Loa registreerimisnumber L.KKL.HA-18510 Tallinna Jäätmete … · 2018. 7. 4. · Heikko Antsmäe,...

Keskkonnakompleksluba

Loa registreerimisnumber L.KKL.HA-18510Loa taotluse registreerimisnumber 07.05.2003 nr 1298Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.HA-185101. Käitaja andmed 1.1 Ärinimi / Nimi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS

1.2 Registrikood / Isikukood 104505721.3 Aadress Loovälja Rebala Jõelähtme vald 74202 Harju

maakondtelefon / faks 6096018 / 6096014e-post [email protected]

2. Käitise andmed 2.1 Käitise nimetus Tallinna Prügila2.2 Käitise aadress Loovälja/Rebala küla, Jõelähtme vald, 74202

Harjumaa2.3 Kontaktisik: nimi, ametikoht Allan Pohlak, juhatuse liigetelefon / faks 6096018 / 6096014e-post [email protected] Territoriaalkood 1 ja L-EST 2 koordinaadid

6882, X=6593482, Y=560998

2.5 Käitise nimetus Tallinna prügila2.6 Käitise aadress Loovälja / Rebala küla Jõelähtme vald, 74222

Harjumaa2.7 Kontaktisik: nimi, ametikoht Allan Pohlak, juhatuse liigetelefon / faks 6096018 / 6096014e-post [email protected]

2.8 Territoriaalkood 1 ja L-EST

2

koordinaadid

6882, X=6593482, Y=560998

3. Tegevusala 3.1 Põhitegevusala nimetus ja kood 3 38211: Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus

3.2 Muude tegevusalade nimetused ja koodid 3

Biojäätmete kompostimine. Jäätmete eeltöötlus. Loomsete jäätmete kompostimine, biogaasi kogumine ja töötlemine.

3.3 Tegevus- või alltegevusvaldkond(-valdkonnad), millele on antud kompleksluba

1) Tava- ja ohtlikejäätmete ladestamine 2) Puidu ja inertsete mineraalsete jäätmete vaheladustamine 3) Aia- ja haljastusjäätmete kompostimine 4) Puidujäätmete purustamine

3.4 Käitises ülesseatud tootmisvõimsus

Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel

3.5 Käitise lubatud tööaeg 24 h, 7 päeva nädalas4. Loa andja andmed

4.1 Asutuse nimi Harjumaa Keskkonnateenistus

4.2 Registrikood 700012314.3 Aadress Viljandi mnt 16, Tallinn4.4 Loa koostanud ametnik: nimi, ametinimetus

Heikko Antsmäe, jäätmete spetsialist

telefon / faks 6744825 / 6744801e-post [email protected]

1

Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee

2 L-EST on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem

3 Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist.

EMTAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee

2. Käitise asukoht Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald. Katastritunnus 24504:004:0340.

3. Käitise tegevus 1. Tava- ja ohtlikejäätmete ladestamine; 2. Puidu ja püsijäätmete vaheladustamine; 3. Aia- ja haljastusjäätmete kompostimine; 4. Puidujäätmete purustamine.

4. Uue käitise kavandamise või olemasoleva käitise rekonstrueerimise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr.38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (ED) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002 artikkel 15. Kompostimine suletud aunades koos aereerimis- ja protsessi jälgimisseadmetega. Kompostimisele rakendatav PVT on valitud võrdluses seni kasutatud ja firma Ag-Bag pakutava analoogse süsteemiga.

Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad

Vastavus-märge

Jäätmete ladestamine prügilasse

Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega. Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse.

Vastavalt PVT allikas sätestatule, s.h. rajamise ja käitamise aspektid

Vastavalt PVT allika sätetele peatükk 2 § 9 - 22. Asbesti sisaldavate jäätmete käitluse PVT allikaks on keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded"

Vastab

Aiajäätmete kompostimine

Aunkompostimine koos vajalike purustamis- ja segamisseadmetega

Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sadevete kogumine väljakult.

Vastavalt PVT allika Lisa V üldtingimustele

Vastab

III kategooria loomsete jäätmete kompostimine

Aunkompostimine, mis kaetud membraankattega. Tehnoloogia sisaldab vajalikke purustamis-, segamis- ja kontrollimisseadmeid. Kompostaunas toimub temperatuuri ja hapniku mõõtmine arvuti poolt. Kompostimistsükli kestvus on 12 nädalat, mille käigus saavutatakse haigustekitajate hävitamiseks vajalik temperatuur 70C 60 min jooksul. Hapnikku hoitakse kogu protsessi jooksul vahemikus 5-10%. III kategooria loomseid jäätmeid toonud autode desinfitseerimine toimub komposteerimisväljakul.

Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult ja juhtimine kanalisatsiooni. Kompostaun on kaetud membraaniga. Nõutav aineosakeste suurus on tagatud jäätmete kompostimiseelse purustamisega. Nõutava temperatuuri saavutamiseks kaetakse aunad Coretex membraaniga ja mikroorganismide elutegevuseks vajalik õhu juurdepääs on tagatud sundventileerimisega. Temperatuuri jälgimiseks on igasse auna paigaldatud andur ja andmed salvestatakse arvutisse.

Kompostitavate orgaaniliste osakeste maksimumsuurus enne kompostimist (ühikusse sisenemist) on 12 mm. Kogu materjali miinimumtemperatuur ühikus on 70 °C. Minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta on 60 minutit. Töötlemata III kategooria loomsete jäätmete veoks kasutatud veokid puhastada selleks ettenähtud kohas.

Vastab

Prügilakõlblike jäätmete ladestamine. Taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete eraldamine segajäätmete voost

Prügila väravas võetakse toojalt andmed jäätmete kohta, mis sisestatakse arvutisse. Arvuti näitab ära vastavuse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekirjaga. Koormat kontrollitakse visuaalselt prügila väravas ja auto tühjendamisel ladestusalal.

Prügilasse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekiri on elektroonilisel kujul. Kui olmejäätmete hulgas ilmneb ladestamise käigus ohtlikke jäätmeid, eraldatakse need käsitsi.

§ 18 Jäätmete prügilakõlblikkus. § 21 Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed. § 24 Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine.

Vastab

Prügila kontrollitus Prügilale on rajatud piirdeaed ja varustatud Vt. “Kasutuses olevad seadmed ja Välistada isikute juurdepääs prügila Vastab

lukustatavate väravatega. Kontrollitud sissepääas prügila territooriumile – prügila väravas on mehitatud valve, kelle kasutuses on ka liiklusvahendid

tehnoloogia” territooriumile käitaja teadmata. Vajalik prügila piire ja lukustatavad väravad, prügila varustada sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladustamist.

Jäätmete kaalumine Prügila on varustatud kaalumissillaga nii sisse- kui väljasõidul, kus toimub kõikide ladestamiseks üleantavate jäätmete kaalumine.

Vt. “Kasutuses olevad seadmed ja tehnoloogia”

Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid.

Vastab

Jäätmete ladestamine Jäätmelademe stabiilsus tagatakse. Jäätmete tihendamisega ja sobiva nõlvusega. Jäätmed transporditakse ladestuspaika kinniste jäätmeveokitega või konteinerites.

Ladestatud jäätmed tihendatakse mahu-massini vähemalt 900kg/m3 36 tonnise ja 45 tonnise prügirulli abil. Jäätmelade kujundatakse nõlvusega 1 : 3, mis tagab püsivusarvutuste põhjal piisava stabiilsusvaru.

Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste stabiisuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900kg/m3.

Vastab

Prügila negatiivse keskkonnamõju vähendamine

Prügi lendutõusmist takistatakse piisavasse kõrgusesse paigutatud püüdevõrkudega. Näriliste arvukuse määramiseks tehakse regulaarseid vaatlusi.

Püüdevõrk seatakse üles töösolevate ladestuspindu ääristavate vallide peale. Prügi pideva tihendamisega minimeeritakse prügilendu. Näriliste arvukust piiratakse spetsiaalsete tõrjemeetmetega (nt. mürksööt kaerahelbe-, vahaploki-, kontaktpulbri- ja vedeliku baasil). Tolmu vähendamiseks ladestusala vajadusel niisutatakse.

Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu, nagu tolm, hais, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks rakendatakse kõiki sobivaid meetmeid.

Vastab

Jäätmete arvestus ja dokumentatsioon

Peetakse arvestust vastu-võetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta.

Jäätmearvestus toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnevad dokumendid (nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitatakse.

Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, tekitaja ning jäätmete vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta.

Vastab

Nõrgvee suunamine, kogumine ja käitlemine

Prügila põhi ja küljed on kaetud vettpidavast materjalist kihi ja drenaaziga. Ladestusalalt kogutud nõrgvesi juhitakse otse või läbi ühtlustusbasseini Tallinna linna heitveepuhastile või bassein tühjendatakse paakautoga ja purgitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse

Tehismaterjaliks on 2,0 mm paksune HDPE kile ja dreenikihi paksus on 0,6 m.

Prügila põhi ja küljed kaetakse vettpidavast tehismaterjalist kihi ja drenaaziga. Dreenikihi paksus on vähemalt 0,5 m. Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse”Veeseaduses” ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse

Vastab

Nõrgvee tekke Jäätmed tihendatakse, päevane ladestatud Pinna- ja põhjavee voolamine Vähendatakse võimalikult suures Vastab

vähendamine kogus kaetakse inertsest materjalist kihiga, täitunud ladestusrakk suletakse vettpidava kattega võimalikult kiiresti.

jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Kasutamata ladestusala sadevesi hoitakse töös olevast alast eemal piiretega (ala on jagatud ‘rakkudeks’) ja juhitakse 2 äravoolu kaudu kraavidesse.

ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust; välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse.

Prügilagaasi kogumine käitlemine

Biogaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikogumiskaeve mis on plastik toruga ühendatud kompressorjaamaga. Gaasi käideldakse gaasimootoris ja mootori seisakust tuleneva äkkheite vältimiseks on olemas gaasipõleti.

Prügilagaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikaevusid, mis ulatuvad kaks meetrit prügila aluspõhjast kuni ladestusala lõpuni.

Prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid,korraldab käitaja prügilagaasi kogumise. Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (nt energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes. Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse.

Vastab

Jäätmekütuse tootmineJäätmekütuse tootmine toimub hoones. Seadmetena kasutatakse frontaallaadurit, jäätmepurusteid, trummelsõela ja magneteraldajat.

Jäätmed kogutakse kogumismahutisse, purustatakse eelpurustis, sorteeritakse käsitsi ja mehaaniliselt (80 mm avadega trummelsõel). Orgaanilised jäätmed suunatakse bioloogilisele töötlemisele. Sõela mitteläbinud fraktsioonist eraldatakse metall ja saadakse jäätmekütuse eelfraktsioon, mis vajadusel täiendavalt purustatakse.

Tabel 6. Tegevuskava (PVT) rakendamiseksAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika

PVT vastavus-märge

Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta

Meetme rakendamise tähtaeg

Kemikaalide säästlik kasutamine

Ei kasutata Ei kasutata

Abimaterjalide säästlik kasutamine

Kompost: Purustatud puitu kasutatakse minimaalselt vajaliku C:N suhte saavutamiseks. Hiljem komposti sõelumisel on suurema fraktsiooniga puitu võimalik uuesti toormega segada

Järelvalminud komposti sõelumine trummel-sõelaga. Välja sõelutud puidu osa on võimalik uuesti kasutada, kompostiga segada

Vastab Koheselt


Jäätmete ladestamine: Ladestusala katmiseks ja teede ehitamiseks kasutatakse pinnast, ehitusprahti jne. Kasutatakse võimalikult tihendatavaid ja siduvaid, kuid sealjuures ka poorseid materjale. Uuele ladestusalale minnes võetakse võimalusel üles varem kasutusel olnud ladestusala tee.

Tee ülesvõtmisel kasutatakse kompaktorit ja buldooserit, materjal teisaldatakse laaduriga

Vastab Koheselt

Vee säästlik kasutamine Kompostimine: Vajadusel kasutatakse komposti niisutamiseks sadevee kogumisbasseini vett. Põhjavett ei kasutata

Paakautol põhinev kastmistehnika Vastab Koheselt

Vee säästlik kasutamine Ohtlike jäätmete ladestamine: Vajadusel kasutatakse ladestusala ja seal paiknevate teede niisutamiseks ja tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Põhjavett ei kasutata

Paakautol põhinev kastmistehnika Vastab Koheselt

Vee säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine: Vajadusel kasutatakse ladestusala ja seal paiknevate teede niisutamiseks ja tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Põhjavett ei kasutata

Paakautol põhinev kastmistehnika vastab Koheselt

Välisõhusaaste vältimine või vähendamine

Kompostimine: Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse membraani ja aeroobset protsessi kompostimisel, kus protsessi käigus eraldub läbi membraani CO2 ja veeaur.

Kasutusel olevad kompostimisseadmed ja tehnoloogia.

Vastab Koheselt


Gaasi kogumine: Prügilagaas kogutakse kokku kasutades vertikaalset gaasikogumissüsteemi. Gaasi kasutatakse elektritootmisel gaasimootorites kütusena, mootorite hoolduse ajal põletatakse äkkheite vältimiseks prügilagaas gaasi põletis

Gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, põleti.

Vastab Koheselt


Jäätmekütuse tootmine: Jäätmekütuse tootmine toimub suletud hoones jätkuva protsessina. Jäätmete töötlemine toimub jooksvalt, mistõttu ei teki lagunemisprotsessi.

Suletud hoone, laadur, purusti, sõel ja magneteraldi.

Vastab Kohselt


Jäätmete ladestamine: Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse gaasikogumissüsteemi ja ladestusala katmist inertse kattematerjaliga

Prügila gaasi kogumiseks vertikaalne gaasikogumissüsteem. Ladestusala katmiseks kasutatakse pinnast ja mineraalseid ehitusjäätmeid mis maha laotamise järel pressitakse prügirulliga kokku ja tihendatakse.

Vastab Koheselt

Energia ja kütuse kasutamise vähendamine

Kompostimine: Elektrienergiat kasutatakse ventilaatorite käitamiseks, hapniku juhtimiseks kompostiauna. Elektriventilaatorid ei tööta pidevalt. Ventilaatorid käivituvad vastavalt hapnikuandurite näitudele või siis programmis määratud intervallile.

Kasutusel olevad kompostimisseadmed ja tehnoloogia.

Koheselt

Energia ja kütuse kasutamise vähendamine

Jäätmete ladestamine: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid. Tehnika optimaalseks opereerimiseks on paigaldatud traktoritele GPS jälgimisseadmed

Kompaktor, buldooser, laadur, laadur-ekskavator

Koheselt

Energia ja kütuse tõhus kasutamine

Jäätmekütuse tootmine: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid. Kasutuses olev purusti on tootja poolt valmistatud selliselt, et purustile koormuse vähenedes läheb purusti mootor ise üle tühikäigule.

Laadur, purustid, sõel ja magneteraldi.

Vastab Koheselt


Ohtlike jäätmete ladestamine: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid ja seadmete opereerimine on optimeeritud.


Koheselt


Gaasi kogumine: elektrit kasutatakse kompressori käitamiseks

Alarõhu kompressorjaam Vastab Koheselt


Jäätmete ladestamine: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid


Koheselt

Jäätmetekke vältimine Biolagunevate jäätmete eraldi vastuvõtmine. Rajatud eraldi biolagunevate jäätmete vastuvõtuplats ja kehtestatud eraldi vastuvõtuhinnad.

Vastab Koheselt

Jäätmetekke minimeerimine

Jäätmekütuse tootmine: Segaolmejäätmetest eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse ladestusse ca 35-40% esialgsest jäätmehulgast.

