Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

Kursus 1: Looma heaolu

Teema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides

Õppetund 7: Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

Leuveni Katoliiklik Ülikool

R. Geers

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

Sisukord

1. Sissejuhatus2. Sigade pidamine

2.1. Ruumikasutus2.2. Allapanu2.3. Sotsiaalsed tegurid

3. Transport ja tapmine4. Transpordi ja tapa-eelse käitlemise

kontroll

Täiendav materjal: WP1T4L7.pdf

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

1. Sissejuhatus

Kaasaegse seakasvatuse ja seapidamise jätkusuutlikus on lahutamatult seotud heaoluga; sigade heaolu parandamiseks viiakse läbi teadusuuringuid.

Sigade pidamise ja käitlemise üle korraldatakse pidevat järelvalvet mitte ainult sigade heaolu, vaid ka toiduohutuse, keskkonnakaitse ja majandusliku tulemuslikkuse tagamiseks.

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

2. Sigade pidamine

Peamised nõuded sigade pidamisel on seotud:

Ruumiga: selle suuruse ja struktuuriga

Allapanuga: selle hulga ja kvaliteediga

Sotsiaalse keskkonnaga: selle kvaliteediga

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

2.1. Ruumikasutus

Tänapäeval arvestatakse minimaalset põrandapinda sigade lamamiskäitumise alusel, kusjuures peab säilima ka tegevus- ja sõnnikutsoon.

Nõukogu direktiiv 2001/88/EÜ näeb ette põrandapinna limiidid rühmas peetavate tiinete emiste pidamiseks.

Minimaalset põrandapinda saab arvutada valemi A=kW0.67 järgi (Petherick ja Baxter, 1981; Ekkel jt, 2003). W näitab emise kaalu (weight). k on konstantne suurus, mis muutub vastavalt temperatuurile.

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

2.1. Ruumikasutus

* Kohandatud Ekkel et al. 2003

Järgnev tabel näitlikustab Petherick ja Baxter (1981) võrrandi nõudeid põranda pinnale vastavalt sigade lamamis-käitumisele. Ekkel jt jälgisid sigu neutraalsel temperatuuril ning arvutasid välja sigade poolt kasutatava pinna, mis vastas poollamavale asendile.

Kaal (kg) Lamamisasend

Täislamav asend Poollamav asend Rinnakul lamamine

0,047 x W 0.67 0,033 x W 0.67 0,019 x W 0.67

30 0,443 0,311 0,30* 0,179

50 0,621 0,436 0,46* 0,251

80 0,847 0,595 0,64* 0,343

100 0,982 0,689 0,76* 0,397

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

2.2. Allapanu

Peamised heaoluküsimused on seotud põranda kvaliteediga, allapanuga ja keskkonna rikastamisega (tuhnimismaterjaliga), mis on tihedalt seotud sigade söötmisviisidega.

On tõestatud, et keskkonna rikastamine põhu ja teiste tuhnimismaterjalidega ning sobiv põrandakatte materjal vähendavad uudistamis-tegevuse riski, mis võib põhjustada vigastusi ja valu.

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

2.2. Allapanu

Praegu uuritakse all enam kui 70 erinevat tuhnimismaterjali (Van de Weerd jt, 2003), millest õlgi peetakse kõige efektiivsemaks.

Suurimaks probleemiks on see, et perforeeritud põrandaga sulgudes võivad õled põrandaavad ummistada ning sõnniku eemaldamise süsteem võib lakata töötamast. Lisaks võivad märjad ja määrdunud õled osutuda terviseriskiks. Sel põhjusel on põllumajandusinsenerid välja töötanud riiulid või lisasöötjad.

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

2.3. Sotsiaalne keskkond

Sead on väga sotsiaalsed loomad ning selle tõttu on sigade pidamine sotsiaalses isolatsioonis või tingimustes, mis ei võimalda piisavat suhtlemist, enamikes Euroopa maades keelatud.

Tiinete emiste pidamine rühmas on pidev väljakutse. Seetõttu on õigesti valitud pidamistingimused ja söötmine rühmas peetavate emiste heaoluks väga oluline:

1. EES - Elektroonilised Emise Söötjad: Grupis peetavate emiste identifitseerimine ja söötmine vastavalt loomade tervislikule seisukorrale.

2. Sünkroonne söötmine: väikestes gruppides paljude söötjatega või ad libidum madala kalorsusega toiduga.

Heaolu seisukohast on oluline grupi optimaalne suurus ja koosseis.

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

3. Transport ja tapmine

EL Loomade Tervise ja Heaolu Teaduskomitee (SCAHAW) on tõstatanud hulga probleeme, mis on seotud praeguste transpordireeglite ja -praktikaga (Report 2002). Raport sisaldab ka soovitusi, mis saavad tulevikus loomade transpordi osas EL direktiivide aluseks.

Suuremaks probleemiks on see, kuidas inimesed kohtlevad sigu tapamajades. Sellised ajamisseadmed nagu elektrilised piitsad ei ole kahjulikud mitte ainult heaolu seisukohast, vaid kahjustavad ka liha kvaliteeti (Geverink jt, 1998). Schäffer jt (2003) soovitavad kasutada heaolu arvestavaid ajamisseadmeid ning käitlusviise.

Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

4. Transpordi ja tapa-eelse käitluse kontroll

Taani mahesealiha tootjatele on tehtud ettepanek vastata küsimustele, mis käsitlevad sigade heaolu transpordil ja tapamajas (Barton Gade, 2002). Heaolu hindamise alusel on esitatud lisaskeemid sigade tapa-eelseks käitlemiseks, mis teevad ettekirjutusi sigade käitlemiseks farmi ja uimastusala vahel (nt Schäffer ja von Borell, 2002).

CCP Hindamiskriteeriumid Eesmärk

01 Surnud sigade arv? Ei

02 Vigastatud sigade arv? Ei

03 Kas asustustihedus vastab nõuetele (100 - 110 kg / 0.42 – 0.6 m2)? Jah

04 On sead räpased? Ei

05 Kas kõik loomad on märgistatud? Jah