Kohanimede määramine ja kohanimeregistrisse kandmine Tallinn, 22. jaanuar 2009
-
Upload
martina-oriole -
Category
Documents
-
view
64 -
download
0
description
Transcript of Kohanimede määramine ja kohanimeregistrisse kandmine Tallinn, 22. jaanuar 2009
Kohanimede määramine ja kohanimeregistrisse
kandmineTallinn, 22. jaanuar 2009
Aule Kikaskohanimenõukogu sekretär
kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist
Te mõtelge vaid, kui palju on maailmas nimesid. Igal kohal ümber kogu selle palli on oma nimi, alates New Yorgi linnast ja lõpetades Konnaojadega.
Henn Saari
Kohanimekorraldus
3
Kohanimekorraldus
Riiklik kohanimekorraldus Teaduslik kohanimekorraldus
Riiklik kohanimekorraldus
Seaduseelnõude jm õigusaktide väljatöötamine kohanimede määramise ja kasutamise ning nende üle järelevalve teostamise kohta
Kohanimenõukogu kui suunaja Kohanimeregister kui koguja ja hoidja
Riikliku kohanimekorralduse eemärk
- kohanimede kasutamisel selgus ja ühemõttelisuse tagamine;- kohanime täpne kirjakuju ning kohanime seos nimetatava objektiga, - praktiline väärtus: kaardid, maadearvestus, transport, side, loendus, registrid;- ajalooline/kultuuriline väärtus- kohanimed kui keele- ja ajaloomälestised, osa kohalikust identiteedist, mida tuleb kaitsta nagu muid muinsuskaitseobjekte.
Eesti riiklik kohanimekorraldus paistab silma teiste riikidega võrreldes sellega, et kogu tegevus on ühtselt reguleeritud.
Teaduslik kohanimekorraldus Eesti Keele Instituut- kohanimede asjus
eksperdihinnanguid andev ning tellimuslikke sihtuuringuid
korraldavaks nimeteaduslikuks usaldusasutuseks. NB! Keelenõuanne igal tööpäeval kella 9–12 ja 13–17 telefonil 631 3731
Emakeele Seltsi keeletoimkond – nimekirjutusreeglid, nimesoovitused
Võru Instituut – nimeuurimine Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool
Kohanimeseadus
8
Kohanimeseadus Kohanimekorraldusega seonduvat
reguleerib Eestis 1. juulil 2004 jõustunud kohanimeseadus
Seadus seab alused - kohanimede määramisele - kohanimede kasutamisele - kohanimede üle järelevalve teostamisele.
Kohanimeseaduse eesmärk
tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine
tagada ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslike kohanimede kaitse
Kohanimeseaduse terminid
11
Mõisted Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab
nimeobjekti liiki Hargtäiend on kohanime täiendav osa, mis
eristab korduvaid kohanimesid Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja
hargtäiendita Rööpnimi on erandjuhtudel määratav kohanimi Pühendusnimi on kellegi mälestuseks või
austuseks määratud kohanimi
Ametlik kohanimi
• kohanimemääraja antud õigusaktiga määratud kohanimi
(tänavanimed, looduskaitsealade nimed)
• kohanimenõukogu otsusega kinnitatud kohanimi
(jõgede nimed, saarte nimed)
Mitteametlik kohanimi:
• ei ole kinnitatud õigusaktiga
• ega määratud kohanimenõukogu poolt
Kohanime määrajad kohalik omavalitsus (oma territooriumil
asuvatele nimeobjektidele, va seadusest tulenevad erandid).
minister Vabariigi Valitsus (haldusüksustele)
kohanimenõukogu
Pädevuse üldreegel:
- kohalik omavalitsus määrab nime oma-valitsusüksuse territooriumile jäävale nime-objektile
Erandlik kord:
- nime määrab Vabariigi Valitsus või minister (kui nimeobjekti moodustamine on nende pädevuses )
Kohanime määramine
17
Kohanime määramineKohanime määramine on:- kohanime panek ametliku nimeta objektile- ametliku kohanime muutmine - ametliku kohanime kehtetuks tunnistamine
Kõik eelnimetatud otsused vormistatakse kohanime-
määraja poolt antava õigusaktiga.
Nimeobjektid haldusüksus; osavald ja linnaosa;
asustusüksus; tänav, väljak, riigimaantee, kohalik maantee ja
eratee raudteejaam, rongi- või muu
ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn;
muu üksus, kui see vajab kohanime
Eelnõu seaduse muutmiseks Vajadus reguleerida maaüksusele nime määramine.
