Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja

Šveitsi Vabaühenduste FondMerlin Sepp, programmide koordinaator

Kodanikuühiskonna Sihtkapital Idee – 2001

Valitsuse otsus – detsember 2007

KÜSK asutamine - jaanuar 2008

KÜSK käivitumine – 3. märts 2008 regionaalministri haldusalas (I taotlusvoor avanes 30.04.2008)

KÜSK põhikirjaliseks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

AlustaladSihtkapital lähtub toetuste eraldamisel Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkidest ja prioriteetidest ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioonist.

Eesti Kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, http://www.siseministeerium.ee/?id=30410

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioon, http://www.kysk.ee

Programmid

I - mittetulundusühenduste tegevussuutlikkuse arendamise programm (käivitus 2008.a.); piirkondlikud ja üleriigilised taotlusvoorud

II – uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm (käivitus 2008.a.)

III – kodanikuühiskonna arengu eestkoste ja tugiprogramm sh uuringud (käivitus 2009.a.)

Abikõlblikud taotlejadEestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

tegutsevad avatult ja läbipaistvalt ning nende põhikiri, majandusaasta aruanded, eetilise tegutsemise põhimõtted ja juhatuse koosseis on avaldatud ühingu kodulehel.

I programm Eesmärk - eraldatavate toetuste eesmärgiks on

jätkusuutlikud vabaühendused nende arengupotentsiaali ja majandusliku elujõulisuse tõstmine.

Üleriigilised ja piirkondlikud taotlusvoorud.

Programmi raames viib sihtkapital konkreetse tegevus-võimekuse (nt eestkoste, sotsiaalne ettevõtlus, koostöövõimekus) suurendamiseks läbi arendus- ja tegevustoetuste taotlusvoorusid riiklikul ning piirkondlikul tasandil tegutsevatele vabaühendustele.

I programm / üleriigiline taotlusvoorMittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi 2011.a. vabaühenduste katusorganisatsioonide ja võrgustike jätkusuutlikkuse toetamise taotlusvoor.

Tähtaeg 18. novembril 2010 kell 15.00

Taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 5 miljonit krooni.

Oodatud on projektid, mille eesmärgid on suunatud vabaühenduste katusorganisatsioonide ja võrgustike ning nende liikmete koostöö edendamisele, nende eestkoste- ja osalemisvõimekuse suurendamisele ning avaliku võimu struktuuridega kaasamispartnerluse ja eestkoste kokkuleppimisele.

I programm / piirkondlik taotlusvoorMittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi 2011.a. vabaühenduste piirkondlik (sh linnaasumite *) kodanikuhariduse taotlusvoor.

Tähtaeg 05. jaanuaril 2011 kell 15.00

Taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 6 miljonit krooni.

Vooru oodatakse projekte, mille eesmärgid on suunatud kodanikuhariduse uuenduslike ja mõõdetavate praktiliste tulemuste saavutamisele.

I programm / piirkondlik taotlusvoor Oodatav tulem: oma piirkonna (vald, mitu valda või maakond,

linnaasumi kogukond) demokraatia ja kaasamise edendamise programmi väljatöötamine ja rakendamine, mis viib inimeste süsteemse osalemiseni otsuste tegemises ja elluviimises.

Projekti tulemusel valmib praktikas rakendatud mudel, mis annab eeskuju neile, kes soovivad kogukonda demokraatlikel alustel kaasata.

* Linnaasum on linnasisene loomulik koostööpiirkond kogukonna edendamisel

Võimalikud tegevused: kohalike omavalitsuste töö laialdane tutvustamine kogukonnale ja

kogukonna osalemisvõimaluste väljatöötamine ja rakendamine; süsteemsete koolituste jt tegevuste käivitamine kohalike

eestvedajate ja kogukonna huvide esindajate motiveerimiseks ja võimestamiseks;

konkreetsete sihtrühmade osalemise edendamine kestva praktilise koostöö ja selle raames toimuva kodanikuoskuste arendamise kaudu (kaasates ka seni vähemaktiivseid sihtrühmi);

sihtgrupi regulaarne koostöö  kohalike omavalitsuste volikogu liikmete ning linna- või vallavalitsusega ametnikega (Tallinnas ka  linnaosa halduskoguga) kaasamise hea tava õppimiseks ja rakendamiseks.

