Konservatiiv nr 1 2013

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri TALV 2013

PEASEKRETÄR värvikas Tiit Riisalo

PEREVALIMISED vestlusringi arutelus

KODUKULUD energiasääst käeulatuses

REINSALU eelseisvatest kohustustest

EERIK-NIILES KROSS Gruusiast

AIVAR KOKK haldusreformi muredest

HEAD EESTI ASJAD ehk parim Eestist

SUUSATAMINE IRLi lemmikrajad

SIIM KIISLER:Eestit viivad edasitõmbekeskustelpõhinevad omavalitsused

Hea erakonnakaaslane,

Viimaste Riigikogu valimiste eel viis IRL läbi üleriigilise küsitluse, millele vastas 58 000 inimest. Küsitlusega soovisime välja selgitada, mis on inimeste jaoks kõige olulisemad või kõige enam muret valmistavad valdkonnad.

Küsitluse tulemuste põhjal koostasime valijalepingu, milles ütlesime selgelt välja, mis on need asjad, mida me esmajärjekorras teeme: tasuta kõrgharidus, vanempension ja võimaluste otsimine kodukulude alandamiseks. Kirja sai ka see, mida me kindlasti ei tee: ei kehtesta astmelist tulumaksu ja ei lähe üle palgaarmeele. Soovisime, et valijaleping oleks erinevalt mahukast erakonna programmist lühike ja konkreetne ning tooks selgelt välja meie peamised prioriteedid.

Oleme praeguseks kaks aastat teinud Riigikogus ja valitsuses tööd, et lubatut ellu viia. Kuna sel kuul jõuab XII Riigikogu koosseisu mandaat poole peale, otsus-tasime anda aru sellest, kui kaugel oleme lubaduste täitmisega. Selleks, et teavitada võimalikult suurt hulka inimesi, kasutasime telereklaami ja otsepostitust.

Kõige rohkem on IRLi kritiseeritud selle eest, et lubasime tegeleda kodukulude-ga. Üleriigiline küsitlus näitas selgelt, et eluasemega seotud kulud on probleemiks paljudele Eesti peredele. Selleks otsustasime välja pakkuda konkreetsed meetmed, mille abil oleks võimalik ja realistlik kodukulusid leevendada. Avaneva elektrituru ja üha tõusvate toorainehindade juures oleks olnud poliitiliselt mugav seda teemat vältida. Leidsime, et erakondade ülesanne on tegeleda ka ebamugavate küsimustega ning käsitlesime kodukuludega seonduvat oma valimiskampaanias.

Lubasime kodukulude alandamiseks toetada korterelamute soojustamist, ohjel-dada monopole ning vabastada kodud maamaksust. Korterelamute soojustamisse on riigi rekonstrueerimistoetuse abil investeeritud 58 miljonit eurot. Monopolide ohjeldamise seadusega laiendati konkurentsiameti pädevust kõigile soojatootjatele ja suurematele vee-ettevõtjatele ning tänu sellele pole vee hind Eesti suurimas oma-valitsuses tõusnud. Kodualuse maamaksu kaotamisega on tiheasutuses kuni 1500 m² ja hajaasustuses kuni 2 hektarit kodualust maad maksuvaba.

Nii lepingus lubatud tasuta kõrgharidus kui ka vanemapension on samuti täna-seks seadusena vastu võetud. Vanemapension rakendub järk-järgult sellest aastast ning tasuta saab kõrgkoolis õppida juba tänavu sügisest.

Teadmine, et oleme antud lubaduste täitmise nimel tõsiselt pingutanud ja töö teinud, annab meile tugeva positsiooni oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste eel.

TIIT RIISALOIRLi peasekretär

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

2 TALV 2013 Konservatiiv

SAATEKS

2

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri

Väljaandja: IRLTiraaž: 10600 Trükkis: PrintallIlmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400E-post: [email protected]: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137

Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk, Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen

Tagasiside: [email protected]

Kaanefoto: Siim Männik

Sisukord

4 UudisedMitu valimislubadust jõustub sel aastal? Milliseid tähelepanuväärseid hetki erakonnaelust tasuks meelde jätta? Kes on need uued inimesed erakonnas?

6 Valimiste aastaUrmas Reinsalu uuest tööaastast. 30. jaanuaril täitus Urmasel aasta erakonna esimehe ametis.

8 Head Eesti AsjadEestis on häid asju, mis vahel kahe silma vahele kipuvad jääma. Avas-tame Haapsalus valmistatud imekauni puupaadi ja proovime mõnusat talumeheeinet – soolapekki rukkileivaga.

10 Uudishimulik ja kohusetundlik RiisaloMart Soidro vestlus Tiit Riisaloga avab meile IRLi peasekretäri senitead-mata külgi. Loe läbi ja saad teada, mis mees Tiit on.

16 Siim Kiisler omavalitsusreformistMöödunud aasta oktoobris saatis regionaalminister Siim Kiisler pal-judele osalistele aruteluks ja arvamuse avaldamiseks kuus võimalik-ku omavalitsusreformi mudelit. Ülekaalukalt kõige enam toetust leidis “Tõmbekeskuste Eesti” mudel ning sellel põhinevat reformi on regio-naalminister tänaseks asunud ette valmistama. Uurime ministrilt, kuidas selle valikuni jõuti ja mida meil reformi osas lähitulevikus oodata on.

20 Regionaalpoliitika vajab uut lähenemist Riigikogu liige Aivar Kokk kommenteerib omavalitsusreformiga seon-duvat.

22 Energiasääst – võti kodukulude reaalseks alandamiseksKõige efektiivsem viis kodukulude alandamiseks on elamute soojus-kindlamaks renoveerimine, sest just küttearved moodustavad üle poo-le kodukuludest.

24 Erakondade rahastamisestEt IRLi liikmel oleks võimalus teistest kompetentsemalt debatis kaasa lüüa, annab Mart Nutt ülevaate rahastamise temaatika taustast ning probleemide käsitlusest Riigikogu põhiseaduskomisjonis.

26 Perevalimised tõstaksid valimistel tähelepanu keskmesse peredKaido Kuke juhitud vestlusringis arutavad lastele hääleõiguse andmise ja Eesti demograafilise olukorra üle MTÜ Noor Eesti eestvedaja And-rei Hvostov, rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit ja Riigikogu sotsiaalko-misjoni esimees Margus Tsahkna.

30 Gruusia ristteelEerik-Niiles Kross lahkab Gruusia arenguid.

34 IRLi suusasoovitusedMeie erakonnakaaslastest suusaentusiastid annavad tänase talve põh-jal ülevaate oma lemmikradadest.

TALV 2013 Konservatiiv 3

SISUKORD

Eesmärk on tõsta maksuvaba tulu 500 euroniIRLi ettepanek on tõsta järgmisest aas-tast tulumaksuvaba miinimumi. Selle eel-duseks on ootuspärane majanduskasv ja maksulaekumised. Pikemas perspek-tiivis on eesmärk tõsta maksuvaba tulu 500 euroni.

Samuti on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine vajalik, et tulumaks ei sööks ära osa pensionitõusust ja pensionäridel säi-liks tulumaksuvabastus kogu nende pen-sioni ulatuses. Mittetöötavatel eakatel on praegu tulumaksuvaba 336 eurot, ennus-tatav keskmine vanaduspension tõuseb aprillist 335 euroni.

Tunne Kelami algatusel toimus kaks esinduslikku konverentsi

Eesti iseseisvumise nimel pingutati mõlemal pool raudset eesriiet. Möödunud aasta ok-toobris täitus 40 aastat Eesti Rahvusrinde ja Eesti Demokraatliku Liikumise memorandu-mist ÜRO peaassambleele ja tänavu täitub 30 aastat Euroopa Parlamendi esimesest re-solutsioonist Balti rahvaste toetuseks. Mõlemad dokumendid tuletasid maailmale meelde okupeeritud väikeriike, üks ühelt ja teine teiselt poolt eesriiet.

Tähistamaks neid olulisi tähtpäevi toimus 25. jaanuaril Okupatsioonide Muuseumis Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami algatusel lähiajaloo konverents “40 ja 30”. Konverentsimaterjalidest koostatakse lähiajaloo mapp, mis on virtuaalselt kättesaadav Okupatsioonide Muuseumi koduleheküljel.

Teine esinduslik konverents “Euroopa hing” toimus 8. veebruaril Tallinnas, Nordic Ho-tel Forumis ja keskendus aruteludele Euroopa väärtustest erinevate poliitikate ja rahvusva-helise koostöö tasandil. Ettekannetega osalesid nii Eesti kui välismaa eksperdid ja poliitikud.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mar-gus Tsahkna ütles Eurostati laste vaesu-se ja sotsiaalse tõrjutuse teemalist raportit kommenteerides, et riik kehtestab tule-vast aastast laste huvihariduses osalemi-seks ringiraha. Sellega kaetakse kas min-gis osas või täielikult lapse huvihariduse kulud.

Tsahkna sõnul teeb IRL koalitsiooni-partnerile ettepaneku kokku kutsuda töö-rühm, et ette valmistada ringiraha keh-testamine.

“Peame põhjalikult läbi mõtlema, kui-das tagada riigipoolse ringiraha jõudmine laste huvitegevuse toetamiseks selliselt, et see mõnel teisel eesmärgil ära ei hajuks. Praegu on õige aeg ringiraha kehtestami-se ettevalmistamisega pihta hakata,” üt-les Tsahkna.

TALV 2013 Konservatiiv

UUDISED

4

Huviringiraha lastele

Uued inimesed

Jõgeva linnavolikogu valis aasta alguses linna uueks meeriks pikaaegse IRLi liikme, endise Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübara. Kübara sõnul on uue koalitsiooni märgu-sõnaks inimnäolisus ja tähelepanu keskmes lapsed. Eesmärk on veel tänavu vähenda-da lasteaiatasusid ja viia lõpule uue laste-aia ehitus.

IRL Noored valisid Tallinna Inglise Kol-ledžis toimunud üldkogul esimeheks seni-se ühenduse peasekretäri Sirle Rosenfeld-ti, keda toetas 112 liiget. Aseesimeesteks valiti Linda Eichler, Harri Puskar ja Marek- Andres Kauts. Lisaks esimehele ja ase-esimeestele valiti juhatusse Emilia Kruus-mann, Erko Hanni, Karl Aas, Marko Hanni ja Anna Peterson.

IRLiga liitusid Keila vallavanem Kalev Laast ja vallavolikogu esimees Kadri Tille-mann. IRLi kuulub nüüd kokku 107 omavalit-susjuhti üle Eesti: 45 vallavanemat, 9 abival-lavanemat, 7 linnapead, 7 abi linna pead ning 39 volikogu esimeest.

IRLi meeskonnaga liitus kolm uut inimest: Vesse Vesiaid, Teele Karro ja Kai-di Pajumaa. Vesse nõustab IRLi Tallinna lin-navolikogu fraktsiooni, Teele on Pärnu uus arendusjuht ning Kaidi vastutab Jõgevamaa ja Tartumaa arengu eest.

Soovime jõudu!

IRLi fraktsiooni liikmed kohtusid metropoliit StefanusegaOn loomulik, et konservatiivsel erakonnal ja konservatiivsetel organisatsioonidel on ühised aated. IRLi Riigikogu fraktsiooni liikmed kohtusid 18. veebruaril metropoliit Stefanusega, et arutada Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku käekäiku. Tegu on suuruselt teise usuorganisatsioo-niga Eestis, mis liikmete arvult (ligi 30 000) jääb vaid napilt alla Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule. Usust oli juttu vähe, enamjaolt keskenduti kiriku ja riigi suhetele – on ju kogudused samuti kodadanikuühendused ehk mittetulundusühingud, mis on üksjagu hädas viimaste tegevusele seatud bürokraatlike nõudmistega. Riigikogu fraktsioonist olid esindatud Annely Akker mann, Kaja Kreisman, Priit Sibul ja Ülo Tulik.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

5TALV 2013 Konservatiiv

UUDISED

5

Veel enne, kui vabakond popiks muutus, sai Ene Ergmast kodanikuühiskonna väär-tustaja. Tänavune 14. veebruar oli see päev, kui Ene andis juba üheksandat kor-da Riigikogu Valges saalis üle EMSLi (Mit-tetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit) aukirjad möödunud aasta kodanikuühis-konna parimatele. Laureaatide hulgas oli nii Reformierakonna parendamisel eba-õnnestunud Silver Meikar kui ka Johan-na Maria Juhandi, kes lihtsa koolitüdruku-na on aidanud nii lähedasi kui ka võõraid.

Preemiad pälvisid ka Hooandja portaa li käivitajad, Eesti Interneti Kogukond, Küla-liikumine Kodukant, Let’s do it! World Cleanup ja MTÜ Abikäsi. Omal moel on kõik tunnustatud viinud Eesti sammukese (või päris mitme) võrra paremuse poole. Ene Ergma on taas kord üks IRLi poliitiku-test, kes seisab kõrgemal valimisloosungi-test ja koalitsioonilepetest.

Ene Ergma ja kodanikuühiskond

Mihkel Kübar

Kõigepealt läinud aastast. See oli pingeline töötegemise aas-ta Eesti rahvale. Mul on hea meel, et tööinimeste ja ettevõ-

tete pingutus majanduse tugevdamiseks oli tulemusrikas. Eesti rahvas on olnud tubli. Eesti majandus kasvas möödunud aasta kolmandas kvartalis 3,5% ning sa-mas kvartalis oli võrreldes aasta algusega tööd leidnud 20 tuhat inimest. Oktoob-ris müüdi Eestist kaupu välja rekordilise 1,1 miljardi euro eest. Kui inimestel on tööd ja suudame Eesti kaupu ja teenuseid müüa, kasvavad ka inimeste sissetulekud.

On tähtis, et 11 kvartalit kestnud reaal-palga langus on viis kvartalit järjest asen-dunud väikese tõusuga. Eesti perede jõu-kuse kasv on väga tähtis. Selle aluseks on riigi tegelik majandusareng. On hea, et sel aastal suudame tõsta nii õpetajate, päästja-te, politseinike kui ka kaitseväelaste palku.

Selleks, et inimestele jääks oma töö-ga teenitud raha rohkem kätte, toetame ka tööjõumaksude alandamist. Selle aas-ta algusest langes töötuskindlustusmaks 1,2%. IRL tegi ettepaneku, et kevadise riigieelarve strateegia koostamisel tõsta järgmisel aastal ka maksuvaba tulu.

Just maksuvaba tulu tõus jätab kõigile töötegijatele oma pere vajadusteks enam raha: inimesed saavad ennast ja oma peret tööga elatada, selle asemel, et riik raha laiali jagab. Mitte maksude kasv, vaid ma-janduskasv on IRLi poliitika.

LÄINUD AASTAL TOIMUS ÜLERIIGILINE RAHVALOENDUS. IRL on teinud rahva-loenduse andmetest väga tõsised järeldu-sed. Meie ettepanekul arutas Riigikogu rahvaloenduse järeldusi riiklikult tähtsa küsimusena. Rahvaloenduse andmed näi-tavad, et meie rahvaarv on kahanenud. Eesti rahvusriigi mõte on eesti rahva, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade. Rahva püsimine peab olema meie ülesan-ne number üks. See sisaldab palju erine-vaid küsimusi, nagu inimeste eluea kasv, laste arv peres, töö ja pereelu ühitamine. Majanduspoliitika ülesanne on see, et Eesti mees ja naine saaksid tasuvat tööd Eestis. Eesti rahva kestmise nimel oleme valmis toetama erinevaid lahendusi, näi-teks perevalimisi. Hea, et suudame sel

Urmas Reinsalu:

tõsine tööaasta meile kõigile

Alanud on uus tööaasta. 30. jaanuaril täitus mul aasta erakonna esimehe ametis. Tänan kõiki erakonnakaaslasi heatahtliku ja asjaliku abi eest. Erakond on koostegemise asi ja meie ühine asi.Mis see ühine asi on, mis meid ees ootab?

TAN

EL M

EOS

/ DEL

FI


SÕNAVÕTT

aastal järk-järgult tõsta vajaduspõhiseid lapsetoetusi. IRLi ettepanekul tõusevad alates kolmandast lapsest ka kõigi perede lapsetoetused.

