Tallinna Ülikool

Tallinna Pedagoogiline Seminar

Alushariduse pedagoogika

Marite Väin

AUSTRAALIA JA KAMBODŽAReferaat

Tallinn 2015

Marite Väin

SISUKORD

1 AUSTRAALIA......................................................................................................................5

1.1 Loodus..............................................................................................................................5

1.1.1 Rannajoon................................................................................................................5

1.1.2 Pinnamood................................................................................................................5

1.1.3 Veestik.......................................................................................................................6

1.1.4 Kliima........................................................................................................................6

1.2 Rahvastik.........................................................................................................................6

1.3 Ajalugu.............................................................................................................................6

1.4 Poliitika............................................................................................................................8

1.5 Majandus.........................................................................................................................9

1.5.1 Eksport....................................................................................................................10

1.5.2 Import.....................................................................................................................10

1.5.3 Energeetika.............................................................................................................11

1.5.4 Mäetööstus..............................................................................................................11

1.6 Relvajõud.......................................................................................................................11

1.7 Turism............................................................................................................................11

2 KAMBODŽA......................................................................................................................12

2.1 Loodus............................................................................................................................12

2.1.1 Pinnamood..............................................................................................................12

2.1.2 Kliima......................................................................................................................12

2.1.3 Veestik.....................................................................................................................13

2.1.4 Taimestik................................................................................................................14

2.1.5 Loomastik...............................................................................................................14

2.1.6 Haldusjaotus...........................................................................................................14

2

Marite Väin

2.2 Rahvastik.......................................................................................................................15

2.3 Ajalugu...........................................................................................................................15

2.3.1 Riigi nimi................................................................................................................16

3

Marite Väin

SISSEJUHATUS

Referaadi koostamise eesmärk on teadmiste, oskuste ja praktilise rakendamiskogemuse

kujunemisele kaasa aidata, mis võimaldab tulevikus rakendada IKT vahendeid õppetöös ja

mujal.

Iseseisva referaadi koostamise järgselt peaksin oskama koostada (ääriseid, päist/jalust,

tekstilaadi, sisukorda, viiteid, tabeleid, loetelu) pikemaid dokumente, kasutades

tekstitöötlustarkvara asjakohaseid võimalusi.

4

Marite Väin

1 AUSTRAALIA

Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja

nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-

Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier,

Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja

McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. (Vikipedia, 2014)

1.1 Loodus

1.1.1 Rannajoon

Austraalia rannajoone pikkus on 34 218 kilomeetrit (vt Joonis 1. Austraalia kaart 1). (Vikipedia,

2014)

Joonis 1. Austraalia kaart 1

1.1.2 Pinnamood

Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri

kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim

mägi on vulkaan Mawson Peak Big Beni massiivis (2745 m) Heardi saarel. Tinglikult kuulub

Austraaliale ka veelgi kõrgem Mount McClintock (3492 m) Antarktika Austraalia sektoris.

(Vikipedia, 2014)

5

Marite Väin

1.1.3 Veestik

Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja

tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia pikim jõgi on

Murray Darlingi lisajõega. (Vikipedia, 2014)

1.1.4 Kliima

Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi

põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi

põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-

Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima

valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. (Vikipedia, 2014)

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki

poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima

valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.

(Vikipedia, 2014)

1.2 Rahvastik

Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6%

Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju

sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600

000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida

räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1%

protsendil elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal. (Vikipedia, 2014)

1.3 Ajalugu

Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast,

mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu,

6

Marite Väin

pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb

kultuurierinevusi. (Vikipedia, 2014)

V-III aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga

odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist

võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud

koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste

aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga

hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia

inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid

tavu. (Vikipedia, 2014)

1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju

tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud

peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.

(Vikipedia, 2014)

Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki

uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal

mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummipuud ja

rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid, ja erivärviliste õitega

põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bayks. Varsti

pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200

meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad. (Vikipedia, 2014)

1811. aastal trükiti Pariisis esimest korda täielik Austraalia kaart, mille oli koostanud Louis de

Freycinet (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja. (Vikipedia, 2014)

Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest Põhja-Ameerika kolooniate kaotamise tõttu.

Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik iirlased. Peaaegu keegi asumisele

saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli

keeruline. 1852. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid

seal juba 150 000. (Vikipedia, 2014)

7

Marite Väin

Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega Bay Hurstis 1851. aastal. Paljud

kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul 1829–1859 sai 4 kolooniat

Austraalia osariikideks. See tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning

kaevandustööstuse ja transpordi arengu. (Vikipedia, 2014)

Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustas

Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne

polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on

tänapäevani Austraalia pealinn. (Vikipedia, 2014)

1.4 Poliitika

Austraalia peaminister Tony Abbott. (vt Joonis 2. Tony Abbott 1) (Vikipedia, 2014)

Joonis 2. Tony Abbott 1

Austraalia on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on Elizabeth II; tema tiitel Austraalia

kuningannana ei ole seotud tema rolliga teiste Briti Rahvaste Ühenduse maade valitsemisel.

Kuninganna resideerib Suurbritannia ning kohapeal esindavad teda föderaalsel tasandil

Austraalia kindralkuberner ja osariikides kubernerid. Austraalia põhiseaduse kohaselt kuulub

kõrgeim täitevvõim kuningannale, kuid seda teostab kindralkuberner, kel on muuhulgas õigus

valitsus laiali saata (nagu tehti nt 1975. aasta põhiseaduskriisi ajal). (Vikipedia, 2014)

Föderaalvalitsus jaguneb kolmeks haruks:

seadusandev võim: kahekojaline parlament, millesse kuuluvad põhiseaduse kohaselt

kuninganna (keda esindab kindralkuberner), senat ja esindajatekoda;

8

Marite Väin

täidesaatev võim: valitsus ehk föderaalne täitevnõukogu (Federal Executive Council),

tegelikult kindralkuberner, keda nõustavad peaminister ja ministrid;

kohtuvõim: Austraalia ülemkohus ja teised föderaalkohtud, mille kohtunikud määrab

kindralkuberner täitevnõukogu soovitusel. (Vikipedia, 2014)

Parlamendi ülemkojas ehk senatis on 76 senaatorit: 12 igast osariigist ja 2 mandriosa

territooriumitelt (Austraalia pealinna ala ja Põhjaterritoorium. Alamkojas ehk esindajatekojas on

150 liiget, kes valitakse ühemandaadilistes valimisringkondades; igast osariigist on vähemalt 5

saadikut. Valitsuse moodustab partei, kellel on esindajatekoja enamuse toetus, partei juhist saab

peaminister. Kui ükski partei ei saavuta enamuse toetust, määrab peaministri kindralkuberner.

(Vikipedia, 2014)

Nii föderaaltasandil kui ka osariikides moodustab valitsuse tavaliselt üks kahest rühmast:

Austraalia Tööpartei (leiboristid, Australian Labor Party) või Koalitsioon (Coalition), kuhu

kuuluvad Austraalia Liberaalne Partei (Liberal Party of Australia) ja selle väiksem liitlane

Austraalia Rahvuspartei (National Party of Australia). Austraalia parlamentidesse on jõudnud ka

väiksemad parteid ja sõltumatud kandidaadid, enamasti küll ülemkodadesse. (Vikipedia, 2014)

Austraalia poliitikas peetakse Koalitsiooni paremtsentristlikuks ja Tööparteid

vasaktsentristlikuks. Queensland, Lääne-Austraalia ja Põhjaterritoorium on suhteliselt

konservatiivsed, seevastu Victoria, Lõuna-Austraalia, Tasmaania ja pealinna ala on suhteliselt

sotsiaaliberaalsed. Uus-Lõuna-Wales on poliitiliselt mõõdukas ja seda peetakse sageli valimiste

kaalukeeleks. (Vikipedia, 2014)

Pärast parteijuhi vahetust sai Julia Gillardist 2010. aasta juunis Austraalia esimene

naispeaminister. Pärast viimaseid föderaalvalimisi 7. septembril 2013 moodustas

enamusvalitsuse Koalitsioon ning peaministriks sai Liberaalse Partei juht Tony Abbott, kes andis

kindralkubernerile ametivande 18. septembril. (Vikipedia, 2014)

1.5 Majandus

Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. 1980. aastatel hakkas

Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingi juhtimisel riigi

majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia

9

Marite Väin

suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva

majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete

konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi

juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat. (Vikipedia, 2014)

Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. (Vikipedia, 2014)

1.5.1 Eksport

Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on:

kivisüsi

rauamaak

kuld

liha

vill

alumiiniumoksiid

nisu

masinad ja transpordivarustus

Austraalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Hiina 21,81%, Jaapan 19,19%, Lõuna-Korea 7,88%,

India 7,51%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,37%, Uus-Meremaa 4,1% (2009).