Koolitused on abikõlblikud, kui neis osaleb vähemalt 15 koolitatavat. Abikõlblikud ei ole ühekordsed koolitused järjest uutele erinevatele sihtgruppidele.

Toetus ja selle kasutamise aeg Taotletava summa suurus on kuni 250 000 krooni taotleja kohta.

Projekti maksimaalne elluviimise periood on 1.märts 2011.a. kuni 31. märts 2012.a.

Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt:

toetuslepingu allakirjutamise järel perioodiks 1. märts – 15. august 2011.a. 50% toetusest;

vahearuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel septembris 2011 taotleja maksetaotluse alusel 40% toetusest;

lõpparuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel mais 2012 taotleja maksetaotluse alusel 10%.

Taotluste esitamine Taotlus koos eelarvega esitatakse hiljemalt 05. jaanuaril 2011 kell

15.00 ühes eksemplaris nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna.

Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse tähitud kirja või käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks taotlus koos eelarvega e-kirja teel aadressile: kysk@kysk.ee ettenähtud tähtajaks. Digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse paberkandjal kopeerimata elektrooniliselt aadressile: kysk@kysk.ee.

Taotlusvooru info ja vormid:http://www.kysk.ee/?s=487

Kaasfinantseerimine Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti

eelarvekulude katmiseks.

Kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti eelarvekuludest.

Kaasfinantseeringu rahaline osa peab moodustama vähemalt 5 % projekti eelarvest (olema projekti elluviimisel toetuse saaja pangakontol, kulud tehtud toetuse saaja pangakonto kaudu ning kajastuma raamatupidamises).

Teistelt rahastajatelt saadud raha lülitamist kaasfinantseeringuna KÜSK taotlusse aktsepteeritakse, kui see on antud organisatsioo-nile tegevustoetusena organisatsiooni äranägemisel kasutamiseks või konkreetselt KÜSK projekti kulude katteks, mille kohta esitab taotleja teise rahastaja kirjaliku nõusoleku.

NB Suurem kaasfinantseering ei anna enam hindamisel lisapunkte.

Abikõlblikud kulud Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastavad projekti eesmärkidele ja tegevustele, on vajalikud ja põhjendatud ning on otseselt seotud projekti elluviimisega. 

Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav.

Lubatud on projekti teostava organisatsiooni tegevus- ja arenduskulud 10% ulatuses KÜSK toetusest projekti tulemusliku elluviimise korral. Arenduskulud on organisatsiooni arengu seisukohalt oluliste tegevuste toetamine, mis ei pea kattuma antud taotlusvooru otseste eesmärkidega (organisatsiooni arenguürituste läbiviimine või arengudokumentide koostamine; osalemine tegevusvõimekust tõstvatel koolitustel, konverentsidel; rahvusvahelise koostöö arendamine vmt).

Abikõlblikud kulud projektimeeskonna töötasud (osalise tööaja korral peetakse

tööajatabelit); eksperttasud ; ürituste- ja koolituste korraldamisega seotud kulud; uuringute, strateegiate, arengukavade koostamise kulud; projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide kulud; teavitustegevuse kulud (sh veebileht, kampaaniate korraldamine

jmt); projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt.

õigusabi, notaritasud, raamatupidamiskulud jmt); otseselt projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-,

transpordi-  ja kommunikatsioonikulud; projekti elluviimisega seotud põhivara soetamine (vahendid,

seadmed, mööbel jmt), mille vajadus põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas;

Abikõlblikud kulud ei ole Ehituslikud investeeringud

projektijuhtimise, -koordineerimise teenuse sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga), toetuse saaja seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (nt juhatuse liikme või projektijuhi äriühing);

projektijuhtide, koordinaatorite, assistentide jt projektist töötasu saavate isikute vabatahtliku töö kulud antud projektis;

finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud;

viivised, rahatrahvid jmt; reserv ootamatute kulude katmiseks;

organisatsioonide liikmemaksud (erand: abikõlblikud on arenduskuludest tehtavad liikmemaksud);

muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

Kulude tõendamine Kõik toetuse elluviimisel tekkinud kulud (nii rahalised kui

mitterahalised) peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kõik rahalised kulud peavad olema tasutud pangaülekandega taotleja arveldusarvelt.

