Konjunktuur nr 1 (200) 2017. a märts - MKM...eelmise vaatluse (2016. a oktoober) miinus 1,2...

1(200)2017

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH

KONJUNKTUUR

Tallinn Märts 2017

EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 2017

Majanduse hetkeolukordja ootused*

Majanduskliima*

Majandus‐usalduseindeks**

Tööstuse kindlustunde indikaator**

Ehituse kindlustunde indikaator**

Teeninduse kindlustunde indikaator**

Jaekaubanduse kindlustunde indikaator**

Tarbijate kindlustunde indikaator**

* Müncheni IFO metoodika** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread

-100

-50

0

50

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-100

-50

0

50

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

60708090

100110120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-80

-40

0

40

80

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-60

-30

0

30

60

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-40

-20

0

20

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Sisukord

3

Sisukord 1. Majanduse üldolukord 2017. a märtsis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) .................................................... 4

2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2017 ........................................................................................... 14 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 14 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 22 2.3. Jaekaubandusbaromeeter (P. Aruvee) ................................................................................. 28 2.4. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 34 2.5. Tarbijabaromeeter (M. Josing) ............................................................................................. 41

3. 2016 – ebakindluse süvenemise aasta (L. Kuum) ........................................................................... 46

4. Eesti majandusareng 1993–2016 ja prognoos 2017 (L. Kuum) ....................................................... 50

5. Eesti majandusprognoos 2017–2020 (L. Kuum) .............................................................................. 54

6. EKI toidukorvi maksumus: I kvartal 2017 (V. Vähi) .......................................................................... 56

7. Eesti elanike toiduostu eelistused (L. Lepane) ................................................................................ 59

8. Eesti elanike piiriülesed ostud 2016 (E. Orro, M. Josing) ................................................................ 63

9. Maailmamajanduse konjunktuur: 2017. I pa (B. Pulver) ................................................................ 67

10. Leivatoodete müügilolek Tallinna kauplustes 1975. a (elanike küsitluse tulemused) ..................... 70

11. Tarbekaubaturu konjunktuuri üldiseloomustus 1991. a IV kvartalil ............................................... 73 Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 77 Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 78 Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing Rävala 6, 19080 Tallinn [email protected] http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406‐9857

Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 200, märts 2017

4

3,43,2 3,13,43,33,54,2

5,4

-0,1

3,0

5,75,54,95,4

4,03,0

-2

0

2

4

6

8

10

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-60

-40

-20

0

20

40

60SKP reaalkasv (vasak skaala) IFO majanduskliima (parem skaala)

% (muutus eelmise aasta suhtes)Maailma majanduskliima

1. Majanduse üldolukord 2017. a märtsis ja 6 kuu pärast Majandusolukord on rahuldav, 6 kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed, majanduskliimaindikaator tõuseb.

1.1. Majanduse hetkeolukord on paranenud, investeeringute osas probleemid püsivad

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) ekspertide paneeli1 märtsikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandus‐olukord on viimastel kuudel paranenud ning majanduskasv kiirenenud. Seda on võimaldanud pakkumis‐poolsed (siseriiklikud) arengud, kuid nähtavasti veelgi enam Eesti peamise kaubanduspartneri, Euroopa Liidu majanduse elavnemine. Samas pidurdavad Eesti majanduskasvu ettevõtete ebapiisavad investee‐ringud, mida süvendab välismaiste investeeringute madal tase. Majanduskasv tugineb peaasjalikult era‐tarbimise arengul.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) väljaandest World Economic Survey 1/2017 nähtub, et maailma majanduskliima on I kvartalis mõnevõrra paranenud ning majanduskliimaindikaator on tõusnud eelmise vaatluse (2016. a oktoober) miinus 1,2 punktilt käesoleva aasta jaanuaris +2,6 punktile. Mõõdukalt on paranenud riikide koondhinnang jooksvale olukorrale (oli –15,4 nüüd –9,1 p) kui ka 6 kuu väljavaadetele (oli +14,1, nüüd +15,0 p). Keskmisest parem majanduskliima on Euroopa Liidus (13,2 p) ja euroalal (17,2 p). Täpsemalt vt ptk 9.

EKI eksperdid‐analüütikud hindasid märtsis Eesti majanduse hetkeolukorda 18 punktiga2, mis on 12 punkti enam kui eelmisel vaatlusel detsembris. Ekspertide hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes detsembri hinnangud):

olukord on hea 18% eksperte (11%) olukord on rahuldav 82% eksperte (84%) olukord on halb 0% eksperte (5%) hinnangute saldo 18 punkti (6 p) 1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus. 2 Alates käesolevast aastast kasutab IFO vaatluses osalevate riikide ekspertide vastuste töötlemiseks (üldistamiseks) saldo meetodit: positiivsete hinnangute (hea, parem) osakaalust (%‐des) lahutatakse negatiivsete hinnangute (halb, halvem) osakaal (%‐des). Neutraalsed hinnangud (rahuldav, sama) jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda –100‐st (kõik hinnangud on negatiivsed) kuni +100‐ni (kõik hinnangud on positiivsed).

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Majanduse üldolukord

5

Majanduse üldolukord (hinnangute saldo)

-100-75

-50-25

025

5075

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

Investeeringute olukord (hinnangute saldo)

-100-75-50-25

0255075

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

Toodust nähtub, et ligi viiendik eksperte hindas majanduse hetkeolukorra heaks ning ükski ekspert pole märtsis majandusolukorda hinnanud ebarahuldavaks. Eesti lähemad partnerriigid said k.a jaanuaris oma ekspertidelt hetkeolukorra kohta järgmised hinded (saldo): Soome –9 p, Rootsi 82 p, Läti 8 p, Leedu 40 p ja Venemaa –37 p. EL 28 riikide koondhinnang jaanuaris oli 12 punkti, sh euroala 8 punkti.

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid märtsis endiselt ebarahuldavaks, kuid siiski natuke vähemal määral kui eelmisel küsitlusel detsembris. Hinnangud investeeringute olukorrale jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes detsembri hinnangud):

olukord on hea 6% eksperte (0) olukord on rahuldav 47% eksperte (50) olukord on halb 47% eksperte (50) hinnangute saldo –41 punkti (–50 p)

Toodust nähtub, et märtsi küsitlusel hindasid eksperdid investeeringute olukorda 9 punkti võrra sood‐samaks kui detsembris. Mõõdukas olukorra paranemine on kooskõlas detsembris avaldatud 6 kuu ootustega, mis sai hindeks 6,7 punkti (uues arvestuses 41 punkti). Meie partnerriikidest hinnati inves‐teeringute olukorda Soomes –18 punktiga, Rootsis 64 punktiga, Lätis –31 punktiga ja Leedus 0 punktiga (EL 28 keskmine –21 p).

Eratarbimise hetkeolukorda hindasid eksperdid märtsis ülekaalukalt heaks, nagu ka eelmisel vaatlusel detsembris. Hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes detsembri hinnangud):

olukord on hea 82% eksperte (82) olukord on rahuldav 18% eksperte (18) olukord on halb 0% eksperte (0) hinnangute saldo 82 punkti (82 p)


6

Eratarbimise olukord (hinnangute saldo)

-100-75-50-25

0255075

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

60

70

80

90

100

110

120

93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

Euroopa Liit

Eesti

Majandususaldusindeks(pikaajaline keskmine = 100, sesoonselt tasandatud)

Hea hinnangu on eratarbimine saanud juba alates 2011. aastast. Suuresti on eratarbimise edu võimal‐danud kiire palgakasv ja madal inflatsioon. Alates k.a I kvartalist on hinnatõus oluliselt kiirenenud ja pidurdunud ka palkade reaalkasv. EL 28 keskmine hinnang eratarbimisele oli jaanuaris 25 punkti, sh Läti 8 p, Leedu 100 p, Soome 14 p, Rootsi 73 p.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (märts 2016) näitab, et praegune olukord on parem, seda nii majanduses tervikuna kui eraldi investeeringute ja eratarbimise osas.

Üldolukord Investeeringud Eratarbimine olukord on nüüd parem 53 35 41 olukord on umbes sama 41 59 53 olukord on nüüd halvem 6 6 6 hinnangute saldo 47 29 35

Etteruttavalt olgu märgitud, et ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks3 (sesoonselt tasandatud) oli märtsis 105,4 (veebruaris 106,5; detsembris 2016 104,0).

3 Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.


7

Majanduskliima

-100-75-50-25

0255075

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

1.2. Majandusolukord on 6 kuu pärast parem, majanduskliimaindikaator tõusis 30,3 punktile

Müncheni IFO väljaandest WES nr 1/2017 nähtub, et maailma majanduskliima on jaanuaris taas pluss‐poolel (+2,6 p) ja 3,8 punkti parem kui eelmisel vaatlusel 2016. a oktoobris (–1,2 p). Paranenud on riikide koondhinnang nii hetkeolukorrale kui ka 6 kuu väljavaadetele, kuigi hetkeolukorra hinnang on endiselt miinuspoolel (–9,1 p). Eesti majanduse seisukohalt on veelgi olulisem, et Euroopa Liidu ja euroala arengu‐väljavaated ja majanduskliima on maailma (118 riigi) keskmistest veelgi soodsamad.

EKI ekspertide paneeli ootused Eesti majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast olid märtsis järgmised (sulgudes detsembri ootused):

olukord on siis parem 50% eksperte (32) olukord on umbes sama 44% eksperte (57) olukord on siis halvem 6% eksperte (11) hinnangute saldo 44 punkti (21 p)

Meie peamised kaubanduspartnerid hindasid 6 kuu väljavaateid järgmiselt: Soome 50 p, Rootsi 9 p, Läti 0 p, Leedu 100 p ja Venemaa 40 p. Olgu veel märgitud, et arenguootused EL 28 on 14 p ja euroalal 27 p.

Tulenevalt ekspertide poolt märtsis antud hinnangust majanduse hetkeolukorrale (18 p) ja hinnangust 6 kuu väljavaadetele (44 p) ning tuginedes Müncheni IFO metoodikale4 on Eesti majanduskliimanäitaja märtsis 30,3 punkti (detsembris 2016 13,0 p). Seega on Eesti majanduskliima võrreldes detsembriga paranenud 17,3 punkti võrra. Olgu märgitud, et EL 28 majanduskliima on 13,2 p ja euroalal 17,2 p. Meie olulisemate partnerriikide majanduskliimanäitajad on Soome 18,5 p, Rootsi 42,7 p, Läti 3,8 p, Leedu 68,3 p ja Venemaa –2,0 p.

Ekspertide paneeli hinnangud investeeringute ja eratarbimise olukorra kohta 6 kuu pärast jagunesid märtsis järgmiselt (%):

investeeringud eratarbimine olukord on siis parem 71 24 olukord on umbes sama 24 71 olukord on siis halvem 6 6 hinnangute saldo 65 punkti 18 punkti

Toodust nähtub, et eelseisval 6 kuul on oodata arvestatavat edenemist investeeringute osas ja eratarbi‐mise olukorra püsimist praegusel heal tasemel.

4 Müncheni IFO metoodika kohaselt tuletatakse majanduskliima näitaja geomeetrilise keskmisena ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale 6 kuu pärast.


8

Ekspordi käibe muutumine (hinnangute saldo)

-100

-75

-50

-250

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated on enam kui rahuldavad

Maailmamajanduse hetkeolukorda ja rahvusvahelist kaubavahetust mõjutavad jätkuvalt poliitiline ebakindlus ja finantsturgude heitlikkus. Müncheni IFO jaanuarikuu uuring näitab, et vaatluses osalenud 118 riigi eksperdid on vaid ettevaatlikult optimistlikud väliskaubanduse arenguvõimaluste suhtes. Teistest piirkondadest optimistlikumad on EL 28 ja euroala riigid. WES 1/2017 andmetel on EL 28 riikide ekspertide hinnangute saldo ekspordi 6 kuu arenguväljavaate kohta 43,2 punkti ja impordi kohta 22,9 punkti.

EKI ekspertide paneel oli märtsis positiivselt häälestatud Eesti väliskaubanduse arenguvõimaluste suhtes. Täpsemalt oli ekspertide hinnangute jaotumine ekspordi ja impordi 6 kuu arengute kohta järgmine (%):

eksport import maht on siis suurem 71 71 maht on umbes sama 29 29 maht on siis väiksem 0 0 hinnangute saldo 71 71

Olgu märgitud, et detsembris olid hinnangute saldod vastavalt 46 ja 33 punti.

Kaubavahetusbilansi arengute suhtes domineerib arvamus, et 6 kuu pärast on kaubavahetusdefitsiit praegusest suurem:

bilanss on siis parem 6% eksperte (5) bilanss on umbes sama 59% eksperte (58) bilanss on siis halvem 35% eksperte (37) hinnangute saldo –29 punkti (–32 p)

Nagu senised arengud näitavad kompenseerib kaubavahetuse defitsiiti teenuste väliskaubanduse posi‐tiivne saldo.

1.4. Hinnatõus mõõdukalt kiireneb, intressimäärad ja aktsiahinnad tõusevad

I kvartalil tõusid tarbijahinnad madala baasi tõttu suhteliselt kiiresti ja inflatsioon ületas optimaalse 2% taseme. Hindade edasise arengu suhtes lähevad ekspertide arvamused lahku. Täpsemalt jagunesid hinnangud inflatsiooni taseme kohta 6 kuu pärast järgmiselt (%):

inflatsioon on siis kõrgem 31% eksperte inflatsioon on umbes sama 50% eksperte inflatsioon on siis madalam 19% eksperte hinnangute saldo 12 punkti


9

Toodust nähtub, et lähikuudel inflatsioon pigem kiireneb kui aeglustub.

2017. aasta keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosivad eksperdid 2,5% ja 2022. a tasemeks 2,8% (detsembri hinnangud olid vastavalt 2,0% ja 2,8%).

Laenuintresside taseme suhtes domineerib seisukoht, et 6 kuu pärast on laenuintresside määrad kõrgemad. Täpsemalt kujunesid hinnangud järgmiselt (%‐des):

lühiajalised laenud pikaajalised laenud intressimäär on siis kõrgem 41 41 intressimäär on umbes sama 59 59 intressimäär on siis madalam 0 0 hinnangute saldo 41 punkti 41 punkti

EL 28 riikide ootused jaanuaris olid vastavalt 24,8 punkti ja 51,7 punkti.

Kodumaised aktsiahinnad jätkavad lähemal 6 kuul tõusu, kuigi ekspertide hinnangud pole kuigivõrd üksmeelsed. Hinnangud jagunesid märtsis järgmiselt (sulgudes ootused detsembris):

aktsiahinnad on siis kõrgemad 29% eksperte (52) aktsiahinnad on umbes samad 59% eksperte (37) aktsiahinnad on siis madalamad 12% eksperte (11) hinnangute saldo 17 punkti (41 p)

WES nr 1/2017 andmetel olid IFO uuringus osalenud EL 28 riigi aktsiahindade keskmine tõusuootus (saldo) 35 punkti.

1.5. Majandusprobleemide pingereas tõusis esikohale oskustööjõu puudus

Ekspertide‐analüütikute paneeli märtsi hinnangul oli 15 etteantud majandusprobleemi raskusaste Eestis järgmine (% ekspertidest, kes antud probleemi olemasolu märkis):

Probleem Raskusaste (%, max=100) Oskustööjõu puudus 100 Vähene innovatsioon 88 Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 88 Ebapiisav nõudlus 76 Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 71 Kaubandustõkked ekspordile 59 Ebapiisav infrastruktuur 53 Ebasoodne investeerimiskliima välisinvestoritele 47 Sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine 35 Juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele 29 Võlgade ebaefektiivne haldamine 24 Poliitiline ebastabiilsus 24 Korruptsioon 18 Kapitali vähesus 12 Keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 6

Toodust nähtub, et Eesti majanduse arengut pidurdavad hetkel kõige enam oskustööjõu puudus (leidis 100% eksperte), rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus (88%), vähene innovatsioon (88%), ebapiisav nõudlus (76%) ja vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes (71%).


10

-100-75-50-25

0255075

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

-100-75-50-25

0255075

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

-100-75-50-25

0255075

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

KOGU MAJANDUS

Eesti majanduse hetkeolukord ja seis 6 kuu pärast

INVESTEERINGUD

ERATARBIMINE

praegu(hea - halb)

6 kuu pärast(parem - halvem)

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM


11

Hea Rahuldav Halb Saldo

majandus tervikuna 18 82 0 18investeeringud 6 47 47 -41

eratarbimine 82 18 0 82

Parem Sama Halvem Saldo

majandus tervikuna 53 41 6 47investeeringud 35 59 6 29


Parem Sama Halvem Saldo

majandus tervikuna 50 44 6 44investeeringud 71 24 6 65


Suurem Sama Väiksem Saldo

eksport 71 29 0 71import 71 29 0 71

Paraneb Sama Halveneb Saldo6 59 35 -29

Kõrgem Sama Madalam Saldo31 50 19 13

Inflatsiooni tase 2017. a 2,5% 2022. a 2,8%Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast

Kõrgem Sama Madalam Saldo

lühiajalised intressid 41 59 0 41pikaajalised intressid 41 59 0 41

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal)

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praeguüleväärtus-

tatudenam-vähem õige

alaväärtus-tatud

Saldo

USD 53 35 12 41GBP 0 71 29 -29JPY 0 100 0 0

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärastKõrgem Sama Madalam Saldo

53 29 18 35Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

Kõrgem Sama Madalam Saldo

29 59 12 18

Jah Ei

71 29

76 2488 1253 4788 1259 41

100 0

29 71

47 5312 88

6 9424 7635 6524 7618 82

Majanduskliima 30,3

võlgade ebaefektiivne haldaminesissetulekute ebavõrdsuse suurenemine

poliitiline ebastabiilsuskorruptsioon

juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele

ebasoodne keskkond välisinvestoritelekapitali vähesus

keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus

infrastruktuuri mahajäämusrahvusvahelise konkurentsivõime vähesus

kaubandustõkked ekspordileoskustööjõu puudus

vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes

ebapiisav nõudlusvähene innovatiivsus

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

EKI MAJANDUSTEST – MÄRTS 2017 (17 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %‐des)

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:

R. Eamets M. Kitsing L. Kuum E. Lõhmuste M. Nestor I. Rõtov

M. Ivask A. Kokk M. Lambing H. Meerits A. Purju H. Vitsur

A. Järvan A. Kuningas M. Lauri T. Mertsina J. Reiljan


12

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017I II III IV I II III IV I

[hea(+100) <——> halb(-100)]

majandus tervikuna 97 68 -34 -78 -45 31 30 16 0 5 5 11 -18 -10 5 0 5 18investeeringud 93 58 -62 -93 -71 -10 18 -21 -41 -37 -40 -37 -76 -75 -35 -58 -50 -41

eratarbimine 95 78 -4 -68 -61 1 30 35 55 74 65 75 76 80 74 84 82 82[parem(+100) <——> halvem(-100)]

majandus tervikuna 75 -5 -90 -91 55 88 38 3 -15 26 10 -5 -59 -35 26 0 11 47investeeringud 66 -6 -93 -94 28 73 40 -22 -26 -26 -30 -28 -59 -55 21 16 5 29

eratarbimine 76 19 -60 -88 6 70 57 32 23 32 40 44 29 35 37 21 21 35[parem(+100) <——> halvem(-100)]

majandus tervikuna 6 -26 -38 4 61 27 10 41 28 37 5 10 12 30 21 37 21 44investeeringud 6 -32 -47 -9 59 30 0 22 14 37 5 21 -6 20 45 63 42 65

eratarbimine 10 -19 -34 -18 46 24 10 28 4 26 0 11 -29 -5 5 6 -26 18[suurem(+100) <——> väiksem(-100)]

eksport 79 53 11 18 78 38 16 58 35 58 26 25 18 25 45 53 44 71import 75 40 -38 -13 71 41 32 59 37 58 26 40 29 35 50 47 33 71

[parem(+100) <——> halvem(-100)]

21 29 72 43 -27 -32 -11 -16 -13 -11 -20 -37 -29 -35 -11 -32 -21 -29[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]

lühiajalised laenuintressid 93 82 34 12 21 32 1 14 -3 0 5 11 -12 -5 10 11 16 41pikaajalised laenuintressid 82 75 29 13 11 41 -4 15 1 6 20 33 12 25 17 21 39 41

[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]

23 -1 -22 14 49 21 41 58 31 63 45 21 24 37 47 42 42 18

jah vastuste osakaal (0..100)

vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 50 58 76 77 51 38 48 51 42 37 75 50 59 60 55 53 68 71

ebapiisav nõudlus 12 31 87 99 97 90 91 89 91 90 95 80 88 90 75 85 94 76vähene innovatiivsus 88

infrastruktuuri mahajäämus 53rahvusvahelise konku-

rentsivõime vähesus 88 94 90 91 87 89 89 97 97 94 100 100 100 100 95 95 95 88

kaubandustõkked ekspordile 26 28 16 38 25 26 32 29 55 63 70 65 71 75 65 73 74 59

oskustööjõu puudus 98 99 80 59 67 92 98 97 99 100 100 100 100 100 100 100 95 100juriidilised ja adminis-

tratiivsed takistused äritegevusele

29

ebasoodne keskkond välisinvestoritele 47

kapitali vähesus 10 13 61 84 83 59 58 62 42 42 35 42 29 32 40 32 37 12keskpanga poliitika vähene

usaldusväärsus 6võlgade ebaefektiivne

haldamine 24sissetulekute ebavõrdsuse

suurenemine 35

poliitiline ebastabiilsus 24korruptsioon 25 21 13 18

Majanduskliima [hea(+100) <——> halb(-100)]

47,1 15,9 -36,6 -42,8 0,9 27,0 19,7 28,1 13,0 20,5 5,0 10,3 -3,5 9,0 13,0 17,6 13,0 30,3

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Praegune majandusolukord võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast

Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast

Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

EKI MAJANDUSTEST Eesti majandusolukorra muutumine 2006. a – 2017. a I kvartal

(EKI ekspertide hinnangute saldod)

Konjunktuur nr 198, september 2016 Majanduse üldolukord

13

-100 -75 -50 -25 25 50 75

-100

-75

-50

50

75

100

I 06

I 08

I 09

I 2005

I 10

I 11

I 07

I 12

I 13

I 14 I 2017I 16

-25

-25

EESTI MAJANDUSKELL

(algus 2005. a I kv) TAASTUMINE / TÕUS parem KÕRGSEIS / BUUM

halb

hea

MADALSEIS / KRIIS halvem JAHTUMINE / LANGUS Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale (horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal –100 kuni +100.

Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 200, märts 2017

14

-90

-60

-30

0

30

60

90

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Viimased 3 kuudPrognoos

Toodangu maht (võrreldavates hindades, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-80-60-40-20

02040

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tellimused toodangule (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2017 2.1. Tööstusbaromeeter5 Töötleva tööstuse olukord on märtsis parem kui 3 kuud tagasi ning ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Ettevõtete hinnangul on järgneval 3 kuul oodata toodangu mahu kasvu.

Märtsikuu kindlustunde indikaator6 (+11) on 18 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 5 punkti kõrgem kui aasta tagasi. Kindlustunnet tugevdavad positiivsed ootused eelseisvaks 3 kuuks, mille järgi tootmine suureneb 45%‐l ja väheneb vaid 8%‐l ettevõtetel. Kasvab välisturu nõudlus (saldo7 +9). Plaanitakse suuremat töötajate arvu ja kõrgemaid toodangu müügihindu (saldod vastavalt +12 ja +13). Hetkeseisu peegeldav nõudlus toodangule on jätkuvalt alla tavalist taset, kuid varasemast vähemal määral (saldo märtsis –7, detsembris –13). Sama kehtib ka eksporttellimuste kohta (saldo märtsis –10, detsembris –19).

Viimasel 3 kuul toodangu mahu kasv aeglustus (saldo märtsis +1, detsembris +8). Tootmisvõimsuste rakendatus on 6%‐punkti madalam kui IV kvartalis (I kv 71%). Ebapiisav nõudlus on peamiseks takistuseks tootmise kasvule (märkis 60% ettevõtteid). Vajalike oskustega tööjõu puudus on toodangu kasvu piira‐vatest teguritest teisel kohal (märkis 15% ettevõtteid). Teistest rohkem märkisid seda masinate ja sead‐mete tootmise ettevõtted (38%).

Märtsis läbiviidud laenukeskkonna uuring näitas, et suurem osa ettevõtteid hindas laenu saamise võimalusi viimasel 3 kuul normaalseteks (märtsis 74% ettevõtteid, detsembris 71%) või soodsateks. Järgmisel 3 kuul jääb olukord samaks.

5 Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni ja Majandus‐ ja Kommunikatsiooniminis‐teeriumi tellimusel. Märtsikuu baromeeter on koostatud 164 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel. 6 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud. 7 Saldo on positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahe.

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Tööstusbaromeeter

15

-20

-10

0

10

20

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

LIIGA SUURED

LIIGA VÄIKESED

13 11 9 10 7 7 7 12 10 11 8 9 10 8 11 9

70 74 77 74 79 80 77 78 73 72 77 78 77 75 74 71 74

17 15 14 16 14 13 16 15 15 18 12 14 15 15 18 18 17

80%

20%40%

60%80%

100%

03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03

soosivnormaalnepiirav

Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

2013 2014 2015 2016 2017

11 10 13 12 8 9 11 8 12 9 13 10 9 11 10 10 8

74 77 76 74 81 80 80 78 75 76 78 78 76 76 73 74 74

14 14 11 14 12 12 9 14 13 15 10 12 14 13 18 16 18

0%20%40%60%80%

100%

03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03


Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

2013 2014 2015 2016 2017

-60

-40

-20

0

20

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

EestiEL

Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)


16

Tööstusharude olukord märtsis ja väljavaated lähikuudeks on järgmised:

Toiduainete ja jookide tööstus

Kindlustunde indikaator on enam‐vähem sama, mis 3 kuud tagasi, kuid märgatavalt kõrgem aastatagusega võrreldes (märtsis +16, detsembris +15; 2016. a märtsis +2). Baromeetri andmetel on nii toiduainetööstuse kui ka joogitoomise ettevõtete ootused järgnevaks 3 kuuks positiivsed ning toodangu maht suureneb (saldo +36). Sama kehtib ka eksporttellimuste kohta (saldo +18). Töötajate arv suureneb (saldo +13). Nõudlus toodangule on tavalisel tasemel, kusjuures eksporttellimused ületavad tavalise taseme (saldo +10). Samal ajal joogitootmise ettevõtetel on nõudluse osas raskusi.

Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes kõikidel turgudel ning tellimused suurenesid. Nii toiduainete kui ka joogitootmise ettevõtetes toodangu maht kasvas (saldo märtsis +39). Rohkem kui neljandik toiduaineid tootvatest ettevõtetest (27%) teatas ebapiisavatest valmistoodete varudest.

Tekstiilitootmine

Kindlustunde indikaator on negatiivne (–4). Seda mõjutas nõudlus toodangule, mis on märtsis oluliselt madalam kui 3 kuud tagasi (saldo märtsis –38, detsembris –14). Ka eksporttellimusi on vähem kui eelmise aasta lõpus (saldo märtsis –50, detsembris –29). Ettevõtted teatasid liigsetest valmistoodete varudest (saldo +13). Järgmisel 3 kuul oodatakse tootmismahu kasvu (saldo +38).

Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht vähenes (saldo –13). Ebapiisav nõudlus ja sobiva tööjõu puudus takistasid toodangu mahu kasvu kõige enam (mõlemat tegurit märkis 29% ettevõtteid).

Rõivatootmine

Kindlustunde indikaator püsib miinuspoolel (märtsis –9, eelmise 3 kuu saldode keskmine –7). Peamiselt on seda põhjustanud halvenenud prognoosid järgmiseks 3 kuuks, mille järgi toodangu maht kahaneb (saldo –13). Vähenevad ka eksporttellimused (saldo –20). Sellest tingituna plaanib 29% ettevõtteid vähendada töötajate arvu. Sise‐ ning välisturu nõudlus toodangule on endiselt tavalisest madalamal tasemel (mõlema indikaatori saldod –13).

Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid pooltel ettevõtetel ning tootmine liikus langustrendil (saldo –13). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 4%‐punkti madalam kui eelmise aasta IV kvartalis (I kv 84%).

Nahatööstus

Kindlustunde indikaator on kolmandat kuud järjest positiivne (+22) ning 41 punkti kõrgem kui eelmise aasta lõpus ja 29 punkti kõrgem kui aasta tagasi. Eelkõige on selle taga eelseisva 3 kuu positiivsed ootused tootmise osas. Nende järgi toodangu maht kasvab 67%‐l ettevõtetel ja 33%‐l püsib samal tasemel. Kolmandik tootjaid prognoosib ka suuremaid eksporttellimusi. Töötajate arv jääb samaks. Märtsi sise‐ ja välisturu nõudlus toodangule on tavapärasest madalam, kuid vähemal määral kui 3 kuud tagasi (saldo märtsis –17, detsembris –29), sealjuures eksporttellimusi on veidi vähem kui detsembris (saldo märtsis –33, detsembris –29).

Viimasel 3 kuul toodangu mahu langus pidurdus ning toodang püsis samal tasemel (saldo märtsis =0, eelmise 3 kuu saldode keskmine –37), sealjuures 17% ettevõtteid teatas ebapiisavatest valmistoodete varudest. Tootmisvõimsuste rakendatus tõusis 80%‐le (IV kv 75%).

Puidutööstus

Kindlustunde indikaator (märtsis +27), on 24 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 21 punkti kõrgem aasta‐tagusega võrreldes. Hetkeseisu peegeldav sise‐ ning välisturu nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (mõlemad saldod +10). Suurem osa ettevõtteid (70%) prognoosib tootmismahu kasvu ka järgmisel 3 kuul, 30%‐l jääb tootmine samaks. Rohkem kui kolmandik ettevõtteid loodab ka suurematele eksport‐tellimustele, 40% tootjaid prognoosib töötajate arvu kasvu (ülejäänutel ei muutu).


17

Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes kõikidel turgudel ning tellimused suurenesid, tagades 3,1 kuu tootmise (IV kv 2,1 kuud). Toodangu maht kasvas 60%‐l ettevõtetel ja 20%‐l vähenes.

Mööblitootmine

Kindlustunde indikaator (+24) on 58 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi, sealjuures paranesid kõik indikaatori komponendid. Nõudlus toodangule tõusis tavalisele tasemele (saldo märtsis =0, detsembris –75) ja seda põhiliselt siseturu nõudluse arvel, sest eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo märtsis –29). Tootmis‐mahu kasvust eelseisval 3 kuul teatas 71% ettevõtteid ja 29%‐l jääb tootmine samaks. Töötajate arv mõõdukalt suureneb (saldo +14).

Viimasel 3 kuul liikus toodangu maht tugeval tõusutrendil (saldo +57).

Paberitööstus

Kindlustunde indikaator (märtsis =0) on peaaegu sama, mis detsembris (–1), kuid veidi madalam kui aasta tagasi (+4). Tellimuste portfell on tavalisest õhem ning nõrgendab ettevõtete kindlustunnet (üldsaldo –14), sealjuures eksporttellimused on tavalisel tasemel. Eelseisval 3 kuul ei ole toodangu mahu osas muutusi oodata (saldo =0). Ka töötajate arv ja toodangu müügihinnad jäävad samaks.

