Koalition agreement
description
Transcript of Koalition agreement
KOALITSIOONILEPING: LOE, milles Reformierakond,
sotsiaaldemokraadid ja IRL kokku leppisid07. aprill 2015 12:43
EESTI REFORMIERAKONNA,
EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU ERAKONNA
ning
ERAKONNA ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT
kokkulepe
valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi phialuste
kohta
Tdokument seisuga 7.04.15Eesti Reformierakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu Valitsusliidu eesmrgiks on kindlamini kaitstud Eesti nii oma rahva kaitsetahte kui tugevate liitlassuhetega. Eesti riigi iseseisvuse hoidmine, eesti keele ja kultuuri silitamine on Valitsusliidu hine eesmrk.Valitsusliit soovib kujundada Eestist jrjest kindlamalt euroopalikke vrtusi kandva, majanduslikult eduka, kigile vrdseid vimalusi tagava, perekonda vrtustava, hsti hoitud ja kaitstud riigi. Igale Eesti elanikule tuleb tagada vaarikas toimetulek, milleni viib igauhe voimalus rakendada oma loovust ja tookust iseenda, oma pere ja kogu rahva heaolu parandamiseks.Heaolu ja sissetulekute suurenemise tagavad majanduskasv, soodne ettevtluskeskkond ja Eesti inimestesse panustamine. Valitsusliidu eesmrk on lai ja joukas keskklass ning igauht vaartustav uhiskond. Peame oluliseks tagada inimestele kvaliteetne ja vimetekohane haridus ning paremad talased eneseteostuse vimalused. Valitsusliit peab oluliseks majanduse avatust, mis seisneb toojou, kaupade, teenuste ja kapitali vabas liikumises. Neme ausat vaba konkurentsi htviisi olulisena nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Vrtustame majanduskasvu soosivat maksupoliitikat ning tasakaalus, tulevaste polvede ees vastutustundlikku eelarvet nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil.
Inimigusi ja phivabadusi vrtustades peab Valitsusliit oluliseks,
et iga Eesti inimese huvid oleks kaasatud ja igaks saaks Eesti
arengusse panustada oma vimete kohaselt. Valitsusliit prab erilist
thelepanu lastele, eakatele ja erivajadustega inimestele.
Eesti Reformierakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
on
lastega perede toimetuleku parandamiseks, laste sndi toetava
keskkonna edasiarendamiseks, Eesti julgeoleku tugevdamiseks,
madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks, majanduskasvu
edendamiseks ja tjumaksude vhendamiseks, riigi ja kohaliku halduse
reformimiseks, remaastumise leevendamiseks,
otsustanud
moodustada aastateks 2015-2019 valitsusliidu ning leppinud kokku
alljrgneva tegevuskava elluviimises.
1. Lastega perede toimetuleku parandamine
Peretoetuste ldphimtted
1.1 Me ei vhenda htegi lastega peredele meldud senist toetust. Me
ei suurenda lapsevanemate majanduslikku koormust laste
kasvatamisel.
1.2 Kaalume peretoetuste vljamaksmise sidumist perioodilise
perearsti klastamisega tagamaks kigile lastele vajadusel igeaegne
abi.
1.3 Analsime phjendatud juhtudel vimalust asendada lastetoetuse
rahaline vljamakse teenuste ja kaupadega lastele.
Suurem tugi laste snnile ja kasvatamisele
1.4 Tstame esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni.
1.5 Kindlustame igale noorele vimaluse osaleda spordi- ja
huvitegevuses, loome selleks tervikliku riikliku sihtotstarbelise
huvitegevuse toetusssteemi.
1.6 Arendame edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat,
makstes igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200
eurost lasterikka pere toetust (tiendavalt kehtivale 100 eurosele
kolmanda ja enama lapse toetusele).
1.7 Soodustame lastehoidude loomist. Toetame riigipoolse
investeeringuga kohalikke omavalitsusi kigile soovijaile
lasteaiakohtade loomisel ja neme seadusega ette hvitise maksmise
kohustuse juhul, kui omavalitsus ei ole taganud
lasteaiakohta.
1.8 Suurendame lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust
ja anname abi vajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme
soetamisel vimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.
1.9 Jtkame viljatusravi toetamist.
T ja pereelu hildamine
1.10 Analsime vimalusi vanemahvitise ssteemi paindlikumaks
muutmiseks lhtudes phimttest, et kski tiendusettepanek ei tohi
halvendada hvitise mju demograafilisele olukorrale ega vanemate
konkurentsivimet tturul.
