Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat … · § 36 (4)...
Transcript of Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat … · § 36 (4)...
Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
2017
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Sisukord
Sisukord ................................................................................................................................................... 2
Mida tuleks teada ja arvestada õppekäikude ja -ekskursioonide korraldamisel? .......................... 3
Teemadeülesed õpiülesanded ................................................................................................................ 5
Ülesanne 1: Eesti keele tunnis käsitletavad ohutuse teemad ............................................................. 5
Ülesanne 2: Ohtlikud esemed kodus ................................................................................................. 10
Ülesanne 3: Elukutsed ....................................................................................................................... 15
Ülesanne 4: Hädaabinumbril 112 helistamine .................................................................................. 18
4.1. Hädaabinumbrile 112 helistamine hoone tulekahju korral ................................................... 19
4.2. Hädaabinumbril 112 helistamine hooletusse jäetud lõkke või kulupõlengu korral .............. 23
4.3. Hädaabinumbril 112 helistamine raskete tagajärgedega jalgrattalt kukkumise korral ......... 27
4.4. Hädaabinumbril 112 helistamine just praegu toimuva varguse korral .................................. 31
Ülesanne 5: QR koodide kasutamine ohutusteemade käsitlemiseks ............................................... 34
Õpiülesanded alateemade kaupa .......................................................................................................... 41
1. Liiklusohutus .................................................................................................................................. 41
Ülesanne 1: Raudteeohutus .......................................................................................................... 41
Ülesanne 2: Ohud kooli õuealal..................................................................................................... 50
Ülesanne 3: Kiivri õige kasutamine ............................................................................................... 54
Ülesanne 4: Peatumisteekond erinevatel teekatetel .................................................................... 64
Ülesanne 5: Turvavöö kasutamine ................................................................................................ 73
2. Interaktiivne mäng „Millises olukorras helistad numbrile 112? ................................................... 84
3. Veeohutus ..................................................................................................................................... 87
4. Plahvatusohutus ............................................................................................................................ 90
5. Tuleohutus ..................................................................................................................................... 93
Ülesanne 1: Tulekahju olukorras esmane käitumine .................................................................... 93
Ülesanne 2: Põlevmaterjalide tundmine ....................................................................................... 97
6. Hädaolukordadeks valmistumine .................................................................................................. 99
7. Varavastaste kahjude ennetamine – oma vara hoidmine ja kaitsmine ...................................... 111
8. Vägivallaennetus ja dokumendikohustus .................................................................................... 117
9. Avalikus kohas käitumine ja digiturvalisus .................................................................................. 124
LISA 1. I kooliastme õpitulemused alateemade kaupa ....................................................................... 129
LISA 2. I kooliastme ainesisu lõiming ohutuse alateema õpitulemustega .......................................... 135
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Mida tuleks teada ja arvestada õppekäikude ja -ekskursioonide korraldamisel? (Kai Kuuspalu, Maanteeamet)
Lasterühmaga liiklemine ja Liiklusseadus:
§ 8 (3) Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud sellekohase väljaõppe.
Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase väljaõppe saanud:
10) lasterühma saatja laste ohutuse tagamisel;
Maanteeamet on taganud lasterühma saatjatele tasuta reguleerija I astme pädevuskoolitusi.
Täpsemat infot koolituse sisu ja oma asutusse tellimisvõimaluste kohta leiad siit:
http://www.liikluskasvatus.ee/opetajale/infopaevad/koolitused-opetajale/
§ 22 (7) Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm (edaspidi lasterühm) võib liikuda ainult
täiskasvanute saatel kõnniteel kaks last kõrvuti. Kõnnitee puudumisel võib lasterühm liikuda
teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise
liikluse korral eraldusribata tee vasakpoolsel teepeenral. Lasterühma saatja peab tagama ohutuse ja
tal peab olema seljas ohutusvest.
§ 36 (4) Sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema
lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled. Bussijuht ja lasterühma saatja
peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse.
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
Bussi tellimisel õppeekskursiooniks soovitame pöörata tähelepanu järgnevale:
1. Soovitame Teil laste turvalisuse tagamiseks tellida ekskursiooni jaoks ainult turvavöödega
varustatud busse. Turvavöödega varustatud juhuveol kasutatavate busside andmed on
leitavad siit: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Yhistransport/turvavoodega_varustatud_reisijateveo_teenuse_pakkujad.pdf.
2. Asulavälisel teel laste veoks kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid lapsi olla vastavalt
istekohtade arvule ja seisvate laste vedu on keelatud;
3. Sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema
selgelt nähtav lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled;
4. Bussijuht peab olema välja puhanud ja kaine;
5. Bussil peab olema kehtiv tehnoülevaatus, mille olemasolu saate kontrollida aadressilt:
https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf
6. Bussijuht ja lasterühma saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning
sõidutee ületamise ohutuse;
7. Kui kokkulepitud kohale saabub ekskursiooniks tellitud buss, mis ei vasta esitatud nõuetele
või mille juht on nähtavate väsimuse tunnustega, on targem ja ohutum väljasõidust selle
bussiga loobuda ja võtta koheselt ühendust bussiettevõttega nõuetele vastava asendusbussi
ja/või asendusjuhi saamiseks.
8. Enne ekskursiooni soovitame lastele meelde tuletada mõned põhilised bussiga
liiklemise ohutusreegleid. Näiteks:
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- sõidu ajaks tuleb turvavöö kinnitada. Kinnitama peab nii, et turvavöö jookseks üle puusa- ja
vaagnaluu, mitte üle kõhu. Turvavööd tuleb pingutada ja vajadusel võtta selle alt ära paksud
riided. Ülemine diagonaalrihm ei tohi joosta üle kaela. Seepärast soovitame väiksematel lastel
kas kasutada istumisalust või asetada diagonaalrihm selja tagant;
- sõidu ajal bussis seista on ohtlik ja keelatud;
- bussijuhti ei või sõidu ajal segada! Igasugune lärmamine ja valju muusika kuulamine pole bussis
lubatud.
Tagasi sisukorda
Teemadeülesed õpiülesanded
Ülesanne 1: Eesti keele tunnis käsitletavad ohutuse teemad
Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: avalikus kohas käitumine, vägivalla- sh kiusamise
ennetus, dokumendikohustus, liiklusohutus, tule- ja veeohutus, piirivalve.
Taustainfo
Eesti keele ainetunnid pakuvad suurepärast võimalust lõimida aineõpet ja kõiki tervise ja ohutuse
alateemasid, võimaldades koos ohutusalaste teadmiste, oskuste ja väärtuste kujundamisega areneda
ka suulisel keelekasutusel, lugemisoskusel ja kirjutamisoskusel. Õpetaja saab lugemise harjutamiseks
ja tekstist arusaamise arendamiseks kasutada ohutust käsitlevaid jutustusi, lasta mõelda välja
lõppusid alustatud jutustustele või ohutusteemalisi valikuid pakkuvatele lausetele, lasta kirjutada
oma jutu turvalisust ja hoolivat käitumist väärtustaval teemal jne. Järgnev ülesanne näitab õpetajale
kätte mõned võimalused, kuidas saaks eesti keele ja kirjanduse tundides keelt õpetades ka ohutusele
rõhku panna, et lisada õppimisse rohkem praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitaks õpilastel
igapäevaelus ka turvalisemaid ja ohutumaid valikuid teha.
Õppetegevuste eesmärk: õppetegevustega pakutakse võimalusi, kuidas eesti keele ja kirjanduse
tundides saaks käsitleda ohutuse teemasid ning saavutataks õpilaste parem ohtude äratundmine ja
kasvaks turvalisuse väärtustamine.
Õppetegevused:
1. Õnnetuste teemaliste vanasõnade üle arutlemine.
Vanasõnad: õnnetus ei hüüa tulles; parem karta, kui kahetseda; hooletus ees, õnnetus taga
- Mida need tähendavad?
- Milliseid vanasõnu veel tead õnnetuste kohta?
- Kas sinuga või sinu lähedastega on juhtunud õnnetusi?
2. Mõistatuste lugemine ja äraarvamine.
Mõistatusi võib lugeda ette ja arvata ära klassis ühiselt või teha seda pinginaabrite/lauanaabrite
vahel, kusjuures mõistatuse esitaja võiks anda vihjeid, kui arvamine osutub keerukaks. Alternatiivina
võib anda eraldi mõistatused ja nende vastused ning need tuleks kokku viia (joonega või kirjutada
mõistatuse järele).
Mõistatused tule kohta: hobu tallis, saba taevas (tuli ahjus); üles läheb, maha ei tule (säde); mees
alasti, särk põues (küünal); põhk punaseid põrsaid täis (söed koldes või ahjus); taat toas, saba taevas
(ahi ja suits).
Mõistatused vee kohta: liivatera ei kanna, maja kannab (vesi); igavene tünnikene, pooleaastane
kaanekene (jää järve peal); andja ei väsi, võtja väsib (kaev, oja, jõgi, järv); sõidan, sõidan – jälgi ei jää,
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
lõikan, lõikan – verd ei tule (paadiga sõitmine); hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta (laev merel);
veest lukk, puust võti (sild).
Mõistatused liikluse kohta: suitsust tukk ja aurust lakk, ise hirnub kaugel maal, hääl kostab meie
maal (rong); käib kõik maailma läbi, aga seisab ühe koha peal (tee, maantee); pikem kui puu,
madalam kui muru (tee); pimedas on pime, valguse käes annab valgust (helkur); hark all, hargi peal
paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (inimene, jalakäija ); hobu jookseb jalgadeta,
hirnub hammasteta, joob suuta (auto)
Märkus: lapsed võivad ise ka erinevatel teemadel mõistatusi koostada, otsida (küsida ka emadelt-
vanaemadelt) ja omavahel esitada või luuletuse kirjutada.
3. Jutustuse lugemine.
„Kuidas Johannes välismaal käis“
Viivi Luik
Isa võttis Johannese välismaale kaasa. Seda sõitu oli Johannes kaua oodanud. Tema seljakott oli
ammu pakitud. Seal sees oli neli autot, nende hulgas ka politseiauto. Aabits oli samuti Johannese
seljakotis ja kõik arvasid, et see on kadunud.
Sõideti lennukiga, kuigi oleks saanud ka laevaga. Aga laev oli täis ja piletid olid otsas. Lennukisse ei
saanud muidu, kui läbi lennujaamahoone. Seal olid tollimehed ja passimehed. Tollimehed vaatasid,
kas kellelgi ei ole kaasas niisuguseid asju, mida välismaale viia ei tohi. Näiteks mõõkasid. Või püsse.
Johannese seljakott ei huvitanud aga ühtegi tollimeest. Ka isa kohver ei huvitanud tollimehi.
Passimees vaatas küll Johannesele näkku.
Siis istusid kõik lennukisse, Johannes istus akna alla ja nägi aknast tiivaotsa. Ta mõtles, et ei tea, mis
siis saab, kui lennuk õhku tõuseb. Ei juhtunud aga mitte midagi. Alguses kihutas lennuk mööda maad
nagu harilik buss, siis aga tegi nõksti ja oligi õhus. Nina oli natuke püsti. Johannes nägi kaugel all merd
ja meresaari, siis lendas lennuk juba pilvedesse ja akna taga oli ainult udu. Kohe aga jäid pilvedki
kaugele allapoole ja olid justkui lumi. Üleval pilvede kohal paistis kogu aeg päike. Siis, kui pilvede
kohale jõuti, tõi ettekandja Johannesele välismaa limonaadi. „See ei ole ettekandja,“ ütles isa, „see
on stjuardess“.
Välismaal rääkisid kõik inimesed rootsi või inglise keeles. Oli samu asju, mis kodus, aga oli ka palju
teistmoodi asju. Söödi ka teistmoodi sööke, nagu näiteks spagette, jogurtit, müslit, kiivisid ja isegi
tigusid. Tädi tegi teosuppi ja see maitses isale rohkem kui Johannesele.
Ükskord läks Johannes üksinda tädi maja taha parki. Pargis korjas ta kivikesi ja puulehti. Seal oli palju
ilusaid kirjusid vahtralehti. Need olid küll täpselt samasugused kui kodus õues. Need puulehed ja
kivid meeldisidki Johannesele välismaal kõige rohkem.
Äkki tuli üks võõras poiss ja hakkas rootsi keeles tüli norima. Ta tõukas Johannese pikali. Isegi uus
jope sai natukene poriseks! Siis tõukas Johannes seda poissi ja see kukkus ka pikali. Selle poisi püksid
olid päris porised. Rohkem nad ei kakelnud, leppisid ära ja hakkasid poisi rattaga sõitma. Poisi nimi oli
Alexander.
Ühel õhtul sõideti sadamasse. Seal olid samuti tollimehed ja passimehed, kuid seda Johannes teadis.
Nüüd ta oskas juba reisida.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Laev oli huvitavam kui lennuk, laevas olid kajutid, kus öösel magati. Laevas oli palju koridore ja
treppe. Pärast kodus oli Johannesel kahju, et ta laevatreppidel nii vähe jooksis, aga laevas oli tal nii
suur koduigatsus, et ta ei tahtnudki eriti joosta.
Kodus oli ikka parem kui välismaal. Kodus võttis Johannes salaja ema kaela ümbert kinni ja sosistas:
„Ema, kas sa tead, kui hea on kodus olla! Saab eesti keelt rääkida!“
Allikas: V. Luik. „Meie aabits ja lugemik“, 1992, kirjastus Tammi, Helsinki
Arutlus eelneva jutustuse põhjal.
Aruteluteemasid:
- Dokumendid - mis on dokument, milleks on dokumente vaja, milliseid dokumente sina
tead (pass, ID kaart, õpilaspilet, jalgratturi juhiluba), millised dokumendid on isikut
tõendavad dokumendid (foto, isikukood, nimi)?
- Liikumisviisid reisidel - milliseid jutustuses mainiti, kes millega ise reisinud on, mismoodi
igapäevaselt kõige rohkem siin Eestis liikleb?
- Eestisisesed reisid ja klassiga väljasõidud- milline on viisakas, teisi arvestav ja ohutu
käitumine?
- Millised erinevused on lennureisidel võrreldes auto ja laevareisiga? (Turvakontrolli
läbimine; mõnedesse riikidesse reisides ka passi- ja viisakontroll, nõuded pagasile -
vedelikud jm)
- Mis tööd teevad tollimehed ja passiametnikud? Kuidas nimetatakse passimehi tegelikult?
- Rongisõidu kohta - millistesse naaberriikidesse saab Eestist rongiga sõita (vastus: Lätti ja
Venemaale)? Millisesse naaberriigi pealinna sõidab rong otse Tallinnast (vastus:
Venemaa pealinna Moskvasse)?
4. Lausete jätkamine. Üks õpilane või õpetaja alustab lauset tegevuse kirjeldusega ning nimetab
kellegi nime (õpilase või õpetaja), kes lõpetab lause öeldes, kas see tegevus on ohtlik või ohutu ning
põhjendab oma arvamust. Sama õpilane alustab ka uut lauset, mille laseb lõpetada kellelgi teisel
(lause lõpetajad võib valida välja kas loosimise teel, kus nimed võivad korduda või paluda lapsel endal
nimetada keegi) jne.
Lauseid:
Esimene õpilane/õpetaja: Sõiduteel jooksmine on …….. Teine õpilane/õpetaja:…
ohtlik/ohutu, sest nii võib juhtuda õnnetus (võib jääda auto ette).
Ooteplatvormil rongi kollase joone taga oodata on ……. ohutu, sest kollane joon märgibki
ohutut kaugust rongist.
Tikkudega mängimine on….. ohtlik, sest nii võib puhkeda tulekahju.
Suvel koos ema-isaga veekogu äärde minna on …… ohutu, sest nemad jälgivad, et minuga
midagi ohtlikku ei juhtuks.
Kui ma leian mulle tundmatu eseme, siis seda katsuma ja uurima hakata on ……. ohtlik, sest
see võib plahvatada või tekitada mingil muul moel mulle vigastusi.
Madratsiga merele sõita on …… ohtlik/ohutu, sest tuul võib madratsi kaugele merele viia ning
tagasi saamine võib osutuda keeruliseks.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
5. Mitmuse ja ainsuse kasutamine ohutuseteemalise loo kirjutamisel (autor Krista Saadoja). Märkus:
Ülesannet võib teha üksi või paaris. Kui ülesannet täidavad mitte eesti keelt kodukeelena kõnelevad
lapsed (LAK õppe plaanis) või erivajadustega õpilased ,on soovitav anda ette ka kasutatav võimalik
sõnavara.
- Kirjuta kas ainsuses või mitmuses õpetlik lugu, laiendades etteantud lauseid! Mõtle loole
välja ka pealkiri.
Ainsus Mitmus
Priit kõnnib.
Priit soovib.
Ta vaatab.
Auto/buss sõidab.
Priit seisatab.
Auto/buss pidurdab.
Poiss läheb.
Ta jõuab.
Priidul on...
Priit ja Anne kõnnivad.
Lapsed soovivad.
Nad vaatavad.
Autod/bussid sõidavad.
Priit ja Anne seisatavad.
Autod/bussid pidurdavad.
Lapsed lähevad.
Nad jõuavad.
Lapsi ootab.....
Kirjaleht.
................................................................................................................................................................
pealkiri
............................................................................
autor/ autorid
...................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
...................................................................................................................................................................
..................................................................................................................................
- Loe oma tekst klassikaaslastele ette.
- Küsi: mis on teistel sinu jutu kohta pärida?
- Anna hinnang oma tööle: kas see tuli Sul hästi välja? Kas ülesanne oli Sinu jaoks kerge,
paras või raske?
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: lugemistehniliselt raskete sõnade ning sõnaühendite lugema õppimine; teksti sisu mõistmine; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; tekstiliikide eristamine: mõistatus, vanasõna, jutustus; ainsus ja mitmus; loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt kava abil); jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus; omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine;
- Inimeseõpetus: minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega; iga inimese väärtus; viisakas käitumine; sallivus; leppimine, vabandust palumine ja vabandamine; hea ja halb käitumine, käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja annab sõnalist hinnangut kuulatud tekstist arusaamisele ja suulisele
väljendusoskusele, tuues välja õpilase tugevusi ja edusamme ja suunates arendama
nõrgemini omandatud oskusi;
- Õpilane annab õpetaja juhendamisel oma loovtööle hinnangu selle õnnestumise ja
raskuse kohta.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ülesanne 2: Ohtlikud esemed kodus
(Kaja Lepik)
Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: erinevate vigastuste ennetus, tuleohutus,
kemikaaliohutus, ravimiohutus, abi kutsumine, tervis
Taustainfo.
Põhjuseid, miks erinevad esemed ja olukorrad osutuvad lastele ohtlikeks, on erinevaid. Osaliselt on
need seotud laste endi tegemistega: oskamatusega erinevaid esemeid õigesti, sihtotstarbeliselt ja
ohutult kasutada; oskamatusest end kaitsta võimalike ohtude eest, neid vältida ning ka
eksperimenteerivast ja ohtu mittetajuvast käitumisest. Teisest küljest on paljud õnnetuste põhjused
seotud lapsevanemate tegemiste ja tegematajätmistega, nt võivad lastele ohtu kujutavad esemed
olla lastele liiga kättesaadavad või paigutatud selleks mitte ettenähtud pakenditesse-kohtadesse ning
ka vähese teavitustööga, et õpetada lapsi ohte märkama ja vältima. Kuna lastele on iseloomulik
uudishimu, soov kõike ise järele proovida ning matkida täiskasvanuid nende tegemistes, siis on
õnnetused kerged tulema. Ohtude ennetamise õpetamisel ei ole pikka ja püsivat mõju laste
keelamisel ja hirmutamisel, selle asemel tuleks kasutada ära laste loomuomast uudishimu ning lasta
neil võimalikult palju ise (täiskasvanu juhendamisel ja suunamisel) avastada ja arutleda ohtude ja
olukordade üle, et lapsel saaks kujuneda sügavam mõistmine ohu olemusest ja ennetamise
võimalikkusest. Ohutusõppe esimene samm on õpetada lastele ohtude märkamist ja äratundmist,
teiseks panna lapsi mõtisklema selle üle, miks ja milles seisneb võimalik oht ning seejärel suunata
otsima võimalusi, kuidas neid ohte vältida ja ennetada saaks.
Kõige tüüpilisemad õnnetuste liigid 4-11 aastaste laste hulgas on:
■ kukkumised – takerdumisest, komistamisest ja libisemisest; treppidel, hüppamisest, ronimisest,
kiikumisest, kõrgetel pindadel viibimine;
■ põletused – kütteseadmete ja pliitide vastu, lõkke tegemisel ja grillimisel; kuumade vedelikega;
■ lämbumine – söömisel; mängides pakendiga; nägupidi riietesse, patja jäädes; ohtlike ja väikseid
osasid alla neelates (nt patareid);
■ uppumine – veekogudes, kodus või kodu lähedal leiduvatesse veega täidetud anumatesse;
■ õnnetused aktiivse puhkuse ajal – traumad mängimisel ja liikumisel (kelgutamine, batuudil
hüppamine, suusatamine, kiikumine jne);
■ liiklusõnnetused – koos vanemaga sõidukis liigeldes; jalgrattal liikudes; õuealal, tänaval mängides;
■ mürgistused – ravimitest , kodukeemiast, gaasist, alkoholist;
■ elektrilöögid – elektrilistest (katkistest) kodumasinatest, juhtmete ja pistikupesadega mängides;
■ loomade ja putukate hammustused – lemmikloomade poolt tekitatud hammustused ja
kriimustused; mesilaste ja herilaste nõelamine, puugid;
■ vigastused teravate esemetega – tööriistad, mängides purunevad esemed, väljaspool kodu
leitavad teravad esemed.
Allikas ja täielik ülevaade vigastustest:
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135782745515_Abimaterjal_Tervelt%20ja%20ohutult
_2011.pdf
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õppetegevuste eesmärk: Õppetegevustega teadvustavad õpilased neid ohte, mis leiduvad koduses
keskkonnas ning teavad, kuidas saavad lapsevanemad ja ka õpilased ise õnnetusi kodus ennetada
ning oskavad õnnetuse juhtudes abi kutsuda. Tehes ühiselt läbi ohtude kaardistamise klassiruumis,
omandavad õpilased oskuse sarnaselt märgata ja leida talle ohtlikuks saada võivaid kohti ja esemeid
ka kodus.
Aeg: 45 minutit + kodutöö
Õppetegevused:
1. Sissejuhatus teemasse (5 minutit)
Õpetaja annab lühiülevaate tunni teemast: kiirabi on pidanud välja sõitma koju, sest lastega on
juhtunud erinevaid õnnetusi nagu põletused, kukkumised, lämbumised, mürgistused ravimitest
või kodukeemiast (toetuda võib ka mõnele äsja meedias kajastunud teemale). Kuigi kodus
tunnevad lapsed end kõige turvalisemalt, juhtub tegelikult kodus lastega ka palju õnnetusi.
- Arutelu õpilastega: kas kõik õnnetused on ootamatud või saab ise ka midagi ära teha
selleks, et õnnetusi ei juhtuks? Kas ainult lapsevanemad peaksid lastega juhtuvaid
õnnetusi ära hoidma või saavad lapsed ka ise midagi teha enda turvalisuse jaoks kodus?
2. Ennetamisvõimaluste väljaselgitamiseks rollimängud koos aruteluga (10 min)- (osalejatele on
enne antud roll tutvumiseks). Rolle ja situatsioone võivad lapsed ise ka välja mõelda (nt oma
või teiste kogemuse põhjal)
1) Lapsevanem + laps
- Lapsevanemal on söögitegemine pooleli, käed on jahused ning ta palub lapsel tuua
köögikapi pealt tassi. See aga on nii kaugel, et laps ei saa seda kätte ja otsustab ronida
taburetile. See aga läheb ümber.
- On pime ja külm talveõhtu. Isa on juba pikemaks ajaks internetist uudiseid jäänud
lugema ja ei märka, et laps on võtnud kamina pealt tikud ning tahab ise kaminas tule
süüdata, et toas oleks soojem ja mõnusam olla. Ta on näinud küll, kuidas isa tuld teeb.
Tikk läheb aga tõmmates katki ning põlev ots kukub otse kamina kõrval olevasse
paberikorvi.
- Laps tahab ema aidata söögitegemisel ning küsib emalt, kas ta võib seda teha. Ema
lubab. Ema aga on seljaga laua poole ja ei näe, et laps võtab laualt suure noa, et sellega
porgandit lõigata. Porgand on aga ümmargune ja veereb noa alt ära ning laps lõikab
noaga hoopis näppu.
Mis juhtus? Miks juhtus õnnetus? Mida oleks saanud teha teisiti nii lapsevanem kui laps?
2) Lapsed omavahel
- Lapsed mängivad oma toas kodu. Nukkudele kaetakse laud ning tahetakse pakkuda
mahla. Noorim laps saadetakse kööki siirupi järele. Pudelis aga ei olnud mahl, vaid
nõudepesuvahend, mida lapsed jõid.
- Poistel tuli plaan ehitada lindudele pesakast, sest kevad oli kohe kätte jõudmas ja
pesakasti ehitamiseks viimane aeg. Poisid olid kunagi koos vanaisaga juba ühe pesakasti
ehitanud, kuid sellest oli paar aastat möödas. Üks poistest tegi ettepaneku tuua isa
töötoast saag ja akutrell ning hakata tööga kohe pihta – veel enne, kui isa koju jõuab. Isal
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
oleks ju ka hea vaadata, kui pesakast on juba valmis! Ta läks ja tõi isa tööriistad ja asus
saagima. Teine poiss aga kahtles, kas isa ikka lubaks oma tööriistu neile omapäi
kasutamiseks ja soovitas isa ära oodata. Seepeale nimetas esimene poiss teda argpüksiks
ja pakkus, et kui ta ei taha argpüks enam olla, siis hakaku akutrelliga lauajuppe kokku
kruvima! Nii siis läkski, kuid äkitselt karjatas üks poistest valu pärast.
- Laste mängutoas on alati palju mänguasju ja lapsed ei jõua neid alati peale mängimist
kokku korjata ning seepärast võib juhtuda, et kogu põrand on kaetud väiksemate ja
suuremate mänguasjadega. Kord oli lastel kiiresti vaja toast välja joosta, sest nende
lemmikmultifilm oli juba alanud ning joostes mänguasjade peal, kukkusid mõlemad
lapsed maha ja lõid end ära vastu kappi.
- Laps oli kaua õues vihmaga mänginud ning kuigi ta riided olid juba ammu märjad, ei
raatsinud ta veel pikalt tuppa minna – mine tea, millal jälle naabripoisiga mängida saab?!
Hilja õhtul tundis laps aga ennast väga halvasti ja sai aru, et on haigeks jäänud. Kuna ta
teadis, kus vanematel rohud on, siis otsustas ta ise rohtu võtta ja võttis kohe mitu, et ikka
rutem terveks saada. Miskipärast hakkas tal aga palju halvem.
Mis sai edasi? Milline õnnetus võis juhtuda? Mida oleks saanud teisiti teha? Kuidas lapsed
peaksid õnnetuse korral käituma? Millal on vaja kutsuda abi? Kuhu helistada?
3. Ohtlike esemete, vahendite nimetamine, kirjeldamine (20 min) ja ühine arutelu
- õpetaja joonistab tahvlile mõistekaardi erinevate vigastusliikide järgi (lämbumised,
kukkumised, mürgistused, lõike- ja torkehaavad, põletused, elektrilöök, uppumine jne)
ning palub õpilastel nimetada erinevaid esemeid, mis lastele kodus ohtlikud võivad olla ja
selliseid vigastusi tekitada.
Näiteks:
Põletused: tule- ja söögitegemise vahendid: tikud, välgumihkel, süütetabletid, süütevedelikud,
gaasipõletid (nii väliköögis s.h. priimused, kui ka gaasipliit, jne), elektripliit, väligrill (nii gaasi- kui
söegrill)
Kukkumised: trepid, kõrged astmed, toolid, taburetid ja lauad, vedelikud ja esemed maas
Lõike- ja torkehaavad: käärid, nuga, naaskel, klammerdaja, naelad-kruvid, saag, kruvikeerajad,
paberileht, klaas
Mürgistused: kõik tabletid (k.a vitamiinid), suspensioonid (nt köharohi), pesuvahendid (detergendid),
süütevedelikud, bensiin, äädikas, alkohol
Elektrilöök: katkised juhtmed, kodumasinad, seina- jm pistikud
- pinginaabriga harjutatakse esemete kirjeldamist, selleks leitakse igast kategooriast (nt
lõike- ja torkehaavad vms) mõni ese ning kirjeldatakse seda (milline näeb välja, milleks
seda kasutatakse, kuidas võib vigastusi põhjustada jne) pinginaabrile, kes peab kirjelduse
põhjal ära arvama, millega on tegu. Seejärel vahetatakse rollid;
- arutelu klassi õpilastega selle üle, kas kõik need esemed on ise ohtlikud või teevad nad
ohtlikuks vale kasutamine (ka oskamatu, valel ajal ja kohas jne)?
4. Koolis oma klassiruumi vaatlus ja ohtlike kohtade märgistamine, ohu kirjeldamine ja
õnnetuste ennetamise võimaluste leidmine.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Õpilased vaatavad klassiruumis koos pinginaabriga ringi ning püüavad leida võimalikult
palju sellised ohukohti, kus õpilastega võiks midagi juhtuda (hooletu või vale käitumise
puhul);
- Ohukohad pannakse kirja neid kirjeldades (nt tahvli ees kõrgem serv), pannes kirja ka
ohu kirjelduse (joostes või hooletul kõndimisel võib sinna taha komistada ja kukkuda)
ning võimalused, kuidas ohtu ennetada (kõnnin seal rahulikult, vaatan jalgade ette,
kinnitame serva külge erksavärvilise kleepriba vms).
- Koos vaadatakse üle kõik õpilaste poolt leitud ohukohad, ohu kirjeldused ja
ennetusvõimalused. Võimalusel märgitakse ohtlikud kohad ära erksavärvilise kleeplindi
või mummuga.
5. Kodutööna oma toa ja veel ühe toa (nt vannitoa või köögi) ohtude hindamine (sarnaselt
klassis tehtule).
- Lisaks palub õpilane anda lapsevanematel hinnang lapse poolt tehtud ohuanalüüsile ning
panna kirja need tegevused, mida nad kodus nüüd teevad selleks, et lapsel seal
turvalisem oleks.
6. Kokkuvõtte ja järelduste tegemine (10 minutit)
- Ühises arutelus korratakse üle need tegevused, mida lapsed saavad ja nüüd ka oskavad
teha selleks, et püsiksid terved ja väldiksid vigastusi. Millal on vaja täiskasvanut kõrvale,
kui tahetakse midagi teha?
Õpitulemused:
- Õpilane teab, millised vigastused võivad tekkida erinevatest esemetest ja oskab olla
nendega ettevaatlik.
- Teab, milliseid vahendeid tohib kasutada vaid täiskasvanute juuresolekul.
- Oskab õnnetuse korral käituda ja palub abi.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: sündmuse, eseme jm kirjeldamine; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; teksti sisu mõistmine; tarbeteksti kirjutamine näidise järgi; nimi- ja omadussõna;
- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; asjad ja materjalid; tahked ained ja vedelikud; ohutusnõuded. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses;
- Inimeseõpetus: abi saamise võimalused, esmaabi; kodused tööd; ohud kodus ja koduümbruses; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; ravimid; käitumisreeglid, käitumise mõju ja tagajärjed; keeldumine kahjulikust tegevusest; hea ja halb käitumine;
- Kunst: töövahendite otstarbekas ja ohutu käsitsemine; - Tööõpetus: looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk,
plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne); töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele; sagedasemate töövahendite (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jm) õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine;
- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele;
- Väärtuskasvatus: hirm ja turvalisus.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Tagasiside kogumine/hindamine:
- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste ohtude märkamise oskuse kohta klassiruumi ohtude
kaardistamisel ning suunab vajadusel neid täiendavaid ohukohti, ohtude ilmnemise ja vältimise
võimalusi leidma;
- Õpilased teevad koduse töö kaardistamaks oma kodu ohtlikud kohad ja esemed ning pakuvad
lahendusi kodu turvalisemaks muutmisel ning annavad ise (õpetaja ja vanema juhendamisel)
hinnangu, kuidas antud tegevus läks: kas see oli kerge, huvitav, mida uut ta sai teada ja mida oskab
nüüd kodus teisiti teha;
- Õpetaja küsib vanematelt tagasisidet, kuidas koduste ohtude hindamine õnnestus ja mida nad
plaanivad nüüd teisiti/ümber teha.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ülesanne 3: Elukutsed (Kaja Lepik)
Taustainfo.
Kuigi aeg, mil õpilastel on tarvis teha valikuid elukutse omandamiseks, on esimeste klasside õpilastel
veel kaugel, võiks juba varakult ja järjekindlalt tutvustada õpilastele erinevaid ameteid ja neid
isikuomadusi, mida antud elukutsete esindajatel on vaja. Ühe osana väärtuskasvatusest tuleks õpilasi
suunata märkama ja hindama nende inimeste panust, kes igapäevaselt meie ümber töötavad ja seda
väga erinevates ametites, et meile olulised teenused ja tooted oleksid meil olemas ja kättesaadavad.
Ametid, mis on suunatud meile abi osutama aga siis, kui oleme sattunud ohtlikusse ja õnnetusse
olukorda, on veel seda enam olulised õpilastel teadvustada, sest nende inimeste tegevusest sõltub
tihti kellegi elu. Õpilased peaksid mõistma, et nt valeväljakutse tegemine võib jätta kellegi, kes just
sel hetkel väga abi ootab ja vajab, sellest ilma, kuna päästjad, kiirabi või politsei sõitis välja nalja
pärast tehtud väljakutse peale. Teiselt poolt ei tohiks õpilane jätta õnnetuse või ohtliku olukorra
puhul ka abi kutsumata ning peaks olema ka teadlik, kes ja millisel juhul appi tuleb.
Õppetegevuste eesmärk: Õppetegevustega taotletakse, et õpilased teaksid ja väärtustaksid
elukutseid ja nende inimeste panust, kelle ülesandeks on teiste aitamine erinevates olukordades.
Õpilasi suunatakse hindama neid isiksuseomadusi, mis on vajalikud vastavate ametite pidamiseks
ning teadvustama enda omadusi, mida arvestada tulevikus ametit valides.
Aeg: 45 minutit
Õppetegevused:
1. Sissejuhatusena vabas vormis arutelu nendest, kes vajavad abi ja nendest, kes teisi aitavad.
- Kas Sina oled kedagi aidanud? Kuidas? Kuidas Sa ennast pärast tundsid?
- Miks võib olla inimestel vahel abi vaja?
- Kas kõikidel inimestel on võimalik kedagi aidata?
- Milliseid omadusi on vaja inimestel, kelle tööks on teisi aidata?
2. Õppejutu kuulamine
Õpetaja räägib loo ühest perekonnast, milles elas ema, isa ja kaks last – vend ja väike õde. See
pere elas väikesel Vormsi saarel, päris metsa ja suurte heinamaade serval, kuhu tuli sõita mööda
pikka ja käänulist teed pidi. Selle maja oli sinna ehitanud juba vanavanaisa ja see oli päris vana.