Toetuse saaja on kohustatud pidama eraldi raamatupidamis-arvestust toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad.

Vabatahtlik töö Vabatahtliku töö mitterahalise panuse arvestamisel võetakse

arvesse tööks kuluv aeg ja keskmine vastava töö tunni- või päevatasu, peab olema realistlik ning kooskõlas viimaste Statistikaameti kodulehel avaldatud vastavate valdkondade keskmiste palgatasemetega.

Panuse fikseerimiseks peab taotleja vabatahtliku töö tööajatabelit, mille vabatahtlik allkirjastab.

Tabelis näidatakse projekti raames tasustamata tööd teinud vabatahtliku ees- ja perekonnanimi, tehtud tööd, töötunnid, töö ühiku hind ja töö kogumaksumus.

Vabatahtlik töö Vabatahtliku tööna ei arvestata nende inimeste vabatahtlikku tööd,

kes saavad projekti kaudu töötasu või täidavad projekti lepingulisi tellimusi.

NB Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav.

Hindamine Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine

ning sisuline hindamine.

Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo ja see tähendab esmast taotluste nõuetele vastavuse ning abikõlblikkuse kontrollimist.

Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile.

Lõpliku rahastamisotsuse langetab KÜSK nõukogu

II programmUuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm

1. Heade ideede konkurss, mille kaudu toetatakse avalikkusele suunatud Eesti kodanikuühiskonna arengut edendavaid sotsiaalseid muutusi taotlevaid uudseid ja uuenduslikke lähenemisi ja lahendusi pakkuvaid kodanikualgatusi.

Konkurss on jooksvalt avatud. Rahaline maht ligikaudu 1,5 - 2 miljonit krooni aastas. Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta

avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

Heade ideede konkurss Konkursi raames ei toetata reeglina ideid, mille rahastamiseks

on võimalikud teised finantseerimisallikad (sh erinevad taotlusvoorud).

Projekti toetussumma suuruse osas piiranguid ette ei ole nähtud.

Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. Taotleja projekti eelarve kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline, kuid tõestatav kaasrahastamine.

Hea idee alusel koostatud projekti elluviimise hiliseimaks lõpptähtajaks on 30. aprill projekti rahastamisotsuse järgsel aastal.

Heade ideede konkurss Idee lühikirjelduse esitamine

Etteantud vormil maksimaalselt kolmel lehel. KÜSK nõukogu analüüsib kord kvartalis esitatud ideede lühikirjeldusi ning

otsustab, millise idee projektiks arendamist toetab. Idee kirjutamine projektiks

Projekti koostamiseks on idee esitajal nõukogu otsuse järel aega 1 kuu. Projekt koostatakse etteantud taotlus- ja eelarvevormil ja esitatakse vastavalt tingimustele.

Järgmise sammuna toimub esitatud projekti hindamine. Projekti tehnilist hindamist teostavad KÜSK büroo töötajad. Tehnilise hindamise läbinud projektid esitatakse sisuliseks hindamiseks vähemalt kahele sõltumatule eksperdile. Vastavalt eksperthinnangutele, on projekti esitajal võimalik projekti täiendada. Täiendatud projekt koos ekspertide seisukohtadega esitatakse KÜSK nõukogule projekti rahastamise lõplikuks otsustamiseks.

Toetuse eraldamine KÜSK nõukogu analüüsib kord kvartalis valminud projekte ning otsustab, millise

projekti elluviimist toetab. Toetuse saajaga sõlmib KÜSK projekti toetuslepingu esitatud projekti (taotlusvorm

ja eelarve) elluviimiseks.

II programm2. Eesti kodanikuühiskonna kogemuse rahvusvahelise levitamise konkurss – konkreetse isiku reisikulude katmiseks, taotlejal peab olema kandev roll rahvusvahelisel üritusel Eesti kodanikuühiskonna tutvustamisel.

Konkurss on jooksvalt avatud. Reisikuludeks loetakse ööbimis- ja transpordikulusid (sh transport

lennuvälja, raudteejaama, sadama ja hotelli vahel, viisa) Kandev roll - ettekannete tegemine, esitluste läbiviimine, töörühmade

juhtimine vms, mis peab olema tõestatud korraldaja organisatsiooni poolt, kas välja toodud kutses või programmis.