Viimasel 3 kuul ei ole toodangu maht muutunud. Tootmisvõimsuste rakendatus oli 5%‐punkti madalam kui IV kvartalis (I kv 69%).

Trükindus ja salvestite paljundus

Kindlustunde indikaator langes (märtsis –27, eelmise 3 kuu keskmine –16) ning selle põhjuseks on tava‐lisest oluliselt madalam sise‐ ja välisturu nõudlus toodangule (mõlema indikaatori saldo märtsis –60). Toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on negatiivsed, kuid paremad kui 3 kuud tagasi (saldo märtsis –20, detsembris –43). Eksporttellimused vähenevad (saldo –33). Töötajate arv jääb samaks.

Vastavalt prognoosidele viimasel 3 kuul liikus toodangu maht tugeval langustrendil (saldo –40). Tootmis‐võimsuste rakendatus langes 64%‐le (IV kv 76%).

Keemiatööstus

Kindlustunde indikaator muutus positiivseks ja seda optimistlike väljavaadete arvel (märtsis +18, detsembris –26; 2016. a märtsis –22). Ettevõtete hinnangute kohaselt eelseisval 3 kuul toodangu maht suureneb 43%‐l ja väheneb 14%‐l ettevõtetel. Iga kolmas tootja prognoosib suuremat välisturu nõudlust. Töötajate arv suureneb ja toodangu müügihinnad tõusevad (mõlema indikaatori saldo +11). Nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +13) ja seda siseturu arvel, kuna eksporttellimusi on tavalisel hulgal.

Viimasel 3 kuul tootmine suurenes, sellest teatas neljandik tootjaid, 12%‐l vähenes.

Kummi‐ ja plasttoodete tööstus

Kindlustunde indikaator püsib negatiivne ning on enam‐vähem detsembrikuu tasemel (märtsis –10, detsembris –12). Tellimuste portfell on tavapärasest kõhnem ja seda varasemast suuremal määral (saldo märtsis –20, detsembris –9). Tootmise prognoosid eelseisvaks 3 kuuks mõnevõrra tugevdavad kindlus‐tunnet, sest tootmine suureneb 30%‐l ettevõtetel (väheneb 20%‐l). Valdaval osal tootjatel (80%‐l) jääb töötajate arv samaks, kuid 20% kavandab selle vähendamist.

Teistest harudest rohkem ettevõtteid (60%) teatas toodangu mahu kahanemisest viimasel 3 kuul, 40%‐l jäi tootmine samaks. Tootmisvõimsute rakendatus oli 9%‐punkti madalam kui IV kvartalis (märtsis 59%).


18

Metalltoodete tööstus

Kindlustunde indikaator püsib plusspoolel (+6), kuid on madalam kui eelmisel 3 kuul ja aasta tagasi (eelmise 3 kuu saldode keskmine +12; 2016. a märtsis +13). Ootused järgmiseks 3 kuuks on positiivsed ning toodangu maht kasvab (saldo +38). Sama kehtib ka eksporttellimuste kohta (saldo +41). Töötajate arv suureneb (saldo +19), toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +31). Sise‐ ning välisturu tellimuste portfell on tavalist õhem (saldo märtsis –19, detsembris =0).

Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid (saldo –6) ning tootmise kasv aeglustus (saldo märtsis +6, detsembris +13). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 7%‐punkti madalam kui IV kvartalis (I kv 74%).

Arvutite, elektroonika‐ ja optikaseadmete tootmine

Haru olukord on hea. Märtsikuu kindlustunde indikaator (+33) on 20 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 15 punkti kõrgem kui eelmise aasta märtsis. Kõik kindlustunde komponendid paranesid. Toodangu mahu ootused on positiivsed, nende järgi tootmine suureneb 60%‐l ettevõtetel ja 40%‐l püsib samal tasemel. Prognoositakse suuremat välisturu nõudlust (saldo +25). Iga viies tootja plaanib suuremat töötajate arvu. Sise‐ ja välisturu nõudlus toodangule ületab tavalise taseme 40%‐l ettevõtete, 60%‐l on see tavalisel tasemel.

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning toodangu maht kasvas teistest harudest kiiremas tempos (saldo +60). Tootmisvõimsute rakendatus oli 8%‐punkti kõrgem kui IV kvartalis (I kv 81%).

Elektriseadmete tootmine

Kindlustunde indikaator on märtsikuu kõrgeim (+36) ning kõik indikaatori komponendid mõjutasid seda positiivselt. Hinnangute kohaselt eelseisval 3 kuul tootmismaht kasvab, sellest teatas 67% ettevõtteid (33%‐l jääb samaks). On oodata ka suuremaid eksporttellimusi (saldo +33). Töötajate arv suureneb (saldo +17). Hetkeolukorda peegeldav sise‐ ja välisturu tellimuste maht tõusis tavapärasele tasemele (saldo märtsis =0, detsembris –17).

Viimasel 3 kuul paranes ettevõtete konkurentsivõime kõikidel turgudel. Tellimused suurenesid ja tootmis‐maht liikus tõusutrendil (saldo + 17). Kasvas ka ekspordi maht (saldo +33). 40% ettevõtteid teatas eba‐piisavatest valmistoodete varudest.

Masinate ja seadmete tootmine

Kindlustunde indikaator muutus positiivseks (märtsis +14, eelmise 3 kuu keskmine –6). Nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (üldsaldo +14) ja seda peamiselt välisturu nõudluse arvel (saldo +33). Ettevõtete prognoosid tootmise osas tugevdavad kindlustunnet, kuna lähimal 3 kuul toodangu maht kasvab (saldo +14). Töötajate arv suureneb ja valmistoodangu müügihinnad tõusevad (mõlema indikaatori saldod +14).

Eelmisel 3 kuul toodangu maht ei ole muutunud.

Ehitusmaterjalitööstus

Kindlustunde indikaator on positiivne (+22) ning oluliselt ületab eelmise 3 aasta (2014.–2016. a) märtsi‐kuude keskmist näitajat (+7). Tootjate andmetel lähimal 3 kuul toodangu maht suureneb 71%‐l ettevõtetel (ülejäänutel ei muutu). Prognoositakse suuremat töötajate arvu (saldo +17) ja valmistoodangu müügi‐hinnad mõõdukalt tõusvad (saldo +11). Nõudlus toodangule on tavalisest madalam, kuid varasemast vähemal määral (saldo märtsis –6, detsembris –22).

Vastavalt prognoosidele viimase 3 kuu jooksul toodangu maht vähenes (saldo –28). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 9%‐punkti madalam kui IV kvartalis (I kv 63%).


19

2016 2017 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

suurenes 17,8 20,4 34,5 36,6 33,6 26,2 22,9 31,5 28,6 30,8 29,7 17,1 24,1jäi samaks 51,4 57,0 48,0 49,7 53,9 53,0 59,0 57,5 52,9 46,6 45,5 50,7 52,5vähenes 30,8 22,5 17,6 13,8 12,6 20,8 18,1 11,0 18,6 22,6 24,8 32,2 23,4 saldo -13 -2 17 23 21 5 5 21 10 8 5 -15 1üle tavalise 10,3 7,9 8,7 13,1 13,3 9,3 14,7 12,9 12,1 11,5 12,4 15,2 13,5tavalised 61,0 62,9 69,1 67,6 68,5 76,0 69,2 70,1 66,0 64,2 66,2 61,4 66,0alla tavalise 28,8 29,3 22,2 19,3 18,2 14,7 16,1 17,0 22,0 24,3 21,4 23,5 20,6 saldo -19 -21 -13 -6 -5 -5 -1 -4 -10 -13 -9 -8 -7üle tavalise 9,0 7,8 5,8 11,4 11,4 7,3 8,2 8,8 7,7 9,4 12,5 13,2 14,5tavalised 64,9 65,9 73,9 65,2 68,9 71,7 68,7 70,6 69,2 62,3 62,5 60,3 61,1alla tavalise 26,1 26,4 20,3 23,5 19,7 21,0 23,1 20,6 23,1 28,3 25,0 26,5 24,4 saldo -17 -19 -14 -12 -8 -14 -15 -12 -15 -19 -13 -13 -10liiga suured 6,6 6,7 7,9 7,2 6,8 5,8 9,7 8,1 9,2 5,8 8,2 7,1 7,5piisavad 79,4 83,6 82,7 83,5 79,7 82,0 77,6 76,5 78,6 84,2 80,6 79,3 81,2liiga väikesed 14,0 9,7 9,4 9,4 13,5 12,2 12,7 15,4 12,2 10,1 11,2 13,6 11,3 saldo -7 -3 -1 -2 -7 -6 -3 -7 -3 -4 -3 -6 -4suureneb 39,3 36,2 33,1 25,5 26,1 37,2 30,1 25,2 18,8 17,8 27,3 44,8 44,6jääb samaks 51,0 56,5 54,7 60,3 54,2 50,0 54,6 51,8 50,0 51,4 52,5 44,1 47,5väheneb 9,7 7,3 12,2 14,2 19,7 12,8 15,4 23,1 31,2 30,8 20,3 11,0 7,9 saldo 30 29 21 11 6 24 15 2 -12 -13 7 34 37tõusevad 7,6 9,9 6,0 8,2 7,1 6,7 7,0 6,3 10,1 12,8 14,6 16,9 19,9jäävad samaks 86,2 83,1 89,3 86,3 88,7 86,6 86,7 85,2 79,9 77,0 75,7 77,0 73,8langevad 6,2 7,0 4,7 5,5 4,3 6,7 6,3 8,5 10,1 10,1 9,7 6,1 6,4 saldo 1 3 1 3 3 0 1 -2 0 3 5 11 13suureneb 15,0 13,5 16,2 11,6 12,6 15,5 11,4 10,3 11,4 11,4 14,3 18,2 18,4jääb samaks 73,5 78,0 73,7 80,8 79,7 79,7 81,6 81,5 75,7 77,9 80,3 73,0 75,2väheneb 11,6 8,5 10,1 7,5 7,7 4,7 7,1 8,2 12,9 10,7 5,4 8,8 6,4 saldo 3 5 6 4 5 11 4 2 -1 1 9 9 12

6 4 3 2 3 8 6 2 -6 -7 0 11 11KINDLUSTUNDE indikaator

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

Eksporttellimused toodangule praegu

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

Näitaja

Valmistoodete varud praegu

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

TÖÖSTUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


20

TÖÖ

STU

SBAR

OM

EETE

R,

MÄR

TS 2

017

(töös

tush

arud

e lõ

ikes

ette

võte

te v

astu

ste

jagu

nem

ine

%-d

es)

Näi

taja

Toidu

-ain

ete

toot

mine

Joog

i-to

otmi

ne

Teks

tiili-

toot

mine

Rõiva

-to

otmi

neNa

ha-

töös

tus

Puidu

-tö

östu

sPa

beri-

töös

tus

Keem

ia-tö

östu

sKu

mmi -

ja

plast-

tood

ete

toot

mine

Ehitu

s-ma

terja

li-tö

östu

s

Met

all-

tood

ete

toot

mine

Elekt

roo-

nika-

ja

optik

a- se

adme

te

toot

mine

Elekt

ri-se

adme

te

toot

mine

Mas

inate

ja

sead

mete

to

otmi

ne

Möö

bli-

toot

mine

Trük

indus

ja

salve

stiste

pa

ljund

us

Kogu

tö

östu

s

suure

nes

53,3

37,5

0,012

,516

,760

,014

,325

,00,0

5,631

,360

,033

,328

,657

,10,0

24,1

jäi sa

maks

46,7

37,5

87,5

62,5

66,7

20,0

71,4

62,5

40,0

61,1

43,8

40,0

50,0

42,9

42,9

60,0

52,5

vähe

nes

0,025

,012

,525

,016

,720

,014

,312

,560

,033

,325

,00,0

16,7

28,6

0,040

,023

,4

s

aldo

5313

-13-13

040

013

-60-28

660

170

57-40

1üle

tava

lise

13,3

0,00,0

12,5

16,7

20,0

14,3

12,5

10,0

11,1

6,340

,016

,728

,614

,30,0

13,5

tavali

sed

86,7

75,0

62,5

62,5

50,0

70,0

57,1

87,5

60,0

72,2

68,8

60,0

66,7

57,1

71,4

40,0

66,0

alla t

avali

se0,0

25,0

37,5

25,0

33,3

10,0

28,6

0,030

,016

,725

,00,0

16,7

14,3

14,3

60,0

20,6

sald

o13

-25-38

-13-17

10-14

13-20

-6-19

400

140

-60-7

üle ta

valis

e30

,812

,50,0

12,5

16,7

20,0

14,3

12,5

0,07,7

12,5

40,0

16,7

33,3

14,3

0,014

,5tav

alise

d61

,562

,550

,062

,533

,370

,071

,475

,070

,069

,250

,060

,066

,766

,742

,940

,061

,1all

a tav

alise

7,725

,050

,025

,050

,010

,014

,312

,530

,023

,137

,50,0

16,7

0,042

,960

,024

,4

s

aldo

23-13

-50-13

-3310

00

-30-15

-2540

033

-29-60

-10liig

a suu

red0,0

12,5

12,5

0,00,0

10,0

0,00,0

30,0

11,8

13,3

0,00,0

0,00,0

0,07,5

piisa

vad

73,3

87,5

87,5

100,0

83,3

80,0

85,7

87,5

60,0

76,5

73,3

100,0

60,0

85,7

100,0

100,0

81,2

liiga v

äikes

ed26

,70,0

0,00,0

16,7

10,0

14,3

12,5

10,0

11,8

13,3

0,040

,014

,30,0

0,011

,3

s

aldo

-2713

130

-170

-14-13

200

00

-40-14

00

-4su

urene

b42

,950

,037

,512

,566

,770

,00,0

42,9

30,0

70,6

56,3

60,0

66,7

14,3

71,4

0,044

,6jää

b sam

aks

57,1

25,0

62,5

62,5

33,3

30,0

100,0

42,9

50,0

29,4

25,0

40,0

33,3

85,7

28,6

80,0

47,5

vähe

neb

0,025

,00,0

25,0

0,00,0

0,014

,320

,00,0

18,8

0,00,0

0,00,0

20,0

7,9

s

aldo

4325

38-13

6770

029

1071

3860

6714

71-20

37tõu

seva

d33

,337

,512

,525

,033

,310

,00,0

11,1

33,3

22,2

37,5

0,033

,314

,328

,60,0

19,9

jääva

d sam

aks

60,0

62,5

87,5

62,5

66,7

80,0

100,0

88,9

44,4

66,7

56,3

100,0

66,7

85,7

71,4

80,0

73,8

lange

vad

6,70,0

0,012

,50,0

10,0

0,00,0

22,2

11,1

6,30,0

0,00,0

0,020

,06,4

sald

o27

3813

1333

00

1111

1131

033

1429

-2013

suure

neb

20,0

12,5

0,00,0

0,040

,00,0

11,1

0,016

,731

,320

,016

,714

,314

,320

,018

,4jää

b sam

aks

73,3

87,5

87,5

71,4

100,0

60,0

100,0

88,9

80,0

83,3

56,3

80,0

83,3

85,7

85,7

60,0

75,2

vähe

neb

6,70,0

12,5

28,6

0,00,0

0,00,0

20,0

0,012

,50,0

0,00,0

0,020

,06,4

sald

o13

13-13

-290

400

11-20

1719

2017

1414

012

28-4

-4-9

2227

018

-1022

633

3614

24-27

11

Eksp

ortte

llimus

ed

tood

angu

le p

raeg

u

Tood

angu

mah

t vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Tellim

used

(nõu

dlus

) to

odan

gule

pra

egu

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Valm

isto

odet

e va

rud

prae

gu

Tood

angu

mah

t jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Tood

angu

müü

gihi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

KIND

LUST

UNDE

indi

kaat

or


21

1993 - 2017 2016 2017min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul saldo -64 11 47 -13 -2 17 23 21 5 5 21 10 8 5 -15 1

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu saldo -78 -8 31 -19 -21 -13 -6 -5 -5 -1 -4 -10 -13 -9 -8 -7

Eksporttellimused toodangule praegu saldo -71 -11 24 -17 -19 -14 -12 -8 -14 -15 -12 -15 -19 -13 -13 -10

Valmistoodete varud praegu saldo -20 -4 15 -7 -3 -1 -2 -7 -6 -3 -7 -3 -4 -3 -6 -4

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul saldo -46 15 57 30 29 21 11 6 24 15 2 -12 -13 7 34 37

Toodangu müügi-hinnad järgneva 3 kuu jooksul saldo -35 9 53 1 3 1 3 3 0 1 -2 0 3 5 11 13

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul saldo -47 0 21 3 5 6 4 5 11 4 2 -1 1 9 9 12

Toodangu kasvu piiravad praegu (%)mitte miski 1 12 22 x 11 x x 15 x x 16 x x 12 x x

ebapiisav nõudlus 16 55 85 x 65 x x 60 x x 51 x x 60 x xtööjõu puudus 1 16 44 x 11 x x 13 x x 16 x x 15 x x

materjali/seadmete puudus 0 10 21 x 6 x x 4 x x 6 x x 6 x xfinantsprobleemid 0 5 16 x 2 x x 2 x x 3 x x 1 x x

muu 0 4 18 x 5 x x 5 x x 7 x x 7 x x

Tootmisvõimsuste piisavus saldo -22 9 47 x 20 x x 11 x x 8 x x 18 x x

Olemasolevad tellimused tagavad tootmise kuu 2,8 4,1 8,0 x 3,7 x x 3,7 x x 3,6 x x 3,2 x x

Tellimused viimase 3 kuu jooksul saldo -51 9 48 x 8 x x 19 x x 17 x x -5 x x

Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul saldo -32 12 43 x 18 x x 10 x x -4 x x 9 x x

Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu % 57 72 80 x 73 x x 75 x x 77 x x 71 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime Eesti turul viimase 3 kuu jooksul

saldo 2 12 29 x 3 x x 10 x x 9 x x 7 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime EL turul viimase 3 kuu jooksul

saldo -10 7 25 x 2 x x 6 x x 10 x x 8 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime mujal välisturul viimase 3 kuu jooksul

saldo -13 4 33 x -2 x x 3 x x 1 x x 3 x x

Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul saldo -37 8 33 x 3 x x 3 x x 6 x x 5 x x

Ekspordi osakaal toodangus % 44 58 68 x 65 x x 67 x x 66 x x 67 x x

-40 4 27 6 4 3 2 3 8 6 2 -6 -7 0 11 11KINDLUSTUNDE indikaator

Näitaja

TÖÖSTUSBAROMEETER 1993–2017 (saldod %‐des)

Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 200, märts 2017

22

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-100-80-60-40-20

0204060

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

EestiEL


2.2. Ehitusbaromeeter8 Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator9 tõusis märtsis +15‐le, nõudlus ehitusturul on taas suurenemas.

Ehitusettevõtete kindlustunne (+15) on tõusnud nii detsembriga (–1) kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes (–7), ning selle aluseks on tellimuste kasv. Ettevõtete hinnang olemasolevale tellimuste port‐fellile (saldo10 märtsis +1, detsembris +2) on oluliselt parem kui aasta tagasi (saldo –29). Märtsis teatas 23% ettevõtteid, et neil on tellimusi tavalisest rohkem. Iga kolmas ettevõte kavatseb lähemal 3 kuul võtta lisatööjõudu (saldo +29, märtsis 2016 +15).

Lepingud tagavad nüüd ettevõtetele töö keskmiselt 4,0 kuuks (aasta tagasi 3,5 kuuks). Kasvanud nõudlust peegeldab ka ehitusvõimsuste rakendatuse tase, mis tõusis 77%‐le (2016. a I kvartalis oli see 69%). Ebapiisav nõudlus piirab ettevõtete tegevust varasemast vähem, senisest rohkem annab aga tunda tööjõu puudus, mida märkis peamise piirava tegurina 17% ettevõtteid (aasta eest vaid 9%).

Kui viimasel 3 kuul ehitustööde maht suurenes mõnevõrra (saldo +3), siis eelseisval 3 kuul kasvab tööde maht juba märgatavalt. Soodsamaks muutunud turuolukorras loodavad ettevõtted senisest enam ehitus‐tööde hinnataseme tõusule, mida märtsis prognoosis ligi 40% ettevõtteid (saldo +38).

Ehitusettevõtete võimalused pangalaenu saada on paranenud, laenusaamise võimalusi kesisteks hinnanud ettevõtete osakaal langes märtsis 19%‐le (2016. a detsembris 23%, märtsis 29%).

8 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, märtsis 70 ehitusette‐võtte hinnangute alusel. 9 Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul. 10 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Ehitusbaromeeter

23

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tellimuste maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

0

20

40

60

80

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tööjõu puudusebapiisav nõudlus

Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest)

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Viimased 3 kuudPrognoos

Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB


24

39 35 29 22 21 13 28 19 26 34 23 28 29 25 27 23 19

55 59 68 75 72 7967 78 70 59 74 70 69 72 71 77 81

7 5 3 4 7 3 2 2 3 2 0 073367

0%

20%

40%

60%

80%

100%

03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03



2013 2014 2015 2016 2017

36 34 31 27 19 18 32 19 30 34 29 33 27 26 27 26 22

61 62 69 70 74 79 63 79 64 65 71 63 70 71 69 74 75

3 5 0 3 3 5 2 7 2 0 4 3 3 4 0 37

0%

20%40%

60%80%

100%

03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03



2013 2014 2015 2016 2017

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

Hoonete ehituses on olukord parem kui aasta tagasi, kindlustunde indikaator (+11) on oluliselt kõrgem kui märtsis 2016 (–5). Tellimuste seis (saldo –2) viimase 3 kuuga küll eriti ei muutunud, kuid on oluliselt parem kui aasta tagasi (saldo –20), 22%‐l ettevõtetel on tellimusi nüüd tavalisest enam. Lepingud tagavad töö keskmiselt 3,9 kuuks (aasta eest 3,5 kuuks), ehitusvõimsuste rakendatus (keskmiselt 81%) on 4 prot‐sendipunkti kõrgem kui aasta varem (77%). Eeloleval 3 kuul loodab üle poolte ettevõtete (56%) tööde mahtu suurendada ja prognoosid on ses osas optimistlikumad kui aasta eest (saldo +50, märtsis 2016 +32).

Rajatiste ehituses on väljavaated samuti oluliselt paranenud. Kindlustunde indikaator (+28) on kõrgem kui aasta tagasi (–19) ja tellimusi on tavalisest rohkem (saldo +13). Kvartali algul tagasid lepingud töö keskmiselt 4,3 kuuks, mis on enam kui aasta eest (3,2 kuuks). Ehitusvõimsused olid I kvartali algul raken‐datud keskmiselt 59%, s.o 6 protsendipunkti rohkem kui aasta tagasi. Järgmise 3 kevadkuu töömahu prognoosid on optimistlikumad kui aasta eest (saldo +69, märtsis 2016 +54), enamikul ettevõtetel töö‐maht suureneb.


25

Näitaja Vastuse 2016 2017 variant 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Ehitustööde maht kasvas 11,4 29,2 35,7 40,0 43,5 41,4 38,2 41,2 27,5 33,8 23,2 28,6 22,9viimase 3 kuu jäi samaks 55,7 38,9 38,6 34,3 42,0 40,0 48,5 48,5 58,0 45,6 58,0 41,4 57,1jooksul kahanes 32,9 31,9 25,7 25,7 14,5 18,6 13,2 10,3 14,5 20,6 18,8 30,0 20,0

saldo -21 -3 10 14 29 23 25 31 13 13 4 -1 3Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 8,6 8,3 18,6 22,5 18,6 22,9 22,1 17,6 12,9 11,8 10,0 14,3 12,9ebapiisav nõudlus 62,9 65,3 51,4 46,5 47,1 45,7 39,7 44,1 44,3 45,6 55,7 50,0 47,1

ilmastikutingimused 11,4 5,6 0,0 1,4 1,4 1,4 2,9 4,4 15,7 14,7 10,0 18,6 12,9tööjõu puudus 8,6 11,1 20,0 21,1 30,0 22,9 27,9 26,5 22,9 25,0 20,0 12,9 17,1

masinate, seadmete, materjalide puudus 0,0 1,4 0,0 1,4 0,0 1,4 4,4 2,9 1,4 0,0 1,4 1,4 4,3finantsprobleemid 5,7 4,2 7,1 4,2 0,0 1,4 1,5 2,9 1,4 1,5 1,4 1,4 1,4

muud 1,4 4,2 1,4 1,4 2,9 4,3 1,5 1,5 1,4 1,5 1,4 1,4 2,9Tellimuste portfell üle tavalise 8,6 16,9 15,7 14,3 17,1 18,6 19,4 16,4 20,0 23,5 20,0 24,3 22,9praegu tavaline 54,3 50,7 61,4 50,0 54,3 52,9 59,7 59,7 51,4 54,4 60,0 51,4 55,7

alla tavalise 37,1 32,4 22,9 35,7 28,6 28,6 20,9 23,9 28,6 22,1 20,0 24,3 21,4 saldo -29 -16 -7 -21 -11 -10 -2 -8 -9 2 0 0 1

Töötajate arv suureneb 27,5 36,6 32,9 28,2 27,5 17,1 17,9 16,2 15,7 16,2 17,4 21,4 32,9järgneva 3 kuu jääb samaks 59,4 57,8 62,9 64,8 65,2 75,7 70,2 69,1 68,6 63,2 72,5 70,0 62,9jooksul väheneb 13,0 5,6 4,3 7,0 7,3 7,1 11,9 14,7 15,7 20,6 10,1 8,6 4,3

saldo 15 31 29 21 20 10 6 2 0 -4 7 13 29Ehitustööde hinnad tõusevad 16,2 29,6 21,4 25,4 19,4 18,8 23,9 19,1 15,9 14,7 22,9 34,3 39,1järgneva 3 kuu jäävad samaks 80,9 67,6 78,6 70,4 79,1 75,4 68,7 73,5 75,4 72,1 68,6 61,4 59,4jooksul langevad 2,9 2,8 0,0 4,2 1,5 5,8 7,5 7,4 8,7 13,2 8,6 4,3 1,5

saldo 13 27 21 21 18 13 16 12 7 2 14 30 38Ehitustööde maht kasvab 49 61 54 41 37 27 24 19 20 21 26 39 59järgneva 3 kuu jääb samaks 39 32 39 50 47 56 55 46 40 33 56 47 37jooksul kahaneb 13 7 7 9 16 17 21 35 40 46 19 14 4

saldo 36 54 47 33 21 10 3 -16 -20 -25 7 24 54Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepin-gud tagavad normaalse töö (kuuks) x 3,7 x x 4,2 x x 3,8 x x 4,0 x xTootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 77 x x 85 x x 84 x x 77 x xKindlustunde indikaator -7 8 11 0 4 0 2 -3 -4 -1 4 6 15

EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


26

Näitaja Vastuse Kokku shvariant Hooned sh Rajatised

elamud mitteeluhoonedEhitustööde maht kasvas 22,9 20,4 42,9 17,0 31,3viimase 3 kuu jäi samaks 57,1 59,3 42,9 61,7 50,0jooksul kahanes 20,0 20,4 14,3 21,3 18,8

saldo 3 0 29 -4 13Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 12,9 14,8 14,3 14,9 6,3ebapiisav nõudlus 47,1 50,0 14,3 55,3 37,5

ilmastikutingimused 12,9 7,4 0,0 8,5 31,3tööjõu puudus 17,1 16,7 57,1 10,6 18,8

masinate, seadmete, materjalide puudus 4,3 5,6 14,3 4,3 0,0finantsprobleemid 1,4 1,9 0,0 2,1 0,0

muu 2,9 1,9 0,0 2,1 6,3Tellimuste portfell üle tavalise 22,9 22,2 14,3 23,4 25,0praegu tavaline 55,7 53,7 57,1 53,2 62,5

alla tavalise 21,4 24,1 28,6 23,4 12,5 saldo 1 -2 -14 0 13

Töötajate arv suureneb 32,9 27,8 57,1 23,4 50,0järgneva 3 kuu jääb samaks 62,9 68,5 42,9 72,3 43,8jooksul väheneb 4,3 3,7 0,0 4,3 6,3

saldo 29 24 57 19 44Ehitustööde hinnad tõusevad 39,1 41,5 50,0 40,4 31,3järgneva 3 kuu jäävad samaks 59,4 58,5 50,0 59,6 62,5jooksul langevad 1,5 0,0 0,0 0,0 6,3

saldo 38 42 50 40 25Ehitustööde maht kasvab 58,8 55,8 85,7 51,1 68,8järgneva 3 kuu jääb samaks 36,8 38,5 14,3 42,2 31,3jooksul kahaneb 4,4 5,8 0,0 6,7 0,0

saldo 54 50 86 44 69Kindlustunde indikaator 15 11 21 10 28

EHITUSBAROMEETER, MÄRTS 2017 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %‐des)


27

1994 - 2017 2016 2017 min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul saldo -69 11 76 -21 -3 10 14 29 23 25 31 13 13 4 -1 3

Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski % 0 12 33 9 8 19 23 19 23 22 18 13 12 10 14 13

ebapiisav nõudlus % 1 49 89 63 65 51 47 47 46 40 44 44 46 56 50 47

ilmastikutingimused % 0 13 65 11 6 0 1 1 1 3 4 16 15 10 19 13

tööjõu puudus % 0 26 81 9 11 20 21 30 23 28 27 23 25 20 13 17masinate, seadmete, materjalide puudus % 0 1 14 0 1 0 1 0 1 4 3 1 0 1 1 4

finantsprobleemid % 0 4 16 6 4 7 4 0 1 2 3 1 2 1 1 1

muu % 0 4 23 1 4 1 1 3 4 2 2 1 2 1 1 3

Tellimuste portfell praegu saldo -83 -10 59 -29 -16 -7 -21 -11 -10 -2 -8 -9 2 0 0 1

Töötajate arvjärgneva 3 kuu jooksul saldo -68 5 65 15 31 29 21 20 10 6 2 0 -4 7 13 29

Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul saldo -68 21 82 13 27 21 21 18 13 16 12 7 2 14 30 38

Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul saldo -77 13 86 36 54 47 33 21 10 3 -16 -20 -25 7 24 54

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö

kuud 1,9 3,4 5,6 x 3,7 x x 4,2 x x 3,8 x x 4,0 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu % 54 76 93 x 77 x x 85 x x 84 x x 77 x x

Kindlustunde indikaator -73 -3 58 -7 8 11 0 4 0 2 -3 -4 -1 4 6 15

EHITUSBAROMEETER (saldod %‐des)

Jaekaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 200, märts 2017

28

-90

-60

-30

0

30

60

90

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Müük viimase 3 kuu jooksulMüük järgneva 3 kuu jooksul

Müük (saldo %-des)

SUURENES

VÄHENES

-75

-50

-25

0

25

50

75

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ärikonjunktuur praeguÄrikonjunktuur 6 kuu pärast

Ärikonjunktuur (saldo %-des)

HEA

HALB

-80-60-40-20

020406080

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Kaupade tellimine järgmisel kolmel kuul (saldo %-des)

KASVAB

VÄHENEB

2.3. Jaekaubandusbaromeeter11 Jaekaubandusettevõtete kindlustunde indikaator tõusis, kuid on eelmise aasta märtsi tasemest madalam.

Kindlustunde indikaator12 tõusis märtsis detsembri 0‐lt +13‐le, kuid jäi aastatagusest (+20) madalamaks.