Aga perele oli see väga armas. Niisama vanad kui maja, olid ka maja kõrval kasvavad suured
puud. Ühel tormisel talveõhtul juhtus nii, et tugev tuul murdis katki osa suurest puust – terve
suure ja võimsa oksa, mis kukkus elektriliinide peale ja majas kadus ära elekter. Tüdruk oli aga
just mõne päeva eest haigestunud ja seda nii raskelt, et ema ja isa ei osanud ise teda enam
kuidagi aidata ja hirm tema halveneva tervise pärast kasvas täna juba iga tunniga. Vanemad
otsustasid siis helistada hädaabinumbrile ja sealt kuulsid vastuseks, et kuna nad vajavad kiiret
abi, siis saadetakse neile välja politsei lennusalk koos arstiga. Muidu on saarel käinud abis ikka
piirivalvekaater, kuid kuna tüdruk ei pruugi taluda pikka meresõitu, siis tuleb kohale kopter. Isa
oli aga päris mures, kuidas nende maja üldse üles leitakse, kuna neil ju ei ole elektrit ja muidu
maja küljes juba kaugele paistnud valgustus nüüd enam ei põlenud. Kuid häirekeskusest öeldi, et
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
nad leiavad kindlasti koha ülesse. Kopteri saabumine lähedalasuvale suurele heinamaale oli
muidugi põnev ka – seda ei olnud terve pere kunagi näinud. Kuid arst teatas peagi, peale tüdruku
ülevaatamist, et ta tuleb viia haiglasse ja keegi vanematest läheb temaga kaasa. Mõtlikult
vaatasid isa ja ema üksteisele otsa, kuid vastus oli kohe juba teada – läheb ikkagi ema ja vend
jääb vaid isaga koju. Vend oli seda kuuldes veel rohkem hirmul kui enne – ta kartis väga pimedust
ja praegu laual põlevad küünlad ei teinud tema hirmu kuidagi väiksemaks, vaid tegid isegi toa
kuidagi jubedamaks ja sinna jääb ta varsti vaid koos isaga. Toas liikus nüüd koos inimestega ka
palju pikki ja tumedaid varjusid. Isa oli ise ka päris mures. Aga mitte niipalju pimeduse pärast. Ta
helistas kohe, kui kopter oli juba ära sõitnud elektririkke telefonile ja teatas juhtunust. „Vähemalt
laadisin ma telefoni aku täis enne tormi“, leidis isa väiksegi lohutuse pimedas ja koledas
olukorras. Nüüd oli ta ikkagi saanud helistada nii elektririkke kui väikse õe pärast kuhu vaja. Kuna
osa suur murdunud puu oli veel jätkuvalt elektriliinide peal, siis tulid kohale ka päästjad, kes
vabastasid elektriliinid. Tuppa tulles ja nähes paljusid põlevaid küünlaid, mida juba mitmeid kordi
oli vahetatud, palusid nad olla isal ja pojal lahtise tulega väga ettevaatlikud, et juhuslikult küünlad
ümber ei läheks ja maja ei süttiks. „See veel tõesti puuduks“, mõtles niigi hirmul vend ja lubas
lahtisel tulel ka ise silma peal hoida.
Ema ja väike õde jõudsid aga ilusasti haiglasse ja tüdruk ei jõudnud ära imestada, kui palju
inimesi tema pärast seal toimetas! Ta ise oli arvanud, et haiglas piisab arstidest ja õdedest, kes
süsti teevad, kuid seal olid ka need, kes registreerisid haigeid, koristajad ja ka söögitädid!
Söögitädi meeldis talle kõige enam, sest teda nähes oli tüdrukul hea ja kodune tunne, nagu oleks
ta oma kodukoha väikeses ja armsas lasteaias. Ja muidugi ei tulnud söögitädile mõttesegi teha
talle süsti või anda rohtusid - see meeldis talle ka!
(Märkus: õpetaja võib kasutada antud juttu eesti keele tunnis sobilike lauseosade
tundmaõppimiseks ja üles leidmiseks või tegevuse kokkuvõtlikuks jutustamiseks, erinevate rollide
kaudu esitamiseks, erinevate isikute kirjeldamiseks).
3. Ametite loetelu ühine koostamine (10 min)
- Õpilased nimetavad neid ameteid, keda perel oli antud loos vaja, et abi võimalikult ruttu
ja hästi vajadusel nendeni jõuaks, et aidata väikest õde ja elektrita jäänud maja ja
sealseid elanikke.
- Ühine arutelu ning nendeks ametiteks sobilike omaduste leidmine (15 min)- õpetaja
kirjutab vajadusel omadussõnad lastele ette.
Näited: viisakas, täpne, kiire, osavõtlik, rahulik, heatahtlik, sõbralik, tugev, osav, korrektne, julge,
nutikas, tark, seadusekuulekas, osavõtlik jne
- Õpilased kirjutavad ametite taha nendele vajalikud omadused.
4. Õpilased kirjutavad üles ka need omadused, mida nad arvavad, et neil endil on ka olemas,
valivad endale enammeeldiva ameti ning selleks vajalike omaduste põhjal hindab, mida tal
oleks rohkem vaja arendada või õppida.
5. Kokkuvõtte ja järelduste tegemine (5 minutit)
- Kokkuvõtteks räägib õpetaja, et me kohtume iga päev paljude inimestega, kes meid
aitavad kas poes või bussis või koolis – vahest me neid ei märkagi. Kui neid ei oleks, siis
märkaks küll, et midagi on tegemata või puudu.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Mida õpilased arvavad, kui paljusid ameteid me vajame? Kas nad kõik on tähtsad?
Lisategevused:
- õppeaasta vältel erinevate elukutsete tutvustamine tundides ning kohtumistel (nt kooli vilistlaste
või lastevanematega); kutsuda lapsevanemaid rääkima (nt lahtiste uste päevad, ühisüritused, mil
võivad ka õpetajana tegutseda, teha koos õpilastega ülesandeid, tegevusi);
- päästekomando, kiirabijaama jt asutuste külastamine.
Õpitulemused:
- Õpilane mõistab erinevate elukutsete vajalikkust;
- Oskab nimetada omadusi, mis on vajalikud erinevate ametite esindajatele;
- Hindab enda omadusi ning omaduste sobilikkust ametite täitmiseks.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: hinnangud tegelastele ning nende ütlustele; sündmuse, isiku,
eseme jm kirjeldamine tugisõnade jm abil; teksti sisu mõistmine; tegelaste
iseloomustamine; omadussõna;
- Inimeseõpetus: mina; minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega; iga inimese väärtus; abi saamise võimalused; abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; pereliikmete tegevus ja rollid; vanemate ja teiste inimeste töö; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; ravimid; abi saamise võimalused; esmaabi; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine; meeskonnatöö; tööjaotus.
Tagasiside kogumine/hindamine:
- Õpetaja hindab õpilaste tekstist arusaamist läbi järgnevate õppetegevuste: loos kõlanud
ametite nimetamise ja küsimuste esitamise;
- Õpetaja saab tagasisidet õpilastes tekkinud hoiakutes (abistavate) elukutsete suhtes
kokkuvõtva arutluse käigus (kui õpilaste jutust jääb kõlama arvamus, et mõnda elukutset
pole vaja või ei osata seda hinnata, tuleks õpilasi suunavate küsimustega edasi mõtlema
panna.
Tagasi sisukorda
Ülesanne 4: Hädaabinumbril 112 helistamine (Edvi Freiberg)
Tasutainfo
Eestis tuleb 112-le helistada kiirabi, politsei ja päästjate (sh ka demineerijate) kutsumiseks.
Hädaabinumber 112 on Euroopa hädaabinumber, seega töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. Ka
Euroopas tuleb kiirabi, politsei ja päästjate appi kutsumiseks helistada hädaabinumbrile 112.
Hädaabinumbrile 112 helistamine on tasuta nii Eestis kui ka Euroopas.
Tõsises hädaolukorras on tähtis helistada 112-le kiiresti, et abi jõuaks võimalikult ruttu
sündmuskohale.
Pea meeles, et päästekorraldajal on kõigepealt vaja teada saada, mis juhtus. Ütle kohe esimeses
lauses, mida Sa näed või tunned, mis on peamine põhjus 112-le helistamiseks. Kõne esimeses
lauses öeldud infost lähtub päästekorraldaja täiendavate küsimuste esitamisel ja sellest omakorda
sõltub otsus, millist abi, kui kiiresti ja kuhu on vaja abi saata. Püüa säilitada rahu, et vastata
päästekorraldaja küsimustele võimalikult täpselt ja lühidalt.
Kui laps leiab, et antud olukorras on vaja kutsuda abi, siis tuleb tal kindlasti helistada kohe numbril
112 ja järgida päästekorraldaja nõuandeid.
112-le helistamise harjutamine
Iga õnnetus, mis aset leiab, on alati millegi poolest erinev. Seepärast erinevad ka need küsimused,
mida Häirekeskuse töötaja helistajale esitab. Õpetajad, käsitledes Häirekeskusele kõne tegemist, ei
peaks lapsi harjutama etteantud küsimustega, kuna liiga kindlalt päheõpitud küsimuste korral
vastamine võib lapsed segadusse ajada, kui Häirekeskusest tulevad oodatavate küsimuste asemel
hoopis teised. Samuti võivad lapsed edastada informatsiooni valesti, kui on õppinud selgeks ühe ja
kindla mustri. Hädaabikõne tegemiseks tuleb lastele õpetada numbrit 112, selle valimist ning et
esimese asjana tuleb öelda, mis juhtus (ka viisakusreeglid jäävad siinkohal tagaplaanile ja esimene
sõna ei ole „tere“); edasi tuleb lapsel hoolikalt kuulata, mida tema käest küsitakse ning vastata nii
täpselt, kui ta oskab ja saab. Ja kui ta ei tea, ei näe, ei saa aru, tulebki lapsel selliselt Häirekeskuse
töötajale vastata. Kindlasti ei tohiks laps hakata arvama midagi, mida ta ei tea või ei näe, ega samuti
pakkuma suvalisi vastuseid vaid selleks, et vastata kuidagi küsimusele. Õpetaja võiks lastega
harjutada küsimusi – vastuseid (ka antud õppetegevustes tooduid) vaid selleks, et lapsed õpiksid
kirjeldama seda, mida näevad ning ausalt vastama. Sellisel viisil saadav informatsioon on
Häirekeskuse töötajale parim abi, mille alusel saab tema hinnata olukorda, sh ka lapse turvalisust
õnnetuse läheduses viibides!
Loe lähemalt: https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-eestis/kuidas-teha-
hadaabikonet.html
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4.1. Hädaabinumbrile 112 helistamine hoone tulekahju korral
Taustainfo
Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või
keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud.
Loe lähemalt, mida teha, kui avastad tulekahju:
https://www.rescue.ee/et/kodanikule/tuleohutus/tulekahju-avastamine.html
Õppetegevuste eesmärk
Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi õppima helistama hädaabinumbrile 112 ning edastama
kiiresti infot. Õpilasi suunatakse mõistma, milline info on oluline öelda just hädaabikõne alguses.
Aeg: 45 minutit
Õppekeskkond: arvutikasutamise võimalusega õpikeskkond
Õppetegevused
1. Sissejuhatus – eelteadmiste kaardistamine.
Mõttekaart, millise õnnetusjuhtumi korral helistan telefonil 112?
2. Arutelu – mis on tulekahju, miks see on ohtlik ja kuidas käituda tulekahju korral?
- Kuidas saada aru, et tegemist on tulekahjuga ja milles seisneb selle ohtlikkus (tuli võib
hetkega kiiresti levida ja ka plahvatusi tekitada ning sulgeda vajalikud väljapääsuteed)?
- Kuidas käitub laps, kui avastab ennast põlevast majast (läheb kohe hoonest välja ja
võimalusel helistab 112) või kui näeb kuskil tulekahju (helistab 112, hoiab ohutusse
kaugusesse ja annab võimalikult palju infot Häirekeskusele)?
3. Etteantud pildi järgi hädaabikõne tegemine numbrile 112 rollimänguna
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Üks õpilane on hädaabinumbrile 112 helistaja ja häirekeskuse päästekorraldajat mängib
õpetaja.
- Mängitakse läbi hädaabikõne, kusjuures kõnes tuleb õpilasel olenevalt olukorrast vastata
järgmistele küsimustele:
o Mis on juhtunud ehk mis põleb – kas maja, auto, garaaž jne?
o Kas näed leeki või suitsu? Kust on näha leeki?
o Kas inimesed on majast väljas? Kas majas võib olla inimesi? Mitu inimest?
o Kas inimesed on viga saanud? Mitu inimest on viga saanud?
o Kas põleb elumaja või tööstushoone?
o Ütle maja aadress! (õpilastel on võimalus aadress välja mõelda, kuid aadress peab olema
selline, mis võiks reaalselt eksisteerida)
o Mitu korrust on majal?
o Kas maja on puidust või kivist?
o Kui kaugel on lähedal olevad majad?
(Märkus: siinkohal ei tohi olla eesmärgiks küsimuste ja vastuste päheõppimine, vaid olukorra
kirjeldamise harjutamine! Vt taustainfot)
Pildid erinevatest põlengutest, et õpetaja saaks neid valida nii õpilaste kui keskkonna järgi, millega
antud klassi õpilastel on rohkem kokkupuudet ja oskust samastuda.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4. Arutelu esitatud küsimuste põhjal: miks sellised ja sellises järjekorras küsimused Häirekeskuse töötaja
poolt esitatakse (saata välja võimalikult kiirelt abi, mis juba arvestab olukorda); kas võib öelda midagi
muud, kui tegelikult näed (nt ei näe seda, mida Häirekeskuse töötaja küsib, kuid tahad ikkagi midagi
vastata – siis tuleb öelda, et ei näe, kuid ei tohi midagi ise välja mõelda, muidu võib see hoopiski
takistada Häirekeskuse tööd)?
Õpitulemused
- Õpilased oskavad öelda tulekahju korral infot ja teavad, miks tuleb vastata ausalt
päästekorraldaja poolt esitatud küsimustele;
- Õpilased oskavad hädaabikõne alguses öelda kõige olulisema info ja teavad, miks
informatsiooni järjestamine on oluline.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel; suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sündmuse, isiku, eseme jm kirjeldamine tugisõnade ja küsimuste abil; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Inimeseõpetus: abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Kokkuvõtva arutelu käigus saab õpetaja tagasisidet, kuidas õpilased said aru tulekahju korral
hädaabinumbrile helistamise üldpõhimõtete kohta – kui jäävad kõlama valed seisukohad või
ei olda teemast aru saanud, tuleks olulised aspektid uuesti üle korrata.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4.2. Hädaabinumbril 112 helistamine hooletusse jäetud lõkke või kulupõlengu korral (Edvi Freiberg)
Taustainfo
Peale lume sulamist, kui algavad kevadised prahi põletamised tekib väga palju kulupõlenguid, mille
tulemusena hävib metsa ja rohus olevaid elusolendeid, aga on hävinud ja elumaju. Häirekeskusele ja
päästjatele tähendab see aeg väga suurt töökoormust. Seetõttu on vaja juba koolis õpetada lõkete
tegemisel ohutust järgima ning rääkida tuleks ka kulupõlengute tagajärgedest.
Kulupõlengud teevad kahju nii keskkonnale kui ka elusloodusele ning hävitavad vara (ka inimesed
võivad hukkuda või saavad raskelt vigastada). Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.
Kulupõlengute algusaeg sõltub ilmadest ja lume sulamisest, kuna maapinna kuivades muutub
kuluhein tuleohtlikuks. Maastikupõlengud tekkivad eelkõige inimeste hooletuse pärast – selle
põhjuseks võib olla sügisel niitmata jäänud hein, ohutusnõuetele mittevastav lõkke tegemine või
maha visatud hõõguv tikk või suitsukoni. Kõik lõkked peavad kasutamise ajal olema pideva
järelevalve all ning käepärast tuleb varuda esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või tulekustuti.
Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohas. Lastele tuleks selgitada, millist
kahju võib kaasa tuua nalja pärast tiku viskamine kuiva kuluheina sisse. Lapsed ise ei oska oma teo
tagajärgi hinnata ning oluline on, et õppetunni raames räägitakse sellise tegevuse ohtlikkusest.
Ohutuse tagamiseks tuleb lõkke tegemisel meeles pidada järgmist:
Tuld on lubatud teha ainult sellise tuule suuna korral, et suits ja muud heitmed ei häiriks
piirkonna elanikke.
Enne lõkke tegemist on vajalik varuda käepärast esmased kustutusvahendid, nagu anum
veega või tulekustuti.
Lõket võib teha selleks ettevalmistatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust
puhastatud mittesüttival pinnasel.
Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt kaheksa meetri kaugusel mistahes hoonest või
põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt kümne meetri kaugusel
metsast.
Kui lõkkekoha läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või
turbapinnas, millele võivad tule tegemisel sädemed langeda, siis ei tohi teha tuld kui tuule
kiirus on üle 5,4 meetri sekundis. Infot tuule kiiruse kohta saab Eesti Meteoroloogia ja
Hüdroloogia Instituudi kodulehelt.
Pärast küttekolde välise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega
ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.
Lubatud on põletada ainult oksi. Jäätmete, kulu ja puulehtede põletamine on keelatud.
http://tarbija24.postimees.ee/1223074/millistel-tingimustel-voib-koduaias-loket-teha
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õppetegevuste eesmärk:
Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi õppima helistama tõsises hädaolukorras hädaabinumbrile
112 ning edastama kiiresti infot. Õpilasi suunatakse mõistma, milline info on oluline öelda just
hädaabikõne alguses.
Aeg: 45 minutit
Õppekeskkond: arvutikasutamise võimalusega õpikeskkond (kas on arvutit vaja kasutada? Pigem
tavaline klassiruum)
Õppetegevused:
1. Etteantud pildi järgi hinda, miks peaks sellise lõkke avastamisel helistama 112?
Vastata tuleks järgmistele küsimustele:
- Kas lõket valvab keegi?
- Kas on tugev tuul? Mille järgi Sa hindad, et on tugev tuul?
- Kas lõkke võib süüdata mereranna? Milline peab olema lõkkeplatsi ümbrus (esemed,
pilliroog)?
- Kes keegi (väikeloomad või linnud) võib hukkuda, kui kulu läheb põlema?
- Keda võib kulupõleng veel ohustada?
(Märkus: Täiendava info saamiseks kulupõlengute kohta vt taustainfot)
2. Etteantud pildi järgi hädaabikõne tegemine numbrile 112.
Kõnes tuleb õpilasel olenevalt olukorrast öelda:
- Mis on juhtunud ehk mis põleb, kas maja, auto, garaaž, mets, rohi jne?
- Kas näed leeki või suitsu? Kust on näha leeki?
- Kas inimesed on viga saanud? Mitu inimest on viga saanud?
- Kui suur on lõke?
- Ütle lõkke asukoht? (õpilastel on võimalus aadress välja mõelda, kuid aadress peab olema
selline, mis võiks reaalselt eksisteerida)
- Kas teisi maju on lähedal? (Kui kaugel on lähedal olevad majad? Kuidas saaks hinnata?)
3. Vahemaade mõõtmise harjutamine silma järgi ja käepäraste vahenditega
- Õpetaja võiks mõelda välja objekte, mille pikkust hinnatakse ja mõõdetakse käepäraste
vahenditega (nt koridori pikkus sammudes, kui sammu pikkuse saab välja mõõta) – kõik õpilased
mõõdavad ära enda tavapärase sammu pikkuse (kaasõpilase abiga) ja panevad selle omale kirja;
- õpilastele teadaolevaid objekte hinnata nt staadioni ring on 400m ja paluda arvata mõni
koolimajast sama kaugel asuv objekt silma järgi ning võrrelda õpilaste arvamusi.
3. Arutelu esitatud küsimuste põhjal: miks sellised ja sellises järjekorras küsimused Häirekeskuse
töötaja poolt esitatakse (saata välja võimalikult kiirelt abi, mis juba arvestab olukorda); kas võib öelda
midagi muud, kui tegelikult näed (nt ei näe seda, mida Häirekeskuse töötaja küsib, kuid tahad ikkagi
midagi vastata – siis tuleb öelda, et ei näe, kuid ei tohi midagi ise välja mõelda, muidu võib see
hoopiski takistada Häirekeskuse tööd)?
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õpitulemused
- Õpilased oskavad öelda tulekahju korral infot ja teavad, miks tuleb vastata ausalt
päästekorraldaja poolt esitatud küsimustele;
- Õpilased oskavad kõne alguses öelda kõige olulisema info ja teavad, miks informatsiooni
järjestamine on oluline.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel; suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sündmuse, isiku, eseme jm kirjeldamine tugisõnade ja küsimuste abil; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Inimeseõpetus: abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine;
- Matemaatika: pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed;
- Loodusõpetus: pikkuse mõõtmine ja võrdlemine.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab piltidel nähtu põhjal kirjelduste põhjal tagasisidet õpilaste võimalike ohtude
märkamise ja kirjeldamise oskuse kohta. Õpetaja saab suunata õpilasi öeldut selgemini ja
täpsemalt sõnastama, samas hoiduma vastustest, milles õpilased kindlad ei ole (seda tulekski
öelda, et ei tea või ei saa aru või ei näe);
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Kokkuvõtva arutelu käigus saab õpetaja tagasisidet, kuidas õpilased said aru tulekahju korral
hädaabinumbrile helistamise üldpõhimõtete kohta – kui jäävad kõlama valed seisukohad või
ei olda teemast aru saanud, tuleks olulised aspektid uuesti üle korrata.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4.3. Hädaabinumbril 112 helistamine raskete tagajärgedega jalgrattalt kukkumise korral (Edvi Freiberg)
Taustainfo
Trauma on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus ehk kehavigastus.
Levinumad traumad on luumurrud, põrutused, venitused, väänded, torked ja sisselõiked. Tihti
võidakse vigastuste ulatust panna tähele alles hiljem ja pöördutakse ka kiirabisse hiljem.
Rattaga sõites kukkumise vältimiseks ei tohi rattur kunagi kaotada tähelepanu, keskendumust
konkreetsele tegevusele; rattur peab oskama hästi vallata/tunnetada oma ratast – oskama aeglaselt
sõita, hoidma tasakaalu ja oskama manööverdada Tähelepanu ei tähenda kindlasti pika pilguga
objektide vahtimist, vaid eelkõige tähendab see ümbritseva liikluskeskkonna nägemist tervikuna.
Samuti on vaja tunda ja osata vältida võimalikke ohte teel ning teeläheduses.
Kukkumise peamisteks põhjusteks on:
- valesti valitud sõidukiirus,
- üllatused teekattel,
- ootamatud olukorrad, kus üllatavad kas teised liiklejad või rattur ise
- ratturi tähelepanu hajumine,
- ebapiisavad oskused,
- ohtlikud sõidumaneerid (käed lahti sõitmine, trikitamine jne),
- tehnilised rikked,
- kokkupõrge auto, teise jalgratturi või jalakäijaga (nt teeületusel),
- kõrvalised tegevused (vähendavad meelte kaudu saadavat infot),
- soov sõita sõbraga kõrvuti,
- liiklusreeglite eiramine (nt oma kohustuste mitteteadmine või mitte järgimine, eelisõigusega
mittearvestamine),
- teiste liiklejatega mittearvestamine.
Antud vanusegrupis on rattasõidu puhul oluline teada, kus õpilane sõita tohib või kuidas nt
jalakäijatega või hoovist väljasõitvate autodega arvestama peab. Sõiduteel sõitmise õigus tuleb
õpilasel alles 10- aastaselt, kui on läbitud vastav koolitus ja saadud juhtimisõigus, sinnani tohib
õpilane sõita kõnniteel või kergliiklusteel. Ka rattur peab olema samamoodi tähelepanelik ja teiste
liiklejatega arvestav nagu seda peab olema jalakäija või mootorrattur või autojuht.
Tõsises hädaolukorras, kus õnnetusse on sattunud õpilane ise või ta näeb pealt mõnda sellist
olukorda, on tähtis helistada 112-le kiiresti, et abi jõuaks võimalikult ruttu sündmuskohale.
Pea meeles, et päästekorraldajal on kõigepealt vaja teada saada, mis juhtus, millist abi, kui kiiresti ja
kuhu on vaja saata. Püüa säilitada rahu, et vastata päästekorraldaja küsimustele võimalikult täpselt
ja lühidalt.
Loe lähemalt: https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-eestis/kuidas-teha-
hadaabikonet.html
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õppetegevuste eesmärk
Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi õppima tõsises hädaolukorras helistama hädaabinumbrile
112 ning edastama kiiresti infot. Õpilasi suunatakse mõistma, milline info on oluline öelda just
hädaabikõne alguses.
Aeg: 45 minutit
Õppekeskkond: klassiruum ja kooliõu või lähedalasuv park
Õppetegevused:
1. Kas õpetaja loeb ette või õpilased loevad läbi olukorra kirjelduse (vt Lisa 1).
2. Grupitööna situatsiooni läbimängimine.
- Klass jaguneb 4-liikmelisteks gruppideks. Grupis kaks õpilast mängivad Märti ja Maretit ning
kaks õpilast simuleerivad jalgrattalt kukkunuid.
3. Õuesõppe tunni raames 112-le helistamise harjutamine.
- Klassiga minnakse kas kergliiklusteele, metsarajale või parki.
- Jagunetakse gruppideks (võivad olla samad grupid, mis eelmises tegevuses). Iga grupi
ülesandeks on mängida kirjeldatud juhtumi korral hädaabinumbrile 112 helistamist.
112-le helistamisel tuleb ühtedel õpilasel küsida ja teistel vastata:
- Mis juhtus?
- Mitu inimest on viga saanud? Millised on vigastused? Kas lapsed saavad jalale astuda?
- Kas on näha verd? Kas jalg on ebaloomuliku kujuga?
- Kus õnnetus juhtus? (siin tuleb õpilastel selgitada, kuidas kiirabi sõidab täpselt sinna kohta,
kus õpilased antud hetkel viibivad)
- Enda (ja vanema) telefoninumbri ütlemine.
(Märkus: siinkohal ei tohi olla eesmärgiks küsimuste ja vastuste päheõppimine, vaid olukorra
kirjeldamise harjutamine! Vt taustainfot)
4. Arutelu esitatud küsimuste põhjal: miks sellised ja sellises järjekorras küsimused
Häirekeskuse töötaja poolt esitatakse (saata välja võimalikult kiirelt abi, mis juba arvestab
olukorda); kas võib öelda midagi muud, kui tegelikult näed (nt ei näe seda, mida
Häirekeskuse töötaja küsib, kuid tahad ikkagi midagi vastata – siis tuleb öelda, et ei näe, kuid
ei tohi midagi ise välja mõelda, muidu võib see hoopiski takistada Häirekeskuse tööd)?
Õpitulemused
- Õpilased oskavad (ausalt) vastata 112-kõnes esitatud küsimustele;
- Õpilased oskavad kõne alguses öelda kõige olulisema info ja teavad, miks informatsiooni
järjestamine on oluline;
- Õpilased teavad põhjuseid, miks võib jalgrattalt kukkuda.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: teksti sisu mõistmine; sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel; suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sündmuse, isiku, eseme jm kirjeldamine tugisõnade ja küsimuste abil; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Inimeseõpetus: abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine; liiklusreeglid; oskus panna end teise inimese olukorda;
- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; ohutu liiklemine
sportimispaikadesse ja kooliteel.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab loetu ja selle põhjal tehtud rollimängu kaudu tagasisidet õpilaste võimalike
ohtude märkamise ja kirjeldamise oskuse kohta. Õpetaja saab suunata õpilasi öeldut
selgemini ja täpsemalt sõnastama, samas hoiduma vastustest, milles õpilased kindlad ei ole
(seda tulekski öelda, et ei tea või ei saa aru või ei näe);
- Kokkuvõtva arutelu käigus saab õpetaja tagasisidet, kuidas õpilased said aru raske kukkumise
korral hädaabinumbrile helistamise üldpõhimõtete kohta – kui jäävad kõlama valed
seisukohad või ei olda teemast aru saanud, tuleks olulised aspektid uuesti üle korrata.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 1
Simulatsioonharjutuse kirjeldus:
Märt, Maret läksid kergliiklusteele/metsasihile jalgrattaga sõitma. Nad olid sõitnud paar kilomeetrit,
kui märkasid teel istuvat nii umbes 8-9 aastast kahte last. Lähemale jõudes nägid nad ka kahte
jalgratast teepervel lebavat.
Nad jäid seisma ja küsisid, miks nad siin istuvad.
Lapsed ütlesid, et ajasid sõidu ajal juttu ja sõiduhoog läks nii suureks, et üks neist kaotas tasakaalu ja
kukkus kaaslase jalgrattale otsa. Seepeale mõlemad kukkusid ning nüüd on mõlemal põlved nii
valusad, et ei saa jalale õieti astuda. Jalgrattaga sõitmisest rääkimata. Kukkudes oli mobiiltelefon
taskust maha kukkunud ja katki läinud. Kuna neil oli kaasas vaid üks mobiil, siis ei saa nüüd nad ka abi
kutsuda.
Märt ja Maret helistasid hädaabinumbrile 112, kutsusid abi ning ootasid, kuni abi kohale jõudis. Nad
aitasid ka õnnetusse sattunud laste rattad ära viia.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4.4. Hädaabinumbril 112 helistamine just praegu toimuva varguse korral (Edvi Freiberg)
Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: varavastaste kahjude ennetus, abi kutsumine ja
andmine.
Taustainfo
Vargus on võõra vara omastamine omaniku teadmata. Kuriteo ohvriks langedes tuleb sellest
võimalikult kiiresti teatada politseile ja käituda vastavalt sealt saadud juhistele.
Loe lähemalt: https://www.politsei.ee/et/nouanded/kannatanule/
Kuriteo ohvriks sattumise ohtu saab iga inimene ise vähendada ja suurendada enda, oma vara, auto
ja kodu turvalisust. Loe lähemalt:
https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/isiklik-vara/
Õppetegevuste eesmärk
Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi õppima helistama hädaabinumbrile 112 ning edastama
kiiresti infot. Õpilasi suunatakse mõistma, milline info on oluline öelda just hädaabikõne alguses.
Aeg: 45 minutit
Õppekeskkond: klassiruum, kooliõu või lähedal asuv park
Õppetegevused:
1. Sissejuhatus: arutelu
- Kuhu tuleks helistada varguse korral?
- Kuidas oma isiklikke asju varguse eest kaitsta?
- Mida tuleks teha, et oma asju paremini teistest analoogsetest eristada? (märgistamine)
- Kuidas Sa saad aidata, kui näed, et väikesel lapsel varastatakse just praegu mobiiltelefon
(minna juurde ja küsida infot ning helistada 112)?
- Kui näed, et varastatakse, siis mida tuleks kohe tähele panna? (varaste isikukirjeldused,
autode numbrid, kohu suunas põgenetakse)
2. Kas õpetaja loeb ette või õpilased loevad läbi olukorra kirjelduse.
Simulatsioonharjutuse kirjeldus:
Maire ja Juta läksid peale kooli jalutama. Nad otsustasid sõita paar peatust bussiga lähedalasuvasse
parki, et minna kiikuma. Nad nägid, kuidas kaks poissi jälitasid ühte tüdrukut, kes parajasti rääkis
telefoniga. Kui tüdruk rääkimise lõpetas jooksis üks poiss tüdrukust mööda ja tahtis temalt mobiili
käest ära tõmmata. See ei õnnestunud. Nüüd jooksis juurde teine poiss, kahepeale väänasid tüdruku
kätt ja said temalt kätte mobiili.
Maire haaras kohe, kui esimene poiss tüdrukut ründas, oma mobiili ja helistas 112. Nad vaatasid
kuhu poisid jooksid ja läksid tüdruku juurde. Nad lohutasid teda ja helistasid ka tüdruku emale.
3. Grupitööna situatsiooni läbimängimine.
- Klass jaguneb 4-liikmelisteks gruppideks. Grupis kaks õpilast mängivad Mairet ja Jutat, kaks
õpilast simuleerivad vargaid ja üks tüdruk kannatanut.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4. Õuesõppe tunni raames 112-le helistamise harjutamine.
- Klassiga minnakse kas parki või kooliõuele.
- Jagunetakse gruppideks. Iga grupi ülesandeks on mängida kirjeldatud juhtumi korral
hädaabinumbrile 112 helistamist.
- 112-le helistamisel tuleb õpilastel vastata olenevalt olukorrast:
o Mis juhtus? Mida varastatakse? Missugune ese välja nägi, kas on eritunnuseid?
o Mitu inimest varastavad? Kas on vigastatuid? Kas on näha verd?
o Kus õnnetus juhtus? (siin tuleb õpilastel selgitada, kuidas politsei sõidab täpselt sinna
kohta, kus õpilased antud hetkel viibivad)
o Mis on varastel seljas, kuidas nad välja näevad (kui pikad juuksed, mis värvi juuksed,
varaste pikkused, silmade värv)
o Kuhu poole nad jooksid, kas sõitsid autoga/rattaga/bussiga?
o Kannatanu, temaema/isa ja helistaja telefoninumber (kui kannatanu ei suuda ise
rääkida?)
5. Arutelu esitatud küsimuste põhjal: miks sellised ja sellises järjekorras küsimused
Häirekeskuse töötaja poolt esitatakse (saata välja võimalikult kiirelt abi, mis juba arvestab
olukorda); kas võib öelda midagi muud, kui tegelikult näed (nt ei näe seda, mida
Häirekeskuse töötaja küsib, kuid tahad ikkagi midagi vastata – siis tuleb öelda, et ei näe, kuid
ei tohi midagi ise välja mõelda, muidu võib see hoopiski takistada Häirekeskuse tööd)?
Õpitulemused
- Õpilased oskavad vastata 112-kõnes esitatud küsimustele
- Õpilased oskavad kõne alguses öelda kõige olulisema info
- Õpilased oskavad oma vara kaitsta
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: teksti sisu mõistmine; sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel; suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sündmuse, isiku, eseme jm kirjeldamine tugisõnade ja küsimuste abil; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Inimeseõpetus: abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine; oskus panna end teise inimese olukorda; minu oma, tema oma, meie oma; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed;
- Väärtuskasvatus: reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus; hirm ja turvalisus; tõde ja vale; südametunnistus; kohusetunne.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab loetu ja selle põhjal tehtud rollimängu kaudu tagasisidet õpilaste võimalike
ohtude märkamise ja kirjeldamise oskuse kohta. Õpetaja saab suunata õpilasi öeldut
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
selgemini ja täpsemalt sõnastama, samas hoiduma vastustest, milles õpilased kindlad ei ole
(seda tulekski öelda, et ei tea või ei saa aru või ei näe);
- Kokkuvõtva arutelu käigus saab õpetaja tagasisidet, kuidas õpilased said aru lapselt telefoni
võtmise korral hädaabinumbrile helistamise üldpõhimõtete kohta – kui jäävad kõlama valed
seisukohad või ei olda teemast aru saanud, tuleks olulised aspektid uuesti üle korrata.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ülesanne 5: QR koodide kasutamine ohutusteemade käsitlemiseks
(Krista Saadoja)
Taustainfo
Uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppeprotsesside kavandamisel võimaldab
mitmekesistada tavaõpet ning samas lasta hiilata nendel õpilastel, kes muidu õppetöös
tagasihoidlikumaid tulemusi saavad, kuid tunnevad suurt huvi ja on hästi kursis IT-valdkonnaga. Üheks
võimaluseks on kasutada QR koode, et edastada ning lasta salvestada harivat ohutuse teemalist
informatsiooni – sel viisil muutub informatsiooni lugemine ja edastamine õpilaste jaoks palju
huvitavamaks.
