Martin Alev Riistvaralised Ruuterid - tlu.ee · 2013. 7. 15. · SISSEJUHATUS Internet on muutunud...

Tallinna Pedagoogikaülikool

Matemaatika – loodusteaduskond

Informaatika osakond

Riistvaralised ruuterid

Proseminaritöö

Koostaja: Martin Alev

Juhendaja: Andrus Rinde

Koostaja: .............................................… „ ..... “..........….2004.a.

Juhendaja: ................................................. „ ..... “...............2004.a.

Tallinn 2004

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. VAJALIKUD EELTEADMISED INTERNETIÜHENDUSE JAGAMISEL ..............5

1.1 Ruuteri mõiste .........................................................................................................5 1.2 Internet.....................................................................................................................6 1.3 Aadressid .................................................................................................................6 1.4 ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line).........................................................7 1.5 Ethernet, LAN ja WAN ...........................................................................................9 1.6 Kaablite paigaldamine ...........................................................................................10 1.7 NAT (Network Address Translation) ...................................................................11 1.8 DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)...................................................14

2. INTERNETIÜHENDUSE JAGAMISE (ICS) TEHNILISED VÕIMALUSED........15 2.1 Interneti jagamine MS Windowsi baasil ...............................................................15 2.2 Interneti jagamine Linuxi baasil ............................................................................18 2.3 Internetiühenduse jagamine riistvaralise ruuteriga................................................23

3. RIISTVARALISED RUUTERID...............................................................................25 3.1 Üldine ruuterite paigaldamisjuhis ..........................................................................25 3.2 Testimise tehnilised tingimused ............................................................................29 3.3 Püstitatud eesmärgid..............................................................................................30 3.4 ADSL SOHO Chronos BR41 (http://www.chronos.com) ....................................32 3.5 D-Link Air DI-514 802.11b Wireless Router........................................................39 3.6 TW100-S4W1CA TrendNET router .....................................................................48 3.7 SMC7004VBR Barricade Cable/DSL Broadband Router ....................................54

4. RUUTERITE KOKKUVÕTE.....................................................................................58 4.1 Järeldused testimisest ............................................................................................58 4.2 Testitud ruuterite võrdlustabelid............................................................................61

KOKKUVÕTE................................................................................................................63 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU....................................................................64

Artiklid ........................................................................................................................64 Interneti viited .............................................................................................................64 Raamatud .....................................................................................................................65

LISAD .............................................................................................................................66 Kasutatud mõistete seletused.......................................................................................66 Testitud ruuterite pildid ...............................................................................................75

3

SISSEJUHATUS

Internet on muutunud Eestis kõigile inimestele kättesaadavaks, kui mitte oma kodus,

siis vähemasti viiesajas avalikus internetipunktis ja enam kui kolmesajas traadita

interneti levialas. Statistika andmetel on igas viiendas Eesti peres internetiühendusega

arvuti [art/1]. Vajalike teadmiste ja oskuste jagamisel aitas kaasa “Vaata maailma”

projekt, mille käigus koolitati 11693 kursuse jooksul 102697 inimest, mis on 1/14 kogu

Eesti rahvaarvust [www/2]. Elionil ja Starmanil oli septembris kokku 81000

püsiühenduse klienti [art/2]. Valitsus on samuti näidanud soovi tuua internetiühendus

kõigile koju [www/3 ja 9].

Sageli ollakse huvitatud internetiühenduse jagamisest, sest püsiühenduste hinnad on

paljudele veel liiga kõrged. Mitmeperelistes või suurtes korterelamutes on mõttekas

jagada ühte internetiühendust naabritega, sest enamasti kõik pidevalt interneti ei vajagi,

vahel on vaid tarvis sooritada mõnda vajalikku toimingut, näiteks kasutada e-riigi

võimalusi (X-tee, e-pank, kodanikuportaal, ID-kaart jne). Põhjuseid internetiühenduse

jagamiseks võib olenevalt asukohast ja vajadustest olla veel palju teisigi.

Eesti erinevates piirkondades saavad kliendid valida mitme teenusepakkuja vahel, kes

kõik pakuvad ka mitut erinevat teenusepaketti. Samas on piirkondi, kus tuleb leppida

kesisemate valikuvõimalustega, kuid olles nõus rohkem investeerima, on paljugi

tehnoloogiliselt teostatav [vt www/9]. Üldjoontes võib öelda, et Eestis on

internetiühendusega arvutivõrgu loomiseks praktiliselt igal pool võimalused olemas.

Antud proseminaritööd kirjutades lähtus autor oma huvidest, kogemustest,

aktuaalsusest, aga eelkõige tavakasutajate vajadustest. Paljud teavad, et interneti saab

jagada mitmele arvutile, aga mida peaks seejuures teadma või jälgima – sellest ei ole

palju räägitud ning seetõttu tavakasutajatel reeglina sellisisulised teadmised puuduvad.

Käesoleva proseminaritöö eesmärk on võrrelda erinevate müügilolevate riistvaraliste

ruuterite funktsionaalsust, töökindlust, turvalisust ja anda soovitused, millest peaks

ruuteri valikul lähtuma. Poes leiduvate internetiühenduse jagamiseks mõeldud

riistvaraliste ruuterite funktsionaalsust saab lugeja võrrelda ka teissuguste võimalustega,

millest siin käsitletakse MS Windowsi ja Linuxi platvormidel baseeruvaid lahendusi.

Samuti on üheks ülesandeks katta vajadus sellesisulise õppematerjali järele, kuna

internetis kasutatavad võimalused ja andmeside seadmete tehnoloogiad muutuvad väga

4

kiiresti ning pole piisavalt kerge leida materjali, mis aitaks endale sobivat ruuterit

valida.

Töö on jagatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse internetiühenduse

jagamisega seotud tehnoloogiaid ja põhimõisteid. Teises peatükis tuuakse välja mõned

ideed erinevatest internetiühenduse jagamise võimalustest. Kolmandas peatükis antakse

üldised juhtnöörid ruuterite paigaldamiseks. Kirjeldatakse tehnilisi tingimusi seadmete

testimisel ning võrreldakse erinevaid riistvaralisi ruutereid. Neljandas peatükis antakse

autori poolne kokkuvõte eelnenud sisule ja ruuterite võrdlemisel esitatule. Lisadena on

kasutatud mõistete seletused ja testitud ruuterite pildid. Käesolevas proseminaritöös

esineb sageli IT-valdkonnale omaselt erialasõnu ja lühendeid, mistõttu vajadusel viitan

erinevate mõistete ja lühendite ilmnemisel töö lõpus olevale võõrkeelsete terminite

seletusele. Nurksulgudes on antud viited allikatele ja ümarsulgudes selgitustele. Viited

allikatele on antud lühenditena: [rmt/nr] tähendab viidet raamatule, [www/nr] tähendab

viidet internetiaadressile antud URL’ile, [art/nr] tähendab viidet avaldatud artiklile.

Seletuste koostamisel on allikatena kasutatud [www/1], [www/5] ja [www/13].

Töö valmimisele aitas kaasa Ordi arvutipood, kes and is testimiseks müügil olevaid

ruutereid ja seadmeid.

5

1. VAJALIKUD EELTEADMISED

INTERNETIÜHENDUSE JAGAMISEL

Selles peatükis antakse teadmised tehnoloogiatest, mida läheb vaja internetiühenduse

jagamisel, seadmete konfigureerimisel. Kirjeldatakse valikuliselt internetiühenduse

jagamise juures olulisemaid põhimõisteid ja tehnoloogiaid.

1.1 Ruuteri mõiste

Teema paremaks mõistmiseks on tavakasutajal vaja teada, mis on ruuter, seda mõistet

püütakse järgnevalt selgitada.

Ruuter on võrguseade, millel on vähemalt kaks erinevatesse võrkudesse ühendatud

võrguadapterit. Ruuteri all mõtleme antud juhul lüüsarvutit (tarkvaraline lahendus) või

spetsiaalset seadet (riistvaraline lahendus), mis on spetsialiseeritud kohtvõrgu kaitseks

volitamata sissetungi eest ning võib teenindada ka välisvõrku, kuid ei sisalda tundlikke

andmeid ega võimalda turvarünnete läbipääsu. Ruuter on ühendatud vähemalt kahte

võrku, üldlevinult kahte LAN’i (näiteks suuremate ettevõtete kohtvõrkudes), WAN’i

(näiteks internetiteenuse pakkujate vaheline võrk) või LAN’i ja internetioperaatori

võrku (näiteks kodu ja väikekontorites). Ruuterites asuvad gatewayd, kohad kus on kaks

või rohkem võrguliidest ühendusteks, mis edastavad pakette ühest võrgust teise.

Ruuterid kasutavad paketi päiseid (pacet header) ja edastustabeleid (forwarding tables),

et määrata parim tee pakettide edastamiseks ja kasutavad protokolle nagu ICMP

üksteisega suhtlemiseks ja parima tee leidmiseks mingi kahe võrgu tipu vahel.

Ruuteriga määratakse kogu antud punkti läbivate andemete liikumise poliitika. Sageli

seostatakse ruuteriga tulemüüri, sest need mõisted on küllalt kattuvad ning enamasti

asuvad mõlemad “asjad” ühes aparaadis.

Tulemüüri tööpõhimõte seisneb internetist saabuva ja teie arvutist väljuva teabe

kontrollimises. Tulemüür otsib välja ja ignoreerib sellist teavet, mis saabub ohtlikust

asukohast või on kahtlane, kuid täpsemalt, mida lubatakse ja mida mitte - sõltub

turvapoliitikast. Kui tulemüür on õigesti konfigureeritud, on volitamata isikutel

tunduvalt raskem kaitsmata arvutit tuvastada ning seejärel rünnata ja kahjustada.

Seetõttu on ruuteri konfigureerial tarvis selgeks teha, mis on lubatud ja mis keelatud.

Seejärel konfigureerima ruuteri nii, et mis pole lubatud, peab olema keeltatud.

6

1.2 Internet

Interneti alguseks loetakse 1960ndate lõppu, mil USA Kaitseministeerium algatas

arvutivõrgu ARPAnet (ARPA tuleneb sõnadest U.S. Defense Departments ADVANCED

RESEARCH PROJECTS AGENCY). Projekteeritava arvutivõrgu omapäraks oli

hajuspõhimõtte kasutamine - ei tekitatud ühtset keskserverit, mille potentsiaalne

vaenlane oleks hävitada suutnud ning seega kogu võrgu töö halvata. Esimene

proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetakse interneti sünnipäevaks. Tollal

koosnes see küll ainult neljast arvutist, peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute

arvutite näol. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973 algatati The Internetting

project. Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille

andmevahetus toimuks sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski interneti (tollal siiski

veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks

globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud

lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel

tasemetel.

Siit alates hakkas võrk oluliselt kasvama, hõlmates juba varsti enamiku USA

akadeemilises, sõjalises ning kaitsesfääris paiknevatest keskarvutitest. Edasise

laienemise käigus avati 1987. aastal seoses külma sõja kadumisega ARPANet kõikidele

soovijatele ning nimetati ümber internetiks. Sellel ajal muutus interneti areng

plahvatuslikuks, sellega liitusid üksteise järel terved uued piirkonnad ja riigid, juurde

tulid ka üha uuemad ja inimesi rohkem ligi meelitavad teenused. Eesti ühines

internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.

Interneti võib lihtsustatult ette kujutada kui kooslust paljudest suhteliselt iseseisvatest

omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud.

Info liikumine võrkudes toimub teatud pikkusega andmeühikute kaupa, mida

nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP protokoll, millel

“võrkude võrk” – Internet põhineb. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada

rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu andmeedastuse põhimõtted.

1.3 Aadressid

IP (Internet Protocol) aadress ehk internetiaadress on TCP/IP protokolli kasutavas

võrgus asuva arvuti või muu seadme unikaalne identifikaator (näiteks 213.45.250.112).

7

IP aadressi abil saab põhimõtteliselt suvalisest internetiühendusega arvutist internetist

ülesse leida mingit teist konkreetset seadet.