Purustid, sõel, magneteraldi, laadurVastab Koheselt

Jäätmetekke minimeerimine

Kompostimine: Järelvalminud komposti sõelumisel hakkepuidu ja kile eraldamine. Eraldatud hakkepuit

Järelvalminud komposti sõelumine trummel-sõelaga. Välja sõelutakse

Vastab Koheselt

suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse.

ladestamisele minev kile ja puit. Puidu osa taaskasutatakse, segades seda vastuvõetavate biolagunevate jäätmetega.

Jäätmete taaskasutamineJäätmete ladestamine: Ladestusalale toodavate jäätmete hulgast taaskasutatava materjali välja sorteerimine.

Ladestusalale on paigaldatud eraldi konteinerid kuhu ladestusala töötajad koguvad liigiti taaskasutatavad materjalid.

Koheselt

Jäätmete kõrvaldamine Kompostimine: Kompostimise jääkide kõrvaldamine Jäätmete kompostimise järgselt sõelutakse kompostist välja bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis ladestatakse prügila ladestusalale

Koheselt

Jäätmete kõrvaldamine Jäätmekütuse tootmine: Töödeldud orgaanika kõrvaldamine

Olemasolev kompostimistehnoloogia

Vastab Koheselt

Reovee tekke vähendamine

Kompostimine: Aunade all olnud õhutorud asendatud õhutuskanalitega ning alates 2008. aastast ei toimu kompostimine enam hakkepuidu patjadel.

Kasutusel olevad kompostimisseadmed ja tehnoloogia

Vastab Koheselt


Jäätmekütuse tootmine: Jäätmekütuse tootmine toimub katuse all, mis välistab sadevete imbumise läbi jäätmete.

Vihmavee ja nõrgvee kogumissüsteemiga varustatud tootmishoone

Vastab Koheselt


Jäätmete ladestamine: Reovee vähendamiseks niisutatakse ladestusala, teid ja pestakse seadmeid teedelt ja parkimisplatsidelt liivapüünisesse suunatud veega

Paakautol põhinev tehnoloogia Vastab Koheselt

Pinnase kaitse Kompostimine: Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimi-sega

Vastab Koheselt

Pinnase kaitse Jäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega

Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone

Vastab Koheselt

Pinnase kaitse Jäätmete ladestamine: Pinnase kaitseks on rajatud looduslikust savist ja plastikust vettpidav aluskiht millelt kogutakse nõrgvesi

Keskkonnaministri määruse 29.04.2004 nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetekohaselt ehitatud ladestusala koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ära juhtimisega

Vastab Koheselt

Pinna ja põhjavee kaitseKompostimine: Kompostimisväljaku põhi on vett Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Vastab Koheselt

mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult ja pumpamine AS Tallinna Vesi puhastusjaama

määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega

Pinna ja põhjavee kaitseJäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega

Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone

Vastab Koheselt

Pinna ja põhjavee kaitseJäätmete ladestamine: Pinnase kaitseks on rajatud looduslikust savist ja plastikust vettpidav aluskiht millelt kogutakse nõrgvesi. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult ja pumpamine AS Tallinna Vesi puhastusjaama

Keskkonnaministri määruse 29.04.2004 nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetekohaselt ehitatud ladestusala koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ära juhtimisega

Vastab Koheselt

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine

Kompostimine: lõhna vältimiseks kasutatakse membraani, mis väldib lõhna levimise. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt aunade segamisel, ümbertõstmisel. Olulised müra - ja vibratsiooniallikad puuduvad

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega

Vastab Koheselt


Kompostimine: Laoplatsil lähtematerjali jagamine väiksemateks hunnikuteks, bioloogilise sisendmaterjali episoodiline sundõhutamine ning vajadusel mehaaniline läbisegamine selleks, et vältida anaeroobsete protsesside teket.

Olemasolev kompostimistehnoloogia

Vastab Koheselt (rakendatud suvi 2011)


Kompostimine: Suurem osa kilejäätmeid eemaldatakse sisendmaterjalist enne kui materjal paigutatakse auna. Kui kilejäätmed on enne materjali paigutamist eemaldatud, siis suureneb õhu liikuvus, ei teki anaeroobseid koldeid ning kogu aun on kaetud 5-10% hapnikusisaldusega. Puhastatakse peale iga 3 nädalase protsesi lõppu õhutuskanaleid, et õhu liikuvus ei oleks takistatud.

Sisendmaterjali sõelumine trummel-sõelaga

Vastab Koheselt (rakendatud sügis 2011)


Kompostimine: Jäätmed purustatakse enne auna paigutamist ning segatakse nende hulka tugimaterjali- peamiselt hakkpuitu. Tugimaterjali lisamine käib kogemuse põhjal ning kindlat reeglit ei ole, C/N tase kõigub. Komposti kavaliteedi huvides tuleks segada juba osaliselt kõdunenud hakkpuit värske hakkpuiduga ja võimaluse korral lisada sisendainena haljast materjali (puulehed, oksad, niidetud muru, jne)

Purustid, olemasolev kompostimistehnoloogia

Vastab Koheselt (rakendatud kevad 2012)

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine

Jäätmekütuse tootmine: jäätmekütuse tootmisel kasutatakse tööprotsessi mille käigus jäätmed

Purustid, sõel, magneteraldaja, laadur, olemasolev

Koheselt

või vähendamine käideldakse koheselt ilma eelneva ladustamiseta. Orgaanika töötlemisel kasutatakse olemasolevat kompostimissüsteemi

kompostimissüsteem


Gaasi kogumine: ladestusalalt kogutakse gaas vertikaalse gaasikogumissüsteemi abil. Kogutud kaas suunatakase elektri tootmisse, gaasimootori seiskumisel põletatakse küünalpõletis

Vertikaalne gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, küünalpõleti

Vastab Koheselt


Jäätmete ladestamine: Lõhna vältimiseks kasutatakse ladestusala jooksvat katmist inertsete materjalidega. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt teatud jäätmete ladestamisel. Olulised müra - ja vibratsiooniallikad puuduvad

Kasutusel olevad seadmed ja tehnoloogia

Koheselt


Ladestatud jäätmekihi katmiseks kasutatavat pinnast ning kompostimisel kasutatavaid materjale tuleb ladustada selleks ettenähtud aladel, vältida segunemist teiste materjalidega.

Pidevalt


Vältida materjalide raiskamist - prügila käitamisel vajalikke materjale kasutada optimaalses mahus, s.h. keskkonnakaitse nõuete täitmisel.

Pidevalt


Prügila ehitustööde ajal väljakaevatud pinnast kasutada ladestatud jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja/või prügila sulgemise kattematerjalina

Pidevalt


Peenestatud ehitus- ja lammutusjäätmeid võib kasutada prügila-alale rajatavate teede kattematerjalina

Pidevalt

Muud asjakohased meetmed

Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Jälgida, et puistangut ei kujundataks liiga kõrgeks, s.t. mis põhjustaks ülemäärast tolmamist; aunades ladustamisel on soovitav aunade pikitelg kujundada valitsevate tuulte suunal.

Pidevalt


Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Visuaalselt jälgida puistangute tolmamist, tugeva tolmamise korral tuleb puistanguid niisutada veega.

Pidevalt


Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Esitada kompleksloa taotluse täiendused, kui selguvad ladestusjärgu täitumise järgseks katmiseks või prügila lõplikuks sulgemiseks vajaminevate materjalide tüübid ja kogused.

Enne ladestusjärgu või prügila sulgemise töödega alustamist


Heitvee äravedu purgimisseadmetele korraldada ainult siis, kui tekib oht, et sadevee settebasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini. Käitaja peab tagama, et heitvee äraveo teenust osutav ettevõte viib väljapumbatud vee viidatud kohta puhastusseadme valdaja kehtestatud tingimustel.

Avariide või tugevate vihamasadude korral

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltootedToore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine KasutamineKN kaubakood

Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t

või m 3

Alltegevus valdkond või tehnoloogia-protsess

KogusErikulu, t, m

3,

kWh või muud tooteühiku kohta

Kokku, t/a

või m 3

/a

Jääb tootesse,%

Toore 140 490 Freesturvas kuhjades Kaart 1-4: 26, 27 200 kompostimine 3000 m3/a 100 ei määrata440 130 Puukoor kuhjades Kaart 1-4: 26, 27 80 kompostimine 400 m3/a 100 ei määrata440 130 Saepuru kuhjades Kaart 1-4: 26, 27 80 kompostimine 1000 m3/a 100 ei määrataAbimaterjalid253 090 Pinnas jm. mineraalne

materjalKuhjades Kaart 1-4: 26,27,31 1200 Jäätmekihi

katmine ladestusalal

15000 m3/a 100 ei määrata

284 161 Kaaliumpermanganaat 0,1 %lahusena 0,05 m3 mahutis

Kaart 1-4: 23 0.05 joogivee töötlemine

0.1 t/a ei määrata

440 130 Hakkepuit Aunas Kaart 1-4: 27 1000 Kasutatakse täitematerjalina kompostimisel.

4000 m3/a 95 ei määrata

PooltootedPuuduvad1

Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all,väljas või siseruumis.

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted või kemikaalid

Toore, abimaterjal või pooltoode

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine

KN kauba kood

Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksi maalne ühe aegselt hoitav kogus, t

või m 3

Tootmis-protsess

Kogus, t/a või

m 3

/a

Erikulu,

t, m 3

, kWh või muu tooteühiku kohta

NimetusCAS, EINECS või ELINCS

nr 1

Ohu kate gooria R-lause

2 S-lause

2 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %

ToorePuuduvadAbimaterjalid2710 192 937

Kütteõli Hoones olev mahuti

Kaart 1-4 8

3 Katlamaja 9 m3/a 92 g kWh - - Tuleohtlik; Kahjulik

R 10; R 40 S 36/37 100

2710 194 136

Diiselkütus

Teisaldatav tankla

Kaart 1-4: 12

5 Masinate tankimine

300 m3/a ei määrata - - Tuleohtlik; Kahjulik

R 10; R 40 S 36/37 100

PooltootedPuuduvad

1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel http://www.ktk.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Büroo ( European Chemicals Bureau ) veebilehel

http://ecb.jrc.it/.2

Riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 122 "Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord".

Tabel 10. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamineToode Ohtlik aine SäilitamineKN kaubakood

Nimetus Nimetus CAS, EINECS või ELINCS Nr.

Ohu-kategooria

R-lause S-lause Sisaldus tootes, %

Säilitamisviis, mahuti tüüp

Nr. plaanil või kaardil

Maksimaalne kogus, t või m 3

- -

Tabel 11. Kemikaale või tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus

Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus

Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)

Kaitsemeetmed

Tüüp MahtKasu tusele võtmise kuupäev, mahuti eluiga

Kontrolli mise sagedus, viimase kontrolli mise kuupäev

Andmed tehnilise järelevalve kohta

Andmed hoolduse kohta


Kaugus reovee äravoolu torustikust

Kaugus vee kogudest

Kaugus puur kaevudest

Välisõhk

Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi

Hoones olev mahuti

3m3 2002 Kütteõli Mahuti

täitmisel ja katlamaja hooldamisel

Ei kuulu tehnilise järelevalve alla

Hooldab OÜ Alk Pipes

Plaan nr 3, 8

30 m - 200 m Asub hoones sees metallist turva kastis

Asub hoones sees metallist turva kastis

Asub hoones sees metallist turva kastis

Teisaldatav tankla

3 +

7m3

2003. ja 2009. a

Diiselkütus

Mahuti täitmisel

Ei kuulu tehnilise järelevalve alla

Hooldab OÜ Kirsten Grupp

Plaan nr 3, 12

30 m - 240 Tuulutuse sulgur-klapp

Mahutid asuvad asfaltbetoon alusel. Sadevesi juhitakse läbi õlipüüduri sadevee kanalisatsiooni



Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa ( jrk nr) 1

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1

anda vajadusel iga aasta kohta eraldi

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa ( jrk nr) 1

13.1. Veehaarde nimetus Tallinna prügila puurkaev

13.2. Põhjaveekihtide kood 2

Cm-V

13.3. Puurkaevude grupi kood 3

13.4. Geograafilised koordinaadid Idapikkus: 25 4'55'' ; Põhjalaius: 59 28'33''

13.5. Puurkaevu passi number 4

759

13.6. Puurkaevu katastri number 5 16314

13.7. Lubatud veevõtt (m 3

)Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas

Sekundis 6

- 2000 450 500 600 450 101

anda vajadusel iga aasta kohta eraldi

2 põhjaveekihtide kood on põhjaveekompleksi indeks veekatastri järgi

3 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab käesoleva loa andja

4 puurkaevu passi numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi

5 puurkaevu katastri numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi

6 täitmise otsustab kompleksloa andja

Tabel 14. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa

Toimingu nimetus Nõude kirjeldus14.1 Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja

võetud vee kogused kuude lõikes. 14.2 Vee kvaliteedi kontrollimine Tallinna prügila puurkaevu sügavust, asukohta ja puurkaevuga avatavat põhjaveekogumit arvestades tuleb üks kord kolme

aasta jooksul teostada järgmiste näitajate seiret: HCO3, SO4 , Cl, Ca, Mg, Mn, Na, pH, Fe ja kuivjääk. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks on soovituslik poovivõtul juhinduda keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusest nr 30 „Proovivõtumeetodid“ või kasutada atesteeritud proovivõtjat. Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks viia proovid analüüsimiseks soovitavalt akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

14.3 Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta stabiliseerunud, so staatilist veetaset usaldusväärsete, antud mõõtmisteks sobivate mõõtevahenditega. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Veetaset mõõta alati pumba vahetamisel.

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja

saasteainete kaupa ( jrk nr) 1

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1

anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 2 väljalaskme koodi omistab kompleksloa andja 3

suubla koodi omistab kompleksloa andja veekatastri järgi 4

kompleksloa andja otsustab täitmise

Tabel 16. Äkkheide vetteAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 17. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 tabeli täitmise vajaduse otsustab kompleksloa andja ja tabeli võib anda iga aasta kohta eraldi

Tabel 18. Saasteainete seire nõuded 1

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 võib nimetada väljalaskmete või saasteainete kaupa2 väljalaskme koodi omistab kompleksloa andja veekatastri järgi

Tabel 19. Suubla kvaliteedi- ja seirenõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

SaasteaineCAS /EINECS/ ELINCS nr Nimetus Heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000)

1 2 3630-08-0 Süsinikmonooksiid 2.982VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.19310102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.982 124-38-9 Süsinikdioksiid 2000TSP Tahked osakesed, summaarselt 0.1927446-09-5 Vääveldioksiid 0.18Kütuse aastakulu liikide kaupa: biogaas(prügilagaas) 3015000 m3/a, kerge kütteõli 45 t/a Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa: käitises lahusteid või neid sisaldavaid valmistisi ei kasutata.

