Läänemeri

Läänemeri

5.klassMerilin Kõre

Andmed•Meie kodumeri Läänemeri ehk Limneameri kuulub Atlandi ookeani sisemerede hulka;•Euraasia mandrisse tungivat Läänemerd eraldavad ookeanist Skandinaavia ja Jüüti poolsaar. Ühendavad aga kitsad ja madalad Taani väinad;

APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus2

•Sügavaim koht asub Rootsi ranniku lähedal Gotlandi saare lähistel;•Läänemeri on 373 000 km² suur;•Suuruselt teine sisemeri maailmas, Vahemere järel;•Maailma suurim riimveekogu.


"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg#/media/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg">BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md</a>". Avalik omand / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.

Mõisted•Laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.


"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:San_Sebastian_aerea.jpg#/media/File:San_Sebastian_aerea.jpg">San Sebastian aerea</a>". Hynek Moravec; modified by Generalpoteito – Wikimedia Commons, image under Creative Commons Attribution 2.5 <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/File:San_sebastian_aerial_7909.JPG" title="File:San sebastian aerial 7909.JPG">(image page)</a> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by/2.5" title="Creative Commons Attribution 2.5">CC BY 2.5</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.

•Saar - täielikult veega ümbritsetud maismaa.


https://annoyzview.files.wordpress.com/2012/03/easter-island-1.jpg

•Laid – väljakujunenud taimkattega väike saar, tavaliselt asustamata, enamik Eesti laidusid asub Lääne-Eestis.


http://www.estonica.org/media/files/images/46/465200312334-vilsandi_laiud.jpg

•Poolsaar - piklik ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.


•Väin ehk merekitsus on maailmamere erinevaid osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.


•Neem ehk maanina on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa. Üldjuhul on poolsaare osa.


http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/userfiles/images/Kolga_rand.jpg

Rannajoon•Arvukad lahed ja poolsaared muudavad Läänemere rannajoone väga liigestatuks ehk käänuliseks;•Kolm suurt lahte: Põhja- ehk Botnia laht, Soome laht, Liivi laht;•Väikestest lahtedest on eriti rikas meie põhjarannik;•Saari on loendatud üle 1500;•Suurimad saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi;• „Märka merd“ rannajoone video.


https://www.youtube.com/watch?v=U8ylkQ45cTg&list=PLLqXeg20FtWAMd8d_HW5nHRKnuLwSkgDY&index=1

Rannik•Mitme miljoni aasta jooksul rõhus Läänemerd ja selle ümbruse maapinda mitme kilomeetri paksune mandrijää;• Ilmastik muutus soojemaks, jää sulas ning maapind vabanes raskest koormast ja hakkas tõusma;•Veel praegugi, tuhandeid aastaid hiljem tõuseb Eesti loode-, lääne- ja põhjarannik igal aastal mõne millimeetri; •Merepõhi muutub madalamaks, tõusevad kivised merepõhja kõrgendikud ehk karid ja liivakuhjatised ehk leetseljakud veepinna lähedale.


Rannik•Veealuseid kõrgendikke on eriti palju ranniku lähedal ning nende kohale tekivad vahused laineharjad. See on murdlainetus, mille järgi teavad meremehed ohtlikest kohtadest eemale hoida;


http://static3.nagi.ee/i/p/658/86/16471575d6046a_m.jpg/1

Rannik•Aastasadade- ja tuhandete jooksul kerkivad merepõhja kõrgendikud maatõusu tõttu üle merepinna;•Tekivad kivised või liivased saarekesed – rahud ja laiud;• Lõpuks ühinevad saared mandriga ja muutuvad poolsaarteks;•Poolsaari eraldanud lahtedest saavad uued järved.


Läänemeri on noor•Kui mandrijää meie aladelt 10 000-12 000 aastat tagasi sulas, laius praeguse Läänemere asemel suur mageda veega järv;•Mere praegune ilme kujunes mitu tuhat aastat hiljem, siis kui tekkis ühendus Atlandi ookeaniga;•Merevesi muutus soolaseks ning arenes tänapäevane elustik;•Eestis on kujunenud lauged rannikud, kus rannikumeri muutub aeglaselt sügavamaks.


Laugrannik• Liivane ja klibune•Kakumäe poolsaare Kopli poolse ranniku video.


http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1

http://static2.visitestonia.com/images/2093718/Toila%20Martsa%20matkarada_matkamine%20mere%20aares%20Toila%20poole.JPG

https://www.youtube.com/watch?v=4wk2ooxmu8E



Pankrannik•Piki Põhja-Eesti pankrannikut ja läbi Lääne-Eesti saarte kulgeb Balti klint;•Kuigi see on maapinnal kohati väga järsk, on siiski tegemist laugrannikuga, sest merepõhi muutub sügavaks aeglaselt.



Järskrannik•Norra fjordid;• Laugranniku vastand, merepõhi muutub järsult sügavaks.