Kindlustunnet tõstis eelseisva 3 kuu müügi prognooside (saldo13 +50) paranemine võrreldes detsembriga (saldo –4). Ettevõttejuhid teatasid kaupade tellimuste suurendamisest (saldo +33, märtsis 2016 +48).

Ligi pooled kauplused teatasid hindade tõusust eelseisval 3 kuul (saldo +43, märtsis 2016 +27). Töötajate arv jääb valdaval osal (82%‐l) kauplustel samaks.

Viimasel 3 kuul müük kolmandikul kauplustel suurenes, kuid kolmandikul ka vähenes (saldo –2). Hinnangud ärikonjunktuurile jäid märtsis mõõdukalt negatiivsele poolele (saldo –2).

11 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, märtsis 124 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel. 12 Koondnäitaja, mis peegeldab viimase 3 kuu müüki, hinnangut kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi. 13 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Jaekaubandusbaromeeter

29

-50

-25

0

25

50

75

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Hindade prognoos (saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-60

-40

-20

0

20

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Töötajate arv (saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-60

-40

-20

0

20

40

60

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-60

-40

-20

0

20

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

EestiEL



30

15 18 16 14 14 14 14 13 15 15 14 14 12 9 17 15 9

67 73 74 74 78 78 80 71 74 72 75 79 75 77 71 73 82

18 9 10 12 9 7 16 11 14 12 7 12 14 13 13 108

0%

20%

40%

60%

80%

100%

03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03



2013 2014 2015 2016 2017

16 17 15 16 16 16 16 13 14 15 15 16 11 13 18 13 9

66 69 77 73 75 76 77 74 75 74 74 76 75 75 73 78 83

18 14 8 11 10 9 7 12 10 11 11 8 15 12 10 8 9

0%

20%

40%

60%

80%

100%

03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03 06 09 12 03



2013 2014 2015 2016 2017

Laenukeskkond oli märtsis enamiku (81%) kaubandusettevõtete jaoks normaalne (saldo +1). Lähemal 3 kuul jääb soodne olukord püsima (saldo 0).

Kauplustegruppide lõikes võib esile tuua järgmist:

Toidukaupluste kindlustunde indikaator tõusis detsembri +4‐lt +14‐le, jäädes siiski aastatagusele näitajale alla (+27). Lähemaks 3 kuuks prognoosib 56% ettevõttejuhtidest käibe kasvu (saldo +47, märtsis 2016 +70). Enamus toidukauplustel lähikuudel hinnatase tõuseb (saldo +82, märtsis 2016 +41).

Viimasel 3 kuul kasvas müük (saldo +6) aastatagusest (saldo +22) aeglasemalt. Viiendik kauplusi hindas konjunktuuri märtsis heaks, 65% rahuldavaks (saldo 0).

Garderoobikaupluste kindlustunde indikaator tõusis positiivsele poolele (+16, viimase 3 kuu keskmine –6). Müük viimasel 3 kuul vähenes (saldo –13).

Järgmiseks 3 kuuks prognoosib kaks kolmandikku kauplustest müügi suurenemist (saldo +67, märtsis 2016 +60). Viiendik kauplustest plaanib lähikuudel hindu tõsta. Töötajate arvu suurendamise plaanidest teatas 27% kauplustest.

Kodukaupade kaupluste kindlustunde indikaator näitab aastatagusest pisut paremat seisu (+4, märtsis 2016 +1). Viimase 3 kuu müük langes, kuid aeglasemini kui eelmisel aastal samal ajal (saldo –15, märtsis 2016 –21). Liiga suured kaubavarud olid 11%‐l ettevõtetel, samas kui aasta tagasi olid 29%‐l. Ärikonjunk‐tuuri pidas märtsis heaks 19% kodukaupade kauplustest (saldo 0).

Eeloleva 3 kuu müügi väljavaated on head (saldo +33), kuid mitte sellisel määral kui aasta tagasi (saldo märtsis 2016 +54). Kodukaupade hinnatase tõuseb (saldo +35).


31

Näitaja 1993 - 2017 2016 2017 min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Müük viimase 3 kuu jooksul -73 27 76 11 24 34 42 43 41 27 31 20 19 26 -1 -2

Kaubavarud praegu -7 12 38 14 11 11 11 8 10 12 9 12 15 15 14 9

Kaupade tellimused järgneva 3 kuu jooksul -62 12 57 48 39 35 31 17 6 -10 4 11 -8 -4 22 33

Müük järgneva 3 kuu jooksul -67 20 77 62 57 45 40 22 6 1 20 20 -4 -13 25 50

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul -50 -1 34 10 12 16 14 6 -9 -11 -2 2 -6 -6 -3 4

Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul -32 26 56 27 19 19 9 10 12 19 23 27 33 51 54 43

Ärikonjunktuur praegu -53 6 63 -6 2 6 10 7 7 9 6 2 1 -1 0 -2

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast -41 15 49 21 14 10 5 2 4 1 5 4 10 12 14 19

Kindlustundeindikaator -49 10 43 20 23 23 24 19 12 5 14 9 0 -1 3 13

Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustunde indikaator tõusis märtsis detsembri –10‐lt +25‐le. Viimase 3 kuu müügi saldo tõusis +33‐le. Ärikonjunktuuri pidas märtsis heaks 17% automüügifirmadest (saldo +17).

Teise kvartali müügi väljavaated on head (saldo +58). Hinnatase jääb lähikuudel valdavalt samaks (saldo +8). Töötajate arvu plaanib lähiajal suurendada 17% autokauplustest.

Kaubamajade ja hüpermarketite kindlustunde indikaator tõusis detsembri +33‐lt +39‐le, olles ka aasta‐tagusest (+30) kõrgem. Viimase 3 kuu müük on eelmise aasta märtsiga võrreldes suurenenud (saldo +36, märtsis 2016 +10). Hinnang konjunktuurile oli märtsis 18%‐l kauplustel hea ning 73%‐l rahuldav.

Eelseisvaks 3 kuuks prognoosivad enamus (91%) kauplustest käibe tõusu (saldo +82). Enam kui pooltel ettevõtetel kaupade tellimused lähiajal suurenevad (saldo +46). Hinnad lähikuudel tõusevad (saldo +55).

Muude kaupluste14 kindlustunde indikaator (+4) on aastatagusest (+16) madalam. Viimasel 3 kuul müük vähenes (saldo –24). Ärikonjunktuuri hinnang oli märtsis parem kui aasta tagasi, kuid siiski miinuspoolel (saldo –12, märtsis 2016 –16).

Eelseisva 3 kuu müügi prognoosid on paranenud (saldo +44, detsembris +4, märtsis 2016 +40). 29%‐l kauplustel hinnad eeloleval 3 kuul tõusevad.

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (saldod %‐des)

14 Sh bürootarvete, raamatu‐, spordi‐, vaba aja kaupade jms kauplused, kioskid.


32

Näitaja Vastuse 2016 2017 variant 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Müük suurenes 36,8 46,5 52,4 57,3 56,8 54,2 42,7 50,0 41,5 43,0 47,1 35,0 31,5viimase 3 kuu jäi samaks 37,6 30,7 29,0 27,4 29,7 32,2 41,0 31,4 36,6 33,1 31,4 29,2 35,5jooksul vähenes 25,6 22,8 18,6 15,3 13,5 13,6 16,2 18,6 22,0 24,0 21,5 35,8 33,1

saldo 11 24 34 42 43 41 27 31 20 19 26 -1 -2Kaubavarud liiga suured 15,2 14,2 13,7 12,8 10,8 12,7 14,9 11,0 12,9 15,7 16,7 16,1 10,6praegu hooajale kohased 84,0 82,7 83,9 85,6 86,5 84,8 82,5 87,3 86,3 83,5 81,7 82,2 87,8

liiga väikesed 0,8 3,2 2,4 1,6 2,7 2,5 2,6 1,7 0,8 0,8 1,7 1,7 1,6 saldo 14 11 11 11 8 10 12 9 12 15 15 14 9

Kaupade tellimused suurenevad 54,4 50,4 47,5 48,0 29,1 27,6 20,7 29,1 30,9 19,2 22,5 37,0 45,2järgneva 3 kuu jäävad samaks 39,2 38,6 40,2 35,2 59,1 50,9 48,3 46,2 48,8 53,3 50,8 47,9 42,7jooksul vähenevad 6,4 11,0 12,3 16,8 11,8 21,6 31,0 24,8 20,3 27,5 26,7 15,1 12,1

saldo 48 39 35 31 17 6 -10 4 11 -8 -4 22 33Müük suureneb 65,9 62,7 53,7 53,2 35,5 29,7 32,5 40,5 40,3 28,1 21,7 44,1 58,9järgneva 3 kuu jääb samaks 30,2 31,7 37,4 33,1 50,9 46,6 35,9 38,8 39,5 39,7 43,3 37,3 32,3jooksul väheneb 4,0 5,6 8,9 13,7 13,6 23,7 31,6 20,7 20,2 32,2 35,0 18,6 8,9

saldo 62 57 45 40 22 6 1 20 20 -4 -13 25 50Töötajate arv suureneb 14,4 17,3 21,0 18,9 11,9 5,1 2,6 5,1 7,3 7,5 5,0 6,8 11,4järgneva 3 kuu jääb samaks 80,8 77,2 74,2 76,2 81,7 80,3 83,5 88,0 87,9 79,2 84,2 83,9 81,3jooksul väheneb 4,8 5,5 4,8 4,9 6,4 14,5 13,9 6,8 4,8 13,3 10,8 9,3 7,3

saldo 10 12 16 14 6 -9 -11 -2 2 -6 -6 -3 4Kaupade hinnad tõusevad 28,5 21,3 21,8 15,3 12,6 15,3 20,9 26,5 30,7 37,5 52,5 54,6 45,9järgneva 3 kuu jäävad samaks 69,9 76,4 75,0 78,2 84,7 81,4 77,4 70,1 66,1 57,5 45,8 44,5 51,6jooksul langevad 1,6 2,4 3,2 6,5 2,7 3,4 1,7 3,4 3,2 5,0 1,7 0,8 2,5

saldo 27 19 19 9 10 12 19 23 27 33 51 54 43Ärikonjunktuur hea 8,7 15,0 16,4 21,0 20,9 18,3 18,0 15,3 12,9 10,7 10,1 14,7 13,7praegu rahuldav 76,2 71,7 73,0 67,7 65,5 70,4 72,7 75,4 75,8 79,5 79,0 70,7 70,2

halb 15,1 13,4 10,7 11,3 13,6 11,3 9,4 9,3 11,3 9,8 10,9 14,7 16,1 saldo -6 2 6 10 7 7 9 6 2 1 -1 0 -2

Ärikonjunktuur parem 23,6 19,7 15,5 13,0 12,6 13,7 11,1 13,6 13,7 16,4 20,7 20,0 23,86 kuu pärast sama 74,0 74,8 78,9 78,9 76,6 76,9 78,6 78,0 76,6 77,1 71,1 74,2 71,3

halvem 2,4 5,5 5,7 8,1 10,8 9,4 10,3 8,5 9,7 6,6 8,3 5,8 4,9 saldo 21 14 10 5 2 4 1 5 4 10 12 14 19

Kindlustunde indikaator 20 23 23 24 19 12 5 14 9 0 -1 3 13

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


33

Näitaja Vastuse Kauplused kokku shvariant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud

roobi sh majadA B

Müük suurenes 31,5 41,2 13,3 29,6 44,4 22,2 41,7 54,6 16,0viimase 3 kuu jäi samaks 35,5 23,5 60,0 25,9 33,3 22,2 50,0 27,3 44,0jooksul vähenes 33,1 35,3 26,7 44,4 22,2 55,6 8,3 18,2 40,0

saldo -2 6 -13 -15 22 -33 33 36 -24Kaubavarud liiga suured 10,6 11,8 13,3 11,1 0,0 16,7 16,7 0,0 8,3praegu hooajale kohased 87,8 88,2 80,0 85,2 100,0 77,8 83,3 100,0 91,7

liiga väikesed 1,6 0,0 6,7 3,7 0,0 5,6 0,0 0,0 0,0 saldo 9 12 7 7 0 11 17 0 8

Kaupade tellimused suurenevad 45,2 47,1 40,0 44,4 22,2 55,6 50,0 54,6 40,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 42,7 41,2 40,0 40,8 66,7 27,8 50,0 36,4 48,0jooksul vähenevad 12,1 11,8 20,0 14,8 11,1 16,7 0,0 9,1 12,0

saldo 33 35 20 30 11 39 50 46 28Müük suureneb 58,9 55,9 66,7 48,2 33,3 55,6 66,7 90,9 52,0järgneva 3 kuu jääb samaks 32,3 35,3 33,3 37,0 44,5 33,3 25,0 0,0 40,0jooksul väheneb 8,9 8,8 0,0 14,8 22,2 11,1 8,3 9,1 8,0

saldo 50 47 67 33 11 45 58 82 44Töötajate arv suureneb 11,4 5,9 26,7 11,5 0,0 16,7 16,7 0,0 12,0järgneva 3 kuu jääb samaks 81,3 85,3 60,0 84,6 87,5 83,3 83,3 90,9 80,0jooksul väheneb 7,3 8,8 13,3 3,9 12,5 0,0 0,0 9,1 8,0

saldo 4 -3 13 8 -13 17 17 -9 4Kaupade hinnad tõusevad 45,9 82,4 20,0 38,5 22,2 47,1 16,7 54,6 29,2järgneva 3 kuu jäävad samaks 51,6 17,7 73,3 57,7 77,8 47,1 75,0 45,5 70,8jooksul langevad 2,5 0,0 6,7 3,9 0,0 5,9 8,3 0,0 0,0

saldo 43 82 13 35 22 41 8 55 29Ärikonjunktuur hea 13,7 17,7 0,0 18,5 11,1 22,2 16,7 18,2 8,0praegu rahuldav 70,2 64,7 80,0 63,0 77,8 55,6 83,3 72,7 72,0

halb 16,1 17,7 20,0 18,5 11,1 22,2 0,0 9,1 20,0 saldo -2 0 -20 0 0 0 17 9 -12

Ärikonjunktuur parem 23,8 21,9 13,3 40,7 55,6 33,3 8,3 9,1 28,06 kuu pärast sama 71,3 65,6 86,7 55,6 44,4 61,1 91,7 90,9 68,0

halvem 4,9 12,5 0,0 3,7 0,0 5,6 0,0 0,0 4,0 saldo 19 9 13 37 56 28 8 9 24

Kindlustunde indikaator 13 14 16 4 11 0 25 39 4

Kodukaupade kauplusedA - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplusedB - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused

Kaubamajad sh ka hüpermarketid

Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused

JAEKAUBANDUSBAROMEETER, MÄRTS 2017 (vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %‐des)

Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 200, märts 2017

34

Teenuste müük (hinnangute saldo %-des)

-80

-60-40

-200

2040

60

80

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

SUUREM

VÄIKSEM

Nõudlus (hinnangute saldo %-des)

-80-60

-40-20

02040

6080

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

TegelikPrognoos

SUUREM

VÄIKSEM

2.4. Teenindusbaromeeter15 Teenindussektori turuolukord paraneb, kindlustunde indikaator16 tõusis märtsis +6‐le.

Kindlustunde indikaator tõusis detsembri –4‐lt märtsiks +6‐le (märtsis 2016 –3), kõik kindlustunde kompo‐nendid näitavad, et olukord on parem kui aasta tagasi. Nõudluse ja teenuste müügi talvine langus oli väiksem kui eelmisel aastal samal ajal (müügi saldo17 –5, märtsis 2016 –11) ning ka järgmise 3 kuu nõudlust hindavad ettevõtted aastatagusest optimistlikumalt (prognoosi saldo +25, märtsis 2016 +21). Nõudluse suurenemist eeloleval kolmel kuul prognoosib 35% ettevõtteid, 55% hinnangul nõudlus jääb samaks. Kõigis harudes kavatsetakse lähikuudel võtta töötajaid juurde, seda plaanib ligi neljandik ettevõtteid (saldo +20, märtsis 2016 +17). Kindlustunne on aastaga tõusnud enamikus harudes, kõige enam tele‐kommunikatsiooni‐, reklaami‐ ja logistikaettevõtetel.

15 Koostatud märtsis 313 teenindusettevõtte hinnangute põhjal. Baromeeteruuring on läbi viidud Euroopa Komisjoni ning Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. 16 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab teenuste müüki ja nõudlust eelmisel 3 kuul, ning järgmise 3 kuu nõudluse prognoosi. 17 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Teenindusbaromeeter

35

Töötajate arv (hinnangute saldo %-des)

-45

-30

-15

0

15

30

45

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

TegelikPrognoos

SUUREM

VÄIKSEM

Teenuste hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

-40

-20

0

20

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

TÕUSEVAD

LANGEVAD


-20

0

20

40

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti

EL

Infotehnoloogia

Nõudlus IT‐teenustele püsib endiselt hea, kindlustunde indikaator (+20) on samal tasemel kui detsembris ning ligilähedaselt sama oli kindlustunne ka aasta eest (+18). Viimasel kolmel kuul suurenes teenuste müük 40%‐l ettevõtetel (saldo +11) ning eeloleval 3 kuul nõudluse kasv jätkub, seda prognoosib ligi kol‐mandik ettevõtteid (saldo +27). Töötajate arvu on järjepidevalt suurendatud ning ka eeloleval 3 kuul kavatseb iga kolmas IT‐ettevõte võtta lisatööjõudu, kuigi vajalike oskustega töötajate leidmine ei ole lihtne. Hinnatõus on veidi kiirenemas, senisest rohkem ettevõtteid (18%) teatab teenuste hinna tõusust lähikuudel.


36

Telekommunikatsioon

Turusituatsioon on jätkuvalt soodne. Kindlustunde indikaator (+45) on teenindusharudest kõrgeim ning ületas märtsis nii detsembri taset (+23) kui ka 2016. aasta märtsi taset (+3). Nõudlus ja müük kasvavad, millest teatasid pooled ettevõtted. Järgmisel 3 kuul peaks nõudluse kasv ettevõtete hinnangul jätkuma, üle poolte neist kavatseb seejuures võtta töötajaid lisaks. Tööjõu puudus on muutunud aga 44% ettevõ‐tetele kõige olulisemaks tegevust takistavaks teguriks. Hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid on rohkem (25%) kui 3 kuud tagasi (8%).

Turism Turismifirmad hindavad enda väljavaateid mõnevõrra paremaks kui aasta tagasi. Kindlustunde indikaator on liikunud plusspoolele (+3) ning on kõrgem kui detsembris (–31) ja eelmisel aastal samal ajal (–2). Talvine hooajaline nõudlus langus oli pisut väiksem kui aasta tagasi (müügi saldo –16, märtsis 2016 –21). Lähi‐kuude nõudluse suhtes on turismifirmadel samuti optimismi aastatagusest rohkem (prognoosi saldo +41, märtsis 2016 +34), ehkki turvalisus mitmetes maailma piirkondades on vähenenud. Teenuste hinna‐tase pöördub lähemal 3 kuul tõusule nagu tavaliselt kevadel (saldo +11). Turismifirmade hinnangul ei ole nende võimalused pangalaenu saada hetkel kuigi head (saldo –24).

Hotellid Hotellid on kevadhooaja nõudluse suhtes mõõdukalt optimistlikud. Kindlustunde indikaator (+1) on ligi‐lähedane eelmise aasta märtsi tasemele (+4) ning palju kõrgem kui detsembris (–61). Kui viimasel 3 kuul nõudlus ligi pooltel majutusasutustel hooajaliselt vähenes, siis eelseisval 3 kuul oodatakse praegusest suuremat nõudlust. Kolmandik hotelle kavatseb seetõttu võtta lähikuudel töötajaid lisaks. Hinnatase pöördub lähikuudel hooajalisele tõusule. Pangalaenu saamise võimalusi hindas enamik hotelle normaal‐seks (83%), 7% isegi heaks.

Restoranid Restoranidel on nõudlus veidi parem kui aasta tagasi. Kindlustunde indikaator (–9) on väljumas hoo‐ajalisest madalseisust (detsembris –24) ja on natuke kõrgem kui märtsis 2016 (–14). Nõudluse talvine mõõn ei olnud nii sügav kui aasta varem (saldo –26, märtsis 2016 –38). Eeloleval kolmel kuul ootavad restoranid jälle aktiivsemat nõudlust, prognoosid (saldo +31) on lähedased eelmise aasta märtsi tasemele (+35). Konjunktuuri suhtes poole aasta pärast on restoranid optimistlikumad kui möödunud aastal (prognoosi saldo +28). Ligi 40% restorane kavatseb võtta lähemal kolmel kuul töötajaid lisaks.

Transport Turuolukord on endiselt ebasoodne. Kindlustunde indikaator (–21) on teistest harudest madalam ja all‐pool detsembri taset (–16), samas mitte nii madal kui aasta tagasi (märtsis 2016 –26). Kindlustunnet on tõstnud see, et talvine hooajaline nõudluse mõõn oli väiksem kui aasta eest (saldo –39, märtsis 2016 –53).

Veoettevõtete ootused eeloleva 3 kuu nõudluse suhtes on samal tasemel kui eelmisel aastal (saldo +20, märtsis 2016 +22), 30% neist loodab nõudluse kasvule, 60%‐l nõudlus ei muutu (10% prognoosib vähe‐nemist). Lähikuudel vajatakse lisatööjõudu (prognoosi saldo +2), kelle leidmine on aga raske ning tööjõu puudus on 31%‐l ettevõtetel peamine tegevust piiravaks teguriks.

Enamiku ettevõtete (ligi 90%) hinnangul on nende võimalused pangalaenu saada normaalsed.

Logistika Logistikateenuste turul olukorra paranemine jätkus. Kindlustundeindikaator tõusis detsembri +3‐lt märt‐siks +5‐le (märtsis 2016 –3), peegeldades teenuste müügi kasvu viimasel 3 kuul (saldo +4) ja head järg‐mise 3 kuu nõudluse prognoosi (saldo +14). Kui viimasel 3 kuul kasvas teenuste müük 35%‐l logistika‐ettevõtetel, siis järgmisel 3 kuul loodab müügi kasvule 28% ettevõtteid. Töötajate arvu on hakatud taas


37

suurendama, lähikuudel plaanib seda teha kuuendik ettevõtteid. Pangalaenu saamise võimalused on ettevõtete hinnangul paranenud, enamik hindas neid normaalseks.

Kinnisvarateenused Nõudlus ja teenuste müük viimasel kolmel kuul oluliselt ei muutunud (mõlemad saldod =0). Kindlustunde indikaator (+8) on kõrgem kui detsembris (–14) ning samuti aastatagusega võrreldes (märtsis 2016 +3), seda eelkõige nõudluse prognoosi paranemise arvel. Eelolevaks kolmeks kuuks prognoosib nõudluse kasvu 27% ettevõtteid, ligi 70%‐l peaks nõudlus jääma praegusele tasemele (saldo +23). 15% ettevõtteid kavatseb võtta töötajaid lisaks. Poole aasta pärast peaks konjunktuur olema ettevõtete hinnangul prae‐gusest parem (saldo +14).

Reklaam Reklaamiturul on nõudlus kasvutrendil. Kindlustunde indikaator (+3) on kõrgem kui aasta eest (–5), ehkki turu hooajalise jahenemise tõttu madalam kui detsembris (+22). Aasta alguskuudel nõudlus ja teenuste müük vähenesid (mõlemad saldod –16), kuid eelolevaks 3 kuuks prognoosivad ligi pooled ettevõtted nõudluse kasvu (saldo +40), aasta varem oli selliseid ettevõtteid 29%. Iga neljas reklaamibüroo kavatseb lähemal 3 kuul võtta töötajaid lisaks. Ebapiisavat nõudlust märgiti takistava tegurina varasemast vähem (42% ettevõtete poolt), tööjõu puudust aga rohkem (15% poolt). Hinnatase lähikuudel eriti ei muutu (prognoosi saldo +8 nagu ka märtsis 2016).

Arhitekti‐ ja inseneritegevused18 Arhitekti‐ ja inseneribüroode hinnangul on nõudlus jätkuvalt kasvamas ja kindlustunde indikaator liigub plusspoolel (märtsis +8, detsembris +13, märtsis 2016 +23). Nõudlus viimastel kuudel kasvas (saldo +10) ja nõudluse kasvu oodatakse ka järgmisel kolmel kuul (prognoosi saldo +20). Töötajate arvu on suuren‐datud, kuid tööjõu puudus on tõusnud tegevust takistavate tegurite seas esikohale ja piirab juba 40% ettevõtete tegevust. Eeloleval 3 kuul kavatseb lisatööjõudu võtta iga kaheksas ettevõte. Arhitekti‐ ja inseneriteenuste hinnatase peaks lähematel kuudel tõusma (prognoosi saldo +25).

18 Märtsi küsitluses osales 23 arhitektuuribürood ja 17 inseneribürood.


38

2016 2017 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

suurenes 20,2 28,3 35,2 39,4 38,5 33,9 27,7 33,0 30,2 26,3 31,8 27,7 26,2jäi samaks 48,1 46,4 46,3 47,3 43,3 39,4 49,6 45,4 45,2 50,6 41,6 42,6 43,0vähenes 31,7 25,3 18,5 13,3 18,3 26,7 22,7 21,6 24,6 23,1 26,6 29,7 30,9

saldo -11 3 17 26 20 7 5 11 6 3 5 -2 -5suurenes 15,0 22,6 29,0 36,5 32,6 29,6 25,2 27,6 25,3 22,6 30,6 25,5 24,6jäi samaks 50,6 49,1 52,2 50,8 48,1 42,4 49,8 48,7 51,0 54,1 43,4 45,8 47,7vähenes 34,4 28,3 18,8 12,8 19,4 28,0 24,9 23,7 23,7 23,3 26,0 28,7 27,6

saldo -19 -6 10 24 13 2 0 4 2 -1 5 -3 -3suureneb 36,9 37,4 26,3 17,3 19,2 27,6 31,2 29,0 18,3 17,4 16,2 30,6 35,3jääb samaks 47,7 50,0 57,3 58,2 58,8 50,7 49,9 53,8 55,6 51,4 54,3 54,0 54,8väheneb 15,5 12,6 16,4 24,5 22,0 21,6 19,0 17,2 26,2 31,2 29,5 15,5 9,9

saldo 21 25 10 -7 -3 6 12 12 -8 -14 -13 15 25suurenes 14,1 14,4 16,1 18,7 19,6 20,2 16,3 13,4 9,7 11,9 9,0 12,1 15,3jäi samaks 69,4 75,3 73,0 70,3 68,7 68,4 71,5 75,1 76,4 70,9 71,7 73,6 73,2vähenes 16,5 10,3 11,0 11,0 11,7 11,5 12,2 11,6 13,9 17,2 19,4 14,3 11,5

saldo -2 4 5 8 8 9 4 2 -4 -5 -10 -2 4suureneb 22,1 21,8 24,1 22,3 15,9 15,4 14,7 15,0 13,4 12,3 21,1 21,3 23,3jääb samaks 72,9 74,4 70,5 72,6 78,7 75,6 75,9 78,5 81,3 81,6 73,1 73,2 73,2väheneb 5,0 3,8 5,5 5,2 5,5 9,0 9,4 6,5 5,3 6,1 5,8 5,5 3,5

saldo 17 18 19 17 10 6 5 9 8 6 15 16 20tõusevad 9,4 12,1 13,5 10,9 10,4 8,7 7,0 6,4 10,3 10,2 13,3 16,9 17,4jäävad samaks 80,1 81,7 79,2 83,7 85,2 84,8 86,3 85,6 83,3 79,4 74,8 74,5 75,2langevad 10,5 6,2 7,3 5,5 4,4 6,4 6,7 8,0 6,5 10,4 12,0 8,7 7,4

saldo -1 6 6 5 6 2 0 -2 4 0 1 8 10

mitte miski x 19,0 x x 28,3 x x 20,0 x x 18,8 x x

ebapiisav nõudlus x 48,6 x x 42,9 x x 42,8 x x 48,0 x x

tööjõu puudus x 16,9 x x 19,7 x x 21,7 x x 21,0 x x

ruumi, seadmete puudus x 0,5 x x 0,9 x x 2,3 x x 0,2 x x

finantsprobleemid x 6,6 x x 4,2 x x 5,4 x x 4,8 x x

muud x 8,4 x x 4,1 x x 7,8 x x 7,3 x xparem x 16,9 x x 12,5 x x 10,4 x x 19,2 x xsama x 62,2 x x 70,2 x x 69,9 x x 64,3 x xhalvem x 21,0 x x 17,3 x x 19,8 x x 16,6 x x

saldo x -4 x x -5 x x -9 x x 3 x xVõimsuste rakendatus (%)�� x 83 x x 82 x x 84 x x 83 x xKindlustunde indikaator -3 7 12 14 10 5 6 9 0 -4 -1 3 6

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

Äritegevust piirab praegu

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

TEENINDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


39

TEE

NIN

DU

SB

ARO

MEE

TER

, M

ÄR

TS 2

017

(vas

tust

e ja

gune

min

e te

enin

dush

arud

e lõ

ikes

%-d

es)

Info

tehn

o-lo

ogia

Tele

kom

mu-

nika

tsio

onH

otel

lidR

esto

-ra

nid

Turis

mTr

ansp

ort

Logi

stik

aKi

nnis

-va

raAr

hite

kti-

jain

sene

riteg

evus

edR

ekla

amK

OK

KU

suur

enes

40,5

50,0

22,5

9,1

21,6

7,5

34,5

19,2

12,5

20,0

26,2

jäi s

amak

s29

,542

,032

,548

,940

,439

,534

,561

,869

,544

,043

,0vä

hene

s30

,08,

045

,042

,038

,053

,031

,019

,018

,036

,030

,9sa

ldo

1142

-23

-33

-16

-46

40

-6-1

6-5

suur

enes

43,2

50,0

20,0

12,5

19,4

10,3

27,6

15,4

25,0

16,0

24,6

jäi s

amak

s34

,850

,032

,049

,544

,640

,741

,469

,660

,052

,047

,7vä

hene

s22

,00,

048

,038

,036

,049

,031

,015

,015

,032

,027

,6sa

ldo

2150

-28

-26

-17

-39

-30

10-1

6-3

suur

eneb

32,4

50,0

65,0

48,5

48,7

30,0

27,6

26,9

30,0

48,0

35,3

jääb

sam

aks

62,6

42,0

22,0

33,5

43,4

60,0

58,4

69,1

60,0

44,0

54,8

vähe

neb

5,0

8,0

13,0

18,0

8,0

10,0

14,0

4,0

10,0

8,0

9,9

sald

o27

4252

3141

2014

2320

4025

suur

enes

30,6

25,0

10,0

6,3

8,3

10,0

20,7

8,7

10,0

0,0

15,3

jäi s

amak

s52

,475

,080

,062

,885

,772

,065

,387

,380

,092

,073

,2vä

hene

s17

,00,

010

,031

,06,

018

,014

,04,

010

,08,

011

,5sa

ldo

1425

0-2

52

-87

50

-84

suur

eneb

34,2

54,6

32,5

39,4

10,8

10,3

17,2

15,4

12,5

26,1

23,3

jääb

sam

aks

57,8

45,5

59,5

45,6

89,2

81,7

82,8

84,6

82,5

64,9

73,2

vähe

neb

8,0

0,0

8,0

15,0

0,0

8,0

0,0

0,0

5,0

9,0

3,5

sald

o26

5525

2411

217

158

1720

tõus

evad

18,4

25,0

50,0

15,2

13,9

15,8

10,3

15,4

25,0

12,0

17,4

jääv

ad

81,6

67,0

40,0

78,9

83,1

76,2

79,7

76,6

75,0

84,0

75,2

lang

evad

0,0

8,0

10,0

6,0

3,0

8,0

10,0

8,0

0,0

4,0

7,4

sald

o18

1740

911

80

725

810

Ärite

gevu

st p

iirab

pra

egu*

mitt

e m

iski

32,4

11,1

10,8

13,8

11,4

5,1

18,5

32,1

36,8

30,8

18,8

ebap

iisav

nõu

dlus

32,4

22,2

75,7

72,4

74,3

48,7

66,7

32,1

13,2

42,3

48,0

tööj

õu p

uudu

s32

,444

,413

,53,

52,

930

,87,

417

,939

,515

,421

,0ru

umi,

sead

met

e pu

udus

0,0

0,0

0,0

3,5

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,2

finan

tspr

oble

emid

0,0

22,2

0,0

3,5

0,0

2,6

0,0

7,1

5,3

0,0

4,8

muu

d2,

70,

00,

03,

511

,412

,87,

410

,75,

311

,57,

3pa

rem

21,6

22,2

18,4

34,5

19,4

5,3

19,2

25,9

29,7

7,7

19,2

sam

a64

,977

,865

,858

,661

,160

,561

,563

,059

,573

,164

,3ha

lvem

13,5

0,0

15,8

6,9

19,4

34,2

19,2

11,1

10,8

19,2

16,6

sald

o8

223

280

-29

015

19-1

23

Kin

dlus

tund

e in

dika

ator

2045

1-9

3-2

15

88

06

* Jaa

nuar

i küs

itlus

e an

dmed

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jo

oksu

l

Teen

uste

hin

nad

järg

neva

3 k

uu

jook

sul

Ärik

onju

nktu

ur

(olu

kord

) 6 k

uu

pära

st*

Teen

uste

müü

k vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Nõu

dlus

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

järg

neva

3

kuu

jook

sul

Tööt

ajat

e ar

v vi

imas

e 3

kuu

jook

sul


40

2002 - 2017 2016 2017 min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul -68 11 52 -11 3 17 26 20 7 5 11 6 3 5 -2 -5

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul -73 8 50 -19 -6 10 24 13 2 0 4 2 -1 5 -3 -3

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul -60 8 60 21 25 10 -7 -3 6 12 12 -8 -14 -13 15 25

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul -35 4 21 -2 4 5 8 8 9 4 2 -4 -5 -10 -2 4

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul -21 10 39 17 18 19 17 10 6 5 9 8 6 15 16 20

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul -31 8 33 -1 6 6 5 6 2 0 -2 4 0 1 8 10

Äritegevust piirab praegu

mitte miski 4 18 35 x 19 x x 28 x x 20 x x 19 x x

ebapiisav nõudlus 21 47 82 x 49 x x 43 x x 43 x x 48 x x

tööjõu puudus 1 15 36 x 17 x x 20 x x 22 x x 21 x x

ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 1 x x 1 x x 2 x x 0 x x

finantsprobleemid 2 9 22 x 7 x x 4 x x 5 x x 5 x x

muu 3 8 17 x 8 x x 4 x x 8 x x 7 x xÄrikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast -44 8 48 x -4 x x -5 x x -9 x x 3 x x

Kindlustunde indikaator -60 9 43 -3 7 12 14 10 5 6 9 0 -4 -1 3 6

Näitaja

TEENINDUSBAROMEETER (saldod %‐des)

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Tarbijabaromeeter

41

-40-30-20-10

010203040

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

4. kv artiil3. kv artiil2. kv artiil1. kv artiil

Ootused pere majandusolukorrale erinevates tulukvartiili gruppides (saldod)

2.5. Tarbijabaromeeter19

Tarbijate kindlustunne on oluliselt paremal tasemel kui eelmise aasta märtsis ja pole viimaste kuudega oluliselt muutunud.