Tabel 21. Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused:

Saasteallikas Saasteainenimetus nr plaanil või kaardil CAS/EINECS/ELINCS

nrnimetus hetkeline heitkogus, g/s (täpsus

0,000)1 2 3 4 5

Gaasipõleti Kaart 1-4, nr 38 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.8910102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.89VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid

kütuse põletamisel0.006

Katlamaja, malmkatel SIME 1R8 Kaart 1-4:8 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0084630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0084VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid

kütuse põletamisel0.00013

TSP Tahked osakesed, summaarselt 0.00847446-09-5 Vääveldioksiid 0.336

Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa: biogaas(prügilagaas) - 2635,2 kuupmeetrit tunnis Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa: Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa: Katlamaja, malmkatel SIME 1R8 Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa:

Tabel 22. Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedusAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimused

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 24. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad lahustid ja lahusteid sisaldavad valmistised


Tabel 25. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad lahustid ja lahusteid sisaldavad valmistised


Tabel 26. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja –seadmed ning püüdeseadmed

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, ja-seade Püüdeseadmed Saasteallika nr plaanil või kaardil

Välisõhku eralduv saasteaine

EMTAK kood

Tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed

Nimetus, tüüp

Arv Puhastusaste, %

Efektiivsus kontrolli sagedus

CAS/EINECS/ELINCS nr

Nimetus Aasta keskmine heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta,

mg/Nm 3

Nimetus, tüüp

Arv Töötundide arv aastas

Projekt Tegelik

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1390022 Prügilagaasi

kogumissüsteem

1 8616 Kõrgtemperatuuri põleti

Vastavalt põleti passile

Kaart 1-4: 33 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1219

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

8.2

630-08-0 Süsinikmonooksiid 121935301 Katlamaja,

malmkatel SIME 1R8

1 2500 Kaart 1-4: 8 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 107630-08-0 Süsinikmonooksiid 107

Tabel 27. Saasteallikatest, välja avatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupaAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 28. Äkkheide välisõhku

Saasteallikas Äkkheitepõhjus

Äkkheitekestus


Nimetus Nr plaanil või kaardil

CAS/EINECS/ELINCS

nr

Nimetus Äkkheite kogus

Väljuvate gaasidemahuühiku kohta

maksimaalne hetkeline, mg/Nm 3

Maksi-maalne

hetkeline,g/s

tonni/a

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Tehnoloogiline äkkheide

Puudub

Avariiline äkkheide

Prügilagaasi kogumissüsteem Kaart 1-4: 22, 22-1/ 22- 4, 33-35

Prügilagaasi kõrgtemperatuuri põleti ei tööta

100 h/a* 74-82-8 Metaan 180 500 180

Prügilagaasi kogumissüsteem Kaart 1-4: 22, 22-1/ 22- 4, 33-35

Prügilagaasi kõrgtemperatuuri põleti ei tööta

100 h/a* VOC-com

Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

7.031 19.53 7.031

Tabel 29. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused

Põletusseade Kasutatav kütus Saaste-allikanrplaanilvõikaardi


Katlatüüp Arv Nominaal-soojusvõimsussisseantavakütuse koguse põhjal,MW th

Töö-tundidearvaastas

Nimetus Väävli-sisaldus,%

Aastas,tonni/ tuh m 3

CAS/EINECS/ELINCS nr

Nimetus Heitkogus

Väljuvate gaasidemahuühiku kohta,

mg/Nm 3

Maksi-maalnehetkeline,g/s

tonni/a

Piir-väärtus

Aasta keskmine

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Gaasipõleti 1 1.9 8616 biogaas (prügila-gaas)

0 3015 V-1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1219 0.89 2.79

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1219 0.89 2.79


8.2 0.006 0.19

124-38-9 Süsinikdioksiid 1879,37

Katlamaja, malmkatel SIME 1R8

1 0.084 2500 kerge kütteõli

0.02 45 kaart 1-4:8

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 107 0.0084 0.192

630-08-0 Süsinikmonooksiid 107 0.0084 0.192

124-38-9 Süsinikdioksiid 120.63


0.00013 0.003

TSP Tahked osakesed, summaarselt

107 0.0084 0.0192

7446-09-5 Vääveldioksiid 105 0.336 0.18

Tabel 30. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eraldavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogusedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 31. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

JÄÄTMELIIK 1 KOODINUMBER 1

TEKKIVAD JÄÄTMEKOGUSED

KÄIDELDAVAD JÄÄTMEKOGUSED, t/a

tonni põhitoodangu kohta 2

t/a Kogumine, sealhulgas sorteerimine

Vedu Taaskasutamine

Toimingukood 3

Kogus

Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed

02 01 1500 R3o; R12x 1500

Pesemis- ja puhastamissetted 02 01 01 R3o

Loomsete kudede jäätmed 02 01 02 R3o

Taimsete kudede jäätmed 02 01 03 R3o

Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 02 01 04 R12x

Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) 02 01 07 R3o

Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 01 99 R12x

Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed

02 02 2500 R3o 2500

Pesemis- ja puhastamissetted 02 02 01 R3o

Reovee kohtpuhastussetted 02 02 04 R3o

Nimistus mujal nimetamata jäätmed 02 02 99 R3o

Loomsete kudede jäätmed 02 02 02 3500 R3o 3500

Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed

03 01 3500 R3o 3500

Puukoore- ja korgijäätmed 03 01 01 R3o

Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04

03 01 05 R3o

Nimistus mujal nimetamata jäätmed 03 01 99 R3o

Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed

03 03

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10

03 03 11 2000 R3o 2000

Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 3000 R12x 3000

Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiil, elastomeerid, plastomeerid) jäätmed

04 02 09 R12x

Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14

04 02 15 R12x

Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed 04 02 21 R12x

Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed 04 02 22 R12x


Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 02 5000 R12x 5000

Plastijäätmed 07 02 13 R12x


Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed)

15 01 5000 R12x 5000

Paber- ja kartongpakendid 15 01 01 R12x

Plastpakendid 15 01 02 R12x

Puitpakendid 15 01 03 R12x

Komposiitpakendid 15 01 05 R12x

Segapakendid 15 01 06 R12x

Tekstiilpakendid 15 01 09 R12x

Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed

16 01 R12x

Vanarehvid 16 01 03 100

Plast 16 01 19 1000 R12x 1000

Nimistus mujal nimetamata jäätmed 16 01 99 1000 R12x 1000

Praaktootepartiid ja kasutamata tooted 16 03

Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05

16 03 06 5000 R3o 5000

Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 17 01

Tellised 17 01 02 1000 R5m 1000

Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06

17 01 07 550 R5m 550

Puit, klaas ja plast 17 02

Puit 17 02 01 300 R3o 300

Plast 17 02 03 5000 R12x 5000

Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas

17 05

Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03

17 05 04 900 R5m 900

Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05

17 05 06 985 R5m 985

Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid

17 06

Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 17 06 01* 300

Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 17 06 05* 3200

Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed

19 05

Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed

19 01

Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11

19 01 12 70 000 R12s, R13

Praakkompost 19 05 03 R3m 40000

Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed

19 12

Põlevjäätmed (prügikütus) 19 12 10 10000 R13

Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11

19 12 12 R12o, R12x, R12s, R13

70000

Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, v.a olmejäätmed, segud (segatavajäätmed)

19 12 98 10000 R12x 10000

Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud 20 01 10000 R12x 10000

jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)

Paber ja kartong 20 01 01 R12x

Rõivad 20 01 10 R12x

Tekstiil 20 01 11 R12x

Plastid 20 01 39 R12x


Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed 20 01 08 15000 R3o 15000

Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 20 02

Biolagunevad jäätmed 20 02 01 5000 R3o 5000

Muud olmejäätmed 20 03 120000 R12x, R12s 120000

Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 R12x, R13

Turgudel tekkinud jäätmed 20 03 02 R12x

Suurjäätmed 20 03 07 R12s

Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid 20 03 98 R12x1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit.2

Juhul kui seda saab arvutada.3

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud».

Tabel 32. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 33. Jäätmete ladustamine 1

kalendriaasta jooksul

JÄÄTMELIIK 2

KOODINUMBER 3 LADUSTAMISE PIIRKOGUS LADUSTAMISKOHT

t/a t/kv Nr plaanil või kaardil

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 60000 Number 5 Plaanil 1 ladustamine toimub hoonesse rajatud betoonpunkrisse.

Põlevjäätmed (prügikütus) 19 12 10 36 000 9000 Vaheladustatakse AS-i Eesti Energia Iru elektrijaama tarvis pallitud pressitud jäätmeid asfaltkattega ja nõrgvee kogumissüsteemiga platsil. Ladustamiseks

Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole

19 12 12

nimetatud koodinumbriga 19 12 11

kasutatakse kompostiaunade taga olevat platsi.

Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01

1 Vastavalt „Jäätmeseaduse" § 34 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatule.2

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu".3

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määrusele nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud"

Tabel 34. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

TEGEVUSE LIIGID TEHNILISED NÕUDED KESKKONNAKAITSENÕUDEDKirjeldus Rakendamine

Jäätmete kõrvaldamine Kõik prügila territooriumile toodavad ja ka väljaminevad jäätmekogused kaalutakse ja registreeritakse. Jäätmeliikide määratlemisel tuleb kasutada kuuekohalisi jäätmekoode. Neljakohalisi alajaotise koodinumbreid ei tohi kasutada jäätmearuandluses jm.

Pidevalt

Jäätmete kõrvaldamine Kergete jäätmete nagu paber ja kile tuulega laialikandumist, tuleb nende püüdmiseks kasutada teisaldatavaid aedu ning päevane ladestatud jäätmekogus tuleb katta inertsest materjalist vahekihiga.

Pidevalt

Jäätmete ladestamine Jäätmete ladestamine peab toimuma 0,5...0,6 m kihtidena, mis prügirulliga tihendatakse ligikaudu 0,3 m paksuseks. Tihendatud jäätmemassi mahumass peab olema vähemalt 900kg/m3.

Pidevalt

Jäätmete ladestamine Kui prügilasse ladestatavates olmejäätmetes on biolagunevate jäätmete sisaldus selline, mis ei võimalda täita Jäätmeseaduse § 134 nõudeid, tuleb käitajal rakendada selliseid eeltöötluse meetmeid, mis tagavad vastavuse eeltoodud nõuetega.

16.juuli 2010

Pallitud jäätmete vaheladustamine

Pallitud jäätmeid koodinubritega 19 12 10, 19 12 12 ja 20 03 01 võib territooriumil vaheladustada kuni kuu aega. Üheaegselt on lubatud vaheladustada maksimaalselt 3000 tonni pallitud jäätmeid. Teostada pallitud jäätmete igapäevast visuaalset seiret, purunenud kilega tarnida esimesel võimalusel AS-i Eesti Energia Iru elektrijaama Vajadusel teostada kahjuritõrjet.

Pidevalt

III kategooria loomsete jäätmete käitlemine

Kompostimisele toodud III kategooria loomsete jäätmete, liigiti kogutud biolagunevate jäätmete, haljastus- ja pargijäätmete vastuvõtmine toimub orgaaniliste jäätmete kogumisplatsil, selleks eraldatud alal. Jäätmed ladustatakse nõrgvee püüdmiseks saepurust/puiduhakkest padjale ja kaetakse kuni töötlemiseni puiduhakke, komposti või haljastusjäätmetega.

Pidevalt

Töötlemata jäätmete tegevuskava

Koostada töötlemata jäätmete ladestamiseelseks käitlemiseks rakendatavate meetmete kava. Kavast peab selguma milliseid käitlustehnoloogiad ja meetmeid kavandatatakse kasutada, et täita jäätmeseaduse §-s 35 sätestatud nõue töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keelu kohta.

01.aprill 2008

Jäätmekoodide kasutamine

Neljakohaline alajaotise koodinumber hõlmab ainult tavajäätmeid.

Koldetuha vanandamine Koldetuha vanandamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60 regulaarselt ja vajadusel niisutatakse tuhka sademevee tiigist pärit veega.Vältida koldetuha käitlemist tugeva tuulega.

Pidevalt

Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamine

Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamisel jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60 regulaarselt ja vajadusel niisutatakse tuhka sademevee tiigist pärit veega.Vältida koldetuha käitlemist tugeva tuulega.

Pidevalt

Tabel 35. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

TEGEVUSE LIIGID MEETME KIRJELDUS MEETME RAKENDAMINETegevuse alustamine Prügila uute ladestusjärkude kasutuselevõtt jm. uute tegevuste alustamine, s.h. biolagunevate jäätmete

kompostimine, prügilagaasi kogumissüsteem, vajadusel nõrgvee omapuhasti rajamine ja jäätmete lauseeltöötluseks rakendatavad tegevused, ei ole lubatud enne, kui käitaja on esitanud kompleksloa taotlusesse vajalikud täiendused ja loa andja on loa muudatused jõustanud. Esitatavate täienduste hulgas peab olema ka hinnang rakendatava tegevuse vastavuse kohta parima võimaliku tehnika tasemele.

Pidevalt

Tegevuse alustamine Kui uute ladestusjärkude alune pinnas koosneb kaevandamise aherainest, tuleb seda enne muude ehitustööde alustamist tihendada, nii et ladestatava prügi massist tingitud aluspõhja kokkusurumine oleks ühtlane ja ei ületaks 30 cm.

Pidevalt

Tegevuse alustamine Uute ladestusjärkude aluspõhja ettevalmistamisel tuleb jälgida, et aheraine diktüoneemakilta sisaldavad kihid oleks kogu aeg kaetud vähemalt 4 m paksuse pealiskihiga.

Pidevalt

Tegevuse lõpetamine Jäätmetega täitunud üksikud ladestusrakud tuleb katta nii, et oleks tagatud ladestusrakkude ja prügila kui terviku võimalikult kiire üleminek aktiivsest nõrgvee tekke faasist passiivsesse.

Pidevalt

Tegevuse lõpetamine Prügila sulgemisel lähtutakse keskkonnaministri määruse 29.04.2004 nr. 38 §§ 31-36 nõuetest, s.h. koostatakse sulgemiskava, milles on ära toodud ladestusala sulgemise tehniline projekt ning ka järelhooldeperioodi pikkus ja järelhoolde meetmed.

Sulgemiskava esitatakse vähemalt 1 aasta enne kavandatavat prügila sulgemist

Tegevuse alustamine Prügila territooriumi ja selle ümbrust tuleb hoida korras, s.h. korjata kokku tuulega laialikandunud praht, jäätmekoormad paigutada ainult selleks ettenähtud kohtadesse.

Pidevalt

Keskkonnahäiringute leevendamine

Näriliste ja lindude tõrjeks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. Pidevalt

Tabel 36. Keskkonnaseirenõuded

SEIRENÕUE SEIRATAV NÄITAJA SEIRE SAGEDUSPrügila nõrgvesi Tuleb pidada arvestust prügila nõrgvee tekke üle, s.t. koostada prügila veebilanss, lähtudes meteoroloogilise

seirega saadud andmetest. Esimese ladestusjärgu vee-bilanss tuleb esitada kompleksloa andjale hiljemalt 31. märtsiks 2005. a.

Prügila nõrgvesi Tekkiva nõrgvee maht määrata enne, kui nõrgvesi seguneb muu heitveega. 1 x kuusPrügila nõrgvesi - Tekkiva nõrgvee koostist tuleb määrata enne, kui nõrgvesi seguneb muu heitveega. Nõrgveest seiratavad

parameetrid on järgmised: pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Keemiline hapnikutarve (KHT), Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Ammoonium-lämmastik (NH4+), Üldlämmastik, Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Sulfiidid (S--), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Raud (Fe), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg).- Kui raskmetallide sisaldus nõrgvees ületab keskkonnaministri 16.10.2003. a määrusega nr. 75 kehtestatud piirmäärad, tuleb 1 kord kvartalis hakata seirama vastava raskmetalli sisaldust ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees. Seirata tuleb hiljemalt 3 kuu möödumisel piirmäära ületava tulemuse saamisest.- Peale kolde-põhjatuha kõrvaldamisega alustamist jälgida nõrgvees sulfiidide kontsentratsiooni. Sulfiidide kontsentratsiooni suurenemisel üle 50% võrreldes sulfiidie sisaldusega enne tuha kõrvaldamist, alustada koheselt termoseirega jäätmekehandi sees.

