Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala

kaitsekorralduskava 2011-2020

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 4

1. ÕIGUSLIK ALUS .......................................................................................................... 5

2. KAITSEALA ISELOOMUSTUS .................................................................................. 7

2.1. ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................ 7

2.1.1. Asukoht .............................................................................................................. 7

2.1.2. Maakasutus, kaitsekord ....................................................................................... 7

2.1.3. Infrastruktuur ...................................................................................................... 8

2.2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED ......................................................................... 8

2.2.1. Märgala .............................................................................................................. 8

2.2.2. Kliima ................................................................................................................ 9

2.2.3. Aluspõhi, pinnakate, mullastik ............................................................................ 9

2.2.4. Maastik ............................................................................................................. 10

2.2.5. Veestik ............................................................................................................. 10

2.2.6. Taimkate .......................................................................................................... 11

2.2.7. Taimestik .......................................................................................................... 12

2.2.8. Loomastik ........................................................................................................ 12

2.3. KULTUURIPÄRAND ........................................................................................ 14

2.4. LOODUSLIKE RESSURSSIDE KASUTAMINE .......................................... 15

2.4.1. Metsakasutus .................................................................................................... 15

2.4.2. Põllumajandus .................................................................................................. 15

2.4.3. Roolõikus ......................................................................................................... 16

2.4.4. Kalandus .......................................................................................................... 16

2.4.5. Jahindus ........................................................................................................... 17

2.4.6. Puhkemajandus, turism ..................................................................................... 18

2.5. KAITSEALAGA SEOTUD ORGANISATSIOONID JA HUVIGRUPID ...... 19

3. KAITSEALA JA HOIUALA VÄÄRTUSED .............................................................. 22

3.1. KOOSLUSED JA ELUPAIGAD ......................................................................... 22

3.1.1. Loodusdirektiivi elupaigatüübid vöönditi .......................................................... 22

3.1.2. Niidud .............................................................................................................. 24

3.1.3. Roostik ............................................................................................................. 25

3.2. HARULDASED JA KAITSTAVAD LIIGID ...................................................... 25

3.2.1. Soontaimed ....................................................................................................... 25

3.2.2. Loomad ............................................................................................................ 26

3.3. MAASTIKULISED VÄÄRTUSED .................................................................... 28

3.4. KAITSEALA JA HOIUALA VÄÄRTUSED VÖÖNDITI .................................. 28

4. KAITSEALA JA HOIUALA KAITSE-EESMÄRGID, VÄÄRTUSI MÕJUTAVAD TEGURID JA KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ... 30

4.1. ELUPAIGAD JA KOOSLUSED .................................................................... 30

4.1.1. Märgala ............................................................................................................ 30

4.1.2. Metsad .............................................................................................................. 32

4.1.3. Niidud .............................................................................................................. 33

4.2. KAITSTAVAD LIIGID, NENDE SEIRE JA UURINGUD ................................. 35

4.3. PÄRANDKULTUUR ......................................................................................... 36

4.4. KAITSE-EESMÄRKIDE TÄITMIST TAGAVAD TUGIFUNKTSIOONID ...... 37

4.4.1. Kaitseala ja hoiuala valitsemine ........................................................................ 37

4.4.2. Kaitseala ja hoiuala infrastruktuuri arendus....................................................... 38

4.4.3. Külastustegevus ja keskkonnaharidus ............................................................... 40

3

4.4.4. Jahindus ........................................................................................................... 41

4.4.5. Õigusaktide muutmine ja täiendamine .............................................................. 41

5. TEGEVUSKAVA ......................................................................................................... 42

6. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .......................................................................... 47

KASUTATUD MATERJALID ....................................................................................... 49

LISAD .............................................................................................................................. 50

Lisa 1. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri ......................................................... 51

Lisa 2. Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala piirid ....................... 58

Lisa 3. Kinnistatud katastriüksuste skeem ................................................................... 59

Lisa 4. Elupaigatüübid ................................................................................................ 60

Lisa 5. Taastamine ja hooldamine Laidevahe looduskaitsealal ja Siiksaare-Oessaare hoiualal 2009. a. seisuga ............................................................................................. 61

Lisa 6. Vajalikud taastamised Laidevahe looduskaitsealal ja Siiksaare-Oessaare hoiualal ...................................................................................................................... 62

Lisa 7. Rooniitmine Laidevahe looduskaitsealal ......................................................... 63

Lisa 8. Laidevahe looduskaitseala rajatised ................................................................ 64

Lisa 9. Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala tähised .................... 65

4

SISSEJUHATUS Vastavalt „Looduskaitseseadusele“ tuleb kõigile kaitsealadele ja hoiualadele koostada kaitsekorralduskava, mille ülesanne on anda ülevaade kaitsealal ja hoiualal paiknevatest väärtustest, püstitada eesmärgid nende väärtuste kaitsmiseks, määratleda neid väärtusi mõjutavad tegurid ja ohud ning planeerida tegevused tagamaks nende väärtuste säilimist. Laidevahe looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 334 5. novembril 2002. aastal eesmärgiga kaitsta piirkonda kui väga mitmekesiste loodusväärtustega mosaiikset märgalakompleksi. Siiksaare-Oessaare hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 176 (Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas) 27. juulil 2006. aastal. Laidevahe looduskaitseala moodustamisse on oma panuse andnud mitmed erinevad teadusasutused ja organisatsioonid, nagu EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, TÜ Ökoloogia ja maateaduse instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Hobuse Kaitse Ühing ja mitmed teised. Väga olulise panuse on kaitseala moodustamisse ja käivitamisse andnud ka Valjala ja Pihtla vald, kaitseala arendamiseks moodustatud mittetulundusühing Laidevahe Loodus ja paljud kohalikud elanikud ning entusiastid. Kaitseala moodustamisel on koostatud mitmeid olulisi uurimismaterjale, neist põhjalikum on “Laidevahe looduskaitseala üldplaneering” (koostaja Rein Kuresoo jt.), mis valmis 2000. a. Valjala valla tellimusel. Kaitsekorralduskavaga on püütud kokku võtta peamiselt kogu varasem uurimismaterjal ning sellele tuginevalt püstitada kaitse-eesmärgid ning koostada tegevuskava kaitsekorralduskavale omases vormis. Suur osa lähtematerjalist pärineb juba varem koostatud “Laidevahe looduskaitseala üldplaneeringust” ja Matis Mägi poolt alustatud kaitsekorralduskavast, mis on oluliselt kaitsekorralduskava koostamist hõlbustanud. Olulist materjali kava koostamiseks on saadud ka vestlustest kohalike elanikega. Kaitsekorralduskava avalik arutelu toimus mais 2009. a. Kava koostas Kadri Paomees. Käesoleva kaitsekorralduskava peamisteks ülesanneteks on analüüsida Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala väärtusi ja neid ohustavaid tegureid, täpsustada ja laiendada kaitseala eesmärke ning koostada tegevuskava kaitseala ja hoiuala väärtuste säilimise ja kaitse-eesmärkide täitmise tagamiseks.

5

1. ÕIGUSLIK ALUS Laidevahe looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrusega nr 334 (“Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri”) (vt. lisa 1). Siiksaare-Oessaare hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 176 (Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas) 27. juulil 2006. aastal. Idee kaitseala loomisest tekkis juba palju varem, 1990-ndate aastate keskpaigas, kui piirkonnal oli Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala tuumala staatus. 1996. aastal tegi Ramsari leppe rahvuslik komitee ettepaneku Laidevahe piirkonna nimetamiseks rahvusvahelise tähtsusega märgalaks. 2003. aastal see eesmärk rahvusvahelisel tasemel ka täitus ning Laidevahe looduskaitseala on arvatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) nimistusse. Laidevahe looduskaitseala on kaitse alla võetud Laidevahe lahe ja saarestiku ning jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) alates 31. märtsist 2003. Siiksaare-Oessaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste madalsoode (7230), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps auritus), hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), viupart (Anas penelope), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas

clypeata), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus

pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), kivirullija (Arenaria interpres), kalakajakas (Larus canus), väiketiir (Sterna albifrons) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusele nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ asuvad Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala Siiksaare-Oessaare loodusalal ja Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal. Vastavalt korraldusele on loodusala kaitse-eesmärgid I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020),

6

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Linnuala kaitse-eesmärgid on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse – rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana

parva), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Peale Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja kinnitamist on selgunud vajadus seda uuendada ja viia kooskõlla Looduskaitseseadusega. Lisaks piirneb kaitsealaga Siiksaare-Oessaare hoiuala, mille võiks ühendada ühtseks Laidevahe looduskaitsealaks. Tähtis on arvestada, et maastikuajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine ei läheks omavahel vastuollu. Kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet.

Peamised kaitseala spetsiifilised juriidilised dokumendid, millest valitseja oma töös juhindub, on:

• Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri, mis reguleerib kaitsekorda Laidevahe looduskaitseala territooriumil.

Kuna hetkel kehtiv kaitse-eeskiri on Kaitstavate loodusobjektide seaduse aegne, siis vajab see lähiaastatel uuendamist ja Looduskaitseseadusega kooskõlla viimist. • Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas • Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala kaitsekorralduskava,

mis planeerib tegevused kaitsealal paiknevate väärtuste kaitseks. Käesolev kaitsekorralduskava on koostatud kümneks aastaks.

• Looduskaitseseadus kehtestab Eesti looduskaitse põhimõtted ning selle eesmärgiks

on: o looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;

o kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;

o loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirjas reguleerimata tegevuste puhul tuleb lähtuda Looduskaitseseadusest.

7

2. KAITSEALA ISELOOMUSTUS 2.1. ÜLDISELOOMUSTUS 2.1.1. Asukoht Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala asuvad Saaremaa lõunarannikul Valjala ja Pihtla valdade piiril. Kaitseala keskossa jäävad Laidevahe ja Oessaare lahed. Lõunast piirneb kaitseala Liivi lahega. Kaitseala põhjaosas suubub Oessaare lahte Lõve jõgi, Sakla ja Masa peakraav. Laidevahe looduskaitseala välispiir ning vööndite piirid ja Siiksaare-Oessaare hoiuala piirid on esitatud Lisas 2.

2.1.2. Maakasutus, kaitsekord Laidevahe looduskaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevöönd on looduskaitseala osa seal väljakujunenud või kujundavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Laidevahe looduskaitsealal on Sandla, Silma, Põldealuse, Oessaare, Laidevahe, Rukla ja Liivi lahe sihtkaitsevööndid (lubatud ja keelatud tegevused on toodud kaitse-eeskirjas, vt lisa 1). Piiranguvöönd on looduskaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada Looduskaitseseaduses ning Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirjas (lisa 1) kehtestatud tingimustega. Laidevahe looduskaitsealal on kolm piiranguvööndit: Kukessaare, Siiksaare ja Liivi lahe piiranguvöönd. Tabel 1: Kaitseala territooriumi jaotumine vöönditeks

Territooriumi jaotumine kaitseala vöönditeks

Valjala vald (ha) Pihtla vald (ha) Kokku (ha)

Sandla sihtkaitsevöönd 66,45 716,05 782,5 Silma sihtkaitsevöönd 157,8 157,8 Põldealuse sihtkaitsevöönd 237,4 237,4 Oessaare sihtkaitsevöönd 127,6 127,6 Laidevahe sihtkaitsevöönd 99,84 127,56 227,4 Liivi lahe sihtkaitsevöönd 91,16 91,16 Rukla sihtkaitsevöönd 106,9 106,9 Kukesaare piiranguvöönd 29,83 29,83 Siiksaare piiranguvöönd 214 214 Liivi lahe piiranguvöönd 285,3 182,1 467,4 Kokku 2442

Kaitseala kogupindala on 2442 ha, millest maismaa moodustab 1672,3 ha ja veeosa 769,7 ha. Veeosa hõlmab kaitseala rannikujärved (Oessaare, Poka, Põldealuse ja Aenga laht, Ristilaiu abajas) ja Laidevahe lahe ning kaitsealasse jääva rannikumere. Hoiuala kogupindala on 1510 ha, millest maismaa moodustab 459,5 ha ja veeosa 1050,8 ha. Kaitseala ja hoiuala maa jaguneb eramaaks (ca 900 ha), riigimaaks (ca 110 ha) ning jätkuvalt riigi omandis olevaks maaks. Maaüksuste paiknemine seisuga oktoober 2009 a. on toodud Lisas 3.

8

2.1.3. Infrastruktuur Turismiinfrastruktuur Aenga lahe ja Liivi lahe sihtkaitsevööndi vahelisele alale Põessaarde on MTÜ Laidevahe Looduse poolt külastajate tarbeks rajatud katusealune laua ja pinkidega. Sealsamas, natuke merepoole, asub Põessaare kuur, mis vajab remonti. Kaitsealale on rajatud kaks vaatetorni – Rootsi-Sadama maaüksusel Valjala vallas Oessaare külas Oessaare lahe ääres ja jätkuvalt riigi omandis oleval maal Pihtla vallas Väljaküla külas Laidevahe lahe ääres. Tornid rajas MTÜ Laidevahe Loodus. Lautrikohad Igameheõiguse põhimõttel kasutatavad lautrikohad on piirkonnas Põessaare, Kukessaare paadisild, Rootsi-Sadama koos vaatetorniga, Borissi lautrikoht (Lahe kinnistu, eraomand), Abaja Laidevahe kirdenurgas ja Pikanina (Abajast läänepool). Ujumiskoht Valjala valla pool on kohalike poolt enamkasutatavaks ujumiskohaks Rooglaid ja Aavalaiu säär. Pihtla valla pool on traditsiooniline ujumiskoht Leetsaare poolsaarel. Tähistus Kaitseala välispiiri tähised on paigaldatud suuremate kaitsealale sisenevate teede äärde. 2.2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED 2.2.1. Märgala Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi (RT I 1997, 18, 303) üheks ülesandeks on Siiksaare (Laidevahe) lahtede nimetamine rahvusvahelise tähtsusega märgalaks. 1996.a. tegi Ramsari leppe rahvuslik komitee ettepaneku vastava Ramsari ala moodustamiseks. 31. märtsil 2003.a. kanti Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse (Ramsari ala nr. 1271). Laidevahe looduskaitseala vastab järgmistele rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) kriteeriumitele: 1 – kaitseala on mosaiikse märgalakompleksina boreaalses biogeograafilises regioonis heaks esindusalaks looduslikele ja pool-looduslikele riimveelistele rannikulaguunidele ning merelahtedele, madalatele magedaveelistele rannikujärvedele ja sesoonselt üleujutatavatele rannaniitudele; 2 – alal kaitstakse paljusid haruldasi ja ohustatud liike, mis on riikliku kaitse all või kuuluvad Eesti punase raamatu ohustatud ja haruldaste liikide nimistusse; 3 – alal säilitatakse looma- ja taimepopulatsioone, mis on tähtsad boreaalse biogeograafilise regiooni liigilise mitmekesisuse säilitamiseks; Olulised taimeliigid: Samolus valerandii, Berula erecta, Herminium monorhis, Bromus

benekenii.

Kalad: Salmo salar, Salmo trutta trutta.

Linnud: Branta leucopsis, Calidris alpina schinzii, Anas strepera.

6 – ala on tähtis veelindude pesitsus- ja sulgimisala ning rändepeatuspaik: kevadrändel peatub siin ca 1,3% valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) regiooni asurkonnast (4500 is.) ja

9

pesitseb ning peatub rändel ca 1% balti risla (Calidris alpina schinzii) baltimaade populatsioonist. 8 – märgala on tähtis toitumis-, kudemis- ja turgutusala mitmetele olulistele kalaliikidele, nagu roosärg (Scardinius erythrophthalmus), koger (Carassius carassius), linask (Tinca

tinca), haug (Esox lucius), ahven (Perca fluviatilis), nurg (Blicca bjoerkna), viidikas (Alburnus alburnus), särg (Rutilus rutilus), angerjas (Anguilla anguilla), rünt (Gobio gobio),

ogalik (Gasterosteus aculeatus), säinas (Leuciscus idus), teib (Leuciscus leuciscus).

2.2.2. Kliima Alale on iseloomulik mereline kliima. Aasta kõige külmema kuu veebruari pikaajaline keskmine õhutemperatuur on ca -7.5º C, madalaim temperatuur on olnud -33º C. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine ööpäevane temperatuur on üle 16º C ja maksimaalne 34º C. Aasta keskmine sademete hulk on 500-550 mm. Kõige sademetevaesem on veebruar ja märts ning sademeterikkamad august ja oktoober (ENSV kliima atlas 1969). 2.2.3. Aluspõhi, pinnakate, mullastik Piirkonnale on iseloomulik pikkamisi lõunast põhja poole kerkiv paelava, mis kuulub Ülem-Siluri (Gotlandiumi) ladestusse. Uurimisalal moodustab suurema osa aluspõhjast Kaugatoma lade, Oessaare lahest põhja poole jääb kitsas riba Paadla ladet. Kaugatoma lubjakivid on õhukesekihilised, jämekristalsed ja kivististerikkad. Neis esineb mustrilisi krinoliidlubjakive, milles saab eristada heledamaid sõrmusetaolisi moodustisi - mereliilialiste varrelülisid. Lademe kivististe hulgas on ka tsüsteiidide esindajaid. Pinnakatte moodustavad valdavalt ebaühtlase paksusega põhimoreen, esineb ka meresavisid ja liiva. Sinakasvalget savi leidub Siiksaare külast lõunas - Aenga ja Põldealuse lahtede piirkonnas. Liiva esineb endistes merelahtedes. Viimaste kinni kasvades on ladestunud ka muda. Tähtis osa pinnakattes on rändrahnudel, mis esinevad kivikülvidena. Neid leidub ridamisi mereäärsete moreenseljakute ja künniste nõlvadel, samuti ka madalas rannikumeres. Ala absoluutne kõrgus jääb 0-5 m vahemikku, seljandikel ja künnistel 5-15 m. Kaitseala piirkonnas esinevad saartele tüüpiliselt kamarkarbonaatmullad, mis on tekkinud lubjarähkmoreenist, ja soostunud mullad. Lõimise alusel on Laidevahe piirkonna mullad enamasti liivsavimullad. Huumuse aluste kihtide jämeda struktuuri tõttu kannatavad kamar-karbonaatmullad enamasti kuivuse all (Laasimer, 1965). Iseloomulik on rohkete kivide esinemine mullas ja suhteliselt suur huumusesisaldus. Mererannas ja järvede ümbruses on levinud sooldunud rannikumullad ja niiskemates paikades sooldunud turvastunud mullad. Sooldunud mullad sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid - kloriide ja sulfaate. Nende lähtesubstraadiks on mitmesugused meresetted, millel muldade teke toimub kamardumis- ja soostumisprotsessi mõjul. Oessaare lahe põhja- ja loodeosa roostike ja tarnaniitude all esinevad leetjad või leostunud gleimullad, mis on kujunenud hilis- ja pärastjääaegsete veekogude setetest (Kildema 1957). Mullastiku kohta on võimalik saada täpsemat infot Maa-ametist, kes haldab mullastiku digitaalset andmebaasi ning kaardikihti. Andmestik põhineb perioodist 1997-2001 (info Maa-ameti koduleheküljelt).

