Märgistatud lõhelaste taaspüükide andmete

analüüsi tulemused Eestis

Herki Tuus, Kunnar Klaas, Tiit Paaver

Eesti Maaülikooli, Põlula Kalakasvatuskeskuse, Eesti Keskkonnaministeeriumi koostöös

LLäänemere lõhelased äänemere lõhelased sooritavad ulatuslikke sooritavad ulatuslikke rändeid. Eesti vetesse rändeid. Eesti vetesse satub teiste riikide poolt satub teiste riikide poolt asustatud kalu ja asustatud kalu ja vastupidi – meie kalu vastupidi – meie kalu püütakse teistes püütakse teistes riikides.riikides.

Kasvatatud ja loodusesse asustatud lõhelaste noorjärke märgistatakse selleks, et välja selgitada asustatud kalade ränded ja asustamise tulemused.

Märgistatud kalade taaspüügid näitavad

KUI PALJU PÜÜTAKSE TEATUD PIIRKONNAS ASUSTATUD KALA MUJAL KUI KIIRESTI LÄHEVAD ASUSTATUD KALAD KODUVETEST ÄRAKUI RUTTU JÕUAVAD ASUSTATUD KALAD PÜÜKIMIS VANUSES NING KUI SUURENA PÖÖRDUVAD KALAD TAGASI KUDEMA MILLINE ON EKSIMINE KUDEMISJÕEGA JA RÄNDEMUSTRIGA

KUI TIHTI EKSIB EESTISSE VÕÕRAS KALAKUI TIHTI EKSIVAD EESTIS ASUSTATUD KALAD

KUDEJÕEGA ÜLDSE JA EESTI PIIRESMILLINE ON ASUSTATUD LÕHE TAASPÜÜGI PROTSENT JA MIS SEDA MÕJUTAB

Märgistatud kalade tagasipüüki mõjutavad paljud tegurid

1. Looduslikud ja tehnilised tegurid mõjutavad ellujäämistAsustusjõe looduslikud tingimused Asustuskalade vanus ja suurus asustamisel sh smoltifitseerumise protsentAsustamisaasta looduslikud tingimused jões ja meres Asustamise viis

2. Subjektiivsed tegurid mõjutavad tagasipüügi hinnangutKalapüügi intensiivsus ja viisid ( lõhelastele suunatus)Saagi registreeritavus (ebaseadusliku püügi osa)Kalurite huvi märgiste tagastamise vastu

KKäesolevas ettekandes püüdsime äesolevas ettekandes püüdsime analüüsida märgistamise alusel saadud analüüsida märgistamise alusel saadud andmeid eeskätt Põlula andmeid eeskätt Põlula Kalakasvatuskeskuse poolt asustatud lõhe Kalakasvatuskeskuse poolt asustatud lõhe rände ja taaspüügi kohtarände ja taaspüügi kohta

MärgistusviisidMärgistusviisidEestis kasutatakse praegu peamiselt kahte lõhelaste Eestis kasutatakse praegu peamiselt kahte lõhelaste

märgistamise viisi: märgistamise viisi:

Individuaalmärgistamine ja grupimärgistamineIndividuaalmärgistamine ja grupimärgistamine

Carlini tüüpi individuaalmärgis on plastiklipik, mis Carlini tüüpi individuaalmärgis on plastiklipik, mis kinnitatakse traadiga kala seljauime alla. kinnitatakse traadiga kala seljauime alla.