TCP/IP protokolle kasutavates võrkudes toimub sõnumite marsruutimine vastavalt

sihtkoha IP-aadressile. IP-aadress kujutab endast on 32-bitist numbrilist aadressi, mis

koosneb neljast omavahel punktidega eraldatud arvust. Igaüks neist neljast arvust võib

omada väärtusi 0 kuni 255.

Dünaamiline IP aadress omistatakse arvutile-tööjaamale TCP/IP võrgus, harilikult

DHCP serveri poolt. Paljusid kasutajaid teenindavad võrguseadmed nagu serverid ja

printerid saavad harilikult staatilise IP aadressi.

Internetiühenduse pakkujad eraldavad kallima teenuse ostjatele staatilisi IP aadresse,

odavama teenuse võtjatele aga dünaamilisi aadresse. Iga kord, kui selline kasutaja

lülitab oma arvuti modemi kaudu Internetti, omistatakse tema arvutile uus IP aadress.

See võimaldab internetiühenduse pakkujal sama serverivõimsuse juures teenindada

rohkem kliente ja müüa teenust odavamalt. Kuid tänased ruuterid võimaldavad hoida

üht dünaamilist IP aadressi “üleval”, nii et seda saab põhimõtteliselt kasutada ka kui

staatilist IP aadressi.

Võrguaadressi all mõistame võrguseadet identifitseerivat nime või sümbolit. Näiteks

kohtvõrkudes (LAN) on igal võrgusõlmel oma individuaalne aadress. Internetis on igal

failil individuaalne aadress, mida kutsutakse URL.

1.4 ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line)

ADSL on praegu Eestis üks enam levinud koduse ja väikekontori internetiühenduse

tehnoloogiaid. ADSL tehnoloogia töötas välja J.W. Lechleider aastal 1989 [www/5].

ADSL on optimiseeritud vaskkaablit kasutades laskma läbi võimalikult palju andmeid,

et oleks võimalik tõrgeteta kasutada interneti kaudu kiirusenõudlikumaid rakendusi ja

ressursse nagu muusika, video ja videomängud. ADSL töökindlus on saavutatud teatud

statistiliste ja matemaatiliste menetlustega. ADSL põhineb kaasaegsel

digitaalsignaalitöötlusel ja võimsatel algoritmidel, mille abiga suudetakse “pigistada”

palju infot telefoniliinist läbi. Peale selle on tehtud palju täiustusi muundajates,

analoogfiltrites ja Analoog/Digitaal- muundajates.

ADSL modemtehnoloogia, võimaldab tavalise telefoniliini peale tihendada lisaks

tavalistele telefoniteenustele (või ISDN 2B+D ühendusele) ka suure kiirusega

andmesidekanali. Ainus koht, kus andmesidevõrk ja telefoniliin sel juhul "kokku

8

saavad", ongi seesama füüsiline liin ise. Kuna ADSL- tehnoloogia puhul on ühenduse

kasutajad pigem info tarbijad kui selle pakkujad, seetõttu on ka andmesidekanal jagatud

kaheks suunaks - üleslaadimiskanal teenusepakkuja (interneti) poole ja

allalaadimiskanal teenusepakkuja poolt (internetist) kasutaja poole. Ülal kirjeldatust

tuleneb nimetus ADSL ehk asümmeetriline digitaalne abonendiliin, kuna tegu

asünkroonse edastusviisiga.

Joonis 1 ADSL'i põhimõtteskeem

Tavatelefoniühenduse jaoks kasutatav sagedusriba on andmeside omast eraldatud

spetsiaalse passiivse splitteri abil, mis võimaldab säilitada telefoniühenduse ka sellistel

juhtudel, kui andmesidekanalid on rivist väljas.

Iga ADSL modemit (ANT) võib funktsionaalselt vaadelda kui mitmete paralleelselt

töötavate alammodemite kogumit, kus iga modempaar vastutab vaid oma kindla

sagedusvahemiku eest. Meil kasutatava DMT (Discrete Multitone)

modulatsioonimeetodi puhul on iga sellise riba laiuseks 4 kHz ning üleslaadimiskanali

moodustavad 32 ja allalaadimiskanali 256 sellise ribaga alamkanalit.

Iga konkreetse vaskpaari sagedusspekter on teatavasti erinev, mis sõltub mitmetest

asjaoludest: liini pikkusest, selle kvaliteedist, liinile mõjuvatest pidevatest ja juhuslikest

häiretest ning müradest erivevates spektriosades. DMT võimaldab sellisel juhul sellised

modempaarid, mis on ette nähtud töötama spektriosades, mille

amplituudsageduskarakteristik jääb allapoole kriitilist piiri, lihtsalt välja lülitada ning

lõpptulemuseks on vaid summaarse läbilaskevõime langus.

Telefoniliin tuleb kliendile koju, telefonikõne kanali ja andmeside kanali sagedusribad

eraldatakse jagajafiltritega. Andmeside kanal läheb edasi ADSL modemisse, mis

omakorda on ühendatud abonendi ruuteriga. Telefonikõne kanal läheb edasi abonendi

telefoni. Teenusepakkuja poolel jagatakse samamoodi telefonikõne kanal, mis läheb

9

telefonivõrku PBX ja andmeside kanal, mis läheb läbi DSL modemi ja marsruuteri

internetioperaatori andmevõrku.

Joonis 2 ADSL-süsteemi spekter ja võrdlus tavalise telefoni ja ISDN-iga.

1.5 Ethernet, LAN ja WAN

Ethernet [rmt/1] on üks vanimaid kohtvõrgu tüüpe. Tootena ilmus turule 1980-ndate

alguses. Standardi valmistasid ette firmad Digital, Intel ja Xerox (DIX) juba varajastel

1970-ndatel. Ethernet võrgustandardi tehniline kirjeldus jaotub füüsiliseks ja

andmeühenduse tasemeteks. Ethernet'i kasutajaliides võimaldab saata ja vastu võtta

erineva pikkusega andmepakette kahe võrgu tipu vahel.

Kohtvõrgud LAN (Local Area Network) on kasutusel suhteliselt piiratud geograafilisel

alal. Kohtvõrk võimaldab kohalikele arvutitele mitmesuguseid teenuseid, nagu jagatud

ressurssidele ligipääsu, programmide ja failide ühiskasutus, sisuhaldus, e-posti,

pintimise ja muid teenuseid. Standardi järgi side kohtvõrgu sees ei allu väljaspoolsele

reglementeerimisele. Tänapäeval Etherneti standardil baseeruvaid tehnoloogiaid ühed

levinumad (vt Ethernet).

Koaksiaalkaabli kasutamise aegadel olid tuntumad Ethernet'i kaabeldusvariandid

10BASET, 10BASE2 ja 10BASE5. Täna kasutatakse rohkem 100BaseTx (802.3u),

100VG-AnyLAN (802.12) ehk koondnimetusena Fast Etherneti ning 1000BaseX

(802.3z) ehk üldnimetusena Gigabit Etherneti standardeid. Esimene number näitab

andmevahetuskiirust megabittides sekundis. Sõna BASE viitab signaali

edasiandmismeetodile. Kui tähistuse lõpus on number siis see näitab maksimaalset

kaugust sadades meetrites kahe järjestikuse arvuti vahel selles kaablivõrgus.

Standardi järgi koosneb võrk segmentidest. Etherneti võrke saab kokku ühendada

kasutades sildu (bridge). Signaali võimendamiseks võrgus kasutatakse kommutaatoreid

10

(switch) ja jaotureid (hub). Ethernet'i võrgustandard kasutab andmevahetuseks

CSMA/CD protokolli [rmt/1]. Antud protokoll töötab konkurentsi ja kolliosioonide

äratundmise põhimõttel. Intelligentsemate seadme turuletulekuga ning Etherneti

standardi pideva arendustöö tulemusel on antud võrgutüüp muutunud laialtkasutatavaks

ja saavutanud kõrge usaldusväärsuse ning töökindluse.

Laivõrk ehk WAN (Wide Area Network) on arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja

mille ulatus katab suuri vahemaid (üle 1 km). Sellised võrgud ühendavad paljusid

kohtvõrke ja muid väiksemaid võrke, näiteks linnavõrke (MAN- Metropolitan Area

Network ) omavahel. Enamasti kohtame selliseid võrke internetioperaatorite omanduses

või mitme internetiteenuse pakkuja loodud ühisvõrguna. Sellistes võrkudes kasutatakse

enamasti kõige kvaliteetsemaid ja kiiremaid andmeedastuse tehnoloogiaid.

Riistvaraliste ruuterite küljes on ka eelpool kirjeldatud võrkude nimetustega pesad

(öeldakse ka pordid) ehk tavaliselt 4 RJ-45 10/100 Mbitt/s tüüpi LAN pesa ja 1 RJ-45

10 Mbitt/s WAN pesa. See tähendab, et esimesed on mõeldud kohtvõrgus asuvate

arvutite ühendamiseks ja viimane internetiühenduse tarvis ehk internetioperaatori

võrguga vastava modemi kaudu suhtlemiseks.

1.6 Kaablite paigaldamine

ADSL teenus jõuab kliendini reeglina tavalist vasepaari/telefoniliini mööda ning

vasepaari otstes on RJ-11 pesa, mistõttu ka juurdepääsuseadme üks liides on RJ-11.

Ühenduse teostamiseks ADSL modemi ja arvuti võrgukaardi vahel kasutatakse peaaegu

eranditult vaskjuhtmetest keerdpari (CAT5). Keerdpaari ühendamiseks arvutiga

kasutatakse standardset pistikut RJ-45.

Siinkohal mõned näited, milliseid juhtmete ühendamise skeeme tuleks erinevate

juurdepääsuseadmete (ADSL modemite) ühendamisel kliendi arvutiga kasutada.

Näiteks:

• Bridge funktsiooniga ADSL modem Nokia MP5121 ühendatakse kliendi arvuti

võrgukaardiga HUB-to-HUB võrgukaabli kaudu ehk risti kaabliga (Crossoever

Cable). Hubi või kommutaatoriga ühendatakse MP5121 otsekaabliga (Straight-

throug)

• Bridge funktsiooniga ADSL modem Nokia M5122 ühendatakse kliendi arvuti

võrgukaardiga HUB-to-Computer võrgukaabli kaudu ehk otse kaabliga

(Straight-throug)

11

Suund Kaabelduse tüüp arvuti -> arvuti risti arvuti -> server risti arvuti -> hub otse arvuti -> kommutaator otse server-> hub otse arvuti -> kommutaator otse hub -> kommutaator risiti kommutaator -> kommutaator risti

Tabel 1 Kaabli valik vastavalt tüübile

Alljärgnevalt Etherneti kaablite kategooriad ja andmete edastuskiirused [vt ka rmt/2]

EIA/TIA-568 UTP katekooria Kasutusala, andmeside edastuskiirus 1 telefoniliin või aeglane andmeside kuni 56Kbitt/s; ei

kasutata kohtvõrkudes 2 edastuskiirus kuni 1 Mbitt/s 3 edastuskiirus kuni 4 Mbitt/s 4 edastuskiirus kuni 16 Mbitt/s 5 edastuskiirus kuni 100 Mbitt/s 6 edastuskiirus kuni 1000 Mbitt/s

Tabel 2 UTP kaablite kategooriad ja andmeedastuskiirused

Kui kaabli töökorras oleku suhtes tekib kaht lusi (kommutaatori ja ruuteri indikaatorid ei

põle, paketid ei “jõua kohale”), siis koduste võimaluste piires on seda kõige lihtsam

kontrollida vastava testriga (elektrimõõdik), kuid viimase puudumisel saab hakkama ka

paari elektrijuhtme, patarei, taskulambipirni ja kahe peeneotsaga metallvarda abil.