Lisada maaüksus kohanimekohustusega objektide hulka, va juhud kui:
- maaüksus on adresseeritud mõne teise nimeobjekti järgi;
- maaüksus on moodustatud tehnilise rajatise teenindamiseks ja tal ei paikne adresseerimist vajavaid objekte;
- maaüksus ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
Kohanime muutmine_1
Peab muutma, kui
- on vastuolus KNS 3. peatükiga (keelsus, õigekiri, samanimelisus, valik);
- kasutusel oleva kohanime eri kujud vajavad ühtlustamist
Kohanime muutmine_2
Võib muuta, kui
- tegelikkus kasutuse eeslistatakse mitteametlikku kohanime (NB: 3.pt nõuded!)
- soovitakse taastada ajalooline eestipärane nimi
- kohanimi on eksitav
- muu põhjus
Kohanime muutmine_3
Muutmiseks vajalik regionaalministri nõusolek (KNS 7 lg 1 ja 2 käsitlemata põhjused)
Enne nõusoleku andmist küsib regionaalminister kohanimenõukogult arvamuse
Nimevaliku põhimõtted Vanad kohanimed
talunimed, loodusnimed .. Kirjeldavad nimed
koha asend, kuju, suurus, loodus, maastikuvormid jm (Pikk tänav, Kalda tänav, Tiigi tänav..)
sõidusihi näitamiseks (Jõesuu tee) Ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed (Fama põik,
Heinaturu tänav) Sarjaviisiline nimepanek (lindude nimed, liblikate
nimed, puuvillatööstusega seotud nimed jne)
Kohanime kehtetuks tunnistamine
Kohanimemääraja õigusakt, kui
- nimeobjekt on ala planeerimise käigus kaotatud;
- nimeobjekt on hävinud
Kohanime määramine
Õigusakti miinimumnõuded: kohanimi nimeobjekti liik asukoha kirjeldus või kaart (peab võimaldama
määrata nimeobjekti tunnuspunkti asukohta)
Teavitamine
- 10 päeva jooksul- riiklikule kohanimeregistrile (kande
tegemiseks)- kohanimenõukogule (järelevalve)
Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord
28
Kohanime keelsus*Kohanimed on eestikeelsed ja
dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus
*Erandid: aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud• Rahvusvahelisameti- ja ärisuhtluses on
nimetuum ja hargtäiend sama Eestis kasutatavaga.
• Erandid: a) Eesti; • b) riikidevaheliste veekogude nimede tõlked
Eestikeelsuse kindlakstegemine Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on: 1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm (nt Tõusu, Tormi, Jääraku,
Raudsilla); 2) kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga (nt Juhkentali,
Rakvere, Vestervalli) ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna (nt Iskra, Jantar, Ogonjok, City, Neugrund, Plaza);
3) füüsilise isiku nimi (st pühendusnimede kohta keelsusnõudeid ei esitata).
Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju. “Pimeaed tn” > Pimeaia tänav, (väikekohad) “Voka-Aed” > Voka-Aia,
“Elektron AÜ” > Elektroni AÜ, “Metsaonnid AÜ” > Metsaonnide AÜ Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse nimed, kus
kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu sadam) (erandid nt omadussõnad nimetuumas - Pikk tänav, Lai tänav, Lühike
jalg)
Eesti-ladina tähestik Eesti tähestik:
a b d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü neist f, š, z, ž on kasutusel üksnes võõrsõnades b, d, g sõna alguses esinevad üksnes võõrsõnades
võõrtähed: c q w x y (esinevad üksnes võõrkeelsetes nimedes) NB! eestikeelne omasõna (puss) / võõrsõna (buss) //
Eesti-ladina tähestik = eesti tähed + võõrtähed + kõik ladinatähelistes
keeltes kasutatavad tähed (sh č, é, å)
Eestikeelsuse kindlakstegemisest veel Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad
nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on: tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine (nt
Fosfori tänav); tähed b, d, g sõnavormi algul (nt Betooni tänav,
Gümnaasiumi tänav); rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse
laensõnaga (nt Energia tänav, Tekstiili tänav). Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed (c, q, w, x, y)
tulevad arvesse ainult füüsilise isiku nime kasutamisel (A. Weizenbergi tänav).
Suur ja väike algustäht Nime tuum suure algustähega (kõik sõnad
peale sidesõnade), liigisõna väikese tähega: Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav, Kulgu
sadam, Kulgu tamm, (Kadastiku) Suur tiik, Jõe vaatlustorn, Taani Kuninga aed, Suur promenaad, Uue Maailma haljak
Hargtäiend liitub sidekriipsu abil: Suur-Aguli tänav
Haruldased liigisõnad Roheline aas (Tln) Tõnismägi (Tln), Trepimägi (Vjd) Torupilli ots (Tln) Suur Rannavärav (Tln) Mereäär (Pld) Vormistus: Suur kaar v Suur-Kaare tn?