Ootused pere majandusolukorra suhtes viimase aastaga paranenud

Suurenenud on perede osakaal, kelle majanduslik olukord paraneb. Majandusolukorra paranemist viimase 12 kuu jooksul tundsid märtsis 22% peredest (aasta tagasi 17%) ja halvenemist 18% peredest (aasta tagasi 24%) (saldo +1, eelmise aasta märtsis –5).

Ka ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid märtsis oluliselt paremad kui aasta tagasi (saldo 2017. a märtsis +6, 2016.a märtsis –1). Märtsis prognoosis 26% küsitletutest oma pere majandusolukorra paranemist, 50% samaks jäämist ja 14% kartis halvenemist. Kolmandasse sissetuleku kvartiili kuuluvas elanike grupis oli kõige enam neid vastanuid, kelle hinnangul olukord paraneb.

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (% vastanutest tulukvartiilide lõikes)

Palju parem

Mõnevõrra parem

Sama

Mõnevõrra halvem

Palju halvem

Ei oska öelda

I kvartiil (madalaim) 0 13 46 28 3 10 II kvartiil 0 23 48 20 1 8 III kvartiil 0 37 51 6 0 6 IV kvartiil (kõrgeim) 0 29 56 5 1 9

Riigi majandusarengu väljavaated on elanike hinnangul aasta võrdluses oluliselt paranenud

Märtsis antud hinnangud Eesti majandusolukorra järgneva 12 kuu trendidele olid oluliselt paremad eelmise aasta märtsis ja 3 kuud tagasi antud hinnangutest (saldo 2017. a märtsis +12, 2016. a detsembris +6, märtsis –7). 38% küsitletutest ootab riigi majandusolukorra paranemist, 33% sama olukorra püsimist ja halvenemist prognoosis 14% küsitletutest.

Hinnang tööturule, mis näitab jätkuvalt töövõtjate tugevat positsiooni, pole viimase 3 kuu jooksul oluliselt muutunud ja hinnangud on paremad pikaajalisest keskmisest (saldo märtsis +8, pikaajaline keskmine +14).

19 Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Märtsi küsitlus viidi läbi 1.–8. märtsini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 200, märts 2017

42

-40-30-20-10

0102030

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

PARANEB

HALVENEB

Riigi majanduslik olukord 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)

KESKMINE 1992 - 2017

-50

-40

-30

-20

-10

0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul(küsitletute hinnangute saldo %-des)

TÕENÄOLINE

EBATÕENÄOLINE

KESKMINE 1992 - 2017

Kõrge ostuaktiivsus

Inimeste sissetulekute tõus on võimaldanud suuremat tarbimist ja püsikaupade ostuaktiivsus püsib hea. Viimastel kuudel on siiski märgata, et kiirenenud inflatsioon on tarbijate püsikaupade ostuprognoosi natuke kahandanud. Säästmisaktiivsus ja perede rahanduslik olukord viimastel kuudel oluliselt muutunud ei ole. Suur osa Eesti peredest tuleb omadega ots‐otsaga kokku (nii palju kui teenitakse, nii palju ka kulub – märtsis elas nii 48% vastanutest), säästvate perede osakaal oli 47% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga on säästa suutvate perede osakaal suurenenud (siis oli neid 40%). Kõige enam on säästmisvõime suurenenud III kvartiili peredel. Kuid ka madalaima tulukvartiili perede hulgas on vähem neid, kes elavad võlgu ja säästjate hulk on suurenenud. Hinnang pere rahanduslikule olukorrale märtsis 2017 (sulgudes märts 2016), % vastanutest

Pere sissetuleku grupp

Säästab palju

Säästabnatuke

Nii palju kui teenibka kulutab

Elatakse varasemate säästude abil

Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim) 0(0) 19(16) 69(64) 9(11) 3(9) II kvartiil 1(1) 35(29) 57(64) 4(3) 3(3) III kvartiil 3(1) 52(37) 44(54) 1(4) 0(4) IV kvartiil (kõrgeim) 7(7) 62(58) 28(32) 1(2) 1(1)

Pooled vastanutest hindasid, et tõenäoliselt säästetakse ka järgneva 12 kuu jooksul ja ülejäänud pidasid seda ebatõenäoseks.

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused on oluliselt suurenenud. Hinnatõusu tempo kiirenemist prognoosib nüüd 23% vastanutest (saldo +33), aasta tagasi prognoosis hinnatõusu kiirenemist 5% (saldo –1).


43

-50-40-30-20-10

0102030

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

4. kv artiil3. kv artiil2. kv artiil1. kv artiil

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute gruppides

-50-40-30-20-10

01020

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti

EL

Tarbijate kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

Tarbijate kindlustunne paranes

Tarbijate kindlustunde indikaator oli märtsis –2 ja see on parem nii 3 kuu tagusest kui pikaajalise keskmise tasemest (–9).

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)

Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Pikaajaline keskmine –9 –1 4 14 –26 Märts 2008 –11 2 –6 19 –22 Märts 2009 –37 –16 –35 66 –30 Märts 2010 –14 –4 –1 20 –29 Märts 2011 –1 2 14 –4 –23 Märts 2012 –12 –4 –5 15 –27 Märts 2013 –5 1 6 1 –25 Märts 2014 –4 2 7 4 –22 Märts 2015 –1 5 10 7 –11 Märts 2016 –14 –1 –7 31 –18 Jaanuar 2017 1 8 10 9 –6 Veebruar 2017 –2 5 5 7 –10 Märts 2017 –2 6 12 8 –17 Tarbijate kindlustunne on erinevates sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja märtsis oli kindlustunde indikaator positiivne kahes kõrgemas tulukvartiilis. Kõige madalamas tulukvartiilis kahe viimase kuuga kindlustunne langes ja siin on ilmselt põhjuseks kiirenenud hinnatõus, mis lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi ja mõjutab nende ootusi oma pere majandusliku olukorra arengute suhtes.

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 200, märts 2017

44

Küsimus 2017jaan veebr märts

palju parem ++ 2,8 2,4 1,1 mõnevõrra parem + 21,0 18,8 20,9 sama = 63,0 62,0 59,4 mõnevõrra halvem – 11,3 13,6 14,8 palju halvem – – 1,9 2,9 3,4 ei oska öelda 0,1 0,4 0,5

saldo 6 2 1

2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,9 0,8 0,4 mõnevõrra parem + 24,9 22,8 26,0 sama = 55,5 52,5 49,6 mõnevõrra halvem – 8,8 12,1 13,3 palju halvem – – 1,0 1,1 0,9 ei oska öelda 9,0 10,8 9,9

saldo 8 5 6

palju parem ++ 0,1 0,3 0,5 mõnevõrra parem + 23,3 22,9 25,3 sama = 43,4 41,5 40,1 mõnevõrra halvem – 20,4 21,9 19,1 palju halvem – – 2,4 3,3 2,4 ei oska öelda 10,5 10,3 12,6

saldo -1 -3 1

4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,6 0,5 0,3 mõnevõrra parem + 32,5 33,3 37,9 sama = 35,6 32,5 33,1 mõnevõrra halvem – 12,4 19,1 13,3 palju halvem – – 0,6 2,3 1,0 ei oska öelda 18,3 12,4 14,5

saldo 10 5 12

oluliselt tõusnud ++ 12,0 16,3 21,6 mõõdukalt tõusnud + 36,4 33,8 35,8 natuke tõusnud = 29,4 34,5 30,6 jäänud samaks – 17,1 13,8 9,1 alanenud – – 2,4 0,6 0,9 ei oska öelda 2,8 1,1 2,0

saldo 19 26 34

1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul


hinnad tõusevad kiiremini ++ 18,3 24,9 22,5 hinnad tõusevad sama kiiresti + 32,9 36,3 36,8 hinnad tõusevad aeglasemalt = 18,6 18,0 16,9 hinnad püsivad samal tasemel – 15,6 11,9 14,0 hinnad langevad – – 0,8 1,0 0,6 ei oska öelda 13,9 8,0 9,3

saldo 26 36 33

7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksulkasvab tunduvalt ++ 3,0 5,3 5,4 kasvab mõnevõrra + 29,1 22,5 22,8 jääb samaks = 36,6 41,8 41,4 väheneb mõnevõrra – 15,6 18,9 17,3 väheneb tunduvalt – – 0,5 0,1 0,0 ei oska öelda 15,1 11,5 13,3

saldo 9 7 8

8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmisekspraegu on sobiv aeg + 35,4 35,0 29,1 ei eriti soodne ega ebasoodne = 35,9 43,1 47,0 ei ole soodne – 14,4 14,6 15,6 ei oska öelda 14,4 7,3 8,3

saldo 21 20 14

tunduvalt rohkem ++ 4,0 3,0 3,0 mõnevõrra rohkem + 11,0 12,1 13,5 umbes samad = 40,5 46,3 42,3 mõnevõrra vähem – 10,9 13,8 9,5 tunduvalt vähem – – 25,5 24,1 30,5 ei oska öelda 8,1 0,8 1,3

saldo -21 -22 -26

väga sobiv aeg ++ 9,3 11,3 7,3 küllaltki sobiv aeg + 37,9 36,4 44,6 pigem ebasobiv aeg – 16,6 20,8 10,1 täiesti ebasobiv aeg – – 25,0 25,0 31,8 ei oska öelda 11,3 6,6 6,3

saldo -5 -6 -7

9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul (võrreldes viimase 12 kuuga)

6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul (võrreldes möödunud 12 kuuga)

10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus raha kogumiseks/säästmiseks

TARBIJABAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


45


11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 7,3 6,4 4,3 küllaltki tõenäoline + 47,3 45,5 45,6 küllaltki ebatõenäoline – 15,4 15,8 10,5 täiesti ebatõenäoline – – 29,0 31,0 39,0 ei oska öelda 1,1 1,4 0,6

saldo -6 -10 -17

12. Pere praegune rahanduslik olukordsäästetakse palju ++ 3,0 4,5 3,6 säästetakse natuke + 46,8 44,4 43,3 tullakse ots–otsaga välja = 44,8 46,3 48,1 kulutatakse varasemaid sääste – 3,6 2,8 3,5 elatakse võlgu – – 1,6 2,1 1,4 ei oska öelda 0,3 0,0 0,1

saldo 23 23 22


13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 4,6 - -küllaltki tõenäoline + 8,3 - -küllaltki ebatõenäoline – 7,1 - -täiesti ebatõenäoline – – 79,4 - -ei oska öelda 0,6 - -

saldo -74 - -

väga tõenäoline ++ 3,1 - -küllaltki tõenäoline + 4,8 - -küllaltki ebatõenäoline – 4,9 - -täiesti ebatõenäoline – – 86,0 - -ei oska öelda 1,3 - -

saldo -83 - -

väga tõenäoline ++ 13,4 - -küllaltki tõenäoline + 13,5 - -küllaltki ebatõenäoline – 5,0 - -täiesti ebatõenäoline – – 67,0 - -ei oska öelda 1,1 - -

saldo -49 - -

15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul

14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul

Küsimus 1992–2017 2016 2017min kesk max 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3

PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -53 -9 18 -5 -5 0 -2 -1 -2 0 0 -3 0 6 2 1Järgmised 12 kuud -36 0 17 -1 7 5 4 6 4 5 5 5 6 8 5 6

RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -65 -6 38 -17 -16 -11 -10 -11 -11 -11 -8 -12 -7 -1 -3 1Järgmised 12 kuud -37 4 27 -7 -4 -2 -4 -2 -3 0 7 6 6 10 5 12

HINNADViimased 12 kuud -29 35 85 -7 -1 1 2 5 7 7 4 13 13 19 26 34Järgmised 12 kuud -33 33 85 -1 -1 2 0 3 6 7 13 15 21 26 36 33

Muutus %-des -1 8 21 2 2 3 2 3 3 3 3 3 4 4 4 4TÖÖPUUDUS -22 14 76 31 24 18 14 16 12 11 8 9 8 9 7 8PÜSIKAUPADE OSTUD

Praegu -17 16 47 4 8 12 5 14 17 16 12 12 15 21 20 14Järgmise 12 kuu jooksul -60 -22 -2 -31 -31 -24 -25 -25 -26 -19 -31 -26 -18 -21 -22 -26

SÄÄSTUDPraegu -75 -23 -2 -14 -18 -13 -19 -13 -7 -10 -15 -19 -5 -5 -6 -7Järgmise 12 kuu jooksul -47 -26 -6 -18 -25 -15 -23 -12 -12 -16 -18 -18 -16 -6 -10 -17

PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 13 23 15 16 19 18 20 20 21 20 20 20 23 23 22AUTO OSTMINE -89 -72 -55 x -73 x x -72 x x -74 x x -74 x xMAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -88 x x -83 x x -85 x x -83 x xMAJA, KORTERI REMONT -66 -38 -14 x -52 x x -48 x x -49 x x -49 x xKINDLUSTUNDE INDIKAATOR -37 -9 13 -14 -11 -8 -9 -6 -6 -5 -3 -4 -3 1 -2 -2

TARBIJABAROMEETER (saldod)

2016 – ebakindluse süvenemise aasta Konjunktuur nr 200, märts 2017

46

3. 2016 – ebakindluse süvenemise aasta

Lõppenud aastat iseloomustas geopoliitilise ebakindluse süvenemine ja mitmete riskide realiseerumine, mida veel aasta alguses peeti vähetõenäoliseks. Lisaks finantsturgude heitlikkusele ilmnesid mitmetes riikides üha selgemalt protektsionismi suunas kalduvad poliitilised valikud, mis halvendasid tingimusi rahvusvahelise kaubanduse edendamiseks. Euroopa majanduse olukorda halvendas lisaks veel majandus‐reformide elluviimise takerdumine mitmetes lõunapoolsetes riikides. Kõige selle tagajärjel jäi maailma‐majanduse areng 2016. aastal prognoositust aeglasemaks ja on esialgsel hinnangul 3%.

Eesti majanduskasv 2016. aastal jäi kriisijärgse perioodi (2010–2016) keskmisest (3,1%) madalamaks aga ületas 2013. a ja 2015. a (mõlemad 1,4%) taseme. Majanduskasv jäi ka oodatust (2,0…2,5%) madalamaks ja seda suuresti majanduskeskkonna üldise halvenemise tõttu. Eesti majanduse kasvuvõimekust lõppenud aastal kahandas kolmel eelneval aastal vähenenud investeeringud ning samuti tootlikkusest kiiremini kasvanud palgad.

Samas leidsid Eestis 2016. aastal aset ka mitmed positiivsed arengud. Elanike poolt vaadates saab pluss‐poolele kanda märgatava reaalpalga tõusu, tööpuuduse vähenemise ja tarbimise kasvu. Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet aitas üleval hoida riigi tugev rahandus, tasakaalus eelarve ja riigi madal võla‐koormus.

Kokkuvõtlikult, arvestades nii head kui halba, võib 2016. majandusaastat, väikeste mööndustega ja kesist majanduskeskkonda arvestades, hinnata rahuldavaks. Nüüd kõigest lähemalt.

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv 2016. aastal oli 1,6% ning SKP jooksevhindades moodustas 20,9 mld eurot (2015. a vastavalt 1,4% ja 20,3 mld eurot). Kvartalite lõikes oli majanduskasv järgmine: I kv 1,5%, II kv 0,7%, III kv 1,3% ja IV kv 2,7%. Majanduskasvu vedasid kaubandus, info ja side ning transpordi tegevusalad ning positiivselt mõjutasid majandust veel ligi pooled tegevusalad. Seejuures Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse, lisandväärtus kasvas vaid 0,8%. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aastaarvestuses positiivne, moodustades 4% SKP‐st, nagu ka 2015. aastal.

SKP arvestus tarbimismeetodil näitab, et sisemajanduse nõudlus kasvas 2016. aastal 2,6%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Samuti kasvasid valitsemissektori lõpptarbimis‐kulud, kuid kahanes kapitali kogumahutus 2,8% (eelmisel aastal langus 3,4%). Olgu veel märgitud, et kodumajapidamiste tarbimiskulutustest olid kiirema kasvuga transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutused.

Tarbijahinnad olid I poolaastal languses ning alates augustist pöördusid (2‐aastase vaheaja järel) taas tõusule. 2016. aasta keskmisena oli THI tõus 0,1%. Kvartalite lõikes oli tarbijahindade muutumine järgmine (võrreldes 2015. aastaga): I kv –0,4%, II kv –0,7%, III kv +0,4% ja IV kv +1,3%. Suuremaks THI mõjutajaks languse suunas oli mootorkütuse odavnemine, mis kajastus transpordikulutuste hinnalanguses (3,0%) ja hariduse ning lasteasutuste kulutuste vähenemine (–8,1%). Tõusu suunas mõjutas THI‐d kõige enam alkohoolsete jookide ja tubakatoodete kallinemine (+6,4%) ning riietuse ja jalatsite 3,4%‐line hinnatõus.

Keskmine brutopalk oli 2016 aastal 1146 eurot ning tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,6% (2015. a kasv 6,0%). Reaalpalk (arvestatud tarbijahinnaindeksi mõju) tõusis 7,5%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aastal palgatöötaja kohta 20,4% ning mõjutavad keskmise brutopalga aastakasvu 0,4%‐punkti võrra. Kvartalite lõikes oli keskmine brutopalk järgmine: I kv 1091 eurot, II kv 1163 eurot, III kv 1119 eurot ja IV kv 1182 eurot. Aasta keskmine brutopalk kasvas kõikidel tegevusaladel, seejuures kiiremini haldus‐ ja abitegevuses +16,4%, kinnisvaraalases tegevuses 14,3%, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 11,7%, info‐ ja side tegevusalal 10,2%, majutuses ja toitlustuses 9,5%, tervishoius ja sotsiaal‐hoolekandes 9,0% ning hariduses 7,7%. Kõrgemad keskmised kuupalgad IV kvartalis olid info ja sidealal 1900 eurot ja finants‐ ja kindlustustegevuses 1856 eurot. Ühes suurimas tegevusharus – töötlevas töös‐

Konjunktuur nr 200, märts 2017 2016 – ebakindluse süvenemise aasta

47

tuses oli keskmine kuupalk IV kvartalis 1107 eurot. Maakonniti oli 2016. aastal taas kõrgeim brutopalk Harjumaal (1271 eurot) ja Tartumaal (1149 eurot) ning madalaim Põlva‐ (864 eurot), Saare‐ (880 eurot) ja Jõgevamaal (884 eurot). Keskmine bruto tunnipalk oli 2016. aastal 6.90 eurot ja tõusis aastaga 6,0%.

Kaupade eksport kasvas pärast kolmeaastast langustrendi 3% ja moodustas 2016. a jooksevhindades 11,9 mld eurot (2015. a 11,6 mld eurot). Kuna võrreldes 2015. aastaga ekspordihinnad langesid 1%, siis ekspordi füüsiline maht kasvas aastaga 4%. Eesti suurim ekspordipartner lõppenud aastal oli Rootsi, kuhu müüdi 18% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal Läti (9%). Aastaga kasvas kõige enam eksport Mehhikosse, Saksamaale ja Soome. Enim kahanes eksport Lätti, Rootsi ja USA‐sse. Eestist eksporditi kaupu 179 riiki, kusjuures väliskaubanduse bilanss oli positiivne 97 riigiga. Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 74% ning eksport EL‐i suurenes 85 milj euro võrra (EL välistesse riikidesse kasvas eksport 232 milj eurot). Sarnaselt varasemate aastatega viidi Eestist kõige enam välja elektriseadmeid (22%), järgnesid puit ja puidutooted (10%), põllumajandussaadused ja toidu‐kaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%). Ekspordi kasvu mõjutasid aga kõige rohkem mehhaaniliste masinate, elektriseadmete ning puidu ja puidutoodete väljaveo suurenemine. Enim kahanes 2016. aastal mineraalsete toodete ning põllumajandus ja toiduainete väljavedu. Eesti tööstusettevõtete toodangust läks ekspordiks üle 70%.

Kaupade import jooksevhindades moodustas 2016. aastal 13,5 mld eurot, mis on 3% enam kui eelmisel aastal. Impordihinnad olid seejuures 2% madalamad kui 2015. aastal, millest järeldub, et võrreldavates hindades suurenes kaupade sissevedu 5%. Eestisse imporditi 2016. aastal enim kaupu Soomest (13% koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (9%). Euroopa Liidu riikide osatähtsus impordis oli 82%. Aastaga suurenes kõige enam kaupade sissevedu Hollandist, Ungarist ja Prantsusmaalt. Enim vähenes import Soomest ja Venemaalt. Eestisse imporditi 2016. aastal kõige rohkem elektriseadmeid – nende osakaal moodustas 18% kogu impordist. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Aastaga suurenes enim transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Samas kahanes kõige rohkem (jooksevhindades) mineraalsete toodete import. Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguimpordis oli 2016. aastal 82%.

Väliskaubanduse bilanss oli 2016. aastal puudujäägis 1,6 mld eurot ning defitsiit suurenes eelmise aastaga võrreldes 73 miljoni euro võrra. Puudujääk moodustas ekspordi suhtes 13% nagu ka eelmisel aastal. Kaubagrupiti oli suurim ülejääk puidu‐ ja puittoodete ning mitmesuguste tööstuskaupade (sh mööbel, kokkupandavad puitehitused) kaubavahetuses. Suurim puudujääk seevastu oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL riikidega oli 2,4 mld eurot, mis aastaga suurenes 219 miljoni euro võrra.

Ehitusturgu iseloomustas 2016. aastal endiselt ebapiisav nõudlus, mis oli ettevõttejuhtide hinnangul aasta kõige suuremaks ehitustööde mahtu piiravaks teguriks. Vaatamata sellele ehitusmahud 2016. aastal siiski suurenesid 3% ja seda esmakordselt pärast kaheaastast langusperioodi. Ehitusettevõtted ehitasid Eestis ja välisriikides kokku 2,1 mld euro eest, sellest hooneid 1,4 mld ja rajatisi 655 miljoni euro eest. Eelmise aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 9%, kuid rajatiste ehitamisel vähenes kümnendiku võrra. Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aastaga võrreldes 3% ning nende osatähtsus kogu ehitusmahus moodustas 11%, nagu ka eelmisel aastal. Ehitusregistri andmetel lubati 2016. aastal kasutusse 4732 uut eluruumi, mis on 763 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nõudlus uute hea asukohaga elamispaikade järele püsib, mida näitab ka see, et 2016. aastal väljastati ehituslubasid 6021 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes varasema aastaga 8% rohkem. 2016. aastal lubati kasutusse 1060 mitte‐elamut kasuliku pinnaga 771 tuhat ruutmeetrit, millest kõige rohkem lisandus kaubandus‐, lao‐ ja tööstuspindu.

Majutusettevõtetes peatus 2016. aastal üle 3 miljoni turisti, sellest 2 miljonit välisturisti ja 1,3 miljonit siseturisti. Nii sise‐ kui välisturistide arv kasvas aastaga 7%. Kõige rohkem (46%) majandusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, järgnesid Venemaa (10%) ja Läti (7%). Võrreldes 2015. aastaga on Soome turistide arv kasvanud 5%, Venemaa turistide arv 8% ja Läti turistide arv 11%. Samuti saabus

2016 – ebakindluse süvenemise aasta Konjunktuur nr 200, märts 2017

48

varasemast rohkem turiste Saksamaalt, Rootsist ja Leedust ning Aasia riikidest. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 73% tuli Eestisse puhkama ja 21% olid tööreisil (ülejäänud külastasid muul põhjusel). Eesti turistidest oli puhkusreisil 62% ja tööreisil 23%.

2016. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 908 majutusettevõtet ning külastajate käsutuses oli 19 tuhat tuba ja 43 tuhat voodikohta. Tubade täituvus oli 42%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot ning jäi eelmise aasta detsembri tasemele.

Ettevõtlussektori tegevuse koondtulemused 2016. aasta olid mõnevõrra halvemad kui 2015. aastal. Eelkõige avaldub see kogukasumi 10%‐lises vähenemises võrreldes eelneva aastaga. Kogukasum vähenes enamikul tegevusaladel, seejuures töötlevas tööstuses tervelt kolmandiku võrra. Suurema panuse kasumi kasvu andsid kaubanduse ja energeetikaettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2016. aastal kaupu ja teenuseid 50,2 miljardi euro eest ehk 2% rohkem kui aasta varem. Müügitulus kõige suuremat osakaalu omavate kaubandusettevõtte müügitulu suurenes seejuures 4%. Töötleva tööstuse ettevõtete müük suurenes varasema aastaga võrreldes 2%. Ettevõtete kulud suurenesid 2015. aastaga võrreldes 3%, sealhulgas tööjõukulud 5%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 3% ja 1%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2016. aastal keskmiselt 21600 eurot hõivatu kohta ehk 2% väiksem kui aasta varem.

Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2016. aastal 2,0 miljardit eurot, mis on 12% vähem kui aasta tagasi. Suurimad investeerijad olid töötlevad tööstuse, kaubandus‐ ning veondus‐ ja laondusettevõtted, kelle arvele kuulub pool kõigist investeeringutest.

Valitsemissektori eelarve ülejääk 2016. aastal oli 0,3% ja võlatase 9,5% SKP‐st. Lisame ülaltoodule valiku rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnanguid, mis iseloomustavad Eesti majandusolukorda 2016. aastal, võrreldes teiste riikidega: • Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting (IMD)

31. koht 61 riigi võrdluses (mai 2016). Võrreldes aasta varasemaga, on reiting jäänud samaks. • Globaalne konkurentsivõime reiting (WEF)

30. koht 138 riigi võrdluses (september 2016). Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengutaset sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovatsiooni baasil. Võrreldes aasta varasemaga, jäi reiting samaks.

• Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO) 30. koht 188 riigi edetabelis ( 2016). Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne. Võrreldes eelmise aastaga, paranes Eesti koht edetabelis kolme koha võrra.

• Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation) 6. koht 180 riigi võrdluses (veebruar 2017). Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekku‐mine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne. Võrreldes möödunud aastaga, on Eesti koha võrra langenud.

• Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohustuste täitmise võimet iseloomustav reiting (Standard & Poor’s) Reitinguagentuur Standard & Poor’s (S&P) Eesti riigireiting on AA– (väljavaade stabiilne). See on 2012. aasta oktoobrist püsinud samasugune. Aluseks on riigis läbiviidud struktuurireformid, otseinvesteeringute maht, fiskaal‐ ja rahapoliitika.

• Rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks (Transparency International) 2016. aastal 22. koht 176 riigi edetabelis (detsember 2016). Esikohal olevas riigis on korruptsioon väikseim. Eesti positsioon 2016. aastal paranes ühe koha võrreldes 2015. aastaga.

Konjunktuur nr 200, märts 2017 2016 – ebakindluse süvenemise aasta

49

• Rahvusvaheline infotehnoloogia indeks (WEF) 22. koht 143 riigi võrdluses (aprill 2015). Aluseks on IT kasutamine riigi majanduse edendamisel. Võrreldes aasta varasemaga, on Eesti ühe koha võrra langenud.

• Turismi konkurentsivõime indeks (WEF) Eestile kuulub 141 riigi hulgas 38. koht (mai 2015). Langus aastaga 8 kohta. Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turvalisust, transpordi‐ ja IT infrastruktuuri, loodus‐ ja kultuuriressursse, tervishoiu‐ ja hügieenitingimusi jne.

• Doing Business (World Bank Group) 12. koht 190 riigi arvestuses (juuni 2016). Riigid on reastatud selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ning sellega tegeleda. Aastaga tõus üks koht.