1.11 Vimaldame pere- ja telu paremaks hildamiseks vanemate
samaaegset puhkamist ning arendame vanemaharidust ja vanemlust
toetavaid teenuseid (nt perekoolitused, perenustamine,
tugiisik).
1.12 Toome ttute vanemate paremaks abistamiseks kuni 8-aastase
lapse vanemateni samad toetusmeetmed, mis kehtivad kuni
24-aastastele noortele (vrdsustame viksemate laste vanemad noortega
tturutoetuste osas).
1.13 Tunnustame peresbralikke ettevtteid.
Vanemahariduse arendamine, lastekaitse
1.14 Arendame vanemaharidust ja vanemlust toetavaid
teenuseid.
1.15 Viime phikooli ppekavasse sisse suhtlemispetuse, mis aitab
tsta hiskondlikku teadlikkust ja ennetada perevgivalda, suhtlemis-
ja suhteprobleeme.
1.16 Tugevdame lastekaitset ja rakendame 2016. aastal uue riikliku
lastekaitsekorralduse, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete
ning terviseriskide ennetamisele ning vhendamisele (sealhulgas
tugiteenused peredele ja perelepitusteenus).
Lahuselavate vanematega ja vanemliku laste toimetuleku
parandamine
1.17 Laste huvidest lhtudes soovime lbi ennetuse ja toetava
vanemluse vhendada elatisrahajuhtumite teket.
1.18 Kui lapsele elatise maksmiseks kohustatud vanem elatist
igeaegselt ei maksa, teeb seda riik, nudes hiljem summa vanemalt
sisse. Selleks loome Sotsiaalkindlustusameti all elatisabi fondi,
kust saavad 100 euro ulatuses kohtuotsuse kohta kuus tuge need
lapsed, kellele lahuselav vanem ei maksa elatist. Analsime
elatisabi lempiiri seadmist arvestades fondist tuge taotleva vanema
leibkonna sissetulekut liikme kohta.
1.19 Kui elatise maksmise kohustusega isik jb elatisabifondile
vlgu, antakse nue titemenetluseks kohtutiturile. Stestame julised
riikliku sunni meetodid laste elatisraha maksmisest
krvalehoidjatele (riigitoetuste maksmisest ja riigi antavate
tegevuslubade vljastamisest keeldumine, elatise mahaarvamine
tulumaksutagastuselt ja kogumispensioni fondidest). Anname piisavad
volitused titevametnikele elatisraha sissenudmiseks ning muudame
elatisnuded kehtivaks kuni vlgade tasumiseni.
1.20 Arendame vanemliku hooleta lastele perephiseid ja teisi
kvaliteetseid asendushoolduse vorme. Toetame hooldusperesid
vajalike teenustega ja tagame hooldusperedes kasvavatele noortele
edasippimiseks samad riigi toetatud vimalused nagu on
asenduskodus.
2. Madalapalgaliste toimetuleku parandamine
2.1 Loome madala sissetulekuga ttavate inimeste igaaastase
tagasimakse ssteemi, millega riik toetab inimesi elujrje
parandamisel ja soodustab nende tle siirdumist (ssteem justub 1.
jaanuar 2016).Uus skeem ei asenda toimetulekutoetuse maksmise
ssteemi, vaid on meldud tisealisele tiskoormusega psivalt ttavale
vhemalt alampalka saavale inimesele,kelle igakuine ttasu on tema
ainukene sissetulekuallikas.Tagasimakse kujunemisel arvestatakse
alampalga ja vaesuspiiri muutumisega. Makse suurus arvutatakse
lahutades absoluutse vaesuse piirist 35% inimese brutokuupalgast
ning korrutatakse ttatud kuude arvuga. Valem vaadatakse vajadusel
le iga aastase riigieelarve koostamise kigus.Tagasimakse
administreerimisel kasutatakse Maksu - ja Tolliameti andmeid, et
tagasimakse juaks inimeseni vimalikult mugavalt ja riigi
halduskoormust suurendamata.
2.2 Tstame puuduses olevate pere toetamiseks toimetulekutoetuse mra
130 euroni.
2.3 Rakendame riigipoolsed meetmed, mis aitavad kaasa tootlikkuse
tusule, tju kvalifikatsiooni parandamisele, thive suurendamisele ja
regionaalsete ning sooliste palgaerinevuste vhendamisele.