QR koode saab hõlpsalt ise luua mistahes teemadel. Vabavarana saab QR koodide loomiseks
kasutada näiteks http://www.qr-code-generator.com/.
QR koodide lugemiseks tuleb oma nutiseadmesse alla laadida antud nutiseadmele sobiv rakendus.
QR koode võib õppetegevustes kasutada klassisiseselt, koolimajas ning ka maastikumängu osana.
Lingid, kus on ohutuse teemade kohta põnevat vaatamist ning kust saada ideid ohutusalaste koodide
koostamiseks:
- Tulest Targem multikas (on küll eelkoolile, kuid I-II klassis veel täitsa
sobiv) https://www.rescue.ee/et/paasteamet/ennetust66/eelkooliealised-lapsed.html
- Kodu tuleohutuks http://kodutuleohutuks.ee/
- Veeohutus: http://veeohutus.ee
- Plahvatavad nutiseadmed https://www.youtube.com/watch?v=KO85-lqN_AQ
- Küttekolded https://www.youtube.com/watch?v=NjDMXzA6S0c
- Info ka vene keeles https://www.youtube.com/user/EstonianRescueBoard
Õppetegevuste eesmärk
Õpilased kinnistavad innovaatiliste lahenduste abil ohutusalaseid teadmisi ning osalevad ohutuma
kooliümbruse loomises ja ohtude teavitamises.
Õppekeskkond: Klassiruum, koolimaja, selle vahetu ümbrus või maastik (kui kasutatakse koos
orienteerumisega).
Õppetegevuseks vajalikud vahendid/tingimused: nutiseadmete olemasolu, millesse saab laadida
QR-koodide lugemiseks vastavat rakendust.
Õppetegevused:
1. Töölehe täitmine (vt Lisa 1).
Märkus: antud õppetegevust võib läbi viia kas klassiruumis või koolimajas, selle vahetus
ümbruses või maastikul osana orienteerumisest, mis võimaldab tuua õppetegevusse
suuremat füüsilist aktiivsust.
- Õpilased täiendavad antud lünkteksti QR koode lugedes (välitingimustes võib need paigutada
erinevatesse kohtadesse);
- Töölehtede kontrollimisel vaadatakse, kas kõik said sarnased tulemused;
- Iga lause kontrollimise järel arutletakse põgusalt, miks see niimoodi on, nagu lauses on
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
öeldud.
2. Õppekäik: Kooli ümbruse ohtlike kohtade kaardistamine.
- Õpilased jagunevad rühmadesse ja joonistavad koolimaja ümbruse plaani, märkides sellele
kõik ohtlikud kohad, mida näevad (oht võib olla väga erinev – kas liiklusest või mõnest
konkreetsest objektist tulenev);
- Rühmad sõnastavad igas konkreetses ohukohas ohu olemuse (nt siin võib heki varjust auto
tulla või siin tekivad katusel jääpurikad ja peab ettevaatlik olema jms) ja koostavad vastava QR
koodi (nt http://www.qr-code-generator.com/; https://www.qrstuff.com; https://qr-creator.com
abil)
- Igasse ohukohta kinnitatakse vastav QR kood (sajusel aastaajal nt kilekaantesse) ja palutakse
paralleelklassi õpilastel see teekond läbi käia, pannes igas ohukohas kirja, mida antud QR
kood näitas.
3. QR koodide koostamine erinevate ohutuse teemadel.
- Samades rühmades koostatakse QR koode erinevatel ohutuse teemadel, ideede saamiseks
vaadatakse:
o Tulest Targem multikas (on küll eelkoolile, kuid I-II klassis veel täitsa
sobiv) https://www.rescue.ee/et/paasteamet/ennetust66/eelkooliealised-
lapsed.html
o Kodu tuleohutuks http://kodutuleohutuks.ee/
o Veeohutus: http://veeohutus.ee
o Plahvatavad nutiseadmed https://www.youtube.com/watch?v=KO85-lqN_AQ
o Küttekolded https://www.youtube.com/watch?v=NjDMXzA6S0c
- Õpetaja abiga koostavad rühmad kas koolisisese või -välise orienteerumismängu, mille
kontrollkohtades on küsimused ning QR koodid vastustega (koode koostanud õpilased aitavad
teistel koode lugeda; koodid trükitakse eelnevalt välja ja kinnitatakse kontrollkohtadesse).
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: teabeteksti (tööjuhend jne) lugemine; üksikute tingmärkide (QR-
koodid, liiklusmärgid jne), kaartide lugemine; teksti sisu mõistmine; arutlemine paaris ja
rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade
otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Loodusõpetus: õppekäik kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks<, ohutusnõuded;
kooliümbruse plaan. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: pildi ja plaani kõrvutamine; plaani
järgi liikumine kooli ümbruses, mõõtkavata plaani täiendamine;
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; käitumisreeglid; käitumise mõju ja
tagajärjed; liiklusreeglid; hea ja halb käitumine; teave ja teabeallikad ning nende kasutamine;
- Kehaline kasvatus: ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel; ohutu
liikumise/liiklemise juhised õpilasele; liikumismängud väljas/maastikul.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Töölehe täitmisele saavad õpilased tagasisidet ühiselt klassis lünktekste kontrollides;
- Kooli ümbruse ohtlike kohtade kaardistamisel saavad õpilased tagasisidet paralleelklasside
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
õpilastelt, kes nende poolt koostatud kaardi alusel kooliümbruses käivad ja QR-koode loevad
(kui lihtne oli kaardilt kohti ja ohukohas QR-koodi leida, mida uut õpiti mängides jne.);
- Õpilased saavad tagasisidet orienteerumismängu jooksul vastatud/leitud küsimustele juba
mängu ajal ja selle lõppedes.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 1
Tööleht QR koodide lugemiseks
1. Lünkteksti täiendamine.
Täida lüngad QR koode kasutades:
1. Autos ja bussis ............................... ...............................................
2. ...........................................kehtivad ...................................................... ja ohutuse
tagamiseks ............................................................................
3. Liikluses ole ....................................................................................
4. Jalgrattaga ……... ületades peatu enne …….. või …….., tule rattalt maha ja mine läbi selleks …….. .
5. Tulekahju vältimiseks ……….. tubadesse ………….
6. Suitsuandurit tuleb kontrollida iga ……., kord ……….. kontrolli või vaheta …………
7. Proovi oma kodust (toast)/klassiruumist ………. pääseda …………….
8. Võõras kohas jälgi ………………..märgistust, selle järgi …………. saad majast tulekahju korral …………..
väljuda.
9. Tule kustutamiseks sobib ka ……… või ……….
1. Autos ja bussis kinnita turvavöö.
www.liikluskasvatus.ee
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
2.Liiklusreeglid kehtivad kõikidele liiklejatele ja ohutuse tagamiseks tuleb neid järgida.
3. Liikluses ole tähelepanelik.
http://www.liikluskasvatus.ee/lapsed-kuni-10a/testid/
Testid: jalgratturi reeglid, liiklusmärgid
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4. Jalgrattaga raudteed ületades peatu enne raudteeülekäigu- või ülesõidukohta, tule rattalt maha ja
mine läbi selleks ettenähtud tõkete.
5. Tulekahju vältimiseks paigalda tubadesse suitsuandurid.
6. Suitsuandurit tuleb kontrollida iga kuu, kord aastas kontrolli või vaheta patareid.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
7. Proovi oma kodust (toast)/klassiruumist välja pääseda kinnisilmi.
8. Võõras kohas jälgi evakuatsioonimärgistust, selle järgi liikudes saad majast tulekahju korral
ohutult väljuda.
9. Tule kustutamiseks sobib ka liiv või muld.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õpiülesanded alateemade kaupa
1. Liiklusohutus
Ülesanne 1: Raudteeohutus (Triinu Uiboleht)
Taustainfo
I kooliastmes on oluline õpilasele selgitada raudteeliikluse eripärasid, et ette valmistada laps
iseseisvaks liiklemiseks. On tähtis, et õpilane oskaks oma tasemele vastavalt ohtudega arvestada ning
õigetele asjadele liikluses tähelepanu pöörata.
Raudteeohutuse kohta saab täpsemalt informatsiooni https://www.ole.ee/ ning
https://www.tja.ee/meelespea-raudteel-liiklejale/
Raudteeohutuse teemalised värvipildid on saadavad https://www.ole.ee/varvimaailm/
Õppetegevuste eesmärk. Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi üle kordama ning kasutama
raudteeliiklusega seotud reegleid, et õpilase iseseisev liiklemine oleks võimalikult ohutu. Läbi
mängulise ülesande korratakse üle raudteeliiklusega seotud reeglid ja näpunäited.
Aeg: 15 minutit iseseisev töö + 40 minutit arutelu ja mäng
Õppekeskkond: klassiruum; kooliaula või mõni suurem ruum mängu jaoks
Õppetegevused
1. Piltmõistatuse lahendamine raudtee ületamise kohta.
- Õpilane lahendab esmalt iseseisvalt piltidega salakirja ning kirjutab puuduvad sõnad
ülesande alla vastava lause reale (vt Lisa 1).
- Seejärel viiakse õpetaja eestvedamisel läbi arutelu, kus esmalt leitakse ühiselt õiged vastused
ning arutatakse, miks on need näpunäited raudtee ületamisel vajalikud.
- Lisaülesandena võib õpetaja koos lastega koostada teisi õpetajaraamatus käsitletud
ohutusega seotud teemadega piltmõistatusi.
2. Mäng „Ohtlik või ohutu“.
- Tegevuseks valida mõni ruum või koht, kus lastel on piisavalt ruumi liikuda.
- Õpetaja esitab raudteeliiklusega seotud väiteid (vt Lisa 2) ning küsib lõppu, „Kas ohtlik või
ohutu?“. Õpilased peavad iseseisvalt tegema otsuse ja valima vastava poole, kuhu liikuda.
Varasemalt lepitakse näiteks kokku, et õpilased, kes arvavad, et tegevus/olukord on ohtlik,
liiguvad paremale ning õpilased, kes arvavad, et tegevus/olukord on ohutu, liiguvad vasakule.
Kui ühele väitele on mitu arvamust ehk lapsed on liikunud nii ohutu kui ka ohtliku poolele,
siis palub õpetaja mõlemast rühmast mõnel õpilasel oma valikut põhjendada. Peale
põhjenduste ärakuulamist on õpilastel võimalus vahetada oma kohta, seega saavad õpilased
mängu lõpuni mängida ka siis kui nad on esialgu vale variandi valinud. Tegevuse eesmärgiks
on see, et õpilased saaksid aru, miks tegevus on ohtlik või ohutu.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
3. Mõõtühikute võrdlused. Lisas 3 on toodud erinevaid võrdlusi, mis on seotud maantee- ja
rongiliiklusega. Ülesannet võib kasutada raudteeohutuse teemade käsitlemisel, et õpilastel
tekiks teatav võrdlusmoment mõõtühikute ja reaalsete (liiklust puudutvate) objektide ja
nende liikumise vahel. Õpilastelt ei oodata, et nad teaksid täpset vastust. Pigem on ülesande
eesmärgiks anda taustainformatsiooni ning tuua välja erinevusi maantee- ja raudteeliikluse ja
kasutatavate sõidukite vahel.
4. Arutlus – ühissõidukite (ennekõike rong ja buss) võrdlus sõiduautoga
- Millist sõiduvahendit (sõiduauto, buss ja rong) kasutatakse rohkem klassi õpilaste hulgas? Teha
lihtne ja kiire loendus (nt märkida tahvlile üles, mitu õpilast kasutab või kasutas mingi aja
jooksul);
- Arutlev mäng klassis - rongi ja bussiga sõitmise eelised võrreldes sõiduautoga; sõiduauto eelised
ühistranspordi ees.
o Loetletakse ühistranspordi (rong ja buss) ja sõiduauto eelised nt mõistekaardina.
Ühistransport: säästab keskkonda (viib rohkem inimesi kohale väiksema kahjuga
loodusele – saastab kokkvõttes vähem); mahutab palju reisijaid korraga peale (saab
minna ekskursioonile kogu klassiga); on ohutum – ühistranspordiga, eriti rongidega
juhtub harva suuri õnnetusi, kus inimesed viga saavad; on tavaliselt kiirem jne.
Sõiduauto: saab lihtsamini valida sõiduaega, -seltskonda, -marsruuti jne.
o Valikute tegemine mänguna. Õpetaja loeb ette väiteid ühistranspordi või sõiduauto
eelistamise kohta (vt Lisa 4) ning õpilased otsustavad, kumb väide on nende jaoks
õigem/ mida õpilane hindab rohkem. Oma valikut näidatakse liikudes klassis kolme koha
vahel: ühistransporti (rongi või bussi) eelistav koht, sõiduautot eelistav koht, ei oska
eelistada kumbagi- koht. Kui õpilasi liigub kohta, kus nad ei oma seisukohta/ei oska
kumbagi väidet eelistada, siis pakuvad vaheldumisi ühistransporti ja sõiduautot
eelistavad rühmad oma põhjendusi, miks tulla nende juurde (eelistada nende valikut).
Kui kahevahel olevale õpilasele on toodud argument/põhjendus piisav/veenev, liigub ta
selle rühma juurde. Kuid kahtlevad/seisukohta mitteomavad õpilased võivad ka parema
vastuargumendi kõlades liikuda teise rühma juurde. Argumentide lõppedes tuleb aga
kahtlejatel langetada oma otsus.
o Õpilased võiksid meelde jätta või paberile kirja panna iga väite juurde oma valiku
variandi. Mängu lõppedes saavad õpilased analüüsida, kas nad eelistasid rohkem
ühistransporti või sõiduautot.
Õpitulemused:
- Õpilane selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud
(nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);
- Õpilane saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab
käituda ohutult;
- Õpilane tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke, liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest
liikleja rollidest lähtudes;
- Õpilane nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil,
matkal, ühistranspordis, õppekäigul);
- Õpilane järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; üksikute
tingmärkide (liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine; teksti sisu mõistmine;
- Matemaatika: arvud 0–10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste
summana; võrdus ja võrratus; arvude võrdlemine ja järjestamine; arvude liitmine; pikkusühikud
millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed; massiühikud
gramm, kilogramm, tonn; massiühikute seosed; ajaühikud sekund, minut, tund, ööpäev;
ajaühikute seosed; tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine; tulemuste reaalsuse
hindamine;
- Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine; pikkuse mõõtmine; liikumise tunnused; jõud
liikumise põhjusena (katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte
kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; elus- ja eluta objektide rühmitamine; oma
keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks; liikuvate kehade kauguse ja kiiruse
hindamine.
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; keeldumine kahjulikust tegevusest;
hea ja halb käitumine; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.
- Kunst: pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon, koomiks jne; kodukoha tehiskeskkond;
- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; ohutu liiklemine
sportimispaikadesse ja kooliteel; liikumismängud väljas/maastikul.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste piltteksti arusaamise kohta lauseid järgemööda ettelugedes –
ülejäänud õpilased kontrollivad enda laused ise üle, pakuvad välja neid sõnu, mis eristusid
etteloetust ning teisiti (kui pakutud sõna ei sobi kuidagi konteksti) mõistmise korral kirjutavad
valede sõnade asemele õiged;
- Mängu „ohtlik või ohutu?“ käigus näeb õpetaja õpilaste suhtumist ja teadmisi väidetele pooli
valides – koos arutletakse pikemalt nende väidete üle, mis õpilastes kahtlusi tekitasid või mille
puhul tehti palju valesid otsuseid – õpilastes peaks tekkima arusaamine, miks antud tegevus on
ohtlik.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 1
Ülesanne 1: Piltmõistatus
Kui jätad meelde need väikesed näpunäited, siis ületad raudtee ohutult.
1. lause sõnad: _______________________________________________________________
2. lause sõnad: _______________________________________________________________
3. lause sõnad: _______________________________________________________________
4. lause sõnad: _______________________________________________________________
5. lause sõnad: _______________________________________________________________
6. lause sõnad: _______________________________________________________________
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 2
Ülesanne 2 Mäng „Ohtlik või ohutu“
Väited:
1. Pille ja Malle jooksid rongi oodates ooteplatvormil ja mängisid kulli. Kas ohtlik või ohutu?
Vastus: Tegevus on ohtlik, kuna ooteplatvormil hooletult käitudes võib kukkuda. Lisaks võib
mänguhoos ootamatult tulla rong, mis ehmatab või viib külgtuule tõttu tasakaalust välja.
2. Rong hakkas raudteejaama jõudma ning Jaak jooksis vahetult rongi eest läbi, sest tal oli väga
kiire ning tahtis trenni jõuda. Kas ohtlik või ohutu?
Vastus: Tegevus on ohtlik, kuna lähenev rong tuleb alati mööda lasta. Rong liigub kiiresti ning
inimene ei pruugi õigesti hinnata enda kaugust rongist. Lisaks põhjustab rongi eest läbi jooksmine
pinget ka vedurijuhile, kes ootamatule olukorrale reageerima peab.
3. Rong jõudis rongijaama ning Mari ootas kuni rong täielikult peatus ning alles siis lähenes
rongile, et rongi siseneda. Kas ohtlik või ohutu?
Vastus: Tegevus on ohutu, kuna rong siseneb jaama inimese jaoks üsnagi suurel kiirusel. Alati on
mõistlik hoida jaamas peatuva rongiga ohutut kaugust, oodata ära selle lõplik peatumine ning
väljuvad inimesed välja lasta.
4. Peeter sõitis rattal suure hooga üle raudteeülekäigukoha ning ei peatanud ega vaadanud, kas
rong tuleb. Kas ohtlik või ohutu?
Vastus: Tegevus on ohtlik, kuna raudteed ületades tuleb rattalt maha tulla ning läbida selleks
ettenähtud piirded. Lisaks tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kas rong on tulemas. Selleks peatu,
vaata vasakule-paremale ning kuula, ega rongi häält pole kuulda.
5. Liis kõnnib koolist koju mööda raudteeäärt ning kuulab kõrvaklappidest oma lemmiklaulu.
Kas ohtlik või ohutu?
Vastus: Tegevus on ohtlik, kuna Liis kõnnib liiga lähedal raudteele ning kõrvaklappide tõttu ei pruugi
kuulda lähenevat rongi ning nii võib saada rongilt löögi. Raudteest tuleks eemal kõndida vähemalt 5
meetrit ning raudteed tuleb ületada vaid selleks ettenähtud kohtadest. Raudtee lähimas ümbruses
viibi vaid raudtee ületamiseks ja reisirongile minekuks või sellelt tulekuks
6. Meelis läks vanaemale külla ning selleks pidi ületama raudtee. Raudteeülekäigukohani oli küll
pikem tee jalutada kui otse üle raudtee minna, kuid Meelis otsustas veidi edasi kõndida ning
ületada raudtee ülekäigukohal. Kas ohtlik või ohutu?
Vastus: Tegevus on ohutu, kuna raudteed tohib ületada vaid selleks ettenähtud kohast, milleks
jalakäijate puhul on raudteeülekäigukoht. Seal on loodud võimalikult ohutud tingimused raudtee
ületamiseks (pinnakate, valgustus, tõkked), kuid seal tuleb samuti olla väga tähelepanelik.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 3
Ülesanne 3: Mõõtühikute võrdlused, mis on seotud maantee- ja rongiliiklusega.
Ülesande võib lahendada paaristööna, et õpilased saaksid omavahel arutada ning valida kahe peale
välja sobiva vastuse.
Märkus: õpetaja võiks võrdluse paremaks väljatoomiseks klassis ise joonistada või lasta õpilastel
joonistada vastavad kordused tahvlile või kasutada pilte (nt 38 sõiduautot võrdub 1 vedur) või
õuesõppe korral tõmmata jooni asfaldile ning mõõta välja meetrites toodud võrdlused; võtta aega
koolipäeva jooksul, et teada, millal jõuaks rong ja buss Tallinnasse või Tartusse jne.
1. Võrrelge erinevaid raskusi ning valige iga küsimuse puhul üks variant.
1) Kui palju umbes kaalub šokolaaditahvel?
a) 1 gramm ehk 0,001 kilogrammi
b) 100 grammi ehk 0,1 kilogrammi
c) 1000 grammi ehk 1 kilogrammi
Õige vastus: variant b
2) Kui palju umbes kaalub 10-aastane laps?
a) 5 kilogrammi
b) 15 kilogrammi
c) 35 kilogrammi
d) 55 kilogrammi
Õige vastus: variant c
3) Mitu šokolaaditahvlit annavad kokku ühe 10-aastase lapse kehakaalu?
a) 35 šokolaaditahvlit
b) 350 šokolaaditahvlit
c) 3500 šokolaaditahvlit
Õige vastus: variant b
4) Kui palju umbes kaalub sõiduauto?
a) 15 kilogrammi
b) 150 kilogrammi
c) 1500 kilogrammi
d) 15 000 kilogrammi
Õige vastus: variant c
5) Mitu 10-aastast last annavad umbes kokku ühe sõiduauto kaalu?
a) 4 last
b) 14 last
c) 40 last
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
d) 400 last
Õige vastus: variant c
6) Kui palju umbes kaalub kaubarongi vedur?
a) 1 800 kilogrammi
b) 18 000 kilogrammi
c) 180 000 kilogrammi
Õige vastus: variant c
7) Mitu sõiduautot annab umbes kokku ühe kaubarongi veduri kaalu?
a) 12 sõiduautot
b) 120 sõiduautot
c) 1200 sõiduautot
Õige vastus: variant b
2. Pane laps, sõiduauto, vedur ja šokolaad järjekorda, alustades kõige raskemast, kirjuta
juurde raskused
Kõige raskem Kõige kergem
______________ ________________ __________________ _________________
Umbes ________ kg Umbes_________ kg Umbes ________ kg Umbes________ kg
Miks on kaubarongi vedur nii raske?
Kaubarongi vedur peab vedama kaubavaguneid raudteel. Ühes rongis võib olla kümneid ja kümneid
kaubavaguneid, seega peab ka neid vedav vedur olema suur ja raske. Tavaelus tähendab see seda, et
kaubarong hakkab üsna aeglaselt kohalt liikuma. Samuti ei saa kaubarong kiiresti pidama, sest vedur
ja vagunid on kokku väga rasked. Seetõttu on väga oluline ka alati kaubarong läbi lasta enne kui
hakkad raudteed ületama, sest kaubarongi kiiresti pidama saamine on võimatu. Pikkade
kaubarongide pidurdusteekond võib olla kuni 2 kilomeetrit.
3. Võrrelge erinevaid pikkuseid ja kiiruseid ning valige iga küsimuse puhul üks variant.
1) Pane järjekorda sõiduauto, reisirong ja kaubarong peatumisteekonna pikkuse järgi.
Kõige lühem peatumisteekond Kõige pikem peatumisteekond
______________ __________________ _________________
Vastus: järjekord: sõiduauto, reisirong, kaubarong. Kõige kiiremini saab linnakiirusel ning heade
ilmastikuoludega pidama sõiduauto. Sõiduauto peatumisteekond on kiirusel 50 km/h (see on kiirus,
millega võib sõiduauto tavaliselt linnas sõita) umbes 30 meetrit ning reisirongi peatumisteekond võib
olla kuni 500-600 meetrit. Kaubarongi peatumisteekond võib olla kuni 2 kilomeetrit.
(allikas: http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/teemad/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-
maanteel/soidukiirus-ja-pidurdusteekond/)
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Idee õpetajale:
Siin võiks teha näitliku katse ja võrrelda erineva raskusega pallide veeremisest, kui kaugele iga pall
veereb ja kas raske või kerge pall veereb kaugemale. Lisaks võiks õues mõõta välja auto ja rongi
pidurdusteekonna pikkused, kuigi isegi staadionil ei ole 500 meetri pikkust lõiku võimalik välja mõõta,
saab ehk võrrelda jalgpallistaadioniga või siis mõne tuttavama objektiga koolimajast.
2) Mitu korda on sõiduauto reisirongist lühem? (reisirongi pikkus on umbes 75 meetrit ja
sõiduauto pikkus 4 meetrit)
a) 5 korda
b) 15 korda
c) 25 korda
Vastus: Umbes 15 korda.
3) Millise sõiduvahendiga on võimalik sõita Tallinnast Tartusse kõige kiiremini? Pane
järjekorda auto, jalgratas, reisirong ja buss. Palun põhjenda!
Kõige aeglasem Kõige kiirem
______________ ________________ __________________ _________________
Vastus: Järjestus: jalgratas, buss, sõiduauto, reisirong. Reisirong sõidab kõige kiiremini - Balti
jaamast väljuv Tallinn-Tartu ekspressrongi reis kestab 2 tundi ja 10 minutit. Sõiduautoga sõidab
Tallinnast Tartusse umbes 2 tundi ja 20 minutit. Tallinna Bussijaamast väljuv ekspressbuss sõidab
Tallinnast Tartusse 2 tundi ja 30 minutit. Jalgrattur, kes sõidab püsivalt umbes 30 km/h sõidab
Tallinnast Tartusse üle 6 tunni.
LISA 4
Võimalikke väiteid, mille vahel õpilased saavad valida (mida peavad olulisemaks, õigemaks):
Mis on Sinu jaoks olulisem?
a) Rong sõidab/jõuab kiiremini kohale kui sõiduauto - liigud ühistransporti eelistava grupi juurde
b) Sõiduautoga sõites saab ise valida sõidu alustamise aega (ei sõltu rongi sõiduplaanist) – liigud
sõiduautot eelistava grupi juurde
a) Sõiduautodega juhtub õnnetusi (ka inimkannatanutega) kui ühistranspordiga - liigud
ühistransporti eelistava grupi juurde
b) Rongis ja bussis on tavaliselt palju teisi reisijaid veel (kes mulle ei pruugi meeldida) - liigud
sõiduautot eelistava grupi juurde
a) Rongis saab sõidu ajal ringi käia - liigud ühistransporti eelistava grupi juurde
b) Sõiduautoga saad otse ühest kohast teise ja ei pea palju kõndima - liigud sõiduautot eelistava
grupi juurde
a) Rongiga sõites ei pea ummikutes ootama - liigud ühistransporti eelistava grupi juurde
b) Ühistranspordiga sõites saab peatuda vaid kindlates peatustes - liigud sõiduautot eelistava grupi
juurde
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Märkus: õpetaja võib valida väited välja õpilaste poolt mõistekaardi koostamisel väljakäidud
mõtetest ühistranspordi ja sõiduauto eeliste põhjal. Oluline on see, et väidetes sisalduksid
hoiakud ja väärtused, mida õpilased peaksid teadvustama.
1. Arutelu teemal: millist ühistranspordiliiki sooviksid õpilased oma elukohta (kui elatakse
asulas, kus ei ole kõik ühistranspordiliigid esindatud; Tallinna puhul võiks mõelda, millega
õpilased tahaksid rohkem sõita)?
2. Kokkuvõtte ja järelduste tegemine:
Kas klassis eelistati rohkem ühistransporti või sõiduautot? Võrrelge ka eraldi tüdrukute ja
poiste vastuseid.
Märkus õpetajale: selles ülesandes on olulisem õpilase arvamus, kogemus ja väärtuste sõnastamine
ning teadvustamine (ka väärate teadmiste väljaselgitamine), mitte täpsete faktide teadmine.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ülesanne 2: Ohud kooli õuealal (Kaja Lepik, Kai Kuuspalu)
Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: liiklusohutus, avalikus kohas käitumine
Taustainfo:
Sagenenud on õnnetusjuhtumid õuealadel ja parklates, kus tagurdamisel sõidetakse jalakäijatele
otsa. Nende õnnetuste puhul on laste risk õnnetusse sattuda kõrgem kui täiskasvanul, nende pikkuse,
riskide hindamise ja reageerimisoskuste tõttu. Nad ei oska hinnata seda, et teine auto, hekk, aed vm
objekt võib teda varjata autojuhi pilgu eest ning objektide tagant teele astuv või jooksev laps tuleb
autojuhile ootamatult, mille tulemusena juht ei pruugi jõuda adekvaatselt reageerida. Lapsed ei ole
tihti teadlikud auto pimealadest ega oska hinnata seda, millal autojuht võib hakata tagurdama või kas
nad on juhile nähtavad. Koolis käima hakates kasvab üldjuhul hüppeliselt vajadus lapsel iseseivalt
liikluses toime tulla. Eriti esimestel kooliaastatel on oluline õpetada lapsi märkama ohte kooli
lähiümbruses (kooliõuel, kooli juures olevas parklas), et harjutada positiivseid käitumismudeleid ja
võtteid (näiteks mille järgi saada aru, et auto võib hakata liikuma/tagurdama). Õpilaste tähelepanu
võivad hajutada omakorda tegelemine kõrvaliste tegevustega nagu elav omavaheline vestlus, õues
vahetunnil või kooli lõppedes sõpradega mängimine, nutiseadmete vaatamine või sõrmitsemine,
kõrvaklappidest muusika kuulamine jt sellised tegevused. Nii on õnnetused kerged juhtuma.
Seetõttu on vajalik õpilastega koos kooli õuealal käimine, seal asuvate võimalike ohukohtade
märkama õpetamine; erinevate vaatluste ja katsete tegemine nt parkiva auto juures; liiklusmärkide,
nende tähenduse ja õiguste-kohustuste üle arutlemine; tähelepanu juhtimine kooli õuealal asuvatele
erinevatele objektidele, mis õpilasi autojuhi eest varjata võivad jne. Sõltuvalt konkreetsest
keskkonnast, kus kool asub ja kuidas toimib õpilaste kooli tulek ja koolist minek.
Õppetegevuste eesmärk:
Kooliümbruse vaatlusega suunatakse õpilasi märkama kooli õuealal ja kooli vahetus ümbruses
leiduvaid liiklusmärke ja objekte, mis õpilaste nähtavust autojuhtidele võivad halvendada. Õppejutu
kuulamise ja sellele järgneva aruteluga teadvustatakse ohtusid, mida saaks nii kooli kui kodu õuealal
vältida (autode märkamine, kõrvalistest tegevustest hoidumine). Õpilased oskavad leida liikluses
ohtlikeks osutuvatele tegevustele sobilikud kohad.
Aeg: 3 x 45 minutit (vastavalt õpilaste arvule klassis võib teha vaatlust ühel tunnil ja teised tegevused
teisel tunnil)
Õppekeskkond: klassiruum, vaatluseks koolimaja õueala
Õppetegevused:
1. Õppejutu kuulamine või lugemine emakeele tunnis (5-10 minutit) Märkus: õppejutu kuulamist, ise
lugemist, selle põhjal arutlemist võib läbi viia eraldi emakeele tunnis.
Õpetaja koostab ja jutustab või õpilased loevad loo suure maja hoovis peitust mängivatest eri
vanuses lastest, kes mänguhoos unustavad ära võimaluse, et hoovi võib sõita samal ajal mõni
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
auto. Aset leiab ohtlik olukord, kui üks väiksem laps satub seisva auto tagant liikuva auto ette.
Mis juhtus edasi?
2. Arutelu (10 min)
Õpilased pakuvad erinevaid lõpplahendusi, leitakse nii häid kui vähem häid loo lõppe.
Arutletakse, miks selline ohtlik olukord võis tekkida (nii lapse kui autojuhi poolt vaadatuna).
3. Vaatlus, võrdlemine (45 min)
- Uuritakse ja võrreldakse koolimaja hoovis seisvate autode (eelneval kokkuleppel
autoomanikega) kõrgusi ning laste pikkusi. Tehakse kindlaks, kas kõiki lapsi on kõigi autode
tagant näha. Tulemused kantakse töölehele (vt Lisa 1).
- Samamoodi käiakse läbi teised objektid kooli õuealal nagu nt hekk, prügikonteiner, majasein
vm, mille tagant ei pruugi õpilane olla teele astudes autojuhile nähtav.
- Vaadeldakse koolimaja sissesõiduteel olevaid liiklusmärke ning pakutakse võimalikke tähendusi
neile (milleks need kohustavad, kellele annavad õiguse - kuid tuleb rõhutada, et õpilane peab
alati oma ohutuses veenduma ka eesõiguse olemasolul). Võimalusel hinnatakse liiklusmärkide
järgimist autojuhtide (lapsevanemad!) ja jalakäijate poolt, samuti liiklejate kohustusi enda ja
teiste ohutuse tagamiseks. Liiklusmärk/-märgid joonistatakse töölehele.
- Vaadeldakse, mille järgi saada aru, et auto on liikumisvalmis (tuled põlevad, mootori hääl,
inimene autos, tagurdaval autol põleb taga valge tuli). Kuidas näeb juht inimesi auto ees, taga,
külgedel? Võimalusel teha praktilisi katseid, kus osa lapsi on vaatlejad, osa autojuhid, osa siis
erinevad liiklejad auto ümber.
4. Töölehe täitmine (20 minutit)- iseseisev töö (vt Lisa 2)
liiklusmärkide joonistamine, tähenduse kirjutamine; sõitma hakkava auto tunnuste
kirjeldamine; erinevate tegevuste sobivuse hindamine erinevates keskkondades.
5. Töölehe kontroll (10 minutit)
- ühiselt vastuste võrdlemine;
- õpilased loetlevad neid tegevusi ja kohti välja, mis nad ise lisasid;
- õpilased lisavad oma töölehele ka need, kaasõpilaste poolt pakutud variandid.
6. Kokkuvõtte ja järelduste tegemine (10 minutit)
- Ühine arutelu, mille käigus korratakse üle õppetegevustega seotud teemad (tööleht): lapse
pikkus ja auto/heki/vm objekti kõrgus; liiklusmärgid õuealal; kuidas eristada seisvat autot liikuma
hakkavast autost; millised tegevused hajutavad liiklejate (ka autojuhi) tähelepanu; kuhu sobivad
erinevad tegevused?
- Õpilased kirjeldavad õueala oma kodu juures ning mis võib neid seal ohustada.
Õpitulemused:
- õpilased saavad aru ohust, et autojuht ei pruugi neid alati näha;
- õpilased teavad väliseid märke, mille abil hinnata, kas õuealal olev auto valmistub sõitma
hakkamiseks;
- õpilased teavad, millised tegevused segavad nende ohutut liiklemist
- õpilased tunnevad koolimaja sissesõiduteel olevaid liiklusmärke ja teavad nende tähendust.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; üksikute
tingmärkide (liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine; teksti sisu mõistmine;
- Matemaatika: pikkusühikud sentimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed;
tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine; tulemuste reaalsuse hindamine; geomeetrilised
kujundid igapäevaelus;
- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; pikkuse mõõtmine; liikumise tunnused; jõud
liikumise põhjusena (katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte
kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; elus- ja eluta objektide rühmitamine; oma
keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks;
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; keeldumine kahjulikust tegevusest;
hea ja halb käitumine; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.
