomi laeng .......... Iooni laeng ..........

Sr .............................. .............................. ..................................Tuumalaeng .......... Tuumalaeng ..........Elektrone .......... Elektrone ..........Aatomi laeng .......... Iooni laeng ..........

IOON – LAENGUGA OSAKE

KEELEKÜMBLUS


1. Täida tabel õigete väidetega.

Väited:

• prootoneid ja elektrone on võrdselt;

• on püsiv osake;

• on laenguga osake;

• välisel elektronkihil on 1–8 elektroni;

• on neutraalne osake;

• prootonite ja elektronide arv ei ole võrdne;

• on ebapüsiv osake;

• välisel elektronkihil on enamasti 8 elektroni.

Aatom Ioon

2. Kaks kasti jäi tühjaks. Lisa sobivad omadused.

AATOMI JA IOONI ERINEVUS

KEELEKÜMBLUS


Lahenda ristsõna.

1. Aatomit iseloomustav suurus, on võrdne prootonite ja neutronite arvuga2. + laenguga ioon3. Laenguta tuumaosake4. Üliväike aineosake6. Kui aatomi välisel elektronkihil on 8 elektroni, siis on elektron ..................7. Aatomi ruumiosa, mis tekib elektroni äärmiselt kiirel liikumisel ümber tuuma8. Täht aatominumbriga 3 elemendi sümbolist9. “ ................................ on – kord.” O. Luts, “Suvi”10. Horisontaalne rida elementide perioodilisuses süsteemis11. Aatomit iseloomustav suurus, võrdne prootonite arvuga12. Osake, mis tekib, kui aatom liidab või loovutab elektrone13. Vertikaalne rida elementide perioodilisuses süsteemis14. Laenguga tuumaosake15. Osake, mis tiirleb ümber tuuma16. Vene keemiku perekonnanimi, kes pani aluse elementide perioodilisuse süsteemile

Kui lahendasid õigesti, said tumedalt märgitud reas toreda lause aatomi kohta.

KORDAMINE – AATOM, IOON, PERIOODILISUSTABEL

KEELEKÜMBLUS


1. Millised väited on õiged, millised valed. Märgi ruutu kas + või – .

Looduslikud protsessid kulgevad energia vähenemise suunas.

Ülesvisatud kivi ei kuku maa peale tagasi.

Lihtainete molekulid sisaldavad ainult ühe keemilise elemendi aatomeid.

Aatom koosneb molekulidest.

Molekuli koostist väljendab molekulvalem.

Indeks näitab aatomite arvu molekulis.

O2 on liitaine.

2. Koosta molekulvalem järgmistele ainetele. Kui aine koosneb:

2 lämmastiku aatomist N2

8 väävli aatomist ..................................................................................................................................2 vesiniku ja 1 hapniku aatomist H2O 1 vesiniku ja 1 kloori aatomist ...........................................................................................................1 naatriumi, 1 vesiniku ja 1 hapniku aatomist ................................................................................1 süsiniku ja 2 hapniku aatomist ......................................................................................................2 vesiniku, 1 väävli ja 3 hapniku aatomist ......................................................................................1 kaltsiumi, 1 süsiniku ja 3 hapniku aatomist .................................................................................2 lämmastiku ja 5 hapniku aatomist ................................................................................................3 süsiniku ja 8 vesiniku aatomist ......................................................................................................6 süsiniku, 12 vesiniku ja 6 hapniku aatomist ................................................................................

3. Kirjuta, millistest aatomitest koosneb molekul.

SO2 1 väävli ja 2 hapniku aatomitC2H6 .........................................................................................................................................NH3 .........................................................................................................................................FeCl3 .........................................................................................................................................CaO .........................................................................................................................................K2SO .........................................................................................................................................Ca(OH)2 .........................................................................................................................................Na3PO4 .........................................................................................................................................

Keemia 31

MOLEKULVALEM

KEELEKÜMBLUS


1. Lõpeta laused. Lõpp vali lõigust „Vastused“.

Püsiva elektronkatte saamiseks aatomid .........................................................................................Iooniline side tekib ..............................................................................................................................Iooniline side esineb ............................................................................................................................Liidetud ja loovutatud elektronide arv ............................................................................................Ioonilise sidemega ained on ..............................................................................................................