Sisemajanduse koguprodukt tegevusalade lõikes (miljon €)

Kehtivates hindades Aheldatud väärtus (referentsaasta 2010)

2016 2015 Osatähtsus2016. a, %

2016 2015 Muutus,%

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 526 592 2,9 545 597 ‐8,6 Mäetööstus 215 251 1,2 183 195 ‐6,4

Töötlev tööstus 2 826 2 771 15,8 2 632 2 612 0,8

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 537 559 3,0 673 717 ‐6,2

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme‐ ja saastekäitlus 139 128 0,8 130 126 2,5

Ehitus 1 075 1 092 6,0 848 849 ‐0,1

Hulgi‐ ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 2 184 2 075 12,2 1 931 1 852 4,3

Veondus ja laondus 1 357 1 373 7,6 1 138 1 099 3,6

Majutus ja toitlustus 356 320 2,0 226 212 6,4

Info ja side 1 135 1 051 6,3 1 187 1 080 9,8

Finants‐ ja kindlustustegevus 726 693 4,0 538 543 ‐0,9

Kinnisvaraalane tegevus 1 773 1 764 9,9 1 270 1 309 ‐3,0

Kutse‐, teadus‐ ja tehnikaalane tegevus 926 932 5,2 795 818 ‐2,8

Haldus‐ ja abitegevused 733 656 4,1 613 558 9,9

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 1 334 1 272 7,4 1 012 1 007 0,5

Haridus 860 822 4,8 644 647 ‐0,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 745 691 4,2 528 525 0,5

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 311 285 1,7 245 233 5,1

Muud teenindavad tegevused 178 168 1,0 139 136 2,0

LISANDVÄÄRTUS KOKKU 17 937 17 497 100,0 15 209 15 049 1,1

Neto‐tootemaksud 2 980 2 755 … 2 544 2 428 4,8

SKP TURUHINDADES 20 916 20 252 … 17 747 17 472 1,6

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 200, märts 2017

50

Sisemajanduse koguprodukt(SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, %)

-15-10

-505

1015

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*

051015202530

SA andmetel, * EKI prognoos

mld €%

Majanduskasv (SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, % )Sisemajanduse koguprodukt (mld €, kehtivates hindades)

4. Eesti majandusareng 1993–2016 ja prognoos 2017 Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, oli Eesti majandus uutel avanevatel turgudel läbilöömiseks veel üsna ettevalmistamata. Turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks tuli kiiresti läbi viia mitmeid ümberkorraldusi, nende hulgas hinnareform, erastamine, maksureform, rahareform, haldusreform jne. Reformide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude nõuetega, vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt aastatel 1992–1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas 1995. aastal, kuid sellele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Aastane majanduskasv varieerus vahemikus miinus 14,7%‐st kuni pluss 10,3%‐ni. Ebastabiilsuse põhjuseks olid eelkõige muutused väliskeskkonnas. Esimene mõõn tuli aastatel 1998–1999 ja seda põhjustas Venemaa finantskriis. Järgnes 8‐aastane tõusuperiood ligi 8%‐lise keskmise aastakasvuga. See lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008. aastal alguse saanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis 3–4 aastat. Seejärel aga lahvatas Ukraina–Venemaa konflikt koos riikidevaheliste majandussanktsioonidega. Nende mõjust pole Eesti majandus veel senini täielikult üle saanud. Eesti majanduskasv aeglustus alates 2013. aastast 1–3% tasemele. Taasiseseisvumisest alates on Eesti tugevdanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet üha süveneva integreerumisega Euroopasse. Pöördelise tähtsusega oli Eesti vastuvõtmine 2004. aastal Euroopa Liitu ja liitumine NATO‐ga. Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi avardas veelgi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga ja arvamine OECD liikmeks. Kahekümneaastased integreerimispüüdlused päädisid 2011. aastal Eesti vastu‐võtmisega euroala liikmeks ehk üleminekuga Euroopa ühisrahale. Nüüd kõigest lähemalt: Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992–1994) kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. Tõus algas 1994. aasta teisel poolel ja ühe erandiga (1999. a) kestis 2007. aastani. Nominaalhindades suurenes SKP 1995–2007 ligikaudu 6 korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000–2007 keskmiselt 8,0% aastas. Arengukiirus tõusis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja kulmineerus 2006. aastal, mil majandus omandas juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvarabuumist lisandus ootamatult ülemaailmne finantskriis. Esimesel kriisiaastal (2008) oli SKP langus 5,4% ja järgmisel 14,7%. SKP ühe inimese kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2008. aastal 67% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest. Kriisieelne tase taastus alles 2015. aastal, sest alates 2013. aastast majanduskasv aeglustus. 2017. aastaks prognoosib EKI 2,3% kasvu.

Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist kuni 2010. a detsembrini). Tarbijahindade tõus seejuures aastast‐aastasse aeglustus, jõudes 2003. aastal 1,3%‐ni. Perioodil 2004–2006 püsis THI vahemikus 3,0%–4,4%. Hinnatõusu aluseks oli siis siirde‐

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Majandusindikaatorid

51

Tarbijahinnaindeks(eelmise aasta suhtes, %-des)

-30369

1215

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*


Keskmine kuutöötasu (€)

0200400600800

10001200

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*


majandusriikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad hinnad kiiremini vabalt kujunevatest hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis‐ ja pakkumispoolsete tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal koguni 10,4%. Situatsioon muutus oluliselt 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul tekkis deflatsioon (–0,1%). Majanduskasvu taastumisel (2010) kiirenes inflatsioon aga kohe ja see kestis nii 2013. aastani. Olukord muutus 2014. aastal, kui nafta hind maailmaturul ootamatult järsult kukkus ning Eesti langes kaheks aastaks deflatsiooni. 2016. aastal hinnad tõusid 0,1%. 2017. aastaks prognoosib EKI 2,5% hinnatõusu. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis läheneb EL 28 keskmisele ja moodustas 2015. aastal 75% EL 28 keskmisest.

Tööhõive ja töötus. Negatiivse iibe ja väljarände tõttu 90‐ndatel aastatel tööga hõivatute arv Eestis oluliselt vähenes. Trend muutus 2000. aastal kui järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 572 tuhandelt 657 tuhande inimeseni. Tööhõive kasvu kiirendas kinnisvarabuum, mille käigus ehitussektorisse lisandus ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel alanud majanduskriisi tagajärjel kukkus hõivatute arv 596 tuhandeni (2009. a). 2010. aastast algas taas aeglane hõive tõus, mis kestab senini, kuid hõivatute arv pole jõudnud buumiaegse rekordtasemeni. Hõivatuid oli 2015. aastal 641 tuhat. Töötuse määr kasvas iseseisvuse algaastatel ja ulatus 2000. aastal 14%‐ni. Järgnes positiivne trend, mis kestis buumiaja lõpuni (2008. a esimesel poolel oli töötuse määr 4%). Kriis viis töötuse määra tagasi 14%‐le (2009), millele järgnes taas aeglane tööpuuduse vähenemine ja langus 6,2%‐le 2015. aastal. EKI hinnangul lähiaastatel töötuse määr mõõdukalt tõuseb (2017. a prognoos 8%). Bruto‐ja reaalpalk. Aastatel 1992–2008 keskmine brutopalk pidevalt suurenes, ületades 400 euro piiri esmakordselt 2003. aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv kuni 2008. aastani ületas tarbijahindade kallinemise, tagades reaalpalga tõusu kõikidel aastatel. Reaalpalgakasv oli kiireim buumiaastatel, ületades 10% piiri nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi käigus langes keskmine brutopalk 825 eurolt 784 euroni ning reaalpalk ligi 7%, kuid buumiaegne rekordtase ületati juba 2011. aastal. Vaatamata mõõdukale majanduskasvule jätkus suhteliselt kiire palgakasv ka järgnevate aastatel ning keskmine palk oli 2016. aastal juba 1146 eurot. EKI prognoosib 2017. aasta palgatasemeks 1200 eurot.

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 200, märts 2017

52

Eesti väliskaubandus(mld €, jooksvates hindades)

0

5

10

15

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*

EKSPORT

IMPORT


Mahuindeksid (kasv, %)

-30-20-10

0102030

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*

TööstustoodangJaemüük


Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda esimese hooga küll kuni buumini. Kriisi aastal (2009) väliskaubanduse käive vähenes ligikaudu veerandi võrra, kuid juba 2011. aastal oli kriisieelne tase ületatud. Edukas oli veel ka 2012. aasta, ent seejärel 3 aastat järjest kauba‐vahetuse maht vähenes. Ekspordi käive, mis 1993. aastal moodustas 0,7 mld eurot ehk 45% SKP suhtes, ulatus 10 aasta pärast (2003. a) juba 4,0 mld euroni ja veel 5 aasta pärast 8,5 mld euroni (52% SKPst). Kriisi tagajärjel vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni, kuid tõusis seejuures kiiresti ja saavutas rekord‐taseme 2012. aastal 12,5 mld euroga (70% SKP‐st). Viimased 3 aastat on eksport olnud languses ja moodustas 2015. aastal 11,6 mld eurot. EKI prognoosib 2017. aasta ekspordi mahuks 12,5 mld eurot. Umbes poole ekspordikäibest moodustavad pooltooted ja teist poolt jagavad võrdselt valmistooted ja kapitalikaubad. Impordi käive on pidevalt olnud mõnevõrra (15–30%) suurem kui eksport, kuid vahe on aastatega vähenenud ja jõudnud 11–13%‐ni. Impordinõudluse kiiret kasvu on soodustanud (põhjustanud) välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool (eriti buumiaastatel) ja eratarbimise kiire areng. Peamisteks impordipartneriteks on Eestile olnud Soome ja Rootsi, kust on pärit ka valdav osa detaile ja pooltooteid, mida on kasutatud allhanketööde tegemisel. Impordikäive saavutas rekordtaseme 2012. aastal (14,1 mld eurot) ning on seejärel vähenenud. Osaliselt on seda põhjustanud investeeringute vähenemine. EKI prognoosib 2017. aasta impordi mahuks 14,0 mld eurot.

Tööstustoodang. Tööstuse osakaal SKP‐st vähenes majanduse ümberstruktureerimise käigus 27,7%‐lt (1992. a) 22,4%‐le (2003. a) ja siis veel 20,4%‐le (2015. a). Vaatamata sellele on tööstustoodangu maht enamus aastatel kasvanud. Perioodil 1995–2007 oli langus vaid ühel aastal (1999) ja põhjuseks oli siis finantskriis Venemaal. Eriti kiire tööstuse areng leidis aset ajavahemikul 2000–2007, mil tööstustoodangu mahuindeks näitas tõusu keskmiselt 10% aastas. Areng tugines suuresti kasvanud välistellimustel allhanke‐töödele. Olukord muutus 2008. aastal, mil alanud ülemaailmne finantskriis tõi kaasa nõudluse vähenemise ja põhjustas sellega toodangu mahu 5,1%‐lise vähenemise esimesel aastal ja 24%‐lise languse järgmisel aastal. Uus tõus algas 2010. aastal (tõus 2010. a 23,5% ja 2011. a 19,9%), kuid see kestis vaid kaks aastat. Seejärel jäi nõrga välisnõudluse tõttu areng toppama ning 2015. aastal leidis aset isegi väike langus. EKI prognoosib 2017. aastaks tööstustoodangu 4%‐list tõusu.

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Majandusindikaatorid

53

Tähtsamad majandusnäitajad 1993–2016 ja prognoos 2017. a

Näitaja Mõõt-ühik

1993 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 prognoos

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

mld € 1,5 9,7 11,3 13,5 16,2 16,5 14,1 14,7 16,7 17,9 18,9 19,8 20,3 20,9 21,7

SKP, muutus püsihindades

% –9,0 6,3 9,4 10,3 7,7 –5,4 –14,7 2,3 7,6 4,3 1,4 2,8 1,4 1,6 2,3

Eratarbimine, muutus püsihindades

% … 7,8 9,4 12,7 9,0 –5,1 –15,6 –1,6 3,6 4,3 3,7 3,2 4,6 4,0 3,0

Investeeringud põhiva-rasse, muutus püsihin-dades

% … 5,5 15,3 22,8 10,3 –13,1 –36,7 –2,6 34,3 12,8 –2,9 –8,1 –3,4 –2,8 4,0

Tarbijahinnaindeks (aasta keskmine)

% 89,9 3,0 4,1 4,4 6,6 10,4 –0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 –0,1 –0,5 0,1 2,5

Tootjahinnaindeks (aasta keskmine)

% 75,0 2,9 2,1 4,5 8,3 7,1 –0,5 3,3 4,5 2,3 4,1 –1,6 –2,0 –0,7 2,0

Kaupade eksport mld € 0,68 4,8 6,2 7,7 8,0 8,5 6,5 8,7 12,0 12,5 12,3 12,1 11,6 11,9 12,5

Kaupade import mld € 0,75 6,7 8,2 10,7 11,4 10,9 7,3 9,3 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,0

Kaubavahetuse saldo mld € –0,08 –1,9 –2,0 –3,0 –3,4 –2,4 –0,8 –0,5 –0,7 –1,6 –1,6 –1,7 –1,5 –1,6 –1,5

Teenuste eksport mld € 0,28 2,5 2,8 3,0 3,4 3,9 3,3 3,6 4,0 4,7 4,9 5,3 5,2 5,5 5,7

Teenuste import mld € 0,22 1,5 1,8 2,0 2,3 2,4 1,9 2,2 2,7 3,1 3,5 3,6 3,5 3,8 3,7

Jooksevkonto saldo mld € 0,02 –1,2 –1,0 –2,0 –2,4 –1,4 0,4 0,3 0,2 –0,3 –0,1 0,2 0,4 0,6 0,3

SKP suhtes % 1,2 –12,0 –8,7 –15,0 –15,0 –8,7 2,5 1,8 1,3 –1,9 –0,4 0,9 2,2 2,7 1,5

Tööpuudus (töötuse määr)

% 6,6 10,1 8,0 5,9 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 8,0

Nominaalpalk keskmiselt kuus

€ 68 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1200

Reaalpalga kasv eelmise aasta suhtes

% 2,2 5,2 6,4 11,6 13,0 3,1 –4,9 –1,9 0,9 1,8 4,1 6,0 6,5 7,5 2,7

Tööstustoodang, mahuindeks

% –18,7 10,4 11,0 9,9 6,4 –5,1 –24,0 23,5 19,9 1,1 4,1 3,9 –2,1 2,4 4,0

Jaemüük, mahuindeks % … 14,6 10,3 11,3 16,3 –5,5 –15,4 –1,8 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 5,6 5,0

Omal jõul tehtud ehitustööd mld € 0,12 1,2 1,5 2,1 2,6 2,3 1,5 1,3 1,7 2,1 2,2 2.2 2,0 2,1 2,3

Pankade koondlaenu- portfell aasta lõpul mld € … 5,9 8,0 11,4 15,3 16,6 15,6 14,8 14,1 14,1 14,4 15,0 16,3 17,7 20,0

Eesti majandusprognoos 2017–2020 Konjunktuur nr 200, märts 2017

54

5. Eesti majandusprognoos 2017–2020 Märtsis valmis EKI‐s järjekordne majanduse keskpikk arenguprognoos, mis seekord haarab perioodi 2017–2020. Vaatluse alla on võetud 8 olulise majandusnäitaja arenguväljavaated lähemal neljal aastal. Prognoosi aluseks on EKI ekspertide‐analüütikute paneeli 12 liikme20 individuaalsed prognoosid. Koond‐prognoos on koostatud nn konsensusmeetodil, st individuaalprognooside aritmeetilise keskmisena. Koondprognoosi tulemused on ära toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 5.1. Eesti peamiste majandusnäitajate arenguprognoos 2017–2020

Tegelik Prognoos Näitaja

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

SKP püsivhindades, muutus (%) 4,3 1,4 2,8 1,4 1,6 2,3 2,6 2,5 2,5

Eratarbimine püsivhindades, muutus (%) 4,3 3,7 3,2 4,6 4,0 3,4 3,6 3,2 3,1

Kapitalimahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%) 12,8 –2,9 –8,1 –3,4 –2,8 2,5 3,1 3,4 3,4

Tarbijahinnaindeks (%) 3,9 2,8 –0,1 –0,5 0,1 2,4 2,5 2,4 2,4

Töötuse määr (%) 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 7,2 7,5 7,6 7,5

Kaupade eksport jooksevhindades (mld eurot) 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,3 12,7 12,9 13,2

Kaupade import jooksevhindades (mld eurot) 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,0 14,4 14,7 15,0

Keskmine palk (eurot) 887 949 1005 1065 1146 1210 1268 1327 1381 Tabelis toodust nähtub, et konsensusprognoosi järgi võib Eesti majandusareng eelseisval neljal aastal mõnevõrra kiireneda, seda võrreldes viimase nelja aastaga. Majanduskasv (SKP) tõuseb perioodi keskmisena 1,6%‐lt 2,5%‐ni, kapitalikulutused, mis viimasel neljal aastal vähenesid (aasta keskmine langus 4,3%) hakkavad taas suurenema (aasta keskmine kasv 3,1%). Kui kaupade eksport aastatel 2013–2016 vähenes, siis 2017–2020 peaks eksport suurenema 1,3 miljardi euro võrra ehk 2,6% keskmiselt aastas.

Nüüd kõigist lähemalt.

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv perioodil 2017–2020 jääb konsensusprognoosi kohaselt vahemikku 2,3…2,6% aastas ning kõige madalam kasv on 2017. aastal – 2,3%. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võib aasta majanduskasv vaadeldaval perioodil olla vahemikus 2,5…3,0%, ent kõige pessimistlikuma hinnangu kohaselt võib jääda ka 2,0% tasemele keskmiselt aastas. Aastate lõikes on prog‐noosikoridor järgmine: 2017. a 2,0 … 2,8%, 2018. a 2,0…3,1%, 2019. a 2,0…3,0% ning 2020. a 2,0…3,0%.

Eratarbimise areng (reaalkasv) perioodil 2017–2020 on konsensusprognoosi kohaselt keskmiselt 3,3% aastas ehk 0,6%‐punkti madalam kui viimasel neljal aastal keskmiselt. Samas on eratarbimise kasv ka prog‐noosiperioodil kiirem SKP arengust (2,5%). Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2017. a 2,3…4,5%, 2018. a 2,9…5,0%, 2019. a 2,5…5,0% ja 2020. a 2,2…5,0%. Miinimum‐ ja maksimumprognooside vahe on suhteliselt suur (keskmiselt 2,4%‐punkti aastas), mis näitab, et ettenägematutel asjaoludel võib eratarbimise areng prognoositust (3,3%) oluliselt erineda.

20 R. Eamets, A. Järvan, M. Kitsing, L. Kuum, M. Lambing, E. Lõhmuste, T. Mertsina, M. Nestor, A. Purju, J. Reiljan, A. Saarniit, H. Vitsur

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Eesti majandusprognoos 2017–2020

55

SKP kasv (%)

4,3

1,4

2,6 2,52,3 2,5

1,61,4

2,8

0

2

4

6

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

SKP kasv Min Max

Kapitalikulutused kasvavad ekspertide koondhinnangu kohaselt keskmiselt 3,1% aastas ning perioodi siseselt kapitalimahutuste aastakasv kiireneb. Seega ootavad eksperdid arvestatavat murrangut kapitali‐kulutuste arengutrendis võrreldes baasiperioodiga, kui tegemist oli kapitalikulutuste vähenemisega keskmiselt 4,3% aastas. Ilmselt pidasid eksperdid silmas (lisaks muudele positiivsetele asjadele) Euroopa Liidu uue rahastusperioodi (2014–2020) positiivset mõju. Olgu siiski märgitud, et miinimumprognoosi kohaselt võivad kapitalikulutused kasvada vaid 1% keskmiselt aastas.

Tarbijahindade enam kui 2 aastat kestnud langus, mis lõppes 2016. a teisel poolel, asendub prognoosi‐perioodil stabiilse 2,4…2,5%‐lise aastatõusuga. Individuaalsete prognooside variatsioonikordaja on siiski suhteliselt suur ning aasta miinimum‐ ja maksimumprognoosid ulatuvad 1,5…3,0%‐ni. Hinnaindeksi suurimaks mõjutajaks jääb ka prognoosiperioodil eeldatavasti nafta maailmaturuhinna kõikumine.

Tööpuuduse osas näeb konsensusprognoos ette selle püsimist 7,2…7,5% tasemel ning 4 aasta keskmine määr on 7,4% (eelmise 4 aasta keskmine 7,3%). Olgu siiski märgitud, et individuaalsete prognooside erinevus on arvestatav ning prognoosikoridor on järgmine: 2017. a 6,0…9,0%, 2018. a 6,0…9,0%, 2019. a 5,5…9,5% ja 2020. a 5,0…9,5%. Seega tööpuuduse püsimisele 7,4% läheduses on võimalikud ka arvesta‐tavad alternatiivid.

Kaupade eksport kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga 2016. a 11,9 mld eurolt 2020. a 13,2 mld euroni ehk 11%. Võrdluseks olgu märgitud, et baasiperioodil kaupade eksport vähenes 12,5 mld eurolt (2012. a) 11,9 mld euroni ehk 4,8%. Kuna Eesti ekspordi areng on suuresti sõltuv EL 28 riikide majandusolukorrast, siis individuaalsete prognooside erinevus on küllaltki suur, täpsemalt on prognoosikoridor järgmine: 2017. a 12,0…13,0 mld eurot, 2018. a 12,0…13,3 mld eurot, 2019. a 10,0…13,9 mld eurot ja 2020. a 9,0…14,6 mld eurot.

Kaupade import kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga ekspertide koondhinnangul 13,5 mld eurolt (2016. a) 15 mld euroni (2020. a) ehk 11%, nagu ka eksport. Seega erinevalt eelmisest neljast aastast, mil import natuke vähenes võime arvestada mõõdukalt positiivse trendiga. Samas kõige pessimistlikuma prognoosi kohaselt võib ka importi (nagu eksportki) ees oodata mõõdukas langus.

Keskmise palga tõus prognoositaval perioodil jätkub, ja seda üsna lineaarsel moel 50…60 eurot aastas. Eesti keskmine palk peaks 2020. aastal ulatuma 1381 euroni, võrreldes 1146 euroga 2016. aastal. Nomi‐naalpalk kasvab keskmiselt 4,8% aastas, reaalpalk 2,4% aastas. Võrreldes eelmise nelja aastaga palgakasv prognoositaval perioodil aeglustub. Samas võib aga kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt keskmine palk 2020. aastal ulatuda ka 1450 euroni.

EKI toidukorv Konjunktuur nr 200, märts 2017

56

6. EKI toidukorvi maksumus: I kvartal 2017 EKI toidukorv kallines kolme kuuga 1,3%. Aastavõrdluses (märts 2017/märts 2016) suurenesid toidu‐kulud 3,6%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv21 maksis märtsis 70.59 € ning on eelmise aasta detsembri ostukorvist 1,3% (0.92 €) kallim. 2016. aasta märtsiga võrreldes on toidukorv kallinenud 3,6% ehk 2.43 € (tabel 6.1, joonis 6.1 ja 6.2). Samas on toidukorv 1,4% odavam kui 2014. aasta märtsis.

Märtsis võrreldes detsembriga olid odavamad hakkliha, suitsulihatooted, piim‐keefir ja õunad. Märtsi ostukorvi kallinemise mootoriks oli või, koore ja köögivilja suur hinnatõus.

Piimatoodete ostmisele kulus märtsis neljaliikmelisel perel 16.47 € nädalas, mis on 2,6 % (0.42 €) võrra rohkem kui detsembris. I kvartalis kallines või 10,1%, koor 7,1%, kohupiim 1,4% ja juust 0,3%. Piima ja keefiri hind võrreldes detsembriga langes 2,2%.

Lihasaaduste ostukulud toidukorvis olid traditsiooniliselt suurimad, moodustades 27% kogu korvi maksu‐musest. Võrreldes detsembriga odavnes märtsis hakkliha 4,8% ja suitsuliha 2,4%, värske liha kallines 0,1%. Neljaliikmeline pere kulutas lihasaaduste ostmisele 19.27 € nädalas, mis on 0.09 € võrra vähem kui detsembris.

Aiasaaduste maksumus toidukorvis suurenes võrreldes detsembriga 5%. Kallines kartul (10,9%) ja juurvili (8,4%), odavnesid õunad (3,9%). Kartuli ostmisele kulutas neljaliikmeline pere 2.74 € näda‐las, mis on 0.27 € rohkem kui detsembris. Juurvilja ostukulud (1.16 €) nädala toidukorvis suurenesid üheksa sendi võrra, õunte ostukulud (1.99 €) vähenesid 8 sendi võrra. Neljaliikmeline pere kulutas aiasaaduste ostmisele kokku 5.89 € nädalas, mis on 0.28 € võrra rohkem kui detsembris.

Teraviljasaaduste ostukulud märtsi toidukorvis võrreldes detsembriga ei muutunud. Neljaliikme‐line pere kulutas nädalas leivale 4.79 €, saiale‐sepikule 3.53 € ning jahule‐tangainetele 1.27 €.

Ostukulud kanamunadele (1.64 €) suurenesid 4 sendi võrra nädalas. Kala ostmisele kulutasid pered samapalju kui detsembris (3.02 €).

Kondiitritooted kallinesid 2,3%, suhkur 2,2%, kohv 2% ja limonaad 0,9%. Kokku suurenesid selle kaubagrupi (14.69 €) nädala ostukulud 25 sendi võrra.

Aastaga (2017. aasta märts võrreldes 2016. aasta märtsiga) on EKI toidukorv kallinenud 3,6% (2.43 €).

Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 7,2% kalli‐mad ja seetõttu perede kulud nädalas 1.11 € kõrgemad. Või kallines aastaga 12,9%, koor 11,4%,

21 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4‐liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.

Joonis 6.1. EKI toidukorvi maksumus detsembris (1 nädala ostud Tallinna kauplustes, €/4‐liikmeline pere)

70,5968,1668,44

71,6169,56

64,9164,92

55,2557,25

55,9948,35

44,5442,88

40,6740,4242,47

39,4336,7737,4537,42

33,6231,47

26,6922,39

14,99

2017201620152014201320122011201020092008200720062005200420032002200120001999199819971996199519941993

Konjunktuur nr 200, märts 2017 EKI toidukorv

57

9,59

19,27

16,47

1,64

3,02

5,89

14,69

9,69

18,59

15,36

1,56

2,75

5,95

14,28

0 5 10 15 20 25

Teraviljasaadused

Lihasaadused

Piimasaadused

Kanamunad

Kala

Puu- ja köögivili, kartul

Muud toidukaubad

märts '17

märts '16

kohupiim 6,5%, piim‐keefir 4% ja juust 3,6%.

Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2017. aasta märtsis aastatagusest 3,7% (0.68 €) kõrgem. Värske liha kallines 6,8% ja hakkliha 3,5%, keeduvorst odavnes 2,6% ja suitsulihatooted 1,8%.

Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2016. aasta märtsiga) vähenesid 1% (0.06 €). Õunte maksumus ostukorvis oli 5,7% madalam kui 2016. aasta märtsis. Juurvilja ostukulud (1.16 €) olid aasta‐tagusest 0,9% kõrgemad ja kartuli ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis 5 senti suuremad kui aasta tagasi.

Teraviljasaadused odavnesid aastaga 1% ja kulud vähenesid 10 senti.

Kulutused kalale on aastaga kasvanud 9,8% (27 senti) ja kanamunadele 5,1% (8 senti). Suhkru hind tõusis aastaga 22,7%, kondiitritoodetel 2,9%, kohvil 2%. Limonaadi, margariini ja tee hind jäi püsima aasta‐tagusele tasemele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on toidukorv 2017. aasta juunis 0,5–1% kallim kui märtsis.

Joonis 6.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2016–2017

(4‐liikmeline pere/1 nädal, €)

EKI toidukorv Konjunktuur nr 200, märts 2017

58

Tabel 6.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4‐liikmeline pere/1 nädal)

Maksumus (€) Maksumuse muutus

märts 2016

detsember2016

märts 2017

märts '17 –märts '16

märts '17 – dets '16

märts '17 / märts '16

märts '17 / dets '16

Kaup Kogus

eurodes %‐des

Jahu 0,5 kg 0.44 0.44 0.44 0.00 0.00 0,0 0,0

Makaronid, tangained 0,5 kg 0.83 0.83 0.83 0.00 0.00 0,0 0,0

Leib 3 kg 4.84 4.79 4.79 ‐0.05 0.00 ‐1,0 0,0

Sai, sepik 2 kg 3.58 3.53 3.53 ‐0.05 0.00 ‐1,4 0,0

Liha 2 kg 11.50 12.27 12.28 0.78 0.01 6,8 0,1

Hakkliha 250 g 1.15 1.25 1.19 0.04 ‐0.06 3,5 ‐4,8

Keeduvorst 1 kg 4.31 4.20 4.20 ‐0.11 0.00 ‐2,6 0,0

Suitsulihatooted 200 g 1.63 1.64 1.60 ‐0.03 ‐0.04 ‐1,8 ‐2,4

Piim, keefir 6 l 5.03 5.35 5.23 0.20 ‐0.12 4,0 ‐2,2

Kohupiim 0,5 kg 2.01 2.11 2.14 0.13 0.03 6,5 1,4

Juust 400 g 2.77 2.86 2.87 0.10 0.01 3,6 0,3

Või 400 g 3.10 3.18 3.50 0.40 0.32 12,9 10,1

Koor 1,5 l 2.45 2.55 2.73 0.28 0.18 11,4 7,1

Kanamunad 10 tk 1.56 1.60 1.64 0.08 0.04 5,1 2,5

Kala 0,7 kg 2.75 3.02 3.02 0.27 0.00 9,8 0,0

Margariin 250 g 0.71 0.71 0.71 0.00 0.00 0,0 0,0

Suhkur 1 kg 0.75 0.90 0.92 0.17 0.02 22,7 2,2

Kohv 100 g 1.01 1.01 1.03 0.02 0.02 2,0 2,0

Tee 50 g 0.93 0.93 0.93 0.00 0.00 0,0 0,0

Kondiitritooted 1,3 kg 7.64 7.68 7.86 0.22 0.18 2,9 2,3

Juurvili 2 kg 1.15 1.07 1.16 0.01 0.09 0,9 8,4

Kartul 4 kg 2.69 2.47 2.74 0.05 0.27 1,9 10,9

Puuvili 2 kg 2.11 2.07 1.99 ‐0.12 ‐0.08 ‐5,7 ‐3,9

Limonaad 4 pdl 3.24 3.21 3.24 0.00 0.03 0,0 0,9

KOKKU 68.16 69.67 70.59 2.43 0.92 3,6 1,3

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Eesti elanike toiduostu eelistused

59

31

27

24

25

21

18

15

23

23

18

17

29

31

33

32

33

32

31

25

24

23

34

34

36

37

38

39

42

47

44

46

45

42

5

6

5

6

7

6

8

7

12

6

1

1

1

1

1

1

1

2

1

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2012*

2013*

2014*

2016

Iga päev 4-6 korda nädalas 2-3 korda nädalas 1 kord nädalas Harvemini

7. Eesti elanike toiduostu eelistused Eesti Konjunktuuriinstituut viis Maaeluministeeriumi tellimisel 2016. aasta teises pooles läbi küsitlus‐uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada elanike toidukaupade ostueelistused ja tarbimisharjumused22. Uuringus osales 1015 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. Kuna viimasel ajal on tahaplaanile jäänud tarbijatelt info kogumine ja selle rakendamine tootearenduses, võivad käesoleva töö tulemused täita seda lünka ja olla vajalikuks sisendiks nii tootjatele, töötlejatele kui jaekaubandusele pakkumise paremaks vastavusse viimiseks tarbijate soovidega.