EESTI RAHVA JA KEELE KAITSE KÕIGE TÄHTSAM LÄHTEKOHT ON MEIE ENESE-USK. Just seda eneseusku püüavad eestluse vastased kahtluse alla seada. Nende ridade kirjutamise päevil ilmusid avalikkuse ette Yana Toomi sõnumid, et eestlased on väl-jasurev rahvas ja eesti keel on väljasurev keel. Yana Toom on ka varem öelnud, et kuni Eesti põhiseaduses on Eesti riigi ees-märk eesti rahva, keele ja kultuuri säilimi-ne, ei saa mingist leppimisest juttugi olla. See on tõsine ohu märk meie iseolemisele. Sellise manamise ja jampsi peale peame veelgi tugevamalt koonduma Eesti rahvus-riigi idee ümber.

Hea, et suutsime läinud aastal tõsta meie riigikaitse kulud 2%-ni SKP-st. Aas-ta alul võttis valitsus minu ettepanekul vastu uue 10-aastase riigikaitse arengu-kava. Selle kava lähtekoht on tõsta Eesti sõjalist kaitsevõimet. Kasvama peavad nii meie võime reageerida kiirelt vastase sõ-jalisele rünnakule, ajateenistusse võetava-te noorte osakaal kui ka vabatahtlikusse riigikaitsesse panustajate arv. Me ei tohi silmi kinni pigistada sõjaliste ohtude ees. Mäletatavasti möödub selle aasta augustis 5 aastat Vene-Gruusia sõjast.

Selles ajakirjas on toodud põhjalikum ülevaade sellest, kuidas IRL on täitnud lepingut valijaga. Mart Laari eestvedami-sel andsime avalikkusele enne 2011. aasta Riigikogu valimisi teada, millised on need põhilubadused, mille eest seisame Riigiko-gus ja valitsuses. Väga tähtis on, et polii-tika oleks läbipaistev. See tähendab seda, et poliitikud kuulaksid inimesi, annaksid arusaadavalt inimestele teada oma luba-dustest ning peaksid sõna. Praegu saabub selle Riigikogu pööripäev. See on õige aeg aru anda, kuidas täidame seatud eesmärke. Me ei pea häbenema, sest IRL töötab selle nimel, et lepingut valijaga täita.

KA EELOLEV AASTA TULEB TÕSINE JA TÖINE. Meie maailmavaade ja aated pan-nakse tõsiselt proovile. Edgar Savisaar kuu-lutab ülbelt: IRL pole Eesti eest seisnud ei

sõnades ega tegudes ja Eesti kurssi tuleb pöörata. Meie vastus saab olla üks: Eestil on õige kurss ja Eesti asja tuleb ajada edasi.

Sel sügisel toimuvad kohalikud va-limised. IRLi ridades on võrdluses teis-te erakondadega kõige rohkem volikogu esimehi ja vallavanemaid. Hiljuti liitusid erakonnaga Keila valla volikogu esimees Kadri Tillemann ja vallavanem Kalev Laast, meie liige Mihkel Kübar valiti Jõ-geva linnapeaks. See on hea lähtekoht nimekirjade koostamiseks kõigis valda-des ja linnades üle Eesti. Kutsun kõiki erakonnakaaslasi tõsiselt kaaluma mõtet kandideerida kohalikel valimistel. Samuti on oodatud toetus ja abi erakonnakaas-lastele kampaaniatöös ning ideed, kuidas kohaliku kogukonna elu parandada.

MA USUN MEIE KOHALIKESSE EEST-VEDAJATESSE. Meie inimesed panevad paika oma kavad, kuidas lähiaastatel oma kodukohaelu edasi viia. Me teeme oma poliitilisi kavasid avatult, inimesi kuulates. Inimesed, kes valivad IRLi kandidaate, ei pea pettuma. Me esitame inimestele realistlikud programmid. Me keskendu-me majanduskasvule, parematele avalikele teenustele, sellele, et inimesed tunneksid ennast oma kodupaigas koduselt ja turva-liselt. Meie kohaliku elu käsitlus ei vastan-da linna- ja maaelu. Peame toetama seda, et areng kõikjal Eestis oleks rohkem tasa-kaalus. Seetõttu käis põllumajandusmi-nister Helir-Valdor Seeder välja mõtte rii-giasutuste Tallinnast välja viimise kohta. See on selge kava, mida peame toetama.

MEID TOETADES PEAVAD INIMESED SAAMA VASTU LÄBIPAISTVA POLIITIKA. See tähendab kohaliku elu korraldamise viisi, kus avalikku võimu teostatakse ava-like huvide, mitte erahuvide põhiselt, kus maksavad ausa mängu reeglid ning inimesi kaasatakse.

Ühesõnaga, see aasta tuleb üks tõsine Eesti Asja ajamise aasta. Töötame ühiselt selle nimel, et Eesti oleks vaba, siin sün-niks rohkem lapsi ja meie perede elujärg paraneks. Me usume endasse, usume eesti rahva tulevikku ja teeme kõik selleks, et Eesti oleks meile elamiseks parim paik maailmas!

Ajame Eesti Asja• Isamaa ja Res Publica Liiduks

ühinenud erakonnad on seisnud 20 aastat Eesti rahvuslike huvide eest.

• Me oleme üle 12 aasta kandnud riigijuhtimise vastutust.

• Me seisame selle eest, et Eesti oleks vaba ja kaitstud, et meie rahvas püsiks, et meie jõukus kasvaks ja et Eesti oleks meie rahvale elamiseks parim paik maailmas.


SÕNAVÕTT

Vormsi Julla

Puulaevaselts Vikan ütleb oma paatide kohta järgmist: “Puu-paadil on hing, hea lõhn ja suurepärane iseloom ning ta teenib oma peremeest hästi.” Haapsalu puulaevnikud tõid selle paadi Merepäevade aegu Tallinna linnasakstele proovida. Istusime sis-se, tõmbasime purje üles ja võtsime Lennusadamast kursi mere-le. Sõit läks ladusalt üle kohati valgete laineharjade Katariina kai poole. Paat käitus hästi, kuulas rooli, püsis kursil ning võimaldas tihttuules isegi päris mõistlikul viisil loovida. Vaid pauti tuli natu-ke harjutada. On tõesti äge ja hingega paat.

Vikani puupaate ehitavad Haapsalus seltsi poolt töötutest koolitatud meistrid. Paadid on projekteerinud mitmendat põl-ve puulaevameister Jorma Friberg, kes teeb Vikani ehitatule ka kvaliteedikontrolli. Friberg on kuulsa jahta Runbjarn ehitaja, kelle paate võib näha suisa Lennusadama muuseumi ekspositsioonis.

Vaata puupaate veebis: paat.vikan.ee.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


HEAD EESTI ASJAD

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


HEAD EESTI ASJAD

Poodiumi must rukkileib ja soolapekk A-Vorstilt

Poodiumi rukkileib on kõige ehedam leib, mida Eestimaal leida võib. Leib on teise koha näol leidnud tun-nustust parima toiduaine konkursil ja saanud kiitust meie kokandusgurult Dimitri Demjanovilt. Poodiumi must rukkileib on käsitööleib ilma ühegi keemilise lisandita, nii nagu seda leiba Eestis aastasadu tehtud on. Seega, praegusajal vägagi eriline toode meie toidulaual. Võtad viilu suussulavat soolapekki, asetad selle leivale ja hõrgutis ongi sündinud. Sinu vaarisagi sööks ja kiidaks takka. Leiva leiad Stockmannist, Viimsi Marketist, Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast, Kauperist, Tallinna Lennujaamast ja Viru tänava kauplusest “Hää Eesti Toit”. Lisaks Haabersti, Mustakivi ja Ülemiste Rimi kauplusest “Talu toidab” ning seitsmest suuremast Tallinna Selverist. A-Vorsti pekki oleme kohanud samuti Selveri riiulitel.


KONSERVATIIV

Tiit Riisalo:“Mind motiveerivad uudishimu ja kohusetunne.“

Mart Soidro vestlus erakonna peasekretäriga

Peasekretäri töö pole meelakkumine. Mis sind motiveerib?

Kui otsiks lihtsamat elu, siis tasuks teha teistsugust tööd. Aga minu põhimõte on teatavatel eluetappidel viia end muga-vustsoonist välja, siis on lootust veel edasi areneda. Mis siin salata, mind motiveerib uudishimu, kuigi vanust juba nagu on ka.

Ja siis on veel kohusetunne ja maa-ilmavaade. Mul pole kunagi olnud kü-simust, keda valida. Minu ilmavaade ja tunnetus on paigas, see on rahvuslik, alal-hoidlik ja elutervelt skeptiline, aga ava-tud – nagu ühele konservatiivile kohane. Möödunud aasta lõpus, Mart Laari esi-mese valitsuse 20. aastapäeva konverentsi ette valmistades tajusin väga selgelt, et just sellisest mõttelaadist kantuna tehti need olulised reformid, mis panid aluse praegusele Eestile. Samuti jõudis kohale see, milline vastutus ja kohustus on olla sellise ajalooga erakonna peasekretär. Ma tahan seda kohustust täita nii hästi, kui suudan. Tahan ajada Eesti asja nii hästi, kui oskan.

Lõpetasid 1985. aastal Nikolai Gogoli nimelise Tallinna 21. keskkooli. Sinu koolikaaslastest, 60ndate keskpaiku sündinud poistest ja tüdrukutest on saanud Eesti tipptegijad. Millega seletada, et sellest Raua tänava koolist ei tulnud mitte “surnud hinged”, vaid oma eriala parimatest parimad?

(mõtleb pikalt) Vaadates neid inimesi, kellega kooli ajal kokku puutusin, tuleb tõdeda, et elus üht-teist saavutanud ini-meste hulk on tõesti küllaltki suur.

Kindlasti oli eelsoodumuseks, et 21. keskkoolis on inglise keele erikallak –nõukogude ajal kvalifitseerus see eliit-kooliks. Meie kooli sokutasid oma lapsi vanemad, kelle jaoks haridus oli oluline. Meie kool oli võrreldes näiteks tollase 7. keskkooliga nurgatagusem, sinna kogunes rohkem “vabamõtlejatest kraadesid”.

Kellega koos õppisid? Esimesel koolipäeval sattusin ühe

poisi kõrvale istuma. Tema nimi oli nii keeruline, et ei jäänud mulle meelde ja vanemate kurvastuseks ei osanud ma õh-tul neile selle poisi nime öelda. Palusid välja selgitada. Minul oli piinlik temalt seda uuesti küsida. Teisel koolipäeval oli õnneks ka joonistamistund ja pärast seda, kui pinginaaber värske teose signeeris, sain teada, et istun ühes pingis Eerik-Nii-lese-nimelise poisiga. Hiljem jagasin veel koolipinki praeguste tippteadlaste Priit Kogermanni ja Kalle Olliga.

Meenuta kõige markantsemat lugu koolipõlvest?

Üheks kujunemis- ja kogunemisko-haks koolis oli nn Klubi. Tänapäeval nime-tatakse sellist kooslust seltsinguks. Meil oli üsnagi loominguline seltskond oma

TARM

O H

AUD


SÜNDMUS KONSERVATIIV

hümni ja kujutletava põhikirjaga. Koos-olekud toimusid vahetundide ajal vana maja kolmanda korruse peldikus. Tegime seal ise korraliku remondi ja seinamaalin-gud multika “Yellow submarine” ainetel. Uskumatu, et kooli juhtkond talus seda!

Seal me siis tegime suitsu ja arutasi-me maailma asju. Põhiliselt seda, kuidas saaks nõukogude võimu õrritada. Eriti hästi õnnestus see etenduses “Tare-tare-ke”, mille esitasime 1983. aasta lõpukella aktusel. Koolis oli tore komme, et noo-remate klasside õpilased esinevad sellel pidulikul aktusel ja tõestavad, et tradit-sioonid ja vaimsus ei kao kuhugi.

Valmistusime põhjalikult. Kutsusime veel Mart Laari konsultandiks. Ta küll ei suunanud meid, aga vaatas teksti üle ja andis hüva nõu. Idee seisnes selles, et tarekese seltskond (hiireke, kukk ja konn) oli justkui kolhoosirahvas, aga tare ümber luusivad tegelased (hunt, karu ja rebane) metsavennad. Laar aitaski meil lihtsate võtetega markeerida metsavendade kõ-nepruuki ja riietusstiili. Sellest tuli suur pahandus. Väidetavalt kajastati meie näi-temängu isegi “Ameerika Hääles”.

Sellises atmosfääris siis arenesid ko-dust kaasa saadud tõekspidamised ...

Teed Emajõe Ateenasse olid meil küll erinevad, kuid armastus ühine, 1. detsembril 1988 taastasime Eesti Üliõpilaste Seltsi.

Palju ma sellest päevast ei mäleta, sest korralduslikku tööd oli palju. Kuidagi on elus nii juhtunud, et sedasorti suu-rejoonelistel üritustel satun ma alatihti organisatoorse poole peale. Mäletan, et pärast pidulikku koosolekut jäi muu hul-gas Marek Strandbergi ja minu õlule ilu-tulestiku korraldamine. Praegu tundub, et mis see siis ära ei ole! Aga oli aasta 1988 ja polnud võimalik seda Ruf-ist tuhande euro eest tellida. Kõik tuli käsitsi ise teha. Kui sa mäletad, siis kõik toimiski kenasti kuni finaalini, mil 200 raketti pidi tae-vasse tõusma. Me olime katsetanud neid ühika üheksandalt korruselt ja kõik toimis väga hästi. Aga rakettide stabilisaatoriks oli suka varras, mis oli püssirohu koguse jaoks liiga raske. Raketid tõusid paari meetri kõrgusele ja selle asemel, et uhkelt taeva poole lennata, võtsid nad maapin-naga paralleelse lennutrajektoori.

Tegijal ikka juhtub! Mäletan, et olid alguses seltsi majaisa ja pidid jälgima, et Gagarini tänav 1

KAAR

EL M

IKKI

N

Planeerimas laulupeotule teekonda Puulaevaselts Vikan jahtal Runbjarn (Ruhnu Karu).


KONSERVATIIV

asuvas kehakultuuriteaduskonna õppehoone kahes tagastatud toas mingigi kord valitseks. Mul on silme ees, kuidas sa koosolekute lõpus püsti tõusid, kõigepealt ohkasid ja siis meile südamele panid: “Head seltsivennad! Need on meie oma ruumid. Palun aidake remonti teha!“

Eks need olid nõukogudepäraselt re-monditud toakesed, mis alguses meie ka-sutusse anti. Tasapisi üritasime nendesse ruumidesse Eesti-aegset vurhvi tekitada. Taastajate hulgas oli palju suuri mõtlejaid, aga vähem neid, kes midagi ka oma kätega teha oleks tahtnud.

Sellega sinu töökohustused seltsis veel ei lõppenud. 1991. aastal olid EÜSi esimees! Kujutan ette, et meiesuguseid, kõrge enesehinnanguga tegelasi kantseldada polnud kerge. Eriti veel sellises õrnas eas.

Mulle ei meenu midagi negatiivset. Kes akadeemiliste organisatsioonide sise-eluga kursis, teab, et põhiliselt veavad vankrit esimees ja vanamees. Sel semest ril oli vanameheks Indrek Tarand ja meieva-heline koostöö sujus hästi.

See oli väga hariv aeg. Esimeheamet andis tohutu kogemuse, kuidas koosole-kuid läbi viia ja kuidas diskussioone ohja-ta. Kusjuures ohjes ei tulnud hoida mitte sinisilmseid utekesi, vaid sinusuguseid, suhteliselt nutikaid pujääne.

90ndate alguses läks suur osa meist mürinaga poliitikasse. Sina eelistasid tegutseda tasa ja targu ja töötasid Erastamisagentuuris ja EBRDs. Millest selline valik?

Mis seal salata, kutsuti! Võib-olla olen ma veidi praktilisema meelega. Õhus oli tohutult ideid, nende teostajaid natukene vähem. Tänapäeva mõistes oli nõudlus just projektijuhtide järele.

(mõtleb) See kõlab küll õõnsana, aga ma tõepoolest tundsin, et pole poliitikas-se minekuks küps.

Millega sa Erastamisagentuuris tegelesid?

See oli küllaltki koomiline valdkond, nimelt erastamisjäägid. Endast lugupi-davatel “käitistel” oli vara, mis polnud seotud nende põhitegevusega. Näiteks suvilad ja purjekad tõsteti enne erasta-mist bilansist välja, et müüa ettevõtet kui tootmisüksust. Pingutasime kõvasti,

et riik vähemasti midagigi nende jääkide pealt teeniks.

Töötasin 1993. ja 1994. aastal “Isamaa” sidustusdirektorina. Mäletan, et ühel hetkel astusid sa ligi ja tahtsid teha kaupa: andku ma sulle “Isamaa” Tsärk, sa annad vastu diplomaadikohvri. Kust sul selline hullumeelne idee? Ma oleks sulle särgi ka niisama andnud!