10

2.2.4. Maastik Laidevahe looduskaitseala kuulub maastikuliselt Baltikumi maastikuprovintsi Madal-Eesti allprovintsi Lääne-Eesti, Saaremaa (koos ümbritsevate saarte, s.h. Muhu) ja Liivi lahe rannikumadaliku valdkonda. Laidevahe looduskaitseala piirkonnas on tegemist väga mosaiikse lahtede, rannikujärvede ja laiduderikka rannikumaastikuga. Rannikumeri on madal, kivise põhjaga, arvukate leetseljakute, laidude, karide ja rahudega. Kogu ranniku ulatuses on märgata mere taganemist. Kunagistest merelahtedest on saanud merest eraldunud rannikujärved (Oessaare, Poka, Põldealuse, Aenga), eraldumas on Laidevahe laht. Lahtesid ja rannikujärvi ümbritsevad vaheldusrikkalt roostikud, rannikuniidud, kadastikud ja metsatukad. Kogu ala on väga lausik, absoluutkõrgus ei ületa 5 meetrit. Inimtegevuse kujundav mõju on märgata vaid poollooduslike heinamaade ja karjamaade puhul. Suures ulatuses on needki võsastunud ja vajavad elupaikade mitmekesistamise eesmärgil taastamist. Rannas on valdavaks ranna- ja aruniidud ning loopeased, millest idapoolne - Turja-Siiksaare rand on karjatatav, kuid vajab veel kadakate harvendamist; läänepoolne - Kukesaare niit on ka praegusel ajal kasutatav hobuste karjamaana. 2.2.5. Veestik Rannikujärved ja vooluveekogud Looduskaitsealal on mitmeid rannajärvi, mis on Limnea staadiumis maakerke tagajärjel merest eraldunud lahed. Järved on soolatoitelised, vesi on aluselise reaktsiooniga ja mineraalainete rikas. Talvel on vesi hapnikuvaene ja küllastunud väävelvesinikuga. Suveperioodidel võib esineda hapniku üleküllus. Rannikujärved on tundlikud veerežiimi muutuste ja reostuse suhtes. Looduslike protsesside (maatõusu) tagajärjel toimub pidev veetaseme alanemine ja veekogude kinnikasvamine. Veetase võib sesoonselt ulatuslikult kõikuda kuni väiksemate järvede kuivamiseni suvel. Rannikujärvi nimetatakse kohalikus keelepruugis nii järvedeks, lahtedeks kui ka abajateks. Oessaare e. Siiksaare laht koos edelasopi Põllumaa lahega (e. Poka lahega) on enam kui 100 ha suurune. Laht on väga madal (keskmine sügavus 1.0 m, suurim sügavus 1.6 m), kusjuures Põllumaa laht on veelgi madalam. Lahe ida- ja lõunakallas on kivised, põhja- ja läänekallas savised ja roogu täis kasvanud. Lahe randa on ajalooliselt kasutatud karjamaadena. Kogu lahes leidub ravimuda 0.5-2.5 m paksuse kihina. Mudavarud ulatuvad 1.5 miljoni tonnini, millega ta on üks suuremaid ravimuda leiukohti Eestis. Oessaare lahte voolavad sisse Masa peakraav, Poka oja ning Lõve jõgi (Pahna jõgi) (nimetatud valgalade seisundist sõltub Laidevahe looduskaitseala soodne seisund). Valjala valla piiridesse jäävad Lõve jõe kesk- ja alamjooks. Lõve jõkke suubub mitmeid väiksemaid kraave ja ojasid: Sakla pkr, Lööne pkr, Rääguoja, Räägi oja ja Jõetaguse oja. Lõve jõe ja temasse suubuvate kraavide - ojade kallastel toimuv tegevus mõjutab mitte ainult vähirikka Lõve jõe ökoloogilist seisundit, vaid ka Oessaare ja Laidevahe lahte ning kaudsemalt kogu Liivi lahe vett ja elustikku. Püsiv väljavool Oessaare lahest Laidevahe lahte toimub läbi Enima (Enismäe) Silma ning Põllumaa lahest läbi nn. “mõrra soonte”. Enima Silma kaudu tungib merevee tõusu korral Laidevahe lahest sisse ka soolane vesi, nii et Oessaare lahe veetase võib kõikuda 1 m piires. Oessaare lahe ida- ja kirdeosa rannal leidub arvukalt nõrgallikaid.

11

Talvel võib laht kergesti jääda ummuksile, kuid lahe läbivool ja eriti ühendus merega tagab rikkaliku kalastiku (kuni 20 liiki). Põldealune laht (32 ha, valgala 110 ha). Suhteliselt püsiva ühenduse merega tagavad kaks süvendatud kraavi, millest läänepoolne on ühenduses Laidevahe lahega, lõunapoolne Aenga lahega. Järve suurim sügavus on 1.5 m, keskmine sügavus 0.8 m. Järve põhja on ladestunud rohkesti muda, vaid lõunaosas esineb kruusa. Aenga laht e. Aengjärv (18 ha, valgala 80 ha). Ühenduses merega järve lõunaosa “mõrrasoonte” ja järve loodesoppi Põldealuse lahest suubuva oja vahendusel. Järve suurim sügavus 1.5 m, keskmine sügavus 0.9 m. Järve põhi on kaetud mudaga. Ristlaiu abajas (1.5 ha). Ühenduses merega vaid perioodidel, mil mereveetase kõrge. Väiksusele vaatamata püsiv veekogu. Suurim sügavus alla 1.0 m, keskmine sügavus 0.5 m. Tugevasti roostuv. Rannajärved on elupaigaks paljudele linnuliikidele ning üheks tähtsamaks kudealaks sellistele Liivi lahes elutsevatele kalaliikidele, kes vajavad kudemiseks magevett (pms särg, haug, ahven). Lahed ja rannikumeri Laidevahe laht (228 ha) on sügavale maismaasse tungiv, erakordselt sopiline valdavalt mudase põhjaga laht, mida ühendab merega paarikümne meetri pikkune kanal – Suur Silm. Lahe kallastele on omane poolsaarte rohkus ning ranna lähedal on arvukalt väikesi laide, millest osa on madalvee perioodidel omavahel ühenduses. Kogu laht on juba praegu pigem rannajärve ilmega, kuigi lahesuus paikneva Suure Silma kaudu kandub siia perioodiliselt merevett. Lahe kaldad on madalad ja ka praegusel ajal kasutatavad karjamaana. Rannikumeri on madal, siin esineb väikesi laide, rohkesti madalaid karisid ja veealuseid kive. Merepõhi on enamasti liivane või kruusane. 2.2.6. Taimkate Laidevahe piirkonna taimkatet on põhjalikumalt uurinud juba 1935. a. Eesti taimkatte suuremõõtkavalise kaardistamise käigus A. Tomson. Taimkattekaardi originaalid ja seletuskirjad on hoiul EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanika osakonnas. Nüüdisaegset taimkatet see materjal küll enam ei kajasta ja pakub pigem ajaloolist huvi. 1991-1992 kaardistas Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Laidevahe tuumala taimkatet Kaire Klaos ja koostas materjali põhjal diplomitöö (1993) (töö asub TÜ Ökoloogia ja maateaduse instituudi botaanika osakonnas). 2009. aastal inventeeris Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala elupaiku ja kaitstavaid soontaimi Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ). Kuna pinnamood on Laidevahe looduskaitsealal väga mitmekesine, on sellest tulenevalt ka taimkate mosaiikne ning küllaltki raskesti kirjeldatav. Pindalaliselt on kõige enam levinud kadastikud, roostikud ja salumetsad. Looduskaitseliselt väärtuselt on olulisemad ning tähelepanuväärsemad salumetsad Oessaare lahe ja Laidevahe lahe vahel, soostunud niidud lahtesid ümbritsevatel madalatel aladel ning mitmesuguses suktsessiooni staadiumis alvarid ja rannaniidud rannikul ning laidudel.

12

Laidevahe rannaniitudel on majandamine korralikult käima lükatud ja suured alad on väga heas kuni rahuldavas seisukorras. Karjamaadele jääb kohati võsastunud alasid, roostikku ja tihedamat kadastikku, kuhu loomad ei lähe. Kadastikena on alal määratletud alad, mis on piisavalt tihedad ja vähese lehtpuuvõsaga, ning on loota nende sellisena püsimist. Selliseid alasid ei ole põhjust majandada. Ka on kaitsealal suurtel pindaladel kunagist looniitu ja –karjamaad, kus kadastik on küll tihe, kuid läbi kasvanud männi, paakspuu jm lehtpuuvõsaga (Põldealuse lahest idas ja väiksematel pindadel mujal). Sellisel juhul on soovitav see läbi raiuda ja alustada taastamist karjatamisega. Kaitseala lehtmetsad on laias laastus kahesuguse geneesiga – kas endistele niiskematele karjamaadele kasvanud lepikud või küngastel asunud puisniidutükkidest kujunenud laialehised metsad. Kuigi viimaste puhul on veel selgesti näha kunagine struktuur, on praeguseks tegemist juba üsna tiheda metsaga. Kaitseala põhjaosa veel säilinud puisniidu ala (Metskülas) kujuneb paratamatult edaspidi laialehiseks metsaks. (PKÜ 2009)

2.2.7. Taimestik 1998. a. seisuga on Laidevahe looduskaitsealalt leitud kokku 541 liiki soontaimi (Kuresoo, Kukk, Luigujõe 1998). Huvitavamatest leidudest on märkimisväärsed mitmed kaitsealused liigid, nagu valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), varju-püsikluste (Bromus benekenii), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), jumalakäpp (Orchis mascula), rohekas käokeel (Platanthera chloranta), kare jürilill (Cardaminea hirsuta) (Soontaimede liiginimekiri on olemas Keskkonnaametis). Lisaks inventeeris kaitstavaid soontaimi kaitsealal ja hoiualal PKÜ 2009. a. Kaitsealused taimeliigid on ära toodud punktis 3.2.1. 2.2.8. Loomastik Jõevähk Elujõuline jõevähi (Astacus astacus) populatsioon asustab Oessaare lahte suubuvat Masa peakraavi ja Lõve jõe keskjooksu. Jõevähki ohustab peamiselt ülepüük, aga ka veeseisund, eriti vee happesus. Jõevähi populatsioon ulatub Lõve jões peaaegu Oessaare laheni välja Kalastik Laidevahe-Oessaare piirkonna lahtede kalastik on küllaltki liigirikas. Kokku on 2000. a. läbi viidud uurimistöö käigus püütud lahtedest 19 kalaliiki. Töönduspüügi andmed sisaldavad informatsiooni veel mõnede liikide esinemise kohta. Merest on seni püütud või ametlikult esinevate liikide arv 26, mis tegelikult on kindlasti ka suurem. Kaitseala piirest kokku on seni kindlaks tehtud 28 kalaliigi esinemine (vt. tabel 2). Laidevahe-Oessaare lahtede kalastik sisaldab senistel uurimisandmetel 19 kalaliiki (töönduspüügi andmetel veel mõned liigid). Meres on seni tabatud või ametlikult esinevate liikide arv 26, mis tegelikkuses on kindlasti suurem. Kaitseala piirest kokku on seni kindlaks tehtud 28 kalaliigi esinemine

13

Tabel 2: Laidevahe looduskaitseala lahtede ja rannikumere kalastik. I – ihtüoloogilised uuringud; K – ametliku püügi andmed.

Liik Põldealuse

laht Oessaare

laht Aenga laht

Laidevahe laht

Meri, ruut nr. 261

Räim Clupea harengus I, K Kilu Sprattus sprattus K Forell Salmo trutta I, K Tint Osmerus eperlanus I I, K Haug Esox lucius K K K I, K I, K Angerjas Anguilla anguilla K K Särg Rutilus rutilus K K K I, K I, K Säinas Lucius idus I, K I, K

Roosärg Scardinius

erythrophthalmus I I I I

Viidikas Alburnus alburnus I I Nurg Blicca bjoerkna I I Latikas Abramis brama K Vimb Vimba vimba I I Koger Carassius carassius I I I Hõbekoger Carassius auratus I I Tuulehaug Belone belone I Luts Lota lota K K K K Tursk Gadus morhua K

Ogalik Gasterosteus

aculeatus I I I I I

Luukarits Pungitius pungitius I I I I I

Koha Stizostedion

lucioperca K K

Ahven Perca fluviatilis I,K I,K I,K I,K I,K

Kiisk Gymnosephalus

cernua I I

Emakala Zoarces viviparus I Must mudil Gobius niger I Võldas Cottus gobio I Lest Platichthys flesus K I,K Kammeljas Psetta maxima I KOKKU 8 6 7 19 26 Kaitseala piiresse jäävate madalate merest praktiliselt eraldunud lahtede kalastik erineb suurel määral avatud mereala kalastikust. Merekalade sattumine neisse lahtedesse on harv juhus, kuigi lahed on koelmuteks paljudele meres elavatele mageveelise päritoluga kalaliikidele. Laidevahe lahe kalastik on piirkonna lahtedest kõige liigirikkam ja kalade arvukus on seal kõrgem kui naaberaladel, mistõttu leiab ta ka kalanduslikult kõige rohkem kasutamist. Laidevahe lahe kalastik on tüüpiline tugevalt eutrofeerunud veekogudele, kus domineerivad karpkalalised: särg, roosärg, nurg, viidikas, koger, hõbekoger jt. Linnustik Laidevahe-Siiksaare märgala on oma linnustiku poolest tuntud juba 19.saj.lõpul, eriti aga 20. saj. algul (Stoll 1909, Szeliga-Mierzyewski 1923, Toll 1987). Haruldasematest liikidest avastati Saaremaale näiteks kaljukotkas (1873), merikotkas ja kalakotkas (1876), rooruik (1911), must-toonekurg (1914) ja valge-toonekurg (1937). 1963 ja 1964 registreeriti siin kühmnokk-luige esimesed pesitsemiskatsed. Alale kõige iseloomulikumad on mitmekesise linnustikuga rannikujärved. Eriliselt hinnatav on pütlaste (3 liiki), haneliste (eriti rääkspart, kühmnokk-luik), ruiklaste (rooruik, lauk) ja

14

mustviire arvukas pesitsemine järvedel. Kokku on Laidevahe piirkonnas 129 linnuliiki (Kuresoo, Kukk, Luigujõe 1998). Imetajad Kaitseala imetajaid ei ole seni spetsiaalselt uuritud. Seetõttu on andmeid peamiselt suurimetajate kohta. Andmed pärinevad suulistest allikatest, peamiselt kohalikelt elanikelt ja jahimeestelt. Kaitsealal on eeltoodud allikatele tuginevalt kohatud järgmiseid imetajaid: Metskits (Capreolus capreolus) Metssiga (Sus scrofa) Põder (Alces alces) Punahirv (Cervus elaphus) – kaitseala territooriumile satub harva Rebane (Vulpes vupes) Halljänes (Lepus europaeus) Valgejänes (Lepus timidus) Kährik (Nyctereutes procyanoides) Metsnugis (Martes martes) Tuhkur (Mustela putorius) Kobras (Castor fiber) – esineb kaitseala lähipiirkonnas Lõve jõel, kaitsealale võib sattuda juhuslikult. Saarmas (Lutra lutra) – esineb Oessaare-Laidevahe vetevõrgus Orav (Sciurus vulgaris) Kärp (Mustela erminea) Mäger (Meles meles) – elutseb kaitseala lähipiirkonnas, tõenäoliselt satub ka kaitsealale. Madalasse rannikumerre satub hallhüljes (Halichoerus grypus). Kaitseala Liivi lahe laiud hüljestele oluliseks peatuspaigaks ei ole. 2.3. KULTUURIPÄRAND Kaitseala piirkonna kohta on trükis avaldatud ajaloolist materjali ja meenutusi suhteliselt vähe. Olemasolev materjal käsitleb piirkonda eeskätt Valjala osas veidi laiemalt. Materjal pärineb Bruno Paolt, kes on lähikonnas ka sündinud, tunneb piirkonna ajalugu põhjalikult ning on ka avaldanud mitmeid kirjutisi (“Valjala” 1999, “Külade uuendamine” 1987). Siiksaare ja Valjala valla ajaloost (B. Pao, 1987, 1999).

Mõni tuhat aastat tagasi oli Saaremaal maismaad vähem kui praegu ja ka Siiksaare laht oli

palju suurem. Laevaga sai Vana-Lõve alla sõita ning Sakla soo, Kalli mets ja Võhksa järv

olid lahed, mis ümbritsesid Sixsari nimelist saart. Saart katsid tammemetsad ja tema

rannajoon oli liigendatud kümnete abajate, nasvade, rahude ja laidudega. Saare kõrgeim

koht oli Väljamägi, mis praegu ulatub juba 15 m üle merepinna. Oletatavasti oli paar tuhat

aastat tagasi saarel üksikuid peresid ja kalurionne, muinasaja lõpuks vähemalt 3-4

mõneperelist küla.