Vastused: kristallilised, erinimeliselt laetud ioonide tõmbumisel, liidavad või loovutavad elektrone, on võrdne, aktiivsete metallide katioonide ja aktiivste mittemetallide anioonide vahel.

2. Koosta kaaliumi ja kloori aatomi elektronskeem.

K: .............................................. Cl: ............................................Kaaliumi aatomi välisel elektronkihil Kloori aatomi välisel elektronkihilon 1 elektron, mille aatom loovutab on 7 elektroni. Püsiva elektronkatte keemilises reaktsioonis. Tekib ioon. saamiseks on kloori aatomil vaja K - 1e → K+ liita 1 elektron. Cl + 1e → Cl-

Kaaliumi aatom loovutab oma väliskihi elektroni kloori aatomile.

K + Cl → K+ + Cl-

Proovi ise teha, kui aatomiteks on:

Ca: ........................................................................ S: ........................................................................Ca - .......... e → ......................... S + .......... e → .........................

Ca + S → .........................

Na: ........................................................................ S: ........................................................................Na - .......... e → ......................... S + .......... e → ......................... 2Na + S → .......................

Mg: ........................................................................ F: .................................................................................................................... ............................................

............................................

Al: ......................................................................... O: .................................................................................................................... ............................................

............................................

IOONILINE SIDE

KEELEKÜMBLUS


1. Koosta fluoori molekuli (F2) tekke skeem.

2. Joonista antud planetaarsele mudelile välise elektronkihi elektronid ja näita ühise elektronpaari tekket.

3. Koosta HF molekuli tekke skeem.

4. Koosta ammoniaagi (NH3) molekuli tekke skeem.

5. Tõmba vale sõna maha.

Molekulis esineb aatomite vahel iooniline, kovalentne side. Kovalentne side tekib ühise elektroni, elektronpaari moodustumisel. Kovalentne side esineb metalliliste, mittemetalliliste elementide aatomite vahel.

6. Kirjuta ainete valemid õigesse ritta.

H2S O2 KCl MgO H2 H2O Al2O3 NH3 K2S C2H4 LiBr NO2

Iooniline side: .......................................................................................................................................

Kovalentne side: ..................................................................................................................................

KOVALENTNE SIDE

KEELEKÜMBLUS


1. Leia tabelist elementide aatommassid.

Ar (K) = r (K) = r 39 amü Ar (Al) =r (Al) =r 27 amü

Ar (S) =r (S) =r ........................................................ Ar (Li) =r (Li) =r ........................................................

Ar (Ba) =r (Ba) =r ........................................................ Ar (C) =r (C) =r ........................................................

Ar (O) =r (O) =r ........................................................ Ar (N) =r (N) =r ........................................................

Ar (Ar) =r (Ar) =r ........................................................ Ar (I) =r (I) =r ........................................................

Ar (Fe) =r (Fe) =r ........................................................ Ar (Zn) =r (Zn) =r ........................................................

Molekulmassi arvutamiseks liidame molekuli koostises olevate elementide aatommassid.

2. Vaata näidet ja arvuta.

Mr (HF) = 1 + 19 = 20 amür (HF) = 1 + 19 = 20 amür

Mr (CaO) = 40 + 16 = ...........................................................................................................................r (CaO) = 40 + 16 = ...........................................................................................................................r

Mr (CO) = ..............................................................................................................................................r (CO) = ..............................................................................................................................................r

Mr (CaS) = .............................................................................................................................................

Mr (NaOH) = ........................................................................................................................................r (NaOH) = ........................................................................................................................................r

Mr (KOH) = ..........................................................................................................................................

Mr (Hr (Hr 2O) = 1· 2 + 16 = 18 amü

Mr (SOr (SOr 2) = 32 + 16· 2 = ........................................................................................................................

Mr (Kr (Kr 2S) = ..............................................................................................................................................