Toiduostude sagedus ja igapäevaste toiduostjate osakaal väheneb 93% elanikest ostab toidukaupa vähemalt kaks korda nädalas või sagedamini, tavapäraselt ostetakse toidukaupa 2–3 korda nädalas (42%). Kord nädalas toitu ostvate elanike osakaal on jäänud tagasihoid‐likuks, kuid viimase kümne aasta jooksul on nii igapäevaste toiduostjate kui toiduostude sagedus vähenenud (joonis 7.1).

Joonis 7.1. Toidukaupade ostmise sagedus aastatel 2004–2016 (% vastanutest)

EKI küsitlus * EMOR‐i küsitlus CAPI meetodil (vastanuid 560) Igapäevased toidukaubaostud tehakse peamiselt suurtest toidukauplustest

Suured toidukauplused on elanikele peamiseks toidukaupade ostukohaks (81% vastanutest), vaid iga kuues elanik teeb toiduoste peamiselt väikestest toidupoodidest (16%) ja vähesed peamiselt turgudelt (3%). Üha enam eelistatakse toitu osta suurtest toidukauplustest (joonis 7.2). Otse tootjalt või talunikult, bensiinijaamast või interneti vahendusel toidu ostmine on elanikele oluliseks lisavõimaluseks. Viimase 22 Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud. EKI 2016. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring‐2016‐ostueelistused.pdf

Eesti elanike toiduostu eelistused Konjunktuur nr 200, märts 2017

60

59

65

73

78

78

82

80

81

81

75

81

31

26

21

17

18

16

19

18

18

23

16

7

6

3

3

2

2

1

1

1

3

3

3

3

3

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2012*

2013*

2014*

2016

Suur toidukauplus Väike toidukauplus Turg Muud

aasta jooksul oli 89% vastanutest ostnud toidukaupu suurtest toidukauplustest, 49% väikestest, 38% turgudelt ja 16% otse tootjatelt või talunikelt. Bensiinijaamadest või kioskitest ostis toidukaupu 7% ja internetist 4% vastanutest.

Joonis 7.2. Toidukaupade peamised ostukohad aastatel 2004–2016 (% vastanutest)

EKI küsitlus * EMOR‐i küsitlus CAPI meetodil (vastanuid 560) Jaekauplused on kõikide igapäevaste toiduainete peamiseks ostukohaks, v.a mesi, mida ostetakse valdavalt otse tootjalt (64% mee ostudest). Üle 90% jahu ja tangainete, piimatoodete, piima‐ ja kalatoodete ostu‐dest tehakse kauplustest. Poeostude kõrval eelistab kuni kolmandik elanikest ise mahla teha, kasvatada puu‐ ja köögivilju ning marju ja kartulit. Turul käiakse enam kala, liha, kartuli, puuviljade ja marjade, köögiviljade ja mee ostusooviga.

Viimase aasta jooksul on 54% elanikest ostnud toidukaupa laatadelt ja 53% taluturgudelt (sh nädala‐vahetustel töötavatelt väiketurgudelt jms), 12% toiduvõrgustikust OTT (otse tootjalt tarbijale) ning 4% internetist. Kui taluturud ja laadad on tarbijaile tuntud, siis toiduvõrgustik vähem. Rohkem infot toidu‐kauba ostuvõimaluste kohta toiduvõrgustikust sooviks saada iga neljas tarbija (26%). Ostuvõimalust internetist on kasutanud toidukaupade ostmiseks suhteliselt vähe tarbijad, enamasti jõukamad elanikud. Huvi on aga suurem, piisavat infot napib, sest rohkem infot sellise ostukanali kohta sooviks 18% elanikest.

Uuringu tulemused viitavad alati, et kaubandusel on raske täpselt prognoosida tarbijate ostusoove ja ostukoguseid. 72% tarbijatest oli küsitlusele eelneva kuu jooksul kogenud olukorda, kus soovikohast toidu‐kaupa polnud sortimendis, neist 59% harva ja 13% sageli, 28% ei kogenud sellist olukorda. Enam kui pooled elanikest (55%) ei olnud teadlikud võimalusest oma toidukauba soovide kohta tootjatele või kauplustele teada anda, vaid 10% neist oli seda võimalust kasutanud.

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Eesti elanike toiduostu eelistused

61

73 70 70 6675 77 74

26 24 21 20 14 17 13 22 20 25 26 28 28 33 9 14 19

787573 7987878380 85

77 75

1 1 11 1

1 11 2

12

16 97

12

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2013

*

2014

*

2016

Ei oska öelda

Importtoidu-kaupu

Kodumaiseidtoidukaupu

Väärtustatakse kodumaist toitu

Üldine valmisolek tarbida kodumaist toidukaupa on püsinud kõrge – kodumaist toidukaupa eelistas 2016. aastal osta 74% elanikest, mis on samal tasemel kui kümme aastat tagasi. Imporditud toitu eelistas osta 7% ja 19% vastanutest ei osanud toidukauba päritolumaa kohta hinnangut anda. Viimase kümne aasta jooksul vähenes kodumaise toidukauba eelistamine aastatel 2008–2010, peale seda perioodi on eelistused kodumaise ostmise osas püsinud suhteliselt stabiilsed (joonis 7.3). Noored suhtuvad ükskõikse‐malt toidukauba kodumaisusesse. 18–29‐aastastest noortest eelistas 58% osta viimase aasta jooksul valdavalt kodumaiseid toidukaupu, 17% imporditud toidukaupu ning 25% ei osanud vastust anda. Kui toit peab elanike hinnangul olema valdavalt kodumaine, siis lähipiirkonna toidu suhtes ollakse erineval seisukohal, 76% vastanutest ei pidanud oluliseks ostetava toidukauba päritolu kodukoha lähistelt (kuni 50 km raadiusega), 24% väärtustaks lähipiirkonna toidukaupa.

Joonis 7.3. Kodumaise või imporditud toidukauba eelistamine toiduostudes 1996–2016 (% vastanutest)

EKI küsitlus * EMOR‐i küsitlus CAPI meetodil (vastanuid 560), enne 2013. aastat oli ei oska öelda vastusvariandi asemel toidukaupade päritolumaa pole oluline. Kui toidukaupade sortimendis on olemas nii kodumaised kui imporditud tooted, siis eelistavad elanikud kodumaist. Kodumaiste toidukaupade osakaal oli elanike endi hinnangul 2016. aastal suurim jogurtite, kohupiimakreemide, suitsuvorstide ja sinkide, juustude, linnuliha, kartulite ning jahu ja tangainete ostudes (80–84%) ning väikseim värske puuvilja, viina, makaronitoodete ning värskete ja külmutatud marjade ostudes (24–38%).

Igapäevasel toidulaual on sagedamini leib ja või ning toitu ei visata kergekäeliselt ära

Eesti elanike toidulaual olid 2016. aastal sagedamini leib, köögiviljad, puuviljad ja marjad, munad, juust, kartul, hapukoor, toiduõli, kohupiim ja kodujuust, joogipiim ja või, mida tarbis vähemalt kord nädalas või sagedamini 80–96% elanikest. Kõige laiem igapäevane tarbijaskond oli uuringu andmetel leival, mida sõi

Eesti elanike toiduostu eelistused Konjunktuur nr 200, märts 2017

62

vähemalt kord päevas 60% elanikest ning võil, saial ja joogipiimal – igapäevaselt tarbis 36–38% elanikest. Iga neljas elanik tarbis igapäevaselt köögivilju ning puuvilju ja marju, iga viies juustu ja toiduõli. Pea iga teine elanik (47%) ei kasutanud enam toiduvalmistamisel margariini, iga neljas‐viies (22–26%) aga ei söönud üldse müslit või teraviljahelbeid, veiseliha, ei ostnud poest valmistoite ega tarbinud karastusjooke.

Toitu viskavad elanikud ära harva. Viimase aasta jooksul visati toitu ära 75% peredes, sh 67% peredes harva ja 8% sageli. Üldse ei visatud toitu ära igas neljandas peres. Võrreldes 2009. aastaga on elanike teadlikkus tõusnud ja toidu ära viskamist esineb vähem. Kuid jõukuse kasvades toidu äraviskamine suureneb. Madalaima sissetulekuga vastanutest viskas viimase aasta jooksul toitu ära 66%, jõukamatest 84%. Ostetud toidukaupadest visati kõige rohkem ära leiba, saia ja teisi pagaritooteid, piima ja piimatooteid ning puu‐ ja köögivilju. Peamiselt visati ostetud toitu ära riknemise ja säilivusaja ületamise tõttu.

Toiduoste mõjutavad maitse, värskuse ja kvaliteedi kõrval sissetulekud ning püüd toituda tervislikult

Elanike toiduoste mõjutavad oluliselt perede rahalised võimalused, mida suurem sissetulek, seda rohkem järgitakse soovikohast toitumist ja valitakse ostukorvi ka mahedalt kasvatatud toitu. Valdav osa elanikest saab osta soovikohast toidukaupa piirangutega ehk mitte alati (62%), alati ostab soovikohast toitu viiendik peredest (19%). Toidu arvelt hoiab kokku 18% peredest, neist 10% rangelt soovikohast välistades ning 8% seda väga harva lubades. Viimase kuue aasta jooksul on suurenenud alati soovikohast toitu ostvate perede osakaal ja vähenenud perede osakaal, kes ei saa endale lubada soovikohast toitu. Väiksema sisse‐tulekuga elanike, sh noorte ja eakate võimalused on piiratumad.

Tarbijad eelistavad kodumaist toitu ja tervislikumaid tooteid, kus poleks liialdatud lisaainetega ning mis ei sisaldaks liialt ei suhkrut ega soola. Tervislikkus seostub elanikel küll esmalt mitmekesise toiduvaliku, rohke puu‐ ja köögivilja tarbimisega, kuid ka toidu eestimaise päritoluga ja mahetoodanguga. Viimase aasta jooksul ostis mahetoitu 65% elanikest, ligikaudu kolmandik elanikest aga mitte (31%). Mahetoitu tarbimise piduriks on tema kõrge hind. Mida suurem sissetulek, seda rohkem ja sagedamini mahetoitu osteti. Mahetooteid ostetaks meelsasti rohkem ja iga teine elanik (51%) oleks nõus maksma mahetoidu eest kõrgemat hinda, kuid mitte üle 10% tavahinnast. Väikese sissetulekuga elanikest oleks nõus maksma mahetoidu eest rohkem 32%, jõukamatest aga 72%. Jaekaubanduse tootevalikut soovivad mitmekesi‐semaks muuta ka mitmed erivajadustega tarbijaid, kes vajaksid eritoitumise tõttu neile sobivaid toidu‐aineid (laktoosi‐ ja gluteenitalumatud, allergikud, kaalujälgijad jne), kuid kes peavad praegu sobiva toote leidmiseks üsna palju vaeva nägema.

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Eesti elanike piiriülesed ostud 2016

63

1618

1614

7

15

8

5 4

23

0

5

10

15

20

25

Kogu Eesti Lõuna‐Eesti Lääne‐Eesti Kesk‐Eesti Põhja‐Eesti

%

Ostis läbisõidulvõi Lätis reisi lolles

KäisspetsiaalseltLätist ostmas

8. Eesti elanike piiriülesed ostud 2016 Lätist on 2016. aastal alkoholi ostnud viiendik täiskasvanud elanikest. Lisaks alkoholile osteti sagedamini kaasa ka toitu. Piiriülesed ostud jätkuvad ka sellel aastal – alkoholi plaanib ostma minna 21% elanikest ja toiduaineid 17% elanikest.

Eesti on viimastel aastatel karmistanud oma alkoholipoliitikat, mille üheks näiteks on alkoholiaktsiiside kiire tõus. Nii kasvas 2015. ja 2016. aastal alkoholiaktsiis senise 5% asemel 15% ning kõrgema aktsiisi mõjul suurenesid ka alkohoolsete jookide jaehinnad. Kuna Lätis on alkoholiaktsiis püsinud samal ajal pea‐aegu muutumatuna, siis kasvas Eestis ja Lätis müüdava alkoholi jaehinna vahe sedavõrd, et 2016. aastal sagenes oluliselt Eesti tarbijate alkoholiostmine Lätist. Selgitamaks välja Läti alkoholikaubanduse ulatust Eesti elanike hulgas, aga ka muude kaupade kaasaostmist, tegi Eesti Konjunktuuriinstituut selle‐kohase uuringu. Uuringu aluseks on 2016. aasta detsembris täiskasvanud elanike hulgas tehtud küsitlus, millele vastas 2269 inimest.

Alkoholi ostmine Lätist

Küsitlusest selgus, et möödunud aastal oli Lätist alkoholi ostnud 21% Eesti täiskasvanud elanikest. Spetsiaalselt oli Lätist alkoholi ostmas käinud 7% elanikest, Lätis reisides või läbisõidul oli alkoholi kaasa toonud 16% elanikest (vt joonis 8.1). Need, kes spetsiaalselt Lätis ostureisil käisid, tegid seda keskmi‐selt 4,8 korral, Lätis reisides või läbisõidul olles osteti alkoholi keskmiselt 2,6 korral. Kõige sagedamini han‐kisid Lätist alkoholi Lõuna‐Eesti elanikud (38% sealsetest täiskasvanud elanikest), mehed (29%), 30–40 aastased elanikud (28%), aga samuti eestlased (26%) ja suurema sissetulekuga inimesed. Joonis 8.1. Eesti elanike alkohoolsete jookide ostmine Lätist piirkondade lõikes (% vastanutest)

Keskmiselt toodi Lätist aasta jooksul ühe täiskasvanud elaniku kohta kaasa pisut üle 5 liitri alkoholi. Jookidest osteti kõige enam õlut – aasta jooksul keskmiselt 50 liitrit ühe õlleostja kohta. Viina osteti keskmiselt 10 liitrit, long‐drinke ja kokteile 7 liitrit, veine ja vahuveine 6 liitrit ning teisi kangeid alkohoolseid jooke 5 liitrit iga vastava joogiliigi ostja kohta.

Kulutused alkoholiostudele varieerusid selle järgi, kas Lätis käidi spetsiaalselt alkoholi ostmas või osteti seda Lätis reisides ja läbisõidul olles. Lätis reisil või läbisõidul olnud inimestest 68% kulutas ühe reisi ajal alkohoolsete jookide ostmiseks kuni 50 eurot, samas kui Lätist spetsiaalselt alkoholi hankimas käinud inimestest piirdus sama summaga vaid 35%. Lätist ekstra alkoholi hankimas käinud inimestest 39% kulutas ühe ostureisi ajal alkoholile enam kui 100 eurot, sealhulgas 6% kulutas üle 500 euro.

Ligemale pool alkoholi hankijatest (49%) oli Lätist aasta jooksul alkoholi ostnud ainult üks kord ja kolmandik (33%) 2–3 korda (vt joonis 8.2). Regulaarselt (6 ja rohkem korda aastas) oli alkoholi ostnud 10% kõigist

Eesti elanike piiriülesed ostud 2016 Konjunktuur nr 200, märts 2017

64

4938

53

3335

32

1019

699

8

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Alkoholi ostjad kokku Käisid spetsiaalseltostmas

Ostsid läbisõidul

6 ja rohkemkordi

4‐5 korda

2‐3 korda

1 kord

23

31

19

5145

54

24

32

2318

26

1617 18 17

84

10

0

10

20

30

40

50

60

Alkoholi ostjad kokku

Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud

Läbisõidul või Lätis ollesalkoholi ostnud

%

Ainult alkohol Toiduained Mootorikütus Tubakatooted Ehituskaubad Muud kaubad

Lätist alkoholi ostnud vastanutest. Samas piirdus spetsiaalselt alkoholi ostmas käinutest vaid ühe ostukorraga 38% ning 35% käis ostmas 2–3 korda aastas. Kuus ja enam korda käis aasta jooksul Lätist alkoholi ostmas ligikaudu viiendik (19%) spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimestest. Küsitlusest selgus veel ka, et Lätist alkoholi ostvaid inimesi teadis 43% kõigist vastanutest, Lõuna‐Eesti elanikest ulatus nende osakaal koguni 70%‐ni. Joonis 8.2. Lätist alkoholi ostmise sagedus 2016. aastal (% Lätist alkoholi ostnud vastanutest)

Teiste kaupade ostmine Lätist

Küsitlusega uuriti ka seda, kas Lätis alkoholi ostes olid elanikud kaasa hankinud teisigi kaupu. Selgus, et Lätist 2016. aastal alkoholi ostnud inimestest oli 23% piirdunud vaid alkoholiga ning ei olnud muid kaupu kaasa ostnud. Samas osteti Lätist lisaks alkoholile kõige sagedamini kaasa toiduaineid – spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinud inimestest oli toitu ostnud 45% ja Lätis läbisõidul või reisil olnud inimestest 54% (vt joonis 8.3). Lätist alkoholi ostnud Eesti elanikest 24% oli ostnud sealt ka mootorikütust, 18% tubaka‐tooteid, 17% ehituskaupu ning 8% muid tooteid (rõivaid, jalatseid, kodukaupu jms.). Kõige aktiivsemalt ostsid Lätist lisaks alkoholile kaupu kaasa Lõuna‐Eesti elanikud, kellest 61% oli ostnud toiduaineid, 28% mootorikütust, 28% ehituskaupu ja 23% tubakatooteid.

Joonis 8.3. Teiste kaupade kaasaostmine Lätist alkoholi ostes (% Lätist alkoholi ostnud vastanutest)

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Eesti elanike piiriülesed ostud 2016

65

Viinas kangusega 40%

3,784,35

4,785,26

2,68 2,80 2,90 3,00

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

2015 2016 2017 2018

€

Eesti

Läti

Õlles kangusega 4,7%

0,170,20

0,37

0,43

0,070,10 0,11 0,12

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

2015 2016 2017 2018

€ Eesti

Läti

Alkoholi ja teiste kaupade ostmine Lätist 2017. aastal

Järgnevatel aastatel kasvavad Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi erinevused veelgi ning sellega seoses ka vahed alkohoolsete jookide jaehindades (vt. joonis 8.4). Kui kange alkoholi aktsiis suureneb Eestis edaspidi paari viimase aastaga võrreldes pisut madalamas tempos (10% aastas), siis lahja alkoholi aktsiisitõus ületab oluliselt varasemaid näitajaid. Nii suureneb näiteks õlle aktsiis 2017. aastal kaks korda, kokku 87% ning tuleval aastal veel 18%. Võrdlusena kasvab Lätis kange alkoholi aktsiis nii 2017. kui 2018. aastal vaid natuke üle 3% ja õlle aktsiis ligikaudu 7% kummalgi aastal. Seega on ootuspärane, et aktsiisitõusust tulenev alkohoolsete jookide kõrgem hinnatase motiveerib ka edaspidi Eesti elanikke tegema alkoholiostu reise Lätti. Joonis 8.4. Alkoholiaktsiis 0,5 liitri pudeli kohta Eestis ja Lätis 2015–2018

Küsitlusele vastanud inimestest plaanib 2017. aastal Lätist alkoholi ostma minna kindlasti 10% ja tõenäo‐selt 11%, 63% suure tõenäosusega seda teha ei kavatse. Nendest inimestest, kes 2016. aastal olid juba Lätist alkoholi ostnud, teeb seda käesolevalgi aastal ilmselt 62% (34% kindlasti ja 28% tõenäoliselt). Vaid 22% 2016. aastal Lätist alkoholi ostnud inimestest ei plaani tänavu Lätti alkoholi ostma minna. Seevas‐tu need inimesed, kes ei olnud 2016. aastal Lätist alkoholi ostnud, ei tee seda enamjaolt ka sellel aastal – 76% neist ei kavatse Lätti alkoholi ostma mina ja vaid 8%‐l on seda plaanis teha. Kõige kindlamalt on Lätti edaspidigi alkoholi ostma minemas need elanikud, kes on juba varasemalt spetsiaalselt selleks Lätis käi‐

Eesti elanike piiriülesed ostud 2016 Konjunktuur nr 200, märts 2017

66

10

7

6

4

11

10

9

5

12

13

12

51

53

55

57

66

16

17

16

13

6 9 13

12

17

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Alkohol

Toiduained

Mootorikütus

Ehituskaubad

Tubakatooted

Läheb kindlasti ostma

Läheb tõenäoliselt,kui Lätis onhind odavam

Tõenäoliselt ei lähe

Kindlasti ei lähe

Eioskaöelda

nud – 93% 2016. aastal Lätist ekstra alkoholi ostmas käinutest teeb seda suure tõenäosusega ka käesole‐val aastal. Lisaks alkoholile kavatseb Lätist käesoleval aastal toiduaineid ostma minna 17% elanikest, ehitus‐kaupu ja mootorikütust 12% elanikest ning tubakatooteid 9% elanikest (vt. joonis 8.5).

Joonis 8.5. Kaupade Lätist ostmise plaanid 2017. aastal (% vastanutest)

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Maailmamajanduse konjunktuur

67

9. Maailmamajanduse konjunktuur: 2017. I pa23

Maailma majanduskliima paraneb

Maailma majanduskliimat hinnati jaanuaris rahuldavaks (indikaator 2,6 punkti, oktoobris –1,2) ning eelmise vaatlusega võrreldes tõusis näitaja 3,8 punkti. Seejuures maailmamajanduse hetkeolukorda hinnati jaanuaris rahuldavast madalamaks (saldo –9,1 punkti, oktoobris –15,4), kuid väljavaateid positiivseteks (saldo 15,0 punkti, oktoobris 14,1).

Tabel 9.1. Eestile olulisemate riikide majanduskliima indikaatorid ja nende komponendid (min –100, max +100)

Majanduskliima24 Hetkeolukord 6 kuu ootused

Soome 18,5 –9,1 50,0 Rootsi 42,7 81,8 9,1 Saksamaa 41,0 67,3 17,3 Suurbritannia –27,8 6,3 –56,3 USA 26,5 13,0 40,9 Hiina –10,9 –13,9 –7,9 Läti 3,8 7,7 0,0 Leedu 68,3 40,0 100,0 Poola 6,8 19,0 –4,8 Venemaa –2,0 –36,7 40,0 Ukraina –4,7 –42,9 42,9

Arenenud riigid: rahuldav majanduskliima

Jaanuari vaatlusel hinnati arenenud riikide majanduskliimat rahuldavaks (indikaator 16,6 punkti), kusjuures jooksva olukorra hinnang (8,8 punkti) ja kuue kuu ootused (24,7 punkti) olid mõlemad positiivsel poolel.

Ameerika Ühendriikides jätkus majanduskliima paranemine, nii hetkeolukorra hinnang kui ka kuue kuu ootused olid positiivsemad võrreldes eelmise vaatlusega. Ameerika Ühendriikide eksperdid hindavad, et kuue kuu pärast on investeeringute ja eratarbimise seis mõnevõrra parem, kuid ekspordi maht mõne‐võrra madalam.

Saksamaa hetkeolukorra hinnang jäi soodsale tasemele ja tulevikuootused positiivseteks. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on eratarbimise, ekspordi ja investeeringute seis mõnevõrra parem.

Soome majanduskliima paranes võrreldes eelmise vaatlusega ja vastav näitaja on nüüd positiivsel poolel (indikaator 18,5). Soome hetkeolukorda hinnati rahuldavast madalamaks, kuid tulevikuväljavaateid positiivseteks. Ekspordi, eratarbimise ja investeeringute olukorda Soomes nähakse kuue kuu pärast tugevamana.

Rootsis hinnati jooksvat olukorda väga heaks ning kuue kuu ootused näitavad olukorra püsimist samal tasemel. Ekspordi ja impordi mahtusid nähakse Rootsis kuue kuu pärast suurematena võrreldes praegusega. 23 Ülevaade on koostatud Müncheni Majandusuuringute Instituudi (CESifo) väljaande World Economic Survey (WES) nr 135 alusel. Eestit esindab rahvusvahelises WES projektis Eesti Konjunktuuriinstituut. 24 Majanduskliima – tuletatud (geomeetrilise keskmisena) ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast

Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 200, märts 2017

68

Iirimaal, Hollandis ja Leedus on soodne ning Lätis rahuldav majanduskliima. Itaalias, Portugalis ja Kreekas on majanduskliima rahuldavast halvem.

Suurbritannia jooksva olukorra hinnang tõusis Brexiti referendumi järgselt esmakordselt positiivseks, kuid väljavaated langesid eelmise vaatlusega võrreldes veelgi pessimistlikemaks. Austraalia majanduse hetkeolukorda hinnati rahuldavaks, kuid kuue kuu ootusi pessimistlikeks. Jaapani hetkekolukorra hinnang tõusis positiivseks ja kuue kuu väljavaated jäid optimistlikeks.

Arenevad riigid: rahuldavast madalam majanduskliima

Arenevate riikide majandused näitasid jaanuari vaatlusel mõningaid paranemise märke, kuid hetke‐olukorra hinnang jäi negatiivseks ja tulevikuootuste optimism tagasihoidlikuks.

Hiina majanduskliima hinnang paranes võrreldes eelmise vaatlusega, kuid jäi endiselt mitterahuldavale tasemele. Mõlemad majanduskliima komponendid, hetkeolukorra hinnang ja tulevikuootused jäid Hiinas negatiivsele poolele. Indias ja Tais hinnati majanduskliimat rahuldavaks.

Venemaa majanduskliima jaanuaris paranes, kuid jäi allapoole rahuldavat taset. Hetkeolukorra hinnang jäi ebasoodsaks, samas tulevikuootuste optimism suurenes. Ukraina majanduskliima indikaator langes jaanuari vaatlusel negatiivsele poolele, tulevikuootused mõnevõrra nõrgenesid, kuid jäid optimistlikeks.

Brasiilia ja Tšiili majanduskliimat hinnati jaanuaris ebarahuldavaks. Hetkeolukorda hinnati mõlemas riigis nõrgaks, kuid kuue kuu ootused viitavad olukorra paranemisele. Mehhikos ja Venetsueelas oli hetke‐olukorra hinnang väga madal ja tulevikuootused ei osuta olukorra paranemisele eelseisval kuuel kuul. Argentiina hetkeolukorda hinnati ebasoodsaks, kuid tulevikuootusi optimistlikeks.

Türgi majanduskliima halvenes ning on nüüd ebarahuldav. Nii hetkeolukorra hinnang kui ka tuleviku‐ootused olid negatiivsel poolel.

Inflatsiooniootused 2017. ja 2022. aastaks

Euroala 2017. aasta inflatsiooniootused olid ekspertide hinnangul jaanuaris 1,3% ja Euroopa Liidus tervi‐kuna 1,5%. Saksamaal prognoositakse 2017. a hinnatõusuks 1,5%, Prantsusmaal 1,2%, Itaalias 0,9% ja Hispaanias 1,6%. USA inflatsiooniootused 2017. a on 2,3%, Jaapanis 0,6%, Hiinas 2,4%, Indias 5,0%, Brasiilias 5,2%, Venemaal 5,9% ja Argentiinas 22,8%.

2022. aastaks oodatakse Euroalal aastakeskmiseks inflatsiooniks 2,0% ja Euroopa Liidus 2,1%. Saksamaal prognoositakse 2022. a hinnatõusuks 2,0%, Prantsusmaal 2,1%, Itaalias 2,1% ja Hispaanias 2,0%. USAs oodatakse 2022. a inflatsiooniks 2,7%, Jaapanis 1,4%, Hiinas 3,5%, Indias 4,4%, Brasiilias 4,3%, Venemaal 6,6% ja Argentiinas 7,3%.


69

Tabel 9.2. Ekspertide koondhinnangud jaanuaris 2017 (indikaatorid min –100, max +100)

118 riigi keskmine

EL‐28 Euroala G7 BRICS OECD OPEC

Majanduse üld‐olukord praegu –9,1 12,4 8,0 10,3 –23,4 5,5 –67,5

Majanduse üldolu‐kord 6 kuu pärast 15,0 14,1 26,9 27,4 8,4 19,8 –11,7

Majanduskliima 2,6 13,2 17,2 18,7 –8,2 12,5 –42,0

Eksport 6 kuu pärast 19,3 43,2 43,6 15,5 19,6 17,9 13,9

Import 6 kuu pärast 20,4 22,9 30,6 31,7 18,1 25,5 –31,6

Kaubavahetuse bilanss järgneval 6 kuul

–5,7 8,8 8,3 –15,3 –12,6 –6,7 29,7

Inflatsioon 6 kuu pärast 24,8 72,1 65,1 69,8 –37,2 66,8 47,6

Lühiajaliste laenude intress 6 kuu pärast 24,1 24,8 24,2 60,5 –8,9 52,0 27,4

Pikaajaliste laenude intress 6 kuu pärast 30,2 51,7 52,0 65,3 –8,0 60,1 27,4

Kodumaised aktsia‐hinnad 6 kuu pärast 29,8 35,2 35,9 33,2 25,0 32,2 15,8

G7 – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik BRICS – Brasilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna Aafrika OECD – Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Kreeka, Luksemburg, Läti, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus‐Meremaa, Ühendkuningriik OPEC – Venetsueela, Ecuador, Iraan, Alžeeria, Saudi Araabia, Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Katar, Iraak, Nigeeria, Angoola, Gabon

Peatükke ajaloost Konjunktuur nr 200, märts 2017

70

10. Leivatoodete müügilolek Tallinna kauplustes 1975. a (elanike küsitluse tulemused) Väljavõte (tõlge) 1975. a IV kvartali “Konjunktuurist” 1975. aasta oktoobris viidi Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti filiaali poolt läbi küsitlus tarbijatepaneeli liikmete (Tallinna elanike) seas, et selgitada välja tarbijate arvamused ja hinnangud leiva- ja saiatoodete kohta.

Küsitluse peamiseks eesmärgiks oli: • välja selgitada elanikkonna leiva ja saia ostmise sagedus ja kellaaeg • tarbijate hinnang sortimendile • tarbijate eelistuse ja rahuldamata nõudluse väljaselgitamine • uurida leiva-saia jääkide tekkimist ja kasutamist elanike koduses majapidamises

Küsitluses osales 420 tallinlast, kelledest 55% olid naised, 45% mehed. Ankeetide töötluseks oli Tallinn jagatud 7 rajooniks:

1. Kesklinn 2. Mustamäe-Õismäe 3. Lasnamäe-Maardu 4. Kopli-Kalamaja-Pelgurand 5. Pelgulinn-Lilleküla 6. Nõmme-Saue 7. Pirita-Merivälja

Leib ja sai kuuluvad toodete hulka, mida elanikkond tarbib igapäevaselt, kuid ei osta iga päev. Leiva-saia ostu sage-dust iseloomustab alljärgnev tabel (% küsitletutest):

Iga päev Üle päeva 2–3 korda nädalas Vastamata

Leib 50,0 35,5 13,5 1,0 Sai 55,0 26,0 15,7 3,3 Küsitlus näitas, et leiva ostusagedus sõltub eelkõige leibkonna suurusest ja koosseisust. Leibkonna suurenedes kasvab ka leiva ostu sagedus. Küsitlus näitas, et kellaaegade lõikes jagunes leiva- ja saiatoodete ostmine järgmiselt: kuni kella 12-ni - 13,3% kella 12-st kuni kella 17-ni - 44,8% peale kella 17 - 41,9% Leiva ja saia ostmine kauplustes päeva jooksul sõltub suures osas linna rajoonist, mida kinnitavad ka tabeli nr 1 and-med:

Tabel 1. Leiva ja saia ostmine kellaaegade lõikes sõltuvalt linna rajoonist (%-des)

Ostmise kellaaeg Linna rajoon kuni kella 12-ni kell 12–17 peale kella 17 Kesklinn 16,5 47,3 36,2

Mustamäe-Õismäe 6,3 37,6 56,1

Lasnamäe-Maardu-Kallavere 22,7 45,5 31,8

Kopli-Kalamaja-Pelgurand 26,8 44,6 28,6

Pelgulinn-Lilleküla 4,6 54,6 40,9

Nõmme-Saue 13,3 37,8 48,9

Pirita-Merivälja - 77,8 22,2 Toodud andmed näitavad, et tööstuslikes linnarajoonides jagunevad ostud ühtlasemalt terve päeva peale. Nii näiteks Kopli-Kalamaja-Pelguranna rajoonis sooritab oste kuni kella 12-ni 26,8% küsitletutest, kell 12-17 – 44,6% ja pea-le kella 17 – 28,6% küsitletutest. Samasugune olukord on ka Lasnamäe-Maardu-Kallavere rajoonis. Samal ajal Mus-

Konjunktuur nr 200, märts 2017 Peatükke ajaloost

71

tamäe-Õismäe ja Pelgulinna-Lilleküla mikrorajoonis ostavad kuni kella 12 leiba ja saia vastavalt 6,3% ja 4,6% küsit-letutest. Peale kella 17 ostavad leiba ja saia Mustamäel-Õismäel 56,1% küsitletutest.