(naerab) Ma ei tea! Ma ei mäleta! Isa tegeles tol ajal restaureemistööde ja

antiigikaubandusega. Käisin tal suviti abiks ja küllap pidas ta vajalikuks, et ma diplomaadikohvriga mõnel ärikohtumisel osaleksin. Samas nägin, et sõbrad teevad Tallinnas tähtsat tööd ja diplomaadikohv-ril võib olla hoopis suurem roll.

Osalesid aastatel 1999–2001 jahtlaeva Lennuk ümbermaailmareisil. Olid II tüürimees.

(mõtleb pikalt) Tavapärane vastus oleks: see oli ühe suure unistuse täitumi-ne. Mina nii öelda ei saa, sest ma ei ole kunagi unistanud ümbermaailmareisist. See lihtsalt läks nii, tekkis idee ja me teos-tasime selle.

Asi sai alguse 1996. aastal toimunud vestlusest kapten Mart Saarsoga Paldiski sadamas, kus me parasjagu tormivarjus olime. Kui sa eesmärgi nimel kõvasti töö-tad, on võimalik see enamasti ka ellu viia. Maailm ju nii töötabki!

See reis andis kõvasti enesekindlust juurde ja oli väga õpetlik. Keerulisele ja närvesöövale ettevalmistustööle järgnes poolteist aastat toimetulekut kollektiivis, mis tegutses pingelistes tingimustes.

Paljud arvavad, et ookeanipurjeta-mine on kulgemine sinisel merel mõõ-duka tuulega ühelt palmisaarelt teisele. Paraku oli reaalsus hoopis teine. Rutiin-sed päevad, kitsas, palav, külm, tormid,

Tahan seda kohustust täita nii hästi, kui suudan. Tahan

ajada Eesti asja nii hästi, kui oskan.

Lühidalt Riisalost• Sündinud 1967. aastal Tallinnas.

• Lõpetanud Tallinna 21. keskkooli ja Tartu ülikooli.

• Täiendanud ennast Stanfordi ja New Yorgi ülikoolis.

• Töötanud Erastamisagentuuris, EBRD-s, GO Group’is ja Eesti EXPO komissarina Šanghais.

• Purjetanud ümber maailma jahtlaeval Lennuk ja võitnud kahel korral Erna retke.

• Abielus. Kahe lapse isa.


KONSERVATIIV

tuulevaikused ... – kõik see kokku annab aga kirjeldamatu emotsionaalse elamuse.

Ja nii ongi, meri enam lahti ei lase. Viimane uhkem sõit oli eelmisele laulu-peole tule toomine Puulaevaseltsi jahtaga Runbjarn (Ruhnu Karu).

Teine asi, mis sealt tekkis, oli kaljukin-del teadmine, et Eesti on elamiseks parim paik maailmas.

Kirjutasin enne teie reisi Eesti Päevalehes, et sellest on vähe, kui mehed tublid on, neil peavad olema ka kuratlikult head naised. Arvestades sinu vanust, siis palju ei puudunud, et poissmehest saanuks vanapoiss. Aga Signe sa naiseks reisi ajal võtsid!

Võtsin jah! Eks me olime enne seda juba mõned aastad koos elanud. Ettepa-neku tegin tänu kaasaegsetele kommu-nikatsioonivahenditele keset Põhjamerd, pulmad toimusid Hollandi muinasjutulin-nas Harlingenis. Olen siiamaani valikuga väga rahul.

Üks Lennuki meeskonnakaaslane meenutas, et Riisalo plaanis kogu asja väga täpselt. Exceli tabelid, ülesanne, tähtajad, vastutajad ...

Seda projektijuhtimise tööd olen ma

valdava osa oma elust teinud. Ka prae-gune töö on mõnes mõttes midagi ana-loogset. Seda ei tohi võtta kui rutiinset bürokraatiat, sellesse tuleb suhtuda suure kirega!

Exceli tabel on üksnes tööriist, mis aitab sul asju meeles pidada. Tegelikult on tabelis kirjas hulk inimsuhteid. Ja nende inimsuhete kooshoidmine ongi projekti-juhtimise sisu, tegelikult ka elu sisu.

Põnev periood sinu elus oli aastatel 2001–2002, mil olid Veterinaar ja Toiduameti peadirektor. Tunnistan ausalt, et minule tuli väga suure üllatusena, et sa äkki nii kõrgeks ülemuseks said ...

Eks see tuli ka mulle üllatusena, kui tol lane põllumajandusminister Ivari Pa-dar mulle sellise ettepaneku tegi. Sellest ametist teatakse häbematult vähe, sest te-gelikult kontrollib VTA kogu toiduahelat. Alates sellest, mida lehm karjamaal sööb ja lõpetades sellega, mida serveeritakse klientidele mõnes Rataskaevu tänava res-toranis. Kokku oli mul ligemale pool tuhat alluvat.

VTA oli väga tsunftikeskne amet ja minu, kui kõrvaltvaataja ülesanne oli te-kitada selles organisatsioonis heas mõttes

ERAK

OG

U

Tiit 2007. aasta Erna retkel Eesti Reservohvitseride Kogu võidukas võistkonnas.


KONSERVATIIV

segadust. Koostada ümerstruktureerimis-kava ja tõugata tagant toppama jäänud as-ju. Olime just selle kavaga valmis saanud, kui toimus valitsuse vahetus. Kui läksime uue ministri juurde, vaatas ta kella ja ütles, et valimisteni on jäänud aastake ja praegu ei ole kõige õigem aeg reformide läbiviimiseks. Ma ei heida seda ette, ka ise tahtnuks enne pea ees vette hüppamist aru saada, kuidas põhi on.

Tiit Pruuli meenutas sind hea sõnaga reisibüroo aegadest: “Tiitu iseloomustasid suured visioonid ja plaanid, mis alati ei jooksnud väikese reisibüroo realiteetidega kokku.“

Meil mõlemal oli väga lihtsustatud ettekujutus reisibüroo pidamisest, aga õpetlik lugu oli see tõepoolest. Eesti on väike maa ja selles valdkonnas väga suuri asju teha ei saa.

(nukralt) Maailmas üsna palju ringi rännanuna ja seetõttu teatavat võrdlusmo-menti omavana vaatan paljusid andekaid sõpru, kes teevad maailmatasemel tööd ja

mõtlen: kui nad teeksid sama tööd Soo-mes, rääkimata Saksamaast või USA-st, oleksid nad varakad mehed. Saaksid tasu, mida nad väärivad.

Aga suurelt tasub mõelda sellegipoo-lest ja väiksel riigil on omad suured plus-sid.

Oled võitnud Eesti Reservohvitseride Kogu võistkonnas aastatel 2006 ja 2007 Erna retke ja 2009. aastal Swiss Raid Commando (eriüksuste maailmameistrivõistlused). Sind on autasustatud Kotkaristi kuldristiga. Kust on pärit sinu silmapaistvad militaarsed oskused?

Eks kõik saab alguse perekonnast. Vanaisa oli kaitseliitlane ja tipptasemel laskur ning Eesti meister ajal, mil võideti kaks korda Argentiina karikas.

Vanaisa peitis sõja ajal kõik oma me-dalid, isikliku relva ja sinimustvalge lipu ühte Sinimägede lähedal asuvasse küüni, millest kahjuks pärast intensiivseid la-hinguid midagi järele ei jäänud. Käisime vanaisaga seal vene ajal teine kord nagu palverännakul, tonksisime maad ja lootsi-me, et äkki tulevad reliikviad välja.

Osalesin esimesel võimalusel reserv-ohvitseride kursustel, aga sellest jäi vä-heseks. Tahtsin oma oskusi arendada ja mingil hetkel sattusid kokku reservohvit-serid, kelle sünergia hakkas järjest pare-mini toimima.

Kõige olulisem oli muidugi esikoht Swiss Raid Commandol. Olla ühel het-kel maailma parim, mis sest, et suhteli-selt kitsas valdkonnas, oli magus tunne! Seitsmeaastane süstemaatiline töö, aeg ja energia kulutamine said väärilise tasu.

Olen kasutanud võitudega kaasnevat tähelepanu ja avalikkusele rõhutanud: NATO liige on küll tore olla, aga kui meil endil puudub tõsine kaitsetahe, ei tule meile keegi appi.

Sina tulid erakonnale appi esimese vile peale?

Mart Laar pöördus 2006. aastal minu poole. Isamaa ja Res Publica olid ühine-misega hakkama saanud, suur töö oli teh-tud, aga siis vaadati kalendrisse ja saadi aru, et kohe on tulemas valimised.

Toona oli minu ülesanne aidata läbi viia valimiskampaaniat. Võtsin enda jaoks senitundmatut tööd ajutiselt, aga polii-tikaga on juba kord nii, et kui sa annad talle sõrme, siis tänu kirele ja adrenaliinile tekib sellest sõltuvus. Eriti kampaaniate ajal, kus tehakse väga intensiivset tööd ühise eesmärgi nimel ja kus tekib üksteise suhtes usaldus ja respekt.

Niisiis tulid 2009. aastal europarla-mendi valimised ja 2010. aastal kutsus peasekretär Ken-Marti Vaher mind juba järgmisi parlamendivalimisi ette valmis-tama. Ta oli siis juba minister, nii et lisaks kampaania juhtimisele tegelesin ka iga-päevase majandamisega. Olin erakonna tegevjuht.

Eduka kampaania kõrval õnnestus ka eelarve tasakaalu viia. Nüüd võime julgelt öelda, et IRL seisab majanduslikult tuge-vatel jalgadel.

Poliitikaga on juba kord nii, et kui sa annad

talle sõrme, siis tänu kirele ja adrenaliinile tekib sellest sõltuvus.

Mart Soidro, intervjuu autorMart Soidro (49) on ajakirjanik, keda pal-jud mäletavad juba ajast, mil ta oli president Lennart Meri esimene pressiesindaja. Mart on menukite “Tammiste. Kirg”, “Ajastu mär-gid”, “Mürka. Pea jagu üle” ja “Tomson. Päi-kesepoiss” autor. Oli poliitikas aktiivselt tegev Isamaa 1992. aasta valimiskampaania akti-vistina ning 1993. aastal sidustusdirektorina.

PM/S

CAN

PIX

/ PE

ETER

LAN

GO

VITS


KONSERVATIIV

SIIM KIISLER,regionaalminister

Siim Valmar Kiisler:

Eesti vajab tugevaid omavalitsusi

Kõik varasemad katsed haldusreformi läbi viia on käinud nii, et on olnud mingi plaan ja proovitud siis sellele piisavalt toetust leida. Teie käisite nüüd välja korraga kuus varianti, millest selline huvitav avang?

Kõiki neid eelnevaid katseid iseloo-mustab üks ühine joon – need pole kunagi teoks saanud. Põhjuseid on erinevaid, aga retoorika on alati üsna samasugune. Öel-dakse, et välja käidud variant ei ole hea, aga mis oleks hea, seda ka ei öelda. Samas on erinevad osapooled, eelkõige erakonnad, ennast ka selle varasema diskussiooni jook-sul oma argumentidega üsna nurka vär-vinud ning raske on sealt välja tulla. Isegi siis, kui sisulises plaanis võivad seisukohad aja jooksul olla muutunud või ühtlustunud.

Nüüd me panimegi paberile sisuliselt kõik võimalikud lahendused, mis aastate jooksul on laualt läbi käinud. Kusjuu-res esimene variant on see, et midagi ei muutu, ka see on valik. Nüüd saavad kõik panna näpu neile sobiva variandi juurde, mis on analüüsis lahti kirjutatud ja plus-sid-miinused läbi analüüsitud.

Kuigi Te käisite korraga välja kõik reaalsed alternatiivid, on Teil ometi ka isiklik eelistus olemas?

Mina käisin oma isikliku eelistuse sea-

Möödunud aasta oktoobris saatis regionaalminister Siim Kiisler paljudele osalistele aruteluks ja arvamuse avaldamiseks kuus võimalikku omavalitsusreformi mudelit. Ülekaalukalt kõige enam toetust leidis “Tõmbekeskuste Eesti” mudel ning sellel põhinevat reformi on regionaalminister tänaseks asunud ette valmistama. Uurime ministrilt, kuidas selle valikuni jõuti ja mida meil reformi osas lähitulevikus oodata on.

SIIM

MÄN

NIK

TALV 2013 Konservatiiv16 TALV 2013 Konservatiiv

OMAVALITSUSREFORM

duseelnõuna välja juba 2009. aasta kevadel ja see oli praegustel maakondadel põhinev Eesti, kus koos suuremate linnadega oleks kokku umbes 20 omavalitsust. Ma arvan siiani, et see oleks Eestile kõige parem lahendus, aga on selge, et praegune koalit-sioon sellist lahendust üksmeelselt ei toe-ta. Ma ei ole jäigalt selles variandis kinni, sest ma siiralt usun, et iga välja pakutud lahendus on parem kui tänane olukord ning ma olen valmis ka teistsugusteks kompromissideks, kui on maakonna-Eesti.

Aga tihti unustatakse meie tegelik olukord ära ja ei tajuta, et isegi selleks, et meil tekiks 2000 elanikuga linnad-val-lad, peab enamus tänaseid omavalitsusi kellegagi ühinema. Nii et isegi väga leebe samm tugevamate linnade-valdade suu-nas puudutaks peaaegu kõiki meie oma-valitsusi.

Ja milline on senine tagasiside algatatud reformile?

Lisaks kirjalikule tagasisidele olen ma isiklikult läbi käinud küll vist juba kõik maa-konnad, kus on toimunud selleteemalised arutelud. Eks inimeste arvamused on erine-vad, aga tundub, et ühes on küll kõik ühel meelel: praegune olukord ei saa edasi kesta.

Mis on üllatav, et väga vähe toeta-jaid on ka sellisel leebel sammul, mida nimetasime kihelkondade-Eestiks ja kus ühineks paar naabrit omavahel. Inimesed ütlevad, et selle aeg on möödas ja meil ei ole mõtet teha eilseid reforme.

Maakondades toimunud arutelud on ka olnud peaaegu alati väga sisulised ja kantud koosmõtlemise vaimust. Muide, pärast neid avalikke arutelusid on päris mitmes omavalitsuses ka volikogu tase-mel hakatud ühinemise teemasid jälle vä-ga aktiivselt arutama, mitmes kohas isegi konkreetseid ettepanekuid tehtud. Nii et see algatus on igal juhul seda protsessi hoogustanud ja ka sisulises mõttes kor-rastanud, sest kõigil on üsna hoomatavalt ja arusaadavalt ees need valikud, mis meil üldse olemas on.

Arutelud on peetud, kirjalik tagasiside kokku kogutud. Millise variandiga nüüd edasi lähete?

Juba seda reformi algatades o¬li selge, et ilmselt ei ole lahenduseks ükski välja käidud variantidest täitsa puhtal kujul, vaid inimeste toetus koguneb mingi kombinee-ritud variandi taha. Praegu ongi ülekaalu-kalt kõige rohkem toetust leidnud tõmbe-

keskuste-Eesti. See tähendab, et meil tekib 30–50 omavalitsust, kus on tugev keskus ja sellega tihedalt seotud tagamaa.

Kusjuures, liitumine peaks minu näge-muses olema vabatahtlik: omavalitsus saab ise valida, millise lähima tõmbekeskusega ta ühineb. Mõnes maakonnas on niimoodi edaspidi üks, mõnes kaks-kolm erinevat omavalitsust. Ja need on sellised omava-litsused, mis suures osas kattuvad ka seal elavate inimeste igapäevase toimepiirkon-naga, see on ala, kus inimene elab, töötab, lapsi koolitab, poes ja kohvikus käib.

Teine pool lahendusest on aga natuke laiem vaade, sest ka selliste omavalitsuste puhul jääb kindlasti ülesandeid ja tee-masid, mille puhul peaks silmas pidama suurema territooriumi, suurema hulga inimeste huve. Selliste ülesannete täitmi-sega, mis nõuavad ka uutes omavalitsus-tes suurema piirkonna ühishuvi tagamist, tegelevad omavalitsuste loodud ühisorga-nisatsioonid või omavalitsusliidud. Võib kaaluda liitude moodustamist suuremal territooriumil kui tänased maakonnad.