Patarei ja elektrijuhtmed tuleks omavahel ühendada nii, et keerdpaari võrgukaablile

(UTP CAT5) saaks ühte kiudu saata väikse elektrilise impulsi. Kui ühelt poolt

saadetakse elektriline impulss kaabli ühte kokkulepitud kiudu mööda teele ning teiselt

poolt kontrollitakse taskulambipirni süttimisega kas signaal “jõudis pärale”, siis on

võimalik öelda, et antud kaabli kiud on töökorras. Nii kõik neli kasulikku kiudu järjest

läbi tehes saab olla küllalt kindel, et kaabel on töökorras. Siinjuures tuleks jälgida, et

voolutugevused poleks liialt suured (piisab kui taskulambi pirn süttib) ning ei seataks

ohtu võrgukaarte, sest need suuri voolupingeid ei talu.

1.7 NAT (Network Address Translation)

Kohtvõrkude puhul kasutatakse väga sageli võrguaadresside transleerimist ehk lühidalt

NAT’i, mis on üheks esmaseks vahendiks kohtvõrgu turvalisuse tagamisel. NAT

iseenesest ei ole turvameetmeks ette nähtud, kuid ta annab võimaluse varjata sisevõrgu

struktuuri ja sunnib igasuguse infovahetuse läbima ühte kindlat punkti (ruuteri

võrguliidest), mida saab kontrollida ja mis omakorda kontrollib kogu läbivat infot.

NAT lubab arvutivõrgul kasutada erinevaid aadresside vahemikke. Näiteks võib

lokaalvõrk kasutada ühte aadresside vahemikku (nn. privaataadresse) ja välise

12

maailmaga suhtlemisel kasutatakse teist vahemikku. On kokku lepitud teatud IP

aadressid, mida kasutatakse vaid lokaalvõrkudes. See kehtib iga IP klassi kohta. Näiteks

levinuimal, C klassil, on sisevõrkudes kasutamiseks ette nähtud 192.168.*.* aadressid.

Kuna sisevõrgus kasutatakse tavaliselt selliseid aadresse, mis internetis ei kehti, siis

igasuguse ühenduse saamise katsed, mis seda punkti (ruuterit) ei läbi, on määratud

läbikukkumisele (sisemised arvutid pole lihtsalt väljast nähtavad). Kui info läbib seda

punkti (ruuterit), siis teisendatakse privaatvõrgu aadressid kehtivateks interneti

aadressideks ja ühendus saab toimuda. Sarnaselt paketifiltrile töötab NAT IP protokolli

tasemel ja on realiseeritav enamusel ruuteritel. Hetkel poes müügil olevatest ruuteritest

on enamikel NAT juba vaikimisi sisseehitatud.

Erinevus tavalise ruuteriga on siin selles, et kui “tavaline ruuter” lihtsalt uurib paketi

päist ja saadab selle edasi, siis “NAT’iga varustatud ruuter” muudab paketi

lähteaadressi. Kui privaatvõrgu masin saadab paketi välja internetti, siis NAT ruuter

muudab selle lähteaadressi nii, et pakett näikse tulevat täiesti kehtivalt aadressilt. Kõik

vastused sellele paketile teisendatakse aga nii, et need jõuavad lõpuks privaatvõrgu

masinasse tagasi.

Tavaliselt on kasutusel keerulisemad süsteemid, mis lisaks lähteaadresside

transleerimisele võivad muuta ka lähte- ja sihtpordi numbreid. Sellisel juhul nimetatakse

seda NAPT (Network Address and Port Translation). Järgnevalt antakse väike

ülevaade NATi realiseerimise võimalustest.

§ Igale sisevõrgu masinale seatakse vastavusse üks väline IP aadress

(internetioperaatori poolt kliendile ühenduse ajaks jagatud IP aadress) ja alati

tehakse sama tõlkimisprotseduur. Selline variant pole eriti kokkuhoidlik

võrguaadresside suhtes ning ei anna eriti turvalisust juurde. Vajalik eeskätt erinevate

privaatvõrkude kokkuühendamiseks, kui juhuslikult on kasutatud sama

privaataadresside vahemikku.

§ Iga kord, kui sisevõrgu masin alustab ühendust, seatakse talle dünaamiliselt

vastavusse välisvõrgu aadress (vt ka DHCP). See piirab samaaegselt ühendust

saavate masinate arvu väliste aadresside arvuga.

§ Fikseeritakse sisevõrgu aadressid mingi kindla välisvõrgu aadressiga, kuid

kasutatakse erinevaid porte. Nii saab ühte välisvõrgu aadressi kasutada mitu masinat

samaaegselt.

§ Iga seestpoolt algatatud ühenduse korral seatakse dünaamiliselt vastavusse aadressi

ja pordipaar. See on kõige efektiivsem viis väliste aadresside kasutamiseks.

13

NAT-il on mitmeid häid omadusi. Kuna sisevõrgu aadressid on välises internetis

kehtetud, siis saab tõlkiva süsteemi ühendata tulemüüriga, mis tublisti suurendab

viimase tõhusust. Dünaamiline NAT süsteem võimaldab paketifiltri reegleid paremini

“sõnastada”. Näiteks tõlgitakse ära sisult nende ühenduste paketid, mis alustati

seestpoolt. Selline kombineerimine seab ründajale lisakoormuse, sest lisaks sellele, et

“häkker” peab ära arvama vastavad pordid, mille kaudu ühendust peetakse, peab ta seda

tegema teatud aja jooksul, sest ühenduse lõppedes port suletakse või antakse üle teisele

rakendusele.

NAT-i üks liike on aadresside maskeerimine ehk maskeraad (masquerading).

Maskeraadi tööpõhimõte seisneb selles, et takistatakse pakettide edasisaatmist nende

algsel kujul – pakett püütakse kinni, muudetakse reeglitele vastavalt ja alles siis

saadetakse edasi. Täiendavate moodulite lisamisel võib maskeraad toimuda ka natuke

kõrgematel kihtidel kui IP. Kuna see, mida maskeraad paketiga teeb, on tihti enam kui

lihtne aadresside muutmine, kuid samas pole see ka päris vahendamine, siis võib seda

vaadata kui midagi paketifiltri ja rakenduskihi filtri vahepealset. Välise maailmaga

suhtlemiseks kasutatakse tulemüüri masina (Linux platvormis eth1 võrguliides) IP

aadressi. Lihtsamate protokollide korral nagu TCP/IP, muudetakse vaid IP paketi päist,

aadressi, pordi numbrit ja TCP järjekorra numbrit. Sellel juhul on toiming sarnane lihtsa

NAT’iga. TCP puhul toimib transleerimine niikaua, kuni saabub ühenduse lõppu

märkiv pakett; UDP puhul saab ruuteri administraator seada aja, mille jooksul pakettide

transleerimine lõpetatakse. Maskeraad kasutab maskeeriva süsteemi välist IP aadressi ja

muudab pordi numbri üheks 4096st võimalikust, alates 61000st. Selline tegutsemine

muudab teoreetiliselt võimalikuks 4096 samaaegset ühendust. Kuna

operatsioonisüsteem ise nii kõrgeid pordi numbreid ei kasuta, siis pole ka konflikte eriti

karta. Lisaks väljuva info kontrollile saab maskeraadi edukalt kasutada ka sissetulevate

ühenduste suunamiseks vajaliku teenuse juurde. Sellisel juhul on tegemist portide

edastamisega (port forwarding) ehk DNATiga (Destination NAT). Joonisel on näidatud,

kuidas väljastpoolt saadakse ühendus SSH serveriga, mis asub lokaalvõrgus.

14

Joonis 3 Serverist 193.40.11.8 saadakse ühendus kohtvõrgu arvutiga 192.168.1.5 pordil 22

1.8 DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)

DHCP on dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll, mis võimaldab serveril

dünaamiliselt jagada kõigile kohtvõrgu seademetele teatud perioodiks unikaalse IP

aadressi ja võimaldab seda kasutada. DHCP serveri võimalust kasutamata tuleb IP

aadressid määrata eraldi igale võrguseadmele käsitsi. Kui kasutatakse DHCP serveri

teenust, siis määratakse mingi vaba IP aadress eelnevalt määratud vahemikust (näiteks

192.168.0.65 ... 192.168.0.255) automaatselt kohe, kui mingi arvuti võrku siseneb,

millel IP aadressi veel polnud, kui IP aadress oli nimekirjas olemas, siis omistatakse

talle juba varem DHCP serveri poolt välja jagatud IP aadress. Seega olenevalt

kohtvõrgu suurusest, tuleb MAC aadresside nimekirja põhjal omistatud IP-aadresside

määratud vahemikku jälgida, näiteks kas dünaamiliselt jagatavaid IP-aadresse jätkub

igale arvutile.

15

2. INTERNETIÜHENDUSE JAGAMISE (ICS)

TEHNILISED VÕIMALUSED

Erinevaid internetiühenduse jagamise võimalusi on väga erinevaid, siin võetakse

vaatluse alla MS Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemiga arvuti kasutamise

võimalused, millega pakutakse välja vaid mõned ideed paljudest. Proxy serveri

ülesandeid täitvaid programme on olemas nii MS Windowsi kui ka Linuxi

operatsioonisüsteemiga arvutitele, siin piirdutakse Windowsil baseeruvaga. Kirjeldatud

internetijagamise lahendused võib tinglikult jagada vabavaral [vt ka GNU] põhinevateks

või tasulisteks teenusteks. MS Windows platvormil põhinevad variandid (k.a proxy)

lähevad maksma tasulise kommertstarkvara hinna, kirjeldatud Linuxi lahendused on

kõik tasuta. Vabavara puhul on tavaline, et programm on küll tasuta, kuid võib olla see-

eest keerulisem paigaldada ja kasutada ning probleemide korral ei vastuta

põhimõtteliselt keegi.

2.1 Interneti jagamine MS Windowsi baasil

Antud lahendust võib pidada üheks esimeseks internetiühenduse jagamise viisiks

kodudes, kus kasutusel oli MS Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ning võrku

taheti kasutada veel ühes või mitmes arvutis korraga.

Tüüpiliselt MS Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ruuterina kasutamine tuleb

kõne alla enamasti siis, kui võrgus on väga vähe arvuteid ja kõiki arvuteid ei kasutata

pidevalt.

Sõltuvalt tingimustest ja vajadustest tulekski otsustada, kas internetiühendust jagav

arvuti, mille riistvarale esitatakse tegelikult vägagi suuri nõudmisi, arvestades et

funktsionaalsus võib olenevalt valitud võimalusest olla ebastabiilne (sageli vaja uuesti

ümber konfigureerida), aeganõudev (tavakasutaja peab õppima iga vastava programmi

kasutamise), on antud olukorras rahuldav lahendus.

22..11.. 11 MMSS WWiinnddoowwss II nntteerrnneett CCoonnnneecc ttiioonn SShhaarreeiinngg ((IICCSS))

LLüühhiikkiirrjjeelldduuss

Alates Windows 98 Second Edition operatsioonisüsteemist on ICS (Internet Connection

sharing) ametlikult sisse ehitatud. Seega on ICS võimalus olemas Windows 98SE,

Windows 98ME, Windows 2000 ja Windows XP operatsioonisüsteemidel.

16

EEeelliisseeiidd

ICS üldiselt ei vaja eraldi lisaarvutit ning muid täiendavaid kulutusi ei ole, kui eeldada,

et modem, jaotur ja võrguadapter (jagavale arvutile on vaja kahte võrgukaarti) on juba

olemas. Juhul kui jagavas arvutis kasutatakse sisemist modemit, siis pole vaja ka kahte

võrguadapterit, sest internetiühendus tuleb jagavasse arvutisse sisse läbi sisemise

modemi ning võrgukaardist jagatakse internetiühendus teistele kohtvõrguarvutitele. Kui

ühendust jagatakse vaid mõnele arvutile võib hakkama saada ka ilma jaoturita.

PPuuuudduusseeiidd

Antud lahenduse teevad ebamugavaks asjaolud, et ühendust jagavale arvutile lasub

mõttetult suur koormus, mistõttu töö tegemine jagava arvuti taga võib sõltuvalt

riistvarast olla piinarikas, sest arvuti muutub väga aeglaseks ning vajab sageli

taaslaadimist, väärtuslikud tööd võivad kaotsi minna. Väga kiire ja võimsa “mänguri”

arvutiga võib see probleem loomulikult väheneda, kuid siis tuleks mängimisest loobuda.

