Loeng 2. Sisemajanduslik...

Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang

Loengu temaatika1 Si j d lik k d kti (SKP) õi t1. Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) mõiste

2. Tegelik ja potentsiaalne SKP

3. SKP komponendid

4 Reaalne ja nominaalne SKP4. Reaalne ja nominaalne SKP

5. Töötuse probleemid

6. SKP arvutamine Eestis

2 Lembit Viilup PhD IT Kolledž

Definitsioon. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus.

Sisemajanduslik kogutoodang (SKP)

… on teisest küljest aga ka töötajate ja ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele

… on ühelt poolttoodangu mõõt

makstavad palgad olenevad nende tööpanusest.

SKP i äit ühi k h l k i iSKP ei näita ühiskonna heaolu, kuigi iseloomustab riigi majanduslikku arengut.

Kas SKP kiire kasvu taga on üks ülirikas ja miljon vaest või miljon keskklassi esindajat ja üks vaene, seda SKPst välja ei loe.


Lõpptoodangu mõiste

Selleks et mingit toodangut mitu korda ei

Tavaliselt on ühe ettevõtja lõpptoodang teisele ettevõtjale tooraineks e. lähteproduktiks teisele toodangule.Selleks, et mingit toodangut mitu korda ei

arvestataks kasutatakse SKP arvutamisel nn. lisandunud väärtuse (LV) meetodit.

lähteproduktiks teisele toodangule.

Talunik

1

Veski

2

Leivatehas

3

Kauplus

4

Tarbija

1. LV = 100 krooni

p j

Restoran5

2. LV = 100 + 50 = 150 krooni

3. LV = 150 + 100 = 250 krooni

SKPs on arvestatud ainult

4. LV = 250 + 25 = 275 krooni

5. LV = 275 + 5 = 280 krooniSKPs on arvestatud ainultseaduslikud tehingud !

Varimajandus? Koduperenaised ?4 Lembit Viilup PhD IT Kolledž

Varimajanduse osatähtsus

60

70

40

50

htsu

s, %

20

30

Osa

täh

0

10

da e ia ti la du a

Kana

da

Soom

e

Suurb

ritann

ia

Eesti

Poola

Leed

u

Ukrai

na

Riigid

Varimajanduse osatähtsus SKP 2006 a.


Varimajanduse osatähtsus Eestis SKP-st (%)

10

12

8

s, %

6

osat

ähts

us

2

4

0

2

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 20102000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

aastad


Mis on majanduslik tõus või langus ?

1. Ühest vastust sellele ei ole, kuna tegemist on komplekse nähtusega

SKP kõrval vaadeldakse ka teisi majandusnäitajaid.

komplekse nähtusega.

2. Lihtsustatult loetakse languseks seda, kui on toimunud SKP äh i k h jä j ikk k li j k l

3. Eestis on alates krooni kasutuselevõtmist 1992 a. j i i j i

SKP vähenemine kahe järjestikkuse kvartali jooksul.

juunist toimunud kaks majanduslikku langust, momendil oleks siis kolmas käsil.

4. USA-s on pärast II maailmasõda langusperioode olnud kümme keskmise pikkusega 11 kuud.Tõusuperioodi pikkus on keskmiselt 45 kuud.


SKP

3000

3500Q*

2500Q

SKP lõhe

1500

2000Q

1000

1500

0

500

Tegelik (Q) ja potentsiaalne (Q*) SKP. Erinevust tegeliku ja potentsiaalse

19400

1950 1960 1970 1980 1986

g (Q) j p (Q ) g j pSKP vahel nimetatakse SKP lõheks. Q=Q-Q*.


DefinitsioonPotentsiaalne SKP (Q*)on selline SKP arvestuslik tase, mille puhulkõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult

k d t d J h l k i läht d d kätt d d brakendatud. Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saabpotentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost.

Potentsiaalse SKP leidmine on suhteliselt tülikas ning see arvutatakse allpool toodud seose abil

Q* =F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond)Q F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond)


SKP arvutamine saadud tulu (t t i ) t dil(tootmise) meetodil

Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) Üürid Intressid Kasumidkoguprodukt (SKP) Üürid Intressid Kasumid

Q = W + rt + r + p

Töötasud ja palgad,


SKP arvutamine kulutuste meetodil

Lõpptoodetele ja –teenustele tegelikult tehtud kulutused

Tegelikud kulutused investeeringuteks

Tegelik netoeksport

=E C + I + G + (X – Z) E

Tegelikud kulutused

C I

Tegelikud

G ( )

Tegelikud kulutused tarbimisele

Tegelikud riigiostud


Sisemajandusliku kogutoodangu komponendid KestuskaubadI. Tarbimiskulutused.

Moodustavad SKP –st ca 65%.