15

2.4. LOODUSLIKE RESSURSSIDE KASUTAMINE 2.4.1. Metsakasutus Kaitseala maa-alale jäävad endiste Sandla sovhoosi ja Valjala kolhoosi metsamaad. Nende majandite viimane metsakorraldus tehti 1984. aastal. 1996. aastal viidi tõenäoliselt riigi omandisse jäävatel tagastamistaotluseta metsamaadel läbi uus metsakorraldus, mis hõlmab kaitseala kogu praegusest metsamaast 267,61 ha (sellest piiranguvööndisse jääb 15,57 ha). Ülejäänud metsamaa osas 1984.a. hilisem metsakorraldus puudub. Seetõttu saab kaitseala metsade pindala hinnata vaid põhikaardile tuginevalt, mille kohaselt on kaitsealal metsi ca 766 ha. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri (vt. Lisa 1) seab kaitseala metsade majandamisele järgmised tingimused:

-Kaitseala metsade kaitse-eesmärk on looduse kaitse, keskkonnakaitse ja metsa arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; -Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; -Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud metsamajandamiskava väljastamine; -Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, v.a. hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks. Sandla, Silma ja Põldealuse sihtkaitsevööndites on lubatud ka puu- ja põõsarinde harvendamine poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks; -Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada Looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi; -Kukessaare ja Siiksaare piiranguvööndites on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirjaga on sihtkaitsevööndi metsades majandustegevus keelatud. Metsaraied Laidevahe looduskaitsealal on täielikult keelatud Rukla sihtkaitsevööndis. Sandla, Silma ja Põldealuse sihtkaitsevööndites on keelatud metsaraied majandustegevusena, lubatud on aga puu- ja põõsarinde harvendamine poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks. Endiste pärandkoosluste aladel, mille on praeguseks katnud kadastik, lepik või pajustik, on raied vajalikud pärandkoosluste taastamiseks, kui on tagatud nende edaspidine majandamine (niitmine või piisav karjatamiskoormus). Siiksaare-Oessaare hoiualale jääb metsa vähe. 2.4.2. Põllumajandus Kaitseala kaitse-eeskiri (Lisa 1) reguleerib põllumajanduslikke tegevusi kaitsealal järgmiselt.

-Kaitseala sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud, v.a. Sandla, Silma ja Põldealuse sihtkaitsevööndis, kus on lubatud karjatamine, niitmine ja puu- ning põõsarinde harvendamine poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks;

16

-Laidevahe looduskaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada Looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi. -Kukessaare ja Siiksaare piiranguvööndis on keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine.

Kaitseala territooriumil tegutseb kümmekond talunikku-põllumajandustootjat, kes kasvatavad hobuseid, veiseid (piimakari ja lihakari), lambaid – Pihtla Hobusekasvandus, Kaljo Tuuling, Riho Mägi, Tõnu Tulk, Kalev Au jt. Majandatavad alad 2009. a. seisuga toimub poollooduslike koosluste taastamine Laidevahe looduskaitsealal ca 56,5 hektaril (puhastamine võsast, niitmine, pilliroost puhastamine). Poollooduslike koosluste hooldamine toimub peamiselt karjatamise teel ca 323,7 hektaril. Taastatavad ja hooldatavad alad 2009. aasta seisuga on ära toodud Lisas 5. Siiksaare piirkonnas karjatatakse piimakarja veiseid, hereforde, eesti tõugu hobuseid ja lambaid. Sandla-Väljaküla piirkonnas karjatatakse Oessaare ja Laidevahe ääres piimakarja veiseid, lihatõugu veiseid, lambaid. Sandla (Leetsaare) rannaniidul on pikka aega karjatatud hobuseid. Niitu on karjatatud 1980ndatest saati kuni tänaseni. Suurem osa kaitseala hooldamisest toimubki Pihtla valla poolel, Valjala valla poolel toimub hooldamine just põhja- ja lõunaosas.

2.4.3. Roolõikus Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt (Lisa 1) on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud roo varumine vaid jää pealt. Käsitsi roo varumine jäävabal perioodil on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguvööndis roo varumisele piiranguid ei ole kehtestatud, kuid Looduskaitseseadus ütleb, et piiranguvööndis on roo varumine külmumata pinnasel keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Kaudselt reguleerivad roo varumist ja väljavedu mootorsõidukite kasutamise piirangud väljaspool teid. Põhilised roovarumisalad on Oessaare lahest põhja pool Lõve jõe ja Masa peakraavi vahelisel alal, samuti Matsirannas (vt Lisa 7). Roo lõikamiseks kasutatakse peamiselt väiksemaid motoplokil põhinevaid niidukeid.

2.4.4. Kalandus Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri (vt. Lisa 1) sisaldab kalapüügi kohta kaitsealal järgmiseid kitsendusi:

-Inimestel on lubatud tegeleda õngepüügi ja harrastuskalapüügiga kogu kaitsealal (kuid järgida tuleb kaitse-eeskirjas toodud piiranguid veemootorsõidukitega sõitmise kohta ja arvestada teatud vööndites viibimise keeluga teatud perioodidel); -Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- ja veeala, kus tagatakse looduslike koosluste areng üksnes looduslike protsessidena, säilitades või taastades poollooduslikke kooslusi, lindude pesitsemisrahu ja kalade sigimistingimusi; -Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine (s.t. ka kutseline kalapüük);

17

-Liivi lahe piiranguvööndis on keelatud kutselise kalapüügi vahenditega püük rannajoonele lähemal kui 200 m.

Laidevahe-Oessaare lahed on juba ajalooliselt olnud piirkonna kaluritele oluliseks püügialaks, kuna kala üldine arvukus on lahtedes (eeskätt Laidevahes) märksa suurem kui ümbritsevas meres. Madalatesse lahtedesse kevadel suure hulgana merest kudema tulnud kala kättesaamine on olnud suhteliselt lihtne juba kunagisi algelisigi püügivahendeid kasutades. Kõnealuses piirkonnas ei ole kala olnud arvukas ainuüksi mõne kevadkuu jooksul, vaid ka näiteks sügisel. Kalapüügitingimusi mõjutav veerežiim lahtedes ja kanalites Laidevahe laht on madal, väga sopiline, arvukate saarekestega veekogu. Lahte ühendab merega paarikümne meetri pikkune kanal, mis on kaladele veel küllaltki hästi läbitav. Lahe põhi on valdavalt mudane, kohati kivine. Ülejäänud lahed - Oessaare, Põldealuse ja Aenga - on veelgi madalamad. Oessaare lahe põhi on sealjuures tihedalt kaetud mändvetikatega, nii et vaba vett on vaid mõnekümne sentimeetri jagu. Madal vesi on takistuseks ka paatidega liikumisele. Kuigi madalad lahed on kalade kudemiseks põhimõtteliselt soodsad, sest nad soojenevad kevadel kiiresti üles ning on rikkad kalade noorjärkude toiduobjektide poolest, on eeskätt kolme madalama lahe (Oessaare, Põldealuse, Aenga) puhul tegu juba optimaalsest tunduvalt madalamate veekogudega. Kuivematel aastatel võib veetase neis lahtedes langeda tasemeni, kus kalade liikumine on takistatud. Sellisel juhul võivad kalad jääda lõksu mõnda pisut sügavamasse lohku, kus nad võivad hukkuda vee kõrge temperatuuri ja madala hapnikusisalduse tõttu või olla kergesti tabatud kalatoiduliste lindudele (näiteks kajakad, varesed, haigrud) poolt. Laidevahe lahte ja merd ühendav kanal on siiani kaladele küllalt hästi läbitav. Lahe madal vee läbipaistvus võib aga takistada arvestatavate haugi- ja ahvenapõlvkondade moodustumist. Töönduskalade asustamine lahtedesse Varasematel aastatel on Laidevahe ja Oessaare lahtedesse asustatud haugi vastseid ja maime. 2001. a. asustati Oessaare lahte 100 000 haugi vastset. Samal aastal asustati Laidevahe lahte 2500 haugi maimu. Oessaare lahte suubuvasse Lõve jõkke asustati 2000. a. 120 000 haugi maimu, kes jõudsid kindlasti ka lahtedesse. Kalapüük harrastuslike vahenditega Olulisimaks harrastusliku püügi objektiks on kaitsealal särg ja haug. Kevadisel ajal toimub näiteks Laidevahe ja Oessaare lahtesid ühendaval kitsal kanalil väga intensiivne särjepüük harrastusliku püügi vahenditega. Kalanduslikust seisukohast ei oma niisugune püük kahjulikku mõju, kuna särje arvukus rannameres on praegu suur. Kutseline püük Liivi lahes Kutseline püük Liivi lahes on kaitseala territooriumil lubatud kaugemal kui 200 m rannajoonest. Baassadamad merele minekuks on Kungla ja Turja. 2.4.5. Jahindus Laidevahe looduskaitsealal toimub jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil või tulenevalt teadustöö vajadustest. Jahipidamist reguleerib kaitseala kaitse-eeskiri (Lisa 1),

18

Looduskaitseseadus ja Jahiseadus. Looduskaitsealale jäävad kaks rendijahipiirkoda - Pihtla ja Kallemäe rendijahipiirkond. Pihtla valla pool on jahirentnikuks Pihtla Jahimeeste Selts, Kallemäe piirkonnas on jahirentnik Valjala Jahimeeste selts. Kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kehtivad kaitsealal jahipidamisel järgmised piirangud:

• kaitsealal on lubatud jahipidamine ajavahemikul 1. novembrist 31. jaanuarini; • linnujaht kaitsealal on keelatud.

Kaitseala piirkonnas kütitavad jahiulukid on põder, metssiga, metskits, punahirv, rebane, kährik, halljänes, valgejänes, metsnugis, tuhkur. Arvukamad sõralised kaitseala piirkonnas on metssiga, põder ja metskits, kes on kaitseala järvede ja lahtedega liigendatud elupaikades enamasti kevadsuvisel perioodil. Talveperioodiks rännatakse aga kaitsealalt väljaspool asuvatesse parema toidubaasiga okasmetsadesse. Viimastel aastatel on metssea arvukus Saaremaal tõusnud ja ka Laidevahe kaitsealal on näha ulatuslikumalt üles tõngutud niidualasid (nt. osa Sandla rannaniidust). Seetõttu vajab metssea arvukuse reguleerimine tähelepanu. Metskitse arvukust piirab vast kõige enam kultuurmaastiku ja taliviljapõldude vähesus kaitseala piirkonnas. Kaitsealale on Pihtla poolel sattunud ka punahirv, kelle arvukus on teiste sõralistega võrreldes madal: kaitsealal 2-3 isendit. Väljaspool kaitseala, Kangruselja pool on ka hirv arvukam, asustades enam suuremaid metsamassiive. Kiskjatest on piirkonnas arvukamad rebane ja kährik, kelle arvukust võib pidada ülemääraseks ja murettekitavaks. Eriti kährik võib kevadisel perioodil kaitseala laidudel pesitsevatele veelindudele olulist kahju tekitada. Kaitseala asustavad vähemarvukalt veel metsnugis, tuhkur ja kärp. 2.4.6. Puhkemajandus, turism Laidevahe looduskaitseala iseloomustab märkimisväärne maastiku, taimestiku ja linnustiku mitmekesisus, mis loob siin head eeldused mõõduka loodusturismi arenguks. Võrreldes tuntud linnuala Matsaluga on Laidevahe eeliseks väiksus ja kompaktsus ning väga suur koosluste mitmekesisus väikesel alal. Seetõttu on alal eeldused kujuneda loodusturistide poolt meelsasti külastatavaks piirkonnaks (mis on samas ka oht).

19

2.5. KAITSEALAGA SEOTUD ORGANISATSIOONID JA HUVIGRUPID Looduskaitseala olemasolu ja selle väärtuste kaitse korraldamine puudutab paljusid erinevaid inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, välja on kujunenud erinevad nn huvigrupid, kellel on kaitsealaga seoses oma huvid. Kaitsealalaga seotud huvigrupid on: Avalik sektor • Saare Maavalitsus • Pihtla Vallavalitsus • Valjala Vallavalitsus • Keskkonnaministeerium

o Keskkonnaamet o Maa-amet o Keskkonnainspektsioon o Riigimetsa Majandamise Keskus

• Põllumajandusministeerium o Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

Õppe- ja teadusasutused • Tartu Ülikool • Eesti Maaülikool • Valjala Põhikool • Kaali Põhikool • Kallemäe kool • teised koolid • lasteaiad Valitsusvälised organisatsioonid • Eestimaa Looduse Fond • Tudengite looduskaitse ringid • Keskkonnakaitse organisatsioonid • MTÜ Sakla Külaarengu Selts • MTÜ Laidevahe Loodus • MTÜ Eesti Hobuse Kaitse Selts • MTÜ Maalamba Ühing • jne. Erasektor • Turistid/külastajad • Ornitoloogiahuvilised • Maaomanikud • Kohalikud elanikud • Harrastuskalastajad • Kutselised kalamehed • Jahimehed • Roovarujad • jne

20

Järgnevalt tuuakse täpsemalt ära huvigruppide ning organisatsioonide soovid ja huvid: Maaomanikud on huvitatud oma maaüksuse maksimaalsest kasutamisest ning sellest materiaalse kasu saamisest. Ei soovi piiranguid oma maaüksusel. Keskkonnaamet on kaitseala valitseja ja eesmärgiks on kaitse korraldamine koostöös kohalikega. Keskkonnaamet on huvitatud looduskaitseala terviklikkuse säilimisest, looduskaitsealal kasvavate ja elutsevate liikide ja koosluste kaitsest, uurimisest ning seirest. Riigimetsa Majandamise Keskus on huvitatud kaitsealal säästva külastuse korraldamisest. Keskkonnainspektsioon teostab järelvalvet koostöös kohalikega. Loodushuvilised naudivad maastike mitmekesisust, looduslikkust, kultuuristatust. Huvitatud loodusraja külastamisest ja ööbimisvõimalustest. Kaitseala loodusega tutvumine, looduses viibimine ja vaba aja veetmine, turvaline keskkond ja kohalik tervislik toit.

Loodusteadlased on huvitatud looduslikus seisundis olevate maastike säilitamisest ja teaduslike uuringute teostamisest. Keskkonnakaitse organisatsioonide huvid on kaitseala loodusväärtuste säilimine, rahvusvaheline koostöö. Turistid, juhukülastajad on huvitatud infrastruktuuride väljaehitamisest, aktiivse puhkuse erinevatest vormidest. Ornitoloogiahuvilised on huvitatud linnuvaatlustest kaitsealal, vastavate võimaluste olemasolust (vaatlustornid, rajad, ööbimine). Kohalik omavalitsus. Kaitseala atraktiivsuse kasv, tulubaasi suurendamine, tööhõive kasv. Unikaalse loodusobjekti ja selle kaitseks moodustatud kaitseala olemasolu aitab arendada turismi piirkonnas ning tõsta ala tuntust. On huvitatud keskkonna heaks tehtavatest investeeringutest piirkonda. Koolid ja lasteaiad on huvitatud õpilasekskursioonide korraldamisest kaitsealale ja ettevalmistatud programmide olemasolul ka õuesõppetundide läbiviimisest. Talgud, matkad, keskkonnaharidus, laagrid jne. Turismitalud on huvitatud külastajate rohkusest ja tulubaasi suurendamisest. Mitmekülgsete turismiteenuste pakkumine kaitsealal ja naabruses aastaringselt, arendada majutusvõimalusi ning loodusturismiga seotud teenuseid. Kohalikud elanikud on huvitatud infrastruktuuride väljaehitamisest. Head elamistingimused ja hästi tasustatud töökohad. Kutseliste kalameeste huvi on kutseline kalapüük kaitseala Liivi lahe osas, kalapopulatsioonide soodne seisund. Harrastuskalastajad tahavad harrastuskalapüüki lahtedel, püügivõimalusi.

21

Jahimehed ja jahiseltsid soovivad jahipidamist kaitsealal, ulukipopulatsioonide head seisundit. Roovarujad on huvitatud roolõikusest ja selle majanduslikust tasuvusest. MTÜ Laidevahe Loodus on huvitatud huviliste ning huvigruppide kaasamisest kaitse korraldamisse, projektimajandusest ja keskkonnahoidlikust arendustegevusest. MTÜ Eesti Hobuse Kaitse Selts on huvitatud eesti hobuse säilitamisest, niitude karjatamisest looduskaitsealal. MTÜ Maalamba Ühing on huvitatud maalamba säilituskarja loomisest.

22

3. KAITSEALA JA HOIUALA VÄÄRTUSED 3.1. KOOSLUSED JA ELUPAIGAD Elupaigatüüp Pindala (ha) 1140 - mudased pagurannad 76,85 1150* - rannikulõukad (1150*), 205,8 1160 - laiad madalad lahed 0,810 1170 - karid 162,0 1620 - väikesaared ning laiud 9,540 1630* - rannaniidud 174,4 5130 - kadastikud 88,91 6210 - kuivad niidud lubjarikkal mullal 59,20 6270* - lubjavaesel mullal liigirikkad niidud

28,54

6280* - lood (alvarid) 211,1 6410 - sinihelmikakooslused 26,86 6530* - puisniidud 242,2 7160 - allikad ja allikasood 2,754 7230 - liigirikkad madalsood 18,48 9010* - vanad loodusmetsad 25,49 9020* - vanad laialehised metsad 40,56 9050 - rohunditerikkad kuusikud 50,70 9070 - puiskarjamaad 268,7 9080 - soostunud ja soo-lehtmetsad 190,3 3.1.1. Loodusdirektiivi elupaigatüübid vöönditi Rukla sihtkaitsevöönd Rukla sihtkaitsevööndi mets on valdavas osas kunagine puisniit. Praeguseks metsastunud ja loodusmetsa tunnustega. Puisniiduna taastamine ei ole aktuaalne ega ka lubatud. Peapuuliigiks on enamasti tamm (vanus ca 90 a.), lisaks haab, saar, kask, lepp. Kasvukohatüüpidest esindatud (Paal, 2007): soostunud mets, angervaksa kasvukohatüüp (1312), salumets (116), niiske pärisaruniidu kasvukohatüüp (2142). Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esindatud: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) (*olulised käpaliste kasvukohad), puisniidud (6530*), soostunud ja soo-lehtmetsad (9080). Ilmselt on puisniiduks inventeeritud elupaiga asemel kujunemas laialehine mets. Sandla sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevööndi loodeosas on metsadest kunagine niiske pärisaru-puisniit, praeguseks on metsastunud ja loodusmetsa ilmeline. Peapuuliik tamm, sanglepp, kask. Kasvukohatüübiks on soostunud metsa (angervaksa) kasvukohatüüp (1312). Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esindatud rannaniit (1630*), kadastik (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslus (6410), puisniit (6530*), liigirikkad madalsood (7230) ja soostunud ja soo-lehtmetsad (9080). Sihtkaitsevööndi põhja-ja kirdeosas puiskarjamaa (9070).

