Linnade liikuvuskorraldus Mari Jüssi · 2019. 5. 6. · Etanool Biodiisel Hübriid 0 5 10 15 20 25...

Linnade liikuvuskorraldusMari Jü[email protected] 14.03.2012

• Transport ja keskkond

• Transpordi väliskulud

• Transpordipoliitika uuemad

suundumused

Rühmatöö asutuste juurdepääsu info kui asutuse visiitkaart

Mis seab transpordisüsteemiarenemisele ja liikuvusele raamid?

• Raha jm ressursid -maa, loodusvarad, ökosüsteemidekandevõime, kliima/ilmastik

• Kriitiline mass kasutajaid

• Füüsilised piirangud

• Tehnoloogia

• Inimeste taluvus

• Kultuur, harjumused

•Poliitilised pinged

ja ebastabiilsus,

•Kohalike

rahulolematus

•Inimõigused

•õhu kvaliteet

• autokasutaja saab

30% rohkem saastet kui

teised liiklejad

Jäätmed Euroopas, aastas:

•2 miljonit t ohtlikke jäätmeid aastas (10% kogu

ohtlike jäätmete mahust)

•Ca 200 miljonit kasutatud autorehvi

•Prestige’I

tankeriõnnetus tappis

300 000 merelindu

•400 miljonit tonni

maailmamerre

•40 000 hukkunut

aastas

•Ca 100 000 lisaks

tervisemõjude tõttu

•Istuv eluviis

•Ajasäästu liikluses ei

ole – päevane ajakulu

konstantne

•Naftamaardlad

hävitavad tuhandete

m2 ulatuses

looduslikke ja

kultuurmaastikke

•20-70 000 tonni naftat

lekib igal aastal

Läänemerre

•Uue infrastruktuuri

ehitus on väga kallis

•Infra hoolduse käigus

sool, taimetõrjekemikaa

lid

•Ummikukulud on

Euroopas ca 65

miljardit EUR aastas

•50% maailma

naftast kulub

transpordis

•Transport tarbib

35% koguenergiast

•20% eurooplastest

elavad liikluse tõttu

müranormi piiridest

väljas

•infra tihti barjäär

teistele liiklejatele

•Avalikkus eelistab

ühistranspordi- ja

kergliikluse arendamist

•Kohalike

rahulolematus

•10 ha maad kaob uue

infrastr. alla iga päev

•tarbib muid

taastumatuid

loodusvarasid

Autostumise sotsiaalsed mõjud• Õhusaaste – hingamisteede haigused, allergiad• Müra – keskendumisvõime langus, stress• Autostumisega süveneb istuv eluviis – füüsilise

liikumise vähesus, stress, südame jm haigused• Juurdepääsu halvenemine erivajadustega

inimestele, autota leibkondadele• Autokeskne transpordisüsteem piirab noorte iseseisvat

liikumisvabadust – sotsiaalsete oskuste pidurdumine, “uusabitus”

• Mõju lastele: Autost ja vanematest sõltudes vähem võimalusi spontaanseks maailmaavastuseks

• Autoliikluse ohtlikkuse tõttu järjest rohkem piiratud mänguruum > autosõltuvuse nõiaring

Iga liiklusohvri kohta sureb igal aastal enneaegselt veel 3-4 inimest

transpordi keskkonna- ja tervisemõjude tõttu. St, et Eestis 500-800 ohvrit 200-

le liikluses otseselt hukkunule lisaks.

Autosõitjad ei ole õhusaaste eest rohkem kaitstud, vaid saavad reeglina

30% rohkem saastet kui jalakäijad või jalgratturid, pealegi on autoga kaasas

käiv istuv eluviis peamisi ülekaalulisuse ning sellega seotud terviseprobleemide

põhjustajaid.

Tehnoloogilised lahendused ei ole piisavad

www.eea.eu

•Ühistranspordi

säästlikkus seisneb

selle energia- ja

ruumisäästlikkusel, te

rvislikkusel ja võrdsel

juurdepääsul.