Kestuskaubad

Kiirelt tarbitavad kaubad

II. Investeeringud.Välisinvesteeringud (ei arvestata RKP-s)

Kodumaised erainvesteeringudInvesteeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse.

Kui investeeringutest arvestatakse Amortisatsioon on sisuliselt ärakulutatud kapitalikaupade

põhivahenditesse ja väärtpaberitesse.

maha amortisatsioon, saadakse kodumaised netoerainvesteeringud.

ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine.

Investeeringute osatähtsus SKP –s on väga erinev kriisiaastatel 2 4%on väga erinev, kriisiaastatel 2-4%, tõusuaastatel 12-17%.


III. Valitsuse ostud

NB! Mitt i j d lit k l t t k t i l k dNB! Mitte segi ajada valitsuse kulutustega, kuna sotsiaalmaksed (pension jne.) ja kõikvõimalikud abid arvestatakse tarbimisena.

Valitsuse ostu all mõeldakse kaupade ja teenuste ostu.

IV Netoeksport e väliskaubandusbilanssIV. Netoeksport e. väliskaubandusbilanss.

Eesti väliskaubandusbilanss on olnud läbi aastate valdavalt negatiivne. USA –l negatiivne alates 80 a. algusest.


02040

s

a

-80-60-40-20

060 65 70 75 80 81 82 83 84 85 86

band

usbi

lans

s

-180-160-140-120-100

Välis

kau

aastad

b0

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009b

30

-20

-101994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

-50

-40

-30

USA (a) triljonites $ ja Eesti (b) miljardites kroonides

-60

( ) j $ j ( ) jväliskaubandusbilansside saldod.14 Lembit Viilup PhD IT Kolledž

Reaalne ja nominaalne SKP SKP arvutatakse kõigi turul müüdud kaupade ja

SKP suureneb teenuste summeerimise teel. 2. Tänu hinnatõusule (määramatus)

Nominaalne SKP

1. Tänu tootmismahu suurenemisele (majanduslik kasv)

arvutatakse igal aastal kehtivates hindades.

(majanduslik kasv)

Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnahindeksiga

Kasutatakse tarbija-ja tootjahinna indeksit korrigeerides viimast igaaastase hinnahindeksiga.

Q = Y/P Y = PQ ,kus Y i l SKP

ja tootjahinna indeksit ning SKP deflaatorit.

Y – nominaalne SKP,Q – reaalne SKP,P - hinnaindeks.

SKP deflaator konstrueeritakse kõigi majanduses ostetud kaupade alusel.


SKP

Reaalne SKP, 1982 a. hindades

4000hindades

Nominaalne SKP

3500

3000Nominaalne SKP

1000

2500

2000

Reaalne SKP, 1970 a. hindades

01960 1970 1980 1986

500

1000

Reaalne ja nominaalne SKP, USA näide. Reaalne SKP (Q) leitakse

1960 1970 1980 1986aastad

j , (Q)nominaalse SKP (Y) ja hinnaindeksi (P) abil.

Q = Y/PQ Y/P


Ostujõu pariteet

Erinevate maade SKP võrdlemiseks tuleb konverteerida näitajad

õ ld h ühik

Selle puudujäägi

võrreldavatesse rahaühikutesse.

Ühisele näitajale viidud SKP p j gparandamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi mõistet.

jkorral kaob võrdlus ostujõu erinevuste üle.

PPP näitab, milline raha kogus ühel l l k k i l t ll kmaal oleks ekvivalentne selle kogusega

kuskil mujal pärast konverteerimist.

Seega SKP mõõdetuna PPP vahetuskurssi kasutades nimetatakse Näit. tass kohvi Eesti ja tass kohvi Norras SKP-ks ostujõu standardite alusel.ja tass kohvi Norras.


SKP seos teiste majandusnäitajatega

Töötuse probleemid Inflatsioonöö use p ob ee d

SKP Tööjõu Kaubavahetus SKP jproduktiivsus

Eelarve

Kaubavahetus

Intressimäärad

Eelarve tasakaal


Töötuse probleemid Töötus on SKP-ga seotud kaudselt, kuid töötuse kaudu on välja pakutud mõningad seosed SKP muutuste hindamiseks.

Töötuse klassifitseerimine:

St kt tööt k d d k d õi d•Struktuurne töötu – kas puuduvad oskused või asuvad nad seal, kus lihtsalt pole tööd. •Friktsionaalne töötu - vahetab momendil töökohta.

Töötus täieliku tööhõive korral (U*) töötus siis kui kõigil

•Heidutatud töötaja – pole tööd ja on loobunud otsimisest. NB! Ei loeta tööjõu kooseisu.Töötus täieliku tööhõive korral (U ) –töötus siis, kui kõigil, kellel on vajalikud oskused ja kes tahavad ka töötavad.