1 x kvartalis; Raskmetallide v.a tsingi ja plii sisaldus määratakse 1 kord aastas. Tsingi ja plii sisaldus määrata 1 x kvartalis

Prügila nõrgvesi Veebilansi põhjal saadud nõrgvee koguseid tuleb võrrelda tegelikult ärajuhitava nõrgvee kogustega. Juhul, kui võrdlusest ilmneb oluline erinevus, mis ületab kasutatava metoodika normaalse vea piirid tuleb välja selgitada selle põhjused ja rakendada asjakohaseid meetmeid, s.h. võimaliku lekke kõrvaldamiseks.

Nõrgvee koguste võrdlus ja täiendavad selgitused tuleb esitada käitise tegevuse aastaaruandes.

Pinnase seire Kolde-põhjatuha ladestamise järgselt alustada jäätmekäitluskohast 300 m kaugusel asuva maa(de) pinnases, mis jääb jäätmekäitluskoha suhtes valitsevale tuulele allatuult plii (Pb) ja tsingi (Zn) seirega.

1 x aastas

Prügila seire Kolde- ja põhjatuha ladestusala väljakut seirata iga päev ning vajadusel teostada temperatuuri mõõtmisi. PidevaltPallitud jäätmete vahelladustamine

Pallitud jäätmete vaheladustamise platsi ning pallide seisukorda seirata igapäevaselt. Purunenud kilega pallid tarnida esimesel võimalusel AS-i Eesti Energia Iru elektrijaama.

Pidevalt

Prügila nõrgvesi Prügila järelhooldeperioodil määratakse nõrgvee koostises: pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Keemiline, hapnikutarve (KHT), Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Ammoonium-lämmastik (NH4+), Üldlämmastik, Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Sulfiidid (S--), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Raud (Fe), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg).

1 x 6 kuu tagant

Prügila nõrgvesi Prügila järelhooldeperioodil nõrgvee koostise määramine. 1 x 6 kuu tagantPõhjavee seire Põhjavee proovid võetakse kolmest põhjavee seirepuurkaevust B1, B2 ja B3, kusjuures enne proovide

võtmist määratakse veetase puurkaevudes. Proovides mõõdetavad parameetrid on pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Ammoonium-lämmastik (NH4+), Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Naatrium (Na+), Kaltsium (Ca++), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg).

2 x aastas; raskmetallide sisaldus määratakse 1 kord aastas

Põhjavee seire Järelhooldeperioodil põhjavee taseme mõõtmine. Põhjavee seireparameetreid (pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Ammoonium-lämmastik (NH4+), Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Naatrium (Na+), Kaltsium (Ca++), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg)).

Põhjavee tase 2 x aastas; seireparameetrid üks kord pooleteise aasta jooksul, s.t. ühel aastal võetakse proov kevadel, teisel aastal sügisel.

Põhjavee seire Kui võetud proovist ilmneb seireparameetrite oluline erinevus senistest mõõtmistulemustest, tuleb koheselt korraldada kordusproovi võtmine, milles analüüsitakse kõiki põhjavee seireparameetreid. Kui ületamine või erinevus leiab kordusprooviga kinnitust, tuleb teavitada loa väljaandjat ja Keskkonnainspektsiooni ning käivitada erakorralised ohutusmeetmed.

Prügila ümbruskonna kaevude vee seire

Suurvee ajal, tuleb kontrollida ülemist põhjaveekihti avavate joogiveekaevude vee kvaliteeti järgmiste parameetrite osas: värvus, hägusus, pH, PHT, ammoonium, nitrit, nitraat, kloriid, üldraud, üldkaredus, kaadmium, kroom, vask, mangaan, nikkel, plii, tsink.

Ülgase, Rebala ja Manniva külas valitakse igast üks seire tegemiseks sobiv kaev.

1 x aastas

Meteoroloogilised andmed

Meteoroloogiliste andmete (ööpäevane sademete hulk, temperatuur kell 14.00, tuule suund ja tugevus kell 14.00, aurumine, õhuniiskus kell 14.00) kogumisel võib toetuda riiklikust ilmajaamade võrgustikust saadud andmetele. Tavapärase tegutsemise raames piisab kuukeskmistest (temperatuur, tuule suund ja tugevus, õhuniiskus) või kalendrikuu summaarsetest väärtustest (sademete ja aurumise puhul).

Meteoroloogilised andmed

Kui mõne ilmastikuparameetri registreerimine toimub oma ilmajaamaga, tuleb mõõtmised teha igapäevaselt.

Jäätmelademe seire

Jäätmelademe pindala, ladestatud jäätmete maht ja koostis, ladestu kõrgus ja selle muutumine ajas, kasutatud ladestamisviisid, ladestamise aeg ja kestus, ladestu seisundi iseloomustus ladestu sisetemperatuuri kaudu, ladestamiseks vaba maht.

1 x aastas

Jäätmelademe seire

Jäätmelademe vajumine. Igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel

Prügilagaasi seire Prügilagaasi heitkogused, koostis (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhk. Hinnata gaasieemaldussüsteemi tõhusust.

1 x kvartalis; Järelhooldusperioodil iga 6 kuu tagant.

Tuulega lenduva prahi seire

Kontrollida prügila piirdeaeda ja väljapoole jäävat ümbrust ning vajadusel tuulega laiali kandunud jäätmed koristada.

1 x nädalas

Pinnavee seire Prügilat ümbritsevate kraavide (tranšeede) seirepunktidest VP-1 ja VP-2 seiratakse järgmisi näitajaid: hapnikusisaldus, temp., pH, BHT7, Nüld, Püld, Cl, SO4, naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH).

2 x aastas

Põhjavee seire - Põhjavee taseme mõõtmine prügila kasutusajal.- Kui mõõdetud põhjavee taseme kõikumine on rohkem kui 1 meeter, mõõdetakse põhjavee taset 1 kord kvartalis.

2 x aastas

Koldetuha vanandamine

Koldetuha vanandamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60. ülepäeviti

Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamine

Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60. ülepäeviti

Tabel 37. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed

TEGEVUSE LIIGID KIRJELDUS RAKENDAMINEOhutusmeetmedÕnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Prügila käitamis- ja hoolduskäsiraamatus olevad tegutsemisjuhendid ja hädaolukorras

käitumise plaanid tuleb läbi vaadata vähemalt üks kord aastas ja vajadusel need kaasajastada.

Pidevalt

Tabel 38. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoksAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 39. Prügila liik1

Prügila liik2 Prügila mahutavus t3 Tavajäätmed Ohtlikud jäätmed

tavajäätmete prügila Tallinna prügila 45000001Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks.2Vastavalt «Jäätmeseaduse» § 34 lõikele 4. 3Märgitakse prügila mahutavus vastavalt prügila projekti andmetele ja loaga määratud jäätmeliikide omadustele (eritihedus jms).

Tabel 40. Prügilasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus1

Jaatmeliik2 Koodinumber2 Piirkogus, t/aAsbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 17 06 01* 300Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 17 06 05* 32001Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks.2Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu».

Tabel 401. Prügilasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus1

Jäätmeliik2 Koodinumber2 Toimingu kood3 Piirkogus, t/a4 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 03 01 D1 170000Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 D1Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 02 D1

Muude pinnakatete (sealhulgas keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

08 02 D1

Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotises 19 nimetatud jäätmed)

10 01 D1

Raua- ja terasetootmisjäätmed 10 02 D1Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15 01 D1Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed

16 01 D1

Praaktootepartiid ja kasutamata tooted 16 03 D1Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 17 01 D1Puit, klaas ja plast 17 02 D1Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 17 03 02 D1Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas 17 05 D1Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 17 09 04 D1Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 18 01 D1Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed 19 08 D1Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed

19 12 D1

Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)

20 01 D1

Biolagunevad jäätmed 20 02 01 D1Muud olmejäätmed 20 03 D1Koldetuhast eraldatud mustmetallid 19 01 02 D1Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11 19 01 12 D1Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13 19 01 14 D1Katlatolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15 19 01 16 D1

Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17 19 01 18 D1Keevkihiliiv 19 01 19 D1Nimistus mujal nimetamata jäätmed 19 01 99 D11Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila käitamiseks. 2Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. Jäätmeliigid tuleb kanda tabelisse kuuekohalise koodinumbriga, kui vastavas alajaotises on tavajäätmete liike, mille ladestamine on kas keelatud või mille ladestamisele on seatud piirang tabelis 9. 3Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud». 4Ladestatavate tavajäätmete piirkogus märgitakse tabelisse summaarselt.

Tabel 41. Prügila kasutamise ja järelevalve nõuded1

Nõuded1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks.

Tabel 42. Prügila seirenõuded1

SEIRATAV NÄITAJA SEIRE SAGEDUS PROOVIVÕTUNÕUDED ANALÜÜSINÕUDEDVt tabel "Keskkonnaseirenõuded"1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks.

Tabel 43. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus1

ARUANDE OBJEKT TEAVITAMISE KORDTallinna prügilaPrügilasse vastuvõetud jäätmete liigid esitatakse ettevõtte jäätmearuandegaVastuvõetud jäätmekogused, t/asellest:Vaheladustatud, t/aKäideldud, t/aSaadetud käitlemiseks, t/aLadestatud, t/aKeskkonnaseire tulemused esitatakse käitise käitise tegevusaruandega aruandeaastale järgneva aasta 01. märtsiks1Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila käitamiseks.

Tabel 44. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 45. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 46. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 47. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 48. Meetmed vee kasutamise, välisõhusaaste vältimise või vähendamise, jäätmetekke vältimise, minimiseerimise, jäätmete

taaskasutamise, kõrvaldamise, reovee tekke vähendamise ning pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse kohta 1

Meede/tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks

kavandatav tehnika

PVT vastavus-

märge


Meetme rakendamise

tähtaegVee säästlik kasutamine

- Põhjavett kasutada ainult.olmevajadusteks. Põhjavee kasutamine prügila liikuvtehnika jm. seadmete pesemiseks, jäätmelademe ja materjali puistangute niisutamiseks ning tuletõrjeveeks on lubatud ainult erandolukorras, kui pinnasevesi on ammendunud ja tegevusetus põhjustaks olulise varalise või keskkonnakahjustuse.- Kui tarbitava põhjavee kogus oluliselt suureneb võrreldes eelnevate perioodidega, selgitada välja põhjused ja vajadusel rakendada meetmeid veetarbe vähendamiseks, jms.- Prügila liikuvtehnika jm. seadmete pesemiseks, jäätmelademe ja materjali puistangute niisutamiseks ning tuletõrjeveeks kasutada pinnavett.

Pidevalt


- Katlamaja põletit tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada, et tagada saasteainete teke vastavalt põleti passis toodud näitajatele.- Tolmamise vähendamiseks tuleb vajadusel prügila teid ja jäätmeladet kasta.

Pidevalt

Jäätmetekke vältimine

-

Jäätmetekke minimeerimineJäätmete taaskasutamine

- Käitise koosseisus peab töötama elanikkonnalt sorditud taaskasutatavate jäätmete vastuvõtujaam. Konteineritesse kogutud jäätmed tuleb üle anda taaskasutamiseks (klaas, plastik, metall, paber, jm.) või kompostida kohapeal (aia- ja haljastusjäätmed).- Käitise kompostimisplatsil saadud aia- ja haljastusjäätmete komposti müüakse või kasutatakse kohapeal kasvupinnasena, s.h. kaetud ladestusjärkudel.

Pidevalt

Jäätmete kõrvaldamine

Prügila käitamisel tuleb tagada, et ladestusalale satuvad ainult ladestamiseks lubatud jäätmed ja püsijäätmed või materjalid, mida

Pidevalt

kasutatakse päevase prügilademe katmisel ja ajutis(t)e tee(de) rajamisel. Selleks tuleb prügila väravas veenduda üleantavate jäätmete prügilakõlbulikkuses, samuti eemaldada ladestusalal segajäätmete voost ilmsikstulevad ohtlikud jäätmed. Vastavad tegutsemisjuhendid peavad olema prügila käitamis- ja hoolduskäsiraamatus.


- Ühtlustusbasseini kogutud nõrgvett võib kasutada jäätmelademe kastmiseks, kuid seda tehes tuleb vältida ebameeldiva lõhna teket, s.t. nõrgvesi juhitakse jäätmelademele tagasi jäätmelademele paigutatud perforeeritud torude kaudu. Jäätmelademele tagasisuunatud nõrgvee kogused tuleb registreerida.- Prügila kasutamisel ja sulgemisel tuleb vähendada võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sadevee kogust. Seetõttu tuleb täidetud ladestusrakud katta nii, et kaetud pinnale sattuv sadevesi juhitakse sadevee kogumise süsteemi.- Ettevalmistatud, kuid kasutamata ladestusalale (nn. puhas ala) sattuv sadevesi tuleb lahus hoida kasutuses olevale ladestusalale sattunud sadeveest. Ainult puhta ala sadevee võib juhtida prügilat ümbritsevatesse tranšeedesse. Saastunud sadevesi kogutakse ja suunatakse koos nõrgveega Tallinna linna heitveepuhastile.

Pidevalt

Pinna- ja põhjavee kaitse

- Käitise puurkaevu 50 m raadiusega sanitaarkaitsetsoonis on keelatud kõik tegevused, mis ei ole seotud puurkaevu ja sanitaarkaitseala hooldamisega.- Prügilas tekkinud nõrgvesi juhtida Tallinna linna heitveepuhastile.- Tuleb tagada, et ladestusalade all olevate pinnasekihtide stabiilsust ei rikutaks, sest vajumiste tagajärel võivad kahjustuda prügila ladestusjärkude põhjabarjäärid.- Vedelkütusemahutite täitmisega, diiselkütuse tankla teisaldamisega ja liikuvtehnika tankimisega võivad tegeleda ainult vastava väljaõppe saanud isikud.

Pidevalt


Kompostimisel tekkiva lõhna vähendamine - kompostaunasid segatakse tuulevaikse ilmaga. Aunad on kaetud Coretex membraaniga.

Koheselt

Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine

-


Heitvee käitlemine:- Olmeheitvesi ja jäätmelademest kogutud nõrgvesi juhitakse pumpla kaudu koos saastunud sadeveega ja olmeheitveega kanalisatsioonitrassi, mis suunab veed Tallinna linna ühiskanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhastusseadmetele. - Liikuvtehnika pesemisel tekkiv heitvesi suunatakse käitise heitvete

Pidevalt

kogumis-süsteemi läbi õlipüüduri, mis on paigaldatud saastunud sadevete kogumissüsteemi.- Ladestusalalt ja kaetud platsidelt, s.h. kütusemahutite aladelt kogutud saastunud sadeveed juhitakse heitvee kogumissüsteemi läbi settebasseinide ja õlipüüduri.


Heitvee reostukoormuse vähendamine:- Juhul, kui kanalisatsioonitrassi suunatav reostuskoormus ületab AS Tallinna Vesi kehtestatud piirmäärad (käesoleval perioodil: KHT 8000 kg/päev, BHT7 6000 kg/päev, üldlämmastik 500 kg/päev, hõljuvaine 8000 kg/päev) või kui nõrgvee tegelik koostis põhjustab Tallinna linna heitveepuhasti töö olulisi häiringuid, tuleb käitisesse rajada nõrgvee omapuhasti. Eelnevalt tuleb koostada puhasti projekt, mis peab sisaldama ka võrdluse parima võimaliku tehnika tasemega. Loa väljaaandjale esitatakse vajalikud kompleksloa taotluse muudatused.

6 kuu jooksul saastekoormuse ületamisest või oluliste häiringute tekkest


Prügilasse rajada prügilagaasi kogumissüsteem, mis tagab vähemalt 75 % tekkinud gaasi kokkukogumise. Kogutud gaas põletada tõrvikus või kasutada energia tootmiseks.