Konkursil osalemiseks tuleb esitada reisitoetuse taotlus etteantud vormil koos lisadega (ürituse programm, korraldaja organisatsiooni kutse, kaks soovituskirja).

II programmReisitoetuste konkurss

Toetustaotlusi võib esitada pidevalt enne ürituse algust arvestusega, et KÜSK nõukogu arutab esitatud taotlusi ja teeb otsuse reeglina kvartali esimesel nädalal toimuval nõukogu koosolekul. Tagantjärele või otsustamise ajaks toimunud üritusel osalemise kulude katmiseks esitatud taotlusi nõukogu ei aruta.

Toetuse saajaga sõlmitakse leping. Toetuse saaja esitab kolme nädala jooksul pärast ürituse toimumist KÜSKile sisulise ja reisikulude aruande ning üritusel tehtud ettekande või esitluse materjalid. Toetus makstakse välja pärast ürituse toimumist toetuse saaja poolt esitatud aruande heakskiitmist KÜSK büroo poolt ja maksetaotluse esitamist.

III programmKodanikuühiskonna arengu eestkoste ja tugiprogramm sh uuringuid

Kodanikuühiskonna kaalukad tugitegevused (viiakse ellu KÜSK nõukogu algatatud toetuste kaudu)

Nt vabatahtlike tunnustamine, kodanikuühenduste kevadkool, suvekool, kodanikuühiskonna konverentsid, Eesti külade maapäev

Šveitsi Vabaühenduste Fond

Lepinguline delegeerimineMõisted

Avalik teenus – avalikkusele osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. Sisaldab nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke omavalitsuste ülesandeid.

Lepinguline delegeerimine – avaliku teenuse või tugifunktsiooni täideviimise üleandmine eraettevõttele, kodanikuühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile. Teenuse üleandja reeglina määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused, finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning omab õigust teostada järelevalvet teenuse pakkumise üle.

Näiteid......avalike teenuste osutamisest kohalike omavalitsuste (KOV) ja kodanikeühenduste partnerlusena:

sotsiaalteenused (lastele, kodututele, töötutele, erivajadustega inimestele, eakatele, vägivalla ohvritele, sõltlastele jt abivajajatele )

kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jms) spordiga seotud tegevused (treeningud, baasid, professionaalsed ja

rahvaspordiüritused jms) vaba- ja huviharidus (käsitöö, muusika, tants jm vabaharidus) noorsootöö (noortekeskused, laagrid, noorteraadio jne) kohaliku elu arendamine (külaseltside ja rahvamajade tegevus) aga ka heakord, keskkonnahoid, haridus, tervishoid, turism,

päästeteenused, kuriteoennetus jms.

Miks delegeerida?Delegeerimise eesmärgiks on teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning avalike teenuste osutamiseks vajaliku üldise võimekuse tõstmine.

Delegeerimise põhjused / MTÜde eelised: Võimalus teenust rahastada mitmest allikast MTÜ-d arvestavad paremini sihtrühma vajadustega Võime jõuda tulemuslikult erinevate elanikkonna gruppideni, võites nende

usalduse ning töötada tihedalt koos nendega Paindlikkus ja tulemuslikkus teenuse käivitamisel ning vajadusel ka

lõpetamisel Säilitada ja tõsta teenuse kvaliteeti Paljudel juhtudel võime osutada teenuseid efektiivsemalt kui avaliku sektor

Ülevaade"Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele" (Praxis, 2009)

Enam kui pooled KOVidest (ca 60% küsitletutest) teevad avalike teenuste osutamisel MTÜdega koostööd: nimetatud KOVid hõlmavad ca 87% Eesti elanikkonnast.

Otseselt avalikke teenuseid delegeerivad MTÜdele ca 42% küsitletud KOVidest (nn teenuse osutamise lepingud). Avalikke teenuseid delegeeritakse otseselt kõige rohkem sotsiaal-, spordi- ja kultuuri valdkondades.

Ülejäänud 18% sõlmivad lepinguid, mis tõstavad ühenduste teenuste osutamise suutlikkust (nn teenuse toetamise lepingud, millega kaetakse vaid kaudseid kulusid).