Sellist lahendust ei soovita juhul, kui ühte internetiühendust jagatakse naabritega ning

soovitakse, et internetiühendus oleks 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas pidevalt

üleval [vt ka www/8]. MS Windows operatsioonisüsteem pole ette nähtud pidevalt

töötama. Turvalisuse tagamine MS Windows platvormil on tavakasutajale väga raske

ülesanne (kui mitte võimatu). Selline lahendus ei võimalda korralikult kasutada VPNi

ning erinevate üle veebi suhtlustarkvarade töötamisega võib olla samuti probleeme. Ei

ole ka sisse- ja väljuvate ühenduste logimise võimalust, mis teeb rünnakute tuvastamise

väga raskeks.

Seega, antud varianti võib pidada mõistlikuks juhul kui internetiühendust jagatakse

ajutiselt või vähestele arvutitele ning turvalisust ja “täiuslikumaid” võimalusi ei peeta

väga oluliseks. Antud lahendus pole näidanud erilist stabiilsust, ega ka töökindlust, eriti

kui kohtvõrku on tarvis ühendada rohkem arvuteid. Sõltuvalt tingimustest ja vajadustest

tulekski otsustada, kas internetiühendust jagav arvuti, mille riistvarale esitatakse

tegelikult põhjendamatult suuri nõudmisi, funktsionaalsuse tagamine on seejuures tüütu

või aeganõudev (sageli vaja uuesti ümber konfigureerida), kõik võimalused ei tööta, on

antud olukorras rahuldav lahendus.

SSüüsstteeeemmii oorriieenntteeeerruuvvaadd nnõõuuddeedd

MS Windows süsteem peab vastama orienteeruvalt järgmistele nõutele:

• Protsessor Pentium II / 233 MHz või parem

• 64 MB RAM (soovitavalt 128)

17

• ~ 300 MB vaba kõvaketta ruumi

• VGA graafikaadapter

22..11.. 22 PPrrooxxyy


Proxy server võimaldab samuti mitu kasutajat ühendada internetiga läbi ühe arvuti, mis

täidab ruuteri ja tulemüüri ülesandeid. Kui sellist lahendust kasutada Windows

platvormil, siis teatud Windowsile omased plussid ja miinused säilivad endiselt.

Erinevus eelneva lahendusega on selles, et jagavasse arvutisse on installeeritud küllalt

funktsionaalne proxy programm, mis pakub kohtvõrgu arvutitele erinevaid teenuseid.

Proxy programme on palju nii Windows platvormile kui ka Linux platvormile. Sõltuvalt

valikust on Proxy küllalt suurt turvalisust ja funktsionaalsust pakkuv variant.

Ühed tuntumatest on näiteks Winproxy [vt www/6], WinGate [www/7]. Tasuta proxy

tarkvara võib leida ka http://www.pscs.co.uk.com lehelt. [vt ka www/8]

EEeelliisseeiidd

Pakub suhteliselt suurt turvalisust, sest kogu sessioon "mängitakse läbi 2 korda", ehk

proxy mängib serverile täisfunktsionaalset klienti, võimaldades näiteks

rakendusprotokolli sisu inspekteerida ja/või muuta [vt www/18]. Enamasti on Proxy

programmidel tavakasutajale küllaltki arusaadav kasutajaliides, mis teeb seadistamise

lihtsamaks. Ei vaja uue rakenduse kasutamise korral pidevat ümber konfigureerimist

nagu Windowsi ICS [vt ICS]. Sageli on toetatud VPN [vt], DHCP [vt ], Cache

võimalused [vt ].

PPuuuudduusseeiidd

Selliste lahenduste suurimaks puuduseks on probleemid jõudlusega, lisaviide ja

mõnikord ka piiratud rakenduste valik (HTTP, SMTP)


Proxy serverina töötav süsteem peab vastama orienteeruvalt järgmistele nõutele:

• Protsessor Pentium I / 100MHz või parem

• 32 MB RAM (soovitavalt 64)

• ~ 300 MB vaba kõvaketta ruumi

18

2.2 Interneti jagamine Linuxi baasil

Üldiselt võrreldes MS Windowsi variandiga paistavad “Linuxi- ruuteri” lahendused

rohkem silma töökindluse, usaldusväärsuse ja tunduvalt väiksemate nõudmistega

riistvarale. Linux on avatud lähtekoodiga ja erinevaid distributsioone palju valida, siis

võib igaüks sisuliselt kohandada endale just oma vajadusi arvestava süsteemi. Enamik

probleeme on “Linuxi- ruuteri” korral lahendatavad, kas moodulite või kogu tarkvara

uuendamisega (upgrade). Suuremad huvilised võivad eriliste probleemide või

nõudmiste korral koodi ise muuta või endale täiesti uue distributsiooni kirjutada. Antud

lahenduste juures on tüüpiliseks eeliseks ka asjaolu, et võimaldab ära kasutada vana

riistvara, millele oleks võibolla raske muud rakendust leida, sest uuemad seadmed neile

valdavalt ei sobi. Samuti annab lihtsa ja mugava võimaluse jagada Interneti ühendust

mõnele kuni sadadele arvutitele kohtvõrgus (vajab vastavalt adekvaatset riistvara ja

internetiühendust). Enamasti on selliste lahenduste jaoks vajalik avatud lähtekoodil

baseeruv tarkvara Internetist tasuta kättesaadav, mistõttu on need populaarsed ja

vabatahtlike poolt arendatavad-täiustatavad.

Mõnede miinuste hulka kuulub asjaolu, et vabavaraliste lahenduste kasutamise juures

pole puuduste esinemisel mõtet kedagi süüdistada, sest keegi selle eest otseselt ei

vastuta (näiteks Joshua Jacksonit selles, et Coyote ei töötanud ISA siini

võrguadapteriga). Kuid võib siiski öelda, et sellega, milleks antud lahendused on

mõelnud, saavad enamasti edukalt hakkama. Pole saladus, et vahel peituvad probleemid

ka “inimese ja arvuti vahelises” läbisaamises ehk teisisõnu arvutialastes teadmistes ja

oskustes, mille omandamine võtab tavakasutajal omajagu aega. Puudus on ka see, et

need lahendused üldiselt eeldavad antud valdkonnas suuremaid teadmisi, kuid aeg on

näidanud, et pideva täiustamise ja kasutajate arvu suurenemise tulemusel muutuvad ka

need lahendused üha rohkem tavakasutajale kasutajasõbralikumaks.

Üldiste miinuste hulka kuuluvad ka asjaolud, et “ühe-flopi- linuxi” tarkvaraga varustatud

ruuterina töötav lüüsarvuti kulutab märgatavalt rohkem elektrienergiat, kui näiteks

riistvaraline ruuter. Interne tiühendust jagava lüüsarvuti ventilaatorid võivad tekitada ka

küllaltki suurt müra, kuid see sõltub kasutatavast jahutussüsteemist ning arvuti

võimsusest. Tuleb märkida, et seadme poolt tarbitav energia kasvab koos protsessori

kiirusega. Näiteks 486 tarbib vaid paarkümmend watti, P100 juba 40W.

Ei tohiks unustada, et kõike “head” korraga tavaliselt ei saa ja “ühe-flopi- linux” ei ole

päriselt mõeldud täitma “serveri” ülesandeid, vaid eelkõige jagama võrku, pakkuma

19

kaitset kohtvõrgu arvutitele ning teisi vajalikke teenuseid. Kui tundub, et midagi jääb

puudu, siis tuleks hakata mõtlema “täiuslikumatele” lahendustele, olgu selleks näiteks

“CD-ROMi-linux”, Linuxi platvormil põhinev server, spetsiaalne riistvaraline ruuter.

Interneti vaatluste põhjal tunduvad kõige levinumad Coyote linux, FREESCO,

Clarkconnect1, MikroTik, Smoothwall, BBIagent.Net, E–Smith.

Järgnevalt võetakse vaatluse alla ühed levinumatest lahendustest.

22..22.. 11 CCooyyoottee lliinnuuxx ((wwwwww..ccooyyootteelliinnuuxx..cc oomm))


Coyote linux on spetsiaalselt Interneti jagamiseks mõeldud niiöelda “ühe-flopi- linux”,

mis muuhulgas kaitseb tulemüüri ja NATi (kernelisse sisseehitatud) abil kohtvõrgu

arvuteid väliste rünnakute eest. Kirjutatud ja täiustatud Joshua Jacksoni poolt.

Vastupidiselt paljudele kommertstoodetele on Coyote paigaldamine küllalt lihtne.

Ruuteri tarkvara sisaldavat disketti saab teha nii MS Windwsis lihtsa graafilise

“nõustaja” (wizard) abil kui ka Linuxi masinas kasutades shell skripti. Coyote Linuxi

hetkel kättesaadav versioon 2.13.0 baseerub 2.4.25 kernelil (operatsiooni tuum).

[www/15]

EEeelliisseeiidd

Coyote esitab riistvarale väga väikesed nõudmised, mistõttu sobib praktiliselt igale

masinale. Toetab Ethernet (staatilist ja DHCP), PPPoE, ning PPP dialup

internetiühenduste jagamist. Coyote ruuteri-tulemüüri edukaks töötamiseks ei ole vaja

kõvaketta või CD-ROMi olemasolu. Linuxina paistab silma väga hea stabiilsuse,

töökindluse ning usaldusväärsusega. Coyote võimaldab kasutada uuemat paketifiltrit

netfilter koos kasutajaliidesega iptables, mis pakub palju suuremaid võimalusi

turvalisuse tagamisel kui vanem ipchains [vt www/22]. SSH 2.0 toetus lubab

põhimõtteliselt igast internetiühendusega arvutist ruuterit küllalt turvaliselt

konfigureerida. Veebipõhise administreerimisliidese viimased arendused on ruuteri

konfigureerimise teinud ka tavakasutaja seisukohast väga lihtsaks ja arusaadavaks, mida

võib pidada riistvaraliste ruuteritega praktiliselt samaväärseks. Quality of Service ehk

QoS võimaldab erinevatele teenustele (näiteks SSH, FTP) prioriteetide määramist,

teisisõnu saab kõigile võrdsete võimaluste tagamise nimel piirata võrgukasutust.

1 Märkus. Sobib ka Windows opertsioonisüsteemiga arvutile.

20

Teisisõnu kui üks või mitu kohtvõrgu arvutit laadivad FTP’ga faile üles või alla, ei sega

see oluliselt kellelgi teisel veebis surfamist.

Omab peale tulemüüri ka väikest thttpd (tiny/turbo/throttling) HTTP serveri

funktsionaalsust, mis annab näiteks võimaluse hoida ruuteris kohtvõrgule nähtavat

kodulehte (sellisel juhul soovitavalt RAMi vähemalt 16 MB). Võimaldab ka tulemüüri

taha paigutada eraldi wireless access point i või ehitada Coyote baasil WiFi ruuteri, kuid

sellisel juhul tuleb jälgida, et Coyote ka vastavaid võrgukaarte toetaks. Coyote’i on

võimalik “jooksutada” ka kõvakettal, kuid see peab olema siis eesmärk omaette, sest

eriline põhjus või vajadus selleks puudub, kuna selle asemel võiks kasutada hoopis

paremaid võimalusi. Samuti on olemas utiliit, millega saab disketi mahutatavust

suurendada (1680 ja 1722 KBaiti) ja laadida sinna rohkem mooduleid, mille abil saab

Coyote funktsionaalsust tõsta. Mugavam ja ka andmete kadumise mõttes turvalisem

variant oleks paigutada Coyote USB mälule. Versioonil 2.13.0 on võrguliikluse

vaatlemise pisiprogramm iptraf (107 KBaiti) juba vaikimisi integreeritud, varem tuli see

ise eraldi lisada [vt Pilt 1]. Kogu portide vahemik on vaikimisi välja jagatud. Võimeline

jagama Interneti ühendust mõnele kuni sadadele arvutitele kohtvõrgus (vajab vastavalt

adekvaatset riistvara, internetiühendust) ning elektrivoolu katkemise korral taastama

automaatselt internetiühenduse. Coyote linux on traditsiooniliselt kõigile Internetist

tasuta kättesaadav.