Mr (Pr (Pr 2O5) = ............................................................................................................................................

Mr (NaNOr (NaNOr 3) = .......................................................................................................................................

Mr (Hr (Hr 2SO4) = .........................................................................................................................................

Mr (Kr (Kr 2CO3) = .........................................................................................................................................

AATOMMASS JA MOLEKULMASS I

KEELEKÜMBLUS


1. Arvuta järgmiste ainete molekulmassid. Tee seda näite järgi.

NO Mr (NO) = 14 + 16 = 30 amür (NO) = 14 + 16 = 30 amür

BaCl2 .........................................................................................................................................

Al2O3 .........................................................................................................................................

NH3 .........................................................................................................................................

CaCO3 .........................................................................................................................................

LiNO2 .........................................................................................................................................

C6H12O6 .........................................................................................................................................

AlPO4 .........................................................................................................................................

MgSiO3 .........................................................................................................................................

P4O10 .........................................................................................................................................

2. Vaata näidet ja arvuta ainete molekulmass.

Mr [Ca(OH)r [Ca(OH)r 2] = 40 + (1 + 16 ) · 2 = 74 amü

Mr [Zn(NOr [Zn(NOr 3)2] = 65 + (14 + 16·3 )·2 = ...............................................................................................

Mr [Al(OH)r [Al(OH)r 3] = ...................................................................................................................................

Mr [Ba(NOr [Ba(NOr 3)2] = ...................................................................................................................................

Mr [Cr(OH)r [Cr(OH)r 3] = ...................................................................................................................................

Mr [Fer [Fer 2(SO4)3] = ...................................................................................................................................

3. Kirjuta õigesti. Arvuta molekulmassid

Ca(H2PO4)2 .........................................................................................................................................

(NH4)2CO3 .........................................................................................................................................

Ca(ClO)2 .........................................................................................................................................

AATOMMASS JA MOLEKULMASS II

KEELEKÜMBLUS


Kui töölehe “Aatommass ja molekulmass II” ülesanded raskusi ei valmistanud, proovi lahenda järg-misi ülesandeid.

1. Arvuta antud ainete molekulmass.

2. Reasta ained molekulmassi kasvu järgi.

HBr CaCl2 NH3 MgCl2 RbF

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

Kõige väiksem .......................................................................................................... kõige suurem

3. Mitu korda erinevad antud ainete molekulmassid.

N2 ja Cl2 Mr(N2) = 2 · 14 = 28 (amü) Mr(Cl2) 71 = = 2,5 Mr(Cl2) = 2 · 35,5 = 71 (amü) Mr(N2) 28

Kloori molekul on 2,5 korda raskem

H2O ja H2S ........................................................ .........................................................

NH3 ja SO3 ......................................................... .........................................................

4. Arvuta antud osakeste kogumass.

Kaks raua aatomit 2Fe Ar(Fe) = 56 2 · 56 = 112

Kolm vee molekuli 3H2O Mr(H2O) = ........................ 3· ................................................

Seitse süsihappegaasi molekuli Mr(CO2) = ........................ .....................................................

AATOMMASS JA MOLEKULMASS III

= = 2,5 = = 2,5

KEELEKÜMBLUS


1. Punktiirile kirjuta kaks sobivat lihtaine valemit. • on vedelad ained ..............................................................................................................................• on tahked kristalsed ained ............................................................................................................. • on gaasilised ained ..........................................................................................................................• juhivad elektrit• asuvad elementide perioodilisustabeli parempoolses ülemises osas• asuvad elementide perioodilisustabeli vasakpoolses osas• esinevad üksikaatomitena ..............................................................................................................• esinevad kaheaatomiliste molekulidena ......................................................................................• esinevad tahkete kristallidena