23

Oessaare lahest läänepool ning Põllumaa lahe ja Enima soone vahel levivad naadi ja sinilille kasvukohatüüpi salumetsad (kasvukohatüüp 1161, 1162). Salumetsad on mitmekesise koosseisuga, domineerivad tamm, arukask, saar, haab, kohati ka pärn. Pärna-enamusega, suhteliselt vana puistu paikneb Põllumaa lahe ja Enima jõe vahel. Samas piirkonnas leidub sageli ka tamme-enamusega puistuid. Põõsarindes domineerivad sagedamini sarapuu, mage sõstar ja toomingas. Rohustu moodustavad tüüpilised salutaimed hammasjuur, harilik naat, püsik-seljarohi, metstarn, karulauk. Oessaare lahe ja Enima oja vahelises salumetsas leidub kaitsealust varjulustet. Vanemaid salumetsatukki leidub veel Oessaare ja Põllumaa lahe läänerannal. Mujal asuvad salumetsad on enamasti nooremaealised ning mitmesuguse vanuselise koosseisuga kas kinnikasvanud endised puisniidud või sekundaarsed hall- või sanglepikud. Lisaks hallile lepale leidub puistus sagedamini saart ja kaske, rohustus domineerivad haisev kurereha, maamõõl ja põldmurakas. Oessaare, Põllumaa ja Laidevahe lahe piirkonna salumetsad on kõrge looduskaitseväärtusega: harvanähtavalt tüüpilised, keskealised, hästi säilinud ja haruldaste liikide rikkad. Loodusdirektiivi elupaigatüüp: vanad laialehised metsad (9020*). Pärnik hästi säilinud, tamme enamusega salumetsalaigud pisikestel kõrgendikel, mitmesuguse vanusega, põlismetsa tunnustega. Väärtuslik maastikuliselt ja botaaniliselt. Peapuuliigina esineb 80-100 aastast tamme. Põllumaa (Poka) lahest läänes esineb ka soostunud lehtmetsa (9080). Laidevahe lahest läänekaldal salumetsad jätkuvad, lisaks esineb soostunud lehtmetsi (Loodusdirektiivi elupaigatüüp 9080) ja lookadastikku (kasvukohatüüp 2111, 2112; Natura elupaigatüüp 5130 – hariliku kadaka kooslused karbonaatse mullaga rohumaadel). Silma sihtkaitsevöönd Oessaare lahe lõunakaldal ja Laidevahe lahe kirderannikul esineb rannamännikut (Natura inventeerimisankeedil “tüüpiline Lõuna-Saaremaa rannamännik”) tiheda alusmetsaga. Oessaare ja Laidevahe lahtede vahel ja Laidevahe lahe idarannikul esineb mitmesuguse vanusega (sega)mets tiheda alusmetsaga. Kasvukohatüüp salumetsad (116), Loodusdirektiivi

elupaigatüüp 9020* (vanad laialehised metsad) ja 9010* (vanad loodusmetsad). Sihtkaitsevööndi kirdenurgas (Heinamaa talust põhjas) noor lepik, kohati raiutud. Metsakooslus kujunemisjärgus. Soostunud metsade tüübirühm (131), Loodusdirektiivi

elupaigatüüp – soostuvad ja soolehtmetsad (9080). Lisaks on Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esindatud rannaniidud (1630*), kadastikud (5130) ja lood (alvarid) (6280*). Põldealuse sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevööndis metsad on enamasti loomännikud ja lookadastikud (kasvukohatüüp 111). Vähesel määral esineb ka soostunud lehtmetsi. Loodusdirektiivi elupaikadest on esindatud rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), lood (alvarid) (6280*), vanad laialehised metsad (9020*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Laidevahe sihtkaitsevöönd

24

Elupaikadest esinevad sihtkaitsevööndis rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Liivi lahe sihtkaitsevöönd Elupaikadest esinevad sihtkaitsevööndis väikesaared ning laiud (1620) ja karid (1170). Siiksaare piiranguvöönd Oessaare lahe idakaldal levib valdavalt soostunud lepamets (9080), kaugemal kaitseala idapiiril on ka loomännikut ja lookadastikku (5130). Elupaikadest esinevad veel rannaniidud (1630*), sinihelmikakooslused (6410), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070). Liivi lahe piiranguvöönd Elupaikadest esinevad piiranguvööndis liivased ja mudased pagurannad (1140), karid (1170) ja väikesaared ning laiud (1620). Kukessaare piiranguvöönd Elupaikadest esinevad piiranguvööndis rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), lood (alvarid) (6280*), allikad ja allikasood (7160) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Siiksaare-Oessaare hoiuala Elupaikadest esinevad siin veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210*), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). 3.1.2. Niidud Niitudest domineerivamad on kaitsealal erinevad soostunud ja soorohumaad. Viimastest ühe huvitavama ja haruldasema tüübi moodustavad liigirikkad soostunud rohumaad, eriti lubika-pääsusilma ja pruuni sepsika kooslused. Soostunud rohumaakooslustest on Eesti piires haruldane ja kaitset vajav mõõkrohu kooslus, mida leidub mitmel pool Oessaare lahe lähedal. Vähemulatuslikult on kaitsealal levinud rannaniidud, sürja-, pärisaru- ja palurohumaad. Rannaniitudel on kõige rohkem levinud rannika-tuderloa, lünktarna, punase aruheina, nitrofiilseid roog-aruheina ja orasheina kooslusi. Vähesel määral leidub hariliku lõhnheina, liht-randpunga ja oja-haneputke kooslusi. Viimatimainitud on Eestis haruldased ning kaitsetvajavad kooslused. Rannaniite ja nendega seotud rannalähedasi niidukooslusi esineb käsitletaval alal hajusalt mitmel poolt. Need on kujunenud maatõusu ja omaaegse väga intensiivse karjatamise tingimustes, mis ilmselt on mõjutanud ka enamikku piirkonna metsadest. Kohati olid rannikuniidud kasutuses ka heinamaana. Roog ja võsa on levinud suurtele aladele endistel rannikuniitudel. Siiski on tänu maahooldustoetustele roo ja võsa edasine pealetung peatunud ja taanduma sunnitud. Hästi on vaadeldaval alal säilinud Kukesaare niit (Sandla, Leetsaare niit), mis kujutab endast mitmetest niidutüüpidest koosnevat lagedat rannakarjamaad. Sellele on antud kõrge hinnang

25

nii botaanilisest kui ornitoloogilisest seisukohast. Kogu karjakoppel on olnud järjepideva ja ligilähedaselt piisava karjatamiskoormusega, domineerib madalmurune taimik. Ühismajandi perioodil viidi niidul läbi rohumaaviljeluse eksperiment: rannakarjamaad kasteti merest pumbatud veega. Seetõttu võib rannakarjamaa pinnas olla soolakam ka kaugemal, kui ranniku lähipiirkond ning nn. sekundaarse rannaniidu ulatus võib olla seetõttu suurem. Suures osas levivad Sandla-Siiksaare piirkonnas mosaiiksed alad, kus loopealsetega põndakud vahelduvad väikeste rannaniidu-, pilliroo - ja lepavõsatukkadega. Laidevahe lahe poolsaartel levinud lagedad loopealsed on tänaseks asendunud tiheda kadastikuga, kus karjatatakse hobuseid ja lihaveiseid. 20 aastat tagasi on see piirkond kasutuses olnud peamiselt lambakarjamaana – sel ajal karjatati siinsetel laidudel ja poolsaartel kokku umbes sadakond lammast. 3.1.3. Roostik Suuremal osal rannikust, lahtede ning rannikujärvede ääres domineerivad teiste taimekoosluste ees tihedad hariliku pilliroo roostikud, kuid kohati kasvab madalsooniitudel ka mõõkrohtu. Paljud soostunud niidud on viimaste aastate jooksul roogu kasvanud. Laidevahe kaitseala rooalad on toitumis- ja pesitsuspaikadeks paljudele liikidele nagu kõrkja-, tiigi-, ja rästas-roolind, rootsiitsitaja, täpikhuik, kühmnokk luik, rääkspart, sinikael-part, lauk, hallhaigur ja hüüp ning moodustavad seetõttu olulise osa siinsest looduskompleksist (vt. ka elupaikade levikukaart Lisas 4). 3.2. HARULDASED JA KAITSTAVAD LIIGID 3.2.1. Soontaimed II kategooria kaitsealustest soontaimedest on haruldasemad, kuid vaadeldavas piirkonnas suure hulga isenditega esindatud liht-randpung (Samolus valerandii), oja-haneputk (Berula

erecta), muguljuur (Herminium monorhis). Eriti oluline on piirkond liht-randpunga kaitsel, sest Lõuna-Saaremaal asub enamik selle liigi leiukohtadest Eestis. Ühest kohast Siiksaare salumetsadest on teada varju-püsikluste (Bromus benekenii). III kategooria kaitsealuste liikide hulgas erilisi haruldusi pole, ent paljud liigid on esindatud elujõuliste, suurte populatsioonidega, nagu näiteks karulauk (Allium ursinum), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), mets-õunapuu (Malus sylvestris), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-

avis) ja niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus). Laidevahe looduskaitseala kaitstavad soontaimed II kategooria

1. Anthyllis coccinea Veripunane koldrohi 2. Berula erecta Oja-haneputk 3. Bromopsis benekenii Varju-püsikluste 4. Cardaminea hirsuta Kare jürilill 5. Carex extensa Randtarn 6. Cephalanthera longifolia Valge tolmpea 7. Cladium mariscus Lääne-mõõkrohi 8. Cypripedium calceolus Kaunis kuldking 9. Dactyloriza baltica Balti sõrmkäpp 10. Dactyloriza russowii Russowi sõrmkäpp 11. Herminium monorchis Harilik muguljuur 12. Liparis loeselii Soohiilakas 13. Ophrys insectifera Kärbesõis 14. Orchis mascula Jumalakäpp

26

15. Orchis ustulata Tõmmu käpp 16. Samolus valerandi Liht-randpung 17. Schoenus nigricans Mustjas sepsikas 18. Vincetoxicum hirundinaria Lood-angervaks III kategooria 19. Allium ursinum Karulauk 20. Dactylorhiza fuchsii Vööthuul sõrmkäpp 21. Dactylorhiza incarnata Kahkjaspunane sõrmkäpp 22. Daphne mezereum Harilik näsiniin 23. Epipactis atrorubens Tumepunane neiuvaip 24. Epipactis helleborine Laialehine neiuvaip 25. Epipactis palustre Soo-neiuvaip 26. Gymnadenia conopsea Harilik käoraamat 27. Listera ovata Suur käopõll 28. Malus sylvestris Mets-õunapuu 29. Myrica gale Harilik porss 30. Neottia nidus-avis Pruunikas pesajuur 31. Nymphaea alba Valge vesiroos 32. Nymphaea candida Väike vesiroos 33. Orchis militaris Hall käpp 34. Platanthera bifolia Kahelehine käokeel 35. Platanthera chlorantha Rohekas käokeel 36. Thalictrum lucidum Ahtalehine ängelhein 37. Tetragonolobus maritimus Niidu-asparhernes Loodusdirektiivi II lisa 38. Angelica palustris Emaputk 39. Sisymbrium supinum Madal unilook

3.2.2. Loomad Kalastik Kaitseala väärtus kalastiku ja kalanduse seisukohalt seisneb peamiselt paljude oluliste töönduskalade koelmute asumises kaitseala järvedes ja lahtedes. Sellisteks liikideks on näiteks säinas, särg, haug, ahven ja räim, kelledest viimase koelmud paiknevad rannikualal väljaspool siselahtesid. Piirkonna kalastikus ei leidu peale võldase (Cottus gobio) teisi Eestis ega Euroopa Liidus kaitse all olevaid kalaliike. Kahepaiksed ja roomajad Kaitsealustest kahepaiksetest võib kaitsealal kohata tähnikvesilikku (Triturus vulgaris, III kategooria) ja rohukonna (Rana temporaria, III kategooria), roomajatest nastikut (Natrix

natrix, III kategooria) ja rästikut (Vipera berus, III kategooria). Kaitstavate kahepaiksete ja roomajate kohta kaitsealal senised täpsemad uurimisandmed puuduvad. Linnud Laidevahe-Siiksaare piirkond on kõrge ornitoloogilise väärtusega. Linnustiku liigiline mitmekesisus tuleneb elupaikade rohkusest ja mosaiiksusest. Siin esineb arvukalt mõnesid Eestis suhteliselt haruldasi liike. Piirkond on pesitsevate pütlaste, rääkspardi ja väikehuiga “esindusalaks” Eestis. Arvukate laidude hulgas on “linnusaari” suhteliselt vähe. Arvukamad pesitsejad on neil kalakajakas ja randtiir.

27

Kevadrändel peatuvad kaitsealal arvukamalt aul, valgepõsk-lagle, tuttvart, soopart ning mustvaeras, tõmmuvaeras ja kühmnokk-luik. Mittepesitsevatest sulgivatest lindudest väärivad märkimist punapea-vart, lauk, tuttvart ja rääkspart. Märgala roostikud pakuvad häid pesitsusvõimalusi ka sulgivatele sookurgedele. Sügisrändel on arvukamad peatujad viupart, lauk, tuttvart, rääkspart, hallhani, kormoran, sõtkas ja värvulistest kuldnokk. Kaitseala on elupaigaks paljudele kaitstavatele linnuliikidele. Kukesaare (Sandla, Leetsaare) rannaniidu haudelindudest väärib märkimist kogu Eestis ohustatud I kategooria kaitsealune niidurüdi (Calidris alpina schinzii). Arvukalt pesitsevad mitmed teised rannakurvitsad (liivatüll, merisk, punajalg-tilder). Kaitsealustest linnuliikidest (mittevärvulised) pesitsevad alal järgmised liigid (arvukus on toodud pesitsevate liikide puhul):

I kategooria, pesitsejad Arvukus (paari)/ pesitsemise aasta

Calidris alpina schinzii Niidurüdi 2 (2005) Haliaeetus albicilla

Merikotkas

II kategooria, pesitsejad

Anas acuta Soopart 2 (2004) Arenaria interpres Kivirullija 4 (1998) Podiceps auritus Sarvikpütt 24 (1998) Botaurus stellaris Hüüp 2 (1998) Porzana parva Väikehuik Larus minutus Väikekajakas 22 (1996) Picus viridis Roherähn Sterna caspia Räusk 2 (1998)

III kategooria, pesitsejad Tadorna tadorna Ristpart 4 (2007) Buteo buteo Hiireviu Falco subbuteo Lõopistrik Grus grus Sookurg Podiceps grisegena Hallpõsk-pütt 6 (1998) Melanitta fusca Tõmmuvaeras 4 (1996) Circus pygargus Soo-loorkull Circus cyaneus Välja-loorkull Circus aeruginosus Roo-loorkull 2 (1998) Rallus aquaticus Rooruik Charadrius hiaticula Liivatüll 6 (2008) Numenius arquata Suurkoovitaja 2 (2008) Tringa totanus Punajalg-tilder 14 (2008) Chlidonias niger Mustviires Sterna hirundo Jõgitiir 14 (2008) Sterna paradisaea Randtiir 18 (2008) Sterna albifrons Väiketiir 2 (2005) Dendroscopos minor Väike-kirjurähn

Läbirändajad ja toitekülalised I kategooria

Aquila chrysaetos Kaljukotkas Aythya marila Merivart Limosa limosa Mustsaba-vigle 2 (2005) Pandion haliaetus Kalakotkas

II kategooria

28

Cygnus columbianus Väikeluik Cygnus cygnus Laululuik

III kategooria Mergus albellus Väikekoskel Phalaropus lobatus Veetallaja Pluvialis apricaria Rüüt Tringa glareola Mudatilder Tringa nebularia Heletilder

Imetajad Kaitsealustest imetajatest leidub kaitsealal tõenäoliselt nahkhiiri (II kaitsekategooria), Liivi lahe ossa satub vahel harva ka hallhüljes (Halichoerus grypus) (III kaitsekategooria) ja viigerhüljes (Phoca hispida botnica) (II kaitsekategooria). Täpsemad uurimisandmed puuduvad. III kategooria kaitsealaustest imetajatest asustab kaitseala tõenäoliselt harilik siil (Erinaceus

europaeus), mets-karihiir (Sorex araneus), saarmas (Lutra lutra), kärp (Mustela erminea) ja nirk (Mustela nivalis). 3.3. MAASTIKULISED VÄÄRTUSED Laidevahe piirkonna maastik on väärtuslik loodusliku ja väga mosaiikse märgalakompleksina küllalt väikesel territooriumil. Vähesed säilinud taastatavad ja hooldatavad alad on väike osa kunagisest palju laialdasemalt majandatud maastikust, kus rannikuniite karjatati, puisniite ning lamminiite niideti, lahtedel kalastati. Laidevahe piirkonna maastik on tüüpiline Lõuna-Saaremaa rannikualale: rannikuala pinnamood on madal ning tasane, rannajoon on väga sopiline, arvukate lahtede ja laidudega ning madala rannikumerega. 3.4. KAITSEALA JA HOIUALA VÄÄRTUSED VÖÖNDITI Kaitsela vöönd Kaitseväärtused Rukla sihtkaitsevöönd

• Soostunud lehtmets, kunagine puisniit, peapuuliik enamasti 90.a. tamm, praegu pigem salumetsa ilmeline.

