Läänemeri

Läänemeri

5.klassMerilin Kõre

Andmed•Meie kodumeri Läänemeri ehk Limneameri kuulub Atlandi ookeani sisemerede hulka;•Euraasia mandrisse tungivat Läänemerd eraldavad ookeanist Skandinaavia ja Jüüti poolsaar. Ühendavad aga kitsad ja madalad Taani väinad;

APRILL 2015 Läänemeri, 5.klassi loodusõpetus2

•Sügavaim koht asub Rootsi ranniku lähedal Gotlandi saare lähistel;•Läänemeri on 373 000 km² suur;•Suuruselt teine sisemeri maailmas, Vahemere järel;•Maailma suurim riimveekogu.


"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg#/media/File:BalticSea_March2000_NASA-S2000084115409_md.jpg">BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md</a>". Avalik omand / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.

Mõisted•Laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.


"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:San_Sebastian_aerea.jpg#/media/File:San_Sebastian_aerea.jpg">San Sebastian aerea</a>". Hynek Moravec; modified by Generalpoteito – Wikimedia Commons, image under Creative Commons Attribution 2.5 <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/File:San_sebastian_aerial_7909.JPG" title="File:San sebastian aerial 7909.JPG">(image page)</a> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by/2.5" title="Creative Commons Attribution 2.5">CC BY 2.5</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.

•Saar - täielikult veega ümbritsetud maismaa.


https://annoyzview.files.wordpress.com/2012/03/easter-island-1.jpg

•Laid – väljakujunenud taimkattega väike saar, tavaliselt asustamata, enamik Eesti laidusid asub Lääne-Eestis.


http://www.estonica.org/media/files/images/46/465200312334-vilsandi_laiud.jpg

•Poolsaar - piklik ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.


•Väin ehk merekitsus on maailmamere erinevaid osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.


•Neem ehk maanina on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa. Üldjuhul on poolsaare osa.


http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/userfiles/images/Kolga_rand.jpg

Rannajoon•Arvukad lahed ja poolsaared muudavad Läänemere rannajoone väga liigestatuks ehk käänuliseks;•Kolm suurt lahte: Põhja- ehk Botnia laht, Soome laht, Liivi laht;•Väikestest lahtedest on eriti rikas meie põhjarannik;•Saari on loendatud üle 1500;•Suurimad saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi;• „Märka merd“ rannajoone video.


https://www.youtube.com/watch?v=U8ylkQ45cTg&list=PLLqXeg20FtWAMd8d_HW5nHRKnuLwSkgDY&index=1

Rannik•Mitme miljoni aasta jooksul rõhus Läänemerd ja selle ümbruse maapinda mitme kilomeetri paksune mandrijää;• Ilmastik muutus soojemaks, jää sulas ning maapind vabanes raskest koormast ja hakkas tõusma;•Veel praegugi, tuhandeid aastaid hiljem tõuseb Eesti loode-, lääne- ja põhjarannik igal aastal mõne millimeetri; •Merepõhi muutub madalamaks, tõusevad kivised merepõhja kõrgendikud ehk karid ja liivakuhjatised ehk leetseljakud veepinna lähedale.


Rannik•Veealuseid kõrgendikke on eriti palju ranniku lähedal ning nende kohale tekivad vahused laineharjad. See on murdlainetus, mille järgi teavad meremehed ohtlikest kohtadest eemale hoida;


http://static3.nagi.ee/i/p/658/86/16471575d6046a_m.jpg/1

Rannik•Aastasadade- ja tuhandete jooksul kerkivad merepõhja kõrgendikud maatõusu tõttu üle merepinna;•Tekivad kivised või liivased saarekesed – rahud ja laiud;• Lõpuks ühinevad saared mandriga ja muutuvad poolsaarteks;•Poolsaari eraldanud lahtedest saavad uued järved.


Läänemeri on noor•Kui mandrijää meie aladelt 10 000-12 000 aastat tagasi sulas, laius praeguse Läänemere asemel suur mageda veega järv;•Mere praegune ilme kujunes mitu tuhat aastat hiljem, siis kui tekkis ühendus Atlandi ookeaniga;•Merevesi muutus soolaseks ning arenes tänapäevane elustik;•Eestis on kujunenud lauged rannikud, kus rannikumeri muutub aeglaselt sügavamaks.


Laugrannik• Liivane ja klibune•Kakumäe poolsaare Kopli poolse ranniku video.


http://static2.nagi.ee/i/p/357/39/08934813280fb7_m.jpg/1

http://static2.visitestonia.com/images/2093718/Toila%20Martsa%20matkarada_matkamine%20mere%20aares%20Toila%20poole.JPG

https://www.youtube.com/watch?v=4wk2ooxmu8E



Pankrannik•Piki Põhja-Eesti pankrannikut ja läbi Lääne-Eesti saarte kulgeb Balti klint;•Kuigi see on maapinnal kohati väga järsk, on siiski tegemist laugrannikuga, sest merepõhi muutub sügavaks aeglaselt.



Järskrannik•Norra fjordid;• Laugranniku vastand, merepõhi muutub järsult sügavaks.



"<a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:PanoHardangerfjorden1.jpg#/media/File:PanoHardangerfjorden1.jpg">PanoHardangerfjorden1</a>". <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/User:Aqwis" title="User:Aqwis">Aqwis</a> – <span class="int-own-work" lang="et">Üleslaadija oma töö</span> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0" title="Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0">CC BY-SA 3.0</a> / <a href="//commons.wikimedia.org/wiki/">Wikimedia Commons</a>.

Liivarannik•Pärnu rand;•Tuul vormib merevee poolt kaldale uhutud liiva rannikul luideteks;•Kõige suuremad luited on tuul kuhjanud Pärnust lõuna poole jääva Liivi lahe rannikule.



Iseseisev töö•Töövihikust lk 30 ülesanded 1, 2, 4, 5•Õpikust lk 128-131


Läänemeri

Education

Transcript of Läänemeri