Töötaoleku määr U leitakse:

U Töö t ij d / (Tööt j d + Töö t ij d)U = Tööotsijad / (Töötajad + Tööotsijad)


Loomulik töötaoleku määr Täieliku tööhõive lähedane seisund.

Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun’i valemi abil:Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun i valemi abil:

Sisuliselt kujutab endast SKP lõhet mõõdetuna %

= 2,5 (U – U*)(Q* - Q) /Q

kus, Q* - potentsiaalne SKP,Q - tegelik SKP,U - töötaoleku määr,U* töötus täielike tööhõive korralU* - töötus täielike tööhõive korral.


SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos:

kui Q* > Q U > U* siis p

kui Q > Q* U < U* siis p

kusQ – tegelik SKP,

Q*- potentsiaalne SKP,

U – töötaoleku määr,U töötaoleku määr,

U*- täielik tööhõive,

p – inflatsioon. 21 Lembit Viilup PhD IT Kolledž

SKP äit j ill l ibSKP on näitaja, mille langus sunnib poliitikuid tihtipeale kriitiliselt üle vaatama senikasutatud majanduspoliitika.

Rii ik l k h bl !Riigikogul kohe probleem!


FiskaalpoliitikaValitsuse eelarvepoliitika.

Hõlmab maksumäärade jariiklike kulutuste muutmist.

Majanduskasvu pidurdamine Majanduslanguse pidurdaminej p(majanduse ülekuumenemine)

j dus guse p du d e

Tuleks langetada makse, Tuleks tõsta makse, vähendada valitsuse kulutuse (eelarvet)

g ,suurendada valitsuse kulutuse (eelarvet)


Monetaarpoliitika Eestis viib ellu riigipank.p riigipank.

Realiseeritakse rahapakkumisekasvumäära muutmise teel.

Monetaarpoliitika puudutab kaintressimäärasid, kuid siin on

Kui raha pakkuminesuureneb, kiireneb üldiselt intressimäärasid, kuid siin on

seosed märksa keerulisemad.suureneb, kiireneb üldiseltSKP kasv ja inflatsioon.Rahapakkumist vähendataksetavaliselt siis, kui inflatsioonon liiga kõrge.

Juhul kui rahapakkumisesuurenemine inflatsioonilemõju ei avalda langevad suuretõenäosusega intressimäärad.


Tulupoliitika Kolmas enamlevinud võimalusinflatsiooni pidurdamiseksp inflatsiooni pidurdamiseks.

Väljendit “tulupoliitika” kasutatakse siisVäljendit tulupoliitika kasutatakse siiskui ei taheta välja öelda, et tegemist onpalkade ja hindade kontrolliga.p j g

Teised majandusteadlased jälleOsa majandusteadlasi eitavad j jarvavad, et tulupoliitika onainuke lootus inflatsioonipeatamiseks majanduse

jigasuguseid tulupoliitika vormidtagasi, kuna see võib mõjutadakonkureerivate turgude peatamiseks majanduse

langusperioodidel.konkureerivate turgudeefektiivsesse toimimisse.


SKP arvutamine Eestis Aluseks võetud rahvamajanduse arvepidamise süsteem SNA (The S f N i l A ) j

1 T t i t dil ill l k k t d t

System of National Accounts) ja arvutatakse kolmel meetodil:

1. Tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine.2 Tarbimise meetodil kus aluseks on lõpptarbimine2. Tarbimise meetodil, kus aluseks on lõpptarbimine, k.a. investeeringud ja ekspordi – impordi saldo.3 Sissetulekute meetodil mille puhul leitakse SKP3. Sissetulekute meetodil, mille puhul leitakse SKP lisandväärtuse komponentide summeerimisel.

Märkus Eesti Statistikaamet Kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega onMärkus. Eesti Statistikaamet arvestab ka varjatud majandustegevust. Hindamisel k t t k t id j

Kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega onSKP arvutamisel arvestatud varimajandust:

•ehituseskasutatakse otseseid ja kaudseid infoallikaid ning sensitiivanalüüsi.

ehituses•kaubanduses

•teeninduses

•toitlustuses.•hotellinduses


SKP arvutamisel tootmise meetodil leitakse tegevusalades toodetudlisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavadfinantsvahendusteenused.

Saadud näitaja on SKP baasilistes hindades milles ei sisalduSaadud näitaja on SKP baasilistes hindades, milles ei sisaldunetomaksud, viimaseid arvestatakse tervikuna kogurahvamajandusele. Eestis koosnevad netomaksud maksudestjtoodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamiselbaasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades.

SKP arvutatakse jooksev- või püsivhindades.