Ja kui vaadata ajagraafikut, siis meie

Siim Valmar Kiisler:

Eesti vajab tugevaid omavalitsusi

Tõmbekeskuste Eesti ja kaalutud alternatiivid

Tõmbekeskuste EestiRiik nimetab tõmbekeskused, nende hulgast tuleb valida, kellega ühineda. Kellel ei õnnestu partnerit leida, selle liidab valitsus. Omavalitsuses on üldjuhul vähemalt 10 000 elanikku, oma-valitsusi on 30–50. Maavalitsustest saab järelevalveorgan ja tasakaalustatud arengu tagaja.

Tõmbekeskus on tagamaa elanike jaoks oluline pendelrände sihtkoht: suur osa asula enda ja tema lähikonna (kuni 30 minuti autosõidu raadiuses) teiste asulate elanikest käib tõmbekes-kuses tööl või koolis ning kasutab tõmbekeskuse avalikke (lasteaiad, kultuuriasutused, spor-timisvõimalused, sotsiaal- ja tervishoiuteenused jms) või erateenuseid (kaubandus, teenindus jms). Iga maakonna keskus on tõmbekeskus, kuid lisaks neile on maakondades üldjuhul veel mõni tõmbekeskus.

Minivaldade Eesti – sisulisi muudatusi ei tehta ja senine omavalitsuskorraldus jätkub.

Omavalitsusliitude Eesti – praegused omavalitsused delegeerivad osa ülesan-deid omavalitsusliidule.

Kahetasandiline Eesti – praegustele omavalitsustele lisandub maakonna piires tei-ne valitav tasand.

Kihelkondade Eesti – riik annab tähtaja, et tekiksid vähemalt 3000 elanikuga oma-valitsused. Ühinemine vabatahtlik, kellel see ei õnnestu, selle liidab valitsus. Jääb 70–100 omavalitsust.

Maakondade Eesti – määratud ajaks tuleb moodustada vähemalt 25 000 elanikuga omavalitsused, Hiiumaale võidakse teha erand. Kes partnerit ei leia, selle liidab valitsus. Omavalitsusi 20–25, nende piirid kattuvad enamasti praeguste maakondadega.

Täpsemalt saab mudelite kirjelduste ja nende võrdleva analüüsiga tutvuda haldusreform.wordpress.com/kovreform lehel.

EelistusedRegionaalministri pöördumisele vastanute eelistused omavalitsusreformi kohta

Tõmbekeskuste Eesti – 67%

Kihelkondade Eesti – 11%

Omavalitsusliitude Eesti – 8%

Minivaldade Eesti – 8%

Maakondade Eesti – 3%

Kahetasandiline Eesti – 3%


OMAVALITSUSREFORM

17

plaan on edasi liikuda üsna kiirelt ning selle aastaga maakondades kokku lep-pida need tõmbekeskused, mille suunas siis ühinemine toimub. Ühinemiseks ja läbirääkimiseks jääb siis veel üksjagu ae-ga ning 2017. aasta kohalikud valimised peaks toimuma juba uute ühinenud oma-valitsuste piirides.

Reformi kriitikud ütlevad alati, et tegeletakse piiride tõmbamisega ja tegelikult tuleks tegeleda omavalitsuste ülesannete ja rahastamismudeliga. Mida Te neile vastate?

Meie soov on, et maakonnad, eelkõige sealsed omavalitsused ja nende liit, maa-valitsused ja eksperdid, lepiksid ise kokku, millised on nende piirkonna tõmbekesku-sed. Nii et mina piire joonistama ei torma.

Aga ma muidugi ei ole veel näinud ühtegi omavalitsust, millel piire ei oleks, nii et selles mõttes jah, ühel hetkel tuleb tegeleda ka piiridega. Ja kõik praegused KOV-i ülesanded on meil ju teada, need on seadustes kirjas, iseasi, kas ja mis ulatuses neid täita suudetakse. Nii et see jutt, et ülesanded pole selged, jääb mulle arusaamatuks ja ei ole siiras. Aga kui mõ-ni vald põrutab ikka kanna maha ja ütleb, et meie suurus on ja jääb 1000 elanikku, siis eks sellega suuresti nad ütlevad ära ka selle, milliste ülesannetega nad edas-

pidi tegelevad ja millega mitte. Tuhande elanikuga vallas ei saa tõsiselt rääkida gümnaasiumihariduse korraldamisest, ettevõtluse arendamisest, suurematest in-vesteeringutest taristusse jne.

Mis puudutab omavalitsuste rahasta-mist, siis üks on selge: Eesti riigis ei ole kuskil sellist suurt hunnikut raha, mis ei oleks mingite ülesannete täitmiseks juba ette nähtud. Nii et loogiline on, et raha eelarves liigub koos ülesannetega. Ja kui meie omavalitsused muutuvad suure-maks ja tugevamaks, saab neile anda ka selliseid ülesandeid, mida seni on täitnud riik. Seda siis koos rahaga.

Kui aga jätkub praegune trend ja suur osa omavalitsusi järjest kahaneb, siis liigu-vad ilmselt nii ülesanded kui raha nende täitmiseks teises suunas, riigile. See viib lisatsentraliseerimiseni, mida mina kind-lasti ei toeta, nii et selles mõttes tulebki vaadata tulevikku, mida praeguse olukorra jätkumine või mõni teine alternatiiv tä-hendab. Ja kui öeldakse, et 20 aastat on liiga kauge tulevik, siis hea küll, vaatame kümme aastat ette, vaatame kasvõi viis. Aga meil vaadatakse selle asemel tihti 20 aastat tagasi ja öeldakse, et nii on kogu aeg olnud ja seepärast ei tohi midagi muutuda.

Aga ikkagi, koalitsioonilepingus omavalitsusreformi elluviimist kirjas ei ole. Milline on koalitsiooni meelsus selles osas?

Ei ole ka kirjas, et seda ei tehta. Ma usun, et ka koalitsioonipartner jälgib üsna täpselt ühiskonna ootusi ja meelsust ja selles osas on viimase paari aastaga kind-lasti toimunud murrang.

Inimesed saavad aru, et nii nagu prae-gu enam kaua edasi ei saa. Praeguseks on juba paar kuud koos käinud ka koalitsiooni töörühm, kus oleme sedasama temaatikat ja ka uut reformikava juba üsna põhjalikult arutanud. Lisaks on Riigikogu maaeluko-misjon teinud parlamendi juhatusele ette-paneku regionaalpoliitika ja kohalike oma-valitsuste temaatika enda teemade hulka arvamiseks. Seal komisjonis saaks need teemad kindlasti oluliselt rohkem tähele-panu kui tänases põhiseaduskomisjonis.

Aga mis juhtub, kui mitte midagi ei juhtu ja kõik jätkub vanaviisi?

Peamiselt kannatavad inimesed, kes elavad neis heitunud omavalitsustes. See on nagu omamoodi allakäiguspiraal: oma-valitsused ei saa oma ülesannetega hakka-

Reformi eesmärk

Reformi eesmärk on luua tugevate omavalitsustega Eesti, kus igas omavalitsuses on vähe-malt üks tugev keskus ja sellega loogiliselt seotud ja hästi ühendatud tagamaa, mis toimi-vad tervikuna. Reformiga tekivad omavalitsused, mis suudavad täita oma funktsioone selli-selt, et oleks tagatud piirkonna sotsiaalne areng ja pidev majanduskasv. Omavalitsused on võimalikult võrdse elanike arvuga ja ressurssidega, mis ühtivad suure osa seal elavate ini-meste toimepiirkonnaga.

Reformiga tuleb tagada kohaliku omavalitsuse üksuste majanduslik toimetulek ja pare-mad avalikud teenused elanikele, mis loob eeldused piirkonna tasakaalustatud arenguks. Omavalitsusreform peab looma eeldused selleks, et Eesti omavalitsused suudaksid demo-kraatlikult korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi, tegeleda aktiivselt uute atraktiivsete töö-kohtade loomiseks vajaliku ettevõtluskeskkonna arendamisega ning pakuksid inimestele sar-nase sisu ja kvaliteediga teenuseid kõikjal Eestis.

Reformi tulemusel moodustub omavalitsusstruktuur, mis aitab kaasa üleriigilises pla-neeringus “Eesti 2030+” seatud eesmärkide saavutamisele. Planeeringus on välja toodud, et Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, milles hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompakt-sed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise ühepal-ju. Seega on omavalitsusreformi laiemaks eesmärgiks kujundada omavalitsuskorraldus, mis suudab tagada ruumilise arengu visiooni realiseerimise ning kujundada Eesti linnades ja valdades sidusa ruumistruktuuriga inimsõbraliku ja mitmekesise elukeskkonna. See tagaks majandusliku konkurentsivõime läbi looduslähedase keskkonna ja hästi sidustatud asula-te võrgustiku.

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Omavalitsuste suurused 2012. aasta lõpu seisuga

42

80

62

2418

Alla 1000 elaniku1001–2000 elanikku2001–5000 elanikku5001–10000 elanikkuÜ

le 10000 elaniku


OMAVALITSUSREFORM


Enn

e re

form

iPärast r

eformi

ma ja lõpuks inimesed lahkuvad sealt. Mis omakorda tähendab vähem tulusid oma-valitsusele ja veel rohkem inimesi lahkub. Teiselt poolt korjab riik selleks, et elani-kele mingid vajalikud teenused ikkagi ta-gada, olgu siis ühistransport või koolivõrk või muud taolised, need ülesanded enda kätte ja kohalikku otsustusõigust jääb veel vähemaks. Alles jääb vaid “oma” ja “valit-semisest” pole enam mõtet rääkida.

Kui optimistlik Te siis omavalitsusreformi elluviimise osas lõpuks ikka olete?

On selge, et ühel päeval tuleb see reform niikuinii, sest nõrgematesse oma-valitsustesse lihtsalt ei jää enam piisavalt

inimesi, kellelt saaks isegi küsida, kas nad on reformi poolt või vastu. Aga selge on ka see, et mida varem seda parem. Ja üha enam inimesi, ka praeguseid vallajuhte, saab aru, et asjad on halvad ja ilma re-formita paremaks ei lähe. Samas on seda venitamist raske taluda, sest need, kelle elu läheb aina halvemaks, on ju meie oma Eesti inimesed, kelle parema elu nimel peab ka riik tööd tegema.

Regionaalministrina tahan reformi raamseaduse sellel aastal kaante vahele saada, reformi põhimõtetes kokku leppi-da. Eks selle arutelu käigus saavad paljud lootused ja hirmud üle käidud. Võimalik, et mingi pöörde toovad ka sügisesed ko-halikud valimised.

Esialgne ajakava

Märts 2013 – regionaalminister esitab reformi seaduse väljatöötamiskavatsuse.

August 2013 – projektijuhi eestveda-misel ja omavalitsuste, omavalitsusliitu-de, maavalitsuste ja ekspertide osalusel on valminud maakondade ettepanekud seal-sete tõmbekeskuste osas.

September 2013 – regionaalminister esitab valitsusele omavalitsuskorralduse reformi elluviimise seaduseelnõu, mis si-saldab ka maakondadega läbiarutatud tõmbekeskuste nimekirja.

Detsember 2013 – Riigikogu võtab vastu omavalitsusreformi elluviimise sea-duse.

September 2014 – omavalitsused on valinud tõmbekeskused, kellega ühine-da ehk kokku leppinud uutes loodavates KOV üksustes.

November 2014 – regionaalminister on lahendanud tekkinud eriarvamused, kui omavalitsus pole suutnud otsust teha, soovitakse ühineda lahustükkidena vms.

Detsember 2014 – Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haldusterritoriaalse korralduse muutmise KOV-ide poolt kok-kulepitud piires.

2015–2017 – ühinemiste sisuline ette-valmistamine omavalitsustes.

Oktoober 2017 – volikogude valimine toimub juba ühinenud omavalitsuste pii-rides.

Omavalitsuse pakutavaid teenuseid korral-datakse ühtse loogika alusel ja inimestel te-kib parem ligipääs lähima tõmbekeskuse teenustele.

Teenuste kvaliteet keskuses ja tagamaal ühtlustub ja teenuste valik kasvab. Tekivad terviklikult funktsioneerivad keskuse ja seda ümbritseva tagamaaga omavalitsused, mis suudavad ka sisuliselt täita seniseid omava-litsustele pandud ülesandeid.

Omavalitsussüsteem korrastub, tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega üksused.

Kohalikus volikogus ja kohalikel valimis-

tel otsustatakse rohkem küsimusi, mis ini-meste reaalset elukvaliteeti mõjutavad.

Omavalitsus jätkab praeguste ülesanne-te täitmist, kuid piisavalt tugevate omavalit-suste tekkel saab neile üle anda osa riiklike ülesannete täitmise.

Maavalitsused jätkavad riikliku järeleval-ve teostajana ja maakondade tasakaalusta-tud arengu tagajana.

Selliste ülesannete täitmisega, mis nõua-vad ka uutest omavalitsustest suurema piir-konna ühishuvi tagamist, tegelevad oma-valitsuste loodud ühisorganisatsioonid või

omavalitsusliidud. Võib kaaluda liitude moo-dustamist suuremal territooriumil kui täna-sed maakonnad.

Ühinemiste tulemusel tekib Eestis-se praeguse 226 asemel 30–50 uut oma-valitsust. Üleminekuperioodil võib kaaluda osavaldade ja sinna juurde kuuluvate hal-duskogude moodustamist.

Omavalitsus ühtib suure osa seal elavate inimeste toimepiirkondadega ning suudab luua lahendusi ettevõtluskeskkonna aren-damiseks. Juhtimiskulude osakaal eelarves väheneb.

Mida reform muudab?

Ühinemiste mõju omavalitsuse eelarvetele Rahandusministeeriumi andmetel

Valitsemine

Haridus

Sotsiaalne kaitse

Kultuur ja vaba aeg

Tervishoid

Majandus

Muu

Eranditult kõigi seniste ühinemiste puhul on vähenenud valitsemiskulude osakaal omavalitsuste

eelarves ning vabanenud raha on läinud elanikkonnale osutatavateks teenusteks. Keskmiselt on

valitsemiskulude osakaal vähenenud ligi 33%.

14.9% 10%

49.4% 51.8%8.8%

7.6%

11.4%14.1%

14.2% 14.8%


OMAVALITSUSREFORM

Haldusreform on Eesti inimes-tes kinnistunud plaanina pan-na väikesed omavalitsused kinni ja koondada otsustami-

ne suurematesse keskustesse. Isegi, kui see on kunagi ka nii olnud, siis praeguseks on selge, et muutmist vajab regionaalne elukorraldus tervikuna, mitte ainult oma-valitsusi puudutav.

Minu meelest on Eestis kuidagi liiga lihtsalt juurdunud leppimine, et inimeste äraminekut maalt ja Eestimaalt pole või-malik riigi poolt kuidagi pidurdada ega tagasi hoida. Vahest oleme tõesti kuskil midagi maha maganud, kuid usun, et süs-teemse tööga on võimalik elu maal taas ligitõmbavaks muuta.

Esiteks tuleb tunnistada, ja ilmselt ei valmista see enamikule probleemi, et praegusel kujul jätkata pole pikalt enam võimalik. On tõsiasi, et inimesed on maalt objektiivsetel põhjustel lahkunud linna

või välismaale, sest seal asub nende töö ja teenistus. Maaelu võib olla küll tore ja tervislik, kuid leiba see lauale ei too.

Riik on selles protsessis valinud kohati pealtvaataja rolli, öeldes, et riik ei saa töökohti looma hakata, vaid seda peavad tegema erafirmad. Kuigi põllumajandusse ja regionaalarengusse on suunatud suuri summasid, ei ole see inimeste liikumise trendi linna kolida siiski muutnud.

Toome valgekraede töökohad pealinnast maale

Tegelikult ei oleks riik tohtinud üldse maapiirkondadest välja kolidagi ja kõike Tallinnasse koondada. Praegu on tekki-nud olukord, kus noortel haritud inimes-tel ei olegi võimalik pärast ülikooli lõpe-tamist kodukanti tagasi pöörduda, sest vastavat erialast tööd maapiirkondades ja väikelinnades lihtsalt pole. Meile meeldib rääkida, et oleme e-riik, kuid reaalsuses

Regionaal- poliitika vajab uut lähenemist

AIVAR KOKK oli aastatel 2004–2009 Jõge-va maavanem. 2011. aastast on ta Riigikogu IRLi fraktsiooni liige ning tegeleb maaelu ja regionaalpoliitika parendamisega töötades maaelukomisjoni aseesimehena.

Pildil võtab Aivar sõna märgilise tähtsuse-ga sündmusel, mis leidis aset 12. novembril 2012. aastal Tallinnas Vabaduse platsil. Balti põllumehed lähetasid Brüsselisse vana trak-tori, et juhtida tähelepanu ebavõrdsusele põllumajandustoetuste vallas.