•Kahte

trammivagunisse

mahub ära sama

palju inimesi kui

kõrval sõiduridadel

autodes kokku

Tallinna transpordi CO2 jalajälg

sõiduauto57%

veoauto34%

buss5%

tramm-troll4%

30% Eesti transpordi CO2 emissioonist on pärit Tallinna liiklusest

57% Tallinna transpordi CO2 on pärit sõiduautodest

CO2 heide on viimase 10 a jooksul kasvanud 54% eelkõige sõiduauto ja kaubavedude kasvu tõttu

Säästupotentsiaal on kõige suurem sõiduautode valdkonnas

Säästev sõiduviis on võrdlemisi tõhus ja soodne viis kütusekulu ja CO2 vähendamiseks - selle rakendamine kõikides kommunaalteenustega seotud ettevõtetes vähendaks Tallinna transpordi CO2 heidet ca 0,25%, juhul kui seda rakendaks kõik sõidukijuhid, siis 2,5-5% .

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

tramm-troll 26 26 26 26 26 26 25 25 25 23

buss 34 35 36 36 37 40 41 38 35 31

veoauto 113 126 153 167 171 223 238 233 235 193

sõiduauto 208 225 233 247 260 274 298 343 339 327

0

100

200

300

400

500

600

700

10

00

to

nn

i

CO2e Tallinna transpordist

• Text

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

1,6

1,8

Tallinna liiklusest tulenev CO2 e elaniku kohta(tonni aastas)

tramm-troll

buss

veoauto

sõiduauto

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

1,20

1,40

1,60

1,80

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

KHG heide Eestis 2000-2008 transpordiliigiti

Sõiduauto

Veoauto

Buss

Rong

Laev

Lennuk

Küte ja jahutus

50%

Elekter26%

Transport24%

Energia lõpptarbimise jagunemine sektoritekaupa 2010

450

500

550

600

650

700

750

800

850

900

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

10

00

to

e

Eesti transpordisektori energiatarbimine

1998-2008

Energeetika73%

Tööstus5%

Transport12%

Põllum-ajandus

7%

Jäätmed3%

KHG heite jagunemine sektorite kaupa

800

1300

1800

2300

2800

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

10

00

t C

O2

ekv

Eesti transpordisektori kasvuhoonegaasid

1999-2008

15

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Poland Lithuania Latvia Estonia Czheck Germany EU27 UK EU15 SwedenDenmarkFinland Austria

Transpordi KHG elaniku kohta 2008, tonni/a

Source: Eurostat, (andmed puudutavad kogu transpordi KHG-d riigis)

Allikas: Eurostat

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

Taani Saksa Rootsi UK EU15 Soome EU27 Austria Poola Tshehhi Eesti Läti Leedu

Transpordi KHG intensiivsus SKT suhtes(tonni miljoni EUR SKT kohta)

Eesti KHG heitkogused sõiduki-kilomeetri kohta 1990-2008

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

sõiduauto

veoauto

buss

Allikas: SEI-Tallinn/KTK, COPERT mudel

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

LV EE LT SE CY

RO

GR FI CZ

DE

HU LU PL SI AT

UK SK NL

EU2

5/2

7 IE BE ES DK IT

MT

PT

FR

Uute sõiduautode keskmine CO2 heide EL-is 2004 ja 2009

2004

2009

Joonis 2.22. Uute sõiduautode keskmine CO2 heide (Eesti ja EL27).Allikas: Eurostat, TandE 2010.