Nimetuuma kokkukirjutus Katastriüksuste nimedes võiks soovitada nimetuuma
kokkukirjutust: Küüni-Saare > Küünisaare, Vabadiko Pealse >
Vabadikupealse, Vana Loosu > Vanaloosu, Kuusiko-Allika > Kuusikuallika, Mardi-Metsa > Mardimetsa, Jüri-Aadu > Jüriaadu, Tooma-Mihkli > Toomamihkli
Sidekriips sobib kui üks talunimi on hargtäiendita, teine täiendiga: Lepiku
ja Mäe-Lepiku, Kubja ja Alt-Kubja keerulisemates ühendites (eesnimi + liitsõna, liitsõna +
eesnimi): Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Tagaküla-Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli
Kokku- ja lahkukirjutamine Üldreeglina nimi ja liigisõna kokku (Emajõgi, Munamägi
jne), välja arvatud: kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest
ei muutu (Narva = Narva linn) aadressikohtade (liikluspindade) nimedes, nt Lossi
plats, Mere puiestee kui nimeks on omadussõna (Väike väin) selgetes sekundaarnimedes (tuletatud mõne teise koha
nimest, nt Salme aed, Kulgu kanal) NB! Haljasalad liikluspindade alla ei kuulu ja seega tuleb
nende nimedes üldjuhul kokku kirjutada: Mõisapark, Lossiaed, Jaamapark
Tänavanimed kokku/lahku Õige: Mere puiestee Kase põik Maidla tee Turu plats Vabaduse väljak
Väär: “Merepuiestee” “Kase-põik” “Maidlatee” “Turuplats” “Vabaduseväljak”
Pühendusnimede määramise kord
38
Pühendusnimi*Isiku austuseks või mälestuseks määratud
nimi ei või määrata eluajal- täielik eesnimi ja perekonnanimi või täielik
varjunimi- elanike arvamus- määrajale soovituslik, v.a
erisus ametliku kohanime muutmisel § 3 lg 1-3
Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise
või ärajätmise kord
40
Kohanimede kasutamine*Üldjuhul tuleb kasutada ametlikku kohanime
täiskujul• Mitteametlikku kohanime võib kasutada, kui ei
ole nõutav ametliku kohanime kasutamine (KNS § 14 lg 1) või kui nimeobjektile ei ole määratud ametlikku kohanime (NB, avalikkusele suunatud info ei tohi olla eksitav)
Kohanimede kasutamise erisusedKohanime liigisõna, hargtäiendit või muud osa võib
lühendada või ära jätta...- geograafilisel kaardil- avalikul sildil- viidal- elukoha- või aadressandmetes
Liigisõnade lühendid Kohanime lahkukirjutatud liigisõnade lühendid:j, jv, kr, l, m, mnt, n, pkr, pl, ps, pst, s, t, tk, tn, vh,
vk Hargtäiendi lubatud lühendid:S = Suur- (Suure)U = Uus- (Uue)Vk = Väike-Vn= Vana-NB! Aadressiandmete süsteemi määruse alusel
võib aadressiandmetes kasutada ainult kuut lühendit: tn, mnt, pst ja AÜ, SÜ, GÜ
Liigisõna ärajätmineAsulanime lahkukirjutatud liigisõna (linn, alev,
alevik, küla) võib ära jätta asula nimesildil ja geograafilisel kaardil)
Kui asula (nt linn) on samaaegselt haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi.
Tänavanime liigisõna “tänav” võib ära jätta tänava nimesildil, geograafilisel kaardil, elu- või asukohaandmetes
NB! Aadressiandmete süsteemi määruse alusel aadressiandmetes liigisõna või selle lühendit ära jätta ei tohi
Liigisõnade kokku- ja lahkukirjutamineAedlinn, keskus, ühistu kirjutatakse nimetuumast
lahku, sest tuumaks on enamasti mingi teise koha nimi.
Väikekoht kirjutatakse samuti lahku.
