Linaliugu, pikka kiudu.... „Hõissa vastlad“

Traditsioonilist vastlapäeva tähistamist alustasime kõigepealt üritusega saalis, kus läbi lavastuse tutvustasime lastele vastlakombeid. Kuna meie selle aasta nimikangelased on Lotte ja Bruno, siis saigi lavastus nendele kirjutatud. Kohal olid ka üllatusesinejad, memmede tantsurühm „Pihlamarjad“, kes esitasid kaks tantsu, mis lastele väga meeldisid.

EMA (Lotte ema küpsetab kukkleid ja ooatab Lottet hommikusöögile). Täna on vaja küpsetada palju kukkleid, sest Leijutajate külas tähistatakse vastlapäeva. Lotte tuleb kööki ja ringutab. LOTTE: Nii hea uni oli, et ei tahtnud kuidagi üles tulla. (Lotte tunneb saia lõhna). Ema, miks sa täna juba hommikul kukleid küpsetad? EMA: Sest täna on vastlapäev ja Leijutajate külas toimub suur vastlatrall. LOTTE: Aga miks vastlapäeval kukleid küpsetatakse? EMA: Vastlapäevaga on seotud mitmedki traditsioonid ja üks nendest on vastlakuklite söömine. Minule meeldib ikka ise kukleid küpsetada, siis on maja head lõhna täis ja teie Brunoga saate neid vahukoore ja moosiga kaunistada. LOTTE: Oi kui tore, Bruno pidigi külla tulema. Kõlavad koputused. BRUNO: Tere hommikust, teie majast tuleb juba hommikul head saia lõhna. LOTTE: Jah, minu ema küpsetab kukkleid, sest täna on vastlapäev ning meie sinuga saame neid hiljem vahukoore ja moosiga kaunistada. EMA: Kõigepealt sööge kõhud täis ja seni räägin mine teile vastlapäevaga seotud kommetest. Minu vanaema rääkis mulle, et vanasti öeldi vastlapäeva kohta liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Sest sellel päeval lasti liugu ja keedeti viimast korda lihaga tanguputru või hernesuppi ning hiljem tehti seajala kondist vurri, millega lapsed said mängida. BRUNO: Minu isa tegi eelmisel aastal minule vurri, pärast näitan sulle, kuidas vurriga mängida saab. EMA: Kui konti ei ole, siis saab vurri tegemiseks kasutada suurt nööpi ja neid mul jagub. Lotte ja Bruno proovivad nööbist vurri meisterda. EMA: Vastlapäev oli paljuski naiste püha. Sel päeval kehtisid mitmesugused naiste töödega seoses keelud:ei tohtinud võrku kududa, kedrata (see pidi panema lammaste pea ringi

käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida. Kuid siiski on vastlapäeval kesksel kohal vastlasõit ja liulaskmine. Usuti,et mida pikem liug,seda jõudsamalt ja pikemaks kasvab lina. LOTTE: Me tahtsimegi Brunoga täna mäele kelgutama minna. BRUNO: Aga täna saame siis kelgutada võidu. EMA: Täna tuleb mäele palju sõpru, sest Leijutajateküla peab vastlapäeva. Siis saate mängida mänge, mis on seotud vastlapäevaga. LOTTE: Millised need mängud on? EMA: Mänge on mitmesuguseid, enamasti võisteldakse osavuses ja kiiruses. Ma õpetan teile ühe toreda mängu, selle mängu nimi on Seale saba. BRUNO: Mina tahaksin küll seda mängu mängida. EMA: Selleks on vaja joonistada paberile siga ilma sabata. LOTTE: Lähen toon kohe paberid ja pliiatsi. BRUNO: Mina joonistan sea ja siis hakkame mängima. EMA: seletab Lottele ja Brunole, kuidas see mäng käib. Saba lõigatakse eraldi paberist. Mängijal seotakse silmad kinni ja talle antakse paberist seasaba,mille ta peab seale taha panema. Võidab saba õigele kohale kõige lähemale pannud võistleja. Kinnitada saab saba väikse topeltteibi riba abil. Lotte ja Bruno mängivad. LOTTE: Ema, miks sa juba mitmendat korda juukseid kammid? EMA: Arvati, et kui juukseid päeva jooksul mitmeid kordi kammida kasvavad juuksed pikaks ja läikivaks. Veel usuti, et kui vastlapäeval juukseid lõigata, siis hoiab see ära peavalu. LOTTE: Bruno, tule lähme juukseid kammima. BRUNO: Ei, mina ei taha pikka karva. EMA: Vastlapäeval ei tohi õhtul toas tuld põlema panna. BRUNO: Miks? EMA: Arvati, et vastlapäeval peab valgega magama minema, muidu ei saada suviseks kiireks ajaks oma und täis magatud. LOTTE: Kas vastlapäeval lauldi ja tantsiti ka? Minule meeldib väga laulda ja tantsida. EMA: Vastlapäeva laulud on kõik seotud liulaskisega ja tantsite rahvatantse. laul: „Lumelinn“ Orava rühm rahvatants: esinevad memmede tantsurühm „Pihlamarjad“ LOTTE JA BRUNO: Oi kui tore, nüüd võime kelgutama minna. EMA: Teie kelgutage, mina aga loen salmi, sest nii on ikka vastlapäeval tehtud. Linaliugu, pikka kiudu, linad liulaskjatele, takud tagant tõukajale, varesekaerad vahtijale. “Pikim liug” -pikima liu laskja oli varem välja selgitatud, vastlapäeval said nad medali. Vastlapäev jätkus hiljem õues, kus olin valmis seadnud tegevuskeskused koos juhistega. Rajale minek ja tegevuskeskuste läbimine toimus rühmade kaupa väikeste vaheaegade tagant. Iga rühm sai paberist vastlakukli, mis tuli õue kaasavõtta, et see ära kaunistada. Kaunistamine toimus tegevuskeskustes. Kui ülesanne oli täidetud või mõistatused lahendatud sai teha vastlakuklile kaunistuse, neid sai kokku kuus. Tegevuskeskused: 1. Mõistatuste arvamine