Ehitatakse välja vastavalt jäätmekoguse suurenemisele


Enne prügilagaasi kogumissüsteemi ehitamise algust koostada kogumissüsteemi projekt ja esitada selle põhjal kompleksloa taotluse täiendused, s.h. süsteemi võrdlus parima võimaliku tehnika tasemega ning täpsustused võimaliku äkkheite kestuse ja sellega õhku sattuvate saasteainete heitkoguste kohta.

31.märts 2004


Elektrienergia (ja soojusenergia) tootmine prügilagaasist - elektrijaama ehitamiseks koostada selle projekt, mille põhjal esitada kompleksloa taotluse täiendused, s.h. süsteemi võrdlus parima võimaliku tehnika tasemega.

Enne elektrijaama ehitamise algust

Pinna- ja põhjavee kaitse

Juhul, kui kavandatakse prügila liikuvtehnika kütusega tankimiseks vajamineva mahutipargi suurendamist üle 10 m3 (s.h. olemasolev 5 m3 mahutiga teisaldatav tankla), tuleb koostada mahutipargi ehitusprojekt, milles arvestatakse Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruse nr 172 nõuetega keskmiste hoidmisehitiste suhtes. Kompleksloa väljaandjale esitada vajalikud loataotluse täiendused.

Enne mahutipargi ehitamise algust

1 Andmed käitise jäätmete ladustamise ja vette suunatava äkkheite kohta estatakse jäätmehooldust ja veekasutust käsitlevates alajaotustes.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

Tabel 49. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a

KN Nime-tus

Väävli-sisal-dus, %

Tuha-sisal-dus, %

Alu-mine kütte-väär-tus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, t, m 3

, kWh või muud tooteühiku kohta

Elekter Soojus ja aur

Kokku

Tootmisprot-sessis

Ruumide kütmiseks ja olmevee soojen-damiseks

Sise-trans-pordiks

Muu Kokku Oma-tarve

Müük Kokku Oma-tarve

Müük

Tahkekütus

Puudub

Gaasikütus

- Prügila-gaas

0 0 22.57 3015000

13000 13000

Vedelkütus

2710 192937

Kerge kütteõli

0.2 0.001 45 45 92

2710 194136

Diisel-kütus

0.035 0.01

Muu

Oma tarveMüükKokkuAlu mine kütte väär tus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3

Erikulu, t, m 3

, kWh või muud tooteühiku kohtaElekterSoojus ja aurKokkuKN

Tabel 50. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/aElekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/aKokku Oma

toodangMuu tarnija

Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Oma toodang

Muu tarnija

Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Oma toodang

Muu tarnija

Valgustus 100 100Jahutus ja külmutusSulatusVentilatsioon 30 30Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine

80 80 1935 1935

tööriistad, ajutine valgustusMuu kasutus

35 35

kompostimineMuu kasutus

22 22

Veetöötlusseadmed 40 40Kokku 280 280 1935 1935

Tabel 51. Meetmed energia ja kütuse kasutamise vähendamise, tõhusama kasutamise kohta

Meede/tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks

kavandatav tehnika

PVT vastavus-

märge


Meetme rakendamise

tähtaegEnergia ja kütuse tõhus kasutamine

- Prügila liikuvtehnika kasutamine ja hooldus kavandada viisil, mis võimaldab kütuse säästlikku kasutamist. Vastavad juhendid peavad olema prügila käitamis- ja hoolduskäsiraamatus; nende väljatöötamisel järgida seadmete tarnijate soovitusi. - Energia tootmiseks kasutatavate põletusseadmete efektiivse ja kütust säästva töö tagamiseks tuleb neid regulaarselt kontrollida ja hooldada. Järgida seadmete tarmijate soovitusi. - Elektri- ja soojusenergia kasutamisel järgida üldtunnustatud energia säästva kasutamise põhimõtteid.

Pidevalt


- Prügilagaasi kasutada elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kui see on majanduslikult tasuv.

Piisava koguse prügilagaasi tekkimisel

Tabel 52. Andmed energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohta-

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra

Tabel 53. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks

Lõhna allikas Nr. plaanil või kaardil

Lõhnaaine või

ainete segu 1

Kasutatud määramis meetodid

Määramise teostaja

Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus)

Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus

Meetmed lõhna vähendamiseks ja meetmete rakendamise tähtaeg

Ladestusala Plaan 1, nr 3 Jäätmete ladestusala katmine

Jäätmete korralik tihendamine ja ladestusala pidev katmine

Prügilagaas Plaan 1, nr 4 Prügilagaasi maksimaalne kogumine

Gaasikaevude regulaarne hooldamine ja rajamine uutele ladestusaladele

Jäätmekütuse tootmine

Plaan 1, nr 5 Jäätmekütuseks kasutatavate jäätmete kohene käitlemine

Vältida jäätmete seismist punkris üle 3-e päeva

Komposti aunad

Plaan 1, nr 6 Kompostaunade segamine tuulevaikse ilmaga

Aunad on kaetud Coretex membraaniga. Piisava hakkepuidu lisamine kompostitavale materjalile ning vajaliku hapniku taseme hoidmine aunas sees.

1 Juhul, kui võimalik määrata.

Tabel 54. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra

Vibratsiooni allikas, müra allikas Nr plaanil või kaardil Müra leviala kategooria väljaspool tootmisterritooriumi

Päevane tase (07.00-23.00)

Öine tase (23.00-07.00)

Vibratsioon Olulised vibratsiooniallikad puuduvadMüraPrügi käitamine Plaan 3, 8 Elamuala 55 dB(A) 40 dB(A)Prügi käitamine Plaan 3: 8 Prügila territooriumi piiril

tööstusettevõtte müra IV kategooria

65 dB(A) 55 dB(A)

Tabel 55. Meetmed lõhna, vibratsiooni ja müra vältimise või vähendamise kohta

Meede/tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika

PVT vastavusmärge


Meetme rakendamise

tähtaegLõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine

Müra prügila käiamisel: tagada prügila liikuvtehnika õigeaegne määrimine jm. regulaarne hooldus vastavalt seadme tootja sätestatud hooldusgraafikutele.


Omaseire

Tabel 56. Käitise omaseire kirjeldus

vt tabelit "Keskkonnaseire"

Tabel 57. Veesaaste omaseire

Saasteallikas Väljalask-me kood

Veekogu, ühis-kanalisatsioon

Mõõtepunkti asukoht

Saasteaine Seire sagedus

Lubatud määramismeetod (mõõtmis või arvutuslik meetod)

Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed

Analüüsi tegev labor

Nimetus Nr. plaanil või kaardil

Nimi Vee-katastri-kood


L-EST koordi-naadid

CAS, EINECS või ELINCS nr 1

Nimetus Nimetus, tüüp

Kalibree-rimis-sagedus

Ladestusalalt ja jäätmete kompostimisalalt formeeruv nõrgvesi

Kaart 1-4: 31, 27

AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsioon

Nõrgvee mõõdusõlm, Kaart 1-4.

X: , Y: KHT 1 x kvartalis

mõõtmine Akrediteeritud labor

BHT7 1 x kvartalis


naftasaaduste kogusisaldus

1 x kvartalis


HA 1 x kvartalis


Nüld 1 x kvartalis


Püld 1 x kvartalis


1 Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määrusele nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud".

Tabel 58. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll

Seade Hooldus KontrollNimetus, tüüp, võimsus Tegevuse nimetus Sagedus Mõõdetav

näitajaMõõtmise sagedus

Mõõteseade

Nimetus, tüüp Töörežiim (kestus)

Kalibreerimis sagedus

Tehnoloogiaseadmed Autokaalud kaalude pesemine 2 x aastas kg elektriline

autokaal Scalex 1700/1001

pidev 1 x aastas

Heitvee pumpla pumpade ja pumpla kontroll ja hooldus

12 x aastas m3 Danfoss A/S MAG 3100/5000

pidev Kalibreerimist teostab AS Tallinna Vesi kuna mõõteseade kuulub AS-le Tallinna Vesi

Puurkaev pumpla pumpade ja pumpla kontroll ja hooldus

12 x aastas m3 M-T Qn6XTN pidev 1 x aastas

Nõrgvee mõõdusõlm mõõdusõlme visuaalne kontroll

4 x aastas m3 Siemens MAG 6000/3100

pidev Kalibreerimist teostab AS Tallinna Vesi kuna mõõteseade kuulub AS-le Tallinna Vesi

Radioaktiivse kiirguse mõõdik

testimine päästeametis 1 x nelja aasta jooksul

µSv/h Pakri - 1 perioodiline testitakse päästeametis 4 aasta tagant

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed-Vee- ja reoveepuhastusseadmed-JäätmekäitlusseadmedKompostimissüsteem termomeetrite, andurite ja

muude seadmete visuaalne kontroll

4 x aastas temperatuur, hapnik

MF420-5T-100 pidev 1 x aastas

Ladestusala sisetemperatuuride mõõtmise termomeetrid

termomeetrite visuaalne kontroll

2 x aastas temperatuur E6018/20649 perioodiline 2 aasta tagant

Liikuvtehnika, trummelsõel, jäätmete purusti

igapäevane ja korraline hooldus

vastavalt seadmete hooldusnõuetele

Tabel 59. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamineTootmise seire Vastavalt ladestusala kasutus- ja hooldusjuhendile KoheseltJäätmetekke seire Peetakse eraldi arvestust ladestusalalt välja sorteeritud taaskasutatavate jäätmete üle. Eraldi

arvestuse pidamine ettevõtte oma tegevuses tekkinud jäätmeliikide ja koguste üle.Koheselt

Jäätmekäitluskoha seire vt tabelit "Keskkonnaseirenõuded"Heitetekke seire vt tabelit "Keskkonnaseirenõuded"Heite keskkonnamõju seire vt tabelit "Keskkonnaseirenõuded"Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Võimaliku kaevandustegevuse jääkreostuse väljaselgitamiseks prügila piirkonnas on teostatud

aastatel 2000/2001 põhjalik uuring, mille käigus uuriti pinna- ja põhjavee kvaliteeti, kraavide setteid, pinnast /Environmental data in the area of the waste treatment plant to be constructed at Jõelähtme, Estonia. Golder Associates project no. 008-3852, April 2001).

Müra ja vibratsiooni seire Müra ja vibratsiooni seireks erimeetmeid ei rakendata. Kui tekib kahtlus, et prügila tegevusest lähtuv müra põhjustab häiringuid lähedusse jäävates elamutes, siis koostatakse plaan mürauuringute läbiviimiseks vastavalt seadusele.

Vastavalt vajadusele

Lõhna seire Lõhna seire raames on koostatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt uurimistöö „Lõhnaainete mõõtmised ja hajumise modelleerimine Tallinna prügilast“.


Tabel 60. Omaseire hinnang ja lisaandmed

-

Tabel 61. Õnnetuste vältimine

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku õnnetuse ohu kirjeldus

Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus)

Vastutaja ametikoht

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev

Prügila territooriumil toimuvad tehnoloogiaprotsessid ja tegevused

Õnnetuste ennetamiseks ja vältimiseks on ettevõttes koostatud ja pidevalt kaasajastatud riskianalüüs. Kasutuses olevatel masinatel ja seadmetel on kõigil koostatud tööohutus-juhendid. Ettevõttes on koostatud „Ohuolukorras tegutsemise juhend“ ja juhend „Toimimine hädaolukordades.“

Juhatuse liige, tootmisjuht

Juhendeid vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajadusel luuakse uusi.

Tabel 62. Kemikaaliseaduse peatükkides 2, 3 ja 5 esitatud nõuete kohane teaveAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 63. Tegevushälbed

Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess MeedePuhastustöödTööd tootmisseadmete rikete korral Ventilaatori seiskumine, anduri rike,

membraani rebenemineRemondi ajaks paigaldatakse asendus ventilaator. Anduri rikke korral paigaldada asendusandur. Membraani rebenemisel paigatakse membraan.

Tööd tootmisseadmete rikete korral Mehhanismide purunemine Remondi ajaks rentida vajadusel asendusmehhanismid. Omada kohapeal enim vajaminevaid varuosasid prügilas kohapeal või tarnijatel laos.

Tööd puhastusseadmete rikete korralTehnoloogiaseadmete töö alustamineTehnoloogiaseadmete töö lõpetamineMuud tööd

Tabel 64. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmedVajalikud meetmed selguvad pärast prügila sulgemisprojekti valmimist.

Tabel 65. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte-

Tabel 66. Kompleksloa nõuete ajutised erandidAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 67. Kompleksloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ning otsuse põhjendamine

Jrk. nr. Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus1 Jõelähtme

VallavalitsusViia veelkord läbi avalik istung tutvustamaks prügila keskkonnamõju hindamise aruannet ja selgitada regulaarse keskkonnauditeerimise eesmärke ja korda.

Ei Ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnakompleksloa taotluse kohta kuni 05. juunini 2003 Harjumaa Keskkonnateenistusele ei esitatud. Avalik istung toimus 13. juunil 2003 Harjumaa Keskkonnateenistuses, kuid Jõelähtme Vallavalitsuse seisukoht saabus Harjumaa Keskkonnateenistusse 20.06.2003. Avalikul istungil kolmandaid osapooli ei osalenud.

2 Tallinna Tervisekaitsetalitus Harjumaa osakond

Nõustub Tallinna Prügilasse ladestavate jäätmete nimistuga.

Jah -

Tabel 68. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatusKeskkonnatasu arvutus jäätmete kõrvaldamise eest

Andmete esitamine toimub Keskkonnatasude seaduses kehtestatud korras.

Andmete esitamise sagedus toimub Keskkonnatasude seaduses kehtestatud korras.

Vastavalt Keskkonnatasude seaduses kehtestatud korrale.

Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruanne

Andmed esitada keskkonnaministri 15.01.2010. a määruse nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" sätestatud korras.

Aruandeaastale järgneva aasta20.jaanuariks.

Andmed esitada keskkonnaministri 15.01.2010. a määruse nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" lisas kehtestatud vormil.

Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aasta-aruanne

Soovitavalt elektroonselt veebipõhises keskkonnaregistri sidussüsteemis OSIS (https://osis.keskkonnainfo.ee) võielektroonselt digitaalselt allkirjastatuna või paberkandjal.

Aruandeaastale järgneva aasta31.jaanuariks.

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 2006.amääruse nr 76 “Välisõhu saastamisega seotudtegevusest aru andmise kord ja vorm” nõuetele.

Andmed vee erikasutuse eest tasumiseks.




Vee erikasutusega seotud tegevuse aastaaruanne.

Esitatada vormikohane veekasutuse aastaaruanne vastavalt Keskkonnamnistri 17.01.2007.a määrusele nr 9 “Veekasutusearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kordh

Aruande perioodile järgneva aasta 1.märtsiks.

Keskkonnamnistri 17.01.2007.a määrusele nr 9“Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmeteulatus ja aruande esitamise kord”

Käitise tegevusaruanne Paberkandjal 1 eksemplaris või elektrooniliselt.