Rahvapärased liigisõnad kirjutatakse üldreeglina kokku (Pügalaots, Hangunukk, Mäepool, Rannaveer). Lahku kirjutatakse siis, kui tuumaks on teise koha nimi (nt Varstu kant)
Tänavanimede nõuannet
46
Tänavanimed Teeseadus- kirjeldavad nimetused algus- ja
lõpp-punktiga Kohanimed - kindla ülesehitusega (nimetuum,
hartäiend ja liigisõna valik; ) Nimevaliku põhimõtted (vanad kohanimed,
kirjeldavad nimed, ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed, sarjad)
Pühendusnimed
Sagedamini esinevad veadkohanimede määramisel
48
Vead- numbriline ja muu mittesõnaline tähis- liik määratlemata- õigusaktile ei ole lisatud kaarti- pühendusnimed ilma eenimedeta või ei ole
järgitud pühendusnimede määramise korda- liigisõnad suurte tähtedega- kokku- ja lahkukirjutamine- eestikeelsus küsitav - omastav kääne
Kohanimeregister
50
Kohanimeregistri põhimäärus Eesmärk: teabe kogumine Eesti kohanimede
kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine, samuti kohanimekasutuse korrastamine
Vastutav töötleja: Siseministeerium
Volitatud töötleja: alates 1. juuli 2008.a. Maa-amet
• Põhimääruse muudatused (AvTS)
Kohanimeregistrile andmete esitamise kord
52
Andmete esitamine Register on andmeesitajate nägu- 10 päeva jooksul õigusakti vastuvõtmisest või
kohanimenõukogu nõustuva otsuse langetamisest
- mitteametlike kohanimede esitamise õigus igal füüsilisel või juriidilisel isikul
Alusdokumendid kaaskiri (vt määrus § 4) kohanimemääraja otsus nimeobjekti asukoha kirjeldus v kaart,
mis võimaldab määrata vähemalt nimeobjekti tunnuspunkti asukohta
andmed posti, faksi v e-postiga. Tähevead jm ilmsed sisestusvead- operatiivselt , ka tel teel.
Kohanimeregistri uus avalik teenus
uus ja mugavam kasutajaliides; uus kujundus; saadaval ka inglise keelne versioon; saab teha väljavõtteid csv formaadis; saab esitada ettepanekuid ja märkusi kohanimede kohta nii E-kirja kui ka
logides ID kaardiga KNR suunatud rakendusse; KNR suunatud rakendusse ID kaardiga sisse logides saab oma algatatud
menetlusi jälgida; saab jälgida ja teha päringuid lisainfo (kohanime märkuste) kohta; kaardile saab pöörduda nii kohanimeobjekti tervikkujuga kui ka
tunnuspunktiga; sarnaselt muude Maa-ameti kaardirakendustega võimalik teha väljatrükki
koos kaardipildiga, mõõta vahemaid, teha erinevatele objektidele infopäringuid jne.
Kohanimeregistri avalik teenus
Riiklik kohanimeregister
http://xgis.maaamet.ee/knravalik/
Maa-ameti geoportaali kaudu http://xgis.maaamet.ee/
Küsimused
57
Pilk kodulehele Kohanimenõukogu kodulehekülg
www.eki.ee/knn
Kohanimekorraldus
www.siseministeerium.ee
Küsimusi?
Lisalugemist
61
Kohanimenõukogu
62
Kohanimenõukogu Kohanimeseaduse alusel moodustati 17. juuni 1997
kohanimenõukogu Hetkel kehtib: Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2004. a
korraldus nr 478-k Kohanimenõukogu moodustamine
Kohanimenõukogu on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine.
Kohanimenõukogu koosseis
15 liikmeline valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse
üksuste ja nende liitude esindajaid, kohanimeala asjatundjaid teadusasutustest ja ülikoolidest, samuti geoinfosüsteemidega tegelevate eraõiguslike juriidiliste isikute esindajaid.
Ülesanded kohanimede kinnitamine kohanimemäärajate nõustamine ettepanekute tegemine kohanimede
määramiseks kohanimede kasutamise jälgimine osalemine erinevates töögruppides
Partnerid Eesti Keele Instituut
Nimeteaduslik usaldusasutus Maa-amet (kohanimeregistri volitatud
töötleja alates 1. juuli 2008) AS Eesti Kaardikeskus Võru Instituut
Kohanimenõukogu tegevus koosolekud keskmiselt 2 korda aastas pidev infovahetus ja arvamuste
kujundamine töörühmad
Olulisemad tegevused külanimede taastamine järvede nimistu saarte nimed tänavate nimed kohanimepäev kohanimeregister rahvusvaheline koostöö
Rahvusvaheline koostöö
69
Kohanimekorralduskonverentsid1. 1967 Genf 2. 1972 London3. 1977 Ateena4. 1982 Genf5. 1987 Montréal 6. 1992 New York7. 1998 New York8. 2002 Berliin9. 2007 New York
UNGEGN UNGEGN- United Nations Group of Experts on
Geographical Names –ÜRO kohanimeekspertide rühm eesmärk on edendada rahvusvahelise sidususe
huvides kindlate normitud kohanimede kasutuselevõttu.
