Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Marin Tasuja

Vanemanalüütik

Statistikaamet

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Leibkonnad ja perekonnad

Leibkonna moodustavad ühel aadressil elavad inimesed, kellel on ühine majapidamine (ühine eelarve ja toit). Leibkonnaliikmed ei pea omavahel olema sugulased ja ka üksinda elav inimene loetakse leibkonnaks.

Perekonna moodustavad leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abikaasad või vabaelupartnerid või kui vanem ja laps.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Kui palju on Eestis leibkondi ja perekondi?

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 582 089 leibkonda.

Rohkem kui kaks kolmandikku leibkondadest elas linnades või alevites ja vaid 29% maa-asulates – külades ja alevikes.

Keskmine leibkond koosnes 2,3 liikmest. Perekondi oli Eestis 2000. aastal rahvaloenduse andmetel

379 592. Perekondadesse kuulus 79% elanikest.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Leibkonnad Eestis varasemate rahvaloenduste andmetel

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Leibkonnad Eestis 19. saj. lõpul, 20. saj. alguses

19. sajandil elas suurem osa eestlastest maal ja leibkonda samastati taluperega.

Domineerisid suured leibkonnad ja liitperekonnad. 1897. aastal elas Eesti aladel 148 800 sugulusel põhinevat

leibkonda (peret) ja 12 300 üksikut. Keskmiselt oli leibkonnas 4,9 inimest.

20. sajandi esimesel poolel leibkonna keskmine suurus vähenes.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

1922. aasta rahvaloendus

1922. aastal vaadeldi vaid sugulastest koosnevaid leibkondi. Leibkonnaliikmeteks loeti ka need lahus elavad inimesed, kes said ülalpidamise leibkonnalt.

Eesti tolleaegsel territooriumil loendati 234 340 kahe ja enama liikmega leibkonda (perekonda) ja 142 683 üksikut.

Kahe ja enama liikmega leibkonnas oli keskmiselt 4,1 liiget.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

1934. aasta rahvaloendus

1934. aastal oli rahvastiku leibkondliku koostise peatunnuseks isikute majanduslik side. Leibkonnaks loeti kõik ühisel toidul olevad isikud.

1934. aastal loendati 268 493 kahe ja enama liikmega leibkonda ning 77 001 ühe liikmega leibkonda.

Võrreldes 1922. aastaga kasvas 1934. aastal vähemalt kahe liikmega leibkondade arv 15% võrra.

Vähemalt kahe liikmega leibkonna keskmine suurus vähenes 4,1-lt 3,9-le.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Leibkonnad suuruse järgi, 1934 ja 2000

1934

5 liiget11%

2 liiget20%

1 liige22%

3 liiget19%

4 liiget15%

Vähemalt 6 liiget

13%

2000

1 liige34%

4 liiget13%

5 liiget4%

2 liiget28%

3 liiget19%

Vähemalt 6 liiget

2%

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Nõukogudeaegsed rahvaloendused (1959, 1970, 1979, 1989)

Endises Nõukogude Liidus korraldatud loendustel loendati perekondi, mitte leibkondi.

Perekonnana mõisteti kooselavaid isikuid, kes olid seotud suguluse või hõimluse kaudu ja kellel oli ühine eelarve. Omaette vaadeldi lahuselavaid perekonnaliikmeid ja üksikuid.

Nõukogude-aegse perekonna võib üldjoontes lugeda vastavaks 2000. aasta loenduse mitme liikmega leibkonnale.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Vähemalt kaheliikmeliste leibkondade arv 1959-2000

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

350000

400000

450000

1959 1970 1979 1989 2000

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Eluruumid

Eluruume loendati Eestis 1922., 1934., 1989. ja 2000. aasta rahvaloendustel

2000. aasta loendusel käsitleti eluruumina eluasemeid, mis olid kavandatud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks ja mida loenduse ajal ei kasutatud tervikuna muudel eesmärkidel peale elamise. Lisaks sellele loeti eluruumiks eluase, mis ei olnud alaliseks elamiseks kavandatud, kuid kus loendusmomendil elas alaliselt vähemalt üks isik.

Tavaeluruumiks võis olla pereelamu, osa pereelamust, korter või omaette tuba (toad).

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Kui palju on Eestis eluruume?

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 628 615 eluruumi, mis 1000 elaniku kohta tegi 459 eluruumi.

98% eluruumidest olid tavaeluruumid. Kaks kolmandikku neist asus linnas ja kolmandik maal.

Edaspidi: eluruum=tavaeluruum. Tavaeluruumides elas 565 441 leibkonda, seega oli

eluruume leibkondadest kümnendiku võrra rohkem. Suurem osa eluruumidest oli asustatud (87%), st neis elas

vähemalt üks alaline elanik.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Tallinna Jõe tänav eelmise sajandi alguse postkaardil

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Eluruumide arv Eesti linnades 1881 ja 1922

  Tallinn Paldiski Rakvere Paide Haapsalu

1881 10997 208 785 441 749

1922 32448 315 2290 855 1259

Kasv % 195 51 192 94 68

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

1922. ja 1934. aasta rahvaloendused

Esmakordselt loendati Eestis eluruume 1922. aasta rahvaloendusel.

Täpsemaid andmeid eluruumide kohta koguti ainult linnades ja alevites.

1922. aastal asus Eestis 252 480 asustatud eluruumi, neist kolmandik linnas ja kaks kolmandikku maal.

1934. aastal loeti eluruumiks (korteriks) ühe või mitme leibkonna kooskasutamiseks mõeldud eluasemeid ning ka igasuguseid muid alaliseks elamiseks kasutatavaid ruume.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Asustatud eluruumid linnalistes ja maa-asulates, 1922, 1934, 2000

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

1922 1934 2000

Linnad ja alevid Vallad

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

1989. ja 2000. aasta rahvaloendused

Nõukogude perioodil hakkasid linnad taas kiiresti kasvama ja sinna kerkisid massehituse käigus suured kortermajad.

1989. aasta rahvaloendusel koguti andmeid vaid asustatud eluruumide kohta.

1989. aasta loenduse andmetel oli Eestis 544 922 asustatud eluruumi.

Nõukogude perioodi lõpus intensiivne ehitustegevus linnades peatus ja maaelanikkond hakkas jälle kasvama.

2000. aastal asus üle 70% eluruumidest linnades.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Eluruumid ehitamisaja järgi, 2000

0 20000 40000 60000 80000 100000 120000 140000

Ehitusaeg teadmata

Ehitus pooleli1996 või hiljem

1991-1995

1981-19901971-1980

1961-19701946-19601919-1945

Enne 1919

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Eluruumid ehitamisaja ja hoone tüübi järgi, 2000

0 10 20 30 40

Ehitus pooleli1996 või

1991-19951981-19901971-19801961-19701946-19601919-1945Enne 1919

%

Paljukorteriline elamu Ühepereelamu või muu väikeelamu

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Tubade arv eluruumis, 2000

1 toaga15%

2 toaga37%

4 toaga11%

Vähemalt 6 toaga

2%

3 toaga31%

5 toaga4%

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Tubade arv varasemate rahvaloenduste andmetel

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kasvas linnades jõudsalt väiksemate eluruumide arv.

Võrreldes 1881. aastaga oli 1922. aasta loenduse ajaks näiteks Tallinna 1-toaliste korterite arv suurenenud 3,5 korda, samal ajal kui suuremate eluruumide arv sama ajaga vaid kahekordistus.

1-toalised eluruumid moodustasid 1922. aastal kõigi linnade eluruumidest kaks kolmandikku.

Ka 1934. aastal oli enamik eluruume 1-3 toaga ja vähemalt 4-toalised eluruumid moodustasid neljandiku kõigist eluasemetest.

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Rahvastik eluruumi tubade arvu järgi, 1989 ja 2000

20001 tuba

9%

2 tuba31%

3 tuba36%

4 või enam tuba24%

19891 tuba13%

2 tuba38%

3 tuba34%

4 või enam tuba15%

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma

Rahvastiku tiheliolek, 1989 ja 2000

0102030405060

Tube elanikestvähem

Tube niisamapalju kui elanikke

Tube elanikestrohkem

%

1989 2000

Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma01.01.2006