19

14

926

1244

23172077

1692

1334

23229 13

500

1000

1500

2000

2500

81

-10

0

10

1-1

20

12

1-1

40

14

1-1

60

16

1-1

80

18

1-2

00

20

1-2

50

25

1-3

00

30

1-3

50

35

1-4

50

A 3,5-4,3

B 4,4-5,2

C 5,2-6,0

D 6,1-6,9

E 6,9-7,6

F 7,8-8,6

G 8,7-10,8

G+ 10,8-12,9

G++ 12,9-15,1

G+++ 15,1-19,4

2009. a Eestis registreeritud uued autod CO2heite/energiaklassi järgi

Sõid

uki

tear

v

CO2 g/km

Kütusekulu bensiin l/100km

20

Allikas: Maanteeamet/Säästva Eesti Instituut

170 175 180 185 190

Rapla

Lääne-Viru

Järva

Viljandi

Lääne

Võru

Ida-Viru

Jõgeva

Hiiu

Valga

Põlva

Saare

Pärnu

Tartu

Harju

CO2 g/km

21

2004-2009. a esmaselt registreeritud uute autode CO2g/km maakondade lõikes

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Euro-

eelne

Euro I Euro II Euro III Euro IV Euro V Euro VI

Diisel 43,8 41,5 41,5 41,5 41,5 41,5 41,5

Etanool 70,55 70,55

Biodiisel 45,1 45,1

Hübriid 30,295 30,295

Kütusekulu, normaalbuss, l/100 km

Diisel

Etanool

Biodiisel

Hübriid

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

Euro-eelne

Euro I Euro II Euro III Euro IV Euro V Euro VI

Diisel 0,64 0,41 0,21 0,18 0,034 0,034 0,013

Etanool 0,003 0,001

Biodiisel 0,021 0,008

Hübriid 0,013 0,005

PM heide, normaalbuss, g/km

Diisel

Etanool

Biodiisel

Hübriid

0

5

10

15

20

25

Euro-eelne

Euro I Euro II Euro III Euro IV Euro V Euro VIDiisel 21 14 13 8,3 5,8 3,3 0,59

Etanool 3,3 0,59

Biodiisel 3,3 0,59

Hübriid 3,029 0,541

NOx heide, normaalbuss, g/km

Diisel

Etanool

Biodiisel

Hübriid

Peenosakeste heitkogused Tallina liiklusestLähteandmed: TTÜ 2010, TTÜ 2007, Keskkonnateabe Keskus 2011, Lipasto 2011

0

20

40

60

80

100

120

140

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

ton

ni

Peenosakeste heitkogused Tallinna liiklusest 2000-2009

buss

veoauto

sõiduauto

Transpordi väliskulud

• Kulud, mis ei peegeldu transpordi kasutamise hinnas ega ole kaetud aktsiiside jm transpordiga seotud maksude või tasude tuluga

– Keskkonnakahjud,

– tervisekahjud, liiklusõnnetused,

– ummikute jms negatiivsete mõjude kulu.

Eesti maanteetranspordi väliskulud 2007. a: 6,9 miljardit kr

Eel- ja järelprotsessid

11%

Kliimamuutus12%

Liiklus-ummikud

4%

Liiklus-õnnetused

26%

Lisakuludlinnapiir-kondades

3%

Müra18%

Pinnase- ja veereostus

2%

Õhusaaste24%

Eesti maanteetranspordi väliskulud sõidukiliikide lõikes 2007. a

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

S1 - Õhusaaste

S1 - Pinnase- ja veereostus

S1 - Müra

S1 - Lisakulud linnapiirkondades

S1 - Liiklusõnnetused

S1 - Liiklusummikud

S1 - Kliimamuutus

S1 - Eel- ja järelprotsessid

15.11.1995

01.01.1997

01.12.1997

01.12.1998

01.09.2000

01.04.2003

01.05.2004

01.01.2005

01.05.2005

01.01.2008

01.07.2009

01.01.2010

Bensiin 1170 1800 2500 3000 3500 3500 4500 4500 4500 5620 6228 6615

Diisli-kütus 850 890 1610 2320 3040 2550 3840 3840 3840 5165 5787 6148

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Eesti transpordihindade indeks 1996-2009

Sõidukite ostmine Kütused Hooldus ja remont

Reisij.vedu mnt Reisij.vedu rdt

Tabel 2.1 Bensiini ja diislikütuse (1 tonn diisel, bensiin 1000 l) aktsiisimäärad kroonides alates 1995-2010.