SKP püsivhindades võimalda võrrelda erinevad perioode,jooksevhindades aga võimaldab analüüsida mingi perioodij g g pmajandusstruktuuri ja arvutada suhtarve.Eesti püsihindade aluseks oli varem 1995. aasta hinnad, nüüd onb k 2000baasaastaks aasta 2000.


Majandustegevuse koondnäitajad.SKP on enamlevinud majandustegevuse koondnäitaja, kuid kaugeltki mitte ainuke. Reaalses elus kasutatakse kokku viit erinevat näitajat mis erinevad üksteisest lekke liikide ning suuruste poolestkasutatakse kokku viit erinevat näitajat, mis erinevad üksteisest lekke liikide ning suuruste poolest. Leke majandustegevuse hindamisel on kulutuste voost maha arvestatud maksude või kokkuhoiu arvväärtus.

Vaatleme kuidas kujunevad erinevad majandustegevuse koondnäitajadVaatleme, kuidas kujunevad erinevad majandustegevuse koondnäitajad

Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded

SKP

Väärtuse langus

(põhivara ümberhindamine)

Tulemus:Rahva-Tulemus:Rahva-

majanduse puhas- Kaudsed ärimaksud

toodang

Tulemus: Rahvatulu Jaotamata kasum

järgneb Sotsiaalkindlustus28 Lembit Viilup PhD IT Kolledž

Järg

Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded

maksude ja intressidemaksude ja intresside

tagasikanne

Tulemus: isiklik

tulu Üksikisiku tulumaks

Tulemus : käsutada olev

isiklik tulu

Jaguneb:Jaguneb:

Isiklik

tarbimine

Isiklikud hoiused

Intresside tasumisedIntresside tasumised


Mõningad näited SKP- sse lülitavate ja väljajäetavate punktide kohta.

kulutuse liik kas lülitatakse SKP või ei näide

A. Lõpptarbimiskaubad jah

ja teenused (SKP)

1. Kulutused jah

a. Pikaajalised kaubad jah autod, televiisorid, mööbel

b Lühi j li d k b d j h t it iid d j l õ db. Lühiajalised kaubad jah toit, riided, jalanõud

c. Teenused jah juuksur, reisimine

2. Erainvesteeringud jahg j

a. Muutused varas jah

b. Pikaajalise kasutusega

seadmed jah traktorid, autod, arvutid

c. Ehitused

i T t i h d j h t h d k t id k b d k k di. Tootmishooned jah tehased, kontorid, kaubanduskeskused

ii. Elamuehitus jah elumajad,

Järgneb30 Lembit Viilup PhD IT Kolledž

Järg

kulutuse liik kas lülitatakse SKP-sse või ei näide

3 Valitsuse ostud ja3.Valitsuse ostud ja

teenuste kasutamised jah

a. Kulutused jah politseijaoskonnad, linna pargid

b. Investeeringud jah haiglad, koolid,

4. Väliskaubandussaldo jah

B. Valitsuse maksed ei sotsiaal- ja tervisekindlustus,

töötute abirahad

C Eraettevõtluse vahetooted ei rauamaak nisuC. Eraettevõtluse vahetooted ei rauamaak, nisu,

D. Kasutatud kaupade eraostud ei kasutatud majad ja autod

E. Mittekaubalised tegevused ei

1. Vaba aja väärtus ei teleka vahtimine, tennisemäng

2. Olemasoleva pika kasutusajaga

objekti teenindamine ei maja väärtuse hinnanguline tõstmine (vt. A1)

3. Saastemaksumus ei sudu maksumus, vee reostus

4 Illegaalne tegevus ei Narkootikumi müük vargus4. Illegaalne tegevus ei Narkootikumi müük, vargus


Senaator R.Kennedy ütles 1968 aastal oma valimiskampaania ajal järgmist:järgmist:

SKP iseseenesest ei luba head tervist teie lastele, ei taga nende h id k lit ti lõb d ä d S l i i ld khariduse kvaliteeti ega lõbu nende mängudes. Seal ei sisaldu ka poeesia ilu, abielude kestvust, avalike arutelude intelligentsust ega ametkondade intriige. SKP ei mõõda meie pealehakkamist, samutiametkondade intriige. SKP ei mõõda meie pealehakkamist, samuti mitte meie arukust ega ustavust oma kodumaale. Samas aga mõõdab SKP kõike kokkuvõtlikult, eeldades, et miski teeb elu jõukamaks ja see miski võib meile jutustada kõike Ameerika ootustest ning mõõdab ka seda nähtamatut, mille põhjal me oleme uhked selle üle, et me oleme ameeriklasedet me oleme ameeriklased.


Loeng 2. Sisemajanduslik...

Documents

Transcript of Loeng 2. Sisemajanduslik...