(Vikipedia, 2014)

1.5.2 Import

Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on:

masinad ja transpordivarustus

arvutid ja kontorimasinad

telekommunikatsioonivahendid

toornafta

petrooleumitooted

10

Marite Väin

Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 17,94%, Ameerika Ühendriigid 11,26%, Jaapan

8,36%, Tai 5,81%, Singapur 5,54%, Saksamaa 5,3% (2009). (Vikipedia, 2014)

1.5.3 Energeetika

1.5.4 Mäetööstus

Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla,

boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaaegu kümnendiku Austraalia

sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost. (Vikipedia, 2014)

1.6 Relvajõud

Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed Ameerika Ühendriikidega, kellega on 1951. aastal

sõlmitud ANZUS lepe. Austraalial on kaitsealased lepped Uus-Meremaa, Filipiinide, Brunei,

Taiga ja teiste riikidega. (Vikipedia, 2014)

1.7 Turism

Alates 1970. aastatest on Austraalias aina enam turiste käinud. Perioodil August 2013 - Juuli

2014 külastas riiki 6,7 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks suurlinnadele

Sydneyle ja Melbourne'ile ka aborigeenide püha mägi Uluru ja Kakadu rahvuspark. (Vikipedia,

2014)

11

Marite Väin

2 KAMBODŽA

Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

Kambodža piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast

Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks.

(Vikipedia, Kambodža, 2014)

2.1 Loodus

Geograafiliselt jaguneb Kambodža kuueks piirkonnaks: põhjaosas paikneb troopilise metsaga

kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga

platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning

lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

2.1.1 Pinnamood

Umbes kolmveerandi Kambodžast moodustab Mekongi–Tônlé Sabi tasandik, mille kõrgus

merepinnast ei ületa üldjuhul 100 meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa. (Vikipedia,

Kambodža, 2014)

Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle

moodustab Lõuna-Vietnami keskkõrgustik. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

Läänes, Lõuna- ja Edela-Kambodžas, asuvad Kardemonimäed, mis kulgevad loode-kagu suunas.

Seal paikneb ka riigi kõrgeim tipp Phnom Aural (1771, teistel andmetel 1810 m üle merepinna).

Selle naabruses asub Elevandipiirkond, mis on mõnevõrra madalam, kuni 1000 meetrit kõrge.

Need piirnevad kitsa rannikutasandikuga, mis oli ülejäänud riigist suuresti isoleeritud enne

Kampong Saomi sadama (endine Sihanoukville) ning raud- ja maanteede rajamist 1960. aastatel.

Riigi põhjapiiril asuvad Dângrêki mäed, mille veelahe on Kambodža ja Tai piir. See tõuseb

keskmiselt 500, kõrgeimad tipud 700 meetrini. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

12

Marite Väin

2.1.2 Kliima

Kambodžas valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima. Aastaajad võib jagada kaheks: suvi

(mai–september) ja talv (november–märts). Suvel toob lõunast, Tai lahelt ja India ookeanist

puhuv tuul kaasa rohkelt sademeid. Talvel sajab vähe ja tuul puhub põhjast, maalt. (Vikipedia,

Kambodža, 2014)

Temperatuur jääb aasta läbi 21–35 °C vahele. Kõige külmema kuu (jaanuari) keskmine

temperatuur riigi keskosas on 22 °C, kõige kuumema kuu (aprilli) keskmine 28 °C ja aasta

keskmine temperatuur 25 °C. Absoluutne maksimum tõuseb sageli üle 32 °C ning võib vahetult

enne vihmaperioodi algust jõuda 38 °C-ni. Talvel langeb soojus harva alla 10 °C. (Vikipedia,

Kambodža, 2014)