Ülevaade

Vaadates valdkonniti KOVide huvi tulevikus enam teenuseid MTÜdele delegeerida, siis peamiselt on KOVide esindajate huvi samades valdkondades, kus ühendusi peetakse võimekateks: kohaliku elu edendamine, sport, kultuur, noorsootöö.

Lisaks on KOVidel ka huvi delegeerida avalikke teenuseid mõnedes nendes valdkondades, kus MTÜdele võimekust praegu veel nii tugevaks ei peeta: nt sotsiaalteenused, huviharidus, kuriteoennetus ja heakord.

Avalike teenuste lepinguline delegeerimine näitab kasvutendentsi.

ProbleemidKOVid tahavad teenusega koos vastutuse ära anda – ei tunne huvi teenuse

sisu ja sihtgrupi vajaduste vastu:a) Vähesed lepingud sisaldavad teenuse nõudeidb) Teenuste kontroll on peamiselt formaalnec) Teenuse arendamiseks ei kasutata sihtgrupi tagasisidetTeenuste osutamisele tuleb ise peale maksta:d) Soovitakse minimeerida kulu, eeldatakse vabatahtlike olulist panuste) Kohati piirdutakse tegevustoetuse või ruumide tasuta rendigaf) Kuni aastased lepingudg) Pikad viivitused maksetes ja lepingu ühepoolne muutmineVähene koostöö omavalitsuste ja ühenduste endi vahelTeenuste osutamise teadvustatakse harva, et sel võiks olla roll arengukava

meetmete elluviimisel

Katmata vajadusedLapsed, noored ja pered:

a) märkamine ja ennetamine, nt õpiraskustega ja vägivallailmingutega lapsed ja noored

b) alaealiste komisjoni lastele suunatud sotsiaalprogrammidc) vanemate nõustamined) teenused erivajadustega lastele, noortele ja vanematelee) laste ja noorte vaba-aja ning huvitegevusedf) sportimisvõimalusedg) perekeskusedh) lastehoidi) ...

Katmata vajadusedTäiskasvanud:

a) sportimisvõimalused ning sportimisvarustuste laenutuspunktidb) hingehoid ja vaimset tervist toetavad teenusedc) võlanõustamisteenusd) kogukonnateenused hajuasustusese) teenused üksikutele eakatelef) teenused erivajadustega inimesteleg) teenused sõltlastele ja vanglast vabanenuteleh) ...

Šveitsi Vabaühenduste FondVabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Eesti Šveitsi koostööprogrammi raames käivitatav toetusskeem.Toetusskeemi eesmärgidÜldeesmärk: Suurendada kodanikuühiskonna panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kui arengu ja osaluse olulise aspekti arendamisse. Alaeesmärk: Arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, mis aitavad kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Šveitsi VÜF toetab lisaks KÜSK’i põhikirjalist eesmärki aidata kaasa Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

Šveitsi Vabaühenduste Fond

Elluviimise periood: 50 kuud (2010/2011 kuni 2014)

Projektitoetusteks u. 28,2 milj krooni

Rahastatakse tegevusi, millel on sotsiaalset ebavõrdsust vähendav, sotsiaalset sidusust tõstev ja tervist soosivat keskkonda loov mõju. Taotleja ülesandeks on näidata, kuidas arendatav või uus avalik teenus seda rolli täidab. Oodatud on uudsed ning uuenduslikud lahendused-lähenemised avalike teenuste osutamiseks.

Šveitsi Vabaühenduste FondRahastatavad valdkonnad:

Sotsiaalteenused (nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused)

Sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenusedSiinkohal nii olemasolevate kodanikeühenduste poolt pakutavate avalike teenuste arendamine kui ka tegevuspiirkonna laiendamine ja uute teenuste väljatöötamine.

Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

Šveitsi Vabaühenduste FondÜle-Eestiliselt kaheetapiline taotlemine

1.Teenuse arendamise eeltöö – (äri)plaani koostamine teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks.Plaan: teenuse kirjeldus; vajalikkuse põhjendus; kvaliteedistandardid ja kvalifikatsiooninõuded; teenuse osutaja analüüs; teostatavuse ja tasuvuse analüüs; muu vajalik eeltöö.