Allikas: Rahandusministeerium 28

50,00

60,00

70,00

80,00

90,00

100,00

110,00

120,00

130,00

140,00

150,00

160,00

170,00

180,00

190,00

200,001

97

91

98

01

98

11

98

21

98

31

98

41

98

51

98

61

98

71

98

81

98

91

99

01

99

11

99

21

99

31

99

41

99

51

99

61

99

71

99

81

99

92

00

02

00

12

00

22

00

32

00

42

00

52

00

62

00

7

Disposable income

Rail fares

Bus and coach fares

Petrol/oil

All motoring

Changes in the real cost of transport and income 100=1980 UK

Väliskulusid mittekajastav transpordi hind suurendab:

• Transpordikulusid tervikuna. Madalam hind soodustab maanteeliiklust ja sõiduauto kasutamist, leibkondade ja avaliku sektori kulutuste suurenemist.

• Ebaõiglast konkurentsi transpordiliikide vahel

• Ebaefektiivset maakasutust. Madalam hind soodustab sellise maakasutuse kujunemist, mis on mugav autokasutajale, kuid ebamugav teistele transpordiliikidele. Kergliiklus, ühistranspordi-, eriti rongiühendused saavad vähem investeeringuid ja tuge.

• Keskkonnamõju. Õhusaaste, müra, elukeskkonna häirimine, kliimamõju, energiakulu, elupaikade kadumine, veereostus ja hüdroloogilised probleemid suurenevad.

•Transpordi väliskulud on Eestis kokku aastas vähemalt 7

miljardit krooni. Maantee- ja linnaliikluse väliskulud kokku on

5,7 miljardit.

•Eesti transport ei ole hinnatundlik kütusehindadele – kuigi

reaalhindades on kütuse hind kasvanud 5 aastaga 24-50%, on

maanteeliiklus kasvanud 20%-40%. Oluliselt on samas vähenenud

kulutused auto soetamisele (odavad liisingud).

•Maanteetranspordiga seotud aktsiisid ja tasud katavad ainult ca

30% otsestest ja väliskuludest.

•Linnaliiklus katab ainult ca 2% otsestest ja väliskuludest.

•Väliskulusid saab pikemas perspektiivis vähendada eelkõige

diferentseeritud kasutustasude kaudu ja sõiduautokasutuse

ohjamise ja säästvate transpordiliikide eelisarendamise kaudu

Säästva transpordi raport 2010:

• Suurem osa liikuvuse ja autostumisega seotud probleemidest ja ka lahendustest on Eesti linnades

• Samas on säästva liikuvuse potentsiaal Eesti linnades olemas ja eestlane ei ole lootusetult autostunud

Jan Gehl

Taani arhitekt Jan Gehl osutab linnade arengu 4 etapile

• Traditsiooniline linn

• Okupeeritud linn

• Hüljatud linn

• Tagasi vallutatud linn

Head näited: Barcelona, Kopenhaagen, Strasbourg, Freiburg, Portland, Curitiba, Melbourne, Lyon,

20. sajandi transpordiplaneerimise paradigma

• “ennusta ja ehita” - alates 1950.a (Owen) Pakkumisele suunatud

• Ehitati välja ulatuslik kiirteede võrgustik USA-s ja Euroopas

• Paljud linnakeskused/külad surid välja või lõhuti uue tee-ehituse ja laienduste tõttu

• 1980.-1990.-ndatel hakati ulatuslikumalt aru saama, et see mitte ei lahenda probleeme, vaid genereerib nii liiklust, ummikuid kui ka probleeme juurde

• Liiklusvoog käitub nagu “gaas”, mitte nagu “vesi” (Goodwin)

Ameeriklane pühendab keskmiselt 30 tundi nädalas oma autole. Siia alla käib rooli taga

veedetud aeg (nii liikudes kui ka ummikutes seistes) ja töötunnid auto ülalpidamisega

seotud kulude katmiseks. Auto keskmiseks „sotsiaalne“ kiirus on sõltuvalt auto hinnast

ja autoomaniku palgast 17–22 km/h. Linnas, kus keskmised kiirused on ca 30 km/h, on

autoga liiklemise sotsiaalne kiirus veelgi madalam.