Riigieelarve strateegia koostamisel kuulame ra tturu osapoolte
seisukohad sissetulekute poliitikast. Teeme rbiti riigipoolsete
meetmete rakendamisega tturu osapooltele ettepaneku tsta nelja
aasta jooksul alampalk tasemele vhemalt 45% keskmisest palgast.
Seome alampalga suurusest lahti valdava osa sellega sisuliselt
mitte seotud nitajaid.
2.4 Algatame noorte tle aitamiseks projekti Minu esimene tkoht ning
toetame 55+ vanuses ttajate tiendpet, osutame tturuteenuseid
tvimelistele vanaduspensionridele ja laiendame mberppevimalusi
ttuskindlustuse vahenditest.
2.5 Tstame tulumaksuvaba miinimumi 205 euroni kuus.
3. Tjumaksude vhendamine
3.1 Vhendame sotsiaalmaksu mra 1% vrra, kompenseerides ravi ja
pensionikindlustuse osa riigieelarve muudest tuludest. Muudame
sotsiaalmaksu maksmise ja sellega seotud sotsiaalsete garantiide
saamise paindlikumaks.
4. Riigireform
Riigireformi eesmrkideks on: kvaliteetsemate teenuste pakkumine
inimestele, maapiirkondade konkurentsivime kasv, valitsemise mahu
vhenemine avalikus sektoris (dubleerivate tegevuste vhendamine,
valitsussektori tkohtade arvu vhenemine koosklas tealise
elanikkonna kahanemiseganing phiseaduslike institutsioonide ja
valitsusasutuste omavaheline koost tihenemine) ja avaliku sektori
tegevuste strateegilise planeerimise, juhtimise ning seire
tugevdamine ning eelarvete lbipaistvuse suurendamine.
4.1 Lhtume phimttest, et valitsusektori tkohtade arv vheneb
koosklas tealise elanikkonna kahanemisega. Vhendame dubleerimist
ministeeriumite ja riigiametite vahel, lereguleerimist ja
brokraatiat avalikus sektoris, eesmrgiga vhendada ametikohtade ja
ametiasutuste arvu. Vhendame riigi ja Euroopa Liidu toetuste
administreerivate ning poliitikat rakendavate asutuste omavahelist
dubleerimist ja suurendame nende omavahelist snergiat. Soodustame
ametnikkonna roteerumist ametkondade vahel.
4.2 Hoidume lereguleerimisest ja seaduste letootmisest. Uue
normatiivakti vljattamise tingimuseks on ultima ratio phimte ehk
selle vajalikkuse veenev phjendamine ja rakenduspraktika anals.
Toetame selge ja lihtsa igus- ja ametikeele kasutamist. Kivitame
laiaphjalise parlamentaarse protsessi eesmrgiga kujundada
brokraatia vhendamisele suunatud iguskultuuri.
4.3 Edendame horisontaalset koostd ministeeriumite vahel,
suurendades peaministri rolli koostprobleemide lahendamisel.
Vaatame le valitsuse ja valitsusasutuste moodustamise ning
toimimise (halduskorralduse) reeglid, et need oleksid efektiivsemad
ning paindlikumad ja vimaldaks jrgida konkreetse valimisperioodi
poliitilisi prioriteete.
4.4 Mratleme ministri kui valdkonna poliitilise juhi staatuse ja
pdevuse. Ministrid on eelkige htse valitsuse liikmetena, kes
koosklastatult suunavad ministeeriumite tegevust ja teostavad
poliitilist jrelevalvet. Ministeeriumi administratiivtd juhib
kantsler, kellele minister annab poliitilisi suuniseid.
4.5 Toetame autonoomselt toimivate ja keskvalitsusega nrgalt seotud
avaliku vimu asutuste (sihtasutuste, inspektsioonide, ametite,
agentuuride jmt) vljaviimist pealinnast. Peame seda regionaalse
arengu oluliseks teguriks.
4.6 Eesmrgiga suurendada riigi majandamise efektiivsust jtkame
struktuurseid reforme konsolideerides tugiteenused
(raamatupidamine, personaliarvestus, hanked, kinnisvara) ja
vimalusel avalike teenuste pakkumise. Tagame juhtimise kaudu
kliendi huvide tasakaalustatud esindatuse.
4.7 Suurendame riigieelarve lbipaistvust, sh toetame jrk-jrgulist
leminekut tegevusphisele eelarvestamisele, ning thustame sisulist
aruandlust tegevusprogrammide titmise le.