Teisi närib, ise karjub? (saag) Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas? (vares)

2. Lõks Vanasti oli küttimine ja toidu otsimine päris suur väljakutse. Jahimehed sättisid lõkse üles, et küttida

suuri loomi toidu saamiseks. Puude vahele on horisontaalselt punutud lõks. Lapsed moodustavad kolonni, hoides kätest kinni. Üheskoos tuleb lõks nii läbida, et nööre ei puuduta.

3. Päikeseratas

Meeskonnal tuleb hoida rõnga küljes olevate pikkade nööride otstest kinni ning ning rõngale asetatud pall tõsta ühest ämbrist teise ämbrisse nii, et pall rõngalt maha ei kuku. Vajadusel võib õpetaja abistada ja juhendada.

4. Mõistatuste arvamine

Istub kui isand, tolmab kui tont? (korsten) Pole lind, aga lendab. Pole sitikas, aga põriseb? (lennuk)

5. Seale saba Õpetaja joonistab paberile sabata sea kujutise. mängijal seotakse silmad kinni ja talle antakse pliiats, et ta saaks seale saba joonistada. enne joonistama asumist võib last ringi keerutada. võidab see laps, kes joonistas saba õigele kohale kõige lähemale.

6. Sigade ajamine põllule

Hokikepiga tõugates tuleb litter ettemääratud kohani lükata. võiduajamine algab märguande peale ühise

joone tagant. võidab see laps, kes jõuab litri esimesena sihtkohta ajada.

Spordipäev „Leiutajateküla olümpiamängud“

Meil on traditsiooniks kujunenud, et sügisesel koolivaheajal toimub spordipäev kooli võimlas. Spordipäeval osalevad peale sõime ja väiksema aia rühma kõik rühmad. Spordipäev avataks ühise rongkäigu ja väikese võimlemisega ning siis toimuvad tegevused keskustes.

Spordipäeva avasid meie selle aasta nimikangelased Lotte ja Bruno. Nad tutvustasid lastele läbi mängulise tegevuse mõningaid olümpialasid. Ja muidugi ei puudunud ka väikene võimlemine ja siis said lapsed sportima minna. Selleks olid valmis seatud spordiala keskused, millede vahetamine toimus märguande peale. Spordiala keskused:

• „Padjapoks“ • „Purjetamine“ - paberist laevade puhumine

• „Jalgrattasõit“

• „Rammumehed“ - paarisharjutus mattidel • „Tõstmine“ - hantlite tõstmine • „Korvpall“ - hernekottide viskamine (korvi) ämbritesse

• „Võrkpall“ - langevarju peal olevate õhupallide lennutamine

Olümpiamängudel toimus veel meeskondlik teatevõistlus „Ujumine“. Tuli joosta ümber tähise matkides kätega konna ujumise liigutusi. Ja nagu olümpiamängudele kohane jagati ka meil medaleid. Kõik osalejad said kuldsed šokolaadist medalid.