ERAK

OG

U


OMAVALITSUSREFORM


ei ole me kõiki tänapäevase tehnoloogia võimalusi ära kasutanud. Endiselt püsi-vad ministeeriumid ja riigiametid visalt pealinna hinnalistel pindadel ja kaugtööst pole nagu keegi midagi kuulnudki. Ent just kaugtöös näen võtit, mis võimaldab meil luua piirkondlikes keskustes ja haja-asustuses tasuvaid töökohti.

Riik peab hakkama süsteemselt oma haldusaparaati üle Eesti hajutama, aidates sellega kaasa uute töökohtade loomisele väljaspool Tallinna. Mõnikümmend kvali-fitseeritud töökohta on Tallinnas tühised, kuid enamikus Eesti maakonnakeskustes väga olulised.

On selge, et vajalikud sammud peavad põhinema analüüsidel, sest riigiasutusi pole mõtet lihtsalt kolimise pärast kolida. Näiteks ei ole väga spetsiifiliste ameti-kohtadega asutust, mille puhul ei oleks töötajaid kohapealt võimalik leida, mõtet Tallinnast välja viia, sest eesmärk ei saa olla täiendava pendeldamise tekitamine kahe linna vahel. Samuti peab jälgima, et teenuse tarbijatel oleks mugav jõuda teenuse pakkujani. Eesmärk on ikkagi see, et tulevikus hakkavad asutustes tööle need inimesed, kes selles piirkonnas juba elavad või kellel on plaan piirkonda tagasi kolida. See loob võimaluse paljudele neile, kes praegu on läinud maalt ära just ees-märgiga leida tasuv töö.

Töökoht tõmbekeskustest eemal või-maldab inimesel rajada oma kodu just sinna, kus talle meeldib elada. Enamuses maaomavalitsustes on ju korralikud koo-lid, lasteaiad, kultuuri- ja sporditegemise kohad. Puudu on vaid inimestest, kes neid kasutaks. Tegelikult on ju neid palju, kes sooviksid tulla maale elama, andke neile vaid võimalus!

Minu ettepanek on, et järgmise viie aasta jooksul peaks igal aastal kolm prot-senti riigiametite töökohtadest suunama maapiirkondadesse. See tähendab, et viie aasta pärast teeb 15% riigiametnikest kaugtööd, mis võiks säästa nii mõnegi laste aia ja kooli sulgemisest ja samal ajal ei peaks neid Viimsisse juurde ehitama. Nii loome inimestele võimaluse elada tõesti seal, kus neile meeldib, mitte seal, kus on nende töö.

Koos kaugtöö juurutamisega riigi-ametites tuleb kriitiliselt üle vaadata, kas ametkonnad pole paisunud liiga suureks. Kindlasti oskab iga hea bürokraat end va-jalikuks rääkida, kuid tuleb mõista, et kui maksumaksjaid jääb vähemaks, siis samal

ajal ei saa riigiametitesse kohti juurde luua. Nii ei ole süsteem jätkusuutlik.

Tartust peab saama tõsiselt võetav konkurent Tallinnale ja tõmbekeskus Lõuna-Eestile

Riigiaparaadi kestlikkuse saavutami-seks tuleks järgmise viie aasta jooksul vähendada ametnike arvu igal aastal kol-me protsendi võrra, millest vabanevat raha saab kasutada maapiirkondade infra-struktuuri arendamiseks. Jah, koonda-mine võiks samuti puudutada Riigikogu koosseisu, mis ilmselt suudaks ka mõne-võrra väiksemana kvaliteetset tööd teha.

2004. aastal käisin Jõgeva maavane-mana välja idee soetada Eestile uued rei-sirongid, kuid tänaseni pole Tallinn-Tartu kahesuunalise raudtee ehitamise kava isegi

veel paberil. Selle rajamiseks vajalik umbes 120 miljonit eurot oleks investeering, mis võimaldaks Tartust jõuda Tallinnasse ühe tunniga. See looks Lõuna-Eesti inimestele ja ettevõtetele hoopis uue võimaluste ahe-la. Pole vaja Tartusse lennujaama punnita-da, on vaja kiiret ühendust Tallinna lennu-jaamaga! Me ei saa geograafiliselt Tartut Tallinnale lähemale tuua, küll on seda aga võimalik teha aegruumiliselt! Istu-des Tartus mugavasse rongi on Tallinna lennu jaam või vanalinn kõigest 80 minuti kaugusel. Samal ajal on ju uutes rongides loodud kõik võimalused töö tegemiseks, internetis surfamiseks, puhkamiseks ja kas või lõunatamiseks. Me ehitame küll laenurahaga ERMi, aga Tallinna ja üle-jäänud 4-5 regioonikeskuse vahelise kiire ühenduse rajamiseks me raha ei leia. Kas kiired ühendusteed on inimestele vähe-molulised?

Suurendame inimeste heaoluNimetatud protsesside käimalükka-

mise järel on hõlpsam läbi viia ka need riigihaldus likud muudatused, mis puu-

dutavad omavalitsusi ja maavalitsusi. Ini-mesed näevad, et riik ei tule neilt n-ö viimast ära võtma, vaid panustab tõsiselt regioonide aren gusse.

Eesti praeguse 15 maavalitsuse asemel tuleks tööle rakendada neli-viis regionaal-set riigiesindust eesotsas maavanemaga, keda nõustab kohalike suurvaldade esin-dajatest moodustatud nõukoda. Näiteks võiks Lõuna-Eesti regioon koosneda Jõ-geva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljan-di maakonnast ning Tartu linnast. Maa-vanema ja tema nõukoja ülesandeks on korraldada selles piirkonnas ühistrans-port, gümnaasiumiharidus, planeeringud, tervishoid, järelevalve, turundus, turismi- ja ettevõtluse arengustrateegia.

Suurvald ei tähenda võõrandumist

Mainitud suurvallad moodustuksid enam-vähem praeguste maakondade järgi. Neid võiks maakondades tekkida, vastavalt tõmbekeskustele, üks, kaks või kolm ning nad jaguneksid omakorda osavaldadeks (praeguste valdade piires), mille pädevuses oleks lasteaiad, algkoo-lid, sotsiaalteemad, heakord, igapäevane hooldustöö, seltsi- ja spordielu korralda-mine ning kolmanda sektori töö koordi-neerimine. Osavalla vallavanema juurde peaks moodustuma külavanematest nõu-koda, mis tugevdaks ja väärtustaks veelgi rohkem kolmanda sektori tegevust.

Suurvalla vallavanem peaks valitama otse, mis vabastaks ta volikogu poliiti-listest tõmbetuultest ja võimaldaks oma meeskonnaga tööle keskenduda.

Suures omavalitsuses on tänu mas-taabi efektile mitmeid asju otstarbekam lahendada, kuid samas jääks ka osavalda-desse piisavalt otsustusõigust ning ei saaks öelda, et võim on rahvast kauge-nenud. Miks mitte panna omavalitsustes käima teenusbussid, et korraldada küla-des vallaametnike regulaarne vastuvõtt.

Välja pakutud lahendused ei tekita juurde uut bürokraatiat ega suurenda rii-gi halduskoormust. Küll muudab selle ellu rakendamine paljude otsuste tegemise lihtsamaks ja mis peamine, võimaldab ka edaspidi saada inimestel kvaliteetset ava-likku teenust.

Viis aastat peaks olema piisav aeg, et need lahendused ellu viia ja samas või-maldaks praegustel ametnikel teha otsu-sed, kuidas ja kus nad näevad ennast viie aasta pärast.

Viie aasta jooksul peaks igal aastal kolm protsenti riigiametite

töökohtadest suunama maapiirkondadesse.

ERAK

OG

U


OMAVALITSUSREFORM


Infrapunases spektriosas pildis-tatud termofoto näitab ilme-kalt maja soojuskadusid. Maja sinistes toonides vasak osa on hästi soojustatud, parema soo-justus on väga napp.

BASF

IRLi kodukulude teemalist valimis-lubadust kritiseeritakse enamasti väitega, et lubasime hindu alanda-da. Tegelikult ei lubanud me oma

programmis mingeid ebareaalseid hinna-manipulatsioone. Lubasime konkreetseid asju, mida oleme teinud ja millest tarbijad ka kasu saavad. Neist kõige olulisem on riigipoolne panustamine elamute ener-giasäästlikumaks muutmisse.

Kõrgetest hindadest rääkimine on aastaid olnud vasakpoolsete poliitikute leivanumber. Lahendusena esitlevad nad väheolulisi seadusemuudatusi, mida saab suure kära saatel parlamendis läbi viia, kuid mille majanduslik mõju on pisike. Näiteks üritatakse jätta muljet nagu oleks elektriaktsiisi alandamisega võimalik Ees-tis mingeid olulisi probleeme lahendada. Seda olukorras, kus Eesti inimeste ja ka paljude ettevõtete tegelikud kulude kok-kuhoiu võimalused on hoopis energia säästmise alal.

IRLi ENERGIAPOLIITIKA on olnud prag-maatiline ja me ei ole kartnud vaadata otsa meie energiamajanduse tegelikele väljakutsetele. Eesti energiajulgeolek on tagatud paremini, kui nii mõnelgi meie naabril paljuski seetõttu, et me ei ole suretanud välja elektri tootmist Eestis. Põhjamaana on meil aga lisaks elektri ja soojuse tootmisele tarvis pöörata tähele-panu ka nende kasutamise efektiivsusele.

Hoonetes kasutatakse peaaegu pool kogu Eestis tarbitavast energiast. Suur osa Eesti elamutest on ehitatud ajal, mil energiasäästlikkus polnud päevakorral või puudusid tehnilised võimalused ja kvaliteetsed materjalid soojapidava ma-ja ehitamiseks. Seetõttu on nii paljude elumajade kui tootmishoonete ja ava-like hoonete energiatarve kõrge. Eestis on 25 000 korterelamut kokku 460 000 korteriga. Neist 90% on ehitatud enne taasiseseisvumist ning nende ehituslikud lahendused ja kvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, rääkimata tervislikust siseklii-


KODUKULUD

TOOMAS TÕNISTE hinnangul on kõige efektiivsem viis kodu kulude alandamiseks elamute soojuskindlamaks renoveerimine, sest just küttearved moodustavad üle poole kodukuludest. Suur osa meie kortermajadest ei ole praegu soojuskindlad ja inimesed maksavad suuri küttearveid, kuna köetakse järjepidevalt välisõhku.

Energiasääst– võti kodukulude reaalseks alandamiseks

mast. Näiteks tüüpilise Mustamäe pa-neelmaja soojapidavus on ligi viis korda väiksem, kui tänapäevased ehitusnormid ette näevad.

KORTERELAMUTE PUHUL on majandus-likult kõige otstarbekam elamuid tervik-likult rekonstrueerida. Terviklik rekonst-rueerimine pikendab TTÜ uuringute põhjal hoone eluiga 25–30 aastat.

Alates 2010. aasta septembrist on oma-nikud ja riik korterelamute soojuskindla-maks renoveerimisse investeerinud kokku 58 miljonit eurot. Selle summa eest on ju-ba renoveeritud või renoveerimisel üle 500 kortermaja. Nende majade oodatav ener-giasääst on kuni 40% ning see puudutab juba ligikaudu 40 000 inimest. Rekonst-rueerimise tulemusena on korterelamutes 1 m² kohta energia kokkuhoid keskmiselt 50 kuni 70 kWh/a.

Lisaks toetustele on kortermajade kordategemiseks antud sooduslaene ja käendusi ning kevadel said esimest korda energiasäästuinvesteeringuteks toetust ka eramajade omanikud.

ME VAJAME POLIITILIST TOETUST, et jätkata kortermajade programmiga. Pole sugugi iseenesest mõistetav, et riik toetab omanikke sellises mahus, nagu Eesti riik seda praegu teeb. Kas ründav kampaania IRLi vastu tahab seada kahtluse alla IRLi programmi? Eriti nüüd, kui algamas on uue perioodi eurorahade suunamine.

Paljud Eesti inimesed on mõistnud, et oma kodu energiasäästlikuks muut-mine on oluline võimalus kulude kokku-hoiuks. Energiasäästutoetused on täien-dav stiimul neile, kes ise tahavad oma maja korda teha. Kortermajade puhul, kus energiasäästu potentsiaal on kõige suurem, nõuab see lisaks tahtele ka ini-meste ühist tegutsemist ja see ei tule alati kergelt. Nii ei hoidnud renoveerimistoe-tuste pakkumise alguses korterelamute korrastamise tempot tagasi mitte see, et toetusraha oleks otsa saanud, vaid see,

et üksmeelele jõudmine, projekteerimine, ehitaja leidmine ning projekti elluviimine nõuab paratamatult oma aja. Mõistagi on paljude, eriti madalama sissetulekuga peredel raske võtta vastu otsus oma era-musse investeerimise kohta. Ma julgustan korteriühistuid lahendusi leidma, sest ka kõige raskema toimetulekuga pere puhul ei saa olla õigustuseks välisõhu kütmine ja kallite soojaarvete tasumine. Ka omava-litsused, eriti Tallinn, võiksid omalt poolt täiendavalt renoveerimist toetada.

ON SELGE, et energia säästmisse inves-teerimiseks jagub Eestis mõistlikke ning

otstarbekaid võimalusi veel pikaks ajaks, seda nii era- kui avalikus sektoris. Ener-giasäästuinvesteeringutele tuleb rõhku panna ka Euroopa Liidu tõukefondide kasutamisel. Tasub mõelda sellele, et iga uue avaliku hoone või muu infrastruk-tuuri rajamisega kaasnevad tulevikus ka täiendavad kulud. Energiasäästu inves-teerimine on selles mõttes kindel raha-paigutus, et see aitab vähendada tuleviku kulutusi. Seetõttu on otstarbekas aastatel 2014–2020 korterelamute rekonstruee-rimise toetamiseks ning sooduslaenude andmiseks kasutada ka Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid.

Korterelamute renoveerimismaht võiks nii alates 2015. aastast tõusta 700 000 kuni 1 000 000 ruutmeetrini aastas. See tähen-daks juba jõulist liikumist energia säästliku kasutamise suunas.

Energia säästmisse investeerimiseks jagub Eestis mõistlikke ning otstarbekaid võimalusi

veel pikaks ajaks.

TOOMAS TÕNISTE on IRLi Riigi-kogu fraktsiooni aseesimees, kuulub Riigikogu majanduskomisjoni.


KODUKULUD

Et olukorda parandada, hakati ka Lätis erakondi rahastama riigieelarvest. Seega, kas me tahame Eestis olukorda, mis ajas Läti erakondliku süsteemi põhja? Vaevalt. Järelikult peame leppima erakondade ra-hastamisega riigieelarvest. Võib vaielda selle üle, kui suur on riigipoolne osa, kuid sellest loobumine annaks demokraatiale tugeva tagasilöögi. Riigieelarveline rahas-tamine on kõige kindlam viis tagada, et erakondade tegevus lähtub ühiskonna kui terviku, mitte aga kellegi erahuvidest.

OLULINE RAHASTAMISALLIKAS ON AN-NETUSED. Kindlasti on annetuste või-maldamine oluline kodanikuühiskonna sidustamisel, kuna kodanike aktiivsus era-kondliku süsteemi toetamisel tugevdab ka demokraatiat. Samas on annetuste kaudu lihtne suunata erakonda ka ebaseaduslik-ku raha (keelatud annetused), mõjutada erakonda mõne välisriigi või äriringkon-dade huvides. Et keelatud annetusi väl-tida, on seatud annetamisele mitmeid piiranguid. Näiteks ei tohi annetusi vastu võtta välisriikidelt ja nende organisatsioo-nidelt. Eestis on keelatud ka juriidiliste isikute annetused. Kas see süsteem on piisavalt efektiivne, on kindlasti arutamist väärt, kuna sellest piirangust on võimalik ka kergelt mööda hiilida. Samas on IRL toetanud senini seisukohta, et keeld ju-riidiliste isikute annetustele peab jääma.