Sandla sihtkaitsevöönd

•Soostunud lehtmetsad, kunagine puisniit, peapuuliik enamasti 90.a. tamm •Laialehised salumetsad, põlismetsa tunnustega; peapuuliik pärn ja tamm •Sandla rannaniit; eesti hobuse karjamaa •Pärisaru-puisniidud, niidetavad (Vidrassoo talu heinamaa) •Kaitsealused taimeliigid

Silma sihtkaitsevöönd

•Erivanuselised salumetsad (9020), soostunud lehtmetsad (9080); •Kaitsealused taimeliigid

Põldealuse sihtkaitsevöönd

•Lookadastikud ja looniidud, karjatatavad •Rannikuniidud, karjatatavad •Rannikujärved väärtuslikud pesitsevale linnustikule, eeskätt pütlastele, hanelistele ja ruiklastele •Kaitsealused taimeliigid

Oessaare sihtkaitsevöönd

•Väärtuslik pesitsemispaik veelinnustikule (arvukad kühmnokk-luik, rääkspart, väikekajakas jt.), läbirände peatuspaik •Väärtuslik kalade kudemisala (haug, särg jt. )

Laidevahe sihtkaitsevöönd

•Väärtuslik pesitsemispaik veelinnustikule (arvukad kühmnokk-luik, rääkspart, väikekajakas jt.), läbirände peatuspaik; lahe arvukad laiud linnustikule sobiv pesitsuspaik •Väärtuslik kalade kudemisala (haug, särg jt. )

Liivi lahe •Rannikumeri ja laiud kui tähtis pesitsus- ja rändepeatuspaik (linnustik siiski

29

sihtkaitsevöönd vaesem kui lahtedes) Siiksaare piiranguvöönd

•Võsastuv lamminiit ja rannikuniit Oessaare lahest põhjapool •Kaitstavad taimeliigid

Kukessaare piiranguvöönd •Lookadastik ja rannikuniit •Kaitstavad taimeliigid

Liivi lahe piiranguvöönd

•Pesitsus- ja toitumispiirkond rannikulinnustikule, toitumispiirkond merikotkale

Siiksaare-Oessaare hoiuala •Poollooduslikud kooslused

30

4. KAITSEALA JA HOIUALA KAITSE-EESMÄRGID, VÄÄRTUSI MÕJUTAVAD TEGURID JA KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED Järgmistes alapeatükkides laiendatakse kaitse-eeskirjas püstitatud kaitse-eesmärke, esitades iga alaeesmärgi kohta lühikese põhjenduse, mõjutegurite kirjelduse (kui on olulisi tegureid) ja vajalikud tegevused. Ohutegureid on võimalik välistada ja minimeerida kaitse-eeskirjaga. Väga tõhusaks kaitsemeetmeks on kindlasti teavitamine, koostöö kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanikega ning nende kaasamine kaitse-eesmärkide täitmisel.

4.1. ELUPAIGAD JA KOOSLUSED 4.1.1. Märgala Eesmärk Väärtusliku märgalakompleksi säilimine, rannikujärvede eutrofeerumise vähendamine, kalastiku taastootmistingimuste parandamine. Peamised mõjutegurid: 1. Märgalakompleksi eutrofeerumine Taust: Laidevahe märgalakompleksi valgalast (peamiselt sissevoolud Lõve jõgi ja Masa peakraav) pärinev toitainete juurdevool on põhjustanud märgalakompleksi eutrofeerumise. Kaitseala rannikujärved ja lahed, eeskätt Oessaare, Põldealuse ja Aenga, on väga madalad veekogud, mis halvendab nende ökoloogilist seisundit ja soodustab eutrofeerumist. Oessaare ja Laidevahe lahtede vaheline veevahetus on halb. Lahtesid ühendab Enima silm. Lahtede eutrofeerumine soodustab põhjataimestiku vohamist (mändvetikas, eriti madalapõhjalises Oessaare lahes). Saaremaa Omavalitsuste Liidul on olemas veekogusid veetaimedest puhastav amfiibniiduk Truxor, mida saab vajadusel kasutada. Oht: Praegu on vooluveega kanduv toitainete juurdevool minimaalne, kuid see võib suureneda seoses põllumajandustegevuse intensiivistumisega. Vajalik tegevus: Oessaare lahe valgala (sissevoolu) toitelisuse analüüs ja reostuskoormuse vähendamise meetmed. Sissevoolude, eriti Lõve jõe, reostuskoormus vajab täpsemat selgitamist. Oessaare ja Laidevahe lahe üldine hüdrobioloogiline uuring, millest tulenevalt saab teha järeldusi ja kavandada edaspidiseid tegevusi märgala ökoloogilise seisundi parandamiseks. Mändvetika regulaarne niitmine koos koristusega. Sellele peab kindlasti eelnema täpne hüdroloogiline uuring (soovitavalt modelleerimine), sest kanali puhastamine ja/või süvendamine võimaldab samas ka vee paremat ja kiiremat äravoolu Oessaare lahest Laidevahe lahte. Praegu on mändvetikat juba ka niidetud, aga vaja on uuringut, kas see on vajalik ja otstarbekas. Roovarude kasutamise planeerimine ja arendamine, roovarujate nõustamine. Rooniitmise planeerimisel tuleb arvestada, et roostikud on olulised linnuliikide pesitsuskohad ning tuleb määratleda roostikud, mida ei majandata ja piirkonnad, kus majandamine on soovitatav. Lisas 7 on ära toodud osad suuremad alad, kus toimub rooniitmine ning punasega on märgitud alad, kus tuleb 20-30% roostikust alles jätta.

31

2. Kalade kudeala ja noorkalade turgutusala tingimuste parandamine Taust: On tõenäoline, et kuivematel aastatel langeb veetase näiteks Oessaare lahes tasemeni, kus kalade liikumine on takistatud. Sellisel juhul võivad kalad jääda lõksu mingisse pisut sügavamasse lohku, kus nad on samas väga hästi tabatavad kalatoidulistele lindudele (näiteks kajakad, haigrud) või hukkuvad vee kõrge temperatuuri ja madala hapnikusisalduse tõttu. Kaitseala lahtede ja rannikumere kalastiku seisundi muutused on ebapiisavalt uuritud. Viimased uuringud on teostatud kaitseala ettevalmistuse käigus 2000. aastal. Võimalik kormorani mõju kasv kaitsealal võib avaldada mõju kalastikule kaitseala lahtedes. Kuigi Laidevahe-Oessaare piirkonnas on kormoranid olemas, pole nad suhteliselt madala arvukuse tõttu siiani olulist mõju avaldanud. Samas võib kaitsealal nende mõju suureneda, sest tegu on inimpelglike lindudega, keda on osalt eemal hoidnud tõenäoliselt just inimeste liikumine. Lahtede kalastiku mitmekesisusele avaldab olulisemat mõju lahtede ökoloogiline seisund ja veerežiim. Oht: Kalade elutingimuste halvenemine. Kontrollimatu püük, kevadine röövpüük veevoolusilmadest/kraavidest/suudmetest. Vajalik tegevus: Kraavide regulaarse hoolduse puhul tuleb kindlasti eelnevalt hinnata nende kraavide mõju märgalakompleksile. Ilmselt on osade kraavide hooldamine kalastiku kaitse eesmärgil vajalik, samas mõningate kraavide puhul on targem märgalakompleksi veerežiimi säilitamise/taastamise nimel jätta kraavid kinni kasvama või kaaluda hoopis nende sulgemist. Hüdroloogilised/hüdrobioloogilised/ihtüoloogilised uuringud, luhaalade ja veevoolusilmade/kraavide regulaarne hooldus. Kaitseala lahtede ja rannikumere kalastiku seisundi uuringud. Analüüsida lahtede vahelise veevahetuse parandamise ökoloogilist mõju ja võimalikke alternatiive. Kalade rändetee avardamiseks on positiivne Laidevahe ja Oessaare lahe vahelise kanali puhastamine. Sellele peab kindlasti eelnema täpne hüdroloogiline uuring (soovitavalt modelleerimine), sest kanali puhastamine ja/või süvendamine võimaldab samas ka vee paremat ja kiiremat äravoolu Oessaare lahest Laidevahe lahte. Jälgida kormoranide populatsiooni arvukust kaitseala piirkonnas ning hinnata nende mõju kalastiku taastootmisele.

3. Kalapüük Taust: Harrastuskalapüük võib massilisemaks muutudes (hooajal eeskätt väljastpoolt Saaremaad saabuvad harrastuskalurid) avaldada olulisemat mõju lahtede kalastikule (eeskätt haug, särg). Kaitseala valitsejal peab olema võimalus harrastuspüüki kaitsealal reguleerida. Praegu pole kaitseala valitsejal võimalik harrastusliku kalapüügi mahtu reguleerida. Oht: kontrollimatu püük, kevadine röövpüük veevoolusilmadest/kraavidest/suudmetest. Vajalik tegevus: Kaitse-eeskirja uuendamisel tuleb kaaluda kalapüügi keelamist (va käsiõngega) 1. maist – 1. juulini. Lisaks tuleb kaaluda ka Laidevahe sihtkaitsevööndis viibimise piiramist laidudel pesitsusperioodil. 4. Koostöö teiste Ramsari aladega Taust: Laidevahe märgalal on rahvusvahelise tähtsusega märgala e. Ramsari ala staatus. Ramsari ala andmestiku Laidevahe märgala kohta on koostanud ja Ramsari büroole esitanud Andres Kuresoo. Vajalik tegevus: Ramsari ala staatusest tulenevalt koostöö Wetlands International’i ja Ramsari rahvusliku ja rahvusvahelise bürooga. 5.5.5.5. Kuivendussüsteemid Taust: Olemasolev kuivendus eeldatavasti minimaalse toimega. Oht: Kuivendussüsteemi mõju kui ka olukorra kohta puudub ülevaade/hinnang. Ebaselge on, et kas truupide, sildade, purrete puudumine takistab kaitse-eesmärkide täitmist (niidualade

32

hooldus, heina/pilliroo/võsa/puidu äravedu ja loomade transport, järelvalve ja seiretööd). Kuivendamisel on oluline negatiivne mõju looduslikele märgaladele nagu sood, soostunud ja rannaniidud, soostunud metsad ning ka seal elavatele liikidele. Vajalik tegevus: Rannalõugaste ja veerežiimi uuringud. Kurvitsaliste pesitsustingimuste ja toitumistingimuste parandamiseks on vajalik pigem kraavide sulgemine, kalastiku seisukohalt ilmselt mõningate kudemisveekogude setetest/risust puhastamine. 4.1.2. Metsad Eesmärk Metsa-elupaikade pindala ja looduskaitseline väärtushinnang on sama või suurenenud, LD metsa-elupaikades ei ole teostatud raieid. Metsakoosluste pindala ja elustiku looduskaitselise väärtuse säilitamine. Mõjutavad tegurid 1.1.1.1. Oluliste biotoopide säilimine Taust: Säilikpuud ja põlispuud, vanametsaservad, erinevate biotoopide servaalad, laialehised salumetsad/loodusmetsad on olulisteks biotoopideks. Säilitada on vaja piisaval hulgal kõrge loodusväärtusega puid ja tagada väärtuslike metsakoosluste looduslikkus, suurendada puhtpuistude bioloogilist mitmekesisust. Laidevahe looduskaitsealal asuvatel erametsamaadel on võimalik taotleda Natura 2000 metsatoetust. Vastavad tingimused ja nõuded on ära toodud Põllumajandusministri 16. aprilli 2008. aasta määrusega nr. 36. Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on toetuse määr 940 krooni aastas, sihtkaitsevööndis 1720 krooni aastas. Natura 2000 metsaala kaardiga on võimalik tutvuda maa-ameti kodulehel. Oht: Elupaikade ja kaitsealuste liikide seisund halveneb. Suurimaks ohuks on elupaika sobimatu raie. Vajalikud tegevused: Puhtpuistude looduslikuma ilme taastamine, püsimetsamajandus. Jäetakse lahti raiumata ebaolulised metsasihid, mis pole enam kasutuses ja mida pole plaanis kasutusse võtta. • Põlispuude järkjärguline avamine. Põlispuid varjutavate puude eemaldamine (vajalik

puude ettemärkimine). • Häilude raiumine. Bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks puhtpuistudes on vajalik

erineva suuruse ja kujudega häilude sisse raiumine. Raie metsades mosaiiksuse (puisniiduilmeliste harvikute ja väiksemate avatud häilude) säilitamiseks või taastamiseks (vajalik puude ettemärkimine).

2.2.2.2. Tuleoht ja prahistamine Taust: seotud põhiliselt varakevadise harrastuskalapüügiga, mil kaitseala külastus ja seal viibimine arvukas. Põhiliselt väljastpoolt tulnud inimeste osakaal suur. Oht: Kulustunud aladel eriliselt kõrge tuleoht varakevadel; põuaohtlik aeg kui suvitajad kaitsealal matkavad/viibivad. Sõltub külastuskoormuse kasvust. Vajalik tegevus: Valida välja ja hoida korras järelvalve- ja päästetöödeks vajalikud metsasihid ja rajad. Külastajad tuleb suunata tähistatud radadele ja puhkekohtadele, et vältida hajusat prahistamist. Infotahvlitele tuleb panna info, et prügi ei visataks maha, vaid pandaks

33

prügikasti või viidaks endaga kaasa. Puhkekohtades olevaid prügikaste tuleb regulaarselt tühjendada. Lisaks tuleb infotahvlitel kajastada ka infot tuleohu kohta. 4.1.3. Niidud Eesmärk Väärtuslike niidukoosluste ja nende elustiku säilimine. Poollooduslike koosluste taastamine ja efektiivne hooldamine ning jätkusuutliku majandamise tagamine. 2009. a. seisuga toimus poollooduslike koosluste taastamine Laidevahe looduskaitsealal ca 56,5 hektaril (puhastamine võsast, niitmine, pilliroost puhastamine). Poollooduslike koosluste hooldamine toimus peamiselt karjatamise teel ca 323,7 hektaril. Taastamine ja hooldamine jätkub samal või veelgi suuremal pindalal, hooldamine vastab nõuetele. Vajalikud taastamised on näidatud Lisas 6 toodud kaardil. Mõjutavad tegurid: 1. Taastamine Taust: Eesmärk on võsastunud ja metsastuvate poollooduslike koosluste struktuuri taastamine või parandamine. Oluline on võsa raie, kuna võsa halvendab oluliselt ranna- ja luhaala, looniidu seisundit, tükeldades muidu ühtseid massiive ja takistades linnupesakondade liikumist märjematele toitumisaladele kuival ajal või pesitsemist põndakuil märja aasta korral. Võsaraie aitab vähendada niidu killustatust, soovitatav on selline raie, mis aitaks suurendada hooldatava niiduala pinda. Viimase 30 aasta jooksul on oluliselt kinni kasvanud olulised ja põlised ranna/luha niidualad. Kõrgemad osad kadastuvad, madalamad võsastuvad, mis hiljem metsastuvad. Oht: võsastumine. Suurte niidualade hävimise käigus on veel püsivalt majandatavad alad sageli liiga väikesed, et olla niidulindudele (näiteks rüdile) sobivaiks elupaikadeks ja need asuvad üksteisest üha kaugemal. Suurte ühiskarjamaade kadumisega hävivad ja killustuvad eelkõige elujõulisemad asurkonnad. Mittemajandatavatel aladel leiavad sobivaid pelgupaiku röövloomad. Vajalik tegevus: Võsaraie, eriti avamaalindude pesitsuspiirkonnas ning liiga väikese karjatamiskoormuse juures. Metsakultuuride ja -noorendike osaline väljaraiumine. 2. Niitmine Taust: Endiste heinamaade – luha ja soostunud niitude, aruniitude – võsastumine. Heinamaade elustik on pisut erinev karjamaadele iseloomulikust. Seetõttu on loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks-taastamiseks vägagi soovitatav tagada põliste heinamaade taastamine ja niitmine. Oht: Niitmise katkemine,võsastumine Vajalik tegevus: Varuda talvine lisasööt kaitseala ja hoiuala niidetavatelt aladelt. Endiste heinamaade niidetavatena taastamine. Tagada ka niidetud heina koristamine. Lihaloomade söödaks kõlbab täiesti ka luha- ja sooniitude hein. Niite, millel kasvab tihedalt lausaliselt jäneskastik või hõredalt lausaliselt angervaks, tuleb võimalikult kiiresti niitma hakata, et nad ei saaks võsastuda ja et rohurinde liigirikkus suureneks. 3. Karjatamine Taust: Karjatamiskoormus on rannaniitudel ja loopealsetel hajutatud: vähest karja karjatatakse suurel pindalal, mis ei taga niidule omase madalmuruse rohustu teket. Kukesaare karjamaad hooldavad Pihtla hobusekasvatuse hobused, kus karjatamiskoormus võiks kohati olla suurem. Teised karjatatavad alad on alakoormatud, seega toimub siin niitude olukorra

34

halvenemine, kuigi aeglasemalt kui karjatamata-niitmata aladel. Veiste pidamine on hädavajalik märjemate rannikuniitude korrashoiuks. Lambad ja hobused on küll veistele heaks täienduseks, kuid ilma veisteta pole ulatuslike loodusliku veerežiimiga rannalähedasi karjamaid võimalik hooldada. Laidevahele on projekti kaudu saadud ka hereforde, kuid hooldushuvilisi talunikke, kes soovivad abi karjatamise laiendamiseks ja alustamiseks, on veel. Oht: Madala karjatamiskoormuse tõttu on kurvitsaliste pesitsuspaigad ja toitumisalad halvas seisundis ja liigi taastootmine negatiivne. Poollooduslike koosluste võsastumine ja seejärel metsastumine. Vajalik tegevus: Niitude paremaks hooldamiseks on piirkonnas vajalik oluliselt tõsta hobuste, lammaste ja eeskätt lihatõugu veiste arvu. Karjatamiskoormuse suurendamine kõigil majandatavatel niitudel:

• Kukesaare (Sandla, Leetsaare) rannaniit, kus karjatatakse paarkümmend hobust, on seni parimas seisus, kuid vajaks lisaks hobustele täiendavalt ka veiseid ja/või lambaid ning karjatamiskoormust ca 1 loomühik/ha. Karjatamine erinevate loomadega annab parema tulemuse.

• Siiksaare karjatataval rannikul tõsta karjatamiskoormust eriti rannikuniidul. Praegu karjatataval alal koormus liiga väike ning karjakoppel liiga suur. Vajalik ka väiksemateks karjakopliteks eraldamine.

• Oluline on arendada piirkonnas hobusekasvatusele lisaks ka lihaveise- ja lambakasvatust. Säilitada võimalikult ka olemasolevat piimakarja. Et rannikuniidud ei ole parimad alad intensiivseks piimatoomiseks ja teede kehv olukord ei soosi piimavedu, muutub piimakarja jätkuv pidamine kaugematel ranna-aladel küsitavaks isegi toetuse olemasolul. Lihaveiste puhul tuleb lisaks muudele eelistele rõhutada ka väiksemat töömahukust loomade pidamisel. Võimalusel hankida loomi mõne projekti kaudu (50 lihaveist).

