Gentrifikatsiooni uurimine Eestis

Allan Aksiim

Eesmärk

• Selgitada kuidas ja mis tasemel on gentrifikatsiooni Eestis uuritud

Ülevaade• Teoreetilised alused

– Linna ruumiline areng

– Gentrifikatsiooni ajalugu

– Teoreetilised lähenemised

– Arutelud gentrifikatsiooni mõiste ja olemuse üle

• Gentrifikatsiooni uurimine Eestis

– Gentrifikatsioonialased uurimused

– Uurimustes kasutatud metoodika

• Arutelu

• Kokkuvõte

Linnastumise faasid

Lihtsustatult öeldes võib gentrifikatsiooni pidada taaslinnastumise erivormiks. (Buzar jt, 2007, lk 673)

Definitsioon

1. Kapitali reinvesteering

2. Piirkonna sotsiaalne uuendamine sissetulevate kõrge sissetulekuga elanikerühmade poolt

3. Maastiku muutus

4. Otsene või kaudne madala sissetulekuga elanikerühmade väljatõrjumine

Davidson ja Lees (2005, lk 1170)

http://theorycity.wordpress.com/2011/05/04/the-city-the-home-of-the-homeless/

Gentrifikatsiooni ajalugu

• 1950ndatel algas süsteemselt

• 1964 – Ruth Glass võttis kasutusele termini “gentrification”

• Gentrifikatsiooni “lained”

– Esimene laine – kuni 1973 a majandussurutiseni, algatatud pioneeride poolt

– Teine laine – 1970ndate lõpupool kuni 1990ndate alguseni, algatatud uue keskklassi poolt

Gentrifikatsiooni ajalugu (2)

– Kolmas laine – 1990ndad, algatatud kõrgklassipoolt

– Neljas laine – alates 2001, riiklike protsesside ja meetmete (nt HOPE VI USAs) tagajärjel

Teoreetilised lähenemised

• Põhilähenemisi 2:– Majanduslik külg/tootmine

• Võtmesõnad kapital, tootmine, struktuur ja institutsioonid

• Rendilõhe (Smith 1979)

– Kultuuriline külg/tarbimine/elustiil• Võtmesõnad nõudlus, kultuur, tarbimine, individualism

• Peale nende veel uuritud soost, seksuaalsusest, rassist, rahvusest ning teistest teguritest tulenevaid lähenemisi

Gentrifikatsioon Eestis: Tallinn, Tartu ja Lahemaa rahvuspark

Gentrifikatsioon Tallinnas: Kalamaja ja Kadriorg

Gentrifikatsioon Tartus: Kesklinn ja Supilinn

Gentrifikatsioonialased uurimused

• Feldman – Kadriorg (2000)

– Esimene, kes tegeles vaesuse jaotuse ja eluaseme rolliga sotsiaalses kihistumises

– Metoodika: 41 intervjuud (linnaametnikud jt)

• Männik – Supilinn (2003 ja 2008)

– Magistritöö “täidab lünga Eesti teadusmaastikul gentrifikatsiooni süvaanalüüsi vallas”

– Metoodika: 54 struktureeritud intervjuud, klastervalim ühe tänava inimestest

Gentrifikatsioonialased uurimused (2)

• Kurist – Kalamaja (2004)

– Referatiivne bakalaureusetöö, ülevaade teooriatest ja gentrifikatsiooni uurimise võimalikkusest Kalamajas

• Vollmer – Lahemaa (2007)

– Esimene maa-gentrifikatsiooni alane uurimus, paljud sümptomid protsessist on olemas

– Metoodika: Ankeetküsitlused, kontent- ja diskursusanalüüs (81 artiklit)

Gentrifikatsioonialased uurimused (3)

• Kadarik – Tartu kesklinna ala (2009)

– Eeldas, et renoveerimine ja elamuehitus toimuvad Tartus olenemata linnaosast. Lahkmejooneks hoopis 1961. a

– Metoodika: Tartu ja tartlased küsitlusuuringud (1998 ja 2008)

• Kiisa – Tallinn: Kadriorg ja Kalamaja (2009)

– Esimene, kes uuris majanduslikust/tootmiskesksest küljest

– Metoodika: Ekspertintervjuud

Gentrifikatsioonialased uurimused (4)

• Hiob jt – Supilinn (2012)

– Ülevaade Supilinna ajaloost ja arengust

– Metoodika: referatiivne

• Nutt – Supilinn (2012)

– Suuresti Hiob jt dubleeriv

– Metoodika: Süvaintervjuud ja struktureeritud küsitlused (“Osalusplaneerimine Supilinna teemaplaneeringu koostamisel“ raames, 2011)

Kokkuvõte

• Gentrifikatsiooni uuritud vähe• Keskendutud üksikute uurijate “lemmikpiirkondadele”• Tähelepanuta on jäetud sarnased protsessid teistes

piirkondades ja linnades (nt Uus-Maailm, Kopli, Karlova jpt)

• Enim lähenetud kultuuriliselt• Gentrifikatsioon tuvastatud:

– Tallinn (Kadriorg, Kalamaja)– Tartu (Supilinn, Kesklinna ala)– Lahemaa

• Kõige rohkem uuritud Supilinna

• Tänan kuulamast!