2007-2012 on UNGEGN-i Balti jaotise eesistuja Eesti.
UNGEGNi istungid Iga kahe aasta tagant, sh
konverentside ajal XXI istung, august 2002, Berliinis XXII istung, aprill 2004, New York XXIII istung, aprill 2006, Viin XXIV istung, august, New York
UNGEGN jaotised (22) Ameerika Ühendriikide/Kanada araabia Balti Edela-Aasia (v.a araabia) Hiina hollandi- ja saksakeelne Ida-Euroopa, Põhja- ja Kesk-Aasia Kesk-Ida-Euroopa ja Kagu-Euroopa prantsuskeelne Põhjala romaani-kreeka Ühendkuningriigi jt
UNGEGN töörühmad (9)• avalikkus ja finatseerimine• hääldus• eksonüümid• latinisatsioonisüsteemid• maade nimed• terminoloogia• toponüümikakursused• toponüümilised andmekogud ja nimeloendid• töö tulemuslikkuse hindamine
Konverentsid ja istungid ÜRO konverents:
osalevad riigid riikide aruanded soovituslikud
resolutsioonid vajaduse korral
hääletatakse
UNGEGNi istung: osalevad jaotised jaotiste aruanded töörühmade
aruanded konverentside
ettevalmistamine otsused konsensuse
alusel
Balti jaotis
Moodustati 1992 Liikmed: Eesti, Leedu, Läti, Venemaa Vaatlejad: Poola, Ukraina, Valgevene.. Koordineerijad:
1992 Eesti, 1997 Läti, 2002 Leedu, 2007-2012 Eesti
Esimees Aule Kikas
Balti jaotise istungid 1. Tallinn 1995 2. Riia 1997 3. Vilnius 2000 4. Riia 2002 5. Berliin 2002 6. Kihnu 2003
7. New York 2004 8. Vilnius 2004 9. Jūrmala 2005 10. Tallinn 2006 11. New York 2007 12.Kaliningrad 2008
Mõtteid
78
Maamuna koosneb nimedest, nimede sipelgapesana ta koos püsib.
Ühelgi taimel pole nii pikki juuri kui kohanimedel, toponüümidel.
Riigidki lähevad, aga kohanimi ulpleb nagu poi lainetel.
Kohanimi on ankurdatud, seda ei pühi paigast majanduse tõusud või mõõnad.
Kirjanik Kalju Saaber
Säilitage seda hindamatut väärtust, mida pakub aastasadade või koguni aasta-tuhandete taha ulatuv toponüümika
Enn Soosaar, kolumnist
Kui kaotame ja tõstame ümber kohanimesid, siis lammutame kodulinna identiteeti, siis võltsime ajalugu.
Boris Kivi, Kuressaare linnakodanik
Kohanimede transkribeerimine ja translitereerimine
81
Eesti kohanimed teistes tähestikes Tähetabel “Eesti nimede kirjutamine vene
tähestikus” Eesti kohanime kirjutamisel muus mitteladina
tähestikus, mille kohta tähetabel puudub, on nimekuju fikseerimise aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse ekspertiis
Eesti territooriumihaldusjaotuse seadus
83
Kohanimed ETHS-s haldusüksuste nimistu nime muutmise alused: algatab
Vabariigi Valitsus või asjaomane volikogu
otsustab Vabariigi Valitsus
Asustusüksuse nime, liigi ja lahkmejoonte määramise
alused ja kord
85
Asustusüksuste nimed Nime muutmine= asustusjaotuse muutmine Nimistu - regionaalministri määrusega Nimi peab vastama kohanimeseadusele Algatus volikogult, ettepanekuks põhjendatud
taotlus, maavanema arvamus, kohanimenõukogu arvamus
Vallanimede valiku soovitused
87
Liituvad valladValla nimi = valla identiteet eelistada pika järjepideva traditsiooniga maa-
alaste üksuste nimesid (kihelkonnanimed) kihelkonnad looduspiirkonnad valla keskused (erandid) lühike, soovitavalt ilma sidekriipsuta nimi vältida meelevaldust ja kunstlikkust
Väikekohtade nimetamise soovitused
89
Väikekohad aadressiandmete süsteem kohanimi KNS § 4 ja 5 sätestatud korras-
eestikeelne, õigekiri, nimevaliku põhimõtted jne
liigisõna valik: keskus, aedlinn, ühistu, väikekoht
rahvapärased liigisõnad- kant, nulk, nurk, ots, külg, pool, veer jms