ERAKONDADE RAHASTAMISE TEINE KÜLG ON KONTROLL. Seni on peetud kontrolli ebapiisavaks ja selle väite kinni-tuseks on leitud näiteid, kuidas erakonnad on kehtestatud reeglitest kõrvale hiilinud. Paraku ei ole alati tegemist pahatahtlikku-se või sulitembuga, vaid töötavat erakon-dade rahastamissüsteemi ongi raske luua. Mitte ainult Eestis, vaid kõikjal. Erakonda-de rahastamise järelevalve komisjon teeb oma tööd päris hästi, kuid kas see on pii-

Erakondade rahastamine on viimase aasta jooksul olnud palju avalikkuse tähelepanu all. Sugugi mitte positiivses plaanis. Meie erakonnakaaslane MART NUTT on olnud poliitikas tegev kaks aastakümmet ning kogenud erakondade rahastamise positiivseid ja negatiivseid külgi. Et IRLi liikmel oleks võimalus teistest kompetentsemalt debatis kaasa lüüa, annab Mart ülevaate rahastamise temaatika taustast ning probleemide käsitlusest Riigikogu põhiseaduskomisjonis.

Erakondade rahastamisest

Usutavasti jõuab Riigikogu erakondade rahastamist puudutava

seaduse võtta vastu järgmise kevad

istungjärgu jooksul.

Seni ei ole keegi avastanud nii-sugust demokraatiat, mis saaks toimida ilma erakondadeta. Võib ju arutada, kas piisaks valimislii-

tudest, kõikvõimalikest kodanikuühendus-test või üksikkandidaatide liitudest, kuid valimisolukorras täidavad need ikkagi era-konna rolli, ainult selle vahega, et kõik muud ühendused on tunduvalt ebapü-sivamad ja seega on neil kerge valimiste järel end laiali saata, kuulutades lubadused olematuks, aga nautides valitu hüve edasi.

RIIGID, KUS ERAKONNAD ON ÄRA KEE-LATUD, on lõpetanud eranditult dikta-tuuris. Niisiis erakondadeta ei saa. Ent erakonna puhul on ülimalt tähtis, kust tuleb erakonna tegevuseks vajalik raha. Arvestades erakondade suurt võimu riigi-elu korraldamisel, sõltub erakonna rahas-tamisallikatest, kelle huvides võimu teos-tatakse. Liikmemaksudest ei ole võimalik katta erakonna kulutusi. Liikmemaks ei saa olla nii kõrge, et takistab tavakodani-kul erakonna töös osalemast. Kõrge liik-memaks soodustab oligarhia võimu. Aeg-ajalt kostab ettepanekuid, et riigieelarvest tuleks erakondade finantseerimine lõpe-tada. Paraku oli kuni käesoleva aastani ainult üks riik Euroopa Liidus, kus rii-gieelarvest erakondi ei rahastatud. See oli Läti. Läti pealt on ka hea näha, kuhu selline olukord viis. Kuna ainsad rahas-tajad olid oligarhid, siis Läti erakonnad kujunesid ka oligarhide taskuparteideks.

TALV 2013 Konservatiiv24

TULIPUNKT

sav ja kas komisjoni koosseis on adekvaat-ne? Erakondade rahastamise küsimused tõusid taas päevakorda möödunud aastal.

Et saada läbilõige erinevatest nägemus-test, kuidas peaks erakondade rahastamine olema Eestis korraldatud, esitas Riigikogu põhiseaduskomisjon üleskutse institutsioo-nidele, kodanikele ja üksikisikutele saata oma ettepanekud. Komisjon sai vastuse 21-lt adressaadilt ja ettepanekuid oli seinast seina, kohati üksteist välistavad. Seepärast rühmitas komisjon need ettepanekud nelja teemaderingi, koostas konsensusele tugi-nedes suunise justiitsministeeriumile, kes paneb ettepanekutest kokku eelnõu ning esitab selle märtsi alguseks põhiseadusko-misjonile. Selle suunise puhul tuleb rõhuta-da konsensust, mis tähendab, et konkreet-sete küsimuste tõstatumisel võib tekkida erakondade vahel ka erimeelsusi.

ESIMENE TEEMADERING PUUDUTAS RII-GIEELARVELISI ERALDISI. Siin on rõhuta-tud, et kaaluda võiks riigi eraldise vähen-damist ja selle õiglasemat jagamist. Eeskätt puudutab see nende erakondade rahasta-mist, kes ei ole ületanud 5% künnist ega ole seetõttu esindatud Riigikogus. Komisjonis jäi kõlama mõte, et parandada tuleks nen-de erakondade rahastamist, kes on saanud 2,5–5% häältest, kuna nende osa poliitika kujundamisel on vaieldamatu. Samas ei ole mõistlik finantseerida erakondi, kes esin-davad marginaalset osa valijaskonnast ja kellel puudub võimalus kunagi osutuda va-lituks Riigikogusse. Komisjon asus ka sei-sukohale, et erakondade maksuvõlad tuleks tasaarveldada riigieelarvelistest eraldistest.

TEINE TEEMADERING KÄSITLES MUID ERAKONDADE TULUALLIKAID, sh anne-tusi. Komisjon jäi seisukohale, et keelatud annetuste loetelu tuleb täiendada ja täpsus-tada ning reguleerida see erakonnaseadu-ses. Sularahas tehtavate annetuste suhtes jäi komisjon seisukohale, et need ei tohiks ületada 1200 eurot inimese kohta aastas.

KOLMAS RING HÕLMAS RAHASTAMISE JÄRELEVALVET JA SANKTSIOONE. Siin leidis komisjon, et erakondade rahasta-mise järelevalve komisjoni pädevus tuleks üle vaadata ja seda vajadusel täpsustada. Ebaseadusliku rahastamise eest ette näh-tud sanktsioonid peaksid lähtuma eelkõi-ge tõhusatest väärteosanktsioonidest ja varalistest mõjutusvahenditest. Äärmise abinõuna võiks rakendada ka kriminaal-

karistust, eeskätt olukorras, kus on män-gus ebaseaduslik isiklik kasu.

NELJAS TEEMADERING ANDIS SUUNISE VALIMISKULUDE PIIRAMISEKS. Komisjon pakkus välja kaks võimalust: seada vali-miskuludele rahaline ülempiir või piirata valimiskampaania mahtu (näiteks mõne-dele reklaamidele, nagu telereklaam, han-ke tegemine riigi poolt ja välireklaamiks ühesuguste tingimuste loomine). Komisjon kaldus pigem mahupiirangute poole, kuna selle kontrollimine on efektiivsem. Samas ei välista rahaline ülempiir ja mahupii-rang teineteist. Valimiskulude tõhusamaks kontrollimiseks võiks tellida ka auditi.

Üheks ettepanekuks on Riigikogu vali-miste kautsjoni vähendamine, mis takistab väiksematel erakondadel valimistel osaleda.

Usutavasti jõuab Riigikogu erakonda-de rahastamist puudutava seaduse võtta vastu järgmise kevadistungjärgu jooksul ja olukord muutub seeläbi läbipaistva-maks ning avalikkusele arusaadavamaks.

MART NUTT on Riigikogu liige,kuulub Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni.


TULIPUNKT


PEREVALIMISED

26

Perevalimised on idee, mille kohaselt tuleks anda kõigile kodanikele sünni hetkest valimisõigus. Kuni lapse täisealiseks saamiseni teostaks seda õigust tema vanem või seaduslik eestkostja. Kogu asja mõte on suurendada lastega perede kaalu poliitiliste otsuste langetamisel olukorras, kus rahvastiku vananemise tõttu lapsevanemate kui valijaskonna jõud kahaneb. Kaido Kuke juhitud vestlusringis arutavad lastele hääleõiguse andmise ja Eesti demograafilise olukorra üle MTÜ Noor Eesti eestvedaja ANDREI HVOSTOV, rahvastikuteadlane ENE-MARGIT TIIT ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees MARGUS TSAHKNA.

TSAHKNA: Põhjus, miks me perevali-mistest üldse räägime, on meie praegune demograafiline olukord. Olukorras, kus meie iive on püsivalt negatiivne ja lapsi sünnib aina vähem, peame tasakaalus-tama valimissüsteemi selliselt, et lastega perede osakaal otsuste langetamisel suu-reneks. Rahvaloenduse tulemused kõne-levad sellest, et meie demograafilise olu-korra parandamiseks tuleb astuda väga tõsiseid samme.

HVOSTOV: Rein Taagepera tuli kaheksa aastat tagasi välja metafooriga, et meid ootab ees demograafiline vetsupott: de-mograafiline auk, mille põhjas on oma-korda auk. Kümne aasta pärast väheneb sündide arv järsult, sest järsult väheneb ka lastekasvatamise eas meeste ja naiste arv. Tema mõttekäik oli selline, et vetsupotist ronib välja, kuid vetsupoti august enam mitte. Taagepera kiideti selle tabava me-tafoori eest ja usuti, et nüüd ehk hakkab midagi juhtuma ning sündivus lõpuks tõuseb. Läks mõni aasta mööda ja selgus, et midagi ei juhtunud. Järelikult problee-mi sõnastamisest ei piisa, tuleb lahendusi otsida.

TSAHKNA: Olen nõus, et metafoorid ununevad. Poliitilisi jõude saab pan-

na teistmoodi käituma, kui panna nad sundo lukorda.

HVOSTOV: Täpselt nii! See oligi kogu perevalimiste idee väljakäimise mõte. Ees-märk polnud ideaalse lahenduse pakkumi-ne, vaid debati algatamine. Perevalimiste

üle on diskuteeritud, ideed on kiidetud ja kritiseeritud, kuid paraku pole keegi prae-guseks alternatiivset ettepanekut teinud.

TIIT: Arvan samuti, et verd tarretama panevad metafoorid ja õudust tekitavad pealkirjad ei pane kedagi rohkem sünni-tama. Pigem mõjuvad need keskmistele naistele vastupidiselt. Inimestel tekib kü-simus, miks on vaja neil laps üldse sünni-tada ja oma panus anda, kui me nagunii

välja sureme. Seega, hirmu külvamise asemel tuleb keskenduda perepoliitikale, sest see on ainus, millel on sündimusele reaalne positiivne mõju. Näiteks kriisi ajal võeti mõned perepoliitilised hüved, nagu ranitsatoetus, tagasi. Need olid küll pisiasjad, kuid ometi tekitasid inimestes hoiaku, nagu riik ei hooli. Tulemuseks oli sündimuse langus. Sündimust mõjutab eelkõige inimeste kindlustunne, mistõttu peab riigi perepoliitika eesmärk olema kindlustunde suurendamine.

TSAHKNA: Nõustun sellega, et keskmine naine ei hakka väljasuremisjutu peale roh-kem sünnitama. Inimese ellujäämine on pi-gem personaalne, mitte kollektiivne. Prae-gu tuleb rääkida karmilt ja otsekoheselt eelkõige poliitikutele, et sundida neid te-gema raskeid, kuid vajalikke perepoliitilisi otsuseid. Olen kindel, et kui perevalimiste mudel oleks majanduskriisi ajal kehtinud, oleks kärpeid peretoetuste pealt tehtud palju vähem või üldsegi mitte. Lapsevane-male lisahääle andmine muudaks oluliselt poliitikute fookust ning suunaks tähelepa-nu lastega peredele ja nende vajadustele.

HVOSTOV: Siinkohal pole ma kindel, et teised poliitilised jõud mõistavad seda samamoodi.

Vestlusring:

Perevalimisedtõstaksid valimistel tähelepanu keskmesse pered

Poliitilisi jõude saab panna teistmoodi

käituma, kui panna nad sundo lukorda.


PEREVALIMISED

TSAHKNA: Kõik poliitilised jõud mõis-tavad perevalimiste loogikat väga hästi. Miks muidu küsiti kohe, kas IRL tahab perevalimistega endale valijaid juurde saada? Tegelikult hakkaksid kõik poliiti-lised jõud perevalimiste rakendudes mõt-lema, kuidas parandada lastega perede olukorda ja sellega endale uusi valijaid juurde saada.

Siin pole oluline, milline erakond sel-lest kõige enam võidab, vaid kogu asja mõte on selles, et perevalimiste rakendu-misel on kõik parteid sunnitud senisest enam arvestama lastega peredega. Aga kindlasti pole mõtet kõiki peresid lihtsalt rahaga üle külvata.

HVOSTOV: Praeguse ühiskonna prob-leem on selles, et jõudmaks viie rikkaima riigi hulka, tuleb meeletult tööd teha ja ei ole aega perele või lastele. Viie rikkaima riigi sekka jõudmine ja “maa tuleb täita lastega” ei käi lihtsalt kokku. Kui me ku-

jutame ette, et järgmine aasta saavad kõik eesti naised endale lapse, kukub meie majandus lihtsalt kokku.

TIIT: Arvan ka, et kindlasti pole mõtet kõiki peresid rahaga üle külvata. Esmane on ikka teenused, sest nendest on praegu puudus. Näiteks lasteaedade olemasolu, tasuta toit koolis ja lasteaias, huviringid jms. Kellegi rahaga ülekülvamisel pole mõtet, kuna alati ei saa kindel olla, et see raha üldse lapseni jõuab. Teenused või-maldavadki seda, et naised saavad töötu-rul osaleda. Kui on olemas hea lastehoiu süsteem, siis tagamegi selle, et riik ei kuku kokku, kui naised järsku massiliselt sün-nitama hakkavad. Tegelikkuses seda siiski oodata pole mõtet.

Tulles aga tagasi perevalimiste juurde, siis ma ei nõustu nende inimestega, kes on väitnud, et ühel pool on pensionärid, kes üritavad n-ö riigi meepotti enda poole kallutada ja teisel pool lapsed ja lastega pered, kes tahavad ise rohkem toetustest osa saada. Ma arvan, et suurem osa pen-sionäre muretseb meie rahva kestlikkuse üle isegi rohkem kui sünnituseas naised. Seetõttu ma ei saa aru nendest poliitiku-test, kes üritavad kahte gruppi teineteise-ga vastandada.

HVOSTOV: Ka mina pole perevalimiste osas kuulnud eakate ühendustelt seisu-kohavõtte. Nendelt ei ole tulnud tugevat mõtteavaldust ei idee poolt ega vastu, pi-gem tundub mulle, et ollakse neutraalsed.

TSAHKNA: Tegelikult pole ka ükski era-kond otseselt selle vastu. Pigem on too-dud välja üksikuid nüansse ja üritatud tekitada konflikti läbi vastandumise.

TIIT: Perevalimistega on aga üks oht, mida tuleb silmas pidada: valimisaktiivsus võib järsult langeda. Kõigini ei jõua see mõte, et ta peaks oma laste eest valimas käima. Valima me oleme harjunud, aga see, et tuleb enda aastase lapse eest ka valida, oleks esialgu paljude jaoks harju-matu mõte.

TSAHKNA: Seda kindlasti, kuid teisalt võib see tekitada ka perekonnaringis täienda-vat diskussiooni. See loob olukorra, kus lapsevanem küsib võib-olla esimest korda oma lapselt, mida tema poliitikast mõtleb ja millised oleksid tema eelistused. Mina aga näen, et süsteemi rakendumisel on

Perevalimised on järgmine

loogiline samm demokraatia arenguteel.

Vestlusringis osalejad aruteluhoos. Las-tele hääleõiguse andmise ja Eesti de-mograafilise olukorra üle arutlevad MTÜ Noor Eesti eestvedaja Andrei Hvos tov, rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit ja Rii-gikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mar-gus Tsahkna.

KAID

O K

UKK


PEREVALIMISED

oht selles, et alguses lähevad erakonnad välja jõuliste lubadustega ning hakatakse lasterikkaid peresid hullutama ebarealist-like pudrumägedega. Lubadusi antakse rohkem, kui on võimalik täita, mistõttu perevalimiste populaarsus võib esialgu langeda. Kuna laste eest valimine oleks aga põhiseaduslik muudatus, siis kehtib see ka järgmistel valimistel. See tagab, et huvi perede vastu on jätkuv ja esialgne pudrumägede lubamine peaks mõne aja möödudes asenduma juba reaalsemate lubadustega.

HVOSTOV: Tahaksin ühe aspekti veel väl-ja tuua, mis väärib arutamist. Tänapäeval me kurdame selle üle, et ajud lahkuvad Eestist. Mis aga üldse peaks ahvatlema noori inimesi Eestisse tulema? Tullakse ikka siis, kui siin on midagi erilist, mida mujal maailmas pole. Kas perevalimised võiksid olla midagi sellist, mis noori ini-mesi siia meelitab?

TIIT: Neid talente, kes siit pärit pole, me ilmselt perevalimistega siia ei meelita. Kuid tublid Eestist lahkunud tööinime-sed võiksid küll tagasi tulla, sest neil on koduigatsus ja ega enamust neist ei oota pudrumäed ka võõrsil.