Valglinnastuv...

Suburbanisation - "the greatest misallocation of resources in the history of the world", James Kunstler

Kompaktlinn...

21.sajandi transpordiplaneerimise paradigma

• “Ennusta ja enneta”, nõudlusele suunatud• Back-casting, aktiivsest visioonist, mitte business-as-

usual kasvutrendi ennustustest lähtuv planeerimine• Liikluse ennustused sõltuvad sellest, milliseid

poliitilisi ja planeerimisalaseid otsuseid tehakse.• ühistranspordile ja kergliiklusele ruumi andmine• Väliskulude ja infrakulude sisestamine• Autode läbilaskevõime suurendamine ei ole

paratamatu, vaid poliitline otsus

Kopenhaagen vähendas linnas 3% parkimiskohti 30 aasta jooksul jakujundas sellest kvaliteetset avalikkuruumi

Liiklus, liikuvus ja juurdepääs

• Liiklus (traffic)– käsitleb eelkõige sõidukite liikumist– Mõõdetakse sõidukite läbisõitu (sõiduki-

km), liikumiskiirust, keskmist kiirust, kulu sõiduki-kohta, infrastruktuuriläbilaskvust, ummikuid, õnnetusi, parkimiskohti, lähte- jasihtkohti, autostumise tase

• Liikuvus (mobility)– Käsitleb inimeste ja kaupade liikumist– Mõõdetakse sõitjaja-km, reiside ja vedude arvu, erinevate

transpordiliikide ühenduskiirust, parkimiskohti, ühistranspordiliine• Kättesaadavus/Juurdepääs (access, accessibility)

– Käsitleb maakasutuse ja liikuvuse vahelisi seosedi, kus kiirestiliikumine ja kasvavate transpordimahtude teenindamine pole omaette eesmärk.

– Mõõdetakse kõiki liikumisviise ja maakasutuselahendusi, sõite, sõitude ja infrastruktuuri ühiskondlikku kulu. Aja- jarahaline kulu sõidu kohta. Sõidu eesmärk. Autostumise taseleibkonna kohta

Toetab transpordi ohjamist

alati, kui see on

kuluefektiivne.

Toetab transpordi ohjamise

strateegiaid reisijate- ja

kaubavedude liikuvuse

parandamiseks.

Teede- ja

parkimisinfrastruktuuri

ehitamine kiiruse ja

ohutuse tõstmise

eesmärgil.

Probleemide

põhilised

lahendamisviisid

Tunnistab, et maakasutusel

on oluline roll

transpordisüsteemi

kujunemisel.

Tunnistab, et maakasutus

võib mõjutada reisivalikuid.

Suhtub maakasutusse

kui sisendisse, mida

transpordipoliitika ei

mõjuta.

Maakasutusega

arvestamine

Transpordi valikuvõimalused

ja

kvaliteet, teenindustase, siht

kohtade jaotus ja kaugus,

kulu reisi kohta

Reiside ja reisijate maht ja

ühenduskiirus, teede

läbilaske ja ühistranspordi

veovõime, kulu

reisijakilomeetri kohta, sõidu

mugavus

Autoliikluse maht ja

kiirus, teede

läbilaskevõime, kulu

sõiduki-km

kohta, parkimise

mugavus

Üldised

indikaatorid

Sõiduauto, veoauto, ühissõi

duk, jalgrattur, jalakäija

Sõiduauto, veoauto, ühissõi

duk

Sõiduauto ja veoautoArvestatavad

liigid

Reisid, kogukuludSõitjakilomeeter ja

tonnkilomeeter

SõidukikilomeeterMõõtühik

Võime saada

kaupu, teenuseid ja tegevusi

Inimeste ja kaupade

liikumine

Sõidukite läbisõitTranspordi

käsitusviis

JuurdepääsLiikuvusLiiklus

Allikas: VTPI 2004, TDM Encyclopedia

Kolm lähenemisviisi transpordisüsteemile

• Transpordipoliitika on järjest rohkemmuutunud ruumi jagamise poliitikaks

• Eelistatud liiklejatele ruumi, liikumise sujuvusetagamine, reeglina vähendab teiste liiklejateliikumisvõimet, kiirust ja mugavust.