Projekti toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 120 000 krooni. Toetust on võimalik taotleda kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks.

Projekti kestus kuni 7 kuud. Kolm taotlusvooru (2011, 2012, 2013 kevad) kogumahus 3 x 1,9=5,7 milj

krooni.

Šveitsi Vabaühenduste FondÜle-Eestiliselt kaheetapiline taotlemine

2.Teenuse arendamine ja käivitamine – (äri)plaani elluviimine teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning selle jätkusuutlikkuse tagamiseks

Projekti toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 700 000 krooni. Toetust on võimalik taotleda kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks.

Projekti kestus kuni 18 kuud. Kolm taotlusvooru (2011,2012, 2013 sügis) kogumahus 3x7,5milj=22,5

milj krooni.

Rahastatavad tegevused

1.Teenuse arendamise eeltööÄriplaani koostamine

2.Teenuse arendamine ja käivitamine Olemasoleva teenuse arendamine ja uue teenuse väljatöötamine Teenuse pakkumise piirkonna laiendamine

Abikõlblikud kulud (Teenuse arendamise eeltöö; Teenuse arendamine ja käivitamine)

Projektimeeskonna töötasud Ekspertide tasud Projekti tegevustega seotud ning projekti elluviimiseks vajalikud

sisseostetavad teenused Projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi- ja

kommunikatsioonikulud vastavalt toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korrale

Riiklikud maksud ja lõivud, mis ei ole Eesti riigi poolt tagastatavad Muud projekti elluviimisega seotud taotluse eelarves põhjendatud kulud.

Abikõlblikud kulud (Teenuse arendamine ja käivitamine) .... Projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide väljaandmisega seotud

kulud Teavitustegevuse kulud (sh veebilehe arendus, kampaaniad jne) Projekti elluviimisega seotud põhivara soetamine (vahendid, seadmed,

mööbel jmt), mille vajadus ja edasine kasutamine avalikes huvides põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas

Teenuse osutamiseks ja arendamiseks vajalike vahendite soetamine (spetsiaalne inventar, tarkvara jm töövahendid) kuni 30% ulatuses projekti maksumusest

Teenuse sisu arendamiseks vajalikel õppereisidel või koolitustel osalemine, analüüsi teostamine, teenuse alase kirjanduse ostmine ja selle läbitöötamine, mentorõpe jms

Teenuse osutamisega seotud kulud .

Mitteabikõlblikud kulud

Ehituslikud investeeringud Toetuse saaja seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (sh

tehingud juhatuse liikmele ja projektijuhile kuuluva äriühinguga, v.a. leping FIEga)

Projektijuhtimise, -koordineerimise vmt sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga)

Finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud

Viivised, rahatrahvid jmt Organisatsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Reserv ootamatute kulude katmiseks Muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud

(nt pangakaardi hooldustasud)

Šveitsi Vabaühenduste FondProjekti nõuded Vähemalt kahe omavalitsuse kinnituskiri, et osaleb projektis ja on valmis teenust

osaliselt või täies mahus rahastama peale projekti lõppu. Juhul, kui teenust hakatakse rahastama riigieelarvest, siis on vaja ministeeriumi

kinnituskirja, et soovib teenuse arendamisse sisuliselt panustada. Teenuse arendusprojekt peab katma kogu omavalitsuse territooriumil elava

teenuse sihtgrupi vajaduse. Kui omavalitsuses on samas valdkonnas teenuseosutajaid, siis on vajalik nendega ühiselt tagada omavalitsuse territooriumi katmine (eelistatud on ühine taotlemine).

Viide kohalikule või riiklikule arengukavale – missuguse eesmärgi saavutamisse ja missugusesse meetmesse panustatakse.

Teenuse arendamise eeltöö ning käivitamine kooskõlas kaasamise hea tava ning avalike teenuste üleandmise hea tavaga.

Teenuse kvaliteedi hindamise ja arendamise süsteemi kujundamine, mis põhineb teenuse tarbija ning sihtgrupi tagasisidel.

Suured tänud!

Merlin SeppProgrammide koordinaator

Merlin.Sepp@kysk.ee53 016 866; 655 245

www.kysk.ee