21

Pilt 1 Coyote’i võrguliikluse vaatlemine iptraf’iku abil

PPuuuudduusseeiidd

Tavakasutajale võib konfigureerimine mõnel üksikul juhul olla keeruline, eriti kui

soovitakse saada võrgus toimuvast reaalset pilti nii logide ja sessioonide pidamise näol

või kasutada rakendusi, mis transpordivad sessioonide otspunktide IP aadresse kõrgema

taseme protokollide andmeosas, näiteks VoIP (H.323) ja IPSec (standard VPN

loomiseks). Selle edasiarenduseks on nn "stateful inspection" lahendused, mis lisaks IP

aadresside vahetamisele "uurivad" hoolikamalt ka ühenduse loomise protsessi ning

soovitud protokollile vastavust (kas näiteks 80 pordis algatatav sessioon on ikka HTTP,

mitte mõni muu näiteks Realmedia) ja peavad meeles ka iga ühenduse oleku [vt www/].

Flopi disketid ei ole tuntud kuigi kindla andmetesäilivuse poolest, mistõttu sageli võib

esineda väärt info kadumist - sellega tuleb olla ettevaatlik. Igakord, kui Coyote ruuteri

seadistustes või kodulehel on tehtud muudatusi, ei tohi unustada disketti ülesalvestamast

või varukoopiat tegemast. Disketile salvestamine on aeglane protsess ja backup’i

tegemine võtab aega mõne sekundi asemel jämedalt 20. Puudustena võib vaadelda ka

NATi abil ainult väljuva TCP/UDP liikluse transleerimist. Samuti kõigi väljuvate

ühenduste lubamist (võib vaadelda ka kui eelist). Coyote, nagu paljude odavamate

22

lahenduste puhul (ka odavad riistvaralised ruuterid) võib nn. "keerukamate"

rakendustega, nagu näiteks FTP, mille käigus avatakse dünaamiliselt uusi porte, tekkida

oht langeda rünnaku ohvriks. Kuid samas ka “täisulikumad vahendid” ei suuda tagada

alati rünnakute vastu absoluutset kaitset. Üheks “puuduseks” on ka osadele

võrguadapteritele (näiteks vähem levinud ISA siini paigaldatavad kaardid) ajurite

(driver) puudumine, millest tulenevalt tuleb Coyote puhul kasutada levinumaid kaarte.

Samas osad nimetatud puudused ei tulene Coyote’ist vaid riistvaralistest võimalustest ja

kasutaja oskustest (näiteks iptables’i kasutamine).


Coyote ruuterina töötav süsteem peab vastama orieneeruvalt järgmistele nõutele:

• Protsessor 486DX / 25 MHz või parem

• 8 MB RAM (soovitavalt 16 MB)

• 1.44 MB flopi seade

• 2 võrgukaarti

• internetiühenduse tüübile vastav modem

• VGA graafikaadapter seadistamiseks

22..22.. 22 FFRREEEESSCCOO lliinnuuxx ((wwwwww..ffrreeeesscc oo..oorrgg))


FREESCO on kirjutatud Serge V. Storozhevykhi poolt. FREESCO baseerub samuti

Linuxi operatsioonisüsteemil (kernel 2.0.39). FREESCO’t iseloomustab suur

funktsionaalsus, paindlikkus, mitmekülgsus, kuivõrd see kõik on võimalik 1,44 MB

disketile mahtuvuse piirangu juures. [www/16]

EEeelliisseeiidd

FREESCO võimaldab ühendada eri liidestega kuni kümmet Ethernet segmenti ehk

teisisõnu jagada võrku kümnele Ethernet segmendile, toetades kuni 10 võrguliidest,

kuni viis printerit, kuni 10 modemit (k.a. mitmepordiga modemid), kuigi ainult nelja

regulaarmodemit. FREESCOt saab konfigureerida sissehelistamis - ehk dialup, ISDN -,

kaabli-, DSL-ruuterina, omades seejuures DNS-, DHCP-, telnet-, http-, kontroll-, print-

(üle TCP/IP printimiseks vajalik vastav klient tarkvara) ja ajaserveri ning tulemüüri ja

NATi funktsionaalsust. Sobib ka RAS (Remote Access Server) ja nullmodem ühenduste

jaoks. Osa töörežiime võivad töötada samal ajal, näiteks lülitamine sissehelistamise

23

pealt etherneti ja vastupidi. Kõiki neid omadusi saab kasutada koos või eraldi.

FREESCO sisaldab samuti konfigureerimiseks utiliiti, mis teeb paigaldamise ja

hoolduse lihtsamaks. Kasutajatugi ei jää oma sisukuselt või asjatundlikkuse poolest alla

kommertstoodetele. Kõikidele küsimustele lubatakse Internetis vastata 24 tunni

jooksul. Kokkuvõttes on FREESCO suhteliselt sarnane Coyote’ga, kuid omanäoliselt

paindliku konfigureerimise võimaluste ja funktsionaalsuse poolest. Erinev on ka see, et

nõuded riistvarale on märkimisväärselt tagasihoidlikumad võrreldes teiste analoogsete

lahendustega.

PPuuuudduusseeiidd

Tavakasutajale võib paigaldamine olla raske, seetõttu tasuks varuda rohkem aega ja

kannatust võrreldes näiteks kommertstoodete kasutamisega. Linuxi kerneli versiooni

2.0.39 kasutamise tõttu ei saa kasutada täiuslikumat paketifiltrit – iptables, vaid tuleb

“leppida” ipchains’iga.


FREESCO süsteem peab vastama orienteeruvalt järgmistele nõutele:

• Protsessor 386SX või parem

• 8 MB RAM (serverite puhul vastavalt vajadustele rohkem)

• FREESCO v.0.3.x võib töötada täielikult RAMis (vähemalt 17 MB)

• FREESCO v0.3.x võib töötada kuni 4MB komplektis flopi installi puhul;

2.3 Internetiühenduse jagamine riistvaralise ruuteriga


Praegusel ajal ilmselt üks lihtsamaid ja kindlamaid võimalusi internetiühendust mitme

tarbija vahel jagada on kasutada riistvaralist ruuterit. Neid on saada mitmesuguseid

erinevaid mudeleid paljudelt tootjatelt.

EEeelliisseeiidd

Riistvaralistesse ruuteritesse on reeglina lisaks ruutimisfunktsioonile sisse-ehitatud ka

tulemüür, mis kaitseb kohtvõrgu arvuteid väliste rünnakute eest. Riistvaraline ruuter on

enamasti “väike karbike”, mis ei võta rohkem ruumi, kui näiteks kommutaator või hub.

Reeglina on seadmesse kommutaator juba sisse ehitatud, osadel isegi modem, mistõttu

riistvaralise ruuteri ostnu saab kasutada ühe “karbiga” kõiki neid funktsioone, mida

internetiühenduse jagamisel vaja läheb. Kommutaatoril on tavaliselt vähemalt neli

10/100 Mbitt/s võrguporti, mille külge saab ühendada neli kohtvõrgu arvutit.

24

Kokkuvõttes on riistvaralistel ruuteritel peamisteks eelisteks märkimisväärne ruumi

kokkuhoid, ei ole vaja osta eraldi kommutaatori või jaoturi, müra puudumine, väga

madal energiakulu ning lairiba ruuterite puhul soodne hind. Seega väga hea valik,

inimesele keda internetiühenduse tehniline pool tegelikult ei huvita, aga mitu arvutit

tahaks võrku ühendada.

PPuuuudduusseeiidd

Reeglina on seadme funktsionaalsus tootja poolt rangelt ette määratud, see tähendab

tavakasutaja ei saa ruuteri tarkvara oma tahtmise järgi muuta. Seadme funktsionaalsus

ei pruugi alati vastata kasutaja soovidele. Kasutaja peab õppima vastava seadme

kasutusloogika, see tähendab tootja määrab kuidas seadet tuleb kasutada. Riisvaraliste

ruuterite puhul võib tulla probleeme vanade seadmete omavahel ühildumisega.

Tavakasutaja ei saa seadme vigu, töölindlust, käsitletavust parandada, olgugi et neid

esineb üldjuhul harva.


Kohtvõrgu arvutites peab internetiühenduse kasutamiseks olema paigaldatud:

• Võrguadapter

• TCP/IP protokollistik

• Levinud veebisirvija e browser’i (vt browser) olemasolu (Netscape, IE, Mozilla,

Opera)

25

3. RIISTVARALISED RUUTERID

Käesolevas peatükis vaadeldakse riistvaraliste ruuterite ühiseid jooni ning käsitletakse

üldiseid juhiseid nende ülesse seadmiseks ja kasutusele võtmiseks.

3.1 Üldine ruuterite paigaldamisjuhis

Iga ruuteri paigaldamise juures on paljugi kattuvaid tegevusi. Seetõttu on siin toodud

üldine paigaldamisjuhis MS Windows platvormil põhinevate arvutite jaoks.

33..11.. 11 SSoooovvii ttuusseedd sseeaaddmmeettee eetttteevvaallmmii ssttaammiisseekkss

Enamike ruuterite käsiraamatutes (manual) soovitatakse lülitada kõik seadmed enne

paigaldamist vooluvõrgust välja, ühendada kõik kaablid õigesti õigetesse pesadesse (vt

ka jooniseid), lülitada sisse modem ja seejärel ruuter. Samuti on soovitatav kasutada

seadme originaalset toiteadapterit, sest vale adapteri kasutamise korral pole õigust

garantiile ja kasutuskõlbmatuks muutunud seadmega pole midagi peale hakata.

33..11.. 22 TTCCPP//IIPP pprroottookkoollllii ppaaiiggaalldduuss jjaa ppaarraammeeeettrriittee mmäääärraammiinnee

Kõigepealt tuleb kindlaks teha, missugune on arvuti võrgukaart ning kas selle ajurid on

korralikult installeeritud 1. Seda saab teha, valides vasaku hiirenupga Start/Control

Panel/System/Device Manager/Network adapters. Seejärel tuleb üle vaadata, kas

TCP/IP parameetrid on õigesti määratud ning sobiva võrguadapteriga seostatud.

Windows 95/98/2000/Me/XP standardkonfiguratsioon sisaldab vaikimisi juba

vajaminevaid tarkvara komponente, et kasutada TCP/IP ühendust. Arvuti hetke võrgu

konfiguratsiooni saab kiiresti kontrollida Windowsi masinates sisestades käsureale

(Command prompt) ipconfig –all (NT/ME/2000/XP) või winipcfg (95/98). Programm

winipcfg (Win9x) laseb näha milline on hetkel võrgukaardi IP aadress ning muud

vajalikud aadressid (DNS, Gateway). Valige vasaku hiirenupga desktop- il start / Run

ning avanevasse lahtrisse kirjutage winipcfg, seejärel vajutage OK

1 Märkus. MS Windows arvutites ei ole selleks alati vajadust, kuna vaikimisi konfiguratsioonis

võivad sobilikud ajurid (driver) olla juba installeeritud

26

Pilt 1 TCP/IP parameetrite kontroll (Windows 98 näitel)

Lihtne võimalus on vaadata arvuti hetke võrgu konfiguratsiooni ka kontrollpaneeli

(Control Panel) alt, selleks valida vasaku hiirenupuga Start / Control Panel ja topelt

klikk Network Connections ikoonil, seejärel märkida vastava võrgutüübi ikoon (Local

Area Connection) ja valida vastavad atribuudid (Properties). Avaneb Network paneel,

kus peaksid olema kuvatud järgmised komponendid (vt Pilt 2):

Pilt 2 Seadistamine (Windows XP)

§ Client for Microsoft Networks (märkimise korral on kohtvõrgu Windows arvutid

“nähtavad”)

§ File and Printer Sharing (kui soovitakse oma arvuti ressursse jagada, siis peab

olema märgitud)

§ Qos packet sceduler (märkimise korral Windows analüüsib pakettide liikumisi ning

määrab neile prioriteedid)

§ TCP/IP protokoll (internetiühenduse kasutamise korral peab olema märgitud)

Add nupuga saab puuduvaid komponente lisada.