Põlula Kalakasvatuskeskus märgistab Carlini märgistega Põlula Kalakasvatuskeskus märgistab Carlini märgistega aastas ca 6000 lõhe- ja ca 500 meriforelli noorkalaaastas ca 6000 lõhe- ja ca 500 meriforelli noorkala

Grupimärgisena kasutatakse rasvauime ära Grupimärgisena kasutatakse rasvauime ära lõikamist. Klõikamist. Kõigil õigil sobivas suuruses Psobivas suuruses Põlulast asustatud õlulast asustatud

1 ja 2 aastastel lõhedel on seni rasvauim ära lõigatud, 1 ja 2 aastastel lõhedel on seni rasvauim ära lõigatud, teistes Läänemere riikides on seda tehtud üksikjuhtudelteistes Läänemere riikides on seda tehtud üksikjuhtudel

Lõigatud uimega lõhede asustamine

0

50

100

150

200

250

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

Th

ou

san

ds

Pärast märgise tagastamise eest preemia kehtestamist tagastati Põlula KKK-Pärast märgise tagastamise eest preemia kehtestamist tagastati Põlula KKK-sse 2004. aastal 70 kalamärgist, mis on 53 märgise võrra enam kui 2003. sse 2004. aastal 70 kalamärgist, mis on 53 märgise võrra enam kui 2003. aastal. 01.01.2005-30.11.2005 tagastati juba 129 märgist.aastal. 01.01.2005-30.11.2005 tagastati juba 129 märgist.

Märgiste tagastajaid oli perioodil 2002-2004 20, 2004. a. 31 ning 2005. a. kuni Märgiste tagastajaid oli perioodil 2002-2004 20, 2004. a. 31 ning 2005. a. kuni 30.11.2005 80. Seega on märgiste tagastamise eest tasu maksmise ja 30.11.2005 80. Seega on märgiste tagastamise eest tasu maksmise ja tagastamise kaluritele tutvustamise kampaania end täielikult õigustanudtagastamise kaluritele tutvustamise kampaania end täielikult õigustanud

Kalamärgiste tagastamine Põlula KKK

0

20

40

60

80

100

120

140

2002

2003

2004

30. n

ov.

2005

Mä

rgis

te a

rv Välisriikidemärgised

Eestimärgised

2004 aastal käivitatud teavituskampaania tulemusena suurenes 2004 aastal käivitatud teavituskampaania tulemusena suurenes varem püütud kalamärgiste tagastaminevarem püütud kalamärgiste tagastamine..

Vanemate märgiste tagastamine annab märku varasemast kalurite Vanemate märgiste tagastamine annab märku varasemast kalurite vähesest teavitamisest ja rahalise preemia vajalikkusest märgiste vähesest teavitamisest ja rahalise preemia vajalikkusest märgiste tagastamisel eest tagastamisel eest Üks mees saatis 9 vanemat märgist korraga.Üks mees saatis 9 vanemat märgist korraga.

Ajavahemikul 06-12.2004 Põlula KKK-sse tagastatud märgised püügiaja järgi

41% 27 39 59%

Püütud 2004. a.

Varem püütud

Aastal 2005 Põlula KKK-sse tagastatud märgised püügiaja järgi

103 80%

20% 26

2005

Vanemad

Kokku on püütud Läänemerest Kokku on püütud Läänemerest 433433 Eesti märgisega lõhet. Eesti märgisega lõhet. Enamus märgistatud kalu on püütud Soome lahest, kuid Enamus märgistatud kalu on püütud Soome lahest, kuid oluline osa ka Läänemere lõunaosast, vähem keskosast ja oluline osa ka Läänemere lõunaosast, vähem keskosast ja tühine hulk Botnia lahest.tühine hulk Botnia lahest.

Märgistatud kalade taaspüügi jaotumine Läänemeres piirkonniti

62%

1%4%

33%

Soome laht

Botnia laht

Läänemere keskosa

Läänemere lõunaosa

1.Aasta 2 pool

2.aasta 3.aasta

Märgistatud lõhede tagasipüügid Läänemere eri osadest (merevanuse järgi). Soome lahe osa 1 aasta teisel poolel 64%, 2.a. 51% ja 3a. 74 %

60 N

15 E

Central Baltic

G. of Botnia

Southern Baltic

G. of Finland

2

7

016

13

G. of Finland

Southern Baltic

G. of Botnia

Central Baltic

15° E

6 0° N

1 80

62

1

G. of Finland

Southern Baltic

G. of Botnia

Central Baltic

15° E

6 0° N

243

12

Eesti jõgedesse asustatud märgistatud lõhede taaspüük jaotus Eesti jõgedesse asustatud märgistatud lõhede taaspüük jaotus riikide kaupa järgnevalt:riikide kaupa järgnevalt:

Märgistatud kalade taaspüükide jaotumine Läänemeres

36%

31%

15%

13%4% 1% Eesti

Soome

Poola

Taani

Venemaa

Läti

Kolmandik Eestis asustatud lõhedest püütakse välja Kolmandik Eestis asustatud lõhedest püütakse välja avamerepüügil Läänemere lõunaosast. Eesti kalurid avamerepüügil Läänemere lõunaosast. Eesti kalurid lõhe avamerepüüki seal ei teosta.lõhe avamerepüüki seal ei teosta.

Märgistatud kalade taaspüügi jaotumine Läänemere lõunaosas

14%

42%

5%

37%

2% Soome

Poola

Rootsi

Taani

Läti

Osa Soome lahes püütud märgistega kaladest on püütud Osa Soome lahes püütud märgistega kaladest on püütud välja vahetult peale asustamist. Seega, aktiivse toitumise ja välja vahetult peale asustamist. Seega, aktiivse toitumise ja kasvu ajal püütakse Läänemere lõunaosast vähemalt pool kasvu ajal püütakse Läänemere lõunaosast vähemalt pool selles vanuses kaladest.selles vanuses kaladest.

Märgistatud kalade taaspüügi jaotumine Soome lahes

59%

35%

6%

Eesti

Soome

Venemaa

Stocked fish Recaptured fish

R

iver

Y

ear

A

ge (

year

s)

N

umbe

r of

ta

gged

fis

h

M

ean

wei

ght

(g)

Num

ber

of f

ish

%

of

rele

ased

ta

gged

fis

h

Jägala 1998 2 998 80 45 4.5 Jägala 1999 2 1000 63.8 8 0.8 Jägala 2000 2 1000 89.5 35 3.5 Narva 1999 1 1491 38.1 16 1.1 Narva 2000 2 1000 108.5 27 2.7 Narva 2000 1 1000 36.5 6 0.6 Pirita 1999 2 899 62.7 14 1.6 Pirita 2000 1 1000 25.6 2 0.2 Selja 1997 2 1900 70 36 1.9 Selja 1998 2 1000 113 19 1.9 Selja 1999 2 1100 59.3 3 0.3 Selja 2000 2 1000 71.1 13 1.3 Selja 2000 1 986 29.4 2 0.2 Valgejõgi 1998 2 1000 129.6 61 6.1 Valgejõgi 1999 2 1000 59.2 6 0.6 Valgejõgi 2000 2 1000 57.5 8 0.8

Aastatel 1997-2000

Eestis asustatud

märgistatud lõhe

taaspüügid Läänemeres

Märgistusmeetodi mõjuMärgistusmeetodi mõju

On üldtuntud tõde, mida ka Eesti kogemus On üldtuntud tõde, mida ka Eesti kogemus nüüd näitab, et üheaastasena asustatud nüüd näitab, et üheaastasena asustatud lõhede tagasipüük on märgistamise lõhede tagasipüük on märgistamise andmete analüüsi alusel madalam kui kahe andmete analüüsi alusel madalam kui kahe aastasena asustatud kaladelaastasena asustatud kaladel

Selle põhjuseks on samaaegselt Selle põhjuseks on samaaegselt Aastaste kalade väiksem ellujäämusAastaste kalade väiksem ellujäämus Märgise suurem koormus aastasele kalale Märgise suurem koormus aastasele kalale

Jõgi Kalade

vanus

Keskmine

tagasipüügi

%

Asustusaastate

arv

Jägala 2 2,1 6

1 0,4 1

Narva 2 3,0 1

1 0,64 5

Pirita 2 1,05 4

1 0,20 4

Selja 2 1,00 7

1 0,05 4

Valgejõgi 2 2,5 3

1 0,1 4

TEISTE RIIKIDE LTEISTE RIIKIDE LÕHEMÄRGISTE TAGASTAMINE EESTISÕHEMÄRGISTE TAGASTAMINE EESTIS

Seni on kalurite poolt tagastatud 6 Läänemere riigi kalamärgiseid.Seni on kalurite poolt tagastatud 6 Läänemere riigi kalamärgiseid.2004. aastal tagastati Põlula KK-sse enim Soome märgiseid (32 tk), 2005 aastaks oli neid 732004. aastal tagastati Põlula KK-sse enim Soome märgiseid (32 tk), 2005 aastaks oli neid 73

Põlula KKK tagastatud märgised riigiti(01.01.2005-30.11.2005)

Rootsi

1%

Läti

3%

Poola

8%

Venemaa

6%

Soome

57%

Eesti

26%

2004. aastal PKKK tagastatud märgised riigiti

Rootsi

3%Läti

3%Poola

7%

Venemaa

13%

Soome

46%

Eesti

29%

MerfiforellMerfiforell

Meriforelli märgiseid on tagastatud veel liiga Meriforelli märgiseid on tagastatud veel liiga vähe et nende kohta järeldusi teha.vähe et nende kohta järeldusi teha.

Välismaiste forellide püügid näitavad, et Välismaiste forellide püügid näitavad, et meriforell tuleb Eestisse mujalt küllalt tihtimeriforell tuleb Eestisse mujalt küllalt tihti

Teistes maades asustatud Teistes maades asustatud märgisega meriforellide püügid märgisega meriforellide püügid

EestisEestis

KOKKUVÕTEKOKKUVÕTE

Eestis märgistatud lõhedest suur osa rändab Läänemere lõunaossa ja Eestis märgistatud lõhedest suur osa rändab Läänemere lõunaossa ja püütakse välja Taani ja Poola kalurite pooltpüütakse välja Taani ja Poola kalurite poolt

Üheaastasena asustatud märgistatud lõhede tagasipüügi protsent on Üheaastasena asustatud märgistatud lõhede tagasipüügi protsent on väiksem kui kahe aastasena asustatutelväiksem kui kahe aastasena asustatutel

Eestisse satub üksikuid rändel eksinud lõhesid Poolast, Eesti lõhed Eestisse satub üksikuid rändel eksinud lõhesid Poolast, Eesti lõhed eksivad Botnia lahteeksivad Botnia lahte

Märgiste tagastamise eest preemia maksmise sisse viimine 2004 ja Märgiste tagastamise eest preemia maksmise sisse viimine 2004 ja ulatuslik teavituskampaania suurendas märgatavalt märgiste ulatuslik teavituskampaania suurendas märgatavalt märgiste tagastamist (toodi ka väga vanu märgiseid) ja seejuures eriti tagastamist (toodi ka väga vanu märgiseid) ja seejuures eriti välismaiste märgiste tagastamistvälismaiste märgiste tagastamist

Ka meriforellid teevad ulatuslikke rändeid, Eestisse on sattunud Poola ja Ka meriforellid teevad ulatuslikke rändeid, Eestisse on sattunud Poola ja Läti meriforelle. Soome lahes on väga sagedased Soomes asustatud Läti meriforelle. Soome lahes on väga sagedased Soomes asustatud meriforellide püügid Eesti rannikult, seejuures kummalise meriforellide püügid Eesti rannikult, seejuures kummalise rändemustrigarändemustriga

Märgistatud lõhede esinemine saakides:Märgistatud lõhede esinemine saakides: Venemaa lõhesid püütud vaid ühest kohast, 3 kuuga Tornio lõhe Pärnu lahte. Välismaa kaladest on meile Venemaa lõhesid püütud vaid ühest kohast, 3 kuuga Tornio lõhe Pärnu lahte. Välismaa kaladest on meile

sattunud vaid 37 lõhet (joonisel), 93 meriforelli, siigu 22sattunud vaid 37 lõhet (joonisel), 93 meriforelli, siigu 22

TulemusedTulemused Eesti märgistega lõhede esinemine:Eesti märgistega lõhede esinemine: