ÜHISKONNAÕPETUS

Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine .

Ühiskonnaelu peamised valdkonnad.

Ühiskonna mõiste – ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles – inimene on poliitiline loom.) 

Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga.

Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.

Ühiskonna sektorjaotus

Esimene sektor – avalik sektor. Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. Sinna kuuluvad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid.

www.eesti.ee

Teiseks on ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu.

www.swedbank.ee

Kolmas sektor – mittetulunduslik professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega.

vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing – ühendused.

www.debate.ee www.meis.ee

Kolmas sektor

Struktuuroperatsionaalne määratlus:

1. Strukturaalsus (institutsionaliseeritus)

2. Erasus (privaatsus)

3. Mittetulunduslikkus

4. Omavalitsuslikkus

5. Vabatahtlikkus

Kolmanda sektori teisi nimetusi

mittetulunduslik, kasumit mittetaotlev sektor, heategevuslik sektor, sõltumatu, vabatahtlik sektor, mitteriiklik, mitteavalik, mitteametlik sektor, maksuvaba sektor, sotsiaalmajanduslik sektor, rahvaliikumine, kodanikeühiskond

Kodanikeühiskond Lääne arenenud ühiskond, kus inimesed

julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Umbes samas tähenduses kasutatakse ka mõistet kodanikuühiskond.

Kodanikeühiskond

Eesti kodanikeühiskonna arengukontseptsiooni määratlus: „Kodanikeühiskond on vaba, demokraatlik, rahumeelne, õiglane, jõukas, arenguvõimeline ning kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt ühiskonnaellu ja poliitikate väljatöötamise protsessi kaasav ühiskond.”

Kodanikujulgus

Kodanik: teab oma õigusi ja vabadusi, oskab neid kasutada, julgeb neid kasutada

Kes on hea kodanik?

Kui suur on Eesti kolmas sektor?

01.05.2008 seisuga on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel registreeritud kokku 26 986 ühendust - 788 sihtasutust ja 26 198 mittetulundusühingut.

www.ngo.ee

www.heategu.ee

www.vabatahtlikud.ee

Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki.

Kodanikuühiskonda kuuluvad:

*eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused

*usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja

harrastusühendused (seltsid) *mittetulunduslikud organisatsioonid

(korteriühistud) *kodanikualgatusele pühendunud

organisatsioonid.

Nende organisatsioonide ühised tunnused:

*tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi

*tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega

*püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms.

*esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ning tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse.

Riigi mõiste

Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim.

Maa-ala – Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Maa, õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla.

Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab riigi alal ja allub selle seadustele.

Suveräänne riigivõim – see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust.

Riigi organisatsiooniline määratlus:

riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum;

riik on suverään, st. kõrgema võimu kandja oma territooriumil;

riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele indiviididele ja seda rakendatakse võrdselt isegi nende suhtes, kes on formaalselt ametis valitsuses ja annavad välja seadusi ;

riigiaparaadi liikmed värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks;

riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks.

funktsionaalselt määratakse riiki kui eri funktsioonide kogumit.

Peamised riigi funktsioonid

huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt;

inimeste huvide koondamine, mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks;

poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid , riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist;

seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija;

teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija.

Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. riigivalitsemise peamisteks vormideks on

monarhia ja vabariik.

Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks.

Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. 

Unitaar- ehk ühtne riik.

Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. 

Kontrolltöö nr 1

1. Selgita mõisted

Avalik sektor , Ärisektor , Kolmas sektor

2. Paigutage asutused, ettevõtted, organisatsioonid õigesse sektorisse ja seletage miks

1. Swedbank 2. Eesti Õpilasomavalitsuste Liit 3. Eesti Pank 4. Turu-uuringute AS 5. MTŰ Porkuni 6. Rahvastikuregister 7. AS Regio

3. Kes on hea kodanik?

Kontrolltöö nr 2

Mida tähendab sotsiaalne kihistus? Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Milliseid probleeme võib kaasa tuua suur

erisuste hulk riigis?

Kontrolltöö nr 3

Kes on hea kodanik?

1.

2.

3.

4.

Kontrolltöö nr 3

1. Nimetage riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik.

2. Kui palju on Eestis ametnikke?

3. Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Loetlege vähemalt kolm punkti sellest dokumendist.

Kontrolltöö nr 5

1. Peamised heaolumudelid – konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik ja liberaalne. Milline heaolumudel Sinulle meeldib rohkem ja miks?

Kontrolltöö nr 6

1. Nimeta demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused.

Kontrolltöö nr 7

Valimispiirangud tänapäeval

Vanusepiirang - Teovõimepiirang - Kodakondsuspiirang - Elukohapiirang -