- Kunst: pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon (liiklusmärgid); kodukoha tehiskeskkond;
- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; ohutu liiklemine
sportimispaikadesse ja kooliteel; liikumismängud väljas/maastikul.
Hindamine/ tegevuste kohta tagasiside kogumine:
- Õpetaja saab õpilaste omandatud oskuse kohta tagasisidet vaatluse tegemise ja töölehtede
täitmise kaudu;
- Lastevanemate koosolekul käsitleb õpetaja sama teemat: toob välja vaatluse põhjal leitud
tulemused ning ohud kooli ja kodu õuealal autojuhi ja õpilase silmade läbi.
Tagasi sisukorda
LISA 1
Tööleht
Märkige tabeli püstisesse tulpa õpilaste nimed, nende pikkus cm-tes (vajadusel mõõtke enne üle või
paluge abi kooliõelt) ja nende kõrvale erinevate autode tagant nähtav olemine (nt „+“ kui oli hästi
nähtav ja „– “ kui oli väga halvasti või ei olnud üldse nähtav).
Õpilase nimi Õpilase pikkus cm Auto 1 Auto 2 Auto 3 Auto 4
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 2
Tööleht
1. Joonista siia kooli õuealal nähtud liiklusmärgid (võid õues nendest foto teha ja klassis foto põhjal
joonistada):
2. Kirjuta märkide alla, mida need tähendavad.
3. Kirjuta märkide alla, millise kujundiga on tegemist.
4. Kirjuta siia need tunnused, mille põhjal Sa saad aru, et auto võib hakata sõitma:
1) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
2) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
3) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
4) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
5) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
5. Palun ühenda omavahel need tegevused ja kohad, kus on ohutu ja sobilik neid tegevusi teha
(erinevad tegevused võivad sobida mitmesse kohta või mitte sobida üldse kuhugi).
Tegevused: Kohad:
Telefoniga rääkimine Kodus
Mängimine telefoniga Poes
Karjumine Bussis
Tõugeldes liikumine rahvamassis Kodus õuealal
Kõndimine Autoparklas
Jooksmine Kaubanduskeskuses
6. Mõtle välja veel vähemalt 2 tegevust ja 2 kohta, mida eelnevalt ei olnud kirjas ning ühenda ka need
joontega.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ülesanne 3: Kiivri õige kasutamine
(Kerli Tallo ja Kristiina Niibon)
Taustainfo:
Teel jalgrattaga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit
(Liiklusseadus, 2011);
Kiiver kaitseb kukkumise korral lapse pead ja seda vaid siis, kui see on lapsele paras ja kinnitatud
õigesti;
Kiiver tuleb osta uuena, kuna kasutatud kiivril võivad olla tekkinud mikromõrad, mida silmaga ei
näe, kuid mis kukkumisel pead ei kaitse; kvaliteetsel kiivril on märgistus CE EN1078;
Enne kiivri pähe panemist peab veenduma, et kiivri rihmades pole sees keerde, et see oleks peas
otse ja ei loksuks;
Kiivri pähe panemisel järgida 2-V-1 reeglit: kiivrit pähe pannes mahub otsmikule kaks sõrme
(mitte rohkem), seejärel algab kiiver, kiivri üks rihm läheb kõrva eest ja teine tagant ning rihmad
saavad kokku vahetult kõrva all ning moodustavad V-tähe, lõuaaluse rihma ja lõua vahele peab
mahtuma üks sõrm (Foto 1). 2-V-1 reegli kohta leiab täpsustava pildi: https://goo.gl/rbUFR6;
Foto 1. 2-V-1 reegel
Kiivri kohta saab täpsemalt lugeda: http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalgratas/jalgratturi-
kiiver/, tasuta minikiivri tegevuste läbiviimiseks saab tellida http://tk.mnt.ee/?id=42&cat=5, minikiivri
katse saab läbi viia ka videoõpetuse järgi: http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalgratas/jalgratturi-
kiiver/minikiivri-katse/; kiivri pähe panemist saab interaktiivses keskkonnas harjutada Soome
Liikenneturva lehel: https://goo.gl/2Q3jY5.
Õppetegevuste eesmärk: näitlikustada jalgratturikiivri kasutamise vajalikkust jalgrattaga sõitmisel,
õpetada last jalgratturikiivrit õigesti pähe panema
Aeg: 45 + 45 minutit (soovitavalt märts – juuni)
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õppekeskkond: klassiruum, õues
Õppetegevused:
1. Kiivri disainimine (Lisa 1). Õpilane disainib või värvib endale soovitatavalt kunstiõpetuse tunnis
unistuste kiivri, mis talle pärast endale mälestuseks jääb. Iga õpilane kirjeldab enda kiivrit. Soovi
korral seatakse disainitud kiivritest üles näitus.
Vajaminevad vahendid: igale õpilasele välja prinditud A4 või A3 kiivri pilt, värvipliiatsid või muud
vahendid kiivri kaunistamiseks.
2. Minikiivri katse. Õpetaja räägib õpilastele loo Ukust, Kaarlist ja Erikust. Võimalusel võiks õpilastel
sellel päeval kaasas olla enda kiivrid.
Vajaminevad vahendid: lugu kolmest sõbrast (Lisa 2), kolm toorest muna (soovitatavalt joonistatud
nägudega), kaks minikiivrit, ajaleht või kile põrandale.
Õpetaja selgitab õpilastele, mida tuleb kiivri pähe panemisel jälgida, ning tutvustab neile 2-V-1 reeglit
ja näitab selle ühe õpilase või enda peal ette. Seejärel näitavad kõik ilma kiivrita, kuidas 2-V-1 reegel
käib, ja lapsed näitavad veel ühe korra ilma õpetaja kaasa tegemata. Jutu ilmestamiseks võib õpetaja
kasutada mängu „õige või vale“ pilte (
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 3) ja nende abil kiivri õige kasutamise läbi rääkida.
3. Mäng „õige või vale“ (Lisa 3). Pärast kiivri õige kasutamise läbi arutamist, piltide abil või piltideta,
toimub „õige või vale“ mäng. Sõltuvalt õpilaste arvust saab kas iga õpilane endale õpetaja käest ühe
pildi valida või saavad õpilased ühe pildi paari või kolme peale. Õpilased kirjeldavad, mida nad pildil
näevad, näitavad seda teistele õpilastele ja seejärel viivad kaardi nende arvates õigesse taskusse –
õige või vale. Vajadusel õpetajapoolne suunamine avatud küsimustega. Suurema klassi puhul võib
tegevust läbi viia gruppides – pooled disainivad kiivrit, pooled mängivad mängu „õige või vale“ ja
pärast korratakse olulisemad punktid üheskoos üle.
4. Praktiline kiivri pähe panemise harjutamine. Õpilased harjutavad enda kiivriga selle õiget pähe
panemist, õpetaja toetab, abistab ja julgustab neid. Hea on, kui klassiruumis on olemas ka peegel,
kust õpilane ennast vaadata saab, selle abil saab õpetaja näidata, kust ja mida peaks veel sättima.
Võimaluse korral harjutamise jätkamine kodus.
Soovitused täiendavateks tegevusteks:
Video innovaatilisest jalgratturikiivrist https://goo.gl/svsLXp;
Fotonäitus „Mina, minu ratas ja minu kiiver“ või „Mina ja minu kiiver“;
Luuletuse kirjutamine kiivri vajalikkusest ja selle õigesti pähe panemisest;
Kiivri õige pähe panemine Maanteeameti jalgratta ja kiivri kontrollkaardi abil.
Õpitulemused:
- õpilane selgitab jalgratturikiivri kandmise vajalikkust;
- õpilane kannab jalgratturina kiivrit.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; üksikute
tingmärkide (liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine; teksti sisu mõistmine;
- Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine; liikumise tunnused; jõud liikumise põhjusena
(katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises
ja uurimuslikus tegevuses;
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; keeldumine kahjulikust tegevusest;
hea ja halb käitumine; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.
- Kunst: erinevad kunstitehnikate töövõtted – joonistamine ja maalimine;
- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; ohutu liiklemine
sportimispaikadesse ja kooliteel.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste oskusele kiivrit õigesti kinnitada praktilise harjutamise käigus
ning annab soovitusi, mida jälgida, kui õpilane on kiivri valesti kinnitanud; õpilased hindavad
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
üksteise sooritusi ning annavad toetavat tagasisidet (loetlevad, mis on õigesti ja miks ning mida
peaks muutma ning miks);
- Õpilased annavad tagasisidet õppetegevustes omandatu kohta: mida nad enne ei teadnud, mida
said teada ja mis oli kõige huvitavam avastus, mis nad tegid.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 1. Kiivri disainimine
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 2. Lugu kolmest sõbrast (I kooliaste)
Täiendatud on Solveig Edasi loodud juttu kolmest sõbrast
Ühes väikses Eesti linnas (võib tuua kohe lapsele tuttava asula) elavad kolm sõpra: (Uku) Uljaspea,
(Kaarel) Kavalpea, (Erik) Tarkpea (Kui klassis on sama nimega lapsed, võib eesnimed ütlemata jätta
või mõelda uued eesnimed). Nad elavad ühes suures majas, mille kõrval on jalgratta- ja jalgtee, kus
saab sõita jalgrattaga. Tee ees on jalgratta- ja jalgtee märk (NÄITA MÄRKI). See tähendab, et seal
tuleb olla ettevaatlik, kuna seal kõnnivad ka jalakäijad. Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui autod üle
selle tee maja juurde sõidavad. Väljas on soe ilm ja sõbrad lähevad õue mängima. Jalgrattateel on sile
asfalt ning sellel on mõnus rattaga sõita.
Sõbrad toovadki oma rattad ja hakkavad jalgratta- ja jalgteel rattaga sõitma. Uku Uljaspea mõtleb:
„No on vast mõnus soe ilm on, mina ei viitsi küll toast rattakiivrit tuua. Sõidan niisama.“ Kaarel
Kavalpea toob ratta ja kiivri ka. Ta paneb kiivri pähe, aga ei viitsi kiivrit korralikult kinnitada. Tema
kiivririhmad jäävad lahti. Erik Tarkpea, paneb rattakiivri pähe ja kinnitab kiivri korralikult. Lapsed
sõidavad ratastega jalgrattateel, kuid sõites üle väikse kivi Uku Uljaspea kukub rattaga! (MUNA
KUKUB MAHA!) Uku lööb pea ära ja saab haiget. Ukule sõidab ju kohe järele Kaarel Kavalpea. Tema
näeb, et ees pikali kukkunut Ukut, ehmatab ja kukub ka ratta seljast maha. (MUNA KUKUB MAHA!)
Õpetaja küsib lastelt: „Mis te arvate, mis juhtub Kaarliga?“ – Kaarel lööb ka pea ära ja saab haiget.
Kahele poisile sõidab aga selja tagant järele veel Erik. Temagi sõidab pikali kukkunud ratastele otsa ja
kukub. (MUNA KUKUB MAHA!) Erik saab põrutada, aga tema pea on terve! Õpetaja küsib, miks Erik
haiget ei saanud, arutletakse kiivri kandmise vajalikkuse üle.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 3. „Õiged“ või „valed“ pildid
Taskutesse saab paigaldada kiivri õige/vale kasutamise pilte. Rohelise ala taskutesse tuleb asetada
„õiged“ pildid ja punase ala taskutesse tuleb asetada „valed“ pildid.
Kiivri õige kasutuse pildid
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Kiivri vale kasutuse pildid
Pildil on kiivrit valesti kasutatud, kuna:
Lapsel pole kiivrit peas.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Kiiver on valesti peas, kuna:
Selle all on nokkmüts.
Pildil on kiivrit valesti kasutatud, kuna:
Kiiver on kukkumisel kahjustada saanud ning on
katki.
Kiiver on valesti peas, kuna:
Selle lõuaalune rihm on pingutamata
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Kiiver on valesti peas, kuna:
Kiiver on ühele küljele viltu.
Kiiver on valesti peas, kuna:
Selle rihmad on liiga kõvasti pingutatud ja soonivad
Kiiver on valesti peas, kuna:
Kiiver on tagant regulaatorist pingutamata;
Rihm jookseb üle kõrva;
Lõuaalune rihm on lõdvalt.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Tagasi sisukorda
Kiiver on valesti peas, kuna:
Selle all on paks müts, mille tõttu kiiver õigesti pähe
ei isu.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ülesanne 4: Peatumisteekond erinevatel teekatetel
(Kerli Tallo ja Kristiina Niibon)
Taustainfo:
Laps ei suuda hinnata läheneva sõiduki kiirust ja kaugust;
Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki
kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja
veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu (Liiklusseadus, 2011);
Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaare olemasolul selle kaudu
(samas, 2011);
Sõiduki peatumisteekond koosneb reageerimisteekonnast (juht märkab tee ületajat ja vajutab
pidurit) ja pidurdusteekonnast (maa, mis kulub pidurite rakendumisest seisma jäämiseni);
Sõiduki peatumisteekond kiirusel 50 km/h on kuival teekattel u 28 meetrit, märjal u 38 meetrit;
Sõiduki peatumisteekonda võivad pikendada juhtide kõrvalised tegevused nagu mobiiltelefoni
kasutamine, söömine, joomine, suitsetamine, lapsega tegelemine jne.
Peatumisteekonna määramiseks erinevatel kiirustel ja teekatetel (kuiv ja märg) on abiks tasuta
tellitav peatumisteekonna ketas: http://tk.mnt.ee/?id=274&cat=1, sõiduki peatumisteekonna kohta
saab juurde lugeda: http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-
maanteel/soidukiirus-ja-pidurdusteekond/ , videot sõiduki pidurdusteekonna kohta saab vaadata:
https://goo.gl/YcOLXH.
Õppetegevuste eesmärk: selgitada lastele, missugusel kaugel peab sõiduk olema, et see jõuaks
peatuda enne inimest, kes soovib teed ületada; tuua välja peatumisteekondade erinevused ja
teadvustada, millal võib peatumisteekond veelgi pikeneda.
Aeg: 45 min, lisaks kodune töö (soovitav käsitleda september – oktoober; aprill – mai)
Õppekeskkond: klassiruum, peatumisteekonna mõõtmine soovituslikult kooliõuel või koridoris
Õppetegevused:
1. Katse. Sõiduki pidurdusteekonna vaatlemine kuival ja libedal teekattel. Õpetaja eestvedamisel
jaotatakse rollid – kes paneb aluse valmis, kes mõõdab, kes kirjutab tulemused tahvlile jne. Esmalt
tehakse katse kuiva teekattega, mõõdetakse teekond. Seejärel sama katse libedal teekattel ning
mõõtmine. Saadud tulemuste võrdlemine. Õpetaja algatab arutelu, mida jalakäija ja jalgratturina
katsetest järeldada, miks on vaja teada, et erinevatel aastaaegadel on sõiduki peatumisteekond
erinev. Sõnastatakse katse järeldused ja kirjutatakse üles ning arutatakse, mida jalakäija nende
järelduste tõttu arvestama peab.
Vajaminevad vahendid: kuiva ja libeda teekatte alus (Lisa 1), mõõdulint, tahvel või paber,
kirjutusvahend.
2. Peatumisteekonna mõõtmine. Õpetaja asetab maha koonuse, sellest alates mõõdetakse edasi üks
meeter, õpetaja jääb meetri peale hetkeks seisma. Õpilased loevad, mitu nende sammu on
koonusest alates üks meeter. Õpilased viivad tähise (koonuse, riideeseme) koonusest alates nii
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
kaugele, kui nad arvavad, et auto linnas (kui tee on kuiv) enne neid peaks olema, kui nad soovivad
turvaliselt teed ületada. Eset viies on ülesanne ära lugeda sammud koonusest alates selle kohani,
kuhu õpilane enda eseme viis. Kui kõik on esemed paika asetanud, palub õpetaja ühe õpilase abi, kes
hoiab mõõdulindi ühte otsa. Seejärel keritakse mõõdulindilt alates koonusest lahti 28 meetri pikkune
osa ning järgmine õpilane asetab 28 meetri peale järgmise koonuse. Õpetaja selgitab, et lahti keritud
28 meetrit on võrdne peatumisteekonnaga kuival teekattel, kui auto sõidukiirus on 50 km/h ehk
linnakiirus. Arutletakse, kuhu keegi enda eseme viis, seejärel kõnnitakse koos 28 meetrit läbi ja
loetakse samal ajal ka samme. Soovi korral mõõdetakse peatumisteekond ära ka libeda teekatte
puhul (38 meetrit), selleks jätkatakse 28 meetri juurest mõõtmist. Arvestades, et sõidukijuhtide
reageerimiskiirused on erinevad, on erinevad ka sõidukite peatumisteekonnad. Arutelu, mis
peatumisteekonda pikendada võib (kõrvalised tegevused). Keskmine autojuhi reageerimiskiirus on
üks sekund, sõites kiirusel 50 km/h läbib auto selle ajaga 14 meetrit. Kui juht tegeleb millegi muuga,
võib reageerimiskiirus olla näiteks poole aeglasem ehk kaks sekundit. Selle ajaga läbi auto juba 28
meetrit. Sügisperioodil katset läbi viies mõõdetakse peatumisteekond libeda teekatte puhul.
Vajaminevad vahendid: mõõdulint (Lisa 2), kolm koonust.
3. Vaatlus koduse ülesandena. Õpilased vaatlevad kahe päeva jooksul jalakäijate käitumist tee
ületamisel – kas jalakäijad veenduvad, et sõiduk saab enne neid pidama, ning kuidas ja kas jääb
sõiduk enne ülekäigurada seisma. Vaatlused toimuvad kodu- ja kooliteel.
Soovitused täiendavateks tegevusteks:
Õppematerjalist „Liiklusest nii ja teisiti“ video „Reaktsiooniaeg“ https://goo.gl/br7tB2; ETV saate
„Rula ja Ratas“ video „Kas ja kui hästi näeb, kui väike laps astub autode vahelt teele?“:
https://goo.gl/Yqh9I2 ja video „Kui hästi oskad hinnata läheneva sõiduki kiirust?“:
https://goo.gl/NYVwrl.
Õpitulemused:
- õpilane saab jalakäijana aru, et märjal teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
- suunab oma tähelepanu liikluskeskkondade jälgimisele ning hindamisele erinevates
ilmastikutingimustes.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; üksikute
tingmärkide (liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine; teksti sisu mõistmine;
- Matemaatika: arvud 0–10 000, arvude võrdlemine ja järjestamine; arvude liitmine; pikkusühikud
millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed; ajaühikud
sekund, minut, tund; ajaühikute seosed; tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine;
tulemuste reaalsuse hindamine;
- Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine; pikkuse mõõtmine; liikumise tunnused; jõud
liikumise põhjusena (katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte
kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; elus- ja eluta objektide rühmitamine; oma
keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks; liikuvate kehade kauguse ja kiiruse
hindamine.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; keeldumine kahjulikust tegevusest;
hea ja halb käitumine; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.
- Kunst: pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon, koomiks, fotoseeria, animatsioon;
kodukoha tehiskeskkond;
- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; ohutu liiklemine
sportimispaikadesse ja kooliteel; liikumismängud väljas/maastikul.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste omandatus oskusest hinnata auto peatumisteekonna pikkust
praktilise katse läbiviimise ja sellele järgneva arutelu käigus – oluline on pöörata tähelepanu
neile (väär)arusaamadele, mis arutlustes võivad välja tulla (nt autojuht näeb ju mind niikuinii, ma
olen ju ülekäigurajal ja mul on eesõigus) ning mille jäigalt järgimine õpilast ohtu võib seada.
Selliste arusaamade ilmnedes tuleks esitada õpilastele uusi küsimusi, mis neid suunaks
arutlustele antud arusaamade ohtlikkuse teemal;
- Õpilane annab ise tagasisidet koduse tööna läbiviidud vaatluse kohta: mida ta nägi, kas keegi
käitus valesti, kes ja kuidas oleks see olukord võinud ohtlikuks osutuda?
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 1. Kuiva ja libeda tee alus
Kuiva-ja libedatee aluse kasutamisejuhend
Osad:
1. ALUS 2. LIBEDA TEE MÄRK
3. KUIVA TEE MÄRK 4. LIBEDATEE KATE
5. KUIVATEE KATE 6. AUTO
Juhend:
KUIVA TEE KATSETUS
Tarvikud:
1. Aseta aluse magnet pinnale kuiva tee kate:
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
2. Aseta auto kõrgema ääre otsale nagu on pildil kujutatud ning lase autost lahti, lastes tal
vabalt kallakust alla veereda:
3. Võta kuiva tee märk ja aseta see aluse küljel asuvasse soonde nii kaugele kui veeres auto tagaosa:
Jäta kuiva tee märk soonde!
LIBEDA TEE KATSETUS:
Tarvikud:
1. Aseta aluse magnet pinnale libeda tee kate:
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
2. Aseta auto kõrgema ääre otsale nagu on pildil kujutatud ning lase autost lahti lastes tal vabalt
kallakust alla veereda:
3. Võta libeda tee märk ja aseta see aluse küljel asuvasse soonde nii kaugele, kui veeres auto tagaosa:
Tehke mõlemast katsest kokkuvõte koos lastega
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Valmistamine:
1. Okaspuidust vormi valmistamine (Pilt 1), katsetades selgitasin välja õige kaldenurga, et auto
libiseks ainult aluse piires
2. Vormi abil tõmbasin plastikust aluse, vaakumpressil Haapsalu Kolledžis, kasutasin 3 mm
paksust plastik lehte
3. Plastikust aluse viimistlesin sobivasse suurusesse, ja lisasin küljele soone
4. Plastik aluse peale liimisin pehme magnet lehe (Pilt 2)
5. Kuiva ja libeda tee märgid (Pilt 3), jala osa lõikasin välja 3-5 mm paksusest PLASTIK lehest,
märgi osa valmistasin umbes 5 mm paksusest KAPAST, mille peale kujundasin ise pilvega
libeda tee märgi ja päikesega kuiva tee märgi
Pilt 1 – männipuidust vorm
Pilt 2 – plastikust alus, magnet pinnaga
Pilt 3 – kuiva ja libeda tee märgid
6. Kuiva tee kate (Pilt 5) - valmistatud pehmest magnet lehest (Pilt 4), millele on liimitud,
kahepoolse teibi abil, lihvimispaber kollane nr 60. Lihvimispaber on värvitud üle musta guašš
värviga, tee jooned on tehtud šablooni abil valge guašš värviga, viimistlesin juukselakiga, et
värv kooruma ei hakkaks (Pilt 4)
7. Libeda tee kate (Pilt 6) - valmistatud pehmest magnetist, millele on liimitud, kahepoolse teibi
abil must kartong. Musta kartongi värvisin valge spreivärviga, et saavutada libeda tee efekt,
teekatte jooned tegin šablooni abil valge guašš värviga. Katsin musta kartongi kleepe kilega,
et saavutada võimalikult libeda tee sarnaste omadustega teekate (Pilt 4)
8. Katse libedal teekattel lõpp (Pilt 6)
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Pilt 4 – šabloon, kuiva tee kate pealtvaade, libeda tee katte magnet pool, valmistamis tarbed
Pilt 5 -
libeda
tee kate
alusel, kuiva tee kate alusel
Pilt 6 – kuiva ja libeda tee katse lõpp faas
mudel autoga
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 2. Mõõdulint
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ülesanne 5: Turvavöö kasutamine (Kerli Tallo ja Kristiina Niibon)
Taustainfo:
Sõidukis (sh bussis), millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt
kinnitatud (Liiklusseadus, 2011);
Kui lapse pikkus ei võimalda turvavööd nõuetekohaselt kinnitada, tuleb kasutada tema pikkusele
ja kaalule sobivat turvaseadet (samas, 2011);
Turvavöö peab olema kinnitatud õigesti, valesti kinnitatud turvavöö võib tekitada vigastusi ning
pingutamata turvavöö vahelt võib inimene välja paiskuda;
Õigesti kinnitatud turvavöö diagonaalrihm jookseb diagonaalis üle keha (sh üle rangluu, ei tohi
soonida kaela) ja alumine risti üle keha, puudutades puusanukke (Foto 2);
Turvavöö kinnitamisel on oluline jälgida, et selles pole sees keerde ning et see jookseks
võimalikult keha ligidalt, paksemate riiete puhul tuleks turvavöö korrektseks kasutamiseks
üleriided eest lahti võtta ja turvavöö kinnitada nende alt;
Pärast turvavöö kinnitamist tuleb see üle pingutada;
Turvalisim koht autos on tagaistmel keskel (seda õigesti kinnitatud turvavöö korral), sest auto
tagumine keskmine iste pakub kokkupõrke korral kõige suuremat löögi distantsi. Näiteks
ristmikul toimunud avarii korral saavad äärmised istekohad rohkem otsest lööki, samal ajal kui
taga keskel istuv kaassõitja saab kõige vähem kannatada, kuna tema koht on autos kõige
isoleeritum. (Castiglia, 2012.)
Foto 2. Õigesti kinnitatud turvavöö
Täpsemalt saab turvavöö kasutamise kohta lugeda Maanteeameti liikluskasvatuse kodulehelt:
http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/turvavarustus-
autos/turvavarustus-autos/. Lapse ohutust sõidutamisest ja erinevatest turvaseadmetest (sh Isofix)
loe infomaterjalist „Lapse ohutu sõidutamine autos“: https://goo.gl/i4NxIy.
Õppetegevuste eesmärk: õpetada lapsi turvavööd õigesti kinnitama ja mõistma turvavöö õige
kinnitamise kaitsvat mõju võimaliku avarii korral.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Aeg: 45 min + 2 x 45 min meisterdamine (sobib käsitleda aasta läbi)
Õppekeskkond: klassiruum, milles on võimalik kasutada videoprojektorit (fotode ja videote
vaatamiseks)
Õppetegevused:
1. Arutelu – miks on turvavööd vaja kinnitada?; kuidas see meid kaitseb?; kuidas on õige turvavööd
kinnitada?; kas bussis peab turvavöö kinnitama? Arutelu lõpetuseks, soovi korral, turvavöö teemalise
pildi joonistamine ja värvimine.
2. Mäng „õige või vale“ (Lisa 1). Iga õpilane saab paari või kolme peale ühe pildi, millel on kujutatud
eakaaslasi sõiduautos. Õpilaste ülesanne on otsustada, kas käitumine pildil on õige või vale ning
põhjendada, miks nad nii otsustasid. Seejärel viiakse pilt kas õige või vale taskusse. Vajadusel õpetaja
suunab ja juhendab õpilasi.
3. Salatikarbi auto meisterdamine (Lisa 2) tööõpetuse või käsitöö tunnis, pärast meisterdamist
arutelu turvavöö kinnitamise üle autos ja bussis. Pärast meisterdamist teeb iga laps enda
meisterdatud autoga katse. Soovitatav on tegevus läbi viia teises või kolmandas klassis, esimeses
klassis võib õpetaja meisterdada ka ainult näidisauto ja lastele teemat sellega avada.
Soovitused täiendavateks tegevusteks:
ETV saate „Rula ja Ratas“ video „Turvavöö bussis“ https://goo.gl/JyE8qH;
Õppematerjalist „Liiklusest nii ja teisiti“ video „Turvavöö“: https://goo.gl/Ld6qRR.
Õpitulemused:
- õpilane kirjeldab turvavöö vajalikkust;
- õpilane kinnitab turvavöö autos ja bussis.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; üksikute
tingmärkide (liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine; teksti sisu mõistmine;
- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; liikumise tunnused; jõud liikumise põhjusena
(katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises
ja uurimuslikus tegevuses; elus- ja eluta objektide rühmitamine; oma keha jõu tunnetamine
liikumise alustamiseks ja peatamiseks;
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; keeldumine kahjulikust tegevusest;
hea ja halb käitumine; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.
- Tööõpetus: looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,
vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne); töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele
ja ohutusele; rühmatöö ülesannete täitmine, ühiselt ideede väljamõtlemine, üksteise
arvamustega arvestamine ja kaaslaste abistamine; töövahendite (käärid, nuga, nõel,
heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jm) õige, otstarbekas
ja ohutu kasutamine; töötlemisviisi valik olenevalt ideest ja materjalist; jõukohaste
esemete valmistamine;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; ohutu liiklemine
sportimispaikadesse ja kooliteel.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste omandatus oskusest hinnata turvavöö ja selle õige kinnitamise
vajalikkust mängu, katse läbiviimise ja sellega kaasneva arutelu käigus – oluline on pöörata
tähelepanu neile (väär)arusaamadele, mis arutlustes võivad välja tulla (nt linnas on kiirused
niikuinii väga väikesed, paljud ei kinnita turvavööd või ma sõidan nii lühikest maad autoga vms)
ning mis võib õpilast ohtu seada. Selliste arusaamade ilmnedes tuleks esitada õpilastele uusi
küsimusi, mis neid suunaks arutlustele antud arusaamade ohtlikkuse teemal;
- Õpilane annab ise tagasisidet meisterdatud autoga läbiviidud katse kohta: mis toimus, mida ta
sellest turvavöö kohta järeldada saab, kas see on kuidagi muutnud tema arusaamist turvavöö ja
selle õige kinnitamise vajalikkusest, miks ja kuidas?
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 1. „Õiged“ ja „valed“ pildid
Taskutesse saab paigaldada turvavöö mängu „õige või vale“ turvavöö kinnituse kohta käivaid pilte.
Rohelise ala taskutesse tuleb asetada „õiged“ pildid ja punase ala taskutesse tuleb asetada „valed“
pildid.
Õige turvavöö kinnitusega pildid
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Vale turvavöö kinnitusega pildid
Pildil on turvavöö valesti kinnitatud, kuna:
Laste kehaasendi tõttu jookseb turvavöö
diagonaalrihm üle kaela.
Pildil on turvavöö valesti kinnitatud, kuna:
Turvavöö diagonaalrihm soonib tüdrukutel kaela;
Koer on autos kinnitamata.
Pildil on turvavöö valesti, kuna:
Kõikidel lastel on turvavööd kinnitamata.
Pildil on turvavöö valesti kinnitatud, kuna:
Turvavöö on pingutamata;
Turvavöö on kinnitatud paksude talveriiete pealt.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Pildil on turvavöö valesti kinnitatud, kuna:
Turvavöös on keerud sees;
Turvavöö on pingutamata.
Pildil on turvavöö valesti kinnitatud, kuna:
Turvavöö diagonaalrihm jookseb kaenla alt.
Pildil on turvavöö valesti kinnitatud, kuna:
Turvavöö diagonaalrihm jookseb selja tagant;
Turvavöö alumine rihm jookseb üle kõhu.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Pildil on turvavöö valesti kinnitatud, kuna:
Turvavöö alumine rihm jookseb üle reite.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 2.
Salatikarbi auto
Koostanud Kristiina Niibon.
Kahe auto valmistamise tarvikud:
8 pudelikorki;
2 salatikarpi kaanega (suurus 2);
8 puidust grillimise pulka (pikkus: 20 cm, läbimõõt: 3 mm);
4 üllatusmuna plastikust osa;
4 kummi juppi (pikkus: 11 cm);
1 munakarp(10 muna karp);
Käärid;
Korkide uuristamiseks: 3 mm puur või muu uuristamist võimaldav tööriist;
Kahepoolne teip või liim;
Kollane värvilinepaber.
Juhend esimese auto valmistamiseks
1. Grillimispulgad + karbikaan:
Võta 2 grillimispulka ja karbikaan, suru pulgad ükshaaval,
terava otsa abil läbi kaane soonte, nagu pildil. Pulgad peavad
kaane pealmist soont läbima nii, et oleks võimalik karbikaant
hiljem ka sulgeda
Lõika pulkade otsad ära nii, et nad jääksid mõlemast otsast
paralleelsed. Pulgad võiksid jääda umbes 13 cm pikkuseks
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
2. Pulgad + korgid + (liim) + uuristamistarvik
Uurista korkide keskele 3 mm läbimõõduga augud
Paigalda korgid pulkade otstesse nii, et nad jääksid sinna stabiilselt
püsima, kui nad ei seisa stabiilselt pulkade küljes, võib pulkade ja
korgi aukude ühendus kohtadesse liimi lisada
3. Munakarp + käärid + kumm + kahepoolne teip
Eelistatud on munakarp, mille munaresti osad on ümmargused, aga vajadusel sobivad ka
kandilise restiga karbid
Lõika munarestist välja sellise kujuga istmed nagu on näidatud
pildil. Ühte autosse 2 tagumist istet.
Tee igale istmele kaks turvavöö sisselõiget, nagu on näidatud pildil. Lõigete tegemise asukoht
sõltub turvavöö jooksust (kas paremalt vasakule või vasakult paremalt)
Lõika kummist 2 riba (vastavalt sellele mitu istet tuleb autosse), umbes 12 cm pikkust. Seo iga
kummiriba otsad eraldi omavahel kokku, nagu pildil
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Paigalda kummid istmetele, eelnevalt lõigatud piludesse nagu pildil näha
4. Istmed + kahepoolne teip + karbi kaan
Paigalda kahepoolne teip istmete alla või lisa istmete alla
liimi ja kinnita istmed liimi abil
Kleebi istmed karbikaanele nagu on näidatud pildil ja jälgi, et
turvavöö jooks oleks õigelt poolt
5. Karp + värvilinepaber + liim
Lõika värvilisest paberist välja sobiliku kujuga auto esituled ning kleebi need liimi abil auto
esiosale nagu on näidatud pildil
LÕPPTULEMUS:
Juhend teise auto valmistamiseks:
Teise auto valmistamiseks kasutada esimese auto juhendit (lk 1-5),
ühe erinevusega: teisel autol tuleb kääridega välja lõigata kandiline esiklaas.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
2. Interaktiivne mäng „Millises olukorras helistad numbrile 112? (Tiina Õunapuu)
Taustainfo
Eestis tuleb 112-le helistada kiirabi, politsei ja päästjate (sh ka demineerijate) kutsumiseks.
Hädaabinumber 112 on Euroopa hädaabinumber, seega töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. Ka
Euroopas tuleb kiirabi, politsei ja päästjate appi kutsumiseks helistada hädaabinumbrile 112.
Hädaabinumbrile 112 helistamine on tasuta nii Eestis kui ka Euroopas.
Tõsises hädaolukorras on tähtis helistada 112-le kiiresti, et abi jõuaks võimalikult ruttu
sündmuskohale.
Pea meeles, et päästekorraldajal on kõigepealt vaja teada saada, mis juhtus. Ütle kohe esimeses
lauses, mida Sa näed või tunned, mis on peamine põhjus 112-le helistamiseks. Kõne esimeses
lauses öeldud infost lähtub päästekorraldaja täiendavate küsimuste esitamisel ja sellest omakorda
sõltub otsus, millist abi, kui kiiresti ja kuhu on vaja abi saata. Püüa säilitada rahu, et vastata
päästekorraldaja küsimustele võimalikult täpselt ja lühidalt.
Kui laps leiab, et antud olukorras on vaja kutsuda abi, siis tuleb tal kindlasti helistada kohe numbril
112 ja järgida päästekorraldaja nõuandeid.