Tuleb parandada ja hooldada vanu karjaaedu ning vajadusel rajada uusi. Et reguleerida karjatamiskoormust, tuleb suuremad alad jagada aedadega väiksemateks kopliteks, et oleks võimalik loomi suunata ka piirkondadesse, kus karjatamiskoormus on liiga väike. 4. Muud abinõud poollooduslike koosluste hooldamiseks, taastamiseks või säilitamiseks Nii pool-looduslike koosluste kui ka vee-elupaikade piisavalt hea seisundi saavutamiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid lisaks karjatamise ja niitmise ning raietööde korraldamisele. Sulglohkude ja loikude ning nende ümbruse üleniitmine koos koristamisega on esmatähtis kurvitsaliste toitumiseks. Oluline on avatud veepiiri hoidmine kurvitsaliste pesitsusalade – rannaniitude ääres. Esmatähtsaks on töö, mille tegemata jätmine takistaks linnupesakondade liikumist märjematele toitumisaladele, vajalik on töö, mis aitab vähendada niidu killustatust, soovitatavaks töö, mis aitaks märgatavalt suurendada hooldatava niidu pinda. Poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on võimalik taotleda toetusi. Poollooduslike koosluste taastamiseks on loodushoiutoetuste summad ära toodud määruses „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad“. Poollooduslike koosluste hooldamise nõuded ja saadavad summad on ära toodud määruses „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013”. 5. Põllumajandustehnika puudub

35

Taust: Heinamaade majandamiseks puudub sobiv tehnika, eriti selline, mis on väikese erisurvega pinnasele ning mis sobiks niiskete niitude majandamiseks. Lisaks puudub tehnika loomade transpordiks ning ajamisaiad. Seni on projekti kaudu saadud üks traktor. Oht: hoolduse puudumine osadel aladel. Vajalik tegevus: Soetada niitude majandamiseks vajalik tehnika: ratastraktor, rootorniiduk, heinakoristustehnika, hooldusniiduk, hakkur, tõstuk, loomaveokäru, alumiiniumist ajamisaiad. 6. Kaitsealuste liikide kaitse Taust: Niitude taastamine ja majandamine avaldab mõju kaitstavatele taimeliikidele ja kurvitsalistele. Oht: olemasolevad kaitsealuste liikide elupaigatingimused halvenevad või kasvukohad hävivad. Vajalik tegevus: Niitude taastamis- ja majandamistöid muuta efektiivsemaks, teostada elustiku tulemusseiret, jälgimaks majandamise mõju elustiku mitmekesisusele.

4.2. KAITSTAVAD LIIGID, NENDE SEIRE JA UURINGUD Eesmärk Liikide elupaigad säilinud, liigid esindatud, arvukus/ohtrus säilinud. Kaitstavate liikide seire ja uuringute põhiliseks eesmärgiks on kaitse korraldamiseks ja selle tõhususe hindamiseks vajaliku info tagamine, kaitseala väärtuste seisundi järjepidev ja sihipärane uurimine ning jälgimine, tagamaks võimalike ohutegurite ennetamise ja vajalike kaitsemeetmete rakendamise. Esmatähtsaks tuleb lugeda teavet, milleta pole pädevad otsused kaitsekorralduses võimalikud. Kaitstavate ja ohustatud liikide populatsiooni ja nende elupaikade ning liigilise mitmekesisuse säilitamine ning parandamine. Kaitseala andmebaasi ja EELISe täiendamine uue andmestikuga (kaardistatud kasvu- ja elupaigad, mõjutegurid). Mõjutavad tegurid 1. Seire Taust: Vajalikud uuringud/inventuurid/seire tellitakse teadusasutustelt ja ekspertidelt. Võimalusel teostatakse ka vähemprioriteetsete liikide seiret ja uuringuid. Kõiki kaitsekorralduse seisukohalt vähemprioriteetseid uuringuid, mis võivad tuleneda teadlaste huvist, ei ole võimalik kaitsekorralduskavas ette näha, küll aga tuleb nendega arvestada dokumendihalduses (vastavate lubade vormistamine) ja üldise koostöö korraldamisel ning vastavate võimaluste loomisel. Seire peamiseks eesmärgiks on jälgida kaitstavate liikide seisundit ja nende muutusi. Seire ja korduvate uuringute/inventuuride eristamine on kohati tinglik, alljärgnevalt loetakse seireks neid töid, mida tehakse korduvalt kaitsekorraldusperioodi jooksul, uuringuteks või inventuurideks aga kaitsekorraldusperioodi jooksul üks kord läbiviidavaid projekte. Oht: Kaitstavate liikide ja väärtuslike koosluste esinemis- ja levikuandmete puudumine või puudulikkus, samuti ebapiisavast teabest tingitud valed otsused. Vajalik tegevus: Teha koostööd erinevate teadusasutuste ja ekspertidega. Pesitseva linnustiku (väikesaared, rannaniit) loendused – esmatähtis pesitsejate arvukuse ja elupaikade seisundi hindamiseks. Vajalik läbi viia kogu kaitsekorraldusperioodi jooksul. Tehakse riikliku seire raames. 2. Uuringud

36

Taust: Lähiaastatel on uurimismaterjale vajalik uuendada. Uurimismaterjal on puudulik või väga vähene samblike, seente, sammalde ja väikeloomade (kahepaiksed, roomajad, pisiimetajad, s.h. nahkhiired) kohta. Uurimistööde läbiviimisel on vajalik elupaigad ja leiukohad digitaalselt kaardistada. Oht: Andmete puudulikkus või vähesus. Olemasolevad leiu- ja vaatlusandmed, eriti ruumiandmed, on puudulikud või vähesed. Vajalik tegevus: Hüdrobioloogilised uuringud, mille eesmärk on veekeskkonna seisundi hindamine ja ettepanekute tegemine, veeprojekti lähteülesande koostamine valgala kui ka kaitseala elustiku seisundi (ka kalavarude taastamisvõime) parandamiseks. Hüdroloogilised uuringud Lõve jõe ja kraavide puhastamise ning sildade/paisregulaatorite vajaduste väljaselgitamiseks. Ihtüoloogilised uuringud ja seire käivitamine. Vajalik kalastiku seisundi jälgimiseks ja pädevate otsuste langetamiseks. Taimestiku (eraldi kaitstavad) ja taimkatte inventuur. Viia läbi kaitstavate ja haruldaste liikide inventuur üks kord kaitsekorraldusperioodi jooksul, kaardistada elupaigad, hinnata ohutegureid. Tuleb anda ka soovitused kus niita ja kus karjatada, kuhu laiendada taastamist ja hooldamist.

Liht-randpunga (Samolus valerandi), kui kaitseala ühe olulisema kaitstava soontaimeliigi jaoks on olulisemad ohutegurid rannikuniitude majandamise katkemine ja võsastumine ning samuti veekogude veerežiimi muutmine ja kasvupaikade füüsiline kahjustamine. Samuti on hariliku muguljuure (Herminium monorchis) kasvupaiku ohustavaks teguriks niitude majandamise lõppemine, võsastumine ning kuivendamine. Oja-haneputke (Berula erecta) ohustavaks teguriks on veekogude veerežiimi muutmine.

Kaitseala andmebaasi ja EELISe täiendamine uue andmestikuga (kaardistatud kasvu- ja elupaigad, mõjutegurid). Faunistiline uuring kaitsealal elavate liikide kohta. Ulukiloendus. Röövloomade mõju ja tõhusate kontrollimeetmete hindamine. Toimub riikliku seire raames. Sammalde inventuur. Praegu sammalde kohta info puudub. Inventuuri on vaja valitud elupaikades (9080, 9050, 9020, 7230, 6280, 1630). Samblike inventuur. Praegu samblike kohta info puudub. Inventuuri on vaja valitud elupaikades (9080, 9050, 9020, 6280, 5130, 1630). Seente inventuur. Praegu seente kohta info puudub. Inventuuri on vaja valitud elupaikades. 4.3. PÄRANDKULTUUR Eesmärk Säilitada ja tutvustada kaitseala pärandkultuuriväärtusi, s.h. pärandkoosluste traditsioonilist majandamist. Peamised mõjutegurid

1. Traditsiooniline maamajandus. Talgud Taust: Põllumajanduse üldine madalseis, tugevate põllumajandusettevõtjate vähesus. Olulised positiivsed asjaolud on tugev kohalik huvi ja algatusvõime, mittetulundusühingute Laidevahe Loodus ja Eesti Hobuse Kaitse Ühing tegevus.

37

Oht: Teovõimeliste inimeste vähesus. Vajalik tegevus: Kohalikke külakogukondi ja huvialaringe, seltsinguid, inimesi, ettevõtteid ja nende tegevust toetada ja nõustada. 2. Vana maa-arhitektuur ja vanad ehitised, rajatised Taust: Veel on säilinud taastamisväärseid pärandkultuuriväärtust omavaid rajatisi ja objekte, nagu vanad heinaküünid, kiviaiad, kiiged jms., mille taastamine tõstaks ka maastikulist väärtust. Oht: Pärandkultuuriväärtust omavate rajatiste ja objektide kadumine, hävimine. Vajalik tegevus: Täiendavad uuringud. Siiksaares Tõnnu kiviaedade taastamine, ca 400 m mõlemal pool külatänavat; ilmestab kaitsealale juurdepääsuteed. Võiks taastada 50 m aastas. Rootsimäe kiige ja kiigeplatsi taastamine endise talukoha juures. Ajaloolise maakasutuse uuringud. Allikate, põlispuude ja kivide inventuur. Vanade ehitiste ja nende vundamentide inventuur, kaardistamine. See annab ülevaate maakasutuse muutumisest võrreldes tänapäevaga. 4.4. KAITSE-EESMÄRKIDE TÄITMIST TAGAVAD TUGIFUNKTSIOONID Kaitseala ja hoiuala kaitse-eesmärkide täitmiseks on vajalikud järgmised kaitseala tugifunktsioonid, millest sõltub kaitsekorralduse edukus. 4.4.1. Kaitseala ja hoiuala valitsemine Eesmärk Kaitseala ja hoiuala kaitse korraldamine, toimuvate kaitsekorralduslike tegevuste koordineerimine, tagamaks kaitsekorralduskava täitmise ja kaitseväärtuste säilimise. Tagada Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare maastikuliste ja esteetiliste väärtuste säilimine, jätkusuutlik loodusmajandus. 1. Kaitseala ja hoiuala kaitse haldussuutlikus Taust: Kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet. Oht: Kaitse, nõustamistegevus ja järelvalve kohalikul tasandil ei toimi ning kaitse-eesmärgid täitmata. Vajalik tegevus: Ühistegevuse arendamine. Vajalik kohaliku mittetulundusühingu Laidevahe Loodus ja teiste organisatsioonide, huvigruppide ning ettevõtjate kaasamine kaitsekorralduslike ülesannete täitmisse. 2. Järelvalve Eesmärk Järelevalve kaitse-eeskirja täitmise ning kaitseväärtuste säilimise üle. Taust: Järelvalvet kaitsealal teostab Keskkonnainspektsioon.

38

Oht:

• Kaitseala valitsejal puudub otsene järelevalveõigus; • Olemasolevatest järelevalve ressurssidest jääb piisaval tasemel järelevalve

teostamiseks väheseks (nt. kalapüügi järelevalve rannikujärvedel). Vajalik tegevus: Püüda arendada kaitseala piirkonnas ka “naabrivalve” põhimõtet, tõsta kohaliku elanikkonna teadlikkust oma piirkonna väärtuste säilitamisel, arendada koostööd Keskkonnainspektsiooniga. 4.4.2. Kaitseala ja hoiuala infrastruktuuri arendus Eesmärk Tagada kaitseala ja hoiuala väärtuste säilitamiseks, tutvustamiseks ja külastustegevuse arendamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu ja korrasolek. Taust:

• Laidevahe looduskaitseala on suhteliselt uus ning siin puuduvad enamik külastustegevuseks ning väärtuste tutvustamiseks vajalikud infrastruktuurid nagu ettevalmistatud matkarajad, linnutornid, parklad, telkimisplatsid, infostendid jms. Kogu vajaliku infrastruktuuri rajamiseks on probleemiks võimalike realistlike investeeringute väike maht: kogu vajaliku infrastruktuurikompleksi rajamine võtab aastaid, kuna suuremahulised investeeringud koheselt on vähetõenäolised.

• Kaitseala teed on suures osas pinnasteed, mis külastuskoormuse kasvades võivad saada oluliselt kahjustatud. Puuduvad ettevalmistatud parklad. Väga halvasti mõjub liiklemine Kukesaare rannaniidul, kus on suures ulatuses niit juba roopaliseks sõidetud. Ka Siiksaare küla poolt Aenga lahe poole minevad teed vajaksid korrastamist, sest need on halvas seisus ja kohati läbimatud.

• Kaitseala arendustegevusest on huvitatud kohalikud vallad, arendustegevuseks on loodud kohalikul initsiatiivil MTÜ Laidevahe Loodus. Kaitseala loomise juures on kaasa löönud mitmed erinevad teadusasutused ja organisatsioonid.

Oht: • Ehitus-arendustegevus. Võimalik maastikuliste väärtuste kahjustamine ehitus-

arendustegevuse läbi , mis võib tuleneda: o õigusaktide (sh. kaitse-eeskiri, planeeringud) või kaitseala valitseja otsuste

eiramisest; o võimalikest ebakõladest õigusaktide, planeeringute ja kaitsekorralduslike

eesmärkide vahel. • Puhkemajanduslik arendustegevus. Võimalik maastikuilme ja esteetiliste väärtuste

kahjustamine puhkemajandusliku arendustegevuse läbi, mis võib tuleneda: o külastustegevuse ja puhkemajanduse halvast korraldamisest või korraldajate

puudumisest; o puuduvast või halvas seisus infrastruktuurist;

• Metsamajandus. Võimalik maastiku ilmet kahjustav metsakasutus, mis võib raiete puhul tuleneda:

o õigusaktide ja kaitseala valitseja suuniste eiramisest o metsakorralduskava puudumisest

39

•••• Tulekahju risk. Kuival suveperioodil tõuseb tuleoht eriti kuivades lookadastikes. Riski suurendavad kontrollimatu kaitseala külastatavus ja ettevalmistatud lõkke- ja telkimispaikade puudumine.

•••• Elupaikade füüsiline kahjustamine

Puhkemajandusliku arendustegevuse (tallamine, kontrollimatud lõkkeplatsid ja tuleoht, paatide veoteed, mootorsõidukid), ehitustegevuse või sobimatu metsaraieviisi tagajärjel. Samuti võivad niitude taastamis- ja majandamistööd kahjustada mitmete kaitstavate soontaimede kasvukohti. Külastustegevuse planeerimisel arvestada kaitstavate liikide kasvu- ja elupaikadega ning vältida külastustegevuse negatiivset mõju. Vajadusel tellida eksperthinnanguid. Teostada regulaarselt järelevalvet (riskid eriti kontrollimata turism ja tuleoht).

Vajalik tegevus: Omavalitsuse planeeringute ja arengukavade kooskõlalisuse jälgimine kaitseala kaitse-eesmärkide ning kehtivate õigusaktidega ning vajadusel vastavasisuliste parandusettepanekute tegemine; 1. Kaitseala külastustegevuse arendamine 2. Kaitseala infrastruktuuri arendamine 3. Metsakorralduskava koostamine Kaasata kaitsekorralduskava elluviimiseks teisi organisatsioone ja ettevõtlikke inimesi, leida kohalikke stabiilseid koostööpartnereid. Matkaradade ja telkimiskohtadega seotud infrastruktuur puudub ja on vajalik välja arendada, et oleks võimalik külastajaid suunata ja külastust paremini korraldada. Hetkel on väike varjualune olemas Siiksaare niidul. Pihtla valla poolele Väljaküla külla võiks rajada parkla, kust saavad alguse kaks võimalikku matkarada kaitsealale. Lisaks võiks matkarajad rajada Valjala valla poolele. Võimalikud matkaradade marsruudid, tornide ja parkla asukohad on toodud Lisas 7. Oessaare lahte ja Laidevahe lahte ühendava kraavi (nn Enima Silm) lähedal on vana vundament, kuhu võiks matkaraja rajamise korral teha Enima katusealuse/puhkekoha. Kui matkarajad rajatakse, siis tuleb kindlasti planeerida ka külastuse mõju uuringud kaitseala väärtustele.

Teedevõrgu ja külastajatele juurdepääsu arendus: •••• Parkimisplats Väljakülas (bussidele ja autodele); infostend (kaitseala kaart),

kuivkäimla, prügikonteiner; •••• Parkimispalts Siiksaare külas bussidele-autodele; sh. infostend, kuivkäimla,

prügikonteiner; •••• Matkaradade kasutamiseks sõlmida eramaadel jalgtee avaliku kasutamise lepingud; •••• Kukesaare rannaniidule tee rajamine või siis autodega liiklemine keelata. Tegevus on

vajalik kaitseväärtuste säilimiseks ja sõitjate suunamiseks, kuna praegu sõidetakse seal kaootiliselt ja kohati on roopad. Siiksaare külast Aenga lahe poole mineva tee korrastamine koosluste hooldamiseks ja loomade transpordiks.

•••• Ettevalmistatud lõkkekoht Kukessaare rannas. Matkaradade, linnutornide ja puhkepaikade rajamine kaitsealale:

• Laidevahe matkarada (3,9 km): parkimisplats Väljakülas, infostendid, prügikonteiner, kuivkäimla, linnuvaatlustorn, laudtee;

40

• Rootsisadama vaatlustorn koos telkimiseks vajalike rajatistega; • Kukessaare matkarada (4,5 km); • Siiksaare matkarada (5 km).

Võimalikud matkaradade trajektoorid ja linnutornide asukohad on toodud lisas 7. Muud infrastruktuuri objektid:

• Põessaare hobuste kuuri remont: katuse ja seinte parandamine. • Kukesaare rannaniidul olevate varemete asemel tuleb kaaluda loomade varjualuse

väljaehitamist. 4.4.3. Külastustegevus ja keskkonnaharidus Eesmärk Kaitseala külastus- ja loodushariduslike tegevuste arendamine piires, mis tagaks kaitseala väärtuste säilimise ning nende heal tasemel tutvustamise.