Et parandada elanikkonna varustamist värskete leiva-saiatoodetega tuleks nende tootmisel ja laialiveol arvestada müügi jagunemist päeva jooksul.

Küsitlus näitas, et leiva-saiatoodete ostmisel pööratakse suurt tähelepanu nende värskusele. 76% küsitletutest mär-kis, et ostavad üldjuhul neid tooteid, mis on ostmise momendil kõige värskemad ning vaid 15,7% eelistavad kindla nimetusega leiba ja saia. Kaupluse leiva-saiatoodete sortimenti hindasid küsitletud inimesed alljärgnevalt:

Hea Rahuldav Mitterahuldav Ei vastanud

Leib 20,5 55,5 20,5 3,5 Sai 16,9 57,4 19,0 6,7

Küsitluses on välja toodud enam eelistatud leiva-saiatoodete nimetused. Elanikkonna seas on populaarsemad Viru leib (24% küsitletutest), Maaleib (20,4%), Orlovi leib (18,8%) ja Peenleib (16,4%). Saiadest eelistasid küsitle-tud Soolabatooni (25,9% küsitletutest) ja Sakala (20,3%). Suur nõudlus on väikestel saiatoodetel – Pealinnasai (10,9% küsitletutest), Tallinna saiake (6,8%) ja pisisaiatoodetel (6,2%). 14% küsitletutest eelistasid magusamaid saiu (Orissaare, Kungla, Juubeli ja Suhkrusüda).

Uurisime ka linlaste eelistusi põranda- ja vormileiva osas. Küsitluse tulemused näitasid, et ostjate eelistustes ilmnesid märkimisväärsed erinevused olenevalt sellest, millises linnarajoonis ost sooritati (% vastanutest rajoonide lõikes):

Linna rajoon Vormileib Põrandaleib Pole oluline/ükskõik Ei vastanud

Kesklinn 7,0 78,3 14,7 -

Mustamäe-Õismäe 12,5 74,1 11,6 1,8

Lasnamäe-Maardu-Kallavere 31,8 59,1 9,1 -

Kopli-Kalamaja-Pelgurand 19,6 67,9 12,5 -

Pelgulinn-Lilleküla 11,4 75,0 13,6 -

Nõmme-Saue 6,7 77,8 13,3 2,2

Pirita-Merivälja 22,2 77,8 - - Kui linnas tervikuna eelistab põrandaleiba 74% küsitletutest, siis Lasnamäe-Maardu-Kallavere rajoonis 59% ja Kopli-Kalamaja-Pelgurannas 68%. Nimetatud rajoonides eelistas vormileiba vastavalt 32% ja 20% elanikkonnast (kesk-miselt linnas – 12%).

Küsitlus näitas, et mõningate leiva- ja saiatoodete osas pole elanike nõudlus alati rahuldatud. Küsitluse läbiviimise perioodil, oktoobris, on sagedamini märgitud Orlovi leiva müügilt puudumist (28,3% antud küsimusele vastanu-test), Maaleiva (14,5%), Viru leiva (13,2%) ja Borodino leiva (9,4%) puudumist. Paljud ostjad väljendasid rahul-olematust seoses Riia leiva puudumisega müügilt, mis on tootmisest maha võetud.

Saiadest mainisid küsitletud kõige sagedamini mooniga keerusaia puudumist (19% vastanutest), Pealinna saia (13,6%), Juubeli saia (6,8%), Sakala batooni (6,1%) ja teiste puudumist. Esineb ka häireid kaupluste varustamisel väikesaiadega: Piimasaia, Soolabatooni, Orissaare saia, Suhkrusüdame ja veel mõningate saiatoodete osas.

Elanike jagunemine leivaostu keskmise koguse alusel on järgmine (% küsitletutest):

2 kg 1 kg 0,5 kg 0,25 kg Ei vastanud 3,3 27,6 57,6 7,9 3,6

Tabelist nähtub, et kõige sagedamini ostetakse 0,5 kg leiba (57,6%) ja 1 kg (27,6%). Võttes arvesse, et Tallinnas realiseeritakse igapäevaselt jaemüügi kaudu 48 tonni leiba, tuleb kaupluste töötajatel käsitsi lõigata pooleks või vee-randiks ligi 32 tonni leiba. Sellest järeldub, et Tallinna Leivakombinaat peaks tõsiselt kaaluma võimalust hakata tootma 500 g kaaluvat leiba.


72

Küpsetatud pätside kaalu mittevastavus nõudlusele tekitab koduses majapidamises ülejääke. Küsimusele, kas teil te-kib leiva- ja saiajääke, vastas jaatavalt 69,3% küsitletutest.

Küsitluses osalenute vastused nädala jooksul tekkinud leiva- ja saiajääkide ligikaudse koguse kohta jagunesid alljärg-nevalt (% küsitletutest):

Kuni 0,5 kg 0,5–1 kg 1–2 kg 2kg ja enam 70,6 26,3 3,1 –

Meie andmetel tekib Tallinna elanikel nädalas 46-47 tonni leiva-saiatoodete jääke, mis teeb aastas umbes 2400 tonni.

Vastavalt saadud vastustele kasutatakse leiva-saiatoodete jääke järgmiselt (% vastanutest):

• Kasutatakse söögiks praetud kujul, valmistatakse suppi, pajarooga, riivsaia jne 45,5 • Visatakse kompostikasti 3,3 • Visatakse prügikasti 13,1 • Antakse sugulastele ja tuttavatele loomade söödaks 18,6 • Muu 2,9 • Vastamata 16,6

Laiendades paneeli liikmete leiva-saia jääkide kasutamist Tallinna elanikele tervikuna ilmneb, et 1100 tonni kasuta-takse hiljem siiski toiduks. Loomadele söödaks läheb aastas 530 tonni leiva-saiatooteid. Umbes 300 tonni leiva-saiatoodete jääke visatakse ära.

Ankeedis oli igale küsitletavale antud võimalus välja öelda oma ettepanekud kvaliteedi, sortimendi ja leiva-saiatoodete müügi korraldamise kohta. Saadud andmete analüüs näitas, et peamisteks kõrvaldamist nõudvateks puudusteks on:

• Sageli puudub müügilt värske leib ja sai. Vahel on värsked tooted kaupluses olemas, aga nad pannakse müüki alles peale vanema kauba realiseerimist.

• Õhtustel tundidel kahaneb sortiment oluliselt ja harvad pole ka juhused, kus leiva-saiatooteid pole üldse müügil, eriti äärelinnas.

• Leiva-saiatoodetel on madal kvaliteet (batoonid ja pätsid on kõrbenud, koorik eraldub, vormileib liiga ha-pu, soolabatoon sisaldab mõnikord liiga palju või vähe soola).

• Tuleks taaskäivitada Riia leiva, Keerusaia, Rosinabatooni või neid asendavate toodete tootmine. • Organiseerida 0,5 kg leivapätside tootmine- • Alustada leiva pakitud kujul turustamist.


73

11. Tarbekaubaturu konjunktuuri üldiseloomustus 1991. a IV kvartalil Väljavõte “Konjunktuurist” nr 98, Tallinn, detsember 1991 Suhtelise stabiilsuse periood, mis kujunes III kvartalis pärast hindade vabaks laskmist, lõppes novembris ning tarbe-kaupade turg on (jälle) sattunud inflatsiooni tugeva mõju alla. Tootjate ja tarbijate käitumist tarbekaubaturul diktee-rib mitte niivõrd juba kujunenud olukord kui lähitulevikus prognoositav suur inflatsiooni laine. Selle põhjused on ilmselged: Venemaa majandusreformi raames väljakuulutatud hindade vabaks laskmine ja rahareform ning kavanda-tav oma rahale üleminek Eestis.

Turu stabiliseerimine sellises olukorras on ülimalt komplitseeritud, kui mitte võimatu, sest ostujõudu kaotav rubla ei loo motivatsiooni tootmiseks ega säästmiseks, küll aga kiirendab raha kulutamist tarbimiseks (ostmiseks). See on ka põhjuseks, miks peaaegu vabad hinnad ei tule toime nõudmise ja pakkumise tasakaalustamisega. Üha kallinevad hin-nad vähendavad küll ostjaid, kuid samaaegselt väheneb ka tootmine.

Inflatsioon, mis on tarbekaupade turu seisundit mõjutanud kogu 1991. aasta vältel, on nüüd, aasta lõpus muutumas eriti aktiivseks. Ta haarab ühe laiemalt turgu oma võimusesse ja vaevalt õnnestub inflatsiooni enam pidurdada. See on samavõrd vähe tõenäoline, kui oodata lähikuudel toomise languse peatumist või rubla ostujõu tõusu. Pigem võib ette näha vastupidist: kuni oma rahale üleminekuni areneb inflatsioon kiirenevate tempodega.

Statistilised andmed kinnitavad, et 1991. aastal hoogustunud käsumajanduse likvideerimine on Eestis põhjustanud märgatava majandusliku languse (kriisi). Seda, teatavasti, ka prognoositi ning mõnede stsenaariumide kohaselt isegi tunduvalt sügavamana. 1991. aastal toimus olukorra halvenemine rahvamajanduse kõikides sfäärides, rääkimata juba tarbekaupade turust. Viimast on kõige enam mõjutanud toodangu langus tööstuses ja põllumajanduses, mis esialgsetel andmete moodustab vastavalt 10% ja 18% võrreldes eelmise aastaga. Sel põhjusel on taandarenenud ka kaubavahetus endise N. Liiduga ja vähenenud tarbekaupade sissevedu idaturult.

Erinevalt oma klassikalisest kujust on majanduskriis Eestis põhjustanud isikliku tarbimise languse mitte niivõrd mak-sevõimelise nõudluse, vaid pakkumise vähenemise tõttu.

Väga laastavat mõju on käsumajanduse lagunemine avaldanud rublale (seda mitte ainult Eestis, vaid kogu rubla tsoonis). Rubla ostujõud, mida omal ajal hindade ja palkade külmutamisega (riikliku reguleerimisega) kunstlikult üleval hoiti, on majanduse liberaliseerimise tingimustes kiirelt hakanud langema. Nii toimus see kogu 1991. a vältel, kuid eriti kiire hooga alates oktoobrist-novembrist, mil rubla ostujõu langus ulatub 2%ni nädalas. Selline olukord halvas niigi tasakaalustamata turgu oluliselt, suurendades veelgi nõudlust.

Nõudlus on kogu 1991. a jooksul olnud aktiivne, ajuti lausa paaniline. Potentsiaalseks nõudluseks muutub mitte ainult valdav osa jooksvast sissetulekust, vaid ka varasematel aastatel moodustatud rahasäästud (mis rubla ostujõu languse tõttu kaotavad pidevalt oma väärtust). Vaatlused näitavad, et uuesti on suurenenud ka migratsiooninõudlus, mis kõrgemate hindade tõttu Eestit veel pool aastat tagasi eriti ei ohustanud. Nüüd, kus idaturg on kaupadest päris tühi, ei pöörata hindade tasemele enam tähelepanu. Veelgi kiiremini on aga suurenenud Eesti elanike ja kooperatii-vide ostud endistest liiduvabariikidest, mistõttu raha väljavool ületab tervikuna sissevoolu Eestisse.

Soodne valuutavahetuse kurss välismaalastele on tekitanud olukorra, kus arvestatavaks (ja majanduslikult ohtlikuks) on muutunud ka lääne turistide poolt esitatud nõudlus tarbekaupadele. Üha soodsamaks muutuva kursi tingimustes võib Eestist osta paljusid toidu- ja tööstuskaupu mitu korda odavamalt kui näiteks Soomes või Rootsis. Kahjuks puu-duvad andmed selliste ostude ulatuse kohta, kuid eksperthinnangul need kaubakäibe üldmahust veel 1% ei ületa.

Kõigi nende asjaolude tõttu ei saa normaalsest nõudluse rahuldamisest tarbekaupade turul rääkidagi. Vaatamata hin-dade tõusule on rahuldamata nõudlus 1991. aastal veelgi suurenenud, moodustades meie arvestuste kohaselt juba enam kui 2 miljardit rubla.

Pakkumine on kasvanud, kuid seda vaid rahalises väljenduses (umbes 60%). Kui rääkida pakkumise reaalsest (füüsi-lisest) mahust, siis on olukord 1991. aastal lausa katastroofiline: vähenemine võrreldes eelmise aastaga moodustab üle 20%. Pakkumise vähenemise peamiseks põhjuseks on tarbekaupade tootmise langus Eestis, samuti sisseveo vä-henemine endisest Nõukogude Liidust, mis traditsiooniliselt on moodustanud umbes 1/3 kõikidest ressurssidest. Tunduvalt on halvenenud pakkumise struktuur. Mitmete kaubagruppide osas on langus niivõrd oluline, et need too-ted on muutunud elanikele täiesti kättesaamatuks (telerid, raadiod, külmikud, tolmuimejad, jne).

1991. aasta kõige suuremad muudatused tarbekaubaturul on seotud hindadega. Riikliku kontrolli nõrgenemine hindade üle on põhjustanud nende järsu tõusu. Samas suunas mõjus hulgihindade reform endises Nõukogude Liidus.


74

Paljude tööstuskaupade osas on valitsus säilitanud teatud kontrolli hindade üle, kuid ka need on 1991. aasta jooksul märgatavalt kallinenud.

Hindade liberaliseerimine teenib turu tasakaalustamise kui ka tootmise stimuleerimise eesmärki. Nii ühes kui teises osas pole 1991. aastal soovitud tulemusi (kahjuks) saavutatud. Olukord oleks teistsugune, kui tekiks mõistlik kon-kurents tootjate vahel, mis sunniks viimaseid püüdlema kulutuste ja hindade alandamise suunas. Praegu seda aga pole, väljaarvatud võib-olla mõned üksikud erandid (näit. mõningane konkurents lihakombinaatide vahel).

Tarbekaubaturul tegelikku mahtu iseloomustab kaubakäive. 1991. aastal, mil hinnad pidevalt kallinesid, on kauba-käibe rahaline hindamine kaotamas oma varasemat tähtsust. Olgu siiski märgitud, et jooksvates hindades moodustab käive tänavu (esialgsetel andmetel) umbes 7,2 miljardit rubla, mis on 3 miljardit rubla ehk 70% rohkem kui eelmi-sel aastal. Arusaadavalt on tegemist rekordilise kasvutempoga (võrdluseks: 1987. a – 3,8%, 1988. a – 6,9%, 1989. a – 17,9% ja 1990. a – 25%). Kaubakäibe kasvutempod on kiirenenud ka Lätis ja Leedus (mõnevõrra veelgi kiiremini). Olulisi uusi struktuurinihkeid pole käesoleval aastal toimunud. Jätkub toidukaupade osakaalu tõus kaubakäibes (moodustab nüüd juba ligi 51%), endiselt kõrge on alkohoolsete jookide osa (14% käibest), samuti pole muutunud toitlustusettevõtete panus käibesse (ca 10%).

Hoopis teistsugune on pilt kui vaadata kaubakäivet püsivates hindades. Võttes aluseks eelmise aasta (1990. a) hin-nad, moodustab käesoleva aasta kaubakäive 3,2 miljardit rubla ehk vaid 77% eelmise aasta tasemest. Tegemist on erakordse olukorraga. Kaubakäibe füüsiline maht on langenud praktiliselt kõigi tähtsamate kaubagruppide osas. 9 kuu andmetel on tänavune müük (võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal) järgmine: liha – 48%, vorstitooted – 77%, kala – 67%, või – 64%, juust – 78%, munad – 80%, suhkur – 42%, kondiitritooted – 65% jne. Suure-nenud on vaid alkohoolsete jookide müük (5%). Umbes analoogiline olukord on tööstuskaupadega. Kangaste müük on (võrreldavates hindades) vähenenud 10–15%, jalatsitel – üle 20%, teleritel – 62%, raadiotel – 26%, külmikutel – 31% jne.

Kaubakäibe 1,7- kordistumine sai võimalikuks elanike rahaliste tulude märgatava suurenemise tõttu. Tulude kasv progresseerus kogu aasta vältel, jõudes III kvartalis (elanike rahaliste tulude ja kulude bilansi andmetel) 185%-ni. Oodatavasti see protsess jätkus ja esialgsete hinnangute kohaselt IV kvartalis elanike tulud kahekordistuvad (võrrel-des eelmise aasta IV kvartaliga). Vaatamata hindade märgatavale kallinemisele ületasid tulud (ostufond) kauba ja teenuste pakkumise, mistõttu tekkis märgatav tulude ülejääk (valdavalt koduse varuna).

Sellest olukorrast tingituna on kogu aasta kestnud krooniline sularaha puudus, mille leevendamiseks on 11 kuu jooksul täiendavalt ringlusse lastud 886 mln rubla (sellest ¼ viimasel kahel kuul). Sularaha puudusele on “kaasa aidanud” üha suurenevad sularaha väljamaksed kooperatiividele majandusvajadusteks (ületavad 3-kordselt vastavad laekumised).

Kaubakäibe juurdekasvu soodustas, samal ajal aga nõudmise ja pakkumise tasakaalustamatust süvendas, hoiupangas olevate hoiuste vähenemine. Kiire inflatsioon põhjustas olukorra, et k.a 11 kuu jooksul ületas hoiuste väljavõtmine elanike poolt sissemaksed 269 mln rubla võrra (ilma 1993. aastani kinnikülmutatud 697 mln rublata). Samal ajal on suurenenud sularaha hoiused kodus (meie eksperthinnangul kuni 800 mln rublani).

Oluliselt on vähenenud kaupade hankimine endise N. Liidu liiduvabariikidest, kui silmas pidada nende füüsilist mah-tu. Eesti kaubandusministeeriumi endiste hulgibaaside andmetel hangiti 10 kuu jooksul tööstuskaupu jooksvates hindades 500 mln rubla eest, mis ümberarvestatult 1990. a hindadesse moodustab umbes 230 mln rubla ehk 60% eelmise aasta tasemest.

Veelgi suurem langus on aset leidnud N. Liidu kaudu hangitavate importkaupade osas. Isegi jooksvates hindades on langus 36% (222-lt 143 mln rublani), mis võrreldavates hindades (orienteeruva arvestuse kohaselt) tähendab um-bes 3-kordset vähenemist.

Toidukaupade turg

Käesoleval aastal oli toidukaupade turul peamiseks muutuseks vabadele hindadele üleminek, millega loodeti paran-dada toidukaupade müügiolukorda. Tegelikult ületas aga ressursside vähenemine nõudluse languse ning üksnes va-bade hindadega ei õnnestunud toidukaupade turgu küllastada. Aasta kümne kuuga on põhiliste toidukaupade müük vähenenud 20–57%, tootmine 10–44% ja tarned turufondi 6–58% võrra.


75

Loomakasvatussaaduste müügiolukord, mis seoses vabadele hindadele üleminekuga juulis-septembris paranes, on nüüdseks jälle halvenenud. Seoses palkade tõusuga II poolaastal on suurenenud ostujõuline tarbijaskond. Lisaks ko-haliku nõudluse suurenemisele on kasvanud toidukaupade ostmine (eriti suitsutustooted, või ja juust) ka sissesõitja-te (turistid nii idast kui ka läänest) ning meie oma inimeste poolt itta saatmiseks (viimiseks).

Aktiivne nõudluse kasv ja ressursside nappus on põhjustanud suuri häireid liha- ja piimatoodete müügil, mida pole suutnud pidurdada ka pidev hindade tõus.

Lihasaadustest olid umbes pooltel vaatlustel müügil hakkliha, poolsuitsuvorst, I sordi keeduvorst, searibi ja kana-broiler. Teisi vaatluse all olevaid lihatooteid müüakse veelgi suuremate häiretega, sealhulgas ka odavamaid tooteid nagu verivorst ja supikogu, mis praeguse elukalliduse taseme juures omavad enam nõudmist. Defitsiitsed on ka kal-limad lihatooted nagu einesink, suitsukarbonaad, poolfabrikaatne kondita liha, viinerid, sardellid, mida oli müügil ainult 4–20% vaatluskordadest.

Piimasaadustest esineb vähem häireid hapu- ja rõõsa koore, keefiri ning või müügil, teised piimatooted on müügil aga suurte häiretega. Eriti komplitseeritud on Tallinna ja Kohtla-Järve elanike varustamine piimatoodetega, kus vaja-dused on rahuldatud 50% ulatuses. Selline olukord tekkis pärast riigitellimuse kaotamist, mille tulemusel langes maakondadelt kohustus suuremate linnade varustamiseks.

Taimekasvatussaaduste saagikus oli tänavu väga madal ning nende kaupade turg on isegi kõrgmüügi hooajal väga kesine. Kartuleid on tänavu 11 kuuga varutud riikliku kokkuostu süsteemi kaudu 41% eelmise aasta sama perioodi kogusest, köögivilja 83%. Riikliku kokkuostu vähenemine peegeldub kaubalettidel, kus neid kaupu oli müügil vaid 52–79% vaatluste arvust.

Kalast ei tohiks merega ümbritsetud Eestimaal küll puudust olla, paraku napib meie kauplustes ka kalasaadusi. Käes-oleval aastal on ookeanikala tarned kaubandusele vähenenud ¾ võrra eelmise aasta kogusest. Rannavetest püütavat räime on tarbijal kergem osta suitsutatult kui värskelt. Viimane oli vabariigi kauplustes müügil ainult 11%-l vaatluste arvust. Kalapüügiga tegelevad ühistud (end. kalurikolhoosid) jätavad kala oma tööstuses ümbertöötlemiseks ja kau-bavahetuseks konservitööstusele vajalike materjalide eest. Kalakonservide müük ja tarned kaubandusele on käesole-val aastal kasvanud. Samuti on positiivne, et värskest kalast on meie kalalettidele ilmunud väärtuslikud mageveekalad (koha, latikas), mille hind on küll kõrge, kuid seetõttu püsib ka ostuvõimalus.

Suhkru müük ja tarned kaubandusele on vähenenud teiste toiduainetega võrreldes kõige enam: müük on vähenenud 57% ja tarned kaubandusele 58% võrra. I poolaastal tarniti vabariigile riiklikust ressursist ainult 3,2 tuhat tonni suhkrut. Augustis-septembris olukord veidi paranes ning IV kvartalis anti elanikele täiendavalt talonge suhkru ostmi-seks. Mitmetele riiklikul tasandil kokkulepetele tuginedes võib loota, et suhkrut jätkub elanikkonnale müügiks ka järgmise aasta I kvartalis.

Suhkru defitsiitsusest tulenevalt on vähenenud ka kondiitritoodete müük ja tootmine vastavalt 36% ja 44% võrra. Kompvekke ja küpsiseid on olnud äärmiselt piiratud kogustes ja sortimendis.

Viina-likööritooteid on senini ainuke kaubagrupp, mis aastaringselt omab ka naturaalühistutes pidevalt kasvutendent-si: tootmine on aasta 10 kuuga kasvanud 10%, tarned turufondi 15% ning müük 4%. Alkohoolsete jookide müük moodustas 10 kuuga kogu jaekaubakäibest (koos toitlustusega) 761 milj rubla ehk 14%, kusjuures kommertshin-dega müüdi 105 milj rubla eest.

Toidukaupade vabadele hindadele ülemineku algusperioodil kehtestasid liha- ja piimakombinaadid oma toodangule endistest mitmekordselt kõrgemad hinnad, mille tulemusel laienes kauplustes liha- ja piimatoodete müügisortiment. Juulikuu esimestel päevadel oli müügil 5–7 nimetust keeduvorsti, 3–4 liiki suitsuvorsti, rikkalik lihavalik, või, kohu-piim ja isegi viinerid ja sardellid. Ostjaid jäi aga väheks. Kauplused reageerisid olukorrale tellimuste vähendamisega, sest hinnaalandamise kahjud oleks tulnud endil kanni maksta. See sundis tööstust oma toodangu hindasid mõnevõrra korrigeerima. Juuli II poolest hakkasidki hinnad tasapisi langema stabiliseerudes augustis-septembris.

Tööstuskaupade turg

Tööstuskaupade turu seisund halvenes 1991. aasta lõpul veelgi. Lõputult kulgev inflatsiooniprotsess, kuuldused kaupade uuest kallinemisest ning oodatav rahareform põhjustavad pideva kõrgendatud nõudluse kõikidele tööstus-kaupadele.


76

1991. aastal süvenes ebastabiilsus kaubaressursside kujunemisel. Ebarahuldavalt on terve aasta jooksul toimunud tööstusettevõtete varustamine tooraine ja abimaterjalidega, mis on põhjustanud toomismahtude vähenemise. Mär-kimisväärselt on vähenenud kauba tarned aasta kahel viimasel kuul – novembris, detsembris. Näiteks, tarbekaupade tootmiseks napid nahka (AS Linda, TK Kommunaar), lõnga, kemikaale jne. Kaubaressursside vähenemine toimub kõikide allikate osas: tootmine vabariigist, sissevedu teistest vabariikidest ja importhanked.

Samas peab ütlema, et tööstuses asetleidnud langus ei ole nii suur, et see suudaks kaubavalikut kauplustes nii märga-tavalt mõjutada. Lettide tühjuse lisapõhjuseks on bartertehingute kasv ja omatoodangu üha suurem realiseerimine vabariigivälistele ostjatele. On muutunud tavapäraseks hankekohustuste mittetäitmine vabariigi ostjatele. Seda tões-tavad ka arvud, kus hanked turutarbijatele vähenevad kiiremas tempos kui tootmine. Võrreldes möödunud aasta 10 kuuga on vabariigile 1991. a 10 kuuga hangitud (naturaalnäitajate põhjal) vähem puuvillast riiet 8% (tootmise vähenemine 3%), villast riiet 9% (tootmise vähenemine 7%), linast riiet 10% (tootmise vähenemine 2%), trikoo-tooteid 16% (tootmise vähenemine 1%), nahkjalatseid 28% (tootmise vähenemine 12%).

K.a oktoobrikuus on tootmise ja tarnete vahe rea kaupade osas veelgi suurem, nagu: puuvillased kangad – tootmise kasv 11%, tarned vabariigile 21% alla eelmise aasta taset, siidkangad – tootmise vähenemine 16%, tarnete vähe-nemine vabariigile 50%, trikootooted – toodangu juurdekasv 4%, tarned vabariigile 9% alla eelmise aasta taset.

Alates k.a 15. novembrist tühistati enamike kaupade osas väljaveokvoodid (piiratud on vaid põllumajandussaaduste, viina ja viinatoodete ning tubakatoodete väljavedu). Ettevõtted püüavad maksimaalselt realiseerida oma toodangut väljapoole vabariiki, et saada Idast toorainet ning samuti varustada oma töötajaid tarbekaupadega.

Oluliselt annab tunda ka endistest N. Liidu vabariikidest hangitavate kaupade koguste vähenemine, eriti kultuurikau-pade ja majatarvete osas, kus suurem osa on sisseveetav kaup. Võrreldes eelmise aasta 10 kuuga on Ida turult hangi-tud vähem (naturaalnäitajates) järgmisi kaupu: televiisoreid 50%, raadioaparaate 31%, magnetofone 50%, kellasid 19%, mopeede 23%, fotoaparaate 29%, nahkjalatseid 24%, kummijalatseid 29%, 9 kuu andmeil – külmikuid 29%, pesumasinaid 27%, õmblusmasinaid 16%, tolmuimejaid 32%, elektripirne 48% jt.

Tööstuskaupade importressursid vähenesid k.a 10 kuuga võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga jooksvates hindades järgmiselt: nahkjalatsid 55%, kummijalatsid 77%. Rahaliselt (jooksvates hindades) on trikootooteid han-gitud vähem 40%, sukki-sokke 93%, vaipu ja vaibatooteid 91% jt.

1991. a on eriti defitsiitseteks muutunud elektrilised majapidamiskaubad, raadioaparaadid, lauanõud, vaibad, ehi-tusmaterjalid ja rida teisi kaupu.

1991. aasta jooksul on paljud tarbijale olulised tööstuskaubad märgatavalt kallinenud. Tööstuskaupade hindade tõus on oluliselt põhjustatud tooraine kallinemisest. Kõrge inflatsiooni tõttu leiab ostmist pea igasugune kaup, mis müügi-le saabub.

Oht, et langus edaspidi kiireneb, on olemas. Idas ei täideta enam sõlmitud lepinguid ning pidurdama hakatakse juba ka vabakaubandust. See viib tarbekaubaressursi veelgi suuremale vähenemisele.

1991. a olid konkreetsed kaubavahetusalased horisontaallepingud sõlmitud tarbe- ja toidukaupade osas Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia ja Kõrgõstaniga. Läti ja Leedu Vabariigiga toimub koostöö Balti turu raames.

Horisontaallepingute täitmine kujuneb enamuse tarbekaupade osas küllaltki normaalseks, vaatamata keerulisele ma-janduslikule olukorrale. Seejuures peab märkima, et mitmete kaubagruppide osas on sõlmitud lepingute mahud tun-duvalt väiksemad kui 1990. a. Mõne kauba osas moodustavad need vaid 15–30% eelmise aasta tasemest.

Ebarahuldavalt on Eestile tarninud kaupa Ukraina. Tarbekaupadest on alahanked telerite, külmikute, tolmuimejate, kellade osas. Eesti seevastu on omaltpoolt täitnud koostöölepingut normaalselt. Moldovast on ettenähtust tunduvalt vähem tarnitud külmkappe, pesumasinaid, tolmuimejaid.

Kaubavahetus Läti ja Leeduga on rahalises väljenduses enam-vähem tasakaalus, kuid naturaalnäitajate järgi ei täida Leedu lepingut täies ulatuses külmkappide, tolmuimejate, nahk- ja kummijalatsite osas. Lätist jääb saamata pesuma-sinaid, raadioid, parfümeeriatooteid.

Eesti omalt poolt jääb Leedule võlgu nahkjalatseid, õmblustooteid ja Lätile spordikaupu.