2. Täida mõisteskeem. Leia igasse ristkülikusse sobiv seletus. Jälgi noolte suunda. Võid kasutada ülesannet 1.

3. Tõmba lihtainete valemitele joon alla.

H2 CO2 K KOH O2 SO3 NH3 Fe O3 Na2O NaCl

Al He H2O S Ar H2SO4 H2S MgO C N2 CH4 F2

LIHTAINED

Metallid Mittemetallid

Keemia 37

LIHTAINE

KEELEKÜMBLUS


1. Leia tekstist kuus viga ja paranda need. Valele sõnale tõmba kriips peale ja kirjuta õige sõna asemele.

Liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest. Tänapäeval tuntakse miljoneid lihtai-

neid. Liitained võivad esineda molekulide ja kristallidena. Liitained võivad koosneda kahe,

kolme, nelja või veel rohkema elemendi molekulidest. Liitaine koostist väljendatakse vale-

miga. Indeks kirjutatakse elemendi sümboli ette. Indeks näitab molekulide arvu aatomis.

Kristalsetes ainetes näitab indeks molekulide või ioonide suhet kristallis.

2. Jaga ained lihtaineteks ja liitaineteks.

CO2 O2 K2O N2 Ca CH4 P2O5 O3 Cl2 He CaCO3

FeS P Zn S SO2 C2H4 C2H5OH NaCl HCl NO2 Fe

Lihtained on: ...............................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

Liitained on: ...............................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

Igapäevaelus puutume kokku paljude ainetega.

3. Leia õpikust lk 80 igale ainele valem ja kirjuta punktiirile.

• suhkur ..................................................

• keedusool ............................................

• vesi ........................................................

• paekivi ..................................................

• etanool (piiritus) ..................................

LIITAINED

KEELEKÜMBLUS


1. Lõpeta lause. Vali väljend lause alt.

Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, milles ...............................................................................................

.................................................................................................................................................................

• kahe aine osakesed vahetavad oma kohad; • kahe aine osakeste liitumisel tekib uus aine; • aine jaguneb kaheks osakeseks; • kaks ainet moodustavad kaks uut ainet.

2. Millised antud reaktsioonidest on ühinemisreaktsioonid. Ühinemis- reaktsiooni korral märgi ruutu +.

2CO + O2 = 2CO2

Na2O + H2O = 2NaOH

2Ca + O2 = 2CaO

2C + 3H2 = C2H6

Fe2O3 + 2Al = 2Fe + Al2O3

2H2O = 2H2 + O2

CaCO3 = CaO + CO2

4Fe + 3Cl2 = 2Fe2Cl3

4Al + 3O2 = 2Al2O3

2H2 + O2 = 2H2O

Cu(OH)2 = CuO + H2O

C2H2 + 2H2 = C2H6

NH4Cl = NH3 + HCl

C + O2 = CO2

ÜHINEMISREAKTSIOON

KEELEKÜMBLUS


1. Liitaine protsendilise koostise arvutamine.

1% on1

tervikust100

Näide 1.

Arvuta elementide protsendiline sisaldus süsihappegaasis (CO2).

1. Arvuta aine molekulmass.

Mr(CO2) = 12 + 16·2 = 44 (amü)

2. Arvuta elemendi protsendiline sisaldus. See tähendab, leiame mitu protsenti moodustab elemendi massiosa aine molekulmassist.

elemendi protsendiline sisaldus =elemendi massiosa

·100%aine molekulmass

C(%) =12

·100% = 27%14

O(%) =16·2·2·

·100% = 73%44

3. Kontrollime

27% + 73% = 100%

Näide 2.

1. Arvuta elementide protsendiline sisaldus vääveltrioksiidis (SO3).

Mr (SO3) = 32 + 16· 3 = .........................................................................................................................

S(%) =32

·100% = ................

O(%) = ...................................................................................................................................................

2. Arvuta elementide protsendiline sisaldus Na2S. Kas oskad nüüd ise lahendada?

ARVUTUSED LIITAINE VALEMI PÕHJAL I

KEELEKÜMBLUS


Elemendi protsendilist sisaldust võib arvutada ka võrde abil.