Aastaaruanne, esitatakse hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks

Käitise tegevusaruanne sisaldab järgmisi andmeid:14.1 Jäätmete pügilakõlbulikkuse määramise juhud ja võetud proovide analüüsi tulemused;14.2 Koondandmed jäätmepartiide kohta, mille vastu-võtmisest on keeldutud, s.h. andmed soovituste kohta, kuhu need jäätmed üle anda;14.3. Jäätmelademe seireandmed;14.4. Tekkinud nõrgvee kogus ja koostis – tabelina aasta jooksul saadud seireandmed ning nende keskmised.14.5. Andmed nõrgvee alternatiivse käitlemise kohta – jäätmelademe kastmiseks kasutatud kogused, purgimiseks viidud kogused;14.6. Meteoroloogilised andmed kuude kaupa;14.7. Prügila arvestuslik veebilanss, võrdlus tegelikult kogutud nõrgveekogusega. Esimene aruanne esitatakse 2004. aasta kohta;

14.8. Põhja- ja pinnavee seireprogrammi tulemused, esitades tabelina aasta jooksul iga seirepunkti kohta saadud andmed ja keskmised tulemused igas punktis;14.9. Koondandmed toimunud avariide ning rikete kohta ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks rakendatud meetmed;14.10. Läbiviidud müraseire tulemused (kui tehti);14.11 Prügilagaasi seireprogrammi tulemused;14.12. Häiringute leevendamiseks (tolm, hais, närilised, jm) rakendatud meetmed;14.13. Jäätmeladestu vajumise hindamine;14.14. Ülevaade prügila tegevuse kohta esitatud kaebustest;14.15. Ülevaade läbiviidud personali väljaõppest ja koolitusest, järgneva aasta koolituse plaan;14.16. Kogunenud rahalise tagatise suurus ja hinnang selle piisavuse kohta/võrdlus tehtud eeldustega;14.17. Koguselised ja materjali iseloomustavad andmed aasta jooksul pinnase ja muu mineraalse materjali kasutamise kohta jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja prügila alale rajatavate teede ehituseks või kattematerjalina.

Andmed saastetasu rakendamiseks saasteainete viimisel välisõhku




Andmed saastetasu rakendamiseks saasteainete viimiseks veekogusse




Tabel 69. Kompleksloa nõuete iga-aastase ülevaatuse tulemused

Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded

24.08.2004 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle igapäevased tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu.

Ülevaatuse käigus selgus:1. Käitaja on ennetähtaegselt (tähtaeg 31. märts 2005.a.) koostanud täidetud ladestusala vee-bilansi, kasutades selleks teoreetilisi arvutusi.2. Heite keskkonnamõju seire tabelis p.10.5 all toodud nõudest on täitmata osa, mis samal ajal veekvaliteedi proovide võtmisega puurkaevudes näeb ette põhjavee seirepuurkaevudes (B1,B2, B3) ka veetaseme määramise. OTSUSTATI: järgnevate korraliste proovide võtmise ajal määrata ka vee tase puurkaevudes.3. Heite keskkonnamõju seire tabelis p.10.9 all toodud nõue ülemist põhjaveekihti avavate joogiveekaevude vee kvaliteedi määramise kohta üks kord aastas suurvee ajal vastavates külade kaevudes on täidetud vaid osaliselt- Ülgase külas 2002 ja 2003. aastal, Rebala külas 2002 ja Võerdlas 2002 aastal. Puudulikke andmeid põhjendati asjaoluga, et nõuetele vastavaid kaevusid oli raske määrata ja puudusid andmed kaevude tehnilise olukorra ja hooldemeetmete kohta. OTSUSTATI: Esmalt selgitada välja, kus asuvad kaevud, kust on eelnevad proovid võetud; täpsustada nende sobivus seirekaevudeks ja vajadusel määrata uued seirekaevud, millistest saaks võtta esinduslikke proove. Täitmise tähtaeg: Andmed seni kasutusel olnud seirekaevude asukohtade ja iseloomustuse kohta esitada 1. oktoobriks 2004.a.4. Heite keskkonnamõju seire tabelis punkti 10.12 on täidetud osaliselt. Jäätmelademe vajumist on vastavalt nõuetele mõõdetud, kuid ei ole koostatud hinnangut, mis seoks mõõtmistulemused ladestatud jäätmete mahu ja koostisega, ladestamisviisiga, jne. OTSUSTATI : täiendada käitise tegevuse aastaaruannet vastava osaga. Täitmise tähtaeg: 1.oktoober 2004.a.5. Heite keskkonnamõju seire tabeli punktis 10.15 toodud nõuet täidetakse tõsisemalt , kui nõue ette näeb. Kaks korda päevas toimub prügila piirdeaia kontroll ja laialikandunud prügi visuaalne kaardistamine.6. Kuna põhjaveetaseme mõõtmisi ei ole teostatud , ei ole võimalik tuvastada ka punktis 10.17. toodud nõude täitmise vajadust või mittevajadust. OTSUSTATI: järgnevate korraliste põhjaveeproovide võtmise ajal määrata ka veetase puurkaevudes ja kahe mõõtmiskorra järel selgunud tulemuste põhjal tihendada vajadusel seireprogrammi.

Ülevaatuse käigus hinnati ka käitiselt kompleksloaga nõutud andmete esitamise vastavust käitise poolt tegelikult esitatud andmetele, misjärel täheldati järgmist:1. Esitamata on kvartaalsed andmed vee erikasutuse eest tasumiseks, milline kohustus tulenes veeseaduse § 11 1 lõikest 4. OTSUSTATI: Esitada koheselt andmed vee erikasutuse kohta ja vajadusel (kui on tarbitud üle 5 m³ vett ööpäevas) ka vee erikasutuse tasu arvestus.2. Esitamata on vee erikasutusega seotud tegevuse aastaaruanne, milline kohustus tuleneb veeseaduse § 9 lõige 2 punktist 10. OTSUSTATI: Esitada koheselt vee erikasutusega seotud tegevuse 2004.a. Aastaaruanne.3. Käitise tegevuse aastaaruanne esitati teenistusele 19. juulil 2004.a. Aastaaruanne ei sisalda kõiki nõuetekohaseid andmeid. OTSUSTATI: Viia käitise tegevuse aastaaruanne vastavusse kompleksloas esitatud tingimustele ja täiendatud aruanne esitada teenistusele hiljemalt 1. oktoobriks2004.a.

Välisõhu saastamise piiramiseks rakendatavate meetmete tabelis esitatud prügilagaasi kogumissüsteemi projekti ja selle põhjal kompleksloa täienduste esitamise tähtaeg oli 31. märts 2004.a. Nimetatud tähtajast ei ole kinni peetud. OTSUSTATI:

Käitajal esitada kirjalik selgitus nõude mittetäitmise kohta ning prügilagaasi kogumissüsteemi ja kogutud gaasi edasise kasutamise tehnoloogilise ja ehitusliku projekti koostamise uus põhjendatud tähtaeg.

Ülevaatuse käigus selgus vajadus viia kompleksloasse sisse järgmised täiendused, mis ei kuulu oluliste muudatuste alla:1. Jäätmehoolduse peatükis “Meetmed jäätmehoolduseks” tabelis tühistada meede , mis lubab tabelis kajastamata jäätmeliikide vastuvõtmist prügilasse, kui ollakse veendunud nende prügilakõlblikkuses, kuna see on vastuolus keskkonnaministri 29.04.2004.a. määruse § 24 lõige 2 punkti 1 sättele.2. Heiteseire tabelis 2 “Saasteallika väljalaskme seire” (lk 28) asendada saasteallika nimetus “ärajuhitav heitvesi kogu käitisest “ allikaga “ ladestusalalt ja jäätmete kompostimise alalt formeeruv nõrgvesi” Käitajal esitada keskkonnateenistusele saasteallika asukoht plaanil, mõõtepunkti asukoht plaanil ja koordinaadid. Muud näitajad jäävad samaks.3. Heiteseire tabelisse nr 2 “Saasteallika väljalaskme seire” lisada pinnavee analüüside tegemise nõue vaatluskohtadest VP-1 ja VP-2. Seire sagedus 2 x aasatas ja mõõdetavad näitajad: hapnikusisaldus, pH, BHT 7, N üld, P üld, Cl, SO4, naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH). Käitajal esitada keskkonnateenistusele saasteallika asukoht plaanil, mõõtepunkti asukoht plaanil ja koordinaadid. Tulenevalt eelnevast, asendatakse olemasolevaloa leheküg nr 28 uue parandatud leheküljega.4. Keskkonnamõju seire tabelisse nr 5 (lk 29) teha parandus punktis 10.2. , et nõrgvee kogus tuleb määrata 1 x kuus. Muud näitajad ja tegevused jäävad samaks. Asendatakse loa lehekülg 29 uue parandatud leheküljega.5. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus alapunktis “Jäätmearuanne” (lk 37) muuta andmete esitamise viisi järgnevalt „Paberkandjal 2 eksemplaris või tehniliste võimaluste olemasolul (s.h. digitaalallkiri) elektrooniliselt“.6. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus alapunktis “Käitise tegevusaruanne” (lk 37) muuta andmete esitamise viisi järgnevalt „Paberkandjal 3 eksemplaris ja elektrooniliselt“7. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus alapunktis “Käitise tegevusaruanne” (lk 38) lisada punkti 14.8 lisaks põhjavee seireprogrammi tulemuste esitamisele ka pinnavee seireprogrammi tulemuste esitamine. Lisada punkti 14.13 lisaks jäätmelademe vajumise hindamisele ka jäätmelademe vajumise koefitsendi esitamine. Lisada alapunkt 14.17. Koguselised ja materjali iseloomustavad andmed aasta jooksul pinnase ja muu mineraalse materjali kasutamise kohta jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja prügila alale rajatavate teede ehituseks või kattematerjalina.8. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus alapunktis “Käitise tegevusaruanne” (lk 38) muuta andemete esitamise viisi järgnevalt “ Paberkandjal 1 eksemplaris”.9. Tulenevalt muutunud seadusandlusest, muudetakse kehtivas kompleksloas kõik viited keskkonnaministri 26.06.2001.a. määrusele nr 34 viitega keskkonnaministri 29.04.2004.a. määrusele nr 38. Seoses sellega asendatakse leheküljed 2, 3, 4, 10, 26, 34.10.Tulenevalt muutunud seadusandlusest, muudetakse kehtivas kompleksloa leheküljel 27 viide keskkonnaministri 26.06.2001.a. määrusele nr 34 viitega 01.05.2004 jõustunud Jäätmeseadusele. Seoses sellega asendatakse lehekülg 27.11.Tulenevalt muutunud seadusandlusest, muudetakse kehtivas kompleksloas kõik viited keskkonnaministri 04.06.1999.a. määrusele nr 55 viitega keskkonnaministri 16.10.2003.a. määrusele nr 75. Seoses sellega asendatakse leheküljed 28, 32.12.Loasse viiakse sisse ka meie 29.09.2003 kirjaga nr 30-12-5/2766, 28.11.2003.a. kirjaga nr 30-12-5/3415 ja 03.08.2004 kirjaga nr 30-7-1/2600-6 tehtud parandused ja täiendused. Seoses sellega asendatakse leheküljed 10, 15, 21, 23, 24, 25, 26, 28, 29, 30, 31, 32.


Ülevaatuse käigus selgus:2) Käitaja on alustanud täiendava ladestusala ehitustöödega, mille valmimisaeg on 2005. a november.3) Käitaja on alustanud välisõhu saaste tabelis 6 p. 6.2 nõutud prügilagaasi kogumissüsteemi ehitamist. Gaasipõleti planeeritakse paigaldada 2006. a veebruariks. OTSUSTATI: Pärast gaasikogumissüsteemi valmimist ning seadistamist esitada kompleksloa taotluse täiendused,võttes arvesse p. 6.3 olevaid nõudeid. Hinnata täiendavalt prügila liikuvtehnikast tulenevaid õhuheitmeid ja ulatust.4) Meetmed jäätmehoolduseks tabeli 3 p. 9.10 nõuete täitmisega on asutud tegelema tõsisemalt. Toimub sobiva komposteerimistehnoolgia väljatöötamine, mis sobiks nii biolagunevate jäätmete kui ka III kategooria loomsete jäätmete käitlemiseks.5) Heite keskkonnamõju seire tabeli 5 p. 10.2 kohaselt mõõdetakse prügilas tekkivat nõrgvee kogust. Nõrgvee koguse mõõtekaev rajati 2005. a kevadel. OTSUSTATI: Esitada nõrgvee mõõtekaevu asukoha kaart. Täitmise tähtaeg: 1. november 2005.6) Heiteseire tabelis 5 p.10.9 all toodud nõue ülemist põhjaveekihti avavate joogiveekaevude vee kvaliteedi määramise kohta üks kord aastas suurvee ajal vastavates külade kaevudes on täidetud vaid osaliselt- Ülgase külas 2002, 2003 ja 2004. aastal, Rebala külas 2002 ja Võerdlas 2002 aastal. Puudulikke andmeid põhjendati asjaoluga, et nõuetele vastavaid kaevusid oli raske määrata. OTSUSTATI: Esmalt selgitada välja, kus asuvad kaevud, kust on eelnevad proovid võetud; täpsustada nende sobivus seirekaevudeks ja vajadusel määrata uued seirekaevud, millistest saaks võtta esinduslikke proove. Täitmise tähtaeg: Andmed seni kasutusel olnud seirekaevude asukohtade ja iseloomustuse kohta esitada 1. novembriks 2005.a.

Ülevaatuse käigus hinnati ka käitiselt kompleksloaga nõutud andmete esitamise vastavust käitise poolt tegelikult esitatud andmetele, misjärel täheldati järgmist:1. Käitise tegevuse 2004. a aastaaruanne esitati 2. märtsil 2005.a. Aruandes olev tabel 5 “Põhjavee vaatsluspuurkaevude (B1; B2; B3;) veekvaliteedi näitajad 2004 a.” ei sisalda kõiki kompleksloa tabelis 5.2 nõutud seiriparameetreid. Esitamata on jäänud järgmised seireparameetri andmed: kuvjääk, naatrium (Na+), kaltsium (Ca2+), orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), vask (Cu), üldkroom (Cr). OTSUSTATI: Edaspidisel põhjavee seirel mõõta lisaks puuduvad seirekomponendid. Puuduvate seirekomponentide mõõtmised teostada sügisesel seiremõõtmistel ja andmed esitada 1. novembriks 2005.a.2. Esitamata on vee erikasutusega seotud 2004. a tegevuse aastaaruanne, mille kohustus tuleneb veeseaduse § 9 lõige 2 punktist 10. Kuna põhjavett võetakse 2004. a käitise aastaaruande põhjal vähem kui 5 m3 ööpäevas, siis vastavalt keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 139 ”Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” § 1 lg 2 kohaselt ei rakendu käitisele vee erikasutusega seotud tegevuse aastaaruande esitamise nõue.

Ülevaatuse käigus selgus vajadus viia kopleksloasse sisse järgmised täiendused, mis ei kuulu oluliste muudatuste alla:1. Heiteseire tabelit 5 “Heite keskkonnamõju seire” täiendatakse ridadega “Prügila ümbruskonna kaevude vee seire”, “Pinnavee seire” ja “Kasutamata ladestusala sadevee seire”, et selgemalt tuua välja tabelis 2 “Saasteallika väljalaskme seire” toodud mõõdetavad saasteallikad. Seoses sellega asendatakse lehekülg 30.2. Tulenevalt muutunud seadusandlusest, muudetakse kehtivas kompleksloa leheküljel 37 viide keskkonnaministri 11.01.2002. a. määrusele nr 2 viitega keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrusele nr 138. Seoses sellega asendatakse lehekülg 37.3. Tulenevalt muutunud seadusandlusest, muudetakse kehtivas kompleksloa leheküljel 37 viide Vabariigi Valitsuse 8.02.2000 määrusele nr 38 viitega keskkonnaministri 18. novembri 2004. a määrusele nr 131. Seoses sellega asendatakse lehekülg 37.4. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus alapunktis “Vee erikasutusega seotud tegevuse aastaaruanne” täiendada andmete ulatust järgneva lausega: “Aruanne esitada vastavalt keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 139 ”Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” sätestatud korras ja ulatuses”. Seoses sellega asendatakse lehekülg 37.