Milleks kujuneb 1992. a on väga raske hinnangut anda. Kuni käesoleva ajani ei ole tootmisettevõtetel õnnestunud toorainete ja materjalide hankelepinguid tarnijatega sõlmida. Moskvas toimusid küll tarbekaupade traditsioonilised hulgilaadad, kuid lepinguid sõlmiti vähe. Endistel hulgibaasidel (aktsiaseltsidel) puudus praktiliselt kaup, mida müüa selleks et osta vajalikku tarbekaupa vabariigile. Peale selle oli ka mitme kauba osas müügihind liialt kõrge.


77

Lisa 1

Riikide majandusindikaatorid 25 (protsentides)

SKP IV kv 2016/ IV kv 2015

2017 2018Töö‐

puuduse määr

Tarbija‐ hinnad 2017

Eelarve tasakaal*

Jooksev‐ konto saldo*

Riigivõlakirjade intressimäär**

USA + 1,9 + 2,3 + 2,4 4,7 + 2,3 – 3,5 – 2,8 2,59

Hiina + 6,8 + 6,5 + 6,3 4,0 + 2,3 – 4,1 + 2,0 3,06

Jaapan + 1,6 + 1,1 + 1,0 3,0 + 0,8 – 5,4 + 3,6 0,08

Suurbritannia + 2,0 + 1,6 + 1,2 4,7 + 2,6 – 4,0 – 4,4 1,24

Kanada + 1,9 + 1,9 + 2,0 6,6 + 1,8 – 2,9 – 2,8 1,76

Euroala + 1,7 + 1,6 + 1,6 9,6 + 1,6 – 1,7 + 2,9 0,41

Austria + 1,7 + 1,5 + 1,4 5,7 + 1,7 – 0,9 + 2,6 0,66

Belgia + 1,2 + 1,3 + 1,5 7,7 + 2,0 – 2,7 + 0,9 0,89

Prantsusmaa + 1,2 + 1,3 + 1,5 10,0 + 1,3 – 3,1 – 0,9 1,10

Saksamaa + 1,8 + 1,6 + 1,6 5,9 + 1,8 + 0,5 + 8,3 0,41

Kreeka – 1,4 + 1,2 + 1,7 23,1 + 0,8 – 6,4 – 1,2 7,33

Itaalia + 1,0 + 0,8 + 0,9 11,9 + 1,2 – 2,4 + 2,4 2,30

Holland + 2,3 + 1,9 + 1,7 6,4 + 1,1 – 0,9 + 8,4 0,55

Hispaania + 3,0 + 2,5 + 2,1 18,2 + 2,2 – 3,3 + 1,5 1,87

Tšehhi + 1,9 + 2,5 + 2,4 5,1 + 2,3 – 0,5 + 0,7 0,87

Taani + 1,9 + 1,3 + 1,6 4,2 + 1,2 – 1,9 + 6,8 0,71

Ungari + 1,6 + 2,8 + 2,9 4,3 + 2,7 – 2,5 + 3,5 3,63

Norra + 1,8 + 1,8 + 1,9 4,4 + 2,4 + 2,8 + 5,3 1,81

Poola + 3,2 + 3,2 + 3,0 8,5 + 1,8 – 3,2 – 1,3 3,75

Venemaa – 0,4 + 1,4 + 1,8 5,6 + 4,7 – 3,0 + 2,8 8,18

Rootsi + 2,3 + 2,4 + 2,3 7,3 + 1,6 – 0,4 + 4,9 0,76

Šveits + 0,6 + 1,4 + 1,6 3,3 + 0,2 + 0,2 + 9,6 0,00

Türgi – 1,8 + 2,4 + 3,1 12,7 + 8,8 – 2,2 – 3,4 11,3

Austraalia + 2,4 + 2,6 + 2,9 5,9 + 2,1 – 1,8 – 1,4 2,91

Brasiilia – 2,5 + 0,7 + 2,2 12,6 + 4,5 – 7,7 – 1,6 9,95

Soome + 1,1 + 0,9 + 1,3 9,2 + 1,3 – 2,5 – 0,7 0,52

Läti + 2,6 + 3,0 + 3,2 9,3 + 2,6 – 1,1 – 0,7 ‐

Leedu + 3,2 + 2,9 + 3,1 8,8 + 2,0 – 1,0 – 1,0 0,75

* SKP suhtes 2017 ** kümne aastase tähtajaga

25 Allikas: The Economist, 18. märts 2017


78

Aeg Väärtus Aeg Väärtus Okt Nov Dets Jaan Veebr Märts

Euroopa LiitTööstus 03‐09 ‐38.3 ‐6.6 06‐07 7.3 ‐0.9 ‐0.5 0.7 1.5 2.0 1.8Teenindus 03‐09 ‐30.2 9.0 06‐98 33.6 10.5 9.9 12.7 10.6 12.0 11.6Tarbija 03‐09 ‐32.4 ‐11.6 08‐00 1.6 ‐6.5 ‐5.8 ‐4.6 ‐4.3 ‐5.2 ‐4.2Kaubandus 12‐08 ‐26.2 ‐5.6 10‐15 9.6 1.5 4.8 4.7 2.8 3.3 4.0Ehitus 06‐93 ‐45.1 ‐18.9 12‐06 4.3 ‐12.4 ‐11.2 ‐11.0 ‐11.6 ‐9.3 ‐6.8Majandususaldus 03‐09 65.6 100.0 05‐00 117.4 106.8 107.2 109.0 108.6 108.9 109.1Finantsteenused 01‐09 ‐20.0 13.5 04‐06 43.3 9.5 11.6 17.2 23.3 23.8 25.6EuroalaTööstus 03‐09 ‐38.1 ‐6.5 04‐07 7.7 ‐0.7 ‐1.1 0.0 0.8 1.3 1.2Teenindus 03‐09 ‐25.7 9.4 08‐98 35.7 12.1 12.2 12.9 12.8 13.9 12.7Tarbija 03‐09 ‐34.5 ‐12.6 05‐00 2.3 ‐8.0 ‐6.2 ‐5.1 ‐4.8 ‐6.2 ‐5.0Kaubandus 02‐93 ‐25.0 ‐8.0 10‐15 6.5 0.4 1.5 3.5 2.3 1.8 1.8Ehitus 09‐93 ‐45.6 ‐18.2 02‐90 6.6 ‐14.4 ‐12.9 ‐12.1 ‐12.9 ‐10.1 ‐9.9Majandususaldus 03‐09 68.1 100.0 05‐00 119.0 106.3 106.5 107.8 107.9 108.0 107.9Finantsteenused 01‐09 ‐21.8 11.5 04‐06 42.6 4.3 11.1 13.8 21.5 20.8 23.8BelgiaTööstus 03‐09 ‐33.8 ‐9.3 06‐07 6.9 ‐4.1 ‐4.6 ‐0.3 ‐1.2 ‐5.1 ‐3.4Teenindus 04‐09 ‐42.9 12.0 08‐07 32.2 14.5 19.1 18.5 21.1 17.4 11.9Tarbija 02‐09 ‐26.5 ‐6.9 12‐00 16.2 ‐13.5 ‐7.5 ‐5.4 ‐1.0 ‐4.3 ‐0.4Kaubandus 01‐09 ‐27.9 ‐4.3 10‐10 13.7 ‐5.9 ‐7.2 ‐5.3 ‐8.8 ‐17.7 ‐16.5Ehitus 11‐95 ‐35.1 ‐10.5 02‐90 9.7 ‐12.6 ‐11.9 ‐9.1 ‐7.3 ‐7.4 ‐6.4Majandususaldus 03‐09 68.8 100.0 06‐07 117.2 101.6 104.1 106.1 107.7 103.2 103.9BulgaariaTööstus 06‐93 ‐32.1 ‐5.7 01‐08 12.3 1.2 2.6 1.7 0.8 0.9 0.0Teenindus 06‐10 ‐13.6 10.0 03‐07 33.4 10.5 12.8 10.6 12.0 12.8 12.7Tarbija 04‐09 ‐50.1 ‐33.3 08‐01 ‐13.0 ‐27.4 ‐25.6 ‐23.4 ‐23.4 ‐22.5 ‐25.3Kaubandus 07‐09 ‐14.8 14.4 08‐94 31.8 19.3 17.0 15.8 16.8 15.2 13.9Ehitus 10‐09 ‐56.0 ‐25.0 11‐07 23.9 ‐18.2 ‐18.6 ‐13.9 ‐18.6 ‐21.2 ‐14.3Majandususaldus 05‐93 70.0 100.0 04‐07 120.5 106.5 108.7 108.1 108.0 108.4 106.9TšehhiTööstus 02‐09 ‐35.6 2.2 06‐00 29.8 4.3 6.7 6.7 4.5 3.8 1.9Teenindus 09‐09 6.4 33.4 02‐07 52.6 34.7 37.7 37.7 36.9 35.1 33.6Tarbija 03‐98 ‐35.8 ‐10.9 03‐17 7.2 5.2 5.8 5.5 7.1 7.1 7.2Kaubandus 02‐99 ‐1.3 14.9 11‐07 29.5 19.0 21.1 19.7 24.6 24.3 23.8Ehitus 02‐99 ‐54.9 ‐20.9 01‐05 5.3 ‐27.0 ‐24.3 ‐27.1 ‐26.6 ‐22.6 ‐23.5Majandususaldus 01‐99 76.1 100.0 02‐07 117.5 106.8 109.4 108.9 108.4 107.8 106.5TaaniTööstus 02‐09 ‐34.5 ‐1.4 09‐94 16.7 ‐5.9 ‐6.3 0.6 ‐3.8 ‐2.7 ‐3.0Teenindus 02‐13 ‐10.1 5.4 05‐10 28.6 2.4 0.8 4.1 10.4 7.7 6.8Tarbija 10‐90 ‐11.8 8.3 03‐15 21.9 9.3 8.0 8.5 11.9 13.5 13.9Kaubandus 11‐11 ‐11.4 6.5 04‐15 17.0 1.0 5.7 9.0 7.1 0.6 1.9Ehitus 10‐09 ‐50.0 ‐9.9 11‐06 24.2 ‐6.5 ‐6.2 ‐4.8 ‐4.0 ‐2.9 ‐3.2Majandususaldus 02‐09 67.5 100.0 05‐10 120.1 96.9 96.3 102.4 104.3 103.1 102.5SaksamaaTööstus 03‐09 ‐42.5 ‐7.2 02‐11 16.0 1.7 0.1 2.2 2.3 2.4 3.6Teenindus 12‐02 ‐19.9 18.1 03‐99 50.1 22.8 22.5 23.2 21.5 22.3 20.8Tarbija 04‐09 ‐32.9 ‐8.0 11‐10 10.9 ‐2.5 ‐1.2 ‐0.8 0.2 ‐2.1 0.2Kaubandus 01‐03 ‐37.4 ‐10.6 12‐90 22.3 1.0 1.4 1.3 ‐1.0 ‐2.1 ‐2.5Ehitus 12‐02 ‐55.4 ‐26.1 03‐17 8.2 1.9 2.6 7.3 6.2 5.6 8.2Majandususaldus 03‐09 70.4 100.0 09‐90 119.0 108.5 107.8 109.4 109.1 108.3 109.2EestiTööstus 03‐09 ‐39.1 2.5 12‐06 28.5 3.6 2.2 4.5 3.8 8.3 6.1Teenindus 02‐09 ‐50.3 9.3 01‐06 38.3 8.2 6.0 6.0 7.3 11.7 10.0Tarbija 04‐93 ‐56.3 ‐15.4 04‐06 12.8 ‐3.3 ‐3.6 ‐3.3 ‐1.7 ‐1.8 ‐2.1Kaubandus 06‐09 ‐45.6 8.1 04‐07 35.6 15.3 12.9 13.8 12.0 8.0 10.7Ehitus 04‐09 ‐76.0 ‐2.1 05‐06 48.8 0.9 1.6 9.5 10.0 11.1 15.5Majandususaldus 03‐09 66.9 100.0 09‐06 118.9 104.0 102.6 104.0 103.9 106.5 105.4KreekaTööstus 03‐09 ‐36.6 ‐4.6 03‐00 13.3 ‐4.7 ‐7.8 ‐5.7 ‐5.0 ‐5.1 ‐6.7Teenindus 10‐12 ‐46.0 8.0 08‐00 58.7 1.3 3.5 ‐3.1 ‐3.2 1.9 6.6Tarbija 10‐11 ‐83.8 ‐40.6 04‐00 ‐5.8 ‐63.6 ‐66.9 ‐64.4 ‐67.8 ‐73.3 ‐74.4Kaubandus 10‐12 ‐48.4 ‐2.2 07‐07 39.0 10.7 10.9 9.8 12.9 1.9 2.7Ehitus 08‐11 ‐77.4 ‐22.4 04‐00 32.5 ‐67.1 ‐53.8 ‐44.0 ‐45.3 ‐59.7 ‐49.8Majandususaldus 03‐09 75.2 100.0 07‐00 120.1 94.3 92.9 95.1 95.1 92.9 93.4

2017Max 2016Kesk‐mine

Min

Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades

(sesoonselt silutud andmete alusel)


79


HispaaniaTööstus 01‐93 ‐43.2 ‐9.4 11‐97 7.1 ‐0.1 0.9 ‐2.6 0.1 1.7 ‐0.9Teenindus 01‐09 ‐38.7 10.4 06‐98 54.0 17.7 18.3 20.0 18.8 20.5 18.4Tarbija 02‐09 ‐47.6 ‐13.3 12‐15 5.4 ‐4.8 ‐2.2 ‐2.7 ‐2.5 ‐3.8 ‐2.2Kaubandus 02‐93 ‐36.0 ‐7.9 12‐15 17.0 11.7 11.3 12.7 12.6 10.5 10.7Ehitus 08‐13 ‐69.3 ‐14.0 12‐98 39.5 ‐45.4 ‐37.6 ‐43.1 ‐56.7 ‐33.8 ‐40.7Majandususaldus 01‐93 71.4 100.0 06‐98 116.4 107.4 108.2 106.0 107.4 108.7 106.9PrantsusmaaTööstus 07‐93 ‐39.4 ‐8.1 06‐00 14.7 ‐4.7 ‐4.4 ‐3.3 ‐3.3 ‐1.4 ‐3.8Teenindus 04‐09 ‐28.8 ‐0.5 01‐90 16.2 ‐1.6 ‐1.0 2.3 0.7 1.9 2.6Tarbija 03‐09 ‐37.0 ‐18.4 01‐01 3.3 ‐14.6 ‐10.6 ‐10.2 ‐8.6 ‐9.8 ‐9.8Kaubandus 04‐97 ‐27.2 ‐8.4 12‐07 8.8 ‐9.5 ‐8.1 ‐2.1 ‐2.0 ‐2.2 ‐3.6Ehitus 01‐93 ‐62.3 ‐16.1 10‐00 44.9 ‐20.9 ‐19.9 ‐19.9 ‐16.5 ‐16.4 ‐16.8Majandususaldus 03‐09 73.5 100.0 10‐00 119.0 101.6 103.4 105.5 105.0 105.9 104.9HorvaatiaTööstus 04‐09 ‐28.6 ‐7.4 03‐17 12.8 4.8 3.2 5.1 6.8 6.0 12.8Teenindus 07‐09 ‐31.6 0.5 09‐16 25.9 23.5 23.4 25.8 21.8 19.7 23.5Tarbija 08‐09 ‐51.5 ‐30.8 02‐17 ‐13.7 ‐16.9 ‐16.6 ‐14.9 ‐17.1 ‐13.7 ‐14.7Kaubandus 08‐09 ‐31.0 ‐7.3 06‐16 16.8 7.0 12.5 10.7 10.3 7.8 11.6Ehitus 03‐10 ‐49.2 ‐27.0 05‐08 13.0 ‐7.4 ‐4.0 ‐2.6 ‐4.2 ‐3.4 0.4Majandususaldus 08‐09 76.0 100.0 03‐17 119.0 114.4 114.3 115.5 115.3 114.8 119.0ItaaliaTööstus 03‐09 ‐34.4 ‐4.7 02‐95 14.2 ‐2.1 ‐3.3 ‐2.0 ‐0.7 0.4 0.9Teenindus 09‐12 ‐24.5 3.9 04‐00 33.1 9.8 8.4 5.5 8.7 10.2 7.3Tarbija 06‐12 ‐41.5 ‐15.9 06‐01 2.5 ‐11.9 ‐12.1 ‐10.2 ‐12.9 ‐14.6 ‐13.6Kaubandus 04‐99 ‐65.4 ‐12.2 10‐15 17.4 1.1 6.2 7.8 6.4 9.8 10.7Ehitus 09‐93 ‐75.4 ‐22.8 04‐90 13.4 ‐17.9 ‐18.2 ‐18.0 ‐16.9 ‐17.4 ‐17.6Majandususaldus 03‐09 73.6 100.0 05‐00 120.8 104.9 104.0 104.1 105.4 105.6 105.5KüprosTööstus 04‐13 ‐37.4 ‐3.5 04‐08 19.9 ‐2.1 2.8 ‐0.4 0.3 3.5 10.4Teenindus 04‐13 ‐59.0 0.9 08‐07 35.4 21.0 20.2 28.4 30.0 26.2 26.1Tarbija 04‐13 ‐64.4 ‐31.8 01‐17 ‐0.9 ‐3.0 ‐1.3 ‐1.2 ‐0.9 ‐3.2 ‐1.5Kaubandus 04‐13 ‐48.9 ‐8.7 05‐07 20.6 3.8 6.4 8.5 9.0 4.9 4.9Ehitus 04‐13 ‐72.7 ‐25.2 12‐03 36.5 ‐26.5 ‐27.8 ‐27.4 ‐24.9 ‐23.1 ‐29.4Majandususaldus 04‐13 67.5 100.0 08‐07 117.3 110.8 113.7 113.3 114.1 113.3 115.8LätiTööstus 04‐93 ‐44.0 ‐7.8 02‐07 11.8 ‐3.8 ‐2.0 ‐1.0 ‐1.7 ‐1.1 ‐0.4Teenindus 03‐09 ‐43.9 4.3 12‐06 20.9 4.8 5.1 6.5 5.1 7.4 6.8Tarbija 07‐09 ‐54.9 ‐16.6 09‐06 1.0 ‐12.1 ‐13.0 ‐18.3 ‐17.3 ‐16.5 ‐14.0Kaubandus 02‐09 ‐35.2 6.4 04‐07 22.8 5.2 4.5 4.5 4.9 8.5 6.6Ehitus 07‐09 ‐79.4 ‐25.5 01‐07 19.2 ‐29.8 ‐27.6 ‐24.4 ‐21.2 ‐16.9 ‐19.0Majandususaldus 04‐93 69.3 100.0 02‐07 115.3 103.7 104.3 104.2 103.8 104.9 105.4LeeduTööstus 04‐09 ‐41.4 ‐11.1 08‐07 9.8 ‐6.0 ‐1.2 0.6 ‐1.2 ‐3.2 ‐5.4Teenindus 03‐09 ‐47.2 7.2 07‐06 34.3 8.6 8.8 14.9 11.9 11.3 10.9Tarbija 01‐09 ‐56.1 ‐15.0 05‐07 9.2 ‐6.0 ‐3.5 ‐4.7 ‐7.5 ‐10.0 ‐11.6Kaubandus 04‐09 ‐57.8 ‐1.1 01‐07 41.7 6.6 8.6 8.1 8.9 10.3 5.0Ehitus 05‐09 ‐92.9 ‐33.1 01‐07 13.4 ‐26.3 ‐20.2 ‐21.3 ‐24.8 ‐26.7 ‐23.0Majandususaldus 04‐09 67.4 100.0 07‐06 118.7 106.0 108.8 110.8 108.5 107.2 105.9LuksemburgTööstus 03‐09 ‐53.9 ‐15.7 04‐95 24.1 ‐12.4 ‐13.2 ‐10.9 1.4 ‐6.5 ‐4.6Teenindus : : : : : : : : : : :Tarbija 12‐08 ‐20.7 ‐0.1 03‐17 14.2 5.6 10.3 11.8 10.9 9.4 14.2Kaubandus : : : : : : : : : : :Ehitus 03‐94 ‐70.9 ‐20.3 03‐90 26.4 ‐0.7 7.3 7.9 11.0 5.3 17.5Majandususaldus 03‐09 74.1 100.0 04‐95 123.8 103.3 104.9 107.7 113.9 108.5 112.4UngariTööstus 03‐09 ‐34.7 ‐3.1 04‐98 10.4 1.7 3.1 4.3 4.9 3.7 1.9Teenindus 03‐09 ‐44.2 ‐6.8 03‐02 13.8 ‐0.3 2.4 3.1 5.6 8.0 11.1Tarbija 04‐09 ‐68.8 ‐31.7 08‐02 0.2 ‐18.8 ‐15.0 ‐14.0 ‐11.4 ‐11.9 ‐11.3Kaubandus 03‐09 ‐41.1 ‐7.3 01‐14 14.1 6.8 3.7 7.7 6.8 9.3 9.9Ehitus 04‐09 ‐56.0 ‐17.9 08‐98 11.5 ‐16.3 ‐9.2 ‐8.3 ‐5.3 ‐1.0 9.0Majandususaldus 03‐09 66.4 100.0 04‐98 116.9 108.7 111.8 112.4 114.3 114.7 115.7MaltaTööstus 03‐09 ‐31.6 ‐4.2 03‐08 18.8 5.8 9.2 7.5 7.0 6.5 8.8Teenindus 03‐09 ‐22.0 21.2 05‐07 65.2 26.4 30.1 30.2 23.9 32.8 25.4Tarbija 04‐11 ‐41.3 ‐19.9 05‐16 4.2 4.0 3.7 1.7 0.1 3.8 3.1Kaubandus 06‐12 ‐19.6 0.9 10‐15 27.3 4.9 ‐14.3 9.7 0.7 15.6 7.8Ehitus 03‐09 ‐53.4 ‐22.4 08‐15 27.9 ‐7.6 ‐2.3 2.8 ‐8.1 ‐12.5 8.5Majandususaldus 03‐09 71.4 100.0 03‐08 123.1 112.5 113.6 114.5 110.8 115.3 113.8

2016 2017MaxMin Kesk‐mine


80


HollandTööstus 02‐09 ‐25.4 ‐2.7 10‐06 7.6 1.0 0.9 2.5 3.4 3.5 3.8Teenindus 03‐09 ‐41.6 6.2 04‐07 46.5 8.7 8.6 10.0 13.1 13.8 13.3Tarbija 02‐13 ‐30.2 1.5 03‐00 30.8 10.0 12.1 15.0 15.8 19.6 18.4Kaubandus 06‐09 ‐16.9 10.9 10‐99 33.3 7.2 6.1 9.1 9.9 10.4 8.3Ehitus 12‐12 ‐47.7 ‐5.8 12‐00 27.1 19.8 15.7 15.5 19.3 18.1 21.9Majandususaldus 03‐09 66.5 100.0 03‐07 117.8 104.8 105.0 107.1 108.4 108.5 108.2AustriaTööstus 03‐09 ‐37.8 ‐5.1 02‐07 15.2 ‐2.3 0.5 ‐1.8 1.2 1.1 2.4Teenindus 04‐09 ‐24.9 14.2 06‐98 33.4 16.0 17.3 19.1 21.8 21.1 21.5Tarbija 04‐09 ‐23.0 ‐2.5 06‐07 16.3 ‐9.0 ‐8.6 ‐3.5 ‐2.6 ‐1.5 ‐1.4Kaubandus 03‐09 ‐26.4 ‐7.5 05‐10 13.2 ‐1.6 1.3 0.1 ‐5.1 ‐3.7 ‐1.4Ehitus 04‐96 ‐56.4 ‐17.3 01‐17 7.3 1.9 0.6 0.6 7.3 4.3 6.7Majandususaldus 04‐09 69.0 100.0 03‐90 119.9 103.2 104.7 105.2 107.5 107.5 108.2PoolaTööstus 03‐09 ‐29.1 ‐14.0 06‐07 ‐0.5 ‐11.2 ‐12.1 ‐10.4 ‐10.1 ‐10.6 ‐9.8Teenindus 03‐09 ‐12.0 3.4 07‐07 22.7 0.8 0.1 0.9 2.6 3.1 2.4Tarbija 08‐01 ‐40.1 ‐20.6 04‐08 ‐0.5 ‐7.4 ‐9.1 ‐8.8 ‐7.0 ‐8.4 ‐7.0Kaubandus 03‐03 ‐16.8 ‐2.8 12‐07 11.9 1.9 0.8 2.9 6.3 5.3 4.6Ehitus 02‐02 ‐67.9 ‐33.1 02‐08 ‐0.7 ‐23.5 ‐23.4 ‐22.1 ‐21.4 ‐21.3 ‐20.6Majandususaldus 03‐09 76.5 100.0 05‐96 124.2 101.0 99.4 101.1 103.1 102.4 102.7PortugalTööstus 04‐09 ‐33.4 ‐6.3 03‐98 8.4 0.5 1.0 0.6 1.6 1.6 1.2Teenindus 10‐12 ‐31.5 0.3 06‐01 24.6 7.0 6.2 7.9 8.5 10.8 10.8Tarbija 10‐12 ‐53.7 ‐22.6 07‐91 ‐0.5 ‐10.8 ‐7.7 ‐5.3 ‐7.0 ‐5.1 ‐2.7Kaubandus 12‐08 ‐32.1 ‐3.6 03‐99 12.8 3.1 2.9 1.4 2.4 1.9 ‐0.4Ehitus 10‐12 ‐70.2 ‐30.7 12‐97 1.9 ‐30.1 ‐30.2 ‐28.6 ‐29.1 ‐24.8 ‐25.6Majandususaldus 04‐09 74.2 100.0 03‐98 117.1 108.0 108.5 109.3 109.6 110.6 110.9RumeeniaTööstus 09‐92 ‐22.2 ‐2.0 06‐96 27.3 0.6 0.8 1.0 1.2 0.7 0.9Teenindus 06‐09 ‐19.3 12.1 06‐04 56.2 10.6 9.7 7.8 10.1 8.0 8.5Tarbija 06‐10 ‐63.3 ‐28.2 03‐17 ‐10.4 ‐17.7 ‐15.1 ‐17.4 ‐13.0 ‐13.8 ‐10.4Kaubandus 07‐09 ‐21.6 10.9 12‐97 35.8 2.8 0.5 1.9 ‐1.7 ‐1.3 1.4Ehitus 09‐99 ‐60.4 ‐14.4 06‐96 34.6 ‐13.1 ‐12.8 ‐10.6 ‐14.0 ‐14.7 ‐15.5Majandususaldus 09‐92 69.1 100.0 06‐96 125.3 103.8 104.7 103.8 105.0 104.0 105.4SloveeniaTööstus 01‐09 ‐38.0 ‐2.1 06‐00 17.8 6.9 6.2 7.0 7.7 9.5 10.7Teenindus 04‐09 ‐28.9 13.5 09‐02 38.0 21.2 21.1 21.3 21.4 22.0 24.8Tarbija 09‐12 ‐46.1 ‐20.0 07‐07 ‐4.1 ‐11.2 ‐10.0 ‐11.0 ‐4.9 ‐8.6 ‐9.0Kaubandus 03‐09 ‐21.6 11.4 09‐07 38.2 9.6 21.3 20.1 8.5 17.5 29.8Ehitus 03‐10 ‐63.9 ‐12.6 03‐07 27.8 ‐3.4 ‐1.8 1.1 ‐1.4 8.3 5.5Majandususaldus 04‐09 67.5 100.0 07‐07 120.7 109.0 110.1 109.0 110.4 111.6 112.9SlovakkiaTööstus 04‐09 ‐31.8 3.1 05‐96 25.8 ‐0.5 1.1 6.3 9.5 12.4 3.2Teenindus 05‐09 ‐24.0 24.7 03‐02 62.6 17.0 13.3 10.1 11.0 16.0 10.1Tarbija 09‐99 ‐49.0 ‐22.1 12‐06 6.6 ‐5.5 ‐7.3 ‐5.5 ‐6.7 ‐6.6 ‐7.0Kaubandus 03‐09 ‐22.7 9.2 11‐98 34.4 21.9 14.3 14.7 13.7 4.4 7.7Ehitus 07‐99 ‐86.1 ‐26.6 03‐97 17.5 ‐15.0 ‐11.9 ‐2.4 ‐5.4 ‐8.7 ‐7.8Majandususaldus 04‐09 64.5 100.0 05‐96 123.2 102.8 101.3 103.9 104.6 106.6 101.6SoomeTööstus 03‐09 ‐37.3 0.8 10‐94 31.3 ‐4.4 ‐3.5 2.4 3.6 1.5 3.9Teenindus 12‐01 ‐47.6 13.9 09‐00 51.1 15.8 13.6 16.0 17.7 17.2 18.6Tarbija 12‐08 ‐6.4 13.1 09‐10 23.8 19.9 19.9 22.4 22.6 20.9 23.2Kaubandus 02‐15 ‐30.0 ‐2.3 08‐07 23.8 ‐2.0 ‐8.3 ‐3.9 ‐8.3 ‐2.4 3.9Ehitus 09‐91 ‐108.6 ‐18.7 06‐98 36.5 ‐6.0 ‐4.9 ‐2.3 3.8 3.3 ‐3.0Majandususaldus 04‐91 72.4 100.0 11‐94 122.3 102.9 101.8 106.0 106.4 105.6 106.9RootsiTööstus 03‐09 ‐38.5 ‐4.0 09‐10 15.8 2.1 5.3 14.8 12.4 11.7 7.9Teenindus 04‐09 ‐26.3 20.1 02‐11 53.0 27.0 29.0 33.1 30.2 29.5 28.0Tarbija 12‐08 ‐10.0 10.1 09‐10 28.0 13.6 13.1 14.9 15.6 15.2 16.7Kaubandus 01‐09 ‐38.3 11.2 01‐10 47.6 16.2 15.6 14.2 11.3 14.6 13.1Ehitus 12‐93 ‐82.9 ‐21.5 08‐07 47.6 18.1 22.0 22.5 23.4 26.5 26.9Majandususaldus 09‐91 76.7 100.0 01‐11 118.0 107.1 109.1 112.8 111.8 111.4 110.3SuurbritanniaTööstus 03‐09 ‐49.0 ‐8.7 06‐14 12.3 ‐0.4 5.7 4.1 7.7 9.9 9.7Teenindus 03‐09 ‐57.4 4.6 10‐97 36.1 2.5 ‐1.5 10.5 ‐1.8 2.6 5.4Tarbija 01‐09 ‐35.2 ‐8.6 05‐14 7.6 ‐3.3 ‐6.9 ‐4.6 ‐5.1 ‐4.3 ‐4.3Kaubandus 01‐09 ‐47.1 1.3 09‐15 26.7 1.8 16.2 6.7 0.9 5.7 10.4Ehitus 06‐91 ‐79.3 ‐20.8 04‐15 8.4 ‐5.6 ‐6.4 ‐9.5 ‐8.9 ‐8.1 6.0Majandususaldus 03‐09 63.6 100.0 06‐14 119.1 105.7 107.1 108.5 107.1 109.4 110.2

2016Max 2017Min Kesk‐mine

Konjunktuur nr 1 (200) 2017. a märts - MKM...eelmise vaatluse (2016. a oktoober) miinus 1,2...

Documents

Transcript of Konjunktuur nr 1 (200) 2017. a märts - MKM...eelmise vaatluse (2016. a oktoober) miinus 1,2...