4.8 Tugevdame Riigikogu strateegilist planeerimist ja seirevimekust
kaasates strateegilistes ksimustes rohkem nii Arengufondi kui
Teaduste Akadeemiat.
mberkorraldused ministeeriumite vastutusvaldkondades
4.9 Huvide konflikti vltimiseks ja jrelevalve thustamiseks viime
Konkurentsiameti Majandus- ja taristuministeeriumi haldusalast
Justiitsministeeriumi haldusalasse. Viime Siseministeeriumi
regionaalvaldkonna ja Rahandusministeeriumi halduspoliitika ja
kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise riigihalduse ministri
vastutusvaldkonda.
4.10 Kujundame Pllumajandusministeeriumi mber Maaeluministeeriumiks
ja analsime maapue ressursside haldamise viimist
Keskkonnaministeeriumist Majandus- ja taristuministeeriumi,
kalandusvaldkonna Keskkonnaministeeriumist Maaeluministeeriumi ja
planeerimisvaldkonna Siseministeeriumist Keskkonnaministeeriumi
haldusalasse.
Riigile kuuluvate rihingute omanikupoliitika ja riigihangete
korraldamine
4.11 Ttame vlja riigiettevtete omanikupoliitika, mille kigus
vaatame le riigiettevtete riplaanid ja senise investeerimistegevuse
ning riigiettevtete juhtide palgapoliitika. Riigiettevtete
omanikupoliitika raames kaalume, milliste ettevtete omamine on
riigile pikas plaanis julgeolekuliselt vi majanduslikult
phjendatud. Seame riigi omandisse jvatele ettevtetele selged
omanikuootused. Riigiettevtete juhatuse liikmed valime konkursiga
ning nimetame nukogu liikmed, jlgides hoolikalt sltumatuse ja
professionaalsuse kriteeriumide titmist. Kaalume riigi rihingute
osaluste koondamist he valitsemisksuse alla.
4.12 Ajakohastame riigihangete korraldamist ja edendame e-hankeid
eesmrgiga vimaldada hankijal arvestada pakkuja valikul paremini
pakkumiste kvaliteeti, Nitame avaliku sektori hangetega eeskuju
kaasaegse majanduskeskkonna kujundamisel.
E-riigi arendamine
4.13 Peame prioriteediks teenuste digitaliseerimist ja uute
e-teenuste arendamist.
4.14 E-teenuste arendamisel prame suuremat thelepanu
kasutajasbralikkuse tstmisele, sh suurendame e-riigi teenuste
kttesaadavust erivajadustega inimestele ja vrkeeltes.
4.15 Rakendame e-residentsuse programmi eesmrgiga tuua Eestisse
uusi investeeringuid, tkohti, rahvusvahelist ritegevust ning
sellega kaasnevat maksutulu. Arendame jrjepidevalt e-kodanike
tarbeks meldud teenuseid.
4.16 Viime riigi pakutavad e-teenused htsele kvaliteedistandardile
ja konsolideerime avalikud e-teenuste kanalid (sh arendame
kodanikuportaali www.eesti.ee toimima kogu e-riigi vravana).
4.17 Arendame edasi e-tervise lahendusi, mis vimaldavad
personaalsemat ja seelbi thusamat terviseedendust, haiguste
ennetust ning ravi.
4.18 Edendame ja toetame digiallkirja kasutuselevttu kogu Euroopa
Liidus ning piirileste e-teenuste arengut, eriti Lnemere regioonis
(sh koostame Soomega histe e-teenuste arendamiseks
teekaardi).
4.19 Toetame vitlust kberkuritegevuse vastu, tervikliku
kberjulgeoleku seiressteemi juurutamist ja valdkonnasisest
innovatsiooni riigipoolse targa tellimusega.
4.20 Andmete laialdase ristkasutuse taustal peame oluliseks kaitsta
inimeste privaatsust, et igal ajahetkel oleks isikul vimalik nha,
kes ja milleks tema kohta riigi kes olevaid andmeid kasutab.
4.21 Korrastame ja tugevdame koordinatsiooni riigi
IKT-juhtimisel.,.
4.22 Toetame isikutuvastuse tulevikumeetodite vljattamist ja
praeguste meetodite (niteks mobiili-ID ja biomeetria)
edasiarendamist.
E-demokraatia ja kaasamise edasiarendamine ning digitaalse lhe
tekke vltimine
4.23 Arendame e-hletamise keskkonda ja edendame kaasatud
valitsemise phimttest lhtuvaid poliitikas osalemise vimalusi.