15.08.2006 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle igapäevased tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja

keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu.

Ülevaatuse käigus selgus:1. Käitises on valminud ning kasutusele võetud täiendavad ladestusalad kogusuurusega 3,2 ha. Käesoleval hetkel on kasutuses oleva ladestusala suurus 8,3 ha. 2. Välja on ehitatud prügilagaasi kogumissüsteem ning paigaldatud gaasipõleti. Toimub gaasikogumissüsteemi täpsem seadistamine, gaasikoguste ja –koostise mõõtmine ja kompleksloa taotluse osa 'Välisõhu saastamine' täiendavate materjalide koostamine.3. Välja on töötatud koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga biolagunevate biojäätmete kompostimistehnoloogia, mis sobib ka III kategooria loomsete jäätmete kompostimiseks. Veterinaar- ja Toiduamet on oma käskkirjaga 23.05.2006 nr 513 tunnustanud AS-i Tallinna Prügila kompostimisettevõttena tegutsema III kategooria loomsete kõrvalsaaduste kompostimise valdkonnas. Ettevõttel on plaanis kompostimisvõimsust suurendada soetades juurde täiendavad kompostimisseadmed.4. Heiteseire tabeli 5 p. 10.5 kohaselt määratakse põhjavee seirepuurkaevudest B1, B2, B3 veetase, mida esitatud 2005. a tegevusaruandes ei ole kajastatud. Käitaja selgituste kohaselt on vastavad mõõtmised tehtud, kuid andmed on jäänud esitamata. OTSUSTATI: Esitada põhjavee seirepuurkaevude veetaseme andmed. Täitmise tähtaeg: 1. novembriks 2006.5. 2005. a tegevusaruande kohaselt on AS Tallinna Prügila kasutanud ladestusala katmiseks ja teede ehitamiseks purustatud rehve koguses 52,24 tonni. 2005. A jäätmearuandest vastavat kogust ei kajastata. OTSUSTATI: Käitajal selgitada välja miks on jäänud vanarehvide kogus 52,24 tonni 2005. a jäätmearuandes kajastamata ning kuidas toimus nimetatud rehvikoguse käitlus prügilas. Täitmise tähtaeg: Selgitused esitada 1. novembriks 2006.6. Heiteseire tabeli 5 p. 10.12 kohaselt teostatakse ladestu seisundi iseloomustust nõrgvee taseme ja ladestu sisetemperatuuri kaudu. Ladestu nõrgvee taseme ja sisetemperatuuri mõõtmist ei ole käeoleva hetkeni teostatud. Käitaja selgituste kohaselt ei ole eelnevaid mõõtmisi tehtud põhjusel, et ladestusalal puudusid selleks tehnilised võimalused. Kuna käesoleval hetkel on ladestusalale rajatud gaasikogumissüsteem, siis on eelnevaid mõõtmisi võimalik teostada. Iseküsimus on ladestul nõrgvee taseme mõõtmise asjakohasus, kuna ladestu on varustatud nõrgvee kogumissüsteemiga, mis kogub ladestusalal oleva nõrgvee kokku. OTSUSTATI: Teostada ladestu sisetemperatuuri seiret. Mitte nõuda ladestu nõrgvee taseme mõõtmist. Täitmise tähtaeg: Andmed ladestu sisetemperatuuri kohta esitada 1. novembriks 2006.7. Heiteseire tabelis 5 p.10.9 all toodud nõue ei olnud ülevaatuse ajaks täidetud. Käitaja selgituste kohaselt on raskendanud nimetatud punkti nõuete täitmist asjaolu, et koostöös kohaliku omavalitsusega ei ole jätkuvalt leitud prügila ümbruskonnas kaeve milledest on võimalik võtta esinduslikke seireproove. OTSUSTATI: Selgitused millal leitakse punktis 10.9 nõutud kaevud milledest saab võtta esinduslikke seireproove esitada 1. novembriks 2006.

Ülevaatuse käigus selgus vajadus viia kopleksloasse sisse järgmised täiendused, mis ei kuulu oluliste muudatuste alla:1. Heiteseire tabeli 5 “Heite keskkonnamõju seire” muuta punkti 10.12 jättes välja jäätmeladestu nõrgvee taseme seire, kuna ladestusala on varustatud nõrgvee kogumissüsteemiga, mis kogub ladestul tekkiva nõrgvee kokku, siis jäätmeladestul ei moodustu nõrgvee taset. Seoses sellega asendatakse lehekülg 30.2. Heiteseire tabelis 6 “Meetmed heiteseire tõhustamiseks” olevate punktide järjekorranumbrid viiakse vastavusse tegelikkusega. Punkti 10.16 õige järjekorra number peab olema 10.18 jne. Seoses sellega asendatakse lehekülg 32.


Ülevaatuse käigus selgus:1. Ladestusaladele 1, 2 ja 3 on välja ehitatud prügilagaasi kogumissüsteem ning paigaldatud gaasipõleti. Gaasikogumissüsteem puudub ladestusaladel 4 ja 5. Käitaja selgituste kohaselt ei ole gaasikogumissüsteemi ladestusladele 4 ja 5 ehitama hakatud põhjusel, et raskused on olnud vastava projekteerija leidmisega.

2. Täiendamist vajab loa osa „Välisõhu saastamine“ kuna rajatud on prügilagaasi kogumissüsteem ja gaasipõleti. OTSUSTATI: Täienduste tegemiseks esitab käitaja saasteallika(te)st välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekti. Täitmise tähtaeg: 28. september 2007.3. On võetud kasutusele uued seirekaevud mida kasutatakse prügila ümbruskonna kaevude vee seireks, kuid esitamata on puurkaevude passinumbrid. OTSUSTATI: Esitada seireks kasutatavate puurkaevude passinumbrid. Täitmise tähtaeg: 28. september 2007.4. Esitamata on jäänud 2006. a välisõhu saastamise aruanne, mis on nõutud kompleksloa osas „Loa andjale käitise andmete esitamise viis“. OTSUSTATI: Esitada 2006. a välisõhu saastamise aruanne. Täitmise tähtaeg: 28. september 2007.


Ülevaatuse käigus selgus: 1)Valmimas on uued ladestusväljakud 6-8. Eeldatav valmimistähtaeg on sügis 2008.2)Valminud on laiendatud kompostimisväljak. Kompostimisväljaku suuruseks on 1,46 ha. Valminud kompostimisväljakul on väljaehitatud, arvestades kasutatavat kompostimise tehnoloogiat, platsisisesed komposti õhutamise ja nõrgvee kogumise kanalid. Platsisisesed kanalid võimaldavad kiiremini kompostaunasid ümbertõsta, mistõttu vähaneb ebameeldiva lõhna levimise aeg.3)Esitamata on jäänud loa punktis 9.14. nõutud jäätmete ladestamiseelseks käitlemiseks rakendatavate meetmete kava. OTSUSTATI: Esitada nõutud meetmete kava. Täitmise tähtaeg: 31. oktoober 2008.4)Esitamata on jäänud loa punktis 10.12. nõutud jäätmelademe temperatuuri seire tulemused. OTSUSTATI: Esitada nõutud seiretulemused. Täitmise tähtaeg: 31. oktoober 2008.5)Loa punkti 6.2. kohaselt tuleb prügilasse rajada prügilagaasi kogumissüsteem, mis tagab vähemalt 75% tekkinud gaasi kokkukogumise. OTSUSTATI: Selgitada välja kui palju rajatud gaasikogumissüteemiga kogutakse protsentuaalselt kokku tekkinud prügilagaasist. Täitmise tähtaeg: 31. oktoober 2008.6)Laekunud on ümbruskaudsete külavanemate kaebus prügila tegevusest kaasneva võimaliku lõhna kohta. OTSUSTATI: Esitada tegevuskava lõhnaainete vähendamiseks. Täitmise tähtaeg: 31. oktoober 2008.7) 2007. aastal on koostatud välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. Esitada nimetatud projekt keskkonnateenistusele.


Ülevaatuse käigus selgus: 1. Valminud on uued ladestusväljakud 6-8. Kogu ladestusalade suurus kokku on 10,01 ha.2. Jäätmekütuse valmistamiseks on ehitatud eraldi kinnine hoone, mille seinad on alumises osas kuni 3 meetri kõrguselt kaetud terasplekiga ja ülemises osas kuni katuseni kaetud tsingitud võrgust paneelidega. Jäätmekütust valmistatakse segaolmejäätmetest, kasutades selleks erinevaid sõelasid ja purusteid3. Rajamisel on hoone millesse paigutatakse prügilagaasi käitlemiseks gaasimootor, millega hakatakse tootma elektrit ja

soojusenergiat. Soojuse ja elektri tootmisega hakkab tegelema Tallinna Prügilagaas OÜ, kes kavatseb tootmisega alustada 2010. a algul. 4. 2009. aastal koostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus uurimistöö „Lõhnaainete mõõtmised ja hajumise modelleerimine Tallinna prügilast“. Uuringu modelleerimistulemuste põhjal järeldatakse, et ettevõttest põhja suunal asuvad elamud peavad arvestama 5-10%-lise lõhnaainete esinemistõenäosusega, millega ei ületata kehtivat lõhnaainete aastast piirväärtust. Uuringu koostajad märgivad, et uuringus on tegemist matemaatilise hajumisarvutusega, mida ei ole reaalsete välimõõtmistega kontrollitud. Seepärast soovitatakse teostada Tallinna prügila lähiümbruses lõhna välisõhus esinemissageduse mõõtmised vastavalt keskkonnaministri määrusele 02.07.2007 nr 50, et võrrelda olemasolevat taset modelleeritud tasemega. OTSUSTATI: Teostada vastavad mõõtmised. Täitmise tähtaeg: 2010. aasta lõpp.5. Ülevaatuse käigus selgus, et AS Tallinna Prügila on koostatud uuringut „Lõhnaainete mõõtmised ja hajumise modelleerimine Tallinna prügilast“ tutvustanud prügila ümbruskaudsetele elanikele ja Jõelähtme Vallavalitsusele. 6. Loa punkti 6.2. kohaselt tuleb prügilasse rajada prügilagaasi kogumissüsteem, mis tagab vähemalt 75% tekkinud gaasi kokkukogumise. Tallinna prügila esindajate selgituste kohaselt kavatsetakse gaasikogumissüsteemi efektiivsus välja selgitada pärast uue prügilagaasi kompressoorjaama paigaldamist. OTSUSTATI: Selgitada välja kui palju rajatud gaasikogumissüteemiga kogutakse protsentuaalselt kokku tekkinud prügilagaasist. Täitmise tähtaeg: 2010. aasta lõpp.


Ülevaatuse käigus selgus: 1) 2009. aasta ülevaatusel pandi Tallinn prügilale ülesandeks selgitada 2010. aasta lõpuks välja kui palju prügila gaasikogumissüsteemiga kogutakse protsentuaalselt kokku tekkinud prügilagaasist. Tallinna Prügila AS selgituste kohaselt hakati andmeid koguma alates 2010. aasta juulist. Andmed esitatakse 2010. aasta lõpuks.2) 2009. aastal koostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus uurimistöö „Lõhnaainete mõõtmised ja hajumise modelleerimine Tallinna prügilast“. Uuringu koostajad märgivad, et uuringus on tegemist matemaatilise hajumisarvutusega, mida ei ole reaalsete välimõõtmistega kontrollitud. Seepärast soovitatakse teostada Tallinna prügila lähiümbruses lõhna välisõhus esinemissageduse mõõtmised vastavalt keskkonnaministri määrusele 02.07.2007 nr 50, et võrrelda olemasolevat taset modelleeritud tasemega. Ülevaatusel osales Jõelähtme Vallavalitsuse keskkonna vanemspetsialist Liis Truubon, kelle käest saadi informatsioon, et 2010. aastal pidasid prügila ümbruse külavanemad nn haisukalendrit. Külavanemad tegid ettepaneku, et välisõhu lõhna mõõtmised võiks teostada samadel ilmastikutingimustel kui koostati haisukalendrit. OTSUSTATI: Lõhnamõõtmised teostada soojal perioodil - kevade teisel poolel või suve esimesel poolel (aprillist juulini). Mõõtmine tuleb läbi viia talvisel perioodil, juhul kui hakkab sel ajal lõhnakaebusi esinema. Täitmise tähtaeg: 31.juuli 2011.3) Prügila ümberkaudsetelt elanikelt laekus keskkonnainspektsioonile ja prügilasse 2010 aasta suvel mitmeid lõhnakaebusi prügila kohta. Eeldatav üks suur lõhnaainete tekkepõhjus võib olla selles, et kompostimise protsess ei toimi õigesti. OTSUSTATI: Teostada eksperthinnang kompostimisprotsessi toimimise kohta eesmärgiga selgitada välja kompostimisprotsessi puudused ja teha ettepanekud kompostimisprotsessi muutmiseks/täiendamiseks. Täitmise tähtaeg: 30.aprill 2011.

Ülevaatuse käigus tehti kompleksloasse järgnevad täiendused:1. Kompleksluba viidi vastavusse keskkonnaministri 20.01.2006. a määruse nr 6 „Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid“ §22 lõikega 2. Kompleksluba vormistati ümber määrusega kehtestatud uuele kompleksloa vormile.2. Kompleksloa tabelis 68 „Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus“ olevate õigusaktide viited asendati lausega „Vastavalt õigusaktidega sätestatud korras“.3. Tabelis 68 „Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus“ muudeti vee erikasutusega seotud tegevuse

aastaaruande esitamise nõuet. Ära jäeti klausel, et kui põhjavett on tarbitud üle 5m3 ööpäevas, siis esitada vee erikasutusega seotud aastaaruanne. Nimetatud klausli väljajätmise tingis asjaolu, et kompleksloaga on lubatud võtta põhjavett rohkem kui 5m3 ööpäevas, mis veeseaduse mõistes on tegemist vee erikasutusega.4. Tabelisse 68 „Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus“ lisati juurde pinnasesse (tranšeesse) juhitud sademevee ja saasteainete esitamise kohustuse saasteteasu rakendamiseks, kuna kompleksloaga on lubatud pinnasesse juhtida teatud koguses saasteaineid.5. Tabelisse 68 „Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus“ lisati juurde välisõhku viidud saasteainete andmete esitamise kohustus saasteteasu rakendamiseks, kuna kompleksloaga on lubatud välisõhku viia teatud koguses saasteaineid.6. Kompleksloa vormistamisel nn uuele vormile ei kantud uuele loavormile enam varem tabelite allolevaid nn joonealuseid märkusi, kuna tegemist oli informatiivsete andmete või selgitustega ning mõned märkused ei olnud õigusaktidega kooskõlas (näiteks: koguste ületamine lubatud kuni 20% ulatuses, ilma et selleks tuleks loataotlust eelnevalt täiendada).7. Uuel vormil olevat kompleksluba täiendati keskkonnaministri 26.04.2004. a määruse nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm“ §-s 101 kehtestatud tabelitega, mis on järgmised:- „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“ tabel 31;- „Prügila liik“ tabel 39;- „Prügilasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed millele on seatud ladestamise piirkogused“ tabel 40;- „Prügilasse ladestatavate tavajäätmete piirkogused“ tabel 40prim.