Aasta keskmine sademete hulk on kogu riigis 1000–2000 mm, kuid üksikutel aastatel võib

sademeid olla nii märgatavalt rohkem kui ka vähem. Sademete hulk ei sõltu niivõrd asukohast

kui kõrgusest: kõrgemal sajab rohkem. Enim sajab riigi edelaosas, kus mere kaldal on kõrged

mäed. Seal võib sademete hulk ulatuda isegi 5000 mm aastas. Enamik sellest aga voolab kohe

merre tagasi, mitte põhja poole Tonlé Sabi piirkonda. Sademerohkeimad kuud on september ja

oktoober, ning -vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodža külastamiseks on parimad kuud

novembrist jaanuarini, kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad. (Vikipedia, Kambodža,

2014)

Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil

langeda pisut alla 50%. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodžasse harva. Küll aga käivad

suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas. (Vikipedia,

Kambodža, 2014)

2.1.3 Veestik

Kambodža suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool

Kambodžat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis.

(Vikipedia, Kambodža, 2014)

13

Marite Väin

Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida

eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre.

(Vikipedia, Kambodža, 2014)

Kambodža suurim järv on Tônlé Sab, mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on

Mekongiga ühenduses Tônlé jõe kaudu, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine

veetase võib langeda 1–1,5 meetrini ja pindala 2500–2700 ruutkilomeetrini. Kui vihmad tõstavad

Mekongi taset, hakkab Tônlé Sabi jõgi septembris-oktoobris tagurpidi voolama, Tônlé Sabi jõe

veetase tõuseb 9–15 meetrini ja pindala 15 000 – 25 000 ruutkilomeetrini. See väldib ka

üleujutusi allpool Phnom Penhi. Kui Mekongi tase alaneb, hakkab jõgi taas põhjast lõunasse

voolama. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

Phnom Penhis jaguneb Mekong neljaks ja seda tuntakse Nelja Näona (Chattomukh): kirdest

voolab linna sisse Mekong, loodes on Tônlé Sab ning linnas algab Mekongi delta jõe

jagunemisega kahte harusse (Mekong ja Basak). (Vikipedia, Kambodža, 2014)

2.1.4 Taimestik

Kambodžas on mitmekesine taimestik ja loomastik, millest enamik on koondunud Tônlé Sabi

järve äärde. Kambodža aladel kasvavad banaan, kautšuk, kookos, kapok, mango ja apelsin.

(Vikipedia, Kambodža, 2014)

60% Kambodžast katab mets. 1970. aastast on vihmametsa osakaal maharaiumise ja põletamise

tõttu drastiliselt langenud. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

Rahvusvaheline Looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade hävitamise, salaküttimise,

ebaseadusliku kaubanduse, liigse põllunduse või kalastamise tõttu ohustatud liikide nimekirja.

(Vikipedia, Kambodža, 2014)

2.1.5 Loomastik

Kambodžas leiab loodusest punahunte, elevante, hirvi, pantreid, karusid ja tiigreid, lindudest

kormorane, kurgi, papagoisid, faasaneid, samuti arvukalt mürkmadusid. Metsa kadumine,

mineerimine ja reeglistamata küttimine on riigi loomastiku mitmekesisust järsult vähendanud.

(Vikipedia, Kambodža, 2014)

14

Marite Väin

2.1.6 Haldusjaotus

Kambodža on halduslikult jagatud pealinnaks (reach theani) ja 24 provintsiks (khétt), mis on 1.

järgu haldusüksused. Provintsid on omakorda jagatud 26 munitsipaliteediks ja 159 piirkonnaks

ning pealinn 8 khan'iks. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

Nr Linn või provints Pindala (km2)

1 Bântéay Méan Cheăy provints 6679

2 Ŏtdâr Méan Cheăy provints 6158

3 Preăh Vĭhéari provints 13 788

4 Stœ̆ng Trêngi provints 11 092

5 Rôtânăh Kĭri provints 10 782

6 Pailĭni provints 803

7 Bătdâmbângi provints 11 072

8 Siĕm Réabi provints 10 299

9 Kâmpóng Thumi provints 13 814

10 Krâchéhi provints 11 094

11 Môndôl Kĭri provints 14 288

12 Poŭthĭsăti provints 12 692

13 Kâmpóng Chhnăngi provints 5521

15

Marite Väin

Nr Linn või provints Pindala (km2)