27

Kui määrata ruuter DHCP abil kohtvõrgu arvutitele automaatselt IP aadresse välja

jagama, siis tuleb TCP/IP protokolli seadete alt valida Properties/General ja panna

linnuke Obtain an IP address automativally ette. Selle tulemusena jagab ruuter

automaatselt kohtvõrguarvutile IP aadressi, kui viimane võrku siseneb [vt ka DHCP].

MS Windows XP puhul võib ka manuaalselt lisada kaks nimeserverit (DNS) serverit:

sisestades näiteks Elioni ühenduse puhul 194.126.115.18 (dns.estpak.ee),

194.126.101.34 (dns2.estpak.ee) või 194.126.97.30 (dns3.estpak.ee) ja 195.250.187.46

(dns4.estpak.ee). Default gateway’i on vaja märkida juhul, kui kohtvõrgus on veel

konkureerivaid seadmeid. Kindlasti tuleb määrata võrgumask, C-klassi IP aadressi

korral ehk näiteks 192.168.1.1, võib selleks märkida 255.255.255.0.

Kui need seaded on paigas, siis üle kontrollimiseks tipi command promptis käsureale

ipconfig – all (ME/NT/2000/XP) või winipcfg (9x), mille tulemusena peaks nägema

umbes järgnevat pilti1 (vt pilt 3):

Pilt 3 Seadistuse kontrollimine MS Windows XP operatsioonisüsteemiga arvutis

Lihtne moodus saamaks teada, kas arvuti saab teiste arvutitega ühenduse kätte või mitte

on kasutada lihtsat diagnostikaprogrammi ping, mis saadab võrku määratud IP

aadressile/host-ile ehk teisele arvutile paketi, millele oodatakse “vastust” ehk teisisõnu

vastupaketti. Kui ping töötab on loogiline, et võrk toimib ja ühendusvõimalus teiste

kohtvõrgus olevate arvutitega on olemas. Analoogselt ping’iga võib kasutada ka käske

nagu tracert, nslookup. Tracert võimaldab välja selgitada pakettide liikumise teekonna

1 Märkus. Pilt võib erineda sõltuvalt Windows operatsioonisüsteemist

28

kasutaja arvutist kuni sihtkohani. Vastavalt ICMP protokollile (vt ICMP) kasutatakse

selleks sihtkoha poole teele saadetavaid muutuva eluajaga (TTL - Time-To-Live)

kajapakette. Iga pakettide teele jääv marsruuter peab vähendama paketi eluiga vähemalt

1 võrra, enne kui ta selle edasi saadab, nii et TTL on lõppkokkuvõttes võrdne hoppide

arvuga. Kui paketi TTL jõuab nullini, siis peab marsruuter lähtekohta tagasi saatma

ICMP sõnumi "Time Exceeded (Aeg ületatud)". Nslookup käsu abil saab teada, milline

IP-aadress vastab arvuti nimele või vastupidi, millised nimed vastavad teatud IP

aadressiga arvutile. Kokkuvõtlikult tuleb probleemide korral otsida vastust järgmistele

küsimustele:

• kas arvutis on IP protokollistik korras ? (ping 127.0.0.1)

• kas arvutis on IP korras ka väljuval liidesel ? (ping “oma-ip-aadress”)

• kas “näeme” naabri arvutit ? (ping “naabri- ip-aadress”)

• kas “näeme” ruuterit ? (ping “ruuteri- ip-aadress”)

• kas näeme välismaailma ? (ping “dns-serveri-aadress”)

• kas nimeserver on seadistatud ? (ping “www.enda-internetioperaator.ee”)

• kas Eesti internet on töökorras ? (ping www.mingi-teine- internetioperaator.ee”)

Kui eelnevalt kirjeldatu on õigesti tehtud ja võrk toimib, võib hakata ruuterit

paigaldama ja seadistama.

33..11.. 33 ÜÜllddii ssii ssoooovvii ttuussii iinntteerrnneettiiüühheenndduussee lloooommii sseell

Kui eelnevas jaotises tehtud juhiste läbimisel ei ole internetiühendust personaalarvutisse

saadud, siis tuleks lugeda lõpuni järgnevad soovitused.

Veenduge, et teie interneti lehitseja (browser) on õigesti konfigureeritud. Kõigepealt

tuleb kontrollida, et ei oleks sisestatud valedele proxy-serveritele viitavad aadresse või

poleks browseril “kästud” kasutada mõnd vale interneti ühendumise viisi (näiteks Dial-

UP). Et näiteks MS Internet Explorer 6.0 puhul vaadata üle vajalikud seaded, selleks

klõpsake parema hiirenupuga Internet Explorer’i ikoonil ja vasaku nupuga valige

Properties [vt Pilt 3].

29

Pilt 3 Interneti seadete määramine

Pilt 4 Kohtvõrgu seadete määramine

Seejärel valige vaheleht Connections ning veenduge, et valitud on Never dial a

connection, isegi juhul kui on tehtud ühendusprofiilid Dial-UP või PPPoE (ADSL

Kodu/Kodutöö) ühenduste jaoks. Järgnevalt tuleb konrollida kohtvõrgu seadeid, selleks

valige LAN Settings.[vt pilt 4]

Järgnevas aknas võib märgistatud olla linnukesega ainult Automatically detect settings

muud valikud olgu tühjad. Seadistamise kinnitage, vajutades OK. Seejärel on tehtud

kõik lihtsamad seadistamised, et antud kohtvõrgus asuva personaalarvutiga interneti

pääseda. Kui ikkagi juhtub, et ei õnnestu mõnele internetis asuva arvutiga ühendust

saada, näiteks http://www.neti.ee (IP aadress 194.126.101.79), siis võib vea põhjus olla

ruuteris. Igasugused klient programmid, mis ühele arvutile püsiühenduse puhul

tavaliselt on paigaldatud, näites EnterNet, tuleks enne uue ruuteri paigaldamist

eemaldada (uninstall), sest neid ei ole siis vaja.

3.2 Testimise tehnilised tingimused

Ruuterite testimisel püüdsin luua tingimusi, mis võimalikult täpselt vastaksid tüüpilisele

ADSL ühenduse jagamisele kortermajades.

Kaheksateistkümne korteriga ja kolme trepikojaga elamusse oli kokku paigaldatud kuue

arvuti ühendamiseks ca 180 m UTP CAT5e standardi kaablit. Kaks kõige kaugemat

arvutit asusid ca 60 m pikkuse kaabli otstes, ülejäänud keskeltläbi 25 m kaugusel.

Püsiühenduse alla- ja üleslaadmise maksimaalseks kiiruseks lubatakse Elioni poolt

30

vastavalt 1Mbitt/s (1024 Kbitt/s)1 ja 256 Kbitt/s (Kodutöö-ADSL pakett). Enne ruuterite

testimist oli selline Ethernet’i kaablivõrk toiminud probleemideta aasta aega Coyote

Linuxi tarkvaralise ruuteriga jagatuna ja igasse arvutisse jõudsid paketid edasi-tagasi

liikuda praktiliselt sama kiiresti, olenemata sellest kui kaugel üks või teine arvuti

reaalselt ruuterist asus. Seega saab siit järeldada, et küllalt väikeste vahemaade puhul on

arvutite kauguste mõju kiirusele tühine. Internetiühenduse kiirus sõltus rohkem võrgu

üldisest koormatuse astmest kui vahekaugusest. Lihtne diagnostika näitas, et ping [vt

ping] jäi ka 60 m kaugusel asuvasse arvutisse 0,4 – 0,6 ms piiresse, samal ajal kui 20

meetrise kaugusesse personaalarvutisse saadeti pakette praktiliselt sama ajaga. Ping

(Packet InterNet Groper) on "võrgustiku pakettsond" ehk programm sihtkohtade

kättesaadavuse kontrolliks kajataotluse saatmise teel. Ping saadab võrku määratud IP

aadressile/host-ile ehk teisele arvutile paketi, millele oodatakse “vastust” ehk teisisõnu

vastupaketti, kui “vastus” saadetakse tagasi praktiliselt silmapilkeslt (0,4 – 0,6 ms), siis

on alust arvata, et võrk töötab laitmatult. Sellist ruuterit ja antud võrgu toimimist

kasutati etalonina riistvaraliste ruuterite üldise kvaliteedi ja muude omaduste

võrdlemisel.

3.3 Püstitatud eesmärgid

Ruuterite valikul peeti eelkõige silmas, et seadmete hinnad jääksid odavamasse

hinnaklassi ning funktsionaalsus ja jõudlus oleks piisav koju, väikekontorisse,

ühiselamusse (näiteks mitme seltskonna peale), kohvikusse või mujale sarnaseid

nõudmisi esitavasse kohta. Poe riiulitel leiduva ja müüa soovituste põhjal sai

võrdlemiseks valitud nelja erineva levinud ning tuntud võrguseadmete tootja Chronose

[www/14], D-Linki [www/15], TrendNET’i [www/16] , SMC seadmed [www/17].

Testimisel sai kasutatud Canyoni kommutaatorit [vt switch] ning MicroNeti USB-

Wireless adapterit.

Canyoni kommutaatoritootja poolsed spetsifikatsioonid:

• Vastab IEEE 802.3 10Base-T Etherneti ja 802.3u 100Base-TX Fast Etherneti

Standarditele (vt IEEE ja Ethernet)

• Kõik 10/100 Mbitt/s RJ-45 porid toetavad Auto MDI-X funktsionaalsust (vt

Auto MDI/MDIX)

1 Kampaania korras on sageli tegelikult 2 Mbitt/s

31

• Kõik RJ-45 pordid toetavad 10Base-T/100Base-TX ja nii pool- kui ka

täistupleks andmeedastust (vt pool-ja täistupleks)

• Auto-Negotiation (vt Auto-Negotiation)

• Toetab Store-and-forward marsuutimist (vt Store-and-forward)

• Filter/Suunamise sagedus: 148 000 paketti/s

• MAC Aadress: 2K

• Buffer: 128 Kbaiti

• Mõõtmed: 187x100x30 mm

Ruuterite kvaliteedi hindamisel vaadeldi seadme vastavust järgmistele nõutele:

• funktsionaalsus (vastavus ülesannetele - kas kõik tootja poolt lubatud

funktsioonid on olemas; täpsus; koostöövõime teiste süsteemidega; vastavus

standarditele; turvalisus)

• töökindlus (valmidus - kui tihti esineb tõrkeid; veakindlus - kuidas reageerib

väliskeskkonna vigadele; taastatavus - kui raske on peale tõrget uuesti tööd

alustada)

• efektiivsus (ajaefektiivsus; ressursiefektiivsus)

• kasutatavus (kontseptuaalne selgus; õpitavus; kasutusmugavus; seadme kohta

käiva informatsiooni kättesaadavus)

• hooldatavus (analüüsitavus - kui raske on leida muutmise kohta; muudetavus -

kui raske on muuta; stabiilsus - kui tugevalt muudatused mõjutavad süsteemi;

testitavus)

• laiendatavus (adapteeruvus - kas töötab paljude erinevate seadmetega; vastavus

standarditele)

• installeerimise mugavus (kui lihtne on seadet paigaldada; kui kiiresti saab

töökorda)

32

3.4 ADSL SOHO Chronos BR41 (http://www.chronos.com)

Pilt 5 Chronos BR41 üldvaade

33..44.. 11 ÜÜlleevvaaaaddee

Chronos BR41 on sobiv ruuter väiksematele kohtvõrkudele jagama ühte lairiba (vt

broadband) või põhiriba (vt baseband) internetiühendust mitmele arvutile või seadmele.

Olgugi, et peaeesmärk ei olnud Chronose tegeliku päritolu välja selgitamine, jäi see

küllaltki kahtlaseks. Autori arvates on aparaadi sisu tegelikult kokku pandud mõne teise

tehase konveieril, igatahes mitte Chronose tootmisüksuses, sest ruuteri haldustarkvara

leheküljel oli kirjutatud SOHO. Kas SOHO pidi tähendama small office / home office1 ?