Keskkonnaametile on esitatud Tallinna Prügila AS-i 2010. aasta tegevusaruanne. Aruandes on antud ülevaade käitise tegevusest. Aruandega saab tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris. 1) 2009. aasta ülevaatuse käigus pandi Tallinna prügilale ülesandeks selgitada 2010. aasta lõpuks välja kui palju prügila gaasikogumissüsteemiga kogutakse protsentuaalselt kokku tekkinud prügilagaasi. Ülevaatuse tulemuste kohaselt oli andmete esitamise tähtaeg 2010. aasta lõpuks. 2010. aasta lõpuks ei olnud andmeid esitatud. Uueks andmete esitamise tähtajaks on 31. jaanuar 2012. Andmed esitatakse koos lõhnauuringu aruandega.2) 31. juuliks 2011 oli käitajal kohustus esitada lõhnauuring, mille teostamisel on arvestatud reaalseid mõõtmisi. Lõhnauuringu eelaruanne on valmis. Lõplik aruanne esitada 31. jaanuariks 2012.

Ülevaatuse käigus tehti kompleksloasse järgnevad täiendused:

1. Tabelis 13 „Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa“ märgitakse veehaarde nimetuseks „Tallinna prügila puurkaev“. Põhjaveekihtide koodiks märgitakse „Cm-V“. 2. Veeseaduse § 9 lg 2 punkti 3 kohaselt tuleb vee erikasutajal kontrollida põhjavee kvaliteeti ja mõõta staatilist taset, siis täiendatakse tabelit 14 kohustustega teostada põhjavee kvaliteedi kontrolli ja mõõta põhjavee taset. Tallinna prügila puurkaevu sügavust ja puurkaevuga avatavat põhjaveekogumit arvestades tuleb üks kord kolme aasta jooksul teostada järgmiste näitajate seiret: HCO3, SO4 , Cl, Ca, Mg, Mn, Na, pH, Fe ja kuivjääk. Tabelis 14 täpsustatakse veearvestuse pidamise nõude kirjeldust.3.Tabelis 15 „Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa“ on märgitud, et heljumi ja nafta kogust loaga ei limiteerita. Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või

pinnasesse juhtimise kord1“

§ 7 sätestab nõuded, millele peab sademevesi vastama. Ülevaatuse käigus viiakse tabel 15 vastavusse nimetatud määruse nõuetega, ning loasse lisatakse heljumi ja nafta piirväärtused, millele peab sademevesi vastama. 4. Sademevee vastavuse kontrollimiseks kehtestatud piirväärtustele tuleb lisaks heljumi seirele teostada üks kord aastas ka naftasaaduste seiret. Vastav seirekohustus listakse tabelisse 18 „Saasteainete seire nõuded“ . Sademevee puhul tuleb veesaastetasu deklareerimisel arvestada heljumi ja naftasaaduste seiretulemusi. Juhul, kui ei ole tõendust selle kohta, et sademevesi vastab heljumi ja naftasaaduste osas kehtestatud piirväärtustele, siis ei rakendu keskkonnatasude seaduse § 17 lg 3, mille kohaselt ei nõuta saastetasu sademeveega saasteainete veekogusse heitmise eest, kui sademevesi vastab heljumi ja naftasaaduste osas kehtestatud piirväärtustele. 5. Omaseire peatüki tabelis 58 „Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll“ on heitvee pumpade ja nõrgvee mõõdusõlme mõõteseadmete kalibreerimissagedus ekslikult vale. Mõlema seadme kalibreerimist teostab AS Tallinna Vesi, kuna mõõteseadmed kuuluvad AS-le Tallinna Vesi. Vastav parandus viiakse tabelisse sisse.6. Tabelist 66 „Kompleksloa nõuete ajutised erandid“ eemaldatakse heitvee juhtimist käsitlev ajutine erand, kuna see ei ole enam asjakohane. 7. Muu asjakohase meetmena lisatakse tabelisse 7 „Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika“ toimimisjuhis heitvee äraveo kohta, kui tekib oht, et sademevee settepasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini.8. Ülevaatuse käigus muudetakse kompleksloa tiitellehel käitise tööaega. Kuna jäätmekütuse tootmine toimub kahes vahetuses, 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Käitise töötamise korral peavad olema tagatud sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuded . Vajalik on teostada ühekordne müra mõõtmine või modelleerimine, kontrollimaks, kas on täidetud müra öised normtasemed. Mõõtmise või modelleerimise tulemused esitada 02. maiks 2012.9. Tabelit 68 „Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus“ eemaldatakse nõue esitada keskkonnatasu arvutuse juurde kvartaalne jäätmearuanne, kuna keskkonnatasude deklaratsiooni koostab käitaja ise ja sisestab Keskkonnaameti e-teenuste keskkonda, siis ei ole Keskkonnaametil kohustust kvartaalseid saastetasu arvutusi kontrollida. Kuna käitises juhitakse sademevett suublasse, siis tuleb keskkonnatasu deklaratsioonis esitada vee saastetasu arvutus. Tabelisse 68 lisatakse vee saastetasu arvutuse esitamise kohustus vastavalt keskkonnatasude seaduses kehtestatud korras. Lisaks muudetakse vee erikasutusega seotud tegevuse aastaaruande esitamise tähtaaega, kuna Keskkonnaministri 17.01.2007 määruse nr 9 kohaselt tuleb aruanne esitada 01. märtsiks.

05.11.2012 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmist. Õnnetusi, avariisid ega tegevushälbeid ei ole toimunud. Käitaja ladestusala maht enne järgmise ladestusväljaku kasutuselevõttu on 1 7844 400 m3.Ladestusmahust on täidetud oktoobris 2011. aastal 1 291 943 m3 ehk 70,05%. Kokku on 31.12.2011 seisuga ladestusala katmise ja järelhoolduse teostamise diskonteeritud nüüdisväärtus 8 360 280,89 eurot. 2011 aasta jooksul on prügila katmiseks ja teede ehitamiseks kasutatud kokku 9208,54 tonni erinevaid materjale.

Parim võimalik tehnika (PVT) ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Käitise tegevus vastab parimale võimalikule tehnikale. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmeid rakendatakse pidevalt. Ülevaatusel selgus, et tabelis 7 kirjeldatud reovee tekke vähendamise meede, kompostimisel kasutatakse auna all hakkepuidupatja, ei vasta tegelikkusele. Hetkel on aunade all olnud õhutorud asendatud õhutuskanalitega ning ning alates 2012. aastast ei toimu kompostimine enam hakkepuidu patjadel. Antud meetme kirjeldust muudetakse tabelis 7.

Veekasutus2011. aastal oli tarbevee kulu 580 00 m3 ning olmeheitvee kogus 580 00 m3. Nõrgvee arvestuslik kogus 2011. aastal oli 88 098,362 m3. Ladestusalale paakautodega kastmiseks ja masinate ning seadmete pesuks sadevee tiigist välja pumbatud vesi 2011. aasta jooksul oli 465 m3. Heitvesi suunatakse AS Tallinna Vesi kanalisatsiooni. Kuna raskemetallide sisaldus eelnevate aastatel ei ületanud lubatud piir-konsentratsioone, siis ei pidanud AS Tallinna Vesi raskemetallide analüüside tegemist 2011. aastal vajalikuks.Põhjavee seisundi uurimiseks on kasutusel kolm puurkaev, millest võetakse veeproovid pinnavee analüüsiks.Puurkaevust võetava vee arvestust peetakse taadeldud veemõõtja alusel. Puurkaevust võetava põhjavee seiret teostatakse üks kord kolme aasta jooksul. Viimane analüüs puurkaevust võeti 10.12.2004. Analüüsi puudumise asjaolusid arutati ning käitaja lubas 2013. aasta alguses teostada põhjavee analüüsi. Käitaja soovil eemaldatakse loast kasutamata ladestusala sadevee väljalasud SV-1 ja SV-2, kuna need on suletud ning kogu väljalasu sadevesi suunatakse Tallinna linna heitvee puhastisse. Tabelitest 14 ja 18 eemaldatakse sadeveeväljalaskude andmed ja seire. Käitaja palus täpsustada tabelis 14 puurkaevu sügavust. Siin on mõeldud Tallinna prügila puurkaevu (puukaevu katastri nr 16314) sügavust, mida arvestati seire määramisel. Puurkaevu sügavust ei ole vaja mõõta, kuna see on puurkaevu passis fikseeritud.

Välisõhu saastamine AS-il Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus on kaks saasteallikat: 1.Gaasipõleti-kasutatakse siis kui koostootmisjaamas teostatakse hooldust või seisab rikke tõttu.2. Katlamaja, malmkatel SIME 1R8 – kasutatakse juhtudel kui koostootmisjaam seisab.Käitaja soovib ülevaatuse käigus suurendada käitise välisõhu saastamist käsitlevates andmetes süsinikdioksiidi aastas lubatud heitkogust. Käitaja kogub ladestusalalt kokku prügilagaasi ning Tallinna Prügilagaas OÜ toodab kogutud prügilagaasist elektrit, koostootmisjaama elektriline võimsus on 1,9 MW. Kui koostootmisjaamal on mootori hoolduspäevad või esineb rikkeid, mis tõttu ei ole võimalik elektrit toota, siis AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus põletab kogutud biogaasi otse põletis. Käitaja soovib, et kompleksloa tabelis 20 viiakse sisse muudatused ning tõstetakse süsinikdioksiidi lubatud aastast heitkogust 2000 tonnini (1879,37 t/a gaasipõletis ning 120,63 t/a katlamajas). 2011. aastal on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt teostatud uuring „Lõhnaainete esinemise hindamine välisõhus Jõelähtme prügila lähiümbruses“, mille eesmärk on prügila lähiümbruses viia läbi lõhnaainete esinemise määramine välisõhus hajussuuna meetodil vähemalt 30-l päeval. Arvestades seda, et enamus mõõtepunkte asus 1 kuni 2,6 km kaugusel prügilast ning sellele kaugusel asuvad ka lähimad asustuspiirkonnad, siis on lõhna arvestatav esinemissagedus lähiasulates tõenäoline ning võib

ületada ka 50 % piiri. Oluline roll lõhnaainete levimisel on meteoroloogilistel tingimustel. Käitaja on esitanud „Tegevuskava lõhnaainete vähendamiseks“, mis aitab jälgida, kontrollida ning vähendada lõhnalevikut AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kompostiplatsilt ümberkaudsetesse küladesse. Tegevuskavas on välja toodud muudatused komposti tootmisprotsessis ning leevendusmeetmed, mida jälgitakse komposti tootmisel, et vähendada lõhna levikut. Tegevuskava koostamisel on tuginetud Eesti Maaülikooli poolt 2011. aastal teostatud uuringule „Kompostauna temperatuuri mõõdistamine ja hinnang kompostimisprotsessile AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses“ ning eelpool mainitud uuringule. Tegevuskavas on välja toodud probleemid protsessis ning korrigeeritavad meetmed koos rakendamise tähtajaga. Rakendatud meetmed lisatakse loa tabelisse 7.2012. aasta alguses on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt teostatud uuring „Metaani heitkoguse hindamine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses AS ladestusalal“, mille eesmärgiks oli mõõta AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ladestusalal pinnasest eralduva metaanikogust ja hinnata metaani kogumissüsteemi efektiivsust. Teostati metaani emissiooni mõõtmised 4 vaatepunktis, 3 mõõtpunktis ei täheldatud mingisugust metaani emissiooni. Kuna neljast mõõtekohast vaid ühes esines metaani emissioon läbi prügila pinna, siis eeldades, et mõõtekohtade valik oli piisavalt esinduslik, arvutuste tulemusena saadi metaani aastaseks tekkeks 3041 tonni, kogumissüsteemi efektiivsus vastavalt 77%.

JäätmehooldusJäätmekäitlustoimingule esitatavaid tehnilisi ja keskonnakaitsenõudeid rakendatakse loas määratud mahus pidevalt. Teotatakse keskkonnaseiret ning teostatakse keskkonnaseiret loas määratud mahus, täpne kirjeldus toodud käitaja poolt esitatud käitise iga-aastases tegevusaruandes. 2011. aasta alguses vahetati välja jäätmekütuse tootmisliin, mille arvestuslikuks maksimaalseks käitlusvõimsuseks on kuni 120 00 tonni segaoleme jäätmeid aastas.Käitaja soovib ülevaatuse käigus lisada loasse jäätmekoodi 15 01 04 (metallpakend) ja 17 04 05 (raud ja teras). Antud jäätmed tekivad jäätmekäitluse tulemusena (korjatakse välja ladestusalat) ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Kuna nimetatud jäätmeliigid tekivad jäätmekäitluse tulemusena (ei võeta vastu kui eraldi jäätmeliiki) siis ei pea neid keskkonnakompleksloas kajastama, vaid tekkinud kogused näidatakse iga-aastases jäätmearuandes. Samuti soovib käitaja suurendada jäätmekoodiga 20 01 08 tähistatud jäätmete (biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) käideldavat kogust 15 000 tonnini. Keskkonnaamet suurendab nimetatud jäätmeliigi käideldavat kogust 10 000 tonnilt 15 000 tonnini ning vähendab jäätmekoodiga 20 02 01 tähistatud jäätmete kogust 10000 tonnilt 5000 tonnini. Käitleja sõnul ei tekita koguse suurendamine täiendavat lõhnahäiringut ning kasutatakse meetmeid lõhnahäiringu vältimiseks. Tabeli 33 ladustamiskoha iseloomustust kirjeldavat teksti parendatakse järgnevalt: “Vaheladustatakse AS-i Eesti Energia Iru elektrijaama tarvis pallitud pressitud jäätmeid asfaltkattega ja nõrgvee kogumissüsteemiga platsil. Ladustamiseks kasutatakse kompostiaunade taga olevat platsi“. Tabelist 401 eemaldatakse jäätmekoodi 19 01 (jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed), kuna eraldi on välja toodud, milliseid kuue kohalise jäätmekoodiga jäätmeid prügilasse ladestatakse.

OmaseireVeesaaste omaseiret teostatakse üks kord kvartalis loas nõutud mahus. 2011. aasta IV kvartali analüüsi tulemuste põhjal on nõrgvee ja kompostimisväljakut kogutava vee kvaliteet paranenud.

Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Käitaja on esitanud 2011. aasta kohta jäätme-, veekasutuse- ja välisõhu aasta-aruanded ning peab kinni keskkonnatasude seaduses määratud kohustusest. 05.03.2012. aastal esitati käitise tegevus-arunne kompleksloas nõutud mahus.

Tabel 70. Kompleksloa vaidlustamine ja kompleksloa andmise põhjendus Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide "Haldusmenetluse seaduses" kehtestatud vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse "Halduskohtumenetluse seadustikus" sätestatud korras.Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused):Tallinna Prügila AS taotleb keskkonnakompleksluba tulenevalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 7 lõige 3 punkt 6 ja Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002.a. määruse nr 150 § 6 lõige 1 punkt 4 nõudest, mis sätestab, et kompleksluba on nõutud, kui käitaja ladestab tava- ja olmejäätmeid prügilasse üle 10 tonni ööpäevas või prügila üldmaht on üle 25 000 tonni. Tallinna Prügila AS-i hallatavas prügilas ladestakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas ja prügila üldmaht on üle 25 000 tonni.

Pärast 2010. a kompleksloa ülevaatust väljastatud muudetud kompleksloa andmise õiguslik ja faktiline alus on välja toodud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 14.aprill 2011 korralduses nr HJR 1-15/11/299.

Loa andja: Allan Piik, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja, 14.04.2011 (nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

Loa vastu võtnud isik: Allan Pohlak, 18.04.2011

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

Loa registreerimisnumber L.KKL.HA-18510 Tallinna Jäätmete … · 2018. 7. 4. · Heikko Antsmäe,...

Documents

Transcript of Loa registreerimisnumber L.KKL.HA-18510 Tallinna Jäätmete … · 2018. 7. 4. · Heikko Antsmäe,...