HVOSTOV: Meil pole mõtet ette kuju-tada, et kõik noored tulevad iseenesest siia tagasi. Me peame selle nimel ise pin-gutama. 50 000 last elab Eestis vaesuses. Kui need inimesed saavad suureks, siis kas nad saavad öelda, et neil oli õnnelik lapsepõlv Eesti Vabariigis? Ilmselt ei saa. Kui inimesel pole emotsionaalset tunnet oma riigi vastu, on tal kergem ära minna ja raskem tagasi tulla. Minu arvates pole perevalimised suunatud niivõrd iibe tõst-misele, vaid olemasolevate laste elujärje parandamisele. See seob need lapsed roh-kem Eestiga ja otsus siit lahkuda ei tule tulevikus nii kergekäeliselt.

TSAHKNA: Selleks peab riik oluliselt roh-kem panustama laste elukeskkonda. Po-liitikuid tuleb sunniviisiliselt mõjutada ja perevalimised on selle jaoks efektiivne meede, mis poliitikute puhul tõesti töö-taks. Isegi, kui tegu on kogu ühiskonda raputava ja esmapilgul hulljulge ideega, on see parem, kui üldse ilma igasugu-se ideeta edasi minna ja vaadata pealt, kuidas meie rahvaarv aasta-aastalt aina väheneb.

WW

W.W

AND

ERW

ITZ.

DE


PEREVALIMISED

Perevalimiste eelnõu on kahel korral jõudnud Saksamaa parlamenti

Kõigi kodanike valimisõigus alates sünnist, nn perevalimised, pakub Saksamaal kõne-ainet juba pikka aega. Perevalimiste pooldajate eesmärk on suurendada lastega pere-de poliitilist kaalu ja edendada peresõbralikumat poliitikat.

Perevalimiste pooldajad soovivad Saksamaal, et laste ja alaealiste noorte huve võetaks poliitiliste otsuste tegemisel rohkem arvesse. Kui umbes 20 miljonil alaealisel sakslasel oleks valimisõigus, oleks palju tõenäolisemalt võimalik langetada raskeid ot-suseid, mis võivad küll lühikest aega valuliselt mõjuda, kuid on pikas perspektiivis va-jalikud Saksamaa tuleviku päästmiseks.

Selleks, et Saksamaal saaksid võimalikuks perevalimised, tuleb muuta põhiseaduse artikkel 38 lõiget 2, kus on kirjas, et valimisõigus on igal vähemalt 18-aastasel Saksa-maa kodanikul. Kõnealuse vanusepiirangu muutmiseks on tarvis Saksamaa parlamen-di mõlema koja, nii liidupäeva kui ka liidunõukogu, kahekolmandikulist enamust.

Saksamaa Liidupäevas on algatatud perevalimiste eelnõu kahel korral. 2003. aastal tegi ettepaneku eelnõu menetlusse võtta parlamendisaadikute rühm, kelle hulka kuulu-sid ka liidupäeva toonane president Wolfgang Thierse (SPD). 2008. aastal kuulusid al-gatajate sekka taas kord Wolfgang Thierse ja lisaks temale ka mitmed ministrid. Algatust toetavad ka Saksamaa konstitutsioonikohtu endised kohtunikud Roman Herzog (CDU) ja Paul Kirchhof, kellest esimene on ühtlasi ka Saksamaa Liitvabariigi endine president.

Pärast põhjalikku diskussiooni lükkas Saksamaa Liidupäev 2003. aastal tehtud et-tepaneku 2005. aastal häälte lihtenamusega tagasi. 2008. aastal uuesti algatatud eel-nõu üle 16. valimisperioodil hääletust ei toimunud. Järjepidevuse puudumise tõttu ei saanud sama seaduseelnõud enam järgmisel valimisperioodil hääletamisele panna. Arutelud lastele valimisõiguse andmise üle aga kindlasti jätkuvad.

MARCO WANDERWITZ (1975) on jurist ja alates 2002. aastast Saksamaa Liidupäe-va liige, kes valiti oma kohale valimisringkonna otsemandaadiga. Ta on liidupäeva õi-guskomisjoni liige ning IRLi sõsarpartei CDU ja CSU fraktsiooni juht kultuuri ja meedia komisjonis. Lisaks on ta CDU ja CSU fraktsiooni noorterühma Junge Gruppe esimees.

MARCO WANDERWITZSaksamaa Liidupäeva liige

Gruusiaristteel

KAID

O H

AAG

EN


VÄLISPOLIITIKA

Alates 2003. aasta Rooside revo-lutsioonist Gruusiat valitsenud Ühinenud Rahvuslik Liikumine (UNM) eesotsas Mikheil Saa-

kašviliga sai valimistel ootamatu kaotuse osaliseks. Kuni viimaste valimisteni oli UNM olnud üheksa aasta jooksul kõigis parlamendikoosseisudes kindlas enamu-ses, omades viimases parlamendis 150-st kohast 119. Nüüd muutus olukord dras-tiliselt. UNM jäi valimistel selgesse vähe-musse ja praegu on neil nominaalselt 65 saadikut, neist umbes viie hääletusprak-tika viitab kaldumist uue enamuse poole.

Mis juhtus?Paljud on küsinud, mis Gruusias juhtus.

Kas rahvas väsis kiiretest reformidest, kas pettuti Saakašvili erakonna valitsemisstiilis, kas toimus pööre vasakule või paremale, kas venelased manipuleerisid, kas rahvas ei toeta enam kurssi läänele, kas Gruusia pöördub nüüd tagasi itta?

Mõnele neist küsimustest on veel vara üheselt vastata. Küll on aga oluline Gruu-sias toimunut emotsioonideta analüüsida, kuna ajalooline kogemus näitab, et seal toimuval on sageli märksa laiem tähen-dus julgeolekupoliitilises kontekstis. Tuleb kohe öelda, et Gruusia puhul pole praegu veel selge, kes seal riigis nüüd peremees on. Kuigi mitmed märgid on murettekitavad, on ka mõningaid positiivseid või vähemasti mitmeti tõlgendatavaid arenguid.

Alustame ajaloost. UNM kui vaba-turu majandust, demokraatiat, läänele ava tust ja Euro-Atlantilist julgeolekupo-liitikat toetav ja rakendav erakond sõnas-tas võimule tulles Gruusia strateegilised eesmärgid väga selgelt. Reforme teostati jõuliselt, kiiresti ja kahjuks sageli ka nen-de sotsiaalpoliitilisi kõrvalmõjusid arves-tamata või maandamata. Saakašvili-aegne pikaajaline siseminister Vano Mirabišvili

reformis näiteks politseiameti sel teel, et vallandas 2004. aastal kõik(!) politseini-kud ja võttis tööle uued, enamasti noo-remad, korruptsioonivabad ja lojaalsed. Politsei usaldusväärsus kasvas Gruusias mõne aastaga kõigi aegade kõrgeimaks ja madala tasemega korruptsioon kadus täielikult. Gruusia avati välisinvesteerin-

gutele, ärikeskkond liberaliseeriti, kin-nisvara ost ja müük muutus pea sama lihtsaks kui Eestis. Välisinvesteeringud kasvasid 2002. aasta 150-lt miljonilt dol-larilt 2007. aastal 1,67-le miljardile ehk enam kui 10 korda. Kui võrrelda Gruusiat ükskõik millise naaberriigiga on selge, et regioonis erines väike, jõuline, selgete eesmärkidega demokraatia kõigist teistest nagu öö ja päev.

Uuenenud opositsioonGruusia opositsioon oli aastaid hääle-

kas, protestihimuline ja kohati lausa met-sik. Samas oli opositsioon ka killustunud, karismaatiliste liidriteta ja eelistas parla-mendile tänavapoliitikat. Kuni 2011. aas-ta sügiseni tundus, et Saakašvili erakond jätkab Gruusia valitsemist ja senisel kur-sil hoidmist veel mitu valimistsüklit. Seda muidugi juhul, kui just mõni väline jõud ei sekku ehk Venemaa ei otsusta 2008. aastal pooleli jäänud asju lõpule viia.

Läinud aasta oktoobris toimunud Gruusia parlamendivalimised valmistasid enamikule Kaukaasia poliitikaga kursis olevatele inimestele üllatuse või ehk isegi ehmatuse. Neil, kes olid hakanud Georgiat pidama tõestuseks, et SRÜ riigil on võimalik 21. sajandi alguses väljuda Vene mõjusfäärist, vähenes optimism oluliselt. EERIK-NIILES KROSS annab ülevaate, miks ja kuidas see toimus.

Gruusias toimuv omab sageli järelmeid märksa

laiemas julgeolekupoliitilises kontekstis.

EERIK-NIILES KROSS,IRLi eestseisuse liige

KAID

O H

AAG

EN


VÄLISPOLIITIKA

2011. aastal astus varjust välja Gruu-sias kõigile grusiinidele nimeliselt teada, kuid näo järgi pea tundmatu mees. Bidzi-na Ivanišvili on Gruusias sündinud, kuid ülikoolis käinud ja äri ajanud Venemaal, kus ta elas 1982 kuni 2003. Kodumaale pöördus Ivanišvili täpselt selgitamata asja-oludel enne Eduard Ševardnadze valitsuse langemist ja elas esialgu kuulu järgi koguni Ševardnadze residentsis. Ivanišvili oli aas-taid Gruusias vaikselt elav miljardär, kes sponsoreeris kultuuri ja aeg-ajalt ka valit-sust, ehitas endale hiigelkalli palee Tbilisi kesklinna künka otsa, kuid ei sekkunud po-liitikasse. Septembris 2011 teatas Ivanišvili, et astub poliitikasse, loob oma erakonna ja kavatseb koondada Saakašvili-vastase opositsiooni, et tulla järgmistel valimis-tel võimule. Seejärel hakkas ta Venemaal edukalt oma varasid müüma, leides ostja enamasti Kremliga seotud firmade (nagu näiteks Rossneft) seast.

Muutuste tuuledEsialgu pidas enamik vaatlejaid ja ka

Saakašvili valitsus siiski võimatuks, et Ivanišvili suudaks valimistel võtta enam kui 20-30% häältest. Ivanišvili aga üllatas. Vaatamata täielikule poliitilisele kogene-matusele suutis ta käivitada ülivõimsa ja ülihästi rahastatud kampaania. Palgati kümneid Euroopa ja USA lobifirmasid, kes tutvustasid ja populariseerisid Ivaniš-vilit Läänes ja tegid veelgi intensiivsemalt maha Saakašvilit. Gruusiasse saabus sadu põhiliselt USA nõunikke ja kampaani-aeksperte, kes lõid Gruusia Unistuse (GD) brändi ja turundasid seda poliittehnoloo-gia viimase sõna järgi.

Ometi näitasid arvamusküsitlused veel 2012. aasta septembri alguses, et UNM on endiselt populaarsem kui GD ning rahvas kavatseb pigem toetada istuvat valitsust.

Rahva hoiak muutus üleöö ja määra-valt 18. septembril 2012. Gruusia teleka-nalid näitasid siis mitut videolõiku, mis olid väidetavalt salaja filmitud ühes Tbilisi vanglas ja tundusid kujutavat seda, kuidas vangivalvurid vange grupiviisiliselt alan-davad ja vägistavad. Videote saamislugu väärib eraldi artiklit. Siinkohal märgime vaid, et GD valduses olid need olnud mitu kuud, Leedu riikliku kriminaalekspertiisi juht leidis hiljem, et need on lavastatud ja vägistamist tegelikult ei toimunud ning va-litsus avastas mitmeid tõendeid tellimus-töö kohta. Sel teadmisel on praegu mõis-tagi ainult akadeemiline väärtus. Videod

saavutasid oma eesmärgi täielikult. Opo-sitsiooni seisukohalt oli raske leida midagi, mis mõjunuks nende kampaaniale soodsa-malt. Vanglavideod kätkesid endas mitut märgilise tähendusega teemat, nagu vägis-tamine, homoseksuaalsus, hirm valitsuse repressiivpoliitika ees ja vanglate olukord, mis kõik tabasid grusiinide kollektiivset alateadvust kõige valusamasse kohta. Üks Gruusiat hästi tundev välismaalane ütles

mulle mõni nädal pärast videote eetrisse laskmist, et pärast nende nägemist tunneb rahvas ennast vägistatuna.

Kogu süü videotes näidatu eest läks arusaadavalt valitsuse kraesse ja Saakašvili ning tema kabineti kiire vabandamine ja uurimise algatamine toimunu suhtes ei päästnud palju. Vahetult pärast videoskan-daali puhkemist läbi viidud küsitlus näitas, et UNM populaarsus on “kukkunud läbi põranda”. Kuigi UNM kampaania ja mit-mesugused nn vastuvideod hakkasid vahe-tult valimiste eel valitsuserakonna toetust jälle kergitama, ei olnud n-ö tagasitulekuks enam piisavalt aega. GD planeeris, ajastas ja sihtmärgistas videoskandaali perfektselt, professionaalselt teostatud psühholoogili-ne operatsioon läheb kindlasti valimiskam-paaniate klassikasse.

Edasine on enamikule ju teada. UNM kaotas valimised, mida Saakašvili kiires-ti tunnistas ja valitsus andis võimu üle. Esimest korda ajaloos oli Kaukaasias toi-munud demokraatlik vägivallatu võimu-vahetus. Uuest valitsusest ei teatud palju, ent vähemalt retoorikas olid nad lubanud riiki lääneintegratsiooni kursil hoida.

Puhastus?Mida on meil Gruusia uuelt valitsuselt

oodata ja milline, kui üldse, oli selles kõi-ges Venemaa roll? Kuigi Ivanišvili lubas kampaania käigus, et poliitilisi repres-sioone siis veel istuva valitsuse suhtes valimisvõidu korral ei tule, lubas ta ka-

Vaatamata täielikule poliitilisele koge

nematusele suutis Ivanišvili käivitada

ülivõimsa kampaania.


VÄLISPOLIITIKA

ristada kõiki “kurjategijaid”. Praeguseks on uurimise all suur osa UNM valitsu-se endisi ministreid, kaitseväe juhata-ja ja hulgaliselt kõrgeid riigiametnikke. Nende süüdistused on pehmelt öeldes veidravõitu. Uurimise all on ka näiteks Gruusia riigitelevisioon, keda Euroopa Ringhäälingute Liit kiitis pärast valimisi “valimiskampaania kõige objektiivsema kajastamise eest”. Ametlikult uurib riigi ringhäälingut maksuamet, ent Ivanišvili ja GD on asutust korduvalt süüdistanud poliitilises kallutatuses ning Ivanišvili on lubanud teha talle kuuluvast telekanalist “õige riigitelevisioni” ning riigiringhäälin-gu sellega ühendada.

Vallandatud on kõik strateegiliste rii-giettevõtete juhid, samuti suur osa si-seministeeriumi töötajaid ning praktili-selt kogu vastuluure. Alanud on kohaliku omavalitsuse liidrite ametist väljasurumi-ne nii ähvarduste, demonstratsioonide kui muu surve abil. Ivanišvili tahab kiiresti vabaneda UNM mõjust kõigil tasandeil ning vähemalt tema erakond on ilmselgelt valmis kasutama selleks ka põhiseadus-väliseid vahendeid. Miskipärast on GD-le äärmiselt oluline, et president lahkuks võimalikult ruttu ja enne sügisesi valimisi.

Tuld presidendi pihtaIvanišvili on korduvalt avalikult nõud-

nud Saakašvili tagasiastumist ja seda nõuet siis uuesti tagasi võtnud. Sõltumata retoorikast tegutseb GD varjamatult ja aktiivselt Saakašvili võimult tõrjumisega. Selleks kasutatakse erinevaid meetodeid, alates väiklastest survevahenditest, nagu presidendi administratsiooni öise valgus-tuse väljalülitamine eelarvekokkuhoiu et-tekäändel.

Põhiseadusliku enamuse saavutamiseks vajaks GD parlamendis 100 häält. GD ilm-selt tegutseb oma fraktsioonide suurenda-mise nimel, ent praeguseks ei ole suudetud presidendi parlamendi kaudu ametist ta-gandamiseks vajalikke hääli kokku saada. Ühest küljest tõmbab Saakašvili ründamine rahva tähelepanu valitsuse muult tegevu-selt kõrvale. On selge, et suurt osa GD kohati ülipopulistlikest valimislubadustest (nagu elektrihinna alandamine poole võrra) ei ole niikuinii võimalik täita. Teisest küljest tundub presidendivastane võitlus halvavat valitsuse muu tegevuse. Seni ei ole mingeid märke lubatud sotsiaalsektori, tervishoiu, tööjõuturu ja muudest reformidest.