4.24 Laiendame infotehnoloogia vimalusi tutvustavat ja
kasutusoskusi arendavat tiendpet ja tugiteenuseid, et ka suurem osa
vanemaealistest saaks e-teenuste kasutajateks ning mittekasutajad
osa e-teenuste vimalustest.
4.25 Juurutame tnapevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad
nii riigi kui ka kohalikul tasandil kaasa lbipaistvale juhtimisele
ja valitsemisele.
4.26 Soodustame riigi ja kohalike omavalitsuste histe
IT-platvormide kasutamist.
Parlamentaarse demokraatia tugevdamine
4.27 Taotleme Riigikogu t suuremat avatust, teadusphiste
parlamentaarsete raportite ja mjuanalside enamat kasutamist. Paneme
suuremat rhku titevvimu tegevuse parlamentaarsele jrelevalvele,
selleks tugevdame Riigikogu, selle komisjonide ja ametnikkonna
vimekust.
4.28 Peame oluliseks koosts sihtgruppide ning kodanikehendustega
senisest paremini korraldatud kaasamist eriti Riigikogu komisjonide
tasemel, samuti Riigikogu uurimis ja probleemkomisjonides avalike
kuulamiste osakaalu suurendamist. Taotleme vimalikult laia
konsensust Riigikogu tkorraldust puudutavates ksimustes.
4.29 htlustame valimisseadused ning analsime poliitilise
konkurentsi elavdamise vimalusi (sh reklaamikulude lempiiri,
kautsjoni maksmine, leriigilise nimekirja institutsioon ja
valimisringkondade proportsioonid). Taotleme muudatuste
sisseviimisel konsensust.
4.30 Tpsustame poliitilise reklaami mratlust. Seame sisse toimivad
piirangud kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste
reklaamikampaaniate korraldamisele varjatud valimiskampaania
tegemise eesmrgil.
4.31 Thistame piirangu, mille kohaselt Riigikogu liikmel ei ole
igust osaleda samaaegselt volikogu liikmena kohaliku omavalitsuse
ts (vlistame ametikohtadel topelttasu saamise).
4.32 Kaalume vimalusi laiendada rahvahletuste kasutamist.
4.33 Teeme ettepaneku tiendada Vabariigi Presidendi valimise korda,
et anda avalikkusele ja kandidaatidele hletusvoorude vahel rohkem
aega demokraatlikus debatis kaasa rkida.
4.34 Peame igeks aktiivse kodanikkonna laiendamiseks ja noorte
suuremaks osaluseks avalikus elus aktiivse valimisiguse laiendamist
kohalikel valimistel 16. aastastele.
Kohaliku halduse reform
Haldusreformi eesmrk on omavalitsused, kes suudavad pakkuda
inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade
konkurentsivime kasvu ning kes suudavad iseseisvalt neile seadusega
pandud lesandeid tita. Haldusreformi lbiviimiseks vtame 1. juuliks
2016 vastu vajalikud seadusemuudatused, mis muuhulgas stestavad
reformi lbiviimise lppthtaja ja tuginevad jrgmistele
phimtetele:
4.35 Viime haldusreformi poliitilise koordineerimise peaministri
juhtimise alla.
4.36 Haldusreformi lbiviimiseks viime lbi omavalitsuste vastavuse
hindamise stestatud objektiivsetele ja heselt tlgendatavatele
kriteeriumidele. Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad
hinema seaduses toodud thtajaks. Kui hinemine ei ole lbi viidud he
aasta jooksul prast hindamist, viib hendamise lbi Vabariigi
Valitsus.
4.37 Stestame seaduse tasandil omavalitsustele lesanded ja
reguleerime omavalitsuste hisasutuste tegevuse, et omavalitsused
saaksid tagada teenuste osutamise htlaselt kikjal Eestis.
Kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele vimaldame lisaks
omavalitsuslikele lesannetele osutada ka riigi poolt rahastatud
riiklikke lesandeid. Haldusreformi kigus ttame vlja kohalike
omavalitsuste uue rahastamismudeli.
4.38 Piirkondlike ja kogukondlike eriprade ning teenuste avalike
teenuste kttesaadavuse tagamiseks hinevates omavalitsustes
laiendame seaduses osavaldade (linnaosade) igusi. Stestame seaduses
osavaldade, linnaosade ja omavalitsuse siseste linnade
moodustamise, staatuse, lesannete mramise, rahastamise,
eelarvestamise ja demokraatliku juhtimise phimtted ning mratleme
selgelt vallasisese linna staatusega seotud ksimused.