112-le helistamise harjutamine
Iga õnnetus, mis aset leiab, on alati millegi poolest erinev. Seepärast erinevad ka need küsimused,
mida Häirekeskuse töötaja helistajale esitab. Õpetajad, käsitledes Häirekeskusele kõne tegemist, ei
peaks lapsi harjutama etteantud küsimustega, kuna liiga kindlalt päheõpitud küsimuste korral
vastamine võib lapsed segadusse ajada, kui Häirekeskusest tulevad oodatavate küsimuste asemel
hoopis teised. Samuti võivad lapsed edastada informatsiooni valesti, kui on õppinud selgeks ühe ja
kindla mustri. Hädaabikõne tegemiseks tuleb lastele õpetada numbrit 112, selle valimist ning et
esimese asjana tuleb öelda, mis juhtus (ka viisakusreeglid jäävad siinkohal tagaplaanile ja esimene
sõna ei ole „tere“); edasi tuleb lapsel hoolikalt kuulata, mida tema käest küsitakse ning vastata nii
täpselt, kui ta oskab ja saab. Ja kui ta ei tea, ei näe, ei saa aru, tulebki lapsel selliselt Häirekeskuse
töötajale vastata. Kindlasti ei tohiks laps hakata arvama midagi, mida ta ei tea või ei näe, ega samuti
pakkuma suvalisi vastuseid vaid selleks, et vastata kuidagi küsimusele. Õpetaja võiks lastega
harjutada küsimusi – vastuseid (ka antud õppetegevustes tooduid) vaid selleks, et lapsed õpiksid
kirjeldama seda, mida näevad ning ausalt vastama. Sellisel viisil saadav informatsioon on
Häirekeskuse töötajale parim abi, mille alusel saab tema hinnata olukorda, sh ka lapse turvalisust
õnnetuse läheduses viibides!
Loe lähemalt: https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-eestis/kuidas-teha-
hadaabikonet.html
Õppetegevuste eesmärk:
Õpilaste teadlikkuse tõstmine hädaabinumbri 112 alal
Õpilane teeb koostööd vanematega
Aeg: 2 x 45 min ja kodutöö ca 30 minutit
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õppetegevused:
1. Sissejuhatus teemasse 112 numbri tähendusest, sisust, vajalikkusest. Arutelu selle üle, mida
tähendab sõna hädaabi ja hädaolukord.
2. Õpetaja jagab õpilastega mängu linki : http://learningapps.org/display?v=prbpr4gcc16
3. Õpilased saavad mängida võidu omavahel või võidu arvutiga. Individuaalne ülesanne.
4. Seejärel vaadatakse mäng koos üle (projektoriga seinale). Küsimused mängitakse ükshaaval
läbi , räägitakse ka valedest vastustest – kuidas käituda nendes olukordades jms (oleneb
vastustest, kuidas arutelule lähendeda). Näide mängust:
5. Kodus uurida vanematega Häirekeskuse kodulehelt, kuidas teha hädaabikõnet. Kodus
vanematega mõni olukord läbi mängida.
6. Järgmisel tunnil saavad õpilased kodus õpitut jagada: tehakse nt ühine plakat, kuhu
kirjutatakse, mida pead teadma, kui helistada 112 (vt taustainfo)?
Õpitulemused:
- Õpilane teab, millal peab helistama numbrile 112.
- Õpilane teab, kuidas helistada numbrile 112.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; sõnavara
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
arendamine: sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine, aktiivse sõnavara laiendamine,
lähedase sõna leidmine;
- Inimeseõpetus: abi saamise võimalused; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; üksteise
eest hoolitsemine ja teiste abistamine;
- Kunst: erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (nt joonistamine,
maalimine, trükkimine, kollaaži valmistamine, pildistamine, vormimine, voolimine jne).
Tagasiside kogumine/hindamine:
- Õpilased saavad tagasisidet hädaabinumbrile helistamise õigete olukordade teadmisest
interaktiivses mängus;
- Õpetaja saab õpilaste omandatud teadmistest ülevaate ühiselt mängu ülevaadates, mil
arutletakse õigete ja valede valikute üle – miks ühes või teises olukorras on/ei ole vaja helistada
hädaabinumbrile;
- Ühise plakati kujundamisega hindavad õpilased üksteise teadmisi, mis on saadud klassis
läbiviidud tegevuste ja koduse töö põhjal.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
3. Veeohutus
Taustainfo:
Hooajaline info, mis on seotud veeohutusega on leitav lingilt: http://veeohutus.ee/
Erinevate veekogude iseloomustus:
Tiik – kunstlik veekogu, pindala ja sügavuse suhe ei pruugi olla tasakaalus, kaldad järsud, põhi
mudane, suveperioodil tekib palju veetaimi, suveperioodil on vesi tavaliselt soe.
Karjäär – kunstlik veekogu, valdavalt rohtu kasvanud kallastega, pindala ja sügavuse suhe ei pruugi
olla tasakaalus, põhja reljeef ettearvamatu, suve teisel poolel esineb madalates osades rohkesti
veetaimi, suveperioodil on vesi tavaliselt soe.
Järv – looduslik veekogu, vee läbipaistvus on reeglina kehv (kui on kirka veega järv on põhjuseks
allikad st, et arvesta ka külmema veega), vee sügavus varieerub väga sügavatest väga madalateni,
kaldaprofiil erinev, põhi võib olla nii „kandev“ kui ka pehme.
Jõgi – looduslik veekogu, vesi ei ole üldjuhul läbipaistev, sügavus varieerub väga madalatest kuni
sügavateni (hauakohad), kõikides jõgedes vesi voolab (madal jõgi – kiirevool, sügav jõgi – aeglane
vool), veetemperatuur reeglina madal, kalda profiil erinev.
Meri – looduslik veekogu, reeglina halva läbipaistvusega, kalda profiili järgi võimalik hinnata põhja
profiili (kaldad kas raskelt läbipääsetavad või avatud), lainetus sõltub tuule tegevusest ja suunast.
Enne, kui alustatakse veekogus tegevust, tuleks hinnata – vee temperatuuri, vee läbipaistvust, vee
sügavust, vee voolu ja lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi.
Õppetegevuste eesmärk:
Pöörata õpilaste tähelepanu ohutu käitumise oskuste arendamisele ning väärtustavate hoiakute
kujundamisele veekogu ääres. Õppemeetoditest on kesksel kohal õppekäigud, rühmatöö, vestlus
õpilastega, õpilugu. Märkus: õpetaja peaks arvestama kohalikke olusid.
Aeg: 2 x 45 min
Õppekeskkond: klassiruum, võimalusel õppekäik loodusesse
Õppetegevused:
Märkus: õppetegevused on soovitav läbi viia või kooskõlastada koos ujumisõpetajaga.
1. Esimene variant, õppekäigud: lapsed koos õpetajaga lähevad õppekäikudele erinevate veekogude
äärde – tiik, karjäär, meri, järv, jõgi ning jälgivad erinevaid aspekte, mis võivad mõjutada ohutust
vees/vee ääres:
» vee läbipaistvus;
» kallas (järsk või lauge, mudane (libe) või rohune);
» veevool (kas on või ei, kas kiire või aeglane);
» vee sügavus (veevoolust lähtuvalt);
» veetaimed;
» veekogu põhi (muda, kivid, taimed);
» prügi;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
» puhastatud ala ujumiseks;
» kas ujumiskohas on olemas päästevahendid, vetelpäästetorn, veeohutuspüstak;
» kas ujumiskoht on valvega või valveta.
Lapsed panevad oma mõtted kirja, mida nad kohapeal nägid ja uurisid (ohtlik vs ohutu).
Kohapeal õpetaja arutab lastega ja mängib läbi olukorda, kuidas kutsuda abi kohta, kus nad viibivad
(kindlasti pöörata tähelepanu sellele, et laps peaks teadma, kus ta asub).
Teine variant: kui õppekäike ei ole võimalik teha, siis harjutust võib teha tuginedes pildi- või video
materjalile. Ehk pildid/videolõigud merest (liivarand, pankrannik jne), järvest, jõest (aeglase vooluga,
kiire vooluga, madala veega, suure veega (veekeerised, juga), erinevad kaldatüübid jne, tiikidest,
karjääridest jne. Lapsed panevad oma mõtted kirja, mida nad pildilt/videolt nägid ja uurisid (ohtlik vs
ohutu) eelpool toodud punktide põhjal.
2. Grupitöö erinevate veekogude iseärasuste hindamiseks.
- Õpilastest moodustatakse grupid (4-5 liikmelised) kasutades virtuaalset keskkonda gruppide
moodustamiseks nt http://teamup.aalto.fi/ (sisse pannakse kõikide õpilaste nimed ja keskkond ise
valib, kes on kellega grupis) või https://www.classtools.net/random-name-picker/ . Iga grupp saab
endale teemaks veekogu - tiik, karjäär, meri, järv, jõgi.
- Moodustatud grupid arutavad, mida nad selle veekogu ääres märkasid ja põhjendavad oma
seisukohti (miks on üks või teine asi ohtlik või ohutu). Grupitööde jaoks on eraldatud suured A3
paberid ning lapsed meisterdavad ühispildi, mis sõltub grupi teemast (valikuvõimalus – kas
joonistavad, lõikavad postritest ohuolukordi või vastupidi ohutuid olukordi, kleebivad, maalivad jms)
ning panevad ka oma mõtted ühisele pildile kirja (ohtlik vs ohutu/ kuidas käituda jm).
- Seejärel esitleb iga grupp teistele oma soovitusi/nõuandeid. Õpilased otsustavad, millist infot nad
kasutavad, koostavad info põhjal soovituslikke juhiseid teemal „Kuidas käituda veekogu ääres“. NB!
Ohutuse aspektist on kõige olulisem, et lapsed ei lähe vee äärde üksinda ja ilma vanemate loata-
teadmata.
3. Kinnistamine/reflektsioon: õpetaja jagab lastele värvilisi lehti (roheline ja punane) ning arutab
lastega, mis on ühe või teise veekogu juures ohtlik või ohutu. Kui õpetaja räägib ohtlikest asjadest,
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
siis lapsed tõstavad punast paberit, kui olukord on ohutu, siis roheline paber läheb ülesse. Või
mängulisema versiooni kohaselt palub õpetaja võtta õpilased üksteise taha ritta, nimetab ühe (nt
parema) poole rivist „veeks“ ja teise (nt vasaku) „kaldaks“ ning ohutu tegevuse korral hüppavad
mängijad „vette” ja ohtliku olukorra/tegevuse puhul „kaldale”. Õpilased põhjendavad oma valikuid
ning õpetaja selgitab õiget ja vale vastust.
Õpitulemus:
Oskab nimetada veekogudele iseloomulikke tunnuseid, mis võivad olla ohtlikud (kaldad,
lainetus, kiire vool, mudane või tundmatu põhi).
Teab, et õnnetuse korral tuleb helistada 112.
Mõistab, et ei tohi minna veekogu äärde üksinda, sest see võib olla ohtlik ja kutsub endaga
alati täiskasvanu kaasa.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: tarbeteksti kirjutamine näidise järgi; jutu kirjutamine pildi täiendusena;
arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine,
ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; elus ja eluta; veekogud; Praktilised tööd ja IKT
rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; õppekäik: organismid
erinevates elukeskkondades;
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; keeldumine
kahjulikust tegevusest; käitumise mõju ja tagajärjed;
- Kehaline kasvatus: ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste poolt märgatud ohtudest veekogude juures grupitööde kaudu:
kas õpilased märkasid kõiki ohte või jäi midagi märkamata; kas osatakse põhjendada, miks üks
või teine märk ohule viitab jne. Õpetaja suunab õpilasi abistavate küsimustega oluliste
tulemusteni/järeldusteni ning tunnustab õpilasi tehtud rühmatööde eest (koos töötamise
väärtustamine, üksteise abistamine rühmas jms);
- Teemat kinnistavate tegevustega näeb õpetaja, kuidas õpilased on vastavad teadmised
omandanud ning keskendub ennekõike nendele, mis vajavad veel selgitamist või arendamist;
- Õpilased saavad anda täiendavalt tagasisidet selle kohta, mida nad antud õppetegevuste kaudu
omandasid sellist, mida varem ei teadnud ja kuidas nad oskavad nüüd neid teadmisi oma
ohutumate valikute tegemisel arvestada.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4. Plahvatusohutus
Taustainfo:
Eestis leitakse jätkuvalt aastas üle 3000 lõhkekeha. Kuigi kõige enam võib lõhkekehaga kokku
puutuda metsas või põllul, ei saa välistada, et ka kodustel koristustöödel või linnapargist tuleb välja
plahvatusohtlik ese. I kooliastmes on kõige olulisem, et õpilased oskaksid ohtu märgata ning ka
vastavalt sellele tegutseda.
Õppetegevuste eesmärk:
Ülesande eesmärgiks on kinnistada teadmised ohtliku eseme leidmisel. Õpilased saavad vajalikud
tegevused praktiliselt läbi harjutada.
Aeg: 2 x 45 min
Õppekeskkond: klassiruum, mänguks kooliõu, staadion või park
Õppetegevused:
Tegevused kahtlase eseme leidmisel. Õpilaste ülesandeks on looduses liikudes tundmatu eseme
leidmisel panna tegevused õigesse järjekorda ning jõuda tagasi kooli (koju). Ülesanne tugineb
õpitulemusel - kirjeldab, et tundmatu eseme leidmisel ta ei puuduta eset, läheb esemest eemale ja
teavitab koheselt täiskasvanuid.
Märkus: õpetaja peaks arvestama kohalikke olusid ja sellest lähtuvalt käsitlema teemat - nt
piirkonnas, kus leidub sõjast pärinevat laskemoona, kus on tavaks pürotehniliste toodetega
mängimine vm ohtlikud mängud, tuleks antud teemat kindlasti käsitleda ning vajadusel lisada
probleemseid olukordi ja ohtu kujutavaid esemeid ülesannetesse ja aruteludesse.
1. Sissejuhatav osas viiakse läbi klassis (20 min), kus räägitakse teoreetiliselt, kuidas käituda
plahvatusohtliku eseme leidmisel.
- Õpilasi instrueeritakse järgnevast mängust.
2. Harjutavas osas (45 min) (mäng) liiguvad õpilased õue (kooliõu, kooli staadionile, park vms).
- Õpilased jagatakse 3- 4 liikmeliseks meeskonnaks;
- Selgitatakse mängu käik: Mängu eesmärk on leida õige tegevuse järjekord tundmatu eseme leiu
korral. Selleks on õue alale ette valmistatud 7 punkti, mille omavaheline kaugus on vähemalt 10
meetrit. Iga punkti juures on õpilastele kaugele nähtav silt tegevusega ja maas number (iga
meeskonna jaoks) vastavalt sellele, mitmes antud tegevus õiges järjekorras on:
Tegevus/punkt Õige järjekorra number
Tundmatu ese 1
Ära puuduta 2
Mine eemale 3
Teavita täiskasvanut 4
Helista 112 5
Kutsu kiirabi Ei ole õige tegevus
Peida ese okstega Ei ole õige tegevus
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Esmalt leiab meeskond sõnade rägastikust üles 6 plahvatusohtu põhjustavat eset: miin, pomm,
mürsk, granaat, rakett, padrun.
G T A A N A R G
P F K S R Ü M N
F Q W M M O P U
R A K E T T N R
K A H S G T I D
E W C E W O I A
H T B V P Q M P
T M T P Z J J I
- Kui kõik sõnad on leitud, võib meeskond alustada õige tegevuse järjekorra leidmisega lõhkekeha leiu korral. Selleks hakkavad meeskonna liikmed järjekorras, üks haaval, tooma tegevuste juurest „koju“ numbreid.
Näide: meeskonna esimene liige jookseb punkti juurde, millel on kirjas „tundmatu ese“. Võtab sealt sildikese numbriga 1 ja jookseb meeskonna juurde tagasi. Teine liige jookseb punkti „ära puuduta“ juurde ja võtab sealt sildikese numbriga 2. Kui minnakse vale tegevuse juurde, mis ei ole järjekorras järgmine (nt „teavita täiskasvanut“ nr 4), siis tullakse tagasi ilma numbrita ja järgmine õpilane läheb uuele katsele, kuni meekonnal on järjestikku „koju“ toodud numbrid 1-5.
4. Kokkuvõtvas osas arutatakse üheskoos veelkord koos põhjendustega läbi, kuidas tuleb käituda
lõhkekeha leiu korral.
Õpitulemused:
- Õpilane oskab nimetada õige käitumisjärjekorra plahvatusohtliku eseme leidmisel;
- Õpilane teab, et vale käitumine võib tuua endaga kaasa traagilisi tagajärgi.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine;
arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine,
ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused;
keeldumine kahjulikust tegevusest; käitumise mõju ja tagajärjed; meeskonnatöö, tööjaotus;
- Kehaline kasvatus: liikumismängud väljas/maastikul.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab õpilaste oskuse kohta käituda õigesti plahvatusohtliku eseme leiul tagasisidet
mängu jooksul ning suunab õpilasi abistavate-suunavate küsimustega õiget
tegevusjärjekorda seadma;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Õpetaja palub õpilastel hinnata rühmas koostöötamise kogemust: mis läks hästi ja mida
saaks edaspidi paremini teha ning tunnustab õpilasi tehtud rühmatööde eest (koos töötamise
väärtustamine, üksteise abistamine rühmas jms);
- Kokkuvõtvas arutelus tulevad välja veel need kohad, mida õpilastega oleks vaja üle korrata
(mis on jäänud selgusetuks või millest on valesti aru saadud) – õpetaja suunab küsimuste
esitamisega mõtestama neid tegevusi, mida ohtliku leiu puhul on tarvis teha (miks see nii on,
mis võib juhtuda, kui nii ei tee).
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
5. Tuleohutus
Ülesanne 1: Tulekahju olukorras esmane käitumine Taustainfo:
Eestis põleb iga päeva keskmiselt 2 eluhoonet. Arvestades, et I kooliastme laps veedab koolis vaid osa
päevast ning paljudel lastel on iseseisvalt kodus olemise aega päris palju (vanemad kuni õhtuni tööl),
siis on oluline lapsi ette valmistada juhuks, kui peaks juhtuma kodus tulekahju. Reaalsed riskid selles
vanuses: ise söögi valmistamine (õpetada lapsele ohutult pliiti, mikrolaineahju, röstrit, jmt
kasutama), lahtise tule (nt: küünla) kasutamine (selle ohtlikkus), tikkudega mängimise ohtlikkus;
ohud nutiseadmete laadimisel. Ohuolukorras, arvestades kui kiiresti võib tulekahju areneda, on
esmane käitumine kriitilise tähtsusega. Esmane käitumine algab sellest, et kellele tehakse esimene
kõne (so kindlasti hädaabinumber 112, mitte lapsevanem) ning kuidas ruumist väljuda ja kuhu. Eriti
oluline on korrusmajas elavatel lastel leppida perega kokku kogunemiskoht, sest korrusmaja
evakuatsiooni puhul on õues palju rahvast.
Abistavat materjali töölehtedena leiab www.e-koolikott.ee (otsingusõna „Päästeamet“).
Õppetegevuste eesmärk:
Ühise arutelu ja läbi „tulekahju mängu“ valmistada lapsi ohuolukorraks ette ning üheskoos
perega/klassiga läbi arutada erinevaid ohusituatsioone. Oluline on lapsele teadvustada, et
tulekahjuga kaasnev suits on väga mürgine ning ohu korral tuleb ruumist kiiresti lahkuda ning
teavitada teisi. Kindlasti aitab perega/klassiga teema läbimängimine vähendada ohuolukorraga
kaasnevat hirmu ning oluline on, et kui ongi midagi juhtunud, siis tuleb julgeda koheselt teavitada.
Aeg: 2 x 45 min + kodune töö
Õppekeskkond: klassiruum, võimla vm suurem ruum takistusrajaks
Õppetegevused:
1. Teema sissejuhatuseks loeb õpetaja raamatust „Väiksed päästjad“ (Ermo Liedemann, 2009)
loo „Küünlad kuusepuul“.
2. Seejärel, tuginedes pildile, arutatakse klassis läbi tuleohtlikud olukorrad kodus ja õige
käitumine juhul, kui on tekkinud tulekahju (ja laps on üksi kodus). Abistavat materjali
töölehtedena leiab www.e-koolikott.ee (otsingusõna Päästeamet).
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
3. Mäng võimlas või mõnes muus suuremas ruumis, kuhu on ehitatud takistusrada, mille
läbimiseks kulub kuni 5 minutit. Mäng toimub 2 või 3 liikmelistes võistkondades, kus ühel
lapsel on silmad kinni kaetud ja teised/teine meeskonna liige juhendab teda läbi takistusraja.
Takistusrada võiks koosneda erinevatest elementidest, mis imiteerib liikumist keerulistes
oludes (suits, paanika, suitsuanduri heli, mure tuppa jäänud asjade päras). /Koostööoskus,
selgete ja rahulike juhiste andmine, olukorra kirjeldamine, suunataju arendamine/
Mängijal 1 seotakse silmad kinni, mängija 2 (ja 3) jäävad lahtiste silmadega.
I punkt: mängija 2 lahendab mõistatuse, aitab leida päästjal tee tulekoldeni (võib olla ka muu
nuputamise mäng).
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
II punkt: Mängija 3 (või 2) juhatab mängija 1 läbi takistusraja elementide (nt käpuli kõnd
millegi alt läbi 5-10 m; leida ja korjata üles maha pandud pallid; juhatada mängija 1 lauani,
mille peal on suitsuandur ja testida seda jne)
III punkt: Mängija 2 (või 3) juhatab mängija 1 kohta, kus on erinevad pildid õnnetustest
(avarii, tulekahju, inimene viga saanud, reostus, plahvatus jne) ja mitte ohtlikest olukordadest
(lõke, lapsed mängivad vees/hüppavad batuudil, metsloom looduses jne). Mängija 1 võtab ka
katte silmadelt ja koos valitakse välja kolm pilti, mille puhul helistada hädaabi numbril 112.
Lapsed põhjendavad valikut.
- Peale seda, kui kõik võistkonnad on takistusraja läbinud, arutatakse üheskoos, kas raja
läbimiseks kulunud aeg tundus pikk või lühike? Õpetaja põhjendab mängu seost reaalse
tulekahju olukorraga, kus evakueeruda tuleb võimalikult kiiresti - eluhoone tulekahju areneb
eluohtlikuks keskmiselt 5 minutiga (oleneb põlevmaterjali hulgast ja soodustavatest/
takistavatest teguritest). Seega peab laps mõistma, et see on lühike aeg, millega ei jõua
hakata asju pakkima/otsima vms, teepeal võib ette tulla erinevaid takistusi ning keskenduda
tuleb hoonest välja jõudmisele ja aega muudele tegevustele ei tohiks raisata.
4. Koos klassiga koolis tule/suitsu märkamise korral evakueerumine.
- Esmalt arutelu käigus mõeldakse, kuidas tuleks käituda õpilasel, kui ta näeb kuskil suitsu või
tuld – sellest tuleb märku anda; seejärel evakueerutakse koos õpetajaga – kogunetakse
selleks ettenähtud kohta;
- praktiliselt teha harjutust, milles laps märkab „suitsu/tuld“ ja peab seejärel kõva häälega
andma teistele klassis viibivatele märku sellest, mis on juhtunud.
5. Koduseks ülesandeks on samamoodi koos perega läbi arutada või/ja koostada
evakuatsiooniplaan ehk kuidas õnnetuse korral käituda ning kuhu pereliikmed õnnetuse
korral kõik kogunevad.
- Lisaks teha ka praktiline harjutus, milles laps märkab „suitsu/tuld“ ja peab seejärel kõva
häälega andma teistele kodus viibivatele märku sellest, mis on juhtunud.
Märkus: Kui õpetaja, tundes oma klassi õpilasi ja nende peresid, teab, et kellegi peres jäävad
tuleohutuse teemad (taustainfos toodud riskid) kodus läbi rääkimata või kui õpetaja on täheldanud
mõne lapse erakordset huvi tuletegemise vastu, peaks käsitlema teemat põhjalikumalt ning kaasama
vajadusel päästespetsialisti.
Õpitulemused:
- Oskab nimetada tulekahju tunnuseid ja teab, et tulekahju areng on väga kiire ja kujutab endast
suurt ohtu.
- Teab tulekahjude sagedasemaid tekkepõhjusi
- Kirjeldab evakueerumist tulekahju olukorras kodust
- Oskab tulekahju olukorras evakueeruda koos klassiga koolist.
- Teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist kui on avastanud tulekahju.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: kuuldud jutu ümberjutustamine; kuuldu ning nähtu
kommenteerimine; teksti sisu mõistmine; jutustamine pildi, pildiseeria ja etteantud teema
põhjal; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; elus ja eluta; asjad ja materjalid. Praktilised
tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses;
- Inimeseõpetus: ohud kodus ja koduümbruses; aja plaanimine; oma tegevuse kavandamine;
asjade väärtus teiste väärtuste seas; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise
võimalused; käitumise mõju ja tagajärjed;
- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; liikumismängud
väljas/maastikul.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpilased omandavad läbi mängu teadmised esmasest tegevusest tulekahju korral ning
õpetaja annab sellele järgneva arutluse käigus tagasisidet nende soorituse kohta: mis läks
hästi ja mida oleks võinud veel paremini teha; õpetaja tunnustab rühmasid hea
meeskonnatöö eest ning rõhutab, mis on rühmades koos töötades kõige tähtsam;
- Õpilased annavad koos vanematega kodus läbiarutatud evakuatsiooniplaanist –
käitumiskokkulepetest võimaliku tulekahju puhkemisel – tagasisidet ühisel klassiõhtul või
lastevanemate koosolekul: kuidas plaanides kokkuleppimine läks, kas vajatakse
lisainformatsiooni (siis saaks kutsuda rääkima nt mõne päästetöötaja või annab õpetaja
taustainformatsiooni põhjal täiendavat teavet).
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ülesanne 2: Põlevmaterjalide tundmine
Taustainfo:
Põlevmaterjalid ümbritsevad meid kõikjal: kodus, koolis ja looduses. Mõned neist on kergesti
süttivad, teised vajavad süttimiseks väga kõrget temperatuuri. Lahtise tule ja kergestisüttiva materjali
kokkupuutel või hooletu kasutamise tagajärjel võib alguse saada tulekahju (küünal ja kardin; tulesäde
ja vaip ahju ukse ees; suitsukoni ja kulu/roostik; riideesemega kinni kaetud lamp või elektriradiaator
jne).
Õppetegevuste eesmärk:
Õpilane oskab eristada põlevaid materjale mittepõlevatest ja leida erinevate materjalide hulgast
kergesti süttivad materjalid ning seeläbi vältida tulekahju tekkimist.
Aeg: 2 x 45 min
Õppekeskkond: klassiruum (võimalusel ka tõmbekapiga laboriruum koolis), kooliümbrus või muu
looduslik koht
Õppetegevused:
1. Eelmisel tunnil saavad lapsed koduseks ülesandeks kodust leida ja kooli kaasa võtta kaks
põlevat/kergesti süttivat ja kaks mittepõlevat (raskesti süttivat) materjali. Lisaks leitakse põlevaid ja
mittepõlevaid materjale klassiruumist.
2. Klass teeb jalutuskäigu looduses või kooli ümber, mille eesmärk on leida võimalikult palju erinevaid
põlevaid ja mittepõlevaid materjale väljaspool kodu/kooli (puuoks, kuivanud hein, vesi, liiv, kuivanud
ja värsked puulehed, kivid jm). Soovi korral võivad lapsed materjalid leida ka eelnevalt kodutööna.
3. Kõik leitud materjalid jaotatakse võrdselt viie laua peale (igale lauale satub erinevaid materjale).
Seejärel jagatakse õpilased viieks meeskonnaks, iga meeskond saab ülesandeks eristada ühel laual
olevad materjalid põlevateks ja mittepõlevateks.
4. Seejärel järjestab iga meeskond materjalide nende põlemasüttimise kerguse järgi (nt kokkupuutel
küünlaleegiga).
5. Sobiva keskkonna olemasolul tehakse praktiline töö (põlemiskatse jaoks sobiv keskkond, hea
ventilatsioon, tõmbekapp vm ohutu katse läbiviimise koht): materjalide põlemise katse. Proovitakse
praktiliselt läbi, kui kergesti võtavad tuld erinevad materjalid, rääkides juurde sellega seotud ohud
kodus ja looduses (kuivanud jõulupuu, kulupõlengud, kardinate süttimine küünlast, õli isesüttimine
jne). Katse võib läbi viia ka koostöös ja kokkuleppel kohaliku päästekomandoga.
Õpitulemused:
- Õpilane oskab märgata põlevmaterjale enda ümber ja nendega seotud ohte tuleohutuse seisukohast.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: õpetaja kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine; arutlemine
paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste
seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; asjad ja materjalid; Praktilised tööd ja IKT
rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; õppekäik
kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks;
- Inimeseõpetus: ohud kodus ja koduümbruses; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi
saamise võimalused; käitumise mõju ja tagajärjed;
- Tööõpetus: looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,
vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne); materjalide saamislugu, omadused; katsetused erinevate
materjalidega, nende omaduste võrdlemine; töövahendite õige, otstarbekas ja ohutu
kasutamine.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab hinnata õpilaste omandatud oskusi eristada materjale nende põlemasüttimise
kerguse järgi õppekäigul ja sellele järgnevate õppetegevuste käigus; Õpilased saavad
õpetajalt tagasisidet materjalide äratundmise, suulise eneseväljenduse ja
põhjendamisoskuse kohta;
- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste omandatud teadmiste ja oskuste rakendamise kohta
igapäevaelus, paludes õpilastel tuua näiteid kodust, kuidas võivad seal olevad kergelt
süttivad materjalid põlema minna (ja tulekahju kaasa tuua); õpetaja aitab vajadusel
suunavate-abistavate küsimustega;
- Õpilased annavad õpetaja juhendamisel hinnangu enda õppimisele: mida ta omandas hästi ja
mida ta võiks veel paremini osata-teada.
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
6. Hädaolukordadeks valmistumine
Taustainfo
Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või
põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid
elutähtsates teenustes ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute
kiire kooskõlastatud tegevus.
Hädaolukorrad on peaaegu alati ootamatud, kuigi teatud tingimustel on võimalik nende toimumist
prognoosida (nt. tormihoiatused). Oluline on teadvustada, millised hädaolukorrad võivad meid
ohustada ja kuidas elutähtsate teenuste (vesi, elekter, kanalisatsioon jne) katkemisel hakkama saame
– selleks on oluline valmistuda (varuda küünlad, patarei lambid, joogivesi, patareidega raadio, toit,
gaasil või puudega töötav pliit jne).
Õnnetusest räägime lokaalsete, väheste inimeste elu ja tervist mõjutavate juhtumite korral.
Lisainfot üleujutuste, tormide, kuumalaine ja metsatulekahjude kohta leiab http://e-ppr-
et.blogspot.com.ee/p/primary-school.html
Metsas tuleb pidada kinni tuleohutusnõuetest.
Tuleohtlik on aeg metsas, samuti kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadastikuga),
poolpõõsastikuga (kanarbiku, sookailu, põõsasmarana) ja kuivanud rooga kaetud alal ning
turbapinnasega alal pärast lume sulamist kevadel kuni sügisel vihmaste ilmade saabumiseni.
Nendes kohtades on tuleohtlikul ajal keelatud:
suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
lõkke tegemine ja teisaldatava šašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine,
välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
raiejäätmete põletamine;
risu, põhu jms põletamine, välja arvatud kaitstavatel loodusobjektidel loodushoiutööde
raames maha lõigatud loodusliku taimestiku jäänuste põletamine;
muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju;
metsade sulgemise korral metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine.
Kulu põletamine on keelatud aastaringselt!
Oluline on teada, et numbrit 112 tohib kasutada ainult hädaabi kõnede tegemiseks, info saamiseks
on teised numbrid, mis on leitavad internetis (nt lehelt https://www.112.ee/et/muud-tahtsad-
numbrid/)
Hädaolukorras või selleks valmistumisel võivad abiks olla numbrid:
Kohalike omavalitsuste abitelefon 1345 (lisaks Tallinnale on numbriga ühinenud
Viimsi vald, Maardu linn, Harku vald, Saku vald)
Elektrilevi rikketelefon 1343
Maanteeinfo 1510
Mürgistusinfo 16662
Riigi Ilmateenistuse tasuline ilmainfo telefon 9001032
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õppetegevuste eesmärk: õppetegevuste käigus omandavad õpilased teadmised hädaolukorra
olemuse kohta ning oskavad eristada neid võimalikke hädaolukordi, mis võivad leida aset Eestis ja
neid, mis pigem toimuvad mujal maailmas. Õpilased saavad esmased teadmised selle kohta, millised
on erinevate hädaolukordade tagajärjed ning kuidas saab nendeks valmistuda. Ülesande kesksel
kohal on grupitöö ja arutelu õpilastega. Materjali kinnistamiseks vaadatakse erinevaid
hädaolukordadega seonduvaid õppevideoid.
Aeg: 2 x 45 min
Sihtrühm: 3. – 6. klassi õpilased (3. klassis võib lihtsustada hädaolukordade valikut)
Õppekeskkond: suurem klassiruum või võimla mänguks
Õppetegevused:
1. Hädaolukorra mõiste kaardistamine kas mõistekaardina tahvlile, kus õpetaja pakub välja
erinevaid õnnetusi, milledest osad on ja teised ei ole käsitletavad hädaolukorrana. Arutelu
kaudu mõiste põhjendamine.
2. Ühine arutelu teemal – milleks on vaja ilmateadet vaadata ja kuidas see aitab hädaolukorraks
valmistuda? Kuidas lugeda ilmateadet - praktiline ülesanne koos õpilastega – ametlikult
ilmakanalilt ilmaprognoosi lugemine (võib olla kas praegune või võtta välja mõni
hädaolukorraeelne ilmaprognoos).
3. Vaadatakse õppevideoid erinevate loodusõnnetuste kohta (videolõikude pikkus on kuni 2-3
minutit):
Mida teha tormi ajal?
https://www.youtube.com/watch?v=mmyDV7OPYL0
Mida saad sina teha pärast tormi taastamistöödel?
https://www.youtube.com/watch?v=KbuJLeoEBc8
Mis on üleujutus? Kuidas see tekib?
https://www.youtube.com/watch?v=lHyRb6hbvPk
Mis on metsatulekahju?
https://www.youtube.com/watch?v=RGVnPAYtCt8
Info võimalike või aset leidvate metsatulekahjude kohta.
https://www.youtube.com/watch?v=ItVwRLCfsh0
4. Mänguline hädaolukordade hindamine.
- Õpetaja kirjutab välja kõik õppetegevustes kasutatavad sõnad-laused kaartidele vastavalt
kategooriatele: hädaolukorrad Eestis, hädaolukorrad mujal, hädaolukordade tagajärjed ja
hädaolukordadeks valmistumine (vt Lisa 1). Kategooriad on jagatud värvidega – on kolme
värvi mummud või on paber ise seda värvi vastavalt sellele, kas tegu on hädaolukorraga
(sama värvi on nii hädaolukorrad Eestis kui hädaolukorrad mujal), selle tagajärjega või
valmistumise võimalusega (nt sinine on valmistumine, punane tagajärg ja kollane
hädaolukord).