1. Arvuta liiva (SiO2) protsendiline koostis.

1.1. Arvuta molekulmass.

Mr (SiO2) = 28 + 16 · 2 = 60 (amü)

1.2. Koosta võrre.

Si massiosa osa protsent ______________________ = ________________________________terviku mass terviku protsent

28 x ____ = ______60 100

1.3. Võta ristkorrutis ja avalda x.

28 · 100 = 60 · x 28 · 100 x = ______________ = 47% on räni 60

1.4. Arvuta hapniku %.

32 – x%60 – 100%

32 · 100 x = ______________ = 53% on hapnikku 60

Raud moodustab kolm oksiidi: FeO, Fe2O3 , Fe3O4.

2. Raud moodustab kolm oksiidi: FeO, Fe2O3 , Fe3O4. Arvuta kõikides ok- siidides raua protsendiline sisaldus. Milline oksiid sisaldab kõige rohkem rauda? Kõige rohkem rauda on .........................................................

3. Arvuta fosfori protsendiline sisaldus Ca3(PO4)2.

ARVUTUSED LIITAINE VALEMI PÕHJAL II

KEELEKÜMBLUS


1. Lõpeta lause. Lõpud leiad valikust.

Valikud: vasakule, paremale, aatomite arvu molekulis, molekulide arvu, ühepalju, tasakaalus, valemi ette.

Indeks näitab ........................................................................................................................................

Kordaja kirjutatakse ............................................................................................................................

Kordaja näitab ......................................................................................................................................

Lähteained kirjutatakse võrrandis ....................................................................................................

Reaktsiooni saadused kirjutatakse võrrandis .................................................................................

Võrrand peab olema ...........................................................................................................................

Iga elemendi aatomeid peab olema võrrandi mõlemal poolel ....................................................

2. Täida tabel.

Kuidas tähistatakse Mida tähistatakse2H kaks vesiniku aatomit3H2 kolm vesiniku molekuli5O2

2NH3

kuus süsihappegaasi molekulikolm raua aatomit

2Alkaks lämmastiku molekuli

4NOseitse vee molekuli

3. Kirjuta punktiirile, mitu elemendi aatomit on.

Näide: H2Näide: H2Näide: H O koosneb ühest vesiniku aatomist ja kahest hapniku aatomist (1 - H ja 2 - O).3NO2 3 - N ja 6 - OH2SO3 ........................................................ 5O2 ........................................................2C2H6 ........................................................ 9KOH ........................................................4Li2O ........................................................ 5H4P2O7 ........................................................

REAKTSIOONIVÕRRANDI TASAKAALUSTAMINE I

KEELEKÜMBLUS


1. Millised reaktsioonivõrrandid on tasakaalus, millised mitte. Märgi ruutu + või –.

Mg + O2 → MgOlähteainetes on 1 Mg aatom ja 2 O aatomitsaadustes on 1 Mg aatom ja 1 O aatom O aatomite arv ei ole võrdne. Võrrand ei ole tasakaalus.

2Al + 3S → Al2S3 lähteainetes on 2 Al aatomit ja 3 S aatomitsaadustes on 2 Al aatomit ja 3 S aatomit. Võrrand on tasakaalus.

Proovi nüüd ise.

H2 + O2 → H2Olähteainetes .............................................................................................................saadustes .............................................................................................................

4Fe + 3O2 → 2Fe2O3lähteainetes .............................................................................................................saadustes .............................................................................................................

S + O2 → SO2

N2 + 3H2 → 2NH3

2P + 5O2 → P2O5

2. Tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. Võrrandid tasakaalustame kordajate abil.

Ca + O2 → CaO O aatomeid on lähteainetes 2 ja saadustes 1. Kirjuta CaO ette 2, siis on O aatomite arv võrdne.Ca + O2 → 2CaO 2Ca + O2 = 2CaO Ca aatomite võrdsustamiseks kirjutame Ca ette 2

Na2O + H2O → NaOH Na2O + H2O = 2NaOH

Proovi ise.