Taust: • Vahendite vähesus infrastruktuuri korrashoiuks ja arendamiseks; • Kaitseala ning selle väärtusi tutvustavaid infomaterjale on veel vähe;

Oht: Turismihooajal võib tulevikus problemaatiliseks kujuneda ülemäärane külastuskoormus. Külastuskoormus on vajalik sobivalt suunata ning külastustegevuseks välja arendada vajalik infrastruktuur. Probleemsemad on “metsikud” (giidita) külastajad ja külastajate grupid, tekkivate jäätmete hulk, tallamiskoormus väikese koormustaluvusega piirkondades ning võimalik elustiku häirimine. Vajalik tegevus:

• Kaitseala tutvustava infomaterjali koostamine ja kättesaadavaks muutmine: infostendid, infovoldikud, internetilehekülg, info turismiinfopunktides.

o Kaitseala tutvustavat materjali võiks jagada näiteks Sakla raamatukogus-avalikus internetipunktis.

• Infostendide paigaldamine o infostendid kaitseala skeemi ja käitumisjuhisega matkaradade alguses

(parkimisalad); o infostendid õpperaja ja tüüpiliste koosluste tutvustamiseks matkaradade

alguses ja vaatlustornide juures; o infotahvlid matkaradadel nähtava tutvustamiseks matkaradade huviväärsuste

ja objektide juures;

• Puhkemajanduse ja turismiga tegelevate isikute ja ettevõtete kaasamine kaitseala kaitse korraldamisse, kaitseväärtuste tutvustamisse ja säilitamisse;

• Infotahvlite, prügikastide, tualettide ning radade hooldamine ja uuendamine; • Külastajatele mõeldud matkarajad, linnutornid, infostendid ja muu vajalik

infrastruktuur on kaitsealal vajalik välja arendada; • Lisaks tuleb Sandla rannaniidu idapoolsesse otsa panna tähis, millel on ära toodud

liikumispiirangud (vt Lisa 9). Kui kaitseala laiendatakse hoiuala võrra, tuleb kaitseala tähiste asukohta muuta vastavalt uutele piiridele;

• Arendada võimalusi kasutada kaitseala üliõpilastele välitööde ja praktikabaasina.;

41

• Pakkuda üliõpilastele kaitseala ja kaitsekorraldusega seonduvaid uurimistööde teemasid.

4.4.4. Jahindus Kohalike jahimeeste hinnangul on kaitsealal lubatud küttimisperiood liiga lühike ning väljaspool Rukla sihtkaitsevööndit peab jahipidamine eeskätt rebasele ja metsseale olema lubatud kauem kui 31. jaanuarini. Jahipidamist võiks pikendada 1. märtsini. 4.4.5. Õigusaktide muutmine ja täiendamine

Laidevahe looduskaitseala laiendamine Kaitseala laiendamine Siiksaare-Oessaare hoiuala arvelt aastal 2011. Kaitsekorralduskava uuendamine Kord kaitsekorraldusperioodi jooksul tuleb läbi viia kaitsekorralduskava vahehindamine, et saaks vajadusel kaitsekorralduslikke meetmeid korrigeerida. Kaitsekorralduskava uuendamine on vajalik, et võimaldada kaitsealal looduskaitseliste eesmärkide täitmist ja planeerimist alates 2020. a.

42

5. TEGEVUSKAVA

Aluseks võttes eelnevates peatükkides välja toodud kaitseala ja hoiuala väärtusi ning kaitse-eesmärke on koostatud alljärgnev eelarve. Kava on koostatud aastateks 2011-2020. Eelarves on määratletud kaitseala väärtuste säilitamiseks ning eksponeerimiseks vajalike tegevuste prioriteedid (esmatähtsad tegevused on tähistatud I, tähtsad II ja vähemtähtsad III) ja ajakava aastate lõikes ning orienteeruv tegevuste maksumus. Kaitsekorraldusperioodi teise osa (2016-2020) tegevuste maksumusi tuleb hiljem korrigeerida, vastavalt inflatsioonile ja tööde hindade muutusele.

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp

Elluviija Prioriteet 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 202019 2020 Tegevuse maksumus kokku

UURINGUD, TEADUSTÖÖ Liigirühmade uuringud

1 Taimestiku ja elupaikade inventuur koos hooldussoovitustega

Inventuur KA I 80000 80000

2 Kaitseala samblike uuring Uuring KA III 50000 50000

3 Kaitseala sammalde uuring Uuring KA II 50000 50000

4 Kaitseala seenestiku uuring Uuring KA III 50000 50000

5 Rannikujärvede kalastiku uuring

Uuring KA II 50000 50000

6 Faunistiline uuring Uuring KA III 50000 50000

7 Külastuse mõju uuringud kaitseala väärtustele

Uuring KA, RMK II 30000 30000

Elupaikade seisundi uuringud

8 Rannikujärvede ja nende valgala ökoloogiline seisund

Uuring KA I 60000 60000

9 Kuivenduskraavide mõju metsa- ja märgalaökosüsteemile

Uuring KA II 30000 30000

Kaitseala arenduseks vajalikud eksperttööd

10 Kaitseala kaitse-eeskirja Muu KA I X

43

uuendamine (kaitseala laiendamine)

11 Kaitsekorralduskava uuendamine

Muu KA I X

12 Oessaare ja Laidevahe lahtede hüdrobioloogilise ja ökoloogilise seisundi uuring

Uuring KA I 50000 50000

13 Ajaloolise maakasutuse uuringud

Uuring Huvilised III 20000 20000

14 Piirkonna pärandkultuuri traditsioonide, kombestiku, töövõtete jms. kohta materjali kogumine ja kirjapanek

Uuring Huvilised III 20000 20000

SEIRE

15 Ranniku haudelinnustiku seire

Riiklik seire

KA I 12000 12000 12000 12000 12000 12000 12000 12000 12000 12000 120000

16 Ulukite arvukuse seire kaitsealal

Tulemusseire

KA II X X X X X X X X X X

HOOLDUS- ja TAASTAMISTÖÖD

Poollooduslike koosluste hooldamine

17 Soostunud ja aruniitude hooldus (niitmine, heinakoristus), ca 30 ha

Koosluse hooldustöö

Huvilised I 87300 87300 87300 87300 87300 87300 87300 87300 87300 87300 873000

18 Puisniitude hooldus

Koosluse hooldustöö

Huvilised I X X X X X X X X X X

19 Puiskarjamaade hooldus, ca 55 ha

Koosluse hooldustöö

Huvilised I 160050 160050 160050 160050 160050 160050 160050 160050 160050 160050 1600500

20 Rannaniitude karjatamine, ca 130 ha

Koosluse hooldustöö

Huvilised I 378300 378300 378300 378300 378300 378300 378300 378300 378300 378300 3783000

21 Looniitude ja aruniitude karjatamine, ca 140 ha

Koosluse hooldustöö

Huvilised I 407400 407400 407400 407400 407400 407400 407400 407400 407400 407400 4074000

22 Karjaaedade rajamine

Koosluse hooldustöö

Huvilised I X X X X X X X X X X

23 Loomade hankimine mõne projekti kaudu

Loomade soetamine

Huvilised I X X X X X X X X X X

44

Poollooduslike koosluste taastamine

24 Puisniitude taastamine, ca 10 ha

Koosluse taastamistöö

Huvilised II 39000 39000 39000 39000 39000 39000 39000 39000 39000 39000 390000

25 Puiskarjamaade taastamine, ca 130 ha

Koosluse taastamistöö

Huvilised II 507000 507000 507000 507000 507000 507000 507000 507000 507000 507000 5070000

26 Loopealsete taastamine, ca 25 ha

Koosluse taastamistöö

Huvilised I 132500 132500 132500 132500 132500 132500 132500 132500 132500 132500 1325000

27 Rannaniitude taastamine, ca 5 ha

Koosluse taastamistöö

Huvilised I 19500 19500 19500 19500 19500 19500 19500 19500 19500 19500 195000

28

Puhtpuistude looduslikuma ilme taastamine

Muu koosluse seisundit parandav töö

KA III X

Veekogude ökoloogilise seisundi parandamine

29

Rannikujärvede ühenduskraavide puhastustööd

Muu koosluse seisundit parandav töö

Huvilised II

X X X X X X X X

30

Mändvetika niitmine

Muu koosluse seisundit parandav töö

Huvilised II 20000 20000 20000 60000

Pärandkultuuriväärtust omavate objektide taastamine ja hooldamine

31 Kiviaedade taastamine ja parandamine (ca 50 m/a)

Maastiku taastamistöö

Huvilised III 30000 30000 30000 30000 30000 30000 30000 30000 30000 30000 300000

45

Töövahendid hooldus- ja taastamistöödeks

32 Ratastraktor heinavarumis- ja veotehnikaga

Tehnika soetamine

Huvilised II 500000 500000

33 Motoplokk niidukiga (puisniidu hooldus)

Tehnika soetamine

Huvilised II 70000 70000

34 Loomaveokäru ja ajamisaiad

Tehnika soetamine

Huvilised II 200000 200000

35 Väikevahendid taastamis- ja talgutöödeks

Tehnika soetamine

Huvilised III 25000 25000

KAITSEVÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE, KOOLITUS

Õppe-matkaradade väljaarendamine

36 Õpperadede marsruudid ja tähistus

Radade ja puhkekohtade rajamine

Huvilised, RMK, Valdaja

III 80000 10000 90000

37 Õpperadade infostendid

Infotahvlite rajamine

RMK, KA III 20000 20000

Kaitseala infomaterjal

38 Kaitseala infovoldik

Trükiste väljaandmine

KA, RMK I 30000 30000

Teabepäevad ja koolitus

39 Temaatilised teabepäevad kohalikele elanikele

Muu KA, RMK, Huvilised

III 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 100000

40 Koolitus matkajuhtidele kaitseväärtustest

Muu KA, RMK, Huvilised

III 10000 10000 20000

KAITSEALA INFRASTRUKTUURI ARENDUS ja HOOLDUS

41 Parklate ja sinna juurde Radade ja Huvilised, II 100000 100000

46

kuuluvate objektide rajamine puhkekohtade rajamine

RMK, KOV

42 Matkaradade laudteed, purded, istumiskohad, prügikastid, tornid, Enima katusealune/puhkekoht, Põessaare katusealuse hooldamine

Radade ja puhkekohtade hooldamine

Huvilised, RMK

III 50000 50000 50000 50000 50000 50000 50000 50000 50000 450000

43 Kukesaare rannaniidul olevate varemete asemel loomade varjualuse rajamine

Muu Huvilised II 100000 100000

44 Põessaare hobuste kuuri remont Muu Huvilised II 200000 200000

45 Kukesaare rannaniidul oleva tee korrastamine, Siiksaare külast Aenga lahe poole mineva tee korrastamine

Muu Huvilised II 100000

46 Kaitseala objekti- ja piiritähised

Kaitsealuste objektide tähistamine

RMK I 7500 7500 7500 7500 7500 7500 7500 7500 7500 7500 75000

47

Prügi regulaarne äravedu

Radade ja puhkekohtade hooldamine

KOV, RMK

I 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 100000

47

6. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse analüüsiks on vajalik kõik kaitsealal läbiviidavad tööd ja muud tegevused dokumenteerida. Tähtsaimad on eelarves kajastuvad tegevused, kuid ka soovituslikud ja mittefinantseeritavad tegevused on olulised.

Koostatakse kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs Tulemuslikkuse kontrolli raames läbiviidava kaitsekorralduskava toimimise analüüsi käigus selgub, kas kasutatud ressursid ja saavutatud tulemused on vastavuses ja kui suures ulatuses on saavutatud kavas soovitud eesmärgid. Samuti tuleb hinnata, kas tegevused, mis viidi läbi eesmärkide saavutamiseks, on vastavuses soovituga või tuleb tegevusi teistmoodi plaanida. Tegevuste hindamiseks on hea kasutada indikaatoreid, mille abil kaitsekorralduslike tegevuste tulemuslikkust saab hinnata (vt tabel 4):

• Kooslused - seisundit hinnatakse kooslustele iseloomulike indikaatorliikide kaudu, kas ja millisel pindalal on kooslus säilinud, kas pindala on suurenenud.

• Ohustatud liigid - hinnatakse liigi seisundi järgi (arvukuse muutused, elujõulise populatsiooni säilimine jne).

Kaitsekorralduskavaga nähakse ette kord 10 aasta jooksul kaitstavate taimeliikide ja koosluste inventuur ning rannikulinde seiratakse pidevalt igal aastal. Seega on liikide leviku ja arvukuse ning koosluste pindala ja looduskaitselise väärtushinnangu muutuse võrdlus tulemuslikkuse hindamise aluseks. Tabel 4: Tulemuslikkuse hindamine Väärtus Indikaator Hetkeseisund Kriteerium/tulemus Metsaelupaigad Elupaikade seisund Hetkel kaitsealal ja

hoiualal metsa ca 766 ha.

Elupaikade pindala ja looduskaitseline väärtushinnang on sama või suurenenud, LD elupaikades ei ole teostatud raideid.

Märgala Märgala kompleksi seisund

Mosaiikne märgala kompleks, kus on palju haruldasi ja ohustatud liike, mis on riikliku kaitse all või kuuluvad Eesti punase raamatu ohustatud ja haruldaste liikide nimistusse.

Väärtusliku märgalakompleksi säilimine, rannikujärvede eutrofeerumise vähendamine, kalastiku taastoomistingimuste parandamine.

Poollooduslikud kooslused

Taastatud ja hooldatud koosluste pindala

Hetkel taastamine ca 56,5 ha, hooldamine ca 323,7 ha

Taastamine ja hooldamine jätkub samal või veelgi suuremal pindalal, hooldamine vastab nõuetele

Muud elupaigatüübid

Elupaikade seisund Elupaigad on säilinud. Elupaikade pindala ja looduskaitseline väärtushinnang on sama või suurenenud

Kaitsealused linnuliigid

Liikide seisund seire tulemusel

Niidurüdi (Calidris

alpina schinzii), teised kurvitsalised ja kaitstavad linnuliigid on esindatud.

Liikide elupaigad säilinud, liigid esindatud, arvukus säilinud.

Kaitsealused taimeliigid

Liikide seisund seire tulemusel

Hetkel 39 II ja III kaitsekategooria kaitstavat liiki ning LD II lisa liiki.

Liikide elupaigad säilinud, liigid esindatud, ohtrus säilinud.

48

Kalastik III kategooria kaitsealune liik võldas ja koelmute olemasolu

Hetkel on liik esindatud ja kaitseala järved ja lahed on oluliseks koelmualaks paljudele olulistele töönduskaladele. Hetkel kindlaks tehtud 28 kalaliigi esinemine, neis üks kaitsealune - võldas (Cottus gobio).

Võldas (Cottus gobio) on alles. Uuringud on toimunud, et hinnata lahtede vahelise veevahetuse parandamise ökoloogilist mõju ja võimalikke alternatiive.

Maastik Maastiku ilme visuaalsel vaatlusel

Väga mosaiikne lahtede, rannikujärvede ja laiduderikas rannikumaastik.

Maastik on säilinud, elupaigatüübid esindatud, liikide elupaigad säilinud.

Pärandkultuur Pärandkultuuri väärtuste seisund

Säilinud on pärandkultuuriväärtusi omavaid rajatisi ja objekte nagu vanad heinaküünid, kiviaiad, mis tõstab ala maastikulist väärtust.

Kaitseala pärandkultuuriväärtused on säilinud, s.h pärandkoosluste traditsiooniline majandamine, tutvustatakse kohalikku külakultuuri (materjali kogumine ja tutvustamine avalikkusele erinevate ürituste raames). Vanad kiviaiad on taastatud.

Kaitsekorralduskava uuendamine Kõiki eelpoolloetletud uuringuid ja seireandmeid kasutatakse jätkukaitsekorralduskava koostamisel. Jätkukaitsekorralduskava koostamise aluseks on käesoleva kaitsekorralduskava täitmise analüüs ja tulemuste hinnang ning selle koostamist tuleb alustada hiljemalt 2019. aastal. Jätkukaitsekorralduskava koostamise eest vastutab Keskkonnamet. Kaitsekorralduskava avalikustamise eest vastutab kaitseala valitseja.

49

KASUTATUD MATERJALID Eschbaum, R., Vetemaa, M. 2000: Ihtüoloogiline inventeerimine Laidevahe-Siiksaare

kaitseala moodustamiseks Lõuna-Saaremaal. Kildema, K. 1957: Muldade kivistusest Eesti NSV põllumajanduslikel maadel. Tallinn. Klaos, K. 1993: Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitseala Laidevahe tuumala floora ja

vegetatsioon. Kuresoo, A. 1999: Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri. EPMÜ ZBI. Kuresoo, A., Kaisel, K., Luigujõe, L. 2002: Tegevuskava niidurüdi Calidtis alpina

schinzii kaitse korraldamiseks. Kuresoo, A., Kukk, T., Luigujõe, L. 1998: Zooloogilis-botaaniline inventeerimine

Laidevahe-Siiksaare kaitseala moodustamiseks Lõuna-Saaremaal. Tartu. Kuresoo, R. 2000: Laidevahe loodusitseala üldplaneering. Tartu. Laasimer, L. 1965: Eesti NSV taimkate. Tallinn. Valgus. Mägi, M. 2000: Eksperthinnang Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja projektile.

Eestimaa Looduse Fond. Tartu. Paal, J. 2007: Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn. Pao, B. 1987: Küla uuendamine: 40 aastat kolhoosielu Valjalas. Pao, B. 1999: Valjala. Maalehe raamat. Stoll, F.E. 1909: Die Küstenornis der Insel Ösel. – Korrespondenzblatt des Naturforscher-

Vereins zu Riga, 52. Riga. Szeliga-Mierzyewski, W. 1923: Die Vögel der Insel Oesel (Estland). – Archiv für

NAturgeschichte, 89. Tali, K. 2009: Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala kaitstavate

soontaimeliikide ning Loodusdirektiivi elupaikade inventuur. MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu.