14 Kâmpóng Chami provints 9799

15 Tbong Khmŭmi provints

16 Kaôh Kŏngi provints 11 160

17 Kâmpóng Speu provints 7017

18 Pealinn Phnom Penh 290

19 Kândali provints 3568

20 Prey Vêngi provints 4883

21 Svay Riĕngi provints 2966

22 Preăh Seihânŭ provints 868

23 Kâmpôti provints 4873

24 Kêbi provints 335

25 Takéo provints 3563

2.2 Rahvastik

Kambodžas elab ligi 15 miljonit inimest, kellest 80–90% moodustavad khmeerid. Ülejäänud 10–

20% rahvastikust on põhiosas tailased, vietnamlased ja hiinlased. Arvestades, et Kambodža

16

Marite Väin

aastane iive jääb 2,4% kanti, on ennustatud, et aastaks 2020 on kambodžalaste rahvaarv jõudnud

20 miljonini. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

Khmeerid on Kambodža alad asustanud 2. sajandil. Aja jooksul on nad segunenud jaavalaste,

malaide, tailaste, vietnamlaste ja hiinlastega. Vietnamlased moodustavad vähemusrahvustest

elanike põhiosa. Neil on suur roll kalastamises ja ehitamises. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

19,5% Kambodža elanikest elab linnades. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

2.3 Ajalugu

Esimene riik tänapäeva Kambodža alal oli Funan, mis hõlmas enamiku Kagu-Aasiast. See riik

püsis 3.–6. sajandini. Riigi juhtkonna rahvuslik päritolu ja keel ei ole täpselt teada. On oletatud,

et nad olid khmeerid. Funan oli india kultuurist tugevasti mõjutatud ja sel ajal hakkas maal

levima budism. Funanil olid lähedased suhted ka Hiinaga. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

9. sajandil tekkis Khmeeri Impeerium, mille õitseng kestis 15. sajandini. Esialgu oli linna

pealinnaks Ângkôr. Pärast tailaste rüüsteretke 1432. aastal viidi see üle Phnom Penhi. Ângkôr

jäeti peagi lõplikult maha ja kasvas džunglisse. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja

põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani.

(Vikipedia, Kambodža, 2014)

Aastal 1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodža oma protektoraadiks. Samast aastast valitseb

Kambodžas Norodomi dünastia, mille aitas võimule Tai. 1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa

Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid

jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad

endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma. Kambodža jäi osaks Prantsuse Indo-

Hiinast kuni iseseisvumiseni aastal 1953. Teise maailmasõja ajal aastail 1941–1945 oli

Kambodža okupeerinud Jaapan. (Vikipedia, Kambodža, 2014)

2.3.1 Riigi nimi

1953–1970 Kambodža Kuningriik

1970–1975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul)

1975–1979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all)

17

Marite Väin

1979–1989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami toetatud valitsuse all)

1989–1993 Kambodža Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või

ei)

alates 1993. aastast Kambodža Kuningriik (Vikipedia, Kambodža, 2014)

18

Marite Väin

KOKKUVÕTE

Referaadi koostamine aitas meenutada loengutes „Arvuti töövahendina“ räägitud teemasid

(ääriseid, päist/jalust, tekstilaadi, sisukorda, viiteid, tabeleid, loetelu) ja õpitu iseseisev läbi

tegemine aitas kinnistada teadmist. Kahjuks kodutööd tehes tuli tõdeda ka seda, et oli mitmeid

funktsioone, mille puhul kohe ei meenunud enam iga nüanss. Abiks olid

jaanikameigas.wordpress.com kodulehel olevad juhendid, mis aitasid meenutada ja korrata

loengutes õpitut.

19

Marite Väin

KASUTATUD KIRJANDUS

Vikipedia. (28. 10 2014. a.). Vikipedia. Kasutamise kuupäev: 11. 01 2015. a., allikas

Vikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia

Vikipedia, Kambodža. (28. 10 2014. a.). Vikipedia. Kasutamise kuupäev: 11. 01 2015. a.,

allikas Vikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Kambod%C5%BEa

20