4.39 Kik sammud kavandatakse nii, et reformi raames toimuv
omavalitsuste vabatahtlik hinemisprotsess on vimalik lbi viia 2017.
aasta kohalikeks valimisteks.
4.40 Toetame kriteeriumide titmiseks vabatahtlikult hinevaid
omavalitsusi senisest kaks korda rohkem.
4.41 Kaasajastame riikliku jrelevalve omavalitsuste le. Anname
maavalitsuste olemuslikult omavalitsuslikud lesanded vimalusel le
kriteeriumidele vastavatatele omavalitsustele.
4.42 Ajakohastame pealinnaregiooni halduse.
4.43 htlustame riigi tasemel harukondliku ja regionaalse juhtimise
ning territoriaalplaneerimise.
Avaliku sektori palgapoliitika
4.44 Tstame avaliku sektori palku koosklas ldise tootlikkuse tusuga
hiskonnas. Jtkame kultuuri, -haridus- ja sotsiaalttajate ning
sisejulgeoleku valdkondade politsei,- pste-, vangla-, maksu- ja
tolliametnike - ttasude kiiremas tempos tstmist.
5. remaastumise pidurdamine
Ettevtluse arendamine kohalikes omavalitsustes
5.1 Seame riigireformi heks eesmrgiks suurendada omavalitsuste
rolli, vimekust ja motivatsiooni tkohtade loomisel.
5.2 Soodustame mitme omavalitsusksuse koosts hisasutuste loomist.
Tutvustame investorteeninduse ja ettevtlusnustamise abil aktiivselt
kohalikke vimalusi ettevtlusega tegelemiseks ja tkohtade
loomiseks.
5.3 Arvestame vimalusel ettevtete regionaalset paiknemist avaliku
sektori poolt teenuste ja toodete hankimisel.
5.4 Regionaalsete ettevtete toetuseks algatame programmi
ettevtluseks vajalike elektri ja sidevrkudega liitumiseks ning
teede rajamiseks phimttel: osa riik, osa kohalik omavalitsus ja osa
ettevte. Lisaks kaalume tootearenduse ja sellega kaasneva
tehnoloogia ja toomisseadmete investeeringutoetuse taastamist
ttleva tstuse jaoks.
5.5 Korrastame ja lkkame kima rikorterite turu. Ttame vlja
rielamute programmi, et soodustada tju mobiilsust le Eesti.
Uued tstuspargid, vanade korrastamine ja kohalikud teed
5.6 Jtkame tstusparkide ja -alade loomise toetamist. Toetame vanade
tstusalade ja kinnistute korrastamist, et luua tingimused uute
tootmisrajatiste tekkeks.
5.7 Arendame ja laiendame programme ja tegevusi, mis on suunatud
mahajetud ja otstarbe kaotanud hoonete lammutamiseks.
5.8 Jtkame riigimaanteede ja kohalike teede tolmuvabaks muutmise
programmi. Suurendame kohalike teede rahastamist.
Regionaalprogrammid, tkohtade loomise soodustamine ja kohalik
energiamajandus
5.9 Jtkame riiklikult oluliste regionaalarengu meetmete
rakendamist, mis toetavad uute tkohtade loomist vljaspool Tartut ja
Tallinna (sh Ida-Viru-, Kagu-Eesti tegevuskava elluviimine ning
Setomaa ja Peipsiveere- ja vikesaarte programmid). Samuti jtkame
olemasolevate piirkondlike kultuuriprogrammide rahastamist.
5.10 Peame oluliseks seaduseelnude juures regionaalpoliitilise mju
analsi tegemist.
5.11 Suurendame ministeeriumidelest koostd regionaalsete
investeeringute planeerimisel ja elluviimisel.
5.12 Soodsama hinnaga energialahenduste loomiseks eelistame ja
toetame taastuvate ning alternatiivsete energiakandjate
kasutuselevttu kohalikus energiamajanduses.
EL regionaalpoliitika vahendid, maaelu toetamine
5.13 Suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid
erasektori tkohtade loomise toetamiseks maakonnakeskustes ja
teistes regionaalsetes arengupiirkondades. Eelistame vimalusel
ettevtjate koostle suunatud projekte.
5.14 Toetame maaelu mitmekesistamist (sh viketalude ja
vikeettevtluse edendamist ja maaturismi).
5.15 Eelistame riigiasutuste ja nende tugiteenuste
mberkorraldamisel vimalusel asukohana maakonnakeskusi ja
vikelinnasid.
5.16 Nitame avalikus sektