Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond

Mäeinstituut

Maardu välitöö aruanne Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

Juhendajad: Tõnis Kattel Aire Västrik

Tudengid: Daniel Lõõbas

Helis Vahtra Ivika Oja

Jaanika Lääts Mairy Killing Mark Meema

Tallinn 2006

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

2/17

1 Sisukord 1 Sisukord.............................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 3 Töö eesmärk ....................................................................................................................... 4 4 Töö käik.............................................................................................................................. 5

4.1 Põlenud diktüoneemakilt............................................................................................ 5 4.2 Läbilõige 1.................................................................................................................. 6 4.3 Läbilõige 2.................................................................................................................. 9 4.4 Läbilõige 3................................................................................................................ 11 4.5 Läbilõige 4................................................................................................................ 12 4.6 Läbilõige 5................................................................................................................ 14

5 Kokkuvõte ........................................................................................................................ 16 6 Lisa ................................................................................................................................... 17 Joonised Joonis 1 Asukohaplaan mõõtmispunktidega (punased tärnid) ................................................... 3 Joonis 2. Punkt 002, kunagine põlemiskolle puistangus............................................................ 5 Joonis 3. Punkt 002, põlenud diktüoneemaargilliit .................................................................... 5 Joonis 4. Punkt 001 - prügimägi................................................................................................ 6 Joonis 5. Punkt 003 –on ümbritsetud pisikeste ise kasvama hakanud kadakatega ning paelahmakatega, suuremad kõrgemad kadakad üleval .............................................................. 6 Joonis 6. Punkt 012 – mustas-hallikas graptoliitargiliit, mis kohati värvuselt on punane ......... 7 Joonis 7. Punkt 013 – jääauk, kus veetase koos jääga on 2m, jää paksus ~40cm...................... 8 Joonis 8. Esimene mõõdistamiskäik........................................................................................... 9 Joonis 9. Punktist 023 minek punkti 024 ................................................................................. 10 Joonis 10. Punkt 026 – tee, mis tõuseb tranžee põhjast 9° kaldega, pikkus 213,2m................ 10 Joonis 11. Punkt 027 - Punkt 028 – autotee läbilõike 2 ja 3 vahel kaldega 3° ja pikkusega 161,2m...................................................................................................................................... 11 Joonis 12. Vaade tranžee läbilõikele nr. 3 (punktid 028-032) ................................................. 12 Joonis 13 Punkt 033 - tranžee nõlv, mille teisele poole jääb istutatud kuusemets.................. 12 Joonis 14. Punkt 033 - vaade tranžee nõlvalt, millest vasakule jääb männimets, otse on lage maa, kus kasvavad üksikud kuused.......................................................................................... 12 Joonis 15. Vaade punktist 034 tranžee nõlva mööda alla ....................................................... 13 Joonis 16. Excelis koostatud tranžee läbilõige......................................................................... 13 Joonis 17. Punkt 040 puistangu nõlv........................................................................................ 14 Joonis 18. Punkt 040 roheline glaukoniitliivakivi graptoliitargilliit ........................................ 14 Joonis 19. Vaade punktist 040 punkti 039 ............................................................................... 14 Joonis 20. Kolmas mõõdistamiskäik........................................................................................ 15 Joonis 21. Maardu karjääri 3D vaade Surpac Visioniga .......................................................... 15 Joonis 22. Välitöö grupp 1 liikmed .......................................................................................... 16 Tabelid Tabel 1. Mõõtmistulemused 1.................................................................................................... 8 Tabel 2. Mõõtmistulemused 2.................................................................................................. 11 Tabel 3. Mõõtmistulemused 4.................................................................................................. 13

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

3/17

2 Sissejuhatus Praktika toimus 17. jaanuaril Maardu fosforiidileiukohas, kus tutvuti ammendatud mäetööstusmaaga ja hinnati seda. Ala nimetatakse ka Rebala fosforiidilevilaks, kus eristatakse Ülgase kaeveväli ja Maardu kolmeosaline kaeveväli: allmaakaevandus, põhjakarjäär ja lõunakarjäär. Maardu fosforiidikombinaadi ehitamist alustati 1939. aastal. 1940. aastal rajati allmaakaevandus. Fosforiidikihind avaneb klindis, mistõttu mäetöid oli sobiv avada stollidega. 1954. aastal alustati avakaevandamist, mille tõttu suleti 1965. aastal allmaakaevandus. Kaevandamise suureks probleemiks kujunes aga diktüoneemmaargilliidi (savikivi) isesüttimine, mille tagajärjel lahustusid välja raskemetallid uraan, molübdeen ja vanaadium, mis omakorda tekitas reostuskoldeid. Tänaseks on kaevandatud ala täielikult rekultiveeritud, millest üks osa on looduslikult kasvanud ning teine teadlikult korrastatud.

Joonis 1 Asukohaplaan mõõtmispunktidega (punased tärnid)

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

4/17

3 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli tutvuda eritüüpi kaevandatud maaga, kus tuli vaadelda kõiki maastikuelemente, neid pildistada ja kirjeldada. Grupi ülesandeks oli hinnata rekultiveeritud ala seisundit, kirjeldada taimestikku ja loomastikku ning teha läbilõikeid tranšeedest: mõõta nõlvade kallet, pikkust ning mõõtmistulemused fikseerida GPS- seadmega. Tranšeede põhjas mõõdeti vee sügavust ja jää paksust ning jääpuuraukude asukohad fikseeriti GPS- seadmega.

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

5/17

4 Töö käik Töös osalesid Jaanika Lääts, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra. Juhendajateks olid Tõnis Kattel ja Aire Västrik. Osalejate ülesanded: Välitööl Jaanika Lääts – mõõtmistulemuste ülesmärkimine Mairy Killing – pildistamine Ivika Oja – pildistamine, abistamine mõõdistamisel Mark Meema – nõlvade ja teekondade mõõtmised mõõdulindiga Daniel Lõõbas – kaldenurkade mõõtmised kaldenurgamõõdikuga Helis Vahtra – GPS punktide märkimine Aire Västrik – juhendamine, filmimine Tõnis Kattel – juhendamine, puurimine Aruande koostamisel Jaanika Lääts – läbilõigete koostamine Corel Draw´s, posteri valmistamine, piltide töötlemine ja asukoha kirjeldused. Mairy Killing – läbilõigete koostamine Corel Draw´s, posteri valmistamine, piltide töötlemine ja asukoha kirjeldused. Ivika Oja – läbilõigete koostamine Exceli programmis Mark Meema – kaartide koostamine MapInfos Daniel Lõõbas – ettekande esitamine Helis Vahtra – ettekande koostamine Aire Västrik – juhendamine, kodulehekülje koostamine, 3D vaade Tõnis Kattel – juhendamine, kontrollimine

4.1 Põlenud diktüoneemakilt. Punkt 002 – põlenud, mis on punakaspruun, kohati mustjas

Joonis 2. Punkt 002, kunagine põlemiskolle puistangus

Joonis 3. Punkt 002, põlenud diktüoneemaargilliit

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

6/17

4.2 Läbilõige 1 Punkt 001 – prügimägi

Joonis 4. Punkt 001 - prügimägi Punkt 003 – puistangu nõlva all Punkt 004 – nõlv tõuseb 12,95m 68° kaldega Kasvavad üksikud väikesed kadakad

Joonis 5. Punkt 003 –on ümbritsetud pisikeste ise kasvama hakanud kadakatega ning paelahmakatega, suuremad kõrgemad kadakad üleval Punkt 005 – kaugus eelmisest punktist 2, 40m

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

7/17

Paljandub suur paelahmakas Punkt 006 – nõlv tõuseb 9,66m 60° kaldega Paljanduvad jätkuvalt suured paelahmakad Punkt 007 – nõlv langeb 15,40m 46° kaldega Punkt 008 – kaugus eelmisest punktist 10,50m Punkt 009 – nõlv langeb 19,75m 39° kaldega Punkt 010 – kaugus eelmisest punktist 6,09m Risti läbilõikega läheb tee, mille kaldenurk on 9° Punkt 012 – nõlv langeb 2,35m 90° kaldega

Paljandub mustjas-hallikas, ka rohekas graptoliitargilliitkilt, millel on kohati punakad ääred.

Joonis 6. Punkt 012 – mustas-hallikas graptoliitargiliit, mis kohati värvuselt on punane

Punkt 013 – kaugus eelmisest punktist 20,60m Jääauk, kus veetase koos jääga on 2m, jää paksus ~40cm

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

8/17

Joonis 7. Punkt 013 – jääauk, kus veetase koos jääga on 2m, jää paksus ~40cm Punkt 014 – kaugus eelmisest punktist 24,60m Punkt 015 - Punkt 016 – nõlvast üles läheb tee, mille pikkus on 47,35m keskmise kaldega 18° Teest üles tulles on kasemetsamaa kaldega ~10° ja vanusega ~20 aastat Liikudes punkti 017 suunas läheb üle männimetsaks Punkt 017 – kaugus punktist 014 30,20m kaldega 39° Lehismets Punkt 018 – segametsamaa(lehis, kask, mänd) 4° kaldega Kogu puistangu kõrgus 22,10m Tabel 1. Mõõtmistulemused 1 Kaugus,m Puistangu kõrgus, Nurgad

0,00 22,10 0,680678 3910,50 22,10 0,654498 37,525,85 2,35 31,94 2,35 31,94 0,00 52,54 0,00 77,14 0,00

101,10 18,38

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

9/17

Joonis 8. Esimene mõõdistamiskäik

4.3 Läbilõige 2 Punkt 019 – lage plats keset korrastatud ala, mida ümbritseb kuusemets kaldega 6° Ümbruses elavad kitsed Punkt 020 – puistangu kõrgus 14,57m Punkt 021 – nõlv langeb 27,50m 32° kaldega Punkt 022 – kaugus eelmisest punktist 9,90m Jääauk, kus veetase koos jääga on 85cm, jää paksus ~35cm Punkt 023 – kaugus eelmisest punktist 13,30m

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

10/17

Joonis 9. Punktist 023 minek punkti 024 Punkt 024 – nõlv tõuseb 30,25m 35° kaldega kõrgusele 18,20m Punkt 025 - Punkt 026 – tee, mis tõuseb tranžee põhjast 9° kaldega, pikkus 213,2m

Joonis 10. Punkt 026 – tee, mis tõuseb tranžee põhjast 9° kaldega, pikkus 213,2m Ümberringi kasvab lehismets ning üksikud isekasvanud männid

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

11/17

Tabel 2. Mõõtmistulemused 2 Kaugus,m Jää, m Puistang Vesi Nurgad

0,00 15,42 15,42 15,42 0,558505 32 23,32 0,85 0,85 0,85 0,610865 35 24,04 0,85 0,00 0,55 33,22 0,85 0,00 0,55 45,83 0,85 0,00 0,55 46,52 0,85 0,85 0,85 71,30 18,20 18,20 18,20

4.4 Läbilõige 3 Punkt 027 - Punkt 028 – autotee läbilõike 2 ja 3 vahel kaldega 3° ja pikkusega 161,2m

Joonis 11. Punkt 027 - Punkt 028 – autotee läbilõike 2 ja 3 vahel kaldega 3° ja pikkusega 161,2m Punkt 028 - Punkt 032 – tranžee läbilõige nr 3, mille põhja laius on 24,35m Punkt 031 – jääauk tranžee põhjas, kus veetase koos jääga on 2,50m, jää paksus 40cm

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

12/17

Joonis 12. Vaade tranžee läbilõikele nr. 3 (punktid 028-032)

4.5 Läbilõige 4 Punkt 033 – vaade tranžee nõlvalt, millest vasakule jääb männimets, otse on lage maa, kus kasvavad üksikud kuused. Teisele poole tranžee nõlva on istutatud kuusemets.

Joonis 13 Punkt 033 - tranžee nõlv, mille teisele poole jääb istutatud kuusemets.

Joonis 14. Punkt 033 - vaade tranžee nõlvalt, millest vasakule jääb männimets, otse on lage maa, kus kasvavad üksikud kuused.

Punkt 034 – tranžee nõlv kõrgusel 21,28m Punkt 035 – nõlv langeb 31,80m 42° kaldega

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

13/17

Joonis 15. Vaade punktist 034 tranžee nõlva mööda alla Punkt 036 – kaugus eelmisest punktist 9,85m Jääauk, kus veetase koos jääga on 2,10m, jää paksus 45cm Punkt 037 – kaugus eelmisest punktist on 11,10m Punkt 038 – nõlv tõuseb 23,10m 40° kaldega kõrgusele 14,85m Tranžee nõlval jooksid kaks rebast Tabel 3. Mõõtmistulemused 4 Kaugus,m Puistangu kõrgus, m Nurgad

0,00 21,28 0,733038 4223,63 0,00 0,698132 4033,48 0,00 44,58 0,00 62,28 14,85

Tranžee lõige

0,00

5,00

10,00

15,00

20,00

25,00

0,00 20,00 40,00 60,00 80,00

JääVesiNõlvad

Joonis 16. Excelis koostatud tranžee läbilõige

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

14/17

4.6 Läbilõige 5 Punkt 039 – jääauk tranžee põhjas, kus veetase koos jääga on 2,50 m, jää paksus 50cm Punkt 040 – nõlval paljandub roheline glaukoniitliivakivi graptoliitargilliidi vahekihtidega. Kohati sisaldub liivakivis püriiti. Selle kohal lasub graptoliitargilliit, mis on oma värvuselt rohekas.

Joonis 17. Punkt 040 puistangu nõlv

Joonis 18. Punkt 040 roheline glaukoniitliivakivi graptoliitargilliit

Punkt 041 – prügimägi, mis sisaldas autokumme

Joonis 19. Vaade punktist 040 punkti 039

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

15/17

Joonis 20. Kolmas mõõdistamiskäik

Joonis 21. Maardu karjääri 3D vaade Surpac Visioniga

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

16/17

5 Kokkuvõte

Joonis 22. Välitöö grupp 1 liikmed Antud välitöö käigus tehti mõõtmised, mille tulemusena koostati tranžeede läbilõiked CorelDraw ja Excel programmiga. Esitati aruanne ja koostati plakat. Lisainfot välitöö kohta leiab adressilt http://www.ttu.ee/maeinst/teadusklubi Maardu põhjakarjääri osas on t endine karjääriala valdaval metsamaaks korrastatud. Esineb eraldi nii männi, kuuse, nulu, kui ka kase kooslusi. On ka segametsa, kus leidub paju ja tamme. Maapinna kaldenurgad vastasid omaaegsetele rekultiveerimisnormidele ja ei ületanud kaheksat kraadi. Korrastatud alal paiknevad tranžeede põhjas veekogud, mille keskmine sügavus jääb kahe meetri piiridesse. Jää paksus oli enamasti 40 cm. Puistangu valdav kaldenurk oli 40 kraadi. Rekultiveeritud alal nähti rebaseid ja jänese ning kitse liikumisjälgi. Linnuriigist olid esindatud kajakad, kes lendlesid keset rekultiveeritud ala rajatud Tallinna prügimäe kohal ning metsastatud alal elutsevad tihased. Maardu karjääri välitöö mõõtmispiirkonnas oli rekultiveerimine nõuete kohane ja koht sobib ideaalselt tudengitele õppepraktika teostamiseks hindamaks kaevandamise mõju keskkonnale.

Maardu välitöö aruanne. Rekultiveerimiskvaliteedi hindamine Maardu karjääri näitel

TTÜ mäeinstituut, Mairy Killing, Ivika Oja, Mark Meema, Daniel Lõõbas ja Helis Vahtra, Tõnis Kattel ja Aire Västrik.

17/17

6 Lisa VÄLITÖÖ PROTOKOLL Märkused Kuupäev: 17.02.2006 Nimed Nimi

1 Tõnis Kattel 2 Aire Västrik 3 Jaanika Lääts 4 Mairy Killing 5 Ivika Oja 6 Mark Meema 7 Daniel Lõõbas 8 Helis Vahtra 9

10 Ilm Temperatuur: - 13ºC Õhurõhk: Ilma kirjeldus

Kirjeldus

Pilvitu, sademeteta, päikesepaisteline, tuuline, külm talveilm

Kasutatavad mõõteriistad Mark Nimetus Mõõdulint GPS 315 Magellan Fotoaparaat Kaldenurgamõõdik Latt Jääpuur