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Õpetaja tekitab klassiruumi neli erinevat kohta: „hädaolukorrad Eestis“, „hädaolukorrad
mujal“, „hädaolukorra tagajärjed“ ja „hädaolukorraks valmisolek“ kolme erineva värviga
(hädaolukorrad Eestis ja hädaolukorrad mujal on sama värviga, kuid varustatud ka sildiga) - nt
märkida koht ära samasuguse ja sama värvi mummuga kui on õpilastele antud kaartidel.
(Märkus: õpetaja võib vajadusel jätta käsitlemata hädaolukorrad mujal maailmas, kui on vaja
aega kokku hoida, kuid kindlasti tuleks käsitleda tagajärgi ja valmisolekut)
- Kõik õpilased võtavad omale kaardid, millel oleva värvi järgi koonduvad ühisesse gruppi.
Gruppidesse jagatuna õpilased loevad ja vaatavad üksteise kaarte ning otsustavad, mis võiks
olla nendel kirjutatu ühist - ühine nimetaja.
- Grupid esitavad oma arvamuse, mida õpetaja vajadusel suunab. Seejärel loevad erinevad
grupid vaheldumisi oma kaartidele kirjutatu ette: esimesena loeb mõni hädaolukorra saanud-
loosinud laps oma kaardile kirjutatu, misjärel otsustab ta, kas tegu võiks olla Eestit ohustava
olukorraga ning läheb kas „Eesti“ või „mujal“ kohta (klassikaaslased hindavad, kas nad
nõustuvad õpilase valikuga); seejärel vaatavad oma kaarte tagajärgede kaartidega lapsed
ning need, kes arvavad, et nende kaardil kirjutatu seostub antud hädaolukorraga, liiguvad
esimese õpilase juurde; valmistumise grupis olevad õpilased teevad samuti.
- Hiljem arutatakse koos, millised tulemused saadi – selleks loetakse järgemööda ette üks
hädaolukord, selle tagajärjed ning võimalikud valmistumise meetodid. Räägitakse läbi ka
võimalikud hädaolukorrad Eestis ning esmane käitumine nende aset leidmise korral.
5. Arutelu pinginaabriga- mõtle, kuidas tegutseda, kui tekib konkreetne hädaolukord (valida
välja 1 Eestis enam esineda võiv olukord)? Mõelge ka läbi, mida teha, kui ei saa tegutseda
vastavalt esialgsele tegutsemise plaanile (pange paika plaan B)?
6. Ühine arutelu klassis kontakttelefonide numbrite osas – millised numbrid on vajalikud teada
(hädaabi 112 ja muud olulised numbrid vt taustainfo) ja kuidas helistada (mida on oluline
teatada, kuidas oma asukohta määrata, kirjeldada jne)?
Õpitulemused:
- Loetleb, millised hädaolukorrad võivad Eestit ohustada (tormid, üleujutused,
lennuõnnetused, ulatuslik tulekahju, laeva-, rongi ja maanteeõnnetused, elektrikatkestus,
nakkushaiguste epideemia).
- Mõistab, miks on tormi, pakase või äikese ajal ohtlik õues viibida.
- Mõistab, mis ohustab inimest üleujutuse korral.
- Mõistab, et tulekahjude või plahvatuste järel leviv suits või mürgised gaasid on tervisele
kahjulikud ja ohtlikud.
- Kirjeldab, kuidas ennast loodusõnnetuse või õues leviva suitsu korral kodus kõige paremini
kaitsta (siseruumide püsimine, uste-akende sulgemine jmt).
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine,
nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse
küsimine; teksti sisu mõistmine;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Matemaatika: temperatuuriühik kraad; termomeeter, selle skaala;
- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; ilmavaatlused; ilmastikunähtused; inimese
toiduvajadused; Praktilised tööd ja IKT rakendamine: õppekäigud aastaajaliste erinevuste
vaatlemiseks; temperatuuri mõõtmine erinevates keskkondades; ilma vaatlemine;
õhutemperatuuri mõõtmine; ilmaennustuse ja tegeliku ilma võrdlemine;
- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; ravimid; abi saamise võimalused;
teave ja teabeallikad ning nende kasutamine;
- Kehaline kasvatus: teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Mängulise hädaolukordade hindamise käigus saavad õpilased tagasisidet kaasõpilastelt ning
õpetajalt, kes vajadusel suunab abistavate küsimustega;
- Õpilased annavad tagasisidet selle kohta, mida nad uut said teada antud õppetegevuste
käigus ja mida tahaksid veel rohkem teada.
Tagasi sisukorda
Lisa 1. Loetelu hädaolukordadest Eestis ja mujal, nende tagajärgedest ja valmistumise võimalustest.
Erinevad hädaolukorrad Hädaolukordade tagajärjed
Hädaolukordadeks valmistumine
Eestit ohustada võivad
hädaolukorrad
Mujal maailmas esinevad
hädaolukorrad
torm torm, orkaan tugev tuul ja maru võivad murda puid ja
need kukuvad teele – sõiduteed võivad
olla läbimatud; autode ja majade peale
kukkuvad puud võivad tuua kaasa
purustusi; võivad maha kukkuda
elektriliinid ja tekib elektrikatkestus;
elektrikatkestus – ei tööta miski, mis saab
toitu elektrivõrgust (ka vesi, kui tuleb
majja pumba abil, võib otsa saada;
samuti ei tööta elektriradiaatorid,
kodumasinad, arvutid, ei saa laadida
seadmeid jne); sooja söögi ja vee
saamine võib olla raskem, kui
majapidamises on elektripliit; võib olla
raske saada teada, mis toimub, kui raadio
ja televiisor ei tööta ning internetti ei ole;
kui on palju kahjustada saanud maju ja
inimesi, siis ei pruugi abi kiiresti kõikideni
kohale jõuda; haiglad võivad olla täis
lendlevatest esemetest ning kukkunud
puudest saadud vigastustega inimesi;
Vaata ilmateadet – ilmateade annab
teada, millist ilma on oodata täna,
homme või järgmisel nädalal;
Hoidu väljas liikumast, kuna torm võib
murda puid ja lendu viia esemeid, mis
võivad sind kahjustada;
Elektrikatkestus – lülita välja kõik
kodumasinad ja elektroonika, mis olid
kasutusel siis, kui elekter ära läks;
kasuta vähem oma sülearvutit või
mobiiltelefoni (säästa akut); hoia alati
akupank täis; mõtle, mis oleks sinu
valgusallikas (nt patareidega
taskulamp), kuidas saab soojendada
vett ja toitu (kui kodus on elektripliit);
varuge koju kaua säilivaid, toitvaid ja
kergelt valmistatavaid toiduaineid ja
joogivett jm
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
elektrilevi rikketelefon 1343 ja
maanteeinfo 1510
üleujutus üleujutus vee tase tõuseb, äravoolukohad võivad Vaata ilmateadet – ilmateade annab
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
ummistuda (vesi ei saa kuhugi minna),
vesi tungib majja;
tekib oht, et vesi kahjustab
elektrisüsteeme ja katkistes
elektriseadmetes võib tekkida lühis (vesi
juhib elektrit ja veega kokkupuutudes on
oht saada elektrilööki);
võib tekkida elektrikatkestus - ei tööta
miski, mis saab toitu elektrivõrgust (ka
vesi, kui tuleb majja pumba abil, võib
otsa saada; samuti ei tööta
elektriradiaatorid, kodumasinad, arvutid,
ei saa laadida seadmeid jne); sooja söögi
ja vee saamine võib olla raskem, kui
majapidamises on elektripliit; võib olla
raske saada teada, mis toimub, kui raadio
ja televiisor ei tööta ning internetti ei ole;
teada, millist ilma on oodata täna,
homme või järgmisel nädalal
Elektrikatkestus – lülita välja kõik
kodumasinad ja elektroonika, mis olid
kasutusel siis, kui elekter ära läks;
kasuta vähem oma sülearvutit või
mobiiltelefoni (säästa akut); hoia alati
akupank täis; mõtle, mis oleks sinu
valgusallikas (patareidega taskulamp);
varuge koju kaua säilivaid, toitvaid ja
kergelt valmistatavaid toiduaineid ja
joogivett
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
Elektrilevi rikketelefon 1343
lennuõnnetus lennuõnnetus palju hukkunuid lennukis;
lennuk võib kukkudes kahjustada inimesi
ja maju
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
mere- ja lennupääste 6191224
ulatuslik tulekahju ulatuslik tulekahju mürgine suits, mille tõttu hukkuvad
elusolendid (inimesed ja loomad-linnud);
tuli hävitab metsa (põhjustab suurt kahju
metsikule loodusele – taimedele ja
loomadele);
tuli hakkab kiiresti levima ja väljub
kontrolli alt – liigub edasi metsade ja
asulate poole.
Metsas peetakse kinni
tuleohutusnõuetest;
Vaata ilmateadet – ilmateade annab
teada, kui on pikalt kestnud kuum ja
kuiv ilm ja metsades on suur tuleoht.
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
1313.
laeva-, rongi- ja
maanteeõnnetused
laeva-, rongi ja
maanteeõnnetuse
d
palju võimalikke hukkunuid, teed on kinni
pandud ja seal ei saa keegi liigelda.
tuleb kuulata uudiseid
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 (kuidas helistada?) ja muud
olulised numbrid nt Mere- ja
lennupääste 6191224 ja Maanteeinfo
1510
elektrikatkestus Elektrikatkestus – ei tööta miski, mis saab
toitu elektrivõrgust (ka vesi, kui tuleb
majja pumba abil, võib otsa saada;
samuti ei tööta elektriradiaatorid,
kodumasinad, arvutid, ei saa laadida
seadmeid jne); sooja söögi ja vee
saamine võib olla raskem, kui
majapidamises on elektripliit; võib olla
raske saada teada, mis toimub, kui raadio
ja televiisor ei tööta ning internetti ei ole;
kui majapidamises on vaid elektril
töötavad lambid, tekib pimedus;
Kui kasutatakse lahtist tuld valguse
(küünlad, tikud, gaasilambid) ja sooja
saamiseks (lahtine lõke või puhastamata
tulekolle nt ahi või kamin, mis muidu ei
ole kasutusel), võib tekkida tuleoht;
Vaata ilmateadet – ilmateade annab
teada, millist ilma on oodata täna,
homme või järgmisel nädalal – tugev
tuul või pikalt püsiv külm või kuum
võib ka endaga elektrikatkestuse
kaasa tuua;
Elektrikatkestus – lülita välja kõik
kodumasinad ja elektroonika, mis olid
kasutusel siis, kui elekter ära läks;
kasuta vähem oma sülearvutit või
mobiiltelefoni (säästa akut); hoia alati
akupank täis; mõtle, mis oleks sinu
valgusallikas (patareidega taskulamp);
varuge koju kaua säilivaid, toitvaid ja
kergelt valmistatavaid toiduaineid ja
joogivett
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
Elektrilevi rikketelefon 1343
nakkushaiguste malaaria vt ohtliku palju inimesi haigestub korraga ja haiglad tuleb kuulata uudiseid, et saada teada
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
epideemia nakkushaiguse
puhang
on ülekoormatud – arstiabi ei pruugi
ruttu jõuda abivajajateni;
apteegis võivad olla otsas need ravimid,
mida antud haiguse puhul vajatakse
ohtlikest nakkushaigustest;
kodust väljas käies tuleb tagada enda
ohutus (pesta käsi, mitte olla koos
nakkushaigete inimestega);
liikuda palju värskes õhus ja süüa
mitmekülgselt – nii saab hoida end
tervena ja haigused ei hakka kergelt
külge (tugevneb immuunsüsteem);
kodus tuleb hoida piisav varu neid
ravimeid, mis on pereliikmetele
igapäevaselt vajalikud ning mis
leevendaksid palavikku ja valu;
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
Mürgistusinfo telefon 16662
pikk kuumalaine
pikk kuumalaine pikalt kestev või väga suur kuumus võib
tekitada elektrikatkestuse ning ei ole
võimalik süüa teha (kui tegemist on
elektripliidiga), joogivett ei jagu (kui vesi
tuleb pumbaga kaevust), kuid kuumaga
vajavad elusolendid palju vett; pime (kui
ei ole teisi valgusallikaid) jm
kuna on kuiv, tekib suur oht ka
tulekahjudeks, ka metsades;
Vaata ilmateadet – ilmateade annab
teada, millist ilma on oodata täna,
homme või järgmisel nädalal.
Pika kuumusega võib tekkida
elektrikatkestus – siis lülita välja kõik
kodumasinad ja elektroonika, mis olid
kasutusel siis, kui elekter ära läks;
kasuta vähem oma sülearvutit või
mobiiltelefoni (säästa akut); hoia alati
akupank täis; mõtle, mis oleks sinu
valgusallikas (patareidega taskulamp);
varuge koju kaua säilivaid, toitvaid ja
kergelt valmistatavaid toiduaineid ja
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
joogivett
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
Elektrilevi rikketelefon 1343
pikk külmalaine pikk külmalaine pikalt kestev või väga tugev külm võib
tekitada elektrikatkestuse ning ei ole
võimalik süüa teha (kui tegemist on
elektripliidiga), pime (kui ei ole teisi
valgusallikaid) ja pole võimalik sooja
saada (kui pole teisi soojaallikaid);
ilma kütteta võivad jäätuda ka veetorud
ning puudub võimalus saada vett toiduks
ja pesuks
Vaata ilmateadet – ilmateade annab
teada, millist ilma on oodata täna,
homme või järgmisel nädalal – ka
oodatavast pikast külmast ilmast;
Pika külmaga võib tekkida
elektrikatkestus – siis lülita välja kõik
kodumasinad ja elektroonika, mis olid
kasutusel siis, kui elekter ära läks;
kasuta vähem oma sülearvutit või
mobiiltelefoni (säästa akut); hoia alati
akupank täis; mõtle, mis oleks sinu
valgusallikas (patareidega taskulamp);
varuge koju kaua säilivaid, toitvaid ja
kergelt valmistatavaid toiduaineid ja
joogivett;
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
Elektrilevi rikketelefon 1343
keemiareostus keemiareostus õhk või vesi võib olla reostunud ja vee
tarvitamisel kraanist või õues viibides
võib saada mürgistuse;
oht tulekahju või plahvatuse tekkeks;
kui palju inimesi on korraga mürgistuse
saanud, võivad haiglad olla ülekoormatud
tuleb kuulata uudiseid
õhu kaudu leviva saaste korral tuleb
püsida siseruumides ja sulgeda uksed-
aknad;
vee kaudu leviva saaste korral tuleb
hoiduda kraanivee joomisest;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
kodus peaks olema varutud joogivett
nii joomiseks kui söögi
valmistamiseks;
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 ja muud olulised numbrid nt
Mürgistusinfo telefon 16662 ja
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon
1313.
maavärinad tekivad maakoore sisemised võnked, mis
lisaks raputamisele lõhestab maapinda,
langetab ühte kihti ning tõstab teist;
maavärinad võivad tekitada taastumatuid
kahjustusi nii loodusele kui ka inimestele;
maa värisemise ning maakoores
tekkivate lõhede tagajärjel purunevad
hooned ning teised tugevad ehitised;
gaasi- ja elektritrasside purunemisel
tekivad tulekahjud, maalihked ja
tsunamid ehk hiidlained;
tugeva maavärina puhul on palju
hukkunuid ja vigastatuid.
elades või reisides kohtadesse, kus on
suur võimalus maavärinateks, tuleks
selleks valmis olla (mõelda läbi, kuidas
käituda);
tuleb kuulata uudiseid, et saada teada
võimalikest maavärinate ohtudest
tsunami (hiidlaine) tekivad maalihked, üleujutused jt
kaasnevad looduskatastroofid;
merevee sattumine põhjavette ning
rannajoone kadumine või muutumine;
hiidlaine võib väiksed ja madalal asuvad
saared muuta elamiskõlbmatuks;
ulatuslikud purustused ja suur hukkunute
Enamasti tsunami hoiatab oma
tulekust: rannaäär jääb mõne minuti
jooksul suures ulatuses kuivaks,
justkui saabuks ülikiire mõõn. Kui
märkad rannas sellist olukorda, siis
liigu viivitamatult kõrgemale alale või
põgene hoonete kõrgematele
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
ja vigastatute arv. korrustele;
tuleb kuulata uudiseid, et saada teada
võimalikest maavärinate ja sellest
tekkida võivate hiidlainete ohtudest
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
kutsumine väljaspool Euroopat
(reisides tuleb teha kindlaks selle maa
hädaabinumber).
lumelaviin laviin lõhub oma teel kõik sinna jääva:
puud ja majad ja matab enda alla;
inimestest, kes jäävad lumelaviini alla,
1/3 sureb (lämbub enda CO2 sisse,
saadud kehavigastuste või külmumise
tagajärjel).
tunne laviiniohu märke, õpi tundma
ohtlikke kohti ning tea
käitumisjuhiseid laviini korral.
tuleb kuulata uudiseid, et saada teada
võimalikest lumelaviiniohtudest;
Tuleb olla ettevaatlik mägedesse
minemisel ja lumiste mägede all olles
ning arvestada, et lumistel nõlvadel
võivad tekkida lumelaviinid;
Sulailm suurendab laviini esinemise
tõenäosust;
Laviiniohtlikumate nõlvade kaldenurk
jääb 25 ja 60° vahele;
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
112 (peamiselt Euroopas, mujal
maailmas tuleb leida seal toimivad
hädaabinumbrid)
vulkaanipurse Tekivad laavavoolud, vulkaaniline tuhk,
lõõmpilved, maalihked, vulkaaniline gaas,
Reeglina annavad vulkaanid märku
aktiviseerumisest väikeste
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
tsunamid ja kliimamuutus;
Vulkaanipursete tagajärjeks võib olla
materiaalne kahju hävitatud hoonete,
infrastruktuuri ja põllumaa näol; nälg,
veereostus, haiguste levik, uppumine,
lämbumine jne.
maavärinatega;
tuleb kuulata uudiseid;
Kontakttelefonide numbrid – hädaabi
(Euroopas 112, mujal maailmas tuleb
leida seal toimivad hädaabinumbrid)
Tagasi sisukorda
7. Varavastaste kahjude ennetamine – oma vara hoidmine ja kaitsmine
(Evelyn Leinbok)
Õppetegevustes käsitletavad ohutuse alateemad: varavastaste kahjude ennetamine, vägivalla- sh
kiusamise vastaste tegude ennetamine, digiturvalisus, abi kutsumine.
Taustainfo
Kõik oluline lapse elus saab alguse keskkonnast, kus ta kasvab. Lapse väärtushinnanguid, käitumist,
suhtumist saavad mõjutada teda ümbritsevad inimesed. Tähtis on, et laps õpiks hoidma iseennast
ning arvestama oma kaaslaste ja teiste inimestega. Vähem tähtis pole ka asjade hoidmine. Last ja
tema kasutuses olevat vara võivad ohustada nii eakaaslased kui ka tuttavad või päris võõrad
täiskasvanud. Seepärast tuleb lapsele juba varakult õpetada, kuidas ennast hoida, kuidas kaitsta oma
sõpru ning kuidas toimida nii enda kui ka võõraste asjadega.
Võõrad asjad ja omastamine
Lastel juhtub üsna tihti, et nad unustavad enda kätte võõraid asju, kuid leidub ka neid, kes teevad
seda tahtlikult. Näiteks jäetakse endale asju, mille laps on koolist leidnud, kuid kui hiljem selgub, et
seda eset otsitakse, tekib lapsel hirm ja ta peidab leiu ära või viskab minema. Õnnetud on sellisel
juhul nii eseme kaotaja kui ka leidja.
Samuti võivad lapsed üksteiselt raha või asju laenata – väärtuslikemateks esemeteks on
mobiiltelefonid või tahvelarvutid. Laenamine ei tundu esmapilgul probleemina, kuid probleem tekib
siis, kui asi läheb katki või kaob. Pahanduste vältimiseks tuleb lapsega arutleda, et ta teaks, kuidas
oma ja võõra varaga käituda. Kõige parem on katset teha mõne lapse jaoks kalli ja olulise asja näitel.
Lapsele tuleb selgeks teha, et temale antud asju ja raha ei tohi ilma vanema nõusolekuta vahetada,
ära anda ega laenata. Võõrad asjad tuleb nende omanikele tagastada ja võetud võlg tasuda andja
vanemale. Juhul, kui leitud asja omanikku ei ole võimalik välja selgitada, tuleb see toimetada kooli või
politseisse. Oluline on teada ja lapsele selgitada, et võõra asja endale jätmine on selle omastamine
ning selline tegevus on keelatud ja karistatav.
https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/
Abi otsimine.
Õnnetuste ja kuriteo ohvriks langemise eest pole keegi täielikult kaitstud. Nii ka lapsed. Tuleb
õpetada ja julgustada lapsi õigesti ja õigel ajal abi otsima. Kuriteo ohvriks (näiteks on varastatud
mobiiltelefon või on tekitatud lapsele vigastusi) langedes tuleb sellest võimalikult kiiresti teatada
politseile ja käituda vastavalt sealt saadud juhistele. Last tuleb julgustada, et kui tõsine häda on käes,
tuleb KOHE helistada numbril 112 (mitte oodata õhtut ja rääkida alles siis vanematele) ning alles
seejärel teavitada vanemaid või kedagi teist, kelle hoolde laps on jäetud. Teavitamise kiirus on
oluline, sest aeg on kriitilise tähtsusega. Lisaks võib õpetada last, et ta jätaks võimaluse korral meelde
olulist infot (nt vägivallatseja tundemärgid – juuksevärv, kehaehitus vms), et oleks võimalik rikkuja
tabada ja hiljem ka tuvastada.
Õppetegevuste eesmärk:
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Aeg: 2 x 45 min + kodutöö
Sihtrühm: 2. klassi õpilased
Õpikeskkond: klassiruum ja kooli aula või muu suurem ruum või võimalusel kooliõu
Õppetegevused:
1. Jutustuse lugemine ja selle põhjal arutlemine.
- õpilased loevad kas omaette või võib paluda mõnel õpilasel kogu klassile lugeda ette jutustus
kadunud binoklist (2.klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup,
Kaja Peetris. 88 lk 2011; Koolibri; lk 78) Märkus: kui lapsed loevad omaette ning lugemiskiirus on
klassi õpilaste hulgas väga erinev, võib kiirematele lugejatele anda lisaülesandeks piltide järjestamise
jutustuse põhjal, mis räägib asjade laenamisest ja omastamisest 2. klassi inimeseõpetuse
tööraamatust (Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris. 88 lk 2011; Koolibri; lk 43);
- õpilased teevad lühikese kokkuvõtte, mis jutustuses toimus ja mida erinevad osapooled (binokli
kaotaja ja võtja) tundsid;
- pinginaabriga koos mõeldakse välja 1 alternatiivne võimalus, kuidas poiss oleks saanud kasutada
teise lapse binoklit ilma, et kumbki oleks ennast pärast halvasti tundnud ning esitatakse oma lugu
klassikaaslastele;
- tahvlile joonistatava mõistekaardina pannakse kirja kõik võimalused, kuidas oleks saanud antud
juhtumil erinevate osapoolte poolt vaadatuna välistada ebamugavaid olukordi ning arutletakse
nende üle.
Nt:
Binokli kaasa võtja Binokli varastaja
- Ei võta ekskursioonile kaasa kallist
binoklit, mille kaduma mineku või
purunemise korral oleks kahju (nii
varaline kui emotsionaalne) suur;
- Saab aru, et teiste asjad on teiste omad
ning soovi korral midagi kasutada, tuleb
selleks küsida luba (siis on mõlemad
rõõmsad);
- Kui näeb, et kaasõpilastele pakub tema
binokkel huvi ning sellega on põnev
kaugemaid objekte vaadata, pakub ise
võimalust ka teistel oma binoklit
kasutada (nii saavad ka need, kes on
tagasihoidlikumad ja ei julgeks ise
küsida, binoklit kasutada ning paljud
lapsed oleksid rõõmsad selle võimaluse
üle);
- Kui kaasõpilane ei luba tal kasutada oma
binoklit, siis mõistab, et see on tema
õigus oma asju mitte teistele anda. Kui
see küsijat kurvastab, saab ta sellest
viisakalt märku anda. Kui binokli omanik
sellele ebameeldivalt vastab, siis võib
õpilane pöörduda olukorra
lahendamiseks õpetaja poole, kes saab
meelde tuletada, et kaasa tasuks võtta
ikkagi selliseid esemeid, mida raatsitakse
ka teiste kaasõpilastega jagada, eeldusel,
et asju hästi hoitakse.
- Hoiab oma kaasavõetud binoklit hästi ja
hoolsalt (ei jäta vedelema, et see ära ei
kaoks või pahatahtlike inimeste poolt
- Kui kaasõpilane laenab talle oma
binoklit, siis hoiab seda hästi ja
ettevaatlikult ning annab selle tagasi või
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
ära ei varastataks; hoiab binoklit
ümbrise/koti sees, et see ei saaks
kahjustada);
omaniku loal teistele kaasõpilastele
samamoodi ettevaatlikult kasutada (siis
on kõik rahul ja rõõmsad);
jne jne
2. Rühmatööna võimaluste kaardistamine, kuidas oma asju hästi hoida.
- moodustatakse rühmad (nt eesnimede esitähtede järgi järjestades tähestiku alusel või mitmeks
lugemise teel või riietuse värvide või mõnel teisel viisil), kes saavad erinevad olukorrad, milles asjade
hoidmise võimalust analüüsitakse:
1. rühm: enda asjade hoidmine koolis;
2. rühm: enda asjade hoidmine kodus;
3. rühm: enda asjade hoidmine teel olles (nt reisides või ühistranspordis kooli ja koju sõites);
4. rühm: enda asjade/informatsiooni hoidmine seadmetes (telefonis, arvutis, tahvelarvutis);
- õpetaja teeb sissejuhatuse rühmatöösse, rõhutades ka asjaolu, et me saame ise väga palju ära teha
selleks, et me ei satuks varguse ohvriks või meie asjad ei läheks kaduma või katki. Õpilastel
palutaksegi keskenduda nendele võimalustele, kuidas ise oma asju niimoodi hoida, et need jääksid
terveks ja ohutult meiega.
- rühmadele jagatakse kas suured paberid-postrid, millele nad märgivad oma leitud võimalused või
nutiseadmete olemasolul kasutatakse virtuaalset võimalust nt https://answergarden.ch/ vms.
Õpetaja aitab ja nõustab rühmasid, juhtides tähelepanu erinevatele olukordadele.
Võimalusi:
1. rühm: enda asjade hoidmine koolis: ei võta kaasa ohtlikke ja hinnalisi asju või dokumente (nt
reisidokumenti ehk passi); hoian oma asjad kotis suletud luku taga; hoian oma asjadel ise ja alati
silma peal; ei jäta midagi vedelema; ei jäta kooli (nt rõivistusse) esemeid, mida ma kardan kaotada;
jälgin peale klassiruumist lahkumist, et kõik minu asjad on minuga kaasa saanud; jälgin peale
rõivistust lahkumist, et kõik minu riided ja jalanõud on minuga kaasas; lukustan kaasavõetud jalgratta
jne
2. rühm: enda asjade hoidmine kodus: hoian oma asjad korras ja kindlates kohtades (lihtne leida, hea
ja turvaline hoida); ei jäta asju kuhugi vedelema, kus need ette jäävad (ei lähe katki või saa muud
moodi kahjustada); lukustan välisukse alati (võõrad ei saa ootamatult koju tulla); ei lase koju sisse
inimesi, keda ma ei tunne (v.a. mõne ameti esindajad, kes seda tõendavad pildiga dokumendiga
ja/või vormi kandes); ei laena oma asju välja nendele, kes ei oska neid hoida või kes ei ole
usaldusväärsed; ei laena koduvõtit või ei teata uksekoodi kellelegi jne
3. rühm: enda asjade hoidmine teel olles (nt reisides või ühistranspordis kooli ja koju sõites): hoian
oma kotis ja endaga vaid selliseid asju, mis peavad minuga kaasas olema (ei võta kaasa väärtuslikke
esemeid ja palju sularaha, kui seda ei ole vaja); hoian taskutes vaid selliseid asju, millest ma ei karda
ilma jääda; ei pane pükste ja koti tagumistesse taskutesse väärtuslikke asju (neid on sealt kõige
lihtsam ära varastada ja kaotada, ilma et ma tunneksin seda); ei jäta oma asju korrakski järelevalveta
– hoian oma asjadel alati silma peal jne
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
4. rühm: enda asjade/informatsiooni hoidmine seadmetes (telefonis, arvutis, tahvelarvutis): kaitsen
enda seadmeid parooliga; ei jaga kellegagi oma paroole ja koode; ei riputa enda kohta üles
informatsiooni, mis võib kahjustada minu privaatsust; kasutan alati viirusetõrjet ega lae alla
kahtlaseid faile, mänge ja kirjade lisasid, mille usaldusväärsuses mul on põhjust kahelda jne
- iga rühm teeb lühikese ettekande enda teemal leitud võimaluste kohta, peale mida palutakse
kaasõpilastel täiendada omapoolsete mõtetega ning siis võib õpetaja tuua välja ka oma
tähelepanekud. Rühmad võivad kaunistada oma postrid kunstiõpetuse tunnis ning siis need
klassiruumi seinale kinnitada.
3. Mäng: mida teha, kui midagi on juhtunud?
- õpetaja selgitab õpilastele mängu reeglid: kooli õue või aula/võimla erinevatesse kohtadesse
kinnitatakse erinevad sildid võimalustega, kuidas tuleks esmalt käituda erinevate juhtumite korral.
Nendeks on: teatan õpetajale, räägin sõbrale, teatan vanematele, helistan 112, helistan/kirjutan
lasteabi numbrile, teatan veebikonstaablile, ei räägi sellest mitte kellelegi. Erinevad juhtumid on kirja
pandud kokkuvolditud paberitele, mis asuvad mõnes kausis või kaabus vms. Õpetaja tõmbab välja ja
loeb ette esimese juhtumi, mille korral õpilased otsustavad, kuidas tuleks käituda, kellele teatada
juhtumist ning lähevad vastava sildiga varustatud kohta. Seejärel peavad samasse kohta koondunud
õpilased omavahel kokkuleppele jõudma, miks nad arvavad, et just sinna/sellele inimesele tuleks
kõigepealt juhtunust teatada ning ütlevad oma põhjenduse kogu klassile välja. Kui õpetaja on
põhjendusega ja valikuga nõus, toob ta omakorda välja need põhjused, miks just niimoodi tuleks
käituda ja mitte teistmoodi. Kõige õigemini vastanud rühm loosib välja uue olukorra ja loeb selle ette
(kui olukorra lahendamiseks on mitu õiget lahendust, võib lasta loosi tõmmata kas neil, kes
esimesena oma põhjenduse osas kokku leppisid või paluda erinevatel rühmadel osaleda koos
loosimises: nt üks segab pabereid, teine hoiab kaussi/kaabut, kolmas tõmbab, neljas loeb vms).
Erinevad olukorrad ja nende lahendamine:
1. Avastasin, et olin kogemata võtnud endaga kaasa sõbrale kuuluva asja, mis mulle
ka väga meeldib. Mul on natuke piinlik selle pärast – võidakse arvata, et ma
meelega võtsin selle. Samas tahaksin samasugust asja ka endale. (Teatan sõbrale
– tema on nähtavasti ka märganud asja kadumist ning võib olla selle üle väga
kurb, tagastan talle tema asja esimesel võimalusel);
2. Tulin peale koolist kojusõitu bussist välja ja nägin, et minu koolikoti tasku oli lahti
ning sealt oli kaduma läinud rahakott koos õpilaspileti ja ühistranspordikaardiga.
Olin väga kurb, sest võtsin kooli kaasa rohkem sularaha, kui mul oleks vaja olnud
ning piinlik oli ka, sest ema alati hoiatas mind rahakoti ja teiste väärtuslike asjade
kotitaskus kandmise eest. (Helistan 112 – mida kiiremini ma vargusest teada
annan, seda kiiremini saab politsei seda lahendama hakata; teatan kohe oma
vanematele ning esimesel võimalusel läheme politseisse ning esitame avalduse
kadunud asjade kohta);
3. Tulin peale kooli jalutades koju ja nägin, kuidas suuremad poisid ühte esimese
klassi õpilast kiusasid – narrisid teda tema riietuse ja soengu pärast ning siis
ütlesid, et ei narri teda enam, kui ta neile kogu oma raha ära annab. Väike poiss
oli hirmul ja väga kurb - ta nuttis ja andiski kaasas olnud rahakoti ära. Mul oli
poisist väga kahju, kuid ma mõtlesin, et kas mina peaksin ikka midagi tegema, kui
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
minu endaga midagi halba ei juhtunud. (Helistan 112 – tegemist on kuriteoga
ning mida varem politsei sellest teada saab, seda kiiremini saab tabada ka
kurjategijad. Püüan jätta meelde kiusajate arvu ja välimuse, kus ma seda
juhtumit nägin ning kuhu suunas kurjategijad läksid – see aitab kaasa
kurjategijate leidmisele. Järgmistel kordadel võivad samad kurjategijad kiusata ka
mind);
4. Koolis tuli mul äkitselt meelde, et olin kiiruga kooli tulles unustanud kodu
välisukse lukku keerata. Mul on väga piinlik seda vanematele tunnistada, sest
nad võivad minu hajameelsuse peale pahaseks saada. (Helistan vanematele – ehk
on neil võimalik enne mind koju minna ja uks lukku keerata; lukust lahtine
välisuks on aga varaste jaoks väga lihtne võimalus meie kodust midagi kiiruga ja
märkamatult kaasa viia);
5. Kui jätan enda pinali vahetunniks klassi laua peale, siis tihti on see tagasi tulles
sealt kadunud. Leian selle erinevatest kohtadest küll üles ja tean, kes seda ära
peidavad, aga nii halb tunne on, kui pinalit otsides samad lapsed naeravad mu
üle. (Räägin õpetajale – õpetaja otsustab, kuidas ta saab kiusavate
klassikaaslastega kiusamisest rääkida ja nende tegevuse lõpetada).
4. Koduse tööna lavastada rühmadena mõni situatsioon asjade laenamisest, lõhkumisest või
varastamisest.
- Jagunetakse rühmadesse ning mõeldakse välja mõni lugu, kus sõbralt või tuttavalt võetakse midagi
laenuks ning seda kas ei taheta tagastada, see läheb katki või see pahatahtlikult endale jäetakse (nt
valega, et see läks kaduma), peidetakse vihahoos ära vms. Iga loo juures tuleks kirjeldada ka
osapoolte tundeid ja kahtlusi, kaaluda erinevate olukordade lahenduste üle ning lõpuks lahendada
juhtum selliselt, et kõik osapooled oleksid võimalikult rahul lahendusega.
- Rühmad lavastavad loo rollimänguna (kõikidele rühmaliikmetele peaks saama mõni roll, ka loo
väljamõtlemise või dialoogide vahel jutustamise või filmimise roll vms). Rollimängu võib üles filmida
või esitada klassile näidendina.
- Rollimäng kantakse kas ette või näidatakse ülesfilmitud mängu. Kaasõpilased annavad iga rühma
esitusele tagasisidet (vt. hindamine)
Lisaülesandeid:
- 2. klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris.
88 lk; 2011; Koolibri. Asja väärtus ja hind: oma ja teiste asjade suhtes õiget käitumist
kirjeldavate lausete üle kirjutamine, lk 44.
- 2. klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris.
88 lk; 2011; Koolibri. Tean ja oskan: tabelis asjade omandi ja omastamise, reklaami ajel
soetamise, vajalikkuse ja ohtlike esemete kooli võtmise kohta õigete vastuste valimine, lk 45.
Õpitulemused:
- Saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;
- Teab, et igaüks vastutab oma tegude eest ise;
- Oskab ja julgeb vargusest teatada (õpetajale, vanemale, politseile).
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- Teab, et koju ei tohi lasta võõraid inimesi.
Lõiming
- Eesti keel ja kirjandus: loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; teksti sisu
mõistmine; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;
eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sõnavara arendamine; tegelaste
iseloomustamine; loovtöö kirjutamine;
- Inimeseõpetus: mina; minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega; iga
inimese väärtus; viisakas käitumine; minu oma, tema oma, meie oma; asja väärtus ja hind;
asjade väärtus teiste väärtuste seas; reklaami mõju; lapse õigused ja kohustused; ohud
tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; ausus ja õiglus; leppimine;
vabandust palumine ja vabandamine; oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine;
oskus panna end teise inimese olukorda; keeldumine kahjulikust tegevusest; hea ja halb
käitumine; südametunnistus; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed;
- Väärtuskasvatus: iga inimese ainulaadsus; julgus jääda iseendaks; eneseväärikus; erinevad
inimesed minu ümber; üksteisemõistmine ja lugupidamine; ligimesearmastus;
andekspalumine ja andeksandmine; reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus;
südametunnistus; kohusetunne; vastutustunne; lubadused ja nende täitmine; sõnapidamine;
tõde ja vale; rõõm ja mure; hirm ja turvalisus.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Rühmatöö käigus saab õpetaja tagasisidet, kui palju õpilased oskavad leida erinevaid
võimalusi oma asjade hoidmiseks ning saab antud infole tuginedes tuua järgnevates
tegevustes esile vähem teadvustatud võimalusi;
- Rollimängule antakse kaasõpilaste poolt järgmist tagasisidet: mis rollimängus meeldis kõige
enam, kas lugu oli kaasahaarav/põnev/eluline, kuidas meeldis olukorra lahendamine, mida
oleks saanud veel paremini teha? Õpetaja võtab kaasõpilaste arvamused ja soovitused kokku,
lisab oma tähelepanekud ning annab koondhinnangu (leidlikkus rollimängu stsenaariumi
loomisel, lahenduskäigu õigsus, suuline eneseväljendusoskus, läbimängu huvitavus jne).
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
8. Vägivallaennetus ja dokumendikohustus
(Evelyn Leinbok)
Õppetegevustes käsitletavad ohutuse alateemad: vägivalla-, sh kiusamise ennetus,
dokumendikohustus.
Taustainfo
Lapse iseseisvumise ja suhtlusringi kasvamisega võib olla seotud erinevaid ohuolukordi, millest üks
tõsisemaid on kokkupuutumine erinevat tüüpi vägivallaga. Vägivald liigitatakse peamiselt vaimseks,
füüsiliseks ja seksuaalseks. Vägivald on käitumine, mille abil usaldust, mõju või jõudu kuritarvitades
saavutatakse teises inimeses hirmu tekitades võim tema elu üle.
Koolivägivald
Koolivägivald on vägivald, mis tekib koolisuhetes. Ilmtingimata ei pea vägivallajuhtumid aset leidma
vaid koolis või selle territooriumil. Koolivägivald võib olla õpilase või õpetaja mõnitamine, tema raha
või asjade äravõtmine või lõhkumine ja määrimine; laimujuttude levitamine; vägivallaga
ähvardamine; peksmine.
www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/
Kiusamisest.
Kristiina Treial, TÜ õppejõud ja SA Kiusamisvaba Kool asutajaliige, on selgitanud kiusamise olemust
ning viise, kuidas sellega toime tulla ning ennetada. Tema sõnul mõistetakse kiusamise all tahtlikku ja
korduvat teist inimest kahjustavat käitumist, kus kasutatakse ära jõudude ebavõrdsust, mistõttu on
ohvril raske end ise kaitsta. Selliselt ei ole iga kaklus, eriarvamus, tüli ja konflikt, kui need toimuvad
ühekordselt ja võrdsete osapoolte vahel, käsitletav kiusamisena.
Treiali sõnul on kiusamise juures selle kõige negatiivsemaks ja kahjustavamaks komponendiks just
korduvus ja jõudude ebavõrdsus, mistõttu tunneb kiusatav alati nii hirmu kui ka abitust ja seda ka
juhtumite vahepealsel ajal, kuna ohver kardab uut kohtumist kiusajatega. Kiusamise ohvri võib
kiusamine viia ärevuse ja depressioonini, enesehinnangu ja õpiedu languseni ning lausa elust
lahkumise mõteteni. Samas ei jää kiusamiskogemusest kahjustamata ka nii kiusajad ise kui ka
kiusamise pealtvaatajad - kiusaja võib küll nautida lühiajaliselt eduelamust ja hirmul põhinevat
populaarsust, kuid pikemas perspektiivis ähvardab ka teda ärevus, suhete probleemid ning ligi 4
korda suurem tõenäosus olla noore täiskasvanuna kuriteoga arvel; pealtvaatajad kogevad aga
suuremat ärevust, ka depressiooni sümptome, tugevalt on häiritud nende turvatunne ning
soodustatud on sallimatud ja agressiivsed käitumisnormid.
Kes on tüüpilised kiusajad või ohvrid?
Kristiina Treiali sõnul on viimase aja uurimused näidanud, et kiusajaks ja ohvriks võib sattuda iga laps
- selleks ei pea olema kuidagi eriline või keerulise taustaga.
Kiusamist soodustavad aga järgmised klassis avalduvad ilmingud:
1) õpilastel puudub kuuluvustunne, ei nähta enda olulisust seltskonnas ning
2) klassi kirjutamata reeglid lubavad teiste alandamist ning kahjustamist.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Need reeglid kujunevad ühelt poolt õpetajate poolt kehtestatud normidest ja teiselt poolt laste endi
kaasatoodud tõekspidamistest näiteks sallivuse kohta – erinevusi mittesallivate õpilaste hulgas on ka
õpetajal väga raske klassis hoolimise ja meie-tunnet tekitada. Seetõttu on väga suureks abiks
kiusamise ennetamisel ja vähendamisel kooli tõhus koostöö vanematega. Õpetaja saab siiski ka ise
midagi klassis ära teha.
Õpetaja võimalused kiusamise ennetamiseks:
1) viia sisse tava arutada klassiõpilastega koolis/klassis toimuvat (mitte ainult koolitööd ja
õppimist puudutavast, vaid ka tunnetest ja muredest; nt kui on toimunud õpilaste vahel mõni
juhtum, tuleks võtta aega ja seda arutada) – selleks tuleks kujundada turvaline ja toetav
õhkkond, kus õpilased saavad ja julgevad oma muredest rääkida ja oskavad ka teisi kuulata;
2) hoida õpilaste hulgas tervet enesehinnangut – iga õpilane peaks teadma, et ta on oluline, ta
saab hakkama ja kuulub kuhugi – siinkohal peaks õpetaja väga jälgima ka enda poolt antavaid
hinnanguid ja signaale ning toetama õpilase positiivset minapilti (ka siis, kui õpilane ei
oska/tea midagi või on õpetaja arvates laisk vms);
3) kehtestada ning, veel tähtsam, arutada kehtivate reeglite ja väärtushinnangute üle – mida
tähendab sallivus ja hoolivus, austus ja julgus ebaõigluse vastu astuda – see aitab kaasa
õpilastes kiusamist mittevõimaldava väärtussüsteemi tekkimisele;
4) tuleks väljendada kindlalt seisukohta, et kiusamine on igal juhul lubamatu!
5) õpilastele tuleks teadvustada nende võimalusi kiusamise ennetamiseks või peatamiseks – kui
nemad märkavad kaasõpilaste vastavat käitumist ning sellele reageerivad, siis ei pruugi
üksikust juhtumist kujuneda süstemaatilist (kiusamist kui korduvat ja tahtlikku) käitumist.
(Allikas: http://www.kivaprogram.net/estonia/mis-on-kiusamine-ja-kuidas-seda-peatada/kellele-on-
kiusamine-kasulik)
Kiusamise vähendamise ja oma lapse abistamise kohta saab lisaks lugeda:
Laste ombudsmani büroo nõustamisvoldikust „Kool kiusamisest vabaks“
Kiusamisvaba Kooli kodulehel saadavast lapsevanemate miniõpikust
Haridus- ja Teadusministeeriumi kooliturvalisuse ülevaatest
Koolil ja õpetajatel soovitatakse kindlasti liituda „Kiusamisest vabaks!“ programmiga:
http://www.kivaprogram.net/estonia. Iga koolitusel osalev kooliõpetaja saab endale metoodilised
materjalid ehk kohvri, milles sisaldub: 21 teemakaarti, õpetaja käsiraamat, massaažiraamat, raamat
„Paremad sõbrad“, raamat „Koos õues“, arutelukaardid töötajatele ja vanematele, plakat,
nõuandevoldikud vanematele, postkaardid, õppemäng „Sõber Karu“, metoodikat tutvustava video
flaier ning suur karu õpetajale. Soovi korral on võimalik osta ka igale lapsele ka väike karu.
Lapse dokumendid
Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja
sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel
kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.
Politsei- ja Piirivalveamet annab välja kuut liiki reisidokumente. Eesti kodanikule antakse välja Eesti
kodaniku pass ja meremehe teenistusraamat ning välismaalasele välismaalase pass,
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
meresõidutunnistus, ajutine reisidokument ja pagulase reisidokument. Diplomaatilisi passe annab
välja Välisministeerium.
https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/
Igal Eestis elaval Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus ehk ID- kaart. Dokumendikohustus tekib
alates 15. eluaastast. Enne seda ei ole isikut tõendav dokument kohustuslik. Küll aga on vaja enne 15
aastaseks saamist ID-kaarti või passi juhul, kui soovitakse reisida.
https://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/
Alla 15 aastase lapse eest esitab ID- kaardi või passi taotluse lapse seaduslik esindaja ning see
väljastatakse samuti ainult lapse seaduslikule esindajale. Dokumente saab küll teatud juhtudel
taotleda ka posti teel, kuid nii ID- kaart kui ka pass väljastatakse siiski ainult lapsevanemale või lapse
seaduslikule esindajale. Dokumendi välja andnud asutust tuleb teavitada, kui dokumenti kantud
andmed on muutunud või dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, kaotsi läinud või hävinud.
www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/
Kui kaart on varastatud või kaotatud, helistage sertifikaatide peatamiseks kohe ID-abiliini
telefoninumbril 1777.
Sertifitseerimiskeskus: www.sk.ee/kontakt/id-abiliin-1777/
Kui pass on kaotatud või varastatud:
Dokumendi kehtetuks tunnistamiseks tuleb dokumendi kasutajal (või tema seaduslikul esindajal)
esitada avaldus, mida saab esitada:
PPA teeninduses;
lähimas politseijaoskonnas;
Eesti välisesinduses;
digiallkirjastatult e-posti aadressil [email protected].
https://www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/kui-id-kaart-voi-pass-kaob/
Õppetegevuste eesmärk: arutluse kaudu saavad õpilased teadlikuks isikut tõendava dokumendi
eripäradest, milleks neid kasutatakse, kus ja kes võib neid õpilaselt küsida. Õpilane oskab nimetada
enda erinevaid dokumente ning teab, mida teha, kui dokument on kaduma läinud. Mängu teel
õpitakse eristama nii isikut tõendava dokumendi osasid kui ka õpitakse paremini tundma oma
klassikaaslasi ning osatakse näha nendega sarnasusi. Igapäevase märkamise ülesandega suunatakse
õpilasi märkama oma klasskaaslasi ning neid vajadusel toetama.
Aeg: 2 x 45 min + kokkulepitud perioodil läbiviidav kaasõpilase märkamine ja tunnustamine
Õppetegevused:
1. Sissejuhatavas osas toimub vabas vormis arutelu dokumentide üle:
- mille järgi saab õpilane aru, et tegemist on dokumendi, mitte lihtsalt paberiga; kas dokumenti on
vaja kuidagi teistmoodi hoida kui teisi pabereid; kas dokumenti tohib kortsutada, lõikuda, sinna
midagi lisada (joonistada või kirjutada), teistele laenata?
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- milliseid dokumente õpilased osakavad nimetada (pass, id- kaart, juhiload, jalgrattaload,
raamatukogukaart, õpilaspilet, pangakaart, ühistranspordikaart jne)? Miks on vaja nii palju
dokumente (annavad tunnistust millegi kohta nt juhiluba – sõiduõiguse kohta jne).
- millised neist nimetatud dokumentidest on isikut tõendavad dokumendid (pass, id- kaart)? Millised
elemendid on nendel dokumentidel ühesugused (foto, isikukood, nimi, väljaandja)? (siinkohal võiks
vaadata kas pilti passist või id- kaardist)
- millal ja kellele tohin anda enda isikut tõendavat dokumenti (ametnikule nt pangas, politseinikule,
piirivalvurile jne)? Kellele ma kindlasti ei tohi anda oma dokumenti (võõrale inimesele, laenuks
sõbrale või tuttavale jne)?
- kelle käest peaksin mina küsima dokumenti (kui mõni ametnik tuleb ja palub luba kas siseneda koju
või küsib Sinu käest nt isikuandmeid, kodust aadressi või telefoninumbrit vms)? Milline peaks see
dokument välja nägema (foto, nimi, asutus)?
- mida tuleb teha siis, kui dokument on kaduma läinud (vt taustainfo)?
2. Tutvustamismäng – teeme ise dokumendi ja saame tuttavaks!
- õpilased saavad tugevama paberi, murravad selle kaheks või kolmeks (et seda saaks hiljem laua
peale kõigile nähtavale panna) ning joonistavad sellele oma (või kellegi kujuteldava isiku) pildi,
kirjutavad suurelt nime ja isikukoodi (võib olla väljamõeldud)
(Märkus: õpetaja võib otsustada, kas lasta õpilastel joonistada ja kirjutada enda kohta (kui on uus
klass ja lapsed vajaksid ka nimede meelde jätmist) või siis mõelda välja mingi isik – see võib olla
lõbusam ja vabam võimalus, kui lapsed üksteise nimesid juba hästi tunnevad).
- õpilased täidavad enda kohta käivad andmed töölehel (vt Lisa 1);
- õpilased istuvad ringi ja asetavad oma nimesedelid enda ette (et silt oleks võimalikult hästi näha
võimalikult paljudele õpilastele);
- üks õpilane esitab ühe töölehel olevatest küsimustest ning keegi pakub ühe numbri, mille alusel
loetakse niipalju lapsi edasi ning selgub see, kellele küsimus oli suunatud – küsimuse esitaja loeb ette
ka küsitava nime nimesildilt ning küsitav vastab enda poolt täidetud ankeedi alusel (küsijaid ja
küsitavaid võib valida ka teistel meetoditel, kuid on oluline, et võimalikult paljud õpilased saaksid
küsida ja vastata), seejärel panevad kõik õpilased omale kirja vastaja nime ja selle, mis vastusest
temalegi meeldib. Küsimist jätkab vastanud õpilane;
- mängu lõpuks võiks igal õpilasel olla kaasõpilase kohta midagi sellist kirjas, mis tallegi meeldib. Kui
seda ei ole, võiksid õpilased uuesti küsida seni, kuni leitakse ühine meeldivus;
- mängu kokkuvõtteks võiks öelda, et me oleme kõik milleski sarnased ja mida paremini me üksteist
tundma õpime, seda rohkem sarnasusi näeme – erinevused välimuses ja käitumises ei tähenda seda,
et ollakse täiesti erinevad. Kõik hindavad head sõpra, hoolivust ja seda, et neid vajadusel aidatakse
(õpetaja võib loetelu pikendada või tuua välja neid omadusi, mis õpilaste juures enim kordusid või
mis on hetkel aktuaalsed).
3. Igapäevane kaasõpilase märkamine.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
- õpetaja küsib vestluses õpilastega, kas neil esineb vahest olukordi, kui on halb tuju või tunnevad
nad, et vajaksid julgustust millegi tegemiseks, mida nad kardavad, et ei oska või on keegi neile midagi
halvasti öelnud ja ollakse kurb? Mis oleks sellises olukorras hea? Kas saavad klassikaaslased siis
midagi teha selleks, et oleks parem olla? Kas heast sõnast ja julgustusest oleks kasu?
- käsitöö või kunstiõpetuse tunnis meisterdatakse nimelised ümbrikud või sussid vms, mille saab
kinnitada klassiruumi seinale ning millele on peale nime kirjutatud veel peale: Märka mind! Ütle
midagi head!
- õpilased saavad igapäevaselt ülesandeks märgata kaasõpilasi, kes tunduvad neile kas kurvad,
mures, solvunud vm moel vajavad abi ja julgustust. Iga päev kirjutab iga õpilane kas 1 või 2 head
soovi ja julgustavat sõna klassikaaslasele (mida tahaks, et temale sarnases olukorras öeldaks) ning
paneb selle antud õpilase nimega ümbrikusse, kes tema arvates seda täna kõige rohkem vajaks. Iga
päev vaatavad õpilased ka oma ümbrikud/sussid üle ja häid sõnumeid saanud õpilased kinnitavad
oma ümbriku/sussi külge sildi „aitäh!“, näitamaks kaasõpilastele, et nende head sõnad on olnud
abiks.
Märkus: õpetajal on soovitav leppida kõigepealt õpilastega kokku reeglid, millest kindlasti kinni
peetakse: nt kirjutatakse vaid häid soove ja mõtteid, kirjutatakse iga päev uued sedelid jne.
4. Arutlus: Kui midagi juhtub – kuidas käituda vägivallaga kokku puutudes?
- õpilastel palutakse nimetada selliseid vägivallaga seotud olukordi, mis võivad aset leida kas koolis
või kooliteel ning arutletakse, mida ohtu sattudes tuleks teha (karju; jookse ära, kui on võimalik;
hakka vastu; anna juhtunust kindlasti teada);
- ühine arutelu, miks sellised tegevused võiksid vajalikud olla?
Karju – tõmbab võimalikult suurt tähelepanu möödujate/lähemal olijate seas, kes saavad appi tulla
või abi kutsuda; ründajad ei taha tähelepanu ja võivad ise põgeneda, kartes kättesaamist.
Jookse ära, kui on võimalik – ära jäänud juhtum on kõige parem – eemaldud ohust; kui samal ajal ka
karjud, tõmbab rohkemate inimeste tähelepanu ja võidakse tulla ja/või kutsuda abi; kurjategijad
võivad ise põgeneda, et neid kätte ei saadaks.
Hakka vastu – omanda enesekaitse kõige lihtsamad võtted ja kasuta neid siis, kui ei ole võimalik
põgeneda (näpud silma, jalaga põlve, kõrisse, suguelunditesse löömine jne on hädakaitse puhul kõige
tõhusamad) – kõikidel inimestel on samad nõrgad kohad, mida ka väike laps saab mõjutada valu
tekitamiseks; samal ajal karjudes tõmbad ka möödakäijate tähelepanu.
Anna kindlasti juhtunust teada – ükskõik, kas kurjategijatel õnnestus oma plaan ellu viia või mitte
(õnnestus põgeneda või tulid inimesed appi), anna sellest esimesel võimalusel teada Häirekeskuse
telefonil 112, sest siis saab politsei neid inimesi kohe otsima hakata! Jäta meelde, kuidas kurjategijad
välja nägid ja kuhu nad läksid, kus juhtus ja kes võisid näha – nii saab politsei kõige kiiremini ja
tõhusamalt kurjategijaid leida! Kui Sina jätad juhtunust teada andmata, siis võivad samad kurjategijad
varsti teistelegi liiga teha.
- Kas peaks midagi tegema, kui näed, et kellegi teise kallal tarvitatakse vägivalda? Miks? (tema ei saa
ehk ise abi kutsuda; pead esmalt veenduma, et oled ise väljaspool ohtu ja siis kutsuma abi ja nt
karjuma – kurjategijad võivad põgeneda ja ohvri rahule jätta, kui teavad, et keegi on pealt näinud ja
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
abi kutsunud; kui neid kurjategijaid ei peatata, võivad nad homme Sinu või Sinu lähedaste kallal
vägivallatseda jne).
Lisaülesanne:
- Joonistuste ja etteantud üleskutsete põhjal sobiva keeldumise sõnastamine, arutlus
kaasakutsumise ja ahvatlevate pakkumiste ohtlikkuse üle (2.klassi inimeseõpetuse
tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris. 88 lk; 2011; Koolibri.
Käitumine tänaval, lk 12). Loetletud võimaluste kõrval tuleks käsitleda kaasõpilaste poolt
tehtud üleskutset kedagi kiusata – kuidas sellest keelduda ja sekkuda sobival viisil.
Õpitulemused:
Tunneb oma dokumente: õpilaspilet, jalgratturi luba, ühistranspordi kaart, pangakaart,
raamatukogu kaart, Euroopa ravikindlustuskaart; pass ja/või ID kaart (reisimine) kui isikut
tõendavad dokumendid.
Teab, mida teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud.
Tunneb ära kiusamise ja oskab panna ennast kiusatava olukorda (mõtteliselt).
Oskab ja julgeb sekkuda, kui märkab kiusamist.
Oskab märgata ja aidata abi vajavat klassikaaslast.
Teab, et igaüks vastutab ise enda tegude eest.
Teab, et vägivalla puhul tuleb rakendada enese- ja hädakaitset (karju, jookse ära, kui võimalik,
hakka vastu ja anna sellest kindlasti teada).
Lõiming
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine,
nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse
küsimine;
- Inimeseõpetus: mina; minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega; iga
inimese väärtus; viisakas käitumine; sallivus; minu ja teiste vajadused; sõbrad ja sõpruse
hoidmine; sallivus; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine; asjade väärtus teiste
väärtuste seas; lapse õigused ja kohustused; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras;
võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek; ohud kodus ja koduümbruses; abi saamise
võimalused; ausus ja õiglus; leppimine; vabandust palumine ja vabandamine; oma muredest
rääkimine ja tunnete väljendamine; oskus panna end teise inimese olukorda; abivalmidus,
kohuse- ja vastutustunne; keeldumine kahjulikust tegevusest; hea ja halb käitumine;
südametunnistus; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed;
- Väärtuskasvatus: iga inimese ainulaadsus; julgus jääda iseendaks; eneseväärikus; erinevad
inimesed minu ümber; üksteisemõistmine ja lugupidamine; ligimesearmastus;
andekspalumine ja andeksandmine; reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus;
südametunnistus; kohusetunne; vastutustunne; lubadused ja nende täitmine; sõnapidamine;
tõde ja vale; rõõm ja mure; hirm ja turvalisus.
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja annab õppetegevuste jooksul tagasisidet õpilaste oskusele märgata ja välja tuua
enda ja teiste huvide sarnasusi (tuues välja positiivset); oskust märgata ja aru saada
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
kaasõpilaste vajadustest ja tunnetest ning nendega arvestada. Õpetaja rolliks on õpilastele
õppetegevustes plaanitud perioodi jooksul meenutada heade mõtete ja soovide edastamist
kaasõpilasele ning tunnustada selle tegemise eest;
- Arutluses käitumisjuhiste kohta kokkupuutel vägivallaga saab õpetaja tagasisidet õpilaste
teadmiste ja oskuste kohta rakendada enese- ja hädaabikaitset, abi kutsuda ja rakendada
muid meetodeid kaitseks ja eemaldumiseks – õpetaja saab arutluses tuua rohkem välja ja
pikemalt peatuda nendel teemadel, millest õpilased vähem teadlikud on. Vajadusel võib
kokkuleppel lapsevanematega kutsuda kehalise kasvatuse tundi enesekaitse treeneri, kes
õpilastega praktilised harjutused ka läbi teeb.
LISA 1
Tööleht.
Palun kirjuta enda kohta (ka siis, kui oled mõelnud välja teise nime) järgmist:
1. Mida Sulle meeldib kõige rohkem teha?
2. Millised on Sinu hobid?
3. Milline on Sinu lemmikvärv?
4. Milline on Sinu lemmiksöök ja -jook?
5. Kas Sul on lemmikloom? Milline?
6. Milline sõber Sulle meeldib? Mis teda iseloomustab?
7. Milline on Su lemmikmäng?
8. Milline aastaaeg Sulle meeldib?
Tagasi sisukorda
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
9. Avalikus kohas käitumine ja digiturvalisus
(Evelyn Leinbok)
Õppetegevustega käsitletavad ohutuse alateemad: avalikus kohas käitumine, digiturvalisus.
Taustainfo:
Internet on suhtluskeskkond nagu iga teinegi, seega kehtivad seal samad viisakusreeglid ja
suhtlusnormid, mis peaksid kehtima iga päev. Internetikeskkond ei taga anonüümsust, kuna kõik, mis
seal tehakse või üles laetakse, salvestub automaatselt. Keegi võib üles laetud pildi või faili endale
ümber kopeerida samal hetkel, kui te selle üles laete. Nii jääb pilt või tekst igaveseks kellegi võõra
kätte ning ei ole teada, mida ta sellega edasi teeb.
Mitmed tegevused internetis ei ole seadusega keelatud, kuid on ebasoovitavad põhjusel, et need
võivad tuua kellelegi hingevalu, kurvastust ja depressiooni, mille kõige hullemas staadiumis võib
tekkida isegi soov elust lahkuda. Sellisteks tegevusteks on näiteks enese paljalt või pesus pildistamine
ja piltide internetti üles laadimine, aga ka juhtumid, kus kedagi võidakse elektrooniliste vahenditega
kiusata (nt tehakse kellegi fotost „naljapilte”, saadetakse kiuslikke sõnumeid, kästakse läbi
suhtlusportaalide teha vastumeelseid asju jne).
Keelatud on:
Teise inimese laimamine ja narrimine ning teise teadmata tema fotode töötlemine või nende
teistele edasi saatmine.
Võõra nime, andmete ja näopildi kasutamine veebikeskkonnas.
Nõuda erootiliste ja/või pornograafiliste piltide saatmist või neid saata alaealisele, kes on
noorem kui 14-aastane.
Seksuaalvahekorraks ettepaneku tegemine või sellele ahvatlemine, kui alaealine on noorem
kui 14-aastane.
Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi
kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.
Nõuanded lastele:
Sinu turvalisuse tagamine internetis on Sinu enda teha. Tuleta pidevalt endale meelde, mida
interneti turvalisusest kuulnud oled ja jälgi nõuandeid. Hea link, kust leiad usaldusväärset
lisainfot on www.targaltinternetis.ee
Ole ettevaatlik mobiilseid teenuseid tellides, uuri enne välja, palju see maksab!
Mõtle enne, kui ostad virtuaalse mängukonto!
Virtuaalne raha võib maksta reaalset raha!
Kui jääd hätta, otsi abi! Esmase asjana pöördu usaldusväärse täiskasvanu poole. Mure korral
pöördu julgesti meie veebikonstaablite poole Facebookis. Eesti keeles aitavad sind Andero ja
Maarja, vene keeles Jana.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Õppetegevuste eesmärk: õppetegevustega suunatakse õpilasi mõtlema, millised kohad on avalikud
kohad ja kuidas seal käituda sobib, samuti millised tegevused millisesse keskkonda kõige paremini
sobivad. Rühmatööga teadvustavad õpilased virtuaalsete ja pärismängude võimalusi ja ohte.
Aeg: 45 min + kodune töö
Sihtrühm: 2.-3. klasside õpilased
Õppetegevused:
1. Sissejuhatuseks arutlus avaliku koha mõiste üle – mida sellega mõeldakse, millised kohad on
avalikud? Kas internet ja suhtluskeskkonnad on avalikud? Mille poolest sarnaneb internet avalikule
kohale ja mille poolest mitte?
2. Töövihikus ülesande täitmine.
- Avalikku kohta sobiliku/mittesobiliku käitumise kohta tabeli täitmine ja selle põhjal arutlus (Koolibri
2. klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris. 88 lk
2011; Avalikus kohas käitumine. Head kombed. lk 14)
või
- Kõige tähtsama reegli väljatoomine käitumise kohta trennis, klassiga tänaval, sööklas,
ühistranspordis jm. Kokkuvõte rühmatööst (3. klassi inimeseõpetuse töövihik. Riina Kippak, Anne
Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris 72 lk; 2012; Koolibri. Avalikus kohas käitumine. Viisakas
käitumine kodus, koolis, kooliteel. lk 44)
3. Rühmatööna internetis ja päriselus mängimise võrdlus.
- klassi õpilased jagatakse rühmadesse ning saavad loosi alusel kirjeldada kas internetis mängimise
eeliseid, päriselt mängimise eeliseid, internetis mängimise miinuseid või päriselus mängimise
miinuseid. Õpilastele tuleb rõhutada, et nende ülesanne on leida nii palju võimalusi, kui nad
suudavad ning nad ei pea ise väljatooduga nõustuma. Rühmad võiksid panna kirja oma argumendid
järgmiselt: meie arvame, et internetis mängimine on hea seepärast, et …… jne. Õpetaja abistab
rühmasid suunavate küsimuste esitamisega (nt mis võib juhtuda internetis mängides, kas sealt võib
saada viiruseid, kas sa tead, kellega seal mängid, kas kõik mängud on tasuta jne – internetis
mängimise miinuste otsimise rühmas);
- klassis loetakse kõigepealt ette ühe rühma argumendid ja seejärel teiste rühmade omad ning
õpetaja palub õpilastel siis otsustada, millise rühma valikuga nad kõige enam nõustuvad;
- eraldi räägitakse mängude ostmise ja viiruste arvutisse jt seadmetesse tõmbamise ohtudest.
4. Valikute tegemine: millal võib ja millal mitte?
- õpetaja loeb ette tegevusi ning sellega seotud erinevaid võimalusi ning õpilased kas tõusevad püsti-
kui arvavad, et niimoodi võib ja sobib või jäävad istuma – kui arvavad, et nii ei või või ei sobi.
Võimalikke tegevusi:
1) pildistamine: kaasõpilase pildistamine ja teistele edasisaatmine tema kiusamise eesmärgil,
võõra inimese pildistamine – loa küsimine, suhtlusportaalide vanusepiirangud;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
2) andmete avaldamine: oma nime, aadressi ja telefoninumbri tänaval võõrale andmine, oma
nime, aadressi ja telefoninumbri koolikoti külge riputamine, oma nime, aadressi ja
telefoninumbri andmine politseinikule, kui on midagi juhtunud;
3) tutvumine: kõigiga, kes tahavad tutvuda, trenni- või huviringi kaaslastega, sõprade
sõpradega, kui sõbrad neid juba hästi tunnevad, tänaval või ühistranspordis minuga juttu
teinud võõraga, kes tahab mulle midagi anda või näidata.
Kõikidel juhtudel tuleks õiged valikud ka põhjendada – kui õpilased jäävad sellega hätta, siis aitab
õpetaja.
5. Koduse tööna täita tabel tegevuste ja kohtade kohta, kus neid tegevusi teha sobib (vt Lisa 1).
Kodune töö vaadatakse kogu klassiga üle ning võrreldakse pakutud kohti ning loetelusse lisatud kohti.
Lisaülesanded:
- Tabeli täitmine enda reeglite (sh liikluse) järgimise sageduse kohta. Arutlus tulemuste üle.
(2.klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris.
88 lk; 2011; Koolibri. Tean ja oskan: avalikus kohas käitumine, reeglid; lk. 15)
Õpitulemused:
Mõistab, mis on avalik koht.
Teab, et interneti teenused ei ole alati tasuta.
Teab, et suhtlusportaalides on vanusepiirangud.
Teab, et teise inimese laimamine ja narrimine ning teise teadmata tema fotode või andmete
kasutamine/töötlemine või nende teistele edasi saatmine ei ole lubatud.
Teab, et uute tutvuste loomisel tuleb olla ettevaatlik.
Lõiming:
- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine,
nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse
küsimine; mõtete väljendamine terviklausetena;
- Inimeseõpetus: mina; minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega; iga
inimese väärtus; viisakas käitumine; asja väärtus ja hind; abivalmidus, kohuse- ja
vastutustunne; asjade väärtus teiste väärtuste seas; lapse õigused ja kohustused; ohud
tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; vabandust palumine ja
vabandamine; oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine; oskus panna end teise
inimese olukorda; sallivus; ohud kodus ja koduümbruses; keeldumine kahjulikust tegevusest;
hea ja halb käitumine; südametunnistus; käitumisreeglid; liiklusreeglid; käitumise mõju ja
tagajärjed;
- Väärtuskasvatus: iga inimese ainulaadsus; julgus jääda iseendaks; eneseväärikus; erinevad
inimesed minu ümber; üksteisemõistmine ja lugupidamine; ligimesearmastus;
andekspalumine ja andeksandmine; reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus;
südametunnistus; kohusetunne; vastutustunne; lubadused ja nende täitmine; sõnapidamine;
tõde ja vale; rõõm ja mure; hirm ja turvalisus.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Hindamine/tagasiside andmine:
- Õpetaja saab õppetegevuste käigus tagasisidet õpilaste oskuse kohta teadvustada avalikus
kohas käitumise (avaliku korra) reegleid ja tavasid ning nende vajalikkuse mõistmist – kui
reegleid teatakse, kuid ei mõisteta nende vajalikkust, pöörab õpetaja täiendavalt tähelepanu
arutlustele ning enda asetamisega teiste olukorda avalikus kohas; võimalusel minnakse peale
õppetegevuste läbiviimist ühisele külaskäigule, mille jooksul saab õpetaja tagasisidet õpilaste
oskuste kohta vastavalt ka käituda;
- Õpilased annavad hinnangu oma kodutööle: kui kerge või raske oli õpilasel leida tegevustele
sobilikud/turvalised kohad ja kas ta on kunagi eksinud mõne sarnase tegevuse koha valikul;
õpetaja annab hinnangu õpilase kodutööle, tuues eksimuste korral välja küsimusi, mis
suunaksid õpilast olukorra sobivust hindama; seejärel parandab õpilane oma tööd ning
põhjendab, miks antud tegevus sobitub/ei sobitu sellesse kohta.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
LISA 1
Märgi erinevate tegevuste järel tabelis ära, kus vastavat tegevust sobib teha (kirjuta sellesse lahtrisse
välja koht, kui etteantud tegevust seal teha sobib). Kõikidele tegevustele ei pruugi sa kohta leida! Lisa
veel mõni tegevus juurde!
Tegevus/ selleks
sobilik koht
Kodus Koolis Tänaval
kõndides,
rannas
(kirjuta kas
üks või
teine)
Internetis
(suhtluskeskkonnas)
(kui õpilased ei
osale
suhtlusportaalides,
võib selle tulba ära
jätta)
Ühistranspordis
või selle
ootekohas
(buss, rong,
tramm, troll,
lennuk)
Näitan ennast
rannariietes
Jooksen
Loen raamatut
Mängin
aktiivselt
(joostes)
Karjun kõvasti
Mängin
nutitelefoniga
Räägin ja naeran
valjult
Räägin
mobiiltelefoniga,
saadan
sõnumeid ja
surfan internetis
Kiusan kedagi
Tagasi sisukorda
LISA 1. I kooliastme õpitulemused alateemade kaupa
Ohutuse alateema õpitulemused
TULEOHUTUS
Tuleõnnetuse põhjused
Teab tulekahjude sagedasemaid tekkepõhjusi (küünalde hooletu kasutamine, põlevmaterjal
küttekolde lähedal/vastas, mäng tikkude/ tulemasinaga, ise parandatud/isoleeritud juhtmed,
pistikute/ pikenduste üle koormamine jm).