Võibolla küll, kuid viimastel aastatel on muutunud väga tavaliseks, et üks tootja müüb

oma kaubamärgi all lihtsalt mingi teise firma poolt kokkupandud seadet. Chronos on

tuntud oma kaubamärgi all teiste seadmete edasimüüjana (näiteks võrgukaardid).

Selle ruuteri märksõnaks sobiks hästi: odavalt võimalikult palju funktsionaalsust. Antud

ruuter sisaldab oma hinnaklassi arvestades tõesti mitmekülgseid võimalusi.

Pilt 6 Chronos BR41 esikülg

Pilt 7 Chronos BR41 tagakülg

LED Indikaator Selgitus 1 Väike- ja kodubürood, riist- ja tarkvara kiiresti kasvav turulõik oma erinõuetega. Niinimetatud

SOHO tooted projekteeritakse nii, et nad vastaksid kodus või väikeses büroos töötavate

professionaalide vajadustele

33

OP Põleb kui ruuter on sisse lülitatud ja töökorras

LAN (TP1-TP4) TP1-TP4 tulukestel on kaks eesmärki. Esiteks, püsiva põlemisega näitab, et seade on korralikult ühendatud vastavasse porti (1, 2, 3 või 4). Teiseks, vilkumisega näitab, andmete edastamist või vastuvõtmist.

CON CON tulukese vilkumine näitab, et ruuter on ühendatud konsooli pordi kaudu ja arvutist edastatakse sinna andmeid

LNK põleb kui ruuter on edukalt ühenduses internetioperaatori võrguseadmega ACT vilgub kui ruuter saadab/võtab vastu andmeid WAN pordi kaudu

Tabel 4 Chronos BR4 esikülje LED indikaatorite tähendused

Pisitikupesa Selgitus Power Toiteadapteri pistikupesa seadme elektrivooluga varustamiseks Reset Üle 5 sekundi nupu all hoidmisel taastatakse tehase vaikimisi seaded WAN Laivõrgu RJ45 pistikupesa DSL modemi või Etherneti ühendusele CONSOLE Konsooli kaudu saab ruuterit seadistada

Ports 1-4 Kohtvõrgu RJ45 pistikupesad, mille kaudu saab ühendada kuni 4 kohtvõrgu arvutit või erinevaid seadmeid, nagu printerid, terminalid jne

9VAC Toiteadapteri pistikupesa

Tabel 5 Chronos BR4 tagakülje pistikupesade kirjeldused

PPaakkeennddii ssiissuu

1 Chronos BR41 lairiba (broadband) ruuter

1 toiteadapter (power adapter) 9VAC 1A

1 võrgukaabel (network cable) (RJ-45 kategooria 5 UTP/STP)

1 käsiraamat (user's manual)1

SSüüsstteeeemmii nnõõuuddeedd

1 RJ-45 lairiba (broadband) internetiühendus

1 arvuti installeeritud 10Mbps, 100Mbps, või 10/100 Mbps Ethernet võrgukaardiga

installeeritud TCP/IP võrgu protokollistik igale kohtvõrgu arvutile

1 UTP võrgukaabel koos RJ-45 otsikuga

1 Etherneti 10/100 Mbitt/s võrguadapter (tähistatakse ka kui LAN)

Veebipõhise seadistamiseks peab olema installeeritud Microsoft Internet Explorer 4.0

või uuem, Netscape Navigator 4.0 või uuem (soovitavalt 5.0 või uuem), samuti sobib

mõni samaväärne sirvija (Mozilla 1.4 või uuem).

KKiirrjjeelldduuss

Tulemüür toetab levinuimaid interneti multimeediumi rakendusi nagu NetMeeting,

CUseeMe, IP TV, Quick Time, Real Player jt. Vastavad vajalikud pordid tuleb ruuteris

välisvõrgu jaoks avada. Seadmesse on integreeritud 4 port 10/100 Mbitt/s Fast Ethernet

kommutaator, millega saab otse ruuterist jagada interneti ühendust neljale arvutile, üks

RJ45 (WAN) pesa jääb välisele (modemi poolsele) ühendusele, mis töötab 10 Mbitt/s

kiirusega, kuid vähemalt ADSL’i ühenduste puhul sellest esialgu piisab.

1 Märkus. Pakendis puudusid eesti keelsed instruktsioonid

34

Administreerimine ja hilisem haldamine võib toimuda nii internetisirvija, telneti, kui ka

COM konsooli ja ICMP kaudu.

Ruuterit saab töötama seadistada järgmiste valikutega: tavalise ruuterina (jagatakse

suuremat kohalikku võrku veel mitmele väiksemale arvutivõrgule), staatilise IP+NAT,

PPPoE+NAT, DHCP klient+NAT funktsiooniga jagajana.

33..44.. 22 SSeeaaddiissttaammiinnee jjaa ppaaiiggaallddaammiinnee11

Antud ruuteri paigaldamise protsess on kasutajale väga lihtne ja mugav, arvutisse ei ole

vaja installeerida mingit programmi või ajurit (driver). Ruuter tuleb vaid sisse lülitada ja

browser’i aadressireale sisestada IP aadress: 192.168.7.1. Kohe, pärast esimest sisse

logimist saab hakata ruuterit seadistama [vt pilt 7]. Küsitakse kasutajanime ning parooli,

mis esmakordsel logimisel on vastavalt “router” ja “router”.

Pilt 8 Seadistamine veebiliidese kaudu 1

1 Vaata ka [Üldine ruuterite paigaldamisjuhis]

35

Pilt 9 Seadistamine veebiliidese kaudu 2

Selle ruuteri seadistamine on lihtne ja paljuski analoogne D-Link’iga, seetõttu ei

kirjelda seda siin pikemalt.

33..44.. 33 TTöööökkiinnddlluuss,, kkaassuuttuussmmuuggaavvuuss

Erinevate rakenduste töötamine sõltub loomulikult sellest, kui rangeks on arvutikasutaja

oma tulemüüri sättinud. Sama kehtib ka ISP (interneti teenuse pakkuja) võrgu kohta,

sest esineb teenusepakkujaid, kes on teatud pordid kinni pannud. Eestis on sellega

üldiselt vähem probleeme, näiteks ADSL Kodutööl on kõik pordid avatud, mistõttu

tuleb ise määrata, mis on lubatud ja keelatud. ADSL Kodu teenusepaketil on jälle

kodukasutaja turvalisuse huvides teatud välispordid suletud, mistõttu VPNi loomine ei

pruugi kohe õnnestuda.

Töökindlust ja kasutusmugavust võib hinnata heaks ja piisavaks väiksemale

kohtvõrgule.

33..44.. 44 RRuuuutteerrii vvõõiimmaalluussii

Sisseehitatud tulmüüri abil saab ühenduse muuta turvalisemaks pingi keelamise, SYN

Flood (sünkroniseeringu ületus), logib nii väljuvate kui sisenevate päringute IP

aadresse, porte, protokolli tüüpe ja nimesid. Nimed ei pruugi küll alati anda täpset infot

pakettide reaalse päritolu kohta, kuna need võivad olla virtuaalserveritele antud nimed.

Ruuteril on olemas funktsioon PPP/DHCP/Staatiline IP marsruutimine – aitab mugavalt

Siin on näha antud ruuteri tehnilised

parameetrid, ühelgi teisel siin

testitutest, sellist infot ei pakutud.

36

automaatselt välja jagada ja määrata IP parameetrid kohtvõrgu arvutitele, kuid see ei ole

kohustuslik.

Administraator saab lihtsalt ja mugavalt luua privaatse IP aadressi, et turvalisemalt

hallata sealtkaudu võrku. See tähendab seda, et ainult see IP aadress on mõeldud veebi

kaudu administreerimiseks ja muul otstarbel seda ei kasutata.

Maksimaalne andmeedastuskiirus sellel seadmel on kuni 8Mbitt/s alla ja 640Kbitt/s

ülesse. Tehase dokumentatsiooni järgi lubatakse katta kuni 1800 jala ehk umbes 594

meetri kaugune vahemaa, mis on teoreetiliselt väga hea näitaja, kuid tegelikkusele

vastavust ei õnnestunud kontrollida. Jälgib kõikide sisenevate ja väljuvate pakettide IP

aadresse ja protokolle. Toetab DMZ ja portide suunamise funktsiooni.

Esmakordsel seadistamisel on vaikimisi tehaseseadetes seadme IP aadress 192.168.7.1.

Võimaldab tarkvara uuendamist. Kui tarkvara uuendama hakata, pole mõtet enne oma

paroole muuta, kui kõik tarkvara uuendused on tehtud. Kõik muudatused nõuavad

taaslaadimise tegemist, mis võtab aega 5-10 sekundit. Integreeritud 10/100Mbitt/s

kommutaator hoiab kõigil neljal pordil olevad ühendused automaatselt maksimaalsel

võimalikul kiirusel. Ruuter arvutab kõikide kohtvõrgu seadmetest sissetulevad ja

väljuvad megabaidid kokku, selle abil saab näiteks hiljem hinnata, kui palju

informatsiooni mingist arvutist interneti ja vastupidi liikus.

Eripärana võimalik ka RS-232 ehk COM-pordi konsooli kaudu ruuterit seadistada.

Kahjuks pakkis vastav kaabel puudus.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et töökindlus on selle hinna ja kvaliteedisuhte korral hea.

Varasema ruuteriga võrreldes polnud kiiruse vahet märgata.

Pilt 10 Kohtvõrgu siseneva- ja väljuva liikluse kogumahtuvus megabaitides

Antud ruuter peab ka küllalt korraliku ülevaadet logidest.

37

Pilt 11 Sissetulev liiklus

Pilt 12 Väljuv liiklus

Pilt 13 ARP tabeli logi

Pilt 14 DHCP tabeli vaade

38

Pilt 15 Väljast kohtvõrku päringuid saatnud IP-aadresside nimekiri

39

3.5 D-Link Air DI-514 802.11b Wireless Router

Pilt 16 D-Link DI-514 802.11b Wireless Router


DI-514 paistab silma soliidse disainiga, millest õhkub head kvaliteeti. Seadme korpus

on üks tervik, mingeid väljaulatuvaid osi peale antenni pole. Ülekuumenemist pole

karta, sest õhu liikuma pääsemiseks on seadmes avausi piisavalt. D-Link DI-514 on

piisavalt soodne ning funktsionaalne lahendus koju, võiksemasse kontorisse, kooli,

kohvikusse ja teistesse väiksematesse kohtadesse, kus soovitakse pääseda interneti ka

ilma traadita.

PPaakkeennddii ssiissuu

1 D-Link Air DI-514 2.4GHz Wireless Ruuter

1 Toiteadapter – 5V DC, 2.5A 1

1 CD instruktsioonidega, Adobe Acrobat 5.0 programmiga

1 Prinditud paigaldusjuhend

Eesti keelne juhend pakendist puudus.

SSüüsstteeeemmii nnõõuuddeedd::

Windows, Macintosh, või Linuxi põhine operatsioonisüsteem koos installeeritud

Etherneti adapteriga.

Veebipõhiseks seadistamiseks vajalik Internet Explorer või Netscape põhised sirvijad

alates versioon 6.0 koos JavaScripti toetusega.

KKiirrjjeelldduuss

D-Link Air DI-514 Wireless ruuter vastab 802.11b standardile, koos myriad robust

firewall vahenditega pakub kohtvõrgule kaitset ründajate vastu. Ruuter on ka algajale

40

lihtsalt ja mugavalt seadistatav. Filtrid on seadistatavad MAC, IP aaderssi, URLi või

DNSi järgi. Veebipõhise konfigureerimise “nõustaja” on DI-514 loogiliselt arusaadav,

mitmekülgne, efektselt värviline. Integreeritud 4-port kommutaator lubab ühendada

kuni 4 arvutit. Wireless kliendid saavad turvaliselt ühendada kasutades 64 või 128-bitist

krüpteeringut. Lisavõimalused: parooli kaudu mitme üheaegse IPSec ja PPTP VPN

sessioonid telekommutaatoritele või muudele seadmetele, kus tahetakse tundlikke

andmeid saata turvalisemalt. D-Link DI-514 on ideaalne lahendus väikestele

kontoritele, kodudesse, koolidesse, kohvikutesse ja teistesse väiksematesse võrkudesse.