C + H2 → C2H6 H2 + Br2 → HBrAl + Cl2 → AlCl3 C + O2 → CO2Na + S → Na2S Fe + O2 → Fe3O4

REAKTSIOONIVÕRRANDI TASAKAALUSTAMINE II

—

+

KEELEKÜMBLUS



1. Tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.

1. C + O2 → CO

2. H2O → H2 + O2

3. Al + O2 → Al2O3

4. H2SO4 + CaO → CaSO4 + H2O

5. N2 + H2 → NH3

6. NO + O2 → NO2

7. Al + Cl2 → AlCl3

8. CaO + CO2 → CaCO3

9. Na + H2O → NaOH + H2

10. C2H2 + H2 → C2H6

11. Zn + O2 → ZnO

12. Na + O2 → Na2O

13. KOH + H2SO4 → K2SO4 + H2O

14. MgO + HCl → MgCl2 + H2O

15. Na + H2SO4 → Na2SO4 + H2

Meistriklass

1. Fe(OH)3 → Fe2O3 + H2O

2. AgNO3 + BaCl2 → AgCl + Ba(NO3)2

3. Al + HNO3 → Al(NO3)3 + H2

4. N2O5 + H2O → HNO3

5. Ca(OH)3 + H3PO4 → Ca3(PO4)2 + H2O

6. Fe2O3 + HCl → FeCl3 + H2O

7. CuO + HBr → CuBr2 + H2O

8. PbS + O2 → PbO + SO2

REAKTSIOONIVÕRRANDI TASAKAALUSTAMINE III

KEELEKÜMBLUS


Aine omadusi õppisid õppeaasta algusel.

1. Tuleta meelde, mis on aine tihedus. Tööleht nr 6. Täida lüngad.ρ = ....................

Tiheduse ühikud on ............., ............., .............

2. Arvuta (tihedused leiad õpiku tabelitest lk 19 ja 89).

• 1 m3 hapniku mass.

Andmed: V =V =V

ρ =

m = ?

Lahendus: ρ =

m =

• 5 kg veeauru ruumala.

Andmed: Lahendus:

Erinevate gaaside tiheduste suhe on võrdne molekulmasside suhtega.

ρ(H2) Mr(H2)

= ______ _______ ρ(O2) Mr(O2)

3. Arvuta.

• Mitu korda erinevad vesiniku ja hapniku tihedused.

Mr(H2) =

Mr(O2) =

• Mitu korda erinevad süsihappegaasi (CO2) ja vingugaasi (CO) tihedused.

Mr(CO2) =

Mr(CO) =

GAASIDE TIHEDUS

mV

KEELEKÜMBLUS


Õhk on kõikjal meie ümber. Õhu vajalikkuse ja omadustega oled tutvunud erinevates õppeainetes juba varem.

1. Kirjuta kõik, mida tead õhust. Õpikut ära kasuta..................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

2. Arutlege kirjutatu üle rühmas. Kas said teada midagi uut? Pane see kirja..................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

3. Loe õpikust lk 87–89. Mida uut said veel teada? Pane see kirja..................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

4. Tee kokkuvõte.

Õhu peamised koostisained.

Aine nimetus Aine sisaldus õhus (%)

ÕHK

KEELEKÜMBLUS


1. Jälgi õpetaja katset hapniku saamise, kogumise ja kindlakstegemise kohta.

Laboris kasutatakse hapniku saamiseks vähepüsivaid hapnikurikkaid aineid. Peamiselt kaaliumpermanganaati ja vesinikperoksiidi.

1.1. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) lagundamisel.

Täienda joonist. Pane kirja katsevahendid ja ainete valemid.

1.2. Hapniku kogumine.

Miks saab koguda hapnikku, katseklaasi suu ülespoole?

.......................................................................................................................

.......................................................................................................................

1.3. Hapniku kindlakstegemine.

Jälgi õpetaja katset. Arutle paarilisega. Kirjuta, mida nägid.

................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

2. Kirjuta katsete põhjal viis hapniku omadust.

• ..............................................................................................................................................................

• ..............................................................................................................................................................

• ..............................................................................................................................................................

• ..............................................................................................................................................................

• ..............................................................................................................................................................

HAPNIK

KEELEKÜMBLUS


1. Tee ise katse või jälgi õpetaja katset.

Katsevahendid: kaks küünalt, tikud, keeduklaas.