Teab tulekahjude võimalikke tagajärgi (kulu- ja metsapõlengul, tulekahju eluhoones) ja
ennetamise võimalusi.
Nimetab lahtise tule allikaid (küünlad, grill, lõke, tikud) ning selgitab, miks lahtist tuld ei tohi
jätta järelevalveta.
Selgitab, et küttekoldeid (ajud, pliidid, kaminad) kasutatakse ainult täiskasvanu järelevalve
all.
Teab, mis tööd teeb korstnapühkija.
Tuli ja põlemine
Nimetab tulekahju tunnuseid (kuumus, leegid, suits, iseloomulik lõhn, suitsuanduri
rakendumine).
Oskab nimetada põlevmaterjale end ümbritsevas keskkonnas (pehme mööbel, kardinad,
laud/tool, kuluhein).
Esmased tulekahju avastamisseadmed ja evakuatsioon.
Kirjeldab suitsuanduri eesmärki, kuidas seda kontrollida ja hooldada.
Kirjeldab evakueerumist tulekahju olukorras kodust (lähim ohutuim väljapääs, kas on akende
kasutamise võimalus, evakuatsiooniteedel ei ole takistusi, pere kogunemiskoht kortermajas
elavatel lastel).
Oskab tulekahju olukorras evakueeruda koos klassiga koolist.
Teab, kuidas koolis ohust teavitatakse.
Teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist kui on avastanud tulekahju.
VEEOHUTUS
Veeõnnetuste põhjused
Nimetab, milline käitumine võib kaasa tuua veeõnnetuse erinevatel aastaaegadel
(vettehüpped, paadisilla all ujumine, paadisillal jooksmine, pea vee alla vajutamine, paadis
päästevesti mitte kasutamine, vee ääres müramine/kaklemine, nõrk jää, purunenud
ujumisrõngas/madrats, ilma täiskasvanute vee ääres viibimine jne).
Põhjendab hea ujumisoskuse olulisust.
Mõistab, millal võivad ujumise abivahendid olla lapse jaoks ohtlikud.
Selgitab, mille järgi nõrka jääd ära tunda.
Oskab õnnetust märgata ja julgeb lähedasi õnnetuse olukorrast teavitada.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Käitumine veekogu ääres
Mõistab, et ei tohi minna üksinda ujuma ja kutsub endaga alati täiskasvanu kaasa.
Oskab nimetada veekogudele iseloomulikke tunnuseid, mis võivad olla ohtlikud (järsud
kaldad, suur lainetus, kiire vool, mudane või tundmatu põhi).
Käitumine veekogul/paadisõidu ohutus
Selgitab, miks paadiga sõitma tohib minna ainult koos täiskasvanuga.
Selgitab, miks paadiga sõites tuleb alati kanda päästevesti ning järgida ohutu sõidu reegleid
PLAHVATUSOHUTUS
Plahvatusoht
Selgitab, miks ei tohi puudutada eset (tundmatut), mille otstarvet ei tea või eset, mis asub
kohas, kus ta olla ei tohiks.
Käitumine plahvatusohu korral
Kirjeldab, et tundmatu eseme leidmisel ta ei puuduta eset, läheb esemest eemale ja teavitab
koheselt täiskasvanuid.
Selgitab, kuidas käituda pommiähvarduse korral koolis (täidab õpetajate või vastutavate
isikute korraldusi).
ELANIKE HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEK
Hädaolukorrad
Loetleb, millised hädaolukorrad võivad Eestit ohustada (tormid, üleujutused,
lennuõnnetused, ulatuslik tulekahju, laeva-, rongi ja maanteeõnnetused, elektrikatkestus,
nakkushaiguste epideemia).
Mõistab, miks on tormi, pakase või äikese ajal ohtlik õues viibida.
Mõistab, mis ohustab inimest üleujutuse korral.
Mõistab, et tulekahjude või plahvatuste järel leviv suits või mürgised gaasid on tervisele
kahjulikud ja ohtlikud.
Käitumine hädaolukorras
Teab, kuidas ohutult käituda ära eksimise korral (nt metsa eksimine - laps peab teadma
iseseisva käitumisega seonduvat; linnas või avaliku kasutusega hoonetes (nt
kaubanduskeskuses) eksimine – laps peab oskama abi küsida täiskasvanutelt).
Mõistab, et ohuolukorras tuleb tegutseda vastavalt täiskasvanute juhtnööridele.
Mõistab, et õnnetuspaika huvi pärast vaatama minek võib olla ohtlik ning on valmis seda ka
oma kaaslastele selgitama.
Kirjeldab, kuidas ennast õues leviva suitsu korral kodus kõige paremini kaitsta (siseruumide
püsimine, uste-akende sulgemine jmt).
Teab, millisel juhul on vaja sündmusest teavitada hädaabinumbril 112.
Hädaolukordadega tegelevad inimesed, asutused.
Selgitab, millist tööd teevad/millal tulevad appi päästjad, politseinikud ja kiirabi töötajad.
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Informatsiooni otsimine ja mõistmine.
Teab, et kuuldes hoiatussignaale (nt tulekahju signalisatsioon, sireenid) tuleb täita täiskasvanute juhiseid.
Teab, et mobiiltelefonile võib tulla hoiatusteateid ning edasisi tegutsemisjuhiseid tuleb küsida täiskasvanutelt.
Liikluse alateema õpitulemused
1. Laps/õpilane põhjendab turvalisust ja ohutust suurendavate vahendite (turvavöö, kiiver, peatugi ja helkur, käe- ja põlvekaitsmed) vajalikkust ja kasutab neid igapäevases tegevuses erinevates liikluskeskkondades.
Turvavöö
kirjeldab turvavöö vajalikkust;
kinnitab autos ja bussis turvavöö;
Enda nähtavaks tegemine (sh helkuri kasutamine)
saab aru, miks on helkuriga liiklemine ohutum, teab erisust raudteel;
kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat, mis aitab ennast nähtavaks teha;
Kiiver
selgitab ja saab aru kiivri kandmise vajalikkusest jalg- ja tõukerattaga, tasakaaluliikuri jms
sõitmisel;
kannab jalgratturina kiivrit.
2. Laps/õpilane jälgib ja analüüsib enda ning kaaslaste käitumist ohutuse seisukohast, eristab
ohtlikku liikluskäitumist (sh tegelemine kõrvaliste tegevustega) ohutust liikluskäitumisest,
ning peab ohutut käitumist oluliseks
Käitumise jälgimine ja analüüsimine
vaatleb õpetaja juhendamisel teiste käitumist liikluses;
Ohutu ja ohtliku käitumise eristamine
kirjeldab enda kogemuse ja etteantud situatsioonide põhjal eakaaslastest jalakäijate ohukäitumisi erinevates liikluskeskkondades ja toob välja õnnetuste põhjused;
selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud (nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);
nimetab liikluses kõrvaliste tegevustega tegelemise riske;
Sekkumine
konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu ohutu liikluskäitumise vajalikkusele,
vajadusel teavitab täiskasvanut või helistab hädaabinumbril 112, veendudes eelnevalt enda
ohutuses;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Ohutu käitumise väärtustamine
saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;
saab aru oma eksimustest ning püüab neid edaspidi vältida.
3. Laps/õpilane käitub ohutult arvestades kaasliiklejate ja ilmastikutingimustega/
keskkonnast tulenevate ohtudega, vajadusel sekkub teiste ohutuse tagamiseks
Keskkonna mõju
saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
kirjeldab (jalakäijana) liiklusohte erinevatel aastaaegadel; Liikluskeskkondade hindamine
suunab oma tähelepanu erinevate liikluskeskkondade (sh raudtee) jälgimisele ning hindamisele erinevates ilmastikutingimustes;
väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäijana, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine).
4. Laps/õpilane tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes
ning järgib liiklusreegleid erinevates liikluskeskkondades Liiklusreeglite tundmine
tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;
nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil, matkal, ühistranspordis, õppekäigul);
kirjeldab raudtee ja maantee liiklusreeglite erinevust; Liiklusreeglite järgimine
järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult.
5. Laps/õpilane kaardistab liiklusohtlikud kohad ja kavandab liikumisviisi arvestades enda ohutu koolitee
Teekonna planeerimine
kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses;
Koolitee kavandamine
kavandab enda ohutu koolitee.
6. Laps/õpilane on teadlik enda ja oma pere liiklemise harjumustest, eesti ja erinevate riikide liikluskultuuri olemusest ja liiklusohutuse tasemest
Liikluskultuur
kirjeldab enda ja oma pere liiklemise harjumusi;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Info otsimine
tutvub kodukoha transpordiliikide ning liikumisviiside võimalustega; Info esitamine
koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel nädalapäevadel).
Hädaabinumbri 112 kasutamise alateema õpitulemused
Teadmised
teab, et 112-le tuleb helistada päästjate, politsei, kiirabi ja demineerijate kutsumiseks;
teab, miks hädaabinumbrile ei tohi ilma põhjuseta helistada;
teab, et 112-le helistades tuleb esmalt öelda, mis juhtus ja seejärel vastata küsimustele, sh nimetab õpilane oma kodu, kooli jt enda jaoks oluliste kohtade aadressid hädaabikõne tegemiseks;
selgitab, millega tegeleb päästja, korstnapühkija, vetelpääste, politsei ja kiirabi;
Oskused/käitumine
helistab looduses, kodus ja koolis õnnetuse või tundmatu eseme leidmisel hädaabinumbril 112;
oskab 112-le hädaabikõnet tehes öelda, mis juhtus, õnnetuskoha aadressi ja vastata küsimustele;
kirjeldab väärkoheldud (nt sinikatega) või vanemate poolt unarusse jäetud (nt ilmale mittevastavalt riides, tühja kõhuga) lapsi ning edastab sellekohase info täiskasvanule;
Väärtustamine
õnnetuse korral räägib ausalt 112-le, mida ta ise tegi või nägi teisi tegemas;
julgeb lähedasi õnnetuse olukorrast teavitada;
järgib talle õpetatud 112-le helistamise ja abi andmise reegleid;
jagab koolis õpitud 112-le helistamise õpetussõnu lähedastega sh vanaema ja vanaisaga.
Turvalisuse alateema õpitulemused
Dokumendikohustus
nimetab isikut tõendavaid dokumente – õpilaspilet, pass või ID kaart;
kirjeldab, mida on vaja teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud;
saab aru, et dokumendi rikkumine ei ole lubatud;
Digiturvalisus
kirjeldab, mida võib ja mida ei tohi nutiseadmega teha, sh järgib kokkuleppeid tasuliste
teenuste kasutamisel ning suhtlusportaalides kehtestatud vanusepiiranguid, saab aru, kui
tegemist on varjatud tasulise teenusega;
kirjeldab nutiseadmete turvalise kasutamise reegleid (sh suhtluskeskkondades ja mängudes
tutvuste leidmine);
teeb vahet digitaalsel või väljamõeldud maailmal (nt mängud ja filmid) ja päriselul;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
teab, millist infot ei tohi Internetis jagada, nt isikuandmed, paroolid;
teab, kuidas oma nutiseadet kaitsta (ei anna seda võõrale, kasutab parooli või sõrmejälge);
kasutab nutiseadmeid enda tervist kahjustamata;
Riigipiir
kirjeldab oma sõnadega, mis on riigipiir;
Varavastaste kuritegude ennetamine/vara kaitsmine
kirjeldab, kuidas saab enda vara (nt jalgratast, nutiseadmeid, koduvõtit, raha) hoida ja
kaitsta;
kirjeldab, kellele on vaja vargusest teada anda (õpetajale ja vanemale);
saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;
mõistab, et igaüks vastutab ise oma tegude eest;
selgitab, miks ei tohi võõraid inimesi koju lasta;
Vägivallaennetus
oskab teistega arvestada, abi küsida ja anda;
selgitab, mis on koolivägivald ja koolikiusamine ning mida on õige teha, kui kedagi kiusatakse;
selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;
võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu;
Avaliku korra järgimine
nimetab avalikke kohti ja nendes kehtivaid reegleid.
Tagasi sisukorda
LISA 2. I kooliastme ainesisu lõiming ohutuse alateema õpitulemustega
ÕPPEAINE ÕPPEAINE TEEMA
ÕPPEAINE AINESISU OHUTUSE TEEMA OHUTUSE ÕPITULEMUS ÕPILANE:
EESTI KEEL JA KIRJANDUS
Suuline keelekasutus
Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel.
Tuleohutus teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist, kui
on avastanud tulekahju;
Veeohutus oskab õnnetust märgata ja julgeb lähedasi õnnetuse
olukorrast teavitada.
112 kasutamine teab, et 112-le helistades tuleb esmalt öelda, mis juhtus ja seejärel vastata küsimustele, sh nimetab õpilane oma kodu, kooli jt enda jaoks oluliste kohtade aadressid hädaabikõne tegemiseks;
oskab 112-le hädaabikõnet tehes öelda, mis juhtus, õnnetuskoha aadressi ja vastata küsimustele;
Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid.
Veeohutus selgitab, miks paadiga sõitma tohib minna ainult koos täiskasvanuga;
selgitab, miks paadiga sõites tuleb alati kanda päästevesti ning järgida ohutu sõidu reegleid;
Plahvatusohutus selgitab, miks ei tohi puudutada eset (tundmatut), mille otstarvet ei tea või eset, mis asub kohas, kus ta olla ei tohiks;
selgitab, kuidas käituda pommiähvarduse korral koolis (täidab õpetajate või vastutavate isikute korraldusi);
112 kasutamine oskab 112-le hädaabikõnet tehes öelda, mis juhtus, õnnetuskoha aadressi ja vastata küsimustele;
teab, et 112-le helistades tuleb esmalt öelda, mis juhtus ja seejärel vastata küsimustele, sh nimetab õpilane oma kodu, kooli jt enda jaoks oluliste kohtade aadressid hädaabikõne tegemiseks;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
selgitab, millega tegeleb päästja, korstnapühkija, vetelpääste, politsei ja kiirabi;
kirjeldab väärkoheldud (nt sinikatega) või vanemate poolt unarusse jäetud (nt ilmale mittevastavalt riides, tühja kõhuga) lapsi ning edastab sellekohase info täiskasvanule;
Sündmuse, isiku, looma, eseme jm kirjeldamine tugisõnade, skeemi ning tabeli abil.
Plahvatusohutus kirjeldab, et tundmatu eseme leidmisel ta ei puuduta eset, läheb esemest eemale ja teavitab koheselt täiskasvanuid;
112 kasutamine kirjeldab väärkoheldud (nt sinikatega) või vanemate poolt unarusse jäetud (nt ilmale mittevastavalt riides, tühja kõhuga) lapsi ning edastab sellekohase info täiskasvanule;
õnnetuse korral räägib ausalt 112-le, mida ta ise tegi või nägi teisi tegemas;
Dokumendikohustus nimetab isikut tõendavaid dokumente – õpilaspilet, pass või ID kaart;
kirjeldab, mida on vaja teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud;
Digiturvalisus kirjeldab, mida võib ja mida ei tohi nutiseadmega teha, sh järgib kokkuleppeid tasuliste teenuste kasutamisel ning suhtlusportaalides kehtestatud vanusepiiranguid, saab aru, kui tegemist on varjatud tasulise teenusega;
kirjeldab nutiseadmete turvalise kasutamise reegleid (sh suhtluskeskkondades ja mängudes tutvuste leidmine);
Riigipiir kirjeldab oma sõnadega, mis on riigipiir;
Vara kaitse kirjeldab, kuidas saab enda vara (nt jalgratast, nutiseadmeid, koduvõtit, raha) hoida ja kaitsta;
Lugemine Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid,
Tuleohutus oskab tulekahju olukorras evakueeruda koos klassiga
koolist (järgib evakuatsioonimärke);
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine.
Liiklusohutus koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel nädalapäevadel);
Loetava kohta kava, skeemi, kaardi koostamine.
Liiklusohutus kavandab enda ohutu koolitee;
kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses (nt kooliümbruse plaan);
MATE-MAATIKA
Mõõtmine ja tekstülesanded
Pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter. Pikkusühikute seosed. Massiühikud gramm, kilogramm, tonn. Massiühikute seosed.
Liiklusohutus saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
Arvutamine Arvude võrdlemine ja järjestamine.
Liiklusohutus koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel nädalapäevadel);
LOODUS-ÕPETUS
Inimese meeled ja avastamine
Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid.
Tuleohutus nimetab tulekahju tunnuseid (kuumus, leegid, suits,
iseloomulik lõhn, suitsuanduri rakendumine);
oskab nimetada põlevmaterjale end ümbritsevas
keskkonnas (pehme mööbel, kardinad, laud/tool,
kuluhein);
Veeohutus oskab nimetada veekogudele iseloomulikke tunnuseid, mis võivad olla ohtlikud (järsud kaldad, suur lainetus, kiire vool, mudane või tundmatu põhi);
Aastaajad Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja
Veeohutus nimetab, milline käitumine võib kaasa tuua
veeõnnetuse erinevatel aastaaegadel (vettehüpped,
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
valguse muutustega. paadisilla all ujumine, paadisillal jooksmine, pea vee
alla vajutamine, paadis päästevesti mitte kasutamine,
vee ääres müramine/kaklemine, nõrk jää, purunenud
ujumisrõngas/madrats, ilma täiskasvanute vee ääres
viibimine jne);
Liiklusohutus suunab oma tähelepanu erinevate liikluskeskkondade (sh raudtee) jälgimisele ning hindamisele erinevates ilmastikutingimustes;
saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
kirjeldab (jalakäijana) liiklusohte erinevatel aastaaegadel;
Suvi, sügis, talv, kevad; soojus, valgus; kodukoht; veekogu.
Veeohutus nimetab, milline käitumine võib kaasa tuua
veeõnnetuse erinevatel aastaaegadel (vettehüpped,
paadisilla all ujumine, paadisillal jooksmine, pea vee
alla vajutamine, paadis päästevesti mitte kasutamine,
vee ääres müramine/kaklemine, nõrk jää, purunenud
ujumisrõngas/madrats, ilma täiskasvanute vee ääres
viibimine jne);
selgitab, mille järgi nõrka jääd ära tunda;
Mõõtmine ja võrdlemine
Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.
Liiklusohutus saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
kirjeldab (jalakäijana) liiklusohte erinevatel aastaaegadel;
Ilm Ilmavaatlused; ilmastikunähtused.
Elanike hädaolukorraks valmisolek
loetleb, millised hädaolukorrad võivad Eestit ohustada
(tormid, üleujutused, lennuõnnetused, ulatuslik
tulekahju, laeva-, rongi ja maanteeõnnetused,
elektrikatkestus, nakkushaiguste epideemia);
Minu kodumaa Eesti
Kooliümbruse plaan. Liiklusohutus kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses;
Eesti kaart. Riigipiir kirjeldab oma sõnadega, mis on riigipiir;
INIMESE- ÕPETUS
Inimene. Mina. Mina; minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega. Iga inimese väärtus. Viisakas käitumine.
Liiklusohutus väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäijana, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine);
Avalik kord nimetab avalikke kohti ja nendes kehtivaid reegleid;
Inimene. Mina ja tervis.
Koduümbrus. Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek. Ohud kodus ja koduümbruses.
Tuleohutus teab tulekahjude sagedasemaid tekkepõhjusi
(küünalde hooletu kasutamine, põlevmaterjal
küttekolde lähedal/vastas, mäng tikkude/
tulemasinaga, ise parandatud/isoleeritud juhtmed,
pistikute/ pikenduste üle koormamine jm);
teab tulekahjude võimalikke tagajärgi (kulu- ja
metsapõlengul, tulekahju eluhoones) ja ennetamise
võimalusi;
nimetab lahtise tule allikaid (küünlad, grill, lõke, tikud)
ning selgitab, miks lahtist tuld ei tohi jätta
järelevalveta;
kirjeldab suitsuanduri eesmärki, kuidas seda
kontrollida ja hooldada;
Liiklusohutus tutvub kodukoha transpordiliikide ning liikumisviiside võimalustega;
Digiturvalisus teeb vahet digitaalsel või väljamõeldud maailmal (nt mängud ja filmid) ja päriselul;
teab, millist infot ei tohi Internetis jagada, nt isikuandmed, paroolid;
Vara kaitse selgitab, miks ei tohi võõraid inimesi koju lasta;
kirjeldab, kuidas saab enda vara (nt jalgratast, nutiseadmeid, koduvõtit, raha) hoida ja kaitsta;
Avalik kord nimetab avalikke kohti ja nendes kehtivaid reegleid;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
Inimene. Mina: aeg ja asjad.
Oma tegevuse kavandamine. Liiklusohutus kavandab enda ohutu koolitee;
Minu oma, tema oma, meie oma; asja väärtus ja hind; asjade väärtus teiste väärtuste seas.
Digiturvalisus teab, kuidas oma nutiseadet kaitsta (ei anna seda võõrale, kasutab parooli või sõrmejälge);
kirjeldab, mida võib ja mida ei tohi nutiseadmega teha, sh järgib kokkuleppeid tasuliste teenuste kasutamisel ning suhtlusportaalides kehtestatud vanusepiiranguid, saab aru, kui tegemist on varjatud tasulise teenusega;
kirjeldab nutiseadmete turvalise kasutamise reegleid (sh suhtluskeskkondades ja mängudes tutvuste leidmine);
Vara kaitse kirjeldab, kuidas saab enda vara (nt jalgratast, nutiseadmeid, koduvõtit, raha) hoida ja kaitsta;
mõistab, et igaüks vastutab ise oma tegude eest;
saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;
Täpsus, lubadused, vastutus ja ausus.
Dokumendikohustus saab aru, et dokumendi rikkumine ei ole lubatud;
Vara kaitse saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;
mõistab, et igaüks vastutab ise oma tegude eest;
112 kasutamine õnnetuse korral räägib ausalt 112-le, mida ta ise tegi või nägi teisi tegemas;
julgeb lähedasi õnnetuse olukorrast teavitada;
järgib talle õpetatud 112-le helistamise ja abi andmise reegleid;
Meie. Mina. Mina ja endasse suhtumine. Lapse õigused ja kohustused.
Vara kaitse mõistab, et igaüks vastutab ise oma tegude eest;
saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;
Vägivallaennetus võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu;
selgitab, mis on koolivägivald ja koolikiusamine ning mida on õige teha, kui kedagi kiusatakse;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;
Meie. Mina ja tervis.
Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.
Tuleohutus oskab tulekahju olukorras evakueeruda koos klassiga
koolist;
teab, kuidas koolis ohust teavitatakse;
teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist kui
on avastanud tulekahju;
kirjeldab evakueerumist tulekahju olukorras kodust
(lähim ohutuim väljapääs, kas on akende kasutamise
võimalus, evakuatsiooniteedel ei ole takistusi, pere
kogunemiskoht kortermajas elavatel lastel);
Veeohutus oskab õnnetust märgata ja julgeb lähedasi õnnetuse
olukorrast teavitada;
Plahvatusohutus kirjeldab, et tundmatu eseme leidmisel ta ei puuduta eset, läheb esemest eemale ja teavitab koheselt täiskasvanuid;
selgitab, kuidas käituda pommiähvarduse korral koolis (täidab õpetajate või vastutavate isikute korraldusi);
selgitab, miks ei tohi puudutada eset (tundmatut), mille otstarvet ei tea või eset, mis asub kohas, kus ta olla ei tohiks;
Elanike hädaolukorraks valmisolek
loetleb, millised hädaolukorrad võivad Eestit ohustada
(tormid, üleujutused, lennuõnnetused, ulatuslik
tulekahju, laeva-, rongi ja maanteeõnnetused,
elektrikatkestus, nakkushaiguste epideemia);
mõistab, mis ohustab inimest üleujutuse korral;
mõistab, et tulekahjude või plahvatuste järel leviv
suits või mürgised gaasid on tervisele kahjulikud ja
ohtlikud;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
kirjeldab, kuidas ennast õues leviva suitsu korral
kodus kõige paremini kaitsta (siseruumide püsimine,
uste-akende sulgemine jmt);
teab, kuidas ohutult käituda ära eksimise korral (nt
metsa eksimine - laps peab teadma iseseisva
käitumisega seonduvat; linnas või avaliku kasutusega
hoonetes (nt kaubanduskeskuses) eksimine – laps
peab oskama abi küsida täiskasvanutelt);
mõistab, et ohuolukorras tuleb tegutseda vastavalt
täiskasvanute juhtnööridele;
teab, et kuuldes hoiatussignaale (nt tulekahju signalisatsioon, sireenid) tuleb täita täiskasvanute juhiseid;
teab, et mobiiltelefonile võib tulla hoiatusteateid ning edasisi tegutsemisjuhiseid tuleb küsida täiskasvanutelt;
Liiklusohutus selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud (nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);
nimetab liikluses kõrvaliste tegevustega tegelemise riske;
Digiturvalisus kasutab nutiseadmeid enda tervist kahjustamata;
Abi saamise võimalused. Esmaabi.
Elanike hädaolukorraks valmisolek
teab, millisel juhul on vaja sündmusest teavitada
hädaabinumbril 112;
selgitab, millist tööd teevad/millal tulevad appi päästjad, politseinikud ja kiirabi töötajad;
teab, et kuuldes hoiatussignaale (nt tulekahju signalisatsioon, sireenid) tuleb täita täiskasvanute juhiseid;
teab, et mobiiltelefonile võib tulla hoiatusteateid ning edasisi tegutsemisjuhiseid tuleb küsida
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
täiskasvanutelt;
Tuleohutus teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist kui
on avastanud tulekahju;
Veeohutus oskab õnnetust märgata ja julgeb lähedasi õnnetuse
olukorrast teavitada;
Liiklusohutus konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu
ohutu liikluskäitumise vajalikkusele, vajadusel teavitab
täiskasvanut või helistab hädaabinumbril 112,
veendudes eelnevalt enda ohutuses;
112 kasutamine teab, et 112-le tuleb helistada päästjate, politsei, kiirabi ja demineerijate kutsumiseks;
teab, miks hädaabinumbrile ei tohi ilma põhjuseta helistada;
teab, et 112-le helistades tuleb esmalt öelda, mis juhtus ja seejärel vastata küsimustele, sh nimetab õpilane oma kodu, kooli jt enda jaoks oluliste kohtade aadressid hädaabikõne tegemiseks;
selgitab, millega tegeleb päästja, korstnapühkija, vetelpääste, politsei ja kiirabi;
helistab looduses, kodus ja koolis õnnetuse või tundmatu eseme leidmisel hädaabinumbril 112;
oskab 112-le hädaabikõnet tehes öelda, mis juhtus, õnnetuskoha aadressi ja vastata küsimustele;
kirjeldab väärkoheldud (nt sinikatega) või vanemate poolt unarusse jäetud (nt ilmale mittevastavalt riides, tühja kõhuga) lapsi ning edastab sellekohase info täiskasvanule;
õnnetuse korral räägib ausalt 112-le, mida ta ise tegi või nägi teisi tegemas;
julgeb lähedasi õnnetuse olukorrast teavitada;
järgib talle õpetatud 112-le helistamise ja abi andmise
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
reegleid;
jagab koolis õpitud 112-le helistamise õpetussõnu lähedastega sh vanaema ja vanaisaga;
Dokumendikohustus kirjeldab, mida on vaja teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud;
Vara kaitse nimetab, kellele on vaja vargusest teada anda (õpetajale ja vanemale; 112);
Vägivallaennetus oskab teistega arvestada, abi küsida ja anda;
selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;
selgitab, mis on koolivägivald ja koolikiusamine ning mida on õige teha, kui kedagi kiusatakse;
võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu;
Meie. Mina ja meie.
Minu ja teiste vajadused. Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Sallivus. Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine.
112 kasutamine kirjeldab väärkoheldud (nt sinikatega) või vanemate poolt unarusse jäetud (nt ilmale mittevastavalt riides, tühja kõhuga) lapsi ning edastab sellekohase info täiskasvanule;
jagab koolis õpitud 112-le helistamise õpetussõnu lähedastega sh vanaema ja vanaisaga;
Vägivallaennetus oskab teistega arvestada, abi küsida ja anda;
selgitab, mis on koolivägivald ja koolikiusamine ning mida on õige teha, kui kedagi kiusatakse;
selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;
võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu;
Keeldumine kahjulikust tegevusest. Hea ja halb käitumine. Südametunnistus. Käitumisreeglid.
Tuleohutus selgitab, et küttekoldeid (ajud, pliidid, kaminad)
kasutatakse ainult täiskasvanu järelevalve all;
Liiklusohutus saab aru oma eksimustest ning püüab neid edaspidi vältida.
saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;
Dokumendikohustus saab aru, et dokumendi rikkumine ei ole lubatud;
Digiturvalisus kirjeldab, mida võib ja mida ei tohi nutiseadmega teha, sh järgib kokkuleppeid tasuliste teenuste kasutamisel ning suhtlusportaalides kehtestatud vanusepiiranguid, saab aru, kui tegemist on varjatud tasulise teenusega;
teab, millist infot ei tohi Internetis jagada, nt isikuandmed, paroolid;
teab, kuidas oma nutiseadet kaitsta (ei anna seda
võõrale, kasutab parooli või sõrmejälge);
kirjeldab nutiseadmete turvalise kasutamise reegleid (sh suhtluskeskkondades ja mängudes tutvuste leidmine);
Vara kaitse saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;
Vägivallaennetus oskab teistega arvestada, abi küsida ja anda;
selgitab, mis on koolivägivald ja koolikiusamine ning mida on õige teha, kui kedagi kiusatakse;
selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;
võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu;
Avalik kord nimetab avalikke kohti ja nendes kehtivaid reegleid;
Käitumise mõju ja tagajärjed.
Tuleohutus teab tulekahjude sagedasemaid tekkepõhjusi
(küünalde hooletu kasutamine, põlevmaterjal
küttekolde lähedal/vastas, mäng tikkude/
tulemasinaga, ise parandatud/isoleeritud juhtmed,
pistikute/ pikenduste üle koormamine jm);
teab tulekahjude võimalikke tagajärgi (kulu- ja
metsapõlengul, tulekahju eluhoones) ja ennetamise
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
võimalusi;
nimetab lahtise tule allikaid (küünlad, grill, lõke, tikud)
ning selgitab, miks lahtist tuld ei tohi jätta
järelevalveta;
Veeohutus mõistab, et ei tohi minna üksinda ujuma ja kutsub endaga alati täiskasvanu kaasa;
põhjendab hea ujumisoskuse olulisust;
mõistab, millal võivad ujumise abivahendid olla lapse
jaoks ohtlikud;
Plahvatusohutus kirjeldab, et tundmatu eseme leidmisel ta ei puuduta eset, läheb esemest eemale ja teavitab koheselt täiskasvanuid;
selgitab, kuidas käituda pommiähvarduse korral koolis (täidab õpetajate või vastutavate isikute korraldusi);
selgitab, miks ei tohi puudutada eset (tundmatut), mille otstarvet ei tea või eset, mis asub kohas, kus ta olla ei tohiks;
Elanike hädaolukorraks valmisolek
mõistab, miks on tormi, pakase või äikese ajal ohtlik
õues viibida;
mõistab, et ohuolukorras tuleb tegutseda vastavalt
täiskasvanute juhtnööridele;
mõistab, et õnnetuspaika huvi pärast vaatama minek
võib olla ohtlik ning on valmis seda ka oma kaaslastele
selgitama;
Digiturvalisus kirjeldab, mida võib ja mida ei tohi nutiseadmega teha, sh järgib kokkuleppeid tasuliste teenuste kasutamisel ning suhtlusportaalides kehtestatud vanusepiiranguid, saab aru, kui tegemist on varjatud tasulise teenusega;
teab, millist infot ei tohi Internetis jagada, nt
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
isikuandmed, paroolid;
Vara kaitse saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;
mõistab, et igaüks vastutab ise oma tegude eest;
selgitab, miks ei tohi võõraid inimesi koju lasta;
Vägivallaennetus selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;
selgitab, mis on koolivägivald ja koolikiusamine ning mida on õige teha, kui kedagi kiusatakse;
Käitumise mõju ja tagajärjed. Liiklusreeglid.
Liiklusohutus järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult;
konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu
ohutu liikluskäitumise vajalikkusele, vajadusel teavitab
täiskasvanut või helistab hädaabinumbril 112,
veendudes eelnevalt enda ohutuses;
kirjeldab enda kogemuse ja etteantud situatsioonide põhjal eakaaslastest jalakäijate ohukäitumisi erinevates liikluskeskkondades ja toob välja õnnetuste põhjused;
vaatleb õpetaja juhendamisel teiste käitumist liikluses;
TÖÖÕPETUS Materjalid Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne).
Tuleohutus oskab nimetada põlevmaterjale end ümbritsevas
keskkonnas (pehme mööbel, kardinad, laud/tool,
kuluhein);
KEHALINE KASVATUS
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele. Ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.
Liiklusohutus kirjeldab enda ja oma pere liiklemise harjumusi;
tutvub kodukoha transpordiliikide ning liikumisviiside võimalustega;
koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
nädalapäevadel);
kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses;
järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult;
saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;
kannab jalgratturina kiivrit;
kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat, mis aitab ennast nähtavaks teha;
kinnitab autos ja bussis turvavöö;
Ujumine Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades.
Veeohutus nimetab, milline käitumine võib kaasa tuua
veeõnnetuse erinevatel aastaaegadel (vettehüpped,
paadisilla all ujumine, paadisillal jooksmine, pea vee
alla vajutamine, paadis päästevesti mitte kasutamine,
vee ääres müramine/kaklemine, nõrk jää, purunenud
ujumisrõngas/madrats, ilma täiskasvanute vee ääres
viibimine jne);
VÄÄRTUS-KASVATUS
Reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus. Südametunnistus. Kohusetunne. Vastutustunne Hirm ja turvalisus.
Liiklusohutus kirjeldab turvavöö vajalikkust;
saab aru, miks on helkuriga liiklemine ohutum, teab erisust raudteel;
selgitab ja saab aru kiivri kandmise vajalikkusest jalg-
ja tõukerattaga, tasakaaluliikuri jms sõitmisel;
tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;
nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil, matkal, ühistranspordis, õppekäigul);
kirjeldab raudtee ja maantee liiklusreeglite erinevust;
LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele
saab aru oma eksimustest ning püüab neid edaspidi vältida;
Vara kaitse saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;
mõistab, et igaüks vastutab ise oma tegude eest;
Vägivallaennetus oskab teistega arvestada, abi küsida ja anda;
selgitab, mis on koolivägivald ja koolikiusamine ning mida on õige teha, kui kedagi kiusatakse;
selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;
võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu;
Avalik kord nimetab avalikke kohti ja nendes kehtivaid reegleid.
Tagasi sisukorda