Manualist sai lugeda wireless tehnoloogiast ja tema võrguprogrammidest. Seega tasub

varuda veidi aega ja viia ennast kurssi wireless tehnoloogiaga.

Tootjapoolsed spetsifikatsioonid:

§ Interneti jagaja koos sisseehitatud 4-pordise kommutaatoriga.

§ Arenenud tulemüür ja turvalisus koos 64/128-bit WEB krüpteeringuga

§ Paigaldamise “nõustaja” (wizard) kiireks paigaldamiseks

§ Täisühilduvus 802.11b standardiga, mis võimaldab vastava ühilduvusega seadmetel

pääseda DI-514 vahendusel traadita kohtvõrku.

§ Ühendus piirideks lubatakse 328 jalga (100 m.) Indoors ja 984 feet (300 m)

Outdoors.1

§ Vaikimisi IP : 192.168.0.1

§ Salvestab osa muudatusi ka ilma taaskäivituseta

§ Taaslaadimise / uute seadetega töö alustamise aeg: 10 sec

§ Auto MDI/MDIX funktsioon kõigis kohtvõrgui portides lubab automaatselt

tuvastada kaablite tüübi Etherneti totusega arvutitel.

§ Tühistamise (Reset) nupp taastab tehase vaikimise seaded.

§ D-Link Air DI-514

§ ADSL: G.lite, G.Dmt, G.hs, ANSI T1.413

§ WLAN: 802.11b (11 Mbps)

§ Turvafunktsioonid: 64- või 128-bitine WEP; MAC-aadresside kontroll

§ LAN: 4-pordine RJ-45 10/100Mbitt/s kommutaator

§ Tulemüür: kahepoolne paketifilter

§ Mõõtmed: 206x161x51 mm

1 Märkus. enamasti on sellised vahekaugused üle pakutud

41


DI-514 paigaldamine käib ainult veebipõhiselt. Selleks pole vaja muud kui avada sobiv

veebisirvija (browser) ja sisestada aadressireale DI-514 IP aadress, milleks vaikimisi on

192.168.0.1. Seejärel küsitakse kasutajalt kasutajanime ja parooli. Vaikimisi on

kasutajanimi Admin ja parool on tühi (blank). Kui logimine õnnestus, avaneb

seadistamise “nõustaja” (Setup wizard). Nõustaja oli eriti õnnestunud, sest kõik oli

intuitiivselt lihtsalt tajutav ja kergesti arusaadav. Esimesel vahelehel asub “nõustaja”

käivitamise nupp, mille vajutamisel see käivitatakse. Esimesena tuleb paika panne

Wirelessi Access Pointi seadistused [vt pilt 17].

Pilt 17 DI-514 Wireless seaded

Sellel lehel sai määrata

• SSID ehk teenuse indentifikaatori, mis määratakse antud traadita kohtvõrgu

nimeks, vaikimisi oli see “default”.

• Channel ehk kanalite arvu antud traadita kohtvõrgu jaoks, vaikimisi oli see 6.

• WEP (wired equivalent privacy) on osa 802.11 standardist ning sellel on kaks

põhilist funktsiooni – esiteks võimaldada võrguühendus vaid neile, kes teavad

õiget võtit, ning teiseks takistada üle traadita interneti saadetava informatsiooni

pealtkuulamist.

• KEY TYPE sai määrata, kas HEX ehk kuueteistkümnendsüsteemi sümbol või

ASCII märgenditest koosnev jada.

• KEY ehk krüpteeringuvõtemeteks sai panna kuni 4 võtit.

1 Vaata ka [Üldine ruuterite paigaldamisjuhis]

42

Alljärgnev vaheleht võimaldab määrata välisühenduse ehk oma internetioperaatori

seaded.

Pilt 18 DI-514 Interneti seaded

Sellelt lehelt tuli valida kolme erineva ühenduse liigi vahel, kas dünaamilise-, staatilise

IP aadressiga modemiühenduse, PPPoE ühendus. PPPoE ühenduse puhul tuli panna

teenusepakkuja käest saadud kasutajatunnus, parool ning nimeserverid. Dünaamiline

ühendus on juhul, kui igakord kui oma internetioperaatori võrku sisse logite, siis IP

aadress uueneb. Staatilise IP aadressi puhul on see püsiv. Märkides PPPoE tähendab, et

kasutatakse PPPoE [vt PPPoE] teenust, mis ADSL internetiühenduse puhul on üks

levinumaid. Alumistesse kastidesse sisestakse internetioperaatori poolt antud

kasutajatunnus ja parool. Maximum Idle Time võimaldab määrata kui kaua hoitakse

ühendust üleval kui ühtegi päringut ei esitata. MTU (Maximum Transmission Unit) on

maksimaalne andemeühiku suurus.

Järgnevalt sai pandud paika kohtvõrgu nimi (Ront) ja võrgumask (255.255.255.0) ning

kohtvõrgu IP aadress (192.168.0.1) ehk default gateway.

43

Pilt 19 Kohtvõrgu seaded

Pilt 20 DHCP seadete määramine

44

Pilt 21Virtuaalserverile portide määramine (protide avamine)

Pilt 22 Teenustele portide määramine (protide avamine)

45

Pilt 23 IP aadressidele filtrite määramine

Pilt 24 Tulemüüri konfigureerimine

Pilt 25 DMZ määramine

46

Pilt 26 Traadita võrgu parameetrite määramine

Lõppkokkuvõttes kujunes DI-514 paigaldamine kergesti arusaadavaks ja ilma

probleemideta, mida saab järeldada ka toodud pildiseeriast (vt. pildid 19-26).

33..55.. 33 TTöööökkiinnddlluuss,, kkaassuuttuussmmuuggaavvuuss

D-Linki ruuteri WiFi levi sai testitud Microneti Wireless kohtvõrgu USB võrguadapteri

abil (mudel nr. SP907BB). Kuna D-Link DI-514 esindab tänaseks juba veidi vanemat,

kuid väga levinud ja töökindlat IEEE802.11b standardit sagedusalas 2,4 GHz, siis ei

olnud võimalik nö “uksed kinni nurga taha” luua ühendust üle 50 meetri kaugusele.

Kuid seda ei tohiks kindlasti panna vaid standardi süüks, WiFi side võibki olla teatud

olukordades vägagi tundlik. Traadita levi kvaliteeti ligidale (kuni 30 m) kujutab järgnev

pilt:

Pilt 27 WiFi levi kvaliteet DI-514'ga

47

33..55.. 44 RRuuuutteerrii vvõõiimmaalluussii

Turvatud ühenduskanali loomiseks kodu ja töökoha vahel toetab DI-514 IPSeci ja PPTP

põhiseid VPN-tunneleid. Hea on seegi, et IPSec ja PPTP VPN sessioone saab täielikult

pidevalt kontrollida ning prioriteete määrata. See peaks salajaste andmete üle interneti

saatmise korral turvatunnet lisama.

Tulemüür lubab pordipõhiseid reegleid luua eraldi nii sisenevale kui ka väljuvale

liiklusele, määrata ühendustele aegumisajad. Traadita võrgu all on ülevaatlikult näha,

millised kanalid on teiste lähedalasuvate seadmete poolt hõivatud.

48

3.6 TW100-S4W1CA TrendNET router

Pilt 28 TW100-S4W1CA TrendNET Router


TW100-S4W1CA TrendNET Fast Ethernet ruuter on integreeritud Nway 10/100Mbps

kommutaatoriga (switch) seade, mis on sobiv eelkõige väikekontorisse või koju. Seade

võimaldab täita nii ruuteri, kommutaatori kui ka tulemüür funktsionaalsust, võimaldades

ühendada internetti korraga kuni neli arvutit, kasutades selleks ühte välist IP aadressi.

Kõiki sisenevaid IP pakette jälgitakse ja filtreeritakse. Seadet on võimalik seadistada ka

piirama sisevõrgu kasutajate juurdepääsu eelnevat määratud IP aadressidele.

Staatus LED indikaator Värv

Pidev Vilkuv

1 Power/Error Roheline/ Punane

Põleb roheliselt kui seade on sisse lülitatud. Kui seade ei tööta korralikult, põleb punaselt

Puudub

2 Internet Roheline/ Oranz

Ühendus kohtvõrgu seadmega

Edastab/ võtab vastu andmeid

3 Kohalik port 1 100Mbps ühenduse puhul põleb roheliselt

4 Kohalik port 2

5 Kohalik port 3

6 Kohalik port 4

Roheline/ Oranz

10Mbps ühenduse puhul põleb oranzilt

Edastab/ võtab vastu andmeid

7 E-post Roheline Puudub Uued E-kirjad

Tabel 1 TW100-S4W1CA indikaatorid ja tähendused

Port/nupp Funktsioon 5V DC Toiteadapteri pistik

Internet Kaabel/xDSL modemi pistik

49

Port/nupp Funktsioon MDIX/MDI Siit nupust saad valida internetipordi kiudude skeemi (MDIX/MDI) Local (1 – 4) Neli automaatse kiirusevalikuga RJ-45 pistikut ühendamiseks 10/100Mbps

kohtvõrku MDIX/MDI Siit nupust saad valida neljanda kohaliku pordi kiudude skeemi (MDIX/MDI)

Tabel 2 TW100-S4W1CA pordid ja funktsioonid

PPaakkeennddii ssiissuu::

1 TW100-S4W1CA TrendNET lairiba (broadband) ruuter

1 toiteadapter (power adapter)

1 võrgukaabel (network cable) (RJ-45 katekooria 3 või 5 UTP/STP)

1 käsiraamat (user's manual)1

1 CD koos haldustarkvaraga

SSüüsstteeeemmii nnõõuuddeedd::

Kohtvõrgu arvuti peab seadme haldusporgammi käivitamiseks vastama järgmistele

nõuetele. Kui kasutatakse UNIX või Apple arvutit, kasuta seadme haldamiseks telnetti.

Graafilise haldusprogrammi kasutamiseks vajad:

Windows 95/98/ME/NT/2000 operatsioonisüsteemi2

IE 4.01 või uuemat

KKiirrjjeelldduuss

Tootjapoolsed spetsifikatsioonid:

§ Toetab PPPOE protokolli

§ Toetab internetitarkvara nagu veebibrauserid, ICQ, Telnet, E-post, AOE, News,

NetMeeting, VDOLive Player, Ping jt

§ DHCP server toetab kuni 128 klienti

§ DHCP klient saab automaatselt internetioperaatori DNS-i aadressi

§ 4 pordiga Nway 10/100Mbps kommutaator

§ Lihtne seadistamine üle võrgu telneti abil

§ Lihtne graafiline seadistusprogramm Windows 95/98/ME/NT/2000

operatsioonisüsteemidele

§ Püsivara uuendamise võimalus

§ Toetab levinumaid operatsioonisüsteeme nagu Windows 95/98/ME/NT/2000,

UNIX, Mac

1 Märkus. Pakendis puudusid eesti keelsed instruktsioonid

2 Märkus: Telneti ja terminali kaudu haldamine ei sõltu operatsioonisüsteemist.

50

§ Sisseehitatud tulemüür pakub kaitset häkkerite eest


Antud ruuteri teeb vaadeldutest mõnevõrra eriliseks üks oluline asjaolu, nimelt on

seadmega kaasa pandud graafiline haldustarkvara Windows 95/98/ME/NT/2000

operatsioonisüsteemidele. See tähendab seda, et kasutaja peab seadistusprogrammi

CD’lt arvutisse installeerima, milleta ei saa aparaati korralikult kasuta

Martin Alev Riistvaralised Ruuterid - tlu.ee · 2013. 7. 15. · SISSEJUHATUS Internet on muutunud...

Documents

Transcript of Martin Alev Riistvaralised Ruuterid - tlu.ee · 2013. 7. 15. · SISSEJUHATUS Internet on muutunud...