"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:PanoHardangerfjorden1.jpg#/media/File:PanoHardangerfjorden1.jpg">PanoHardangerfjorden1</a>". <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/User:Aqwis" title="User:Aqwis">Aqwis</a> – <span class="int-own-work" lang="et">Üleslaadija oma töö</span> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0" title="Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0">CC BY-SA 3.0</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.

Liivarannik•Pärnu rand;•Tuul vormib merevee poolt kaldale uhutud liiva rannikul luideteks;•Kõige suuremad luited on tuul kuhjanud Pärnust lõuna poole jääva Liivi lahe rannikule.



Iseseisev töö•Töövihikust lk 30 ülesanded 1, 2, 4, 5•Õpikust lk 128-131


Vesi Läänemeres• Läänemeri saab suurema osa oma veest rohketest merre suubuvatest jõgedest: Neeva-, Pärnu-, Narva-, Kasari jõgi;•MIKS on siis merevesi soolane?• Jõgede voolav vesi lahustab oma teekonnal kaldakivimeid ning kannab kaasa lahustunud aineid (sooli), mis tuhandete aastate jooksul merre kogunevad;•Aurumisel jäävad soolad vette ja merevesi muutubki aegamisi soolasemaks;



Vesi Läänemeres•Mageda vee hulka suurendavad ka rohked sademed ja väike aurumine veepinnale (valdavalt jaheda ilma tõttu);•Soolane Atlandi ookeani vesi pääseb Läänemerre vaid läbi kitsaste Taani väinade;•Palju soolast ookeanivett paiskub Läänemerre tugevate edelatuulte ja tormidega;•Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli;• Läänemere keskmine soolsus on 6-8 promilli;



Riimvesi•Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks;• Läänemeres elavad nii soolase kui ka mageda veega kohastunud liigid;



Riimvesi•Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks;• Läänemeres elavad nii soolase kui ka mageda veega kohastunud liigid;



Soolsuse kaart

Läänemere mõju ilmastikule•Mere ääres on tuuline;•Päeval puhub tuul merelt maale ja öösel maalt merele;



Läänemere mõju ilmastikule•Merebriis, kuidas tekib?•Maabriis, kuidas tekib?•Rannikul kevad hiline, sügis pikk



Mere mõju inimtegevusele•Õpikust lk 136-137



Läänemere taimed ja vetikad•Tüüpilised meretaimed on kohastunud kasvama soolases vees ning taluma tugevat lainetust (veesisesed lehed);• Lahesoppides, kuhu suubuvad jõed, võib näha ka mitmesuguseid mageveekogudele iseloomulikke taimi: pilliroog;•Põhiliselt on meri mitmesuguste vetikate pärusmaa;





Pillirookõrred kasvavad tavaliselt üle 3 meetri kõrguseks;

Sellest tehakse katuseid, mis hoiavad sooja, kuid on tuleohtlikud;

Vetikarühmad•Vetikaid on meres eri värvuse ja kujuga;•Rohelised vetikad vajavad kõige enam valgust, pruunid vähem ja punased saavad hakkama pimedamas;•Sellepärast on näha mere sügavuse suurenedes eri värvi vetikate vööndeid;



Rohevetikad•Kaldalähedased kivimid on sageli kaetud roheliste vetikatuustidega;•Tuntuim on karevetikas: kasvab madalas vees, katsudes pehme nagu vatt



Pruunvetikad•Rohevetikate vööndist sügavamal kasvavad pruunvetikad;•Tuntuim on põisadru;•Meres rohekaspruun, kaldale uhutuna tumepruun;•Väetis;



https://www.youtube.com/watch?v=i242aQDqksI

Punavetikad•Umbes 5 m sügavusel algab punavetikate vöönd;•Tuntuim on agarik;•Punavetikatest saadakse želatiinitaolist tarrendavat ainet agarit, millest tehakse näiteks marmelaadi;



https://www.youtube.com/watch?v=22vU40nOF7M

Üherakulised vetikad•Nagu järvedes ja jõgedes, kasvavad ka mere pinnalähedases vees üherakulised vetikad – taimhõljum;•Hulkraksed vetikad saavad kasvada vaid kitsal alal rannikumeres, taimhõljumit on aga kõikjal avameres;•Nad on kõige olulisemad tootjad – kõikide maailmamerede vetikad annavadki suurema osa atmosfääris leiduvast hapnikust;•Taimhõljumist toituvad loomhõljumi pisiloomad;•Tuhandeid erinevaid liike;



Üherakulised vetikad•Kaks arvukamat rühma on vibruvetikad ja ränivetikad (kõige rohkem on neid varakevadel ja sügisel);•Omaette rühma hõljumis moodustavad tsüanobakterid, mida varem kutsuti ka sinivetikateks ehk sinikuteks;•Praegu on teadlased nad paigutanud bakterite hulka, võivad vette eritada mürgiseid aineid;



https://youtu.be/nGfyq3rv5aU

Iseseisev töö•Töövihikust lehekülg 36.



Läänemeri

Education

Transcript of Läänemeri