Tänavapinna vajadus ühe reisija kohta

erinevate liikumisviiside kaupa

0,8 3

60

9,4 2,2

0

10

20

30

40

50

60

70

Jalakäija Jalgratas Auto, 40 km/h

Buss, 30 km/h

Tramm, 30 km/h

m2

3.5 m laiuse linnatänava läbilaskevõime

(inimest tunnis)

2000

9000

14000

19000

22000

0

5000

10000

15000

20000

25000

Auto Buss Ratas Jalakäija Tramm

Nii nagu uus sõiduruum genereerib uut liiklust juurde, nii ka teede kitsendamine vähendab liiklust

Pudeli kael ei ole disainiviga, vaid sellel on praktiline otstarve. Teede pudelikaeltel on ka oma kindel roll transpordisüsteemis. Phil Goodwin

• Inimesteliikumisharjumused, liikumisvajadused, liikumisviisivalikud, sihtkohad, liikumise kellaajad jne on pidevasmuutuses ja mõjutatavad.

• Kui autostumise tase nt kasvab 2%, siis ei tähendasee, et mõni järjekordne pere on saanudautoomanikuks, loobunud ühistranspordist vms, see võib ka tähendada, et 12% leibkondadest on auto juurde saanud ja 10% autost loobunud.

Asukoha ja juurdepääsuinfo jagamine

Rühmatöö –Kuidas ja millega sinna pääsen?

• 4-5 inimest rühmas – vähemalt üks netiühendusega arvuti

Valige • Lõunakeskus- 1• Tartu teaduspark - 2• Põhja-Eesti Regionaalhaigla - 3• Tartu Lennujaam - 4• Tartu Liiklusregistri büroo – 5Analüüsige, kuidas asutus jagab infot erinevate liiklejate

juurdepääsuvõimaluste kohta. Kui lihtne seda on leida, millised on kaardid.

Sadama turu näide

• Meid on lihtne leida

• Sadama turg asub Tallinna Sadama endises C-terminalis, Admiraliteedi basseini ääres.

• Tule turule:

• Jalgsi Ahtri tänava, Mere puiestee või Põhja puiestee poolt jalutades

• Jalgrattaga. Jalgrattahoidjad paigaldame kevadel uue jalgrattahooaja saabudes.

• Autoga. Turu ees asub 300-kohaline autoparkla.

• Linnaliinibussiga nr 2 (Reisisadama peatus asub turu kõrval busside parkimisplatsil)

• Trammidega nr 1 ja 2 (Linnahalli peatusest u. 5 minuti jalutada)

• Kasvõi purjelaeva või kaatriga: asume Tallinna Vanasadama Jahisadama kõrval, pargi oma paat sadamasse ja tule turule!

• Tekstis on erinevate liiklejate kohta, aga kaardil ainult asukoht ja parkimisplatsi info –puudub info ühistranspordipeatuste asukoha, kõnniteede-rattateede kohta.

Info- ja heade näidete allikaidVictoria Transport Policy Institutewww.vtpi.org

EPOMM/ EPOMM-PLUS - European Platform on Mobility Management

www.epomm.org

ELTIS European Local Transport Information System www.eltis.org

www.mobilityplans.org

WWW.AUTOVABA.EE

WWW.RATTARIKKAKS.EE

Linnad ja liikuvus eestikeelne valkonna ekspertide grupp Facebookis

http://www.eltis.org/http://www.mobilityplans.org/

Aitäh!

Linnad ja liikuvus –

koostöövõrgustiku grupp FB-s

Linnade liikuvuskorraldus Mari Jüssi · 2019. 5. 6. · Etanool Biodiisel Hübriid 0 5 10 15 20 25...

Documents

Transcript of Linnade liikuvuskorraldus Mari Jüssi · 2019. 5. 6. · Etanool Biodiisel Hübriid 0 5 10 15 20 25...