Millisena võiks hinnata Venemaa

rolli Gruusia võimuvahetuses? On selge, et Ivanišvili varandus asub Venemaal ja soovi korral võinuks Kreml sellega teha mida iganes, näiteks takistada kampaania finantseerimist. Kreml ei ole ka varja-nud, et neile meeldib Ivanišvili rohkem kui Saakašvili, ent iseenesest ei aita see teadmine palju, sest vähem kui Saaka-švili ei meeldi Kremlile mitte keegi. Seni kõige usutavama, kuigi faktidega tõenda-mata selgituse Kremli ja Ivanišvili suhete kohta andis üks Gruusia veteranpoliitik. Ta ütles, et tõenäoliselt oli venelaste ja Ivanišvili kokkulepe umbes selline: sina koondad Gruusias opositsiooni ja võtad Saakašvili maha. Ükskõik, kas valimiste, vägivalla või muude vahenditega. Meie laseme sul kasvõi kogu oma raha Vene-maalt välja viia ja anname soodsad või-malused äri edasi ajada. Kas täpselt selline kokkulepe oli, jääb ilmselt saladuseks. Ent iga hinna eest Saakašvili presidenditoolilt kõrvaldamise soov ning Ivanišvili arusaa-

matud lubadused, et ta ise lahkub võimult “umbes 18 kuu pärast” tunduvad seda kinnitavat. Siis oleks mehel töö tehtud ning talle nähtavalt vastumeelt poliitiku-karjääri saaks lõpetada.

Mis edasi? Kas GD valitsus soovib jätkuvalt

Gruusiat NATO-sse viia? Retoorikas küll. Pealispindselt on NATO-ga liitumise protsess juba aeglustunud. Sügisel jättis NATO Sõjaline Komitee ära visiidi Tbili-sisse, sest uus valitsus oli äärmiselt sobiva ajastusega arreteerinud kaitseväe juhata-ja. Ka NATO peasekretär on avaldanud muret endiste ministrite ja kõrgete sõja-väelaste arreteerimiste pärast. Kas Gruu-sia NATO-ga liitumise protsess taastub, jääbki Gruusia uue valitsuse ning või-muvahetuse tegeliku julgeolekupoliitilise tähenduse hindamise lakmustestiks. Kui uus valitsus jätkab sisuliselt ja süsteemselt NATO-suunda, võib Ivanišvili Saakašvi-li-vastase kampaania lugeda enamuses suurte egode põhjustatuks. Kui ükskõik millistel ettekäänetel NATO-protsess aeglustub või peatub, on kokkulangevus Vene geopoliitiliste huvide ja Gruusias toimuva vahel liiga suur, et olla juhus.

Gruusias edaspidi toimuval on oluline silma peal hoida nii IRLi, Eesti, Euroopa kui kogu vaba maailma huvides. IRL võiks aga mõelda, kuidas aidata Eestile olulises riigis parlamendiopositsiooni rolli õppi-vat sõsarerakonda.

Kreml ei ole varjanud, et neile meeldib Ivanišvili rohkem kui Saakašvili, ent iseenesest ei aita see teadmine palju.

KAID

O H

AAG

EN


VÄLISPOLIITIKA

34 TALV 2013 Konservatiiv34

HOBI

Loodetavasti on ilmataat armuline ja head suusailma selleks kevadtalveks veel jagub. Ja kui selleks aastaks enam mitte, siis ega talv Eestimaal veel otsa lõppe – küll ta tuleb järgmine aasta jälle. Et teha endale sobiva ja jõukohase suusaraja valik Konservatiivi lugejale lihtsamaks, rääkisime mõne suusasõbrast erakonna liikmega, kellel on omast kogemusest mõned rajasoovitused varrukast võtta. Head suusklemist!

IRLi suusasoovitused

Otepää, Valgamaa,soovitab Kaili Sirge

Eesti suusaradade tippklass on vaieldamatult Otepääl asuv Tehvandi Spordikeskus, kus radasid kergest raskeni ja läbi talve on olemas ka kunstlumega kaetud ring, mis on kehve-mate lumeolude korral asendamatu. Välja on ehitatud kor-ralik radade võrgustik, mida pidevalt hooldatakse. Raskema reljeefiga saab sõita Tehvandi radadel, kergemaks on Tar-tu maratoni rada ja Otepää matkarada. Valdavalt on rada-del sees ka klassika jälg. Kindlasti soovitan proovida Tehvadi tõusu läbimist, et saada aru, mis tunne on seda rasket tõu-su sõita ning pärast seda veel Püksisääre kiire laskumine lä-bi tuhiseda. Adrenaliinielamus peaks garanteeritud olema!

Nõmme ja Harku, Tallinn,soovitab Tiit Riisalo

Tallinlasena on mulle tuttavamad kodule lähemal olevad võimalused. Lemmikuks on kujunenud Harku valgustatud 15-kilomeetrine ring, mis on suusatunneli abil ühendatud Nõmme Spordikeskuse radadega. Euroopa Liidu pealinna-de hulgas pole liiga palju selliseid, kus kesklinnast vaid 15-20 minuti pikkuse sõidu kauguselt leiab korralikud suusa-rajad. Plussiks on ka see, et mõned aastad tagasi sai rada valgustuse. Nädala sees jõuan tihti suusarajale alles ühek-sa-kümne paiku õhtul ja mõnusam sõita, kui silm ikka ra-da seletab. Nõmme ja Harku rajad on jõukohased igal tase-mel harrastajatele: soovi korral on võimalik järsemaid tõuse ja langusi ka vältida. Rajad sobivad nii klassika- kui ka uisu-tehnika harrastajatele.

Mihkel kübar on suusatamist harrasta-nud viis aastat. Suusatamine on Mihk-li jaoks eelkõige hea vaheldus istuvale ja tubasele tööle. Kuid enese proovilepanekuks on ta osalenud ka mõnel suusamaratonil: kahel korral Haanja poolmaratonil ning kahel korral Tartu

maratonil. Märtsis plaanib Mihkel esindada Jõge-va linna 12. Eestimaa talimängudel ning na-

gu ühele õigele suusasõbrale kohane, võis teda ka tänavu leida Tartu

maratonilt.

Mihkel KübarJõgeva linnapea

Tiit Riisalo on vahelduva eduga suusatanud lapsest saadik, aktiivse-

malt taas viimased kümmekond aas-tat. Tartu maratonil, tervisesportlaste lau-lupeol, on ta käinud kokku muljetavaldavad 11 korda. Lisaks on ta osalenud ka mõnel kuulsamal suu-samaratonil naabrite juures, näiteks rootslaste Vasa-

loppetil. Enda hinnangul jäävad tema suurimad eneseületused sõjaväelise patrullsuusatamise

valdkonda: koos meeskonnakaaslastega Reservohvitseride Kogust läbiti 48

tunniga ligi 300 km.

Tiit RiisaloIRLi peasekretär


Tamsalust pärit Kaili Sirge on murdmaa-suusatamisega regulaarselt tegelenud 15 aastat, pannes suusad esimest korda al-la juba koolieelikuna. Ta on suusatami-ses viiekordne Eesti meister, võitnud Tori-no suusatamise universiaadil vabatehnika

sprindis pronksmedali, sõitnud punktiko-hale FIS maailmakarikasarjas ning osale-

nud Torino olümpiamängudel. Kaili Sir-ge on IRLi liige eelmise aasta

algusest.

HOBI

Mammaste, Põlvamaa, soovitab Mihkel Kübar

Minu jaoks on Mammaste rajad erilise väärtusega, kuna just nendel radadel leidsin enda jaoks suusatamise. Rajad teevad eriliseks vahelduv maastik koos tugevat pin-gutust nõudvate tõusude ja langustega. Suureks plussiks on võimalus valida erineva pikkusega radu: ka kõige tagasihoidlikum suusasõber saab oma klassikasammu lih-vida täiesti tasasel maal mõnesajameetrisel ringil. Kes soovib natuke tõsisemat kat-sumust, saab ette võtta veidi pikema kui kilomeetrise ringi ning suurem suusasõber saab oma võhma ja valmisolekut Tartu maratoniks testida pikemal, kuid väga huvita-val vahelduva maastikuga rajal. Tõelise sõiduelamuse saamiseks nõuavad Mammaste rajad lisaks rahuldavale füüsilisele vormile ka vähemalt keskpärast suusatehnika val-damist, vastasel juhul tuleb nii mõnegi laskumise juures kasutada tagumiku abi. Ra-jad sobivad nii klassika- kui ka uisustiili harrastajatele.

http://tervisespordikeskus.ee/

Haanja, Võrumaa, soovitab Mihkel Kübar

Haanja rajad on sarnaselt Mammastele väga vaheldusrikkad. Esineb roh-kelt järske tõuse ja laskumisi, millest nii mõnedki laskumised võivad olla tehniliselt raskesti sooritatavad. Näiteks oma esimesel Haanja poolmarato-nil olin hinnanud oma sõiduoskust ja suusa libedust üle ning seetõttu pi-din viis kilomeetrit suusatama ühe kepiga, kuna ei saanud laskumisel õigel ajal pidama. Haanja radade plussiks on väga hea raja kvaliteet ka kesisema lumega ning vahelduv maastik, kus sõidurõõmu saab nautida nii algaja kui ka juba tõsisem spordimees.

Kaili SirgeEesti murdmaa suusakoondise liige 2004–2010

Alutaguse, Ida-Virumaa, soovitab Kaili Sirge

Minu Ida-Virumaa lemmiksuusakeskuseks on Alutaguse Puhke- ja Spordi-keskus, kus lisaks suusatamisele leidub teisi toredaid tegevusi vaba aja veetmiseks. Rajad on head ja hooldatud ning raskus kergest keskmiseni. Tänu mõnusale metsale on matkaringil ilusad vaated: valgus paistab puu-de vahelt läbi ja mets kogu oma ilus on kenasti näha. Alutaguse maratoni-rada on valdavalt tasane, seega sobilik kõigile sõitjaile, nii klassika- kui uisu-tehnikas. Samuti peab mets kinni tuule, mis lagedatel põldudel tavaliselt suusatamise suhtelist jahedaks teeb. Alutagusele tasub minna suusatama kogu perega, sest seal leidub mitmeid atraktsioone, mida on lastel hea ka-sutada, kui vanemad pikema suusaringi ette võtavad.

Kõrvemaa, Harjumaa,soovitab Mihkel Kübar

Kõrvemaa rajad on hea pikkusega ja tehniliselt kergemad kui Mammaste ja Haanja rajad, mistõttu ei ole need kon-timurdvaks katsumuseks ka algajatele suusasõpradele. Kõrvemaa miinuseks võib tuua välja ehk kesiste lumeolu-dega veidi tagasihoidlikuma rajakvaliteedi. Väga heaks et-tevalmistuseks mõneks suusamaratoniks on sealne umbes 20-kilomeetrine ring, mis on suurepärase vahelduva maas-tikuga ning samas ei ole tehniliselt nii keerukas läbida kui Mammaste ja Haan ja radasid.

Viime Eesti uuele majanduskas-vule. Selleks alandame maksukoor-

must, hoiame riigieelarve tasakaalus ja toetame jõuliselt ettevõtlust, et luua uu-si töökohti.

Praegune seis:

∙ Eesti majandus oli eelmisel aastal üks Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus.

∙ Tööpuudus on Eestis madalam kui eu-roalas tervikuna: euroala töötuse määr oli septembris 11,6%, Eestis 10%.

∙ Keskmine brutokuupalk oli Eestis 2012. aasta III kvartalis 855 eurot. Aastaga on keskmine brutokuupalk tõusnud 5,7%.

∙ Tänu majanduskasvule on 2013. aas-ta riigieelarves võimalik tõsta ka avaliku sektori palku. Suuremat palka on või-malik maksta nii õpetajatele, päästja-tele, politseinikele, meditsiinitöötajatele kui ka kaitseväelastele.

∙ Sellest aastast alaneb ka töötuskindlus-tuse maksemäära protsent 4,2-lt 3-le, mis jätab igale perele aastas keskmiselt 180 eurot rohkem palgaraha kätte.

∙ Oleme teinud ettepaneku tõsta võimalu-sel tulumaksuvaba miinimumi juba järg-misest aastast.

Viime ellu vanemapensioni, ku-na laste kasvatamine on tähtis töö.

Vanemapension on pensionilisa iga lapse pealt, ka tänastele pensionäridele.

Praegune seis:

∙ Vanemapension on seadusena vastu võetud. Käesolevast aastast järk-järgult rakenduva seaduse kohaselt hakkavad nii praegused kui ka tulevased pensio-närid saama lisapensionit iga üles kas-vatatud lapse eest.

∙ Kuni 2013. aastani sündinud lapse va-nemale makstakse ühe lapse eest kolme

aastahinde vääringus lisapensionit ehk 184,8 eurot aastas, kahe lapse eest ligi 369,6 eurot lisapensionit ja nii iga lapse pealt edasi. Enne 1991. aastat sündinud laste eest makstakse lisapensionit ühe aastahinde vääringus.

∙ Alates 2013. aastast sündinud laste eest hakkab riik kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni maksma II pensionisambasse 4% riigi keskmiselt maksustatavalt töö-tasult. Juurdemaksed tagavad, et ema või isa pension ei ole hiljem väikelapse kasvatamise tõttu ebaõiglaselt väiksem.

Kehtestame tasuta kõrghariduse, et hea haridus oleks noortele kätte-

saadav sõltumata nende pere sissetulekust. Selleks rahastame kõrgkoole täiendavalt nii, et avalikes ülikoolides oleks täiskoormuse-ga eestikeelne õpe maksuvaba.

Praegune seis:

∙ Tasuta kõrgharidus on seadusena vastu võetud: sellest sügisest on täiskoormu-sel eestikeelne õpe kõrgkoolis tasuta.

∙ Tasuta õppega suureneb kõrghariduse rahastamine 25% ning lisandub 3500 tasuta õppekohta.

∙ Vastu on võetud ka vajaduspõhiste õp-petoetuste eelnõu, mille suuruseks on vastavalt üliõpilase majanduslikule olu-korrale 220, 135 või 75 eurot. Õigus õp-petoetusi saada on hinnanguliselt kuni 37% üliõpilastest.

∙ Kõrgharidusreformiga paraneb oluliselt kõrg hariduse kättesaadavus ja efektiivsus.

Seisame kodukulude alandami-se eest, et kodudega seotud kulud

oleksid peredele jõukohasemad. Selleks vabastame kodud maamaksust. Kütteku-lude vähendamiseks toetame korterelamu-te soojustamist ning ohjeldame monopole.

Praegune seis:

∙ Kodualune maamaks kaob üleriigiliselt 2013. aastal. See jätab koduomanike-le aastas umbes 13 miljonit eurot kät-te. Maamaksuvabastus kehtib 1500 m2 ulatuses linnas, vallasiseses linnas, ale-vis ning üldplaneeringuga tiheasustu-sega alaks määratud alal ja 2 ha ulatu-ses mujal.

∙ Alates 2010. aasta septembrist on korter elamute soojustamisse riigi re-konstrueerimistoetuse abil investeeritud 58 miljonit eurot. Selle summa eest on juba renoveeritud või renoveeritakse üle 500 kortermaja ning nende majade oo-datav energiasääst on 40%. See on vä-ga arvestatav kokkuhoid küttearvetelt, mis on praeguseks puudutanud ligikau-du 40 000 inimest.

∙ Renoveerimisprogrammiga jätkame! Selle aasta riigieelarves on ette nähtud täiendavad 10 miljonit eurot kortermaja-de sooja- ja energiasäästlikumaks muut-miseks.

∙ Lasterikaste perede kodutoetust on saa-nud ligi 1500 peret umbes 15 miljoni euro eest. Lasterikaste perede elamistingimus-te parandamiseks on 2013. aastal sarna-selt 2012. aastale kavandatud veidi roh-kem kui 2,5 miljonit eurot.

Lähtume rahvuslikest huvidest ja jätame rumalused tegemata. IRL ei

lase kehtestada astmelist tulumaksu ega viia Eestit üle palgaarmeele.

Praegune seis:

∙ Koalitsioonileping välistab Eestis astme-lise tulumaksu.

∙ Kaitsekulutuste osakaal tõusis 2012. aas-tal 2% tasemeni sisemajanduse kogu-produktist ja palgaarmeele üleminek on selles koalitsioonis välistatud.

IRL täidab valijaga sõlmitud lepingut!

1

2

3

4

5

Konservatiiv nr 1 2013

Documents

Transcript of Konservatiiv nr 1 2013