Toll, E., von. 1987: Beiträge zu einer Avifauna Estlands unter besonderer Berücksichtigung der Insel Oesel. Holtlang, Im Eigenverlag.

50

LISAD

51

Lisa 1. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri

Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrusega nr 334 (RT I 2002, 93, 534), jõustunud 15.11.2002

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Laidevahe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla Laidevahe lahe ja saarestiku ning jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse maakatastrisse.

(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

§ 2. Kaitseala piir

(1) Kaitseala välispiir kulgeb Saaremaal Pihtla vallas Matsiranna küla Valma talumaa kõige idapoolsemast nurgast (geograafiline punkt 58°20'32"N; 22°50'48"E) mööda Valjala valla maaüksuste A-36a, A-66a, A-63a ja A-64a põhjapiiri kirde suunas kuni Kalda maaüksuse (ei ole kaitsealal) (85801:004:0139) loodenurgani; mööda Kalda maaüksuse (85801:004:0139) ja Allika maaüksuse (ei ole kaitsealal) (85801:004:0123) edelapiiri, talu A-59a ja talu A-50 edelapiiri kuni Värava maaüksuse (ei ole kaitsealal) (85801:004:0072) loodenurgani; mööda Värava (85801:004:0072) ja Lilleoja maaüksuse (ei ole kaitsealal) (85801:004:0102) edelapiiri ning edasi mööda Lilleoja maaüksuse lõunapiiri Otsa talumaani; mööda kividega täidetud tee teemaa idaserva lõunasse ja edasi kagu suunas, poolitades Oessaare külas Annuse maaüksust (85801:004:0129), ja edasi

52

kirde suunas kuni Sakla–Siiksaare maanteeni; mööda maantee teemaa lääneserva kagu suunas, läbides Siiksaare küla Jaagu maaüksuse (85801:004:0183), ning 150 m Jaagu maaüksuse edelapiirist edasi pöördub Sakla–Siiksaare maanteelt edela suunas kirde-läänesuunalisele pinnasteele ja läheb mööda nimetatud tee teemaa põhjaserva lääne suunas kuni Oessaare ja Siiksaare küla ühendava loode-kagusuunalise pinnasteeni; mööda selle tee teemaa lääneserva kuni Tõnnu maaüksuse (85801:004:0199) põhjatipuni; mööda Tõnnu maaüksuse (85801:004:0199) loodepiiri kagu suunas kuni Lepiku maaüksuse (85801:004:0119) ja Paju maaüksuse (85801:004:0191) ristumiskohani; mööda Paju maaüksuse (85801:004:0191) ja Tõnnu maaüksuse (85801:004:0203) vahelist kagu-edelasuunalist ja peagi lõunasse suunduvat teed nimetatud maaüksusi eraldava lõunasuunalise kiviaiani; edasi mööda seda kiviaeda läbi Tõnnu maaüksuse (85801:004:0203) kagu suunas ja edasi kaarega kirdesuunalise kiviaia ja Tõnnu maaüksuse (85801:004:0199) piiri ristumispunktini; sealt mööda Ristlaiu abaja põhjakaldale suunduvat kagusuunalist pinnasteed kuni selle tee teise hargnemispunktini; siis mööda mõttelist sirgjoont põhja suunas kuni Ansu maaüksuse (ei ole kaitsealal) (85801:004:0198) edelanurgani; mööda nimetatud maaüksuse lõunapiiri kuni rannajooneni Siiksaare neemetipust loodes; mööda rannajoont kuni Siiksaare neemeni (Ristlaiu neemeni); lõuna suunas mööda mõttelist sirgjoont 1274 m kaugusele Liivi lahele geograafilise punktini 58°17'27"N, 22°55'39"E ja sealt edasi lääne suunas kuni Pihtla valla Kukessaare sadamakoha talumaa A-1a kirdepiiri rannajoonega lõikumiseni; Pihtla valla territooriumil Kukessaare sadamakohast mööda talumaa A-1a kirdepiiri kuni Kukessaare sadama munitsipaalteeni nr 56; mööda selle tee teemaa idaserva kuni loode-kagusuunalise pinnastee ja edela-kirdesuunalise kiviaia ristumiseni; mööda kiviaeda kirde suunas ja ristumisel uue edela-kirdesuunalise kiviaiaga mööda kiviaeda kagu suunas; siis mööda kiviaeda kirde, põhja ja loode suunas ristumiseni Väljamõisa munitsipaalteega nr 55; mööda selle munitsipaaltee teemaa lõunaserva kirde suunas kuni Väljaküla küla Õunapuu talumaa lõunanurgani; mööda nimetatud talumaa idapiiri kirde suunas kuni Vidrassoo maaüksuseni (ei ole kaitsealal) (59201:004:0401); mööda nimetatud maaüksuse lõuna- ja idapiiri kuni Lepametsa maaüksuseni (ei ole kaitsealal); mööda selle maaüksuse idapiiri kirde, loode ja edela suunas kuni Välja talumaa idapoolse nurgani; mööda Välja talumaa (ei ole kaitsealal) piiri loode suunas kuni Tõlluste küla Kase maaüksuse (ei ole kaitsealal) (59201:004:0371) IV lahusmaatüki kagunurgani; mööda nimetatud lahusmaatüki ida- ja põhjapiiri kuni Vaimla maaüksuse (59201:004:0112) II lahustüki kagunurgani (ei ole kaitsealal); mööda nimetatud lahusmaatüki idapiiri ning selle mõttelist pikendust põhja suunas kuni Härma maaüksuse (59201:004:0292) lõunapiirini (ei ole kaitsealal); mööda Härma maaüksuse (59201:004:0292) lõunapiiri ja kagupiiri, seejärel ida- ja põhjapiiri kuni Ilo maaüksuse (ei ole kaitsealal) (59201:004:0373) kagunurgani ja edasi mööda Ilo maaüksuse kagupiiri kirde suunas kuni sama maaüksuse kirdenurgani; sealt mööda Ilo maaüksuse põhjapiiri kuni Härma maaüksuse (59201:004:0374) (ei ole kaitsealal) idanurgani ja edasi mööda sama maaüksuse ida- ja põhjapiiri Ado maaüksuseni (59201:004:0132) (ei ole kaitsealal); edasi mööda sama maaüksuse kirde- ja loodepiiri kuni ida-läänesuunalise metsasihini; mööda metsasihti lääne suunas kuni Iilaste küla Aru-Tooma maaüksuseni (ei ole kaitsealal) (59201:004:0093); mööda nimetatud maaüksuse kagupiiri kirde suunas kuni Poldi maaüksuse (ei ole kaitsealal) (59201:004:0404) lõunanurgani; mööda selle maaüksuse kagupiiri itta, seejärel mööda kirdepiiri loode suunas kuni Püha–Sandla–Kangruselja riigimaanteeni nr 134; mööda nimetatud maantee teemaa idaserva kuni Metsküla küla Pendu maaüksuse (ei ole kaitsealal) (59201:004:0336) I lahusmaatüki edelanurgani; mööda nimetatud maaüksuse lahusmaatüki lõunapiiri kuni lahusmaatüki idanurgani; mööda loode-kagusuunalist mõttelist sirgjoont kuni Pendu maaüksuse (ei ole kaitsealal) (59201:004:0338) III lahusmaatüki läänenurgani ja edasi

53

mööda nimetatud lahusmaatüki edelapiiri kuni 10-kW elektriliinini; sealt mööda loode-kagusuunalise Masa peakraavi paremkallast kagu suunas kuni Matsiranna küla Valma maaüksuse edelanurgani; mööda nimetatud peakraavi kraavi käänupunktini; mööda Matsiranna küla Valma talumaa lõunapiiri ida suunas ja mööda Valma talumaa idapiiri kuni nimetatud talumaa lõikumispunktini Lõve jõega.

(2) Kaitseala välispiiri ning vööndite kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, maakatastri andmete alusel seisuga juuni 2001. a ja talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel ning arvestades nurgapunkte ja neid ühendavaid geodeetilisi jooni. Nurgapunktide geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. [RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning tegelda õngepüügi ja harrastuskalapüügiga kogu kaitsealal, välja arvatud §-s 10 sätestatud juhtudel. Eramaal võib liikuda vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».

(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. novembrist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) jalgratastega sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks määratud ja tähistatud teid ning parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning käesoleva määrusega lubatud põllumajandus-, metsa- ja roovarumistöödel külmunud pinnasel.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) metsamajandamiskava väljastamine; 2) maakorralduskava kinnitamine;

54

3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) projekteerimistingimuste andmine.

§ 6. Metsa kaitse-eesmärk

Kaitseala metsade kaitse-eesmärk on looduse kaitse, keskkonnakaitse ja metsa arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 7. Teadusalased välitööd

Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras.

§ 8. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas määruses sätestatud juhtudel peab vastava loa või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.

(2) Kaitseala valitseja vastab nii taotlejale kui ka vastava loa andjale kirjaliku nõusoleku andmisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste seadmisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni keskkonnamõju heakskiidetud aruande saamiseni, teavitades sellest nõusoleku taotlejat.

(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku ja seab vajaduse korral omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 9. Vööndi kirjeldus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- ja veeala, kus tagatakse looduslike koosluste areng üksnes looduslike protsessidena, säilitades või taastades poollooduslikke kooslusi, lindude pesitsemisrahu ja kalade sigimistingimusi.

(2) Kaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit: 1) Sandla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Valjala vallas talu A-70 Valjala valda jääv maa, talude A-75, A-106 kaitsealale jääv maa-ala, talude A-38a, A-56a, A-63a, A-64a, A-66a ja A-36a lahusmaatükkide kaitsealale jääv maa-ala ning Pihtla vallas endise Uus-Lõve mõisa maa talumaa A-70 maa-ala, talude A-18d, A-65b, A-187b, A-56I, A-56II, A-56III, (A) A-89, (B) A-98, (C) A-99, (D) A-103, (G) A-113, (F) A-101, (E) A-110, A-107a, A-114b, A-108a, A-116c, A-105b, A-115c, A-86a, A-96a, A-104a, A-102b lahusmaatükid; endise Tõlluste mõisa maal talude A-44a, A-45a lahusmaatükkide kaitsealale jääv osa;

55

talude lahusmaatükid A-33b, A-46a, A-48a, A-49a; talude lahusmaatükkide 13b, 5c, 6c kaitsealale jääv maa; endise Sandla mõisa maal Rukla mets A, C-a; talu A-52 kaitsealale jääv maa ja talumaade A-50, A-51 loode-kagusuunalisest Masa peakraavist lääne poole jääv osa; talumaade lahusmaatükid A-52b, 11f ja lahusmaatüki A-22c loode-kagusuunalisest Masa peakraavist lääne poole jääv osa; endise Tõlluste mõisa maal Koidu maaüksus (59201:004:0361) ja Ello maaüksus (59201:004:0256), talumaa A-45 kaitsealale jääv osa; talude lahusmaatükid A-43a, A-12a, A-25a, A-19a, A-20a, A-16a, A-18a, A-7a, A-39b, A-4b, A-3a, A-57a, A-23a, A-22a, väljaspool kaitseala asuva Aasa maaüksuse (59201:004:0289) kirdenurgast mööda mõttelist sirgjoonelist põhjasuunalist pikendust kuni Masa peakraavi käänupunktini (58°20'07"N; 22°49'56"E) ida poole jäävad talude lahusmaatükid A-44a, A-45a; endise Sandla mõisa maal asuva talu A-48 ja talude A-50, A-51 loode-kagusuunalisest Masa peakraavist ida poole jääv maa; talude lahusmaatükid A-74b, A-49a, A-48a, A-50a, A-45a, A-51a, 23a, 24a, 25a, 26a, A-25b ja talu lahusmaatüki A-22c loode-kagusuunalisest Masa peakraavist ida poole jääv osa; endise Sandla mõisa maa Väljaküla külast kuni Kukessaare sadamani kaitsealale jääv maa; endise Kõljala mõisa maal talude tagavaramaa A-37 Tvm, A-38 Tvm ja A-59 Tvm; 2) Silma sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Valjala vallas Oksa kinnistu (85801:004:0161), Rootsi maaüksuse (85801:004:0113) II lahusmaatükk, Riimu maaüksus (85801:004:0244), talumaade A-102, A-88, A-101 ja talumaa lahusmaatüki A-89c kirde-edelasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa, talumaa A-99 kirde-edelasuunalisest kiviaiast loode poole jääv maa, talude lahusmaatükid A-75b, A-75a, A-77a, A-78a, A-91a, A-92a, A-93a, A-94a, A-95a; 3) Põldealuse sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad Valjala vallas Pae maaüksus (85801:004:0132), Põessaare maaüksus (85801:004:0158) ja Tõnnu maaüksuste (85801:004:0199 ja 85801:004:0203) kaitsealale jääv maa, Rootsi maaüksuse (85801:004:0114), Käpa maaüksuse (85801:004:0176), Jaagu maaüksuste (85801:004:0185 ja 85801:004:0186), Allika maaüksuse (85801:004:0215) ja Nõmme maaüksuse A-60a maa, talumaa A-80 kaitsealale jääv osa, talumaa lahusmaatüki A-84a kaitsealale jääv osa, talumaade lahusmaatükid A-90a, A-88a, A-86, A-86d, A-85a, A-83a, A-65a, A-62a, A-39a, A-58a, A-72a, A-42a, A-41a, A-115d, A-99b, A-74a, A-77b, A-111b, A-109b, A-61a, A-78b ning viis rannajärve, millest kaks (nimetu järv Aenga lahest läänes ja teine nimetu järv Siiksaare neemest lääneloodes) on ajutised ja kolm (Põldealune laht, Aenga laht ja Ristlaiu abajas) püsivad veekogud, samuti Aenga lahe põhjaosas üks nimetu roosaar; 4) Oessaare sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad Valjala vallas kaks rannajärve – Oessaare laht koos nelja nimetu roosaarega (nr 58, 59, 60, 61), Rootsi maaüksuse (85801:004:0112) I lahusmaatükk ja talude lahusmaatükid A-76c, A-77c, A-78c nimetatud lahe lääneosas ja Poka laht koos kolme nimetu roosaarega (nr 1, 2, 3) Ello kinnistust (Pihtla vallas) läänes; 5) Laidevahe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Valjala ja Pihtla vallas asuv Laidevahe laht koos 47 saarega (Pihtla vallas 33 ja Valjala vallas 14 saart), mille arv võib sõltuvalt veetasemest muutuda; 6) Rukla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pihtla vallas endise Kõljala mõisa maal talumaad A-26, A-27, A-28 ja A-58; 7) Liivi lahe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Liivi lahe veeala, mis jääb Aivalaiu sääre lõunatipust kuni kaitseala välispiiril asuva geograafilise punktini 58°17'49"N, 22°55'39"E kulgevast mõttelisest sirgjoonest põhja poole, ja nimetatud alale jäävad laiud (Prantsuse, Ümmargune ja Pikk laid, Munade rahu ning väiksemad nimetud laiud).

§ 10. Keelatud tegevus

56

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud §-s 11 lubatud tegevus.

(2) Oessaare ja Laidevahe sihtkaitsevööndis ning Põldealuse ja Aenga lahes on veemootorsõidukitega sõitmine keelatud, välja arvatud teadus-, järelevalve- ja päästetöödel.

(3) Liivi lahe sihtkaitsevööndis on 1. märtsist 31. augustini kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud, välja arvatud teadus-, järelevalve- ja päästetöödel: 1) sõita veemootorsõidukitega laide ümbritseval 200 m laiusel veealal; 2) viibida laidudel.

(4) Rukla sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud teadus-, järelevalve- ja päästetöödel.

§ 11. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks.

(2) Sihtkaitsevööndis on lubatud roo varumine jää pealt. Käsitsi roo varumine jäävabal perioodil on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Sandla, Silma ja Põldealuse sihtkaitsevööndis on lubatud karjatamine, niitmine ja puu- ning põõsarinde harvendamine poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Vööndi kirjeldus

(1) Laidevahe looduskaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduses» ja käesolevas määruses kehtestatud tingimusi.

(2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit: 1) Liivi lahe piiranguvöönd, kuhu kuulub Liivi lahe rannikumeri koos laidudega, mille piir kulgeb Pihtla vallas Kukessaare sadamakoha talumaa A-1a kirdepiiri rannajoonega lõikumise punktist mööda mõttelist sirgjoont geograafilise punktini 58°17'27"N, 22°55'39"E ja sealt punkti 58°17'49"N, 22°55'39"E; edasi mööda mõttelist sirgjoont Aivalaiu sääre lõunatipuni ja mööda rannajoont lääne suunas kuni Kukessaare sadamakoha talumaa A-1a kirdepiiri lõikumiseni rannajoonega; 2) Kukessaare piiranguvöönd, kuhu kuulub Pihtla vallas Kukessaare sadamakohast kirdesse jääv talumaa A-1a osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse; 3) Siiksaare piiranguvöönd , kuhu kuulub Valjala vallas Oessaare ja Siiksaare külades paiknev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§ 13. Keelatud tegevus

57

(1) Liivi lahe piiranguvööndis on 1. märtsist 31. augustini kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud veemootorsõidukitega sõitmine laide ümbritseval 200 m laiusel veealal, välja arvatud teadus-, järelevalve- ja päästetöödel.

(2) Liivi lahe piiranguvööndis on keelatud kutseliste kalapüügi vahenditega püük rannajoonele lähemal kui 200 m.

(3) Kukessaare ja Siiksaare piiranguvööndis on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; 3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

(4) Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud: 1) teede ja liinirajatiste rajamine; 2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine; 3) uute ehitiste püstitamine.

____________________ 1 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979)

58

Lisa 2. Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala piirid

59

Lisa 3. Kinnistatud katastriüksuste skeem

60

Lisa 4. Elupaigatüübid

61

Lisa 5. Taastamine ja hooldamine Laidevahe looduskaitsealal ja Siiksaare-Oessaare hoiualal 2009. a. seisuga

62

Lisa 6. Vajalikud taastamised Laidevahe looduskaitsealal ja Siiksaare-Oessaare hoiualal

63

Lisa 7. Rooniitmine Laidevahe looduskaitsealal

64

Lisa 8. Laidevahe looduskaitseala rajatised

65

Lisa 9. Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala tähised