Lne Virumaa vaatamisvrsusedRegina Kaplina2012

Eestis on 15 maakondaEesti omavalitsusksuste seas on 194 valda ja 33 linna

Lne -VirumaaLne -Viru maakonnas on 15 omavalitsusksust (2 linna ja 13 valda):Linnad: Kunda, RakvereVallad: Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rgavere vald, Smeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald, Vike-Maarja vald

Lne- Virumaa vaatamisvrsused

Rakvere linnusPalmse, Sagadi, Vihula, Rgavere, Aaspere, Kiltsi, Lasila jt misad; Toolse ordulinnusKsmu meremuuseum,

Kunda LammasmgiPorkuni jrv jaPorkuni paemuuseumVike-Maarja kirikNeeruti maastikukaitseala

Rakvere linnusRakveret on esimest korda mainitud ajalooallikates 1226.aOrdulinnus ehitati 1252.aastal eestlaste Tarvanpea linnuse kohale. Arvatakse, et selle nimi Wesenbergh tuleneb alamsaksa snast wesent, mis thendab tarvast.

Sagadi misSagadi misat (saksa k Saggad) on Von Risbiterite valdusena esmamainitud 1469. aastal. 1684. aastal siirdus mis von Fockide aadliperekonna omandusse. 1750. aasta paiku lasi tollane rtelkonna peamees Ernst von Fock misa pstitada hekorruselise barokse rokokoo-vormilise peahoone, mis valmis Tallinna ehitusmeister Johann Nicolaus Vogeli kavandite jrgi.

Vihula misVihula misat (saksa k Viol) on esmamainitud 1501. aastal, mil ta kuulus von Lodede aadliperekonnale. 17.-18. sajandil kuulus mis von Helffreichidele, kes ehitasid misasdame vlja barokkstiilis. Sellest ajast prinevad kahekorruseline krvalhrber ning praeguse peahoone vanimad osad.

Palmse misPalmse mis (saksa k Palms) on Eesti ks paremini ja terviklikumalt restaureeritud misaid. Palmse misa kohta on esimesi teateid 13.sajandist. 1673-1922 olid misa omanikud von der Pahlenid. Praegune misaansambel ehitati vlja aastatel 1753-1765. siin asub Lahemaa Rahvuspargi infopunkt.

Kunda LammasmgiKunda Lammasmgi on ks tuntumaid muistseid asulaid Eestis, kus meie kauged eelkijad elasid mitme tuhande aasta kestel alates 11000 aasta tagusest ajast.

Toolse linnusValmis tenoliselt 1471.a ja pidi kaitsma kohalikku sadamat merervlite eest.

Porkuni jrvPorkuni jrv on sna otseses mttes rndav, sest vib kuivematel aegadel sootuks kaduda.

Vike Maarja kirikOn oma 62 m krguse torniga ks krgemaid Eesti maakirikute seas.Valminud 15.sajandi alguses.Vike-Maarja kohanimi on seotud legendiga, mis rgib aegadest, kui kirikut ehitati. Nimelt olevat kirikuseina mritud Maria (Maarja) nimeline tdruk, et ehitis ikka kindlalt psiks.Nnda saigi paik nimeks Klein-Marien e Vike Maarja.

Kasutatud allikad:1. Rohtmets, Indrek, 2004. Kultuurilooline Eestimaa. Tartu: Varrak.2. www.mois.ee3. http://et.wikipedia.org

TNN THELEPANU EEST !