1.1. Süüta mõlemad küünlad.

1.2. Aseta ühele küünlale peale keeduklaas.

1.3. Jälgi küünalde põlemist.

2. Katse põhjal vali teksti õiged sõnad ja tõmba valed maha.

Küünla põlemisel eraldub soojust ja valgust. Põlemiseks on vaja lämmastikku, hapnikku, süsi-happegaasi. Keeduklaasi all küünal mõne aja pärast kustus, hakkas eredamalt põlema. Küünal kustus, sest küünla põlemisel kasutati ära kogu keeduklaasi all olev lämmastik, hapnik.

Õhus on 1/5 hapnikku. Seda on lihtne tõestada.

3. Tee järgmine katse või jälgi õpetaja katset.

Katsevahendid: teeküünal, tikud, kauss veega, mõõtsilinder.

3.1. Süüta küünal. Aseta põlev küünal kaussi.

3.2. Aseta ettevaatlikult mõõtsilinder tagurpidi kaussi nii, et põlev küünal jääks selle alla. Jälgi küünla põlemist.

3.3. Jälgi vee nivoo muutumist. Tee joonis.

3.5. Arutage koos klassiga. Vasta küsimustele.

1. Miks küünal kustus?.................................................................................................................................................................2. Miks vee nivoo tõusis?.................................................................................................................................................................3. Kui palju vee nivoo tõusis?.................................................................................................................................................................4. Mida see näitab, et vee nivoo tõusis umbes 1/5 mõõtsilindri ruumalast?.................................................................................................................................................................

PÕLEMINE

KEELEKÜMBLUS


1. Lõpeta laused. Lõpud leiad ülesande alt.

1. Oksüdatsiooniaste näitab ...............................................................................................................

2. Lihtaines on elemendi ....................................................................................................................

3. Ühendis on elementide oksüdatsiooniastmete ...........................................................................

4. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendites ........................................................................................

5. Vesiniku oksüdatsiooniaste ühendites ........................................................................................

6. Metalliliste elementide oksüdatsiooniaste ühendites on ..........................................................

7. A-rühma metallide oksüdatsiooniaste ühendites ......................................................................

Lausete lõpud:

a) on I b) oksüdatsiooniaste 0 c) on võrdne rühmanumbriga d) elemendi oksüdeerumise astet ühendis e) summa 0 f) on –II g) alati positiivne

Lugege laused rühmas kõva häälega ette.

2. Täida tabel

Element K Ba O Ca H Al Li S N Mg

Rühma number IA VI

O.-a. ühendites I -II

OKSÜDATSIOONIASTME ARVUTAMINE I

KEELEKÜMBLUS


Oksüdatsiooniastme arvutamisel lähtume nendest oksüdatsiooniastmetest (o-a), mis on elementidel kindlad. Arvestame, et oksüdatsiooniastmete summa on null.

1. Vaata näidet. Teame, et hapniku o-a ühendites on alati –II

-II märgime selle hapniku kohale S O2

-II S O2 kaks hapniku aatomit annavad kokku –4 -4

-IIS O2 kokku peab olema 0, järelikult väävel peab andma 4.4 -4

IV -II väävli aatomeid on 1 S O2 jagame 4 väävli aatomite arvuga ja saame väävli o-a

2. Proovi ise teha.

Fe2O3 hapniku o-a on –II, kirjuta hapniku kohale

kolm hapniku aatomit annavad kokku – 6

raua aatomid peavad andma kokku 6

raua aatomeid on 2. Tee tehe 6:2 = 3III -IIFe2O3 raua o-a on III

3. Arvuta elementide oksüdatsiooniaste neis ühendites.

IV-II IC O2 N H3 Ca O H Cl C2 H4 Na2 O 4 –4 3

OKSÜDATSIOONIASTME ARVUTAMINE II

MATERJALID JA NENDE OMADUSED · Missugused omadused on kõige olulisemad materjalide valimisel...

Documents

Transcript of MATERJALID JA NENDE OMADUSED · Missugused omadused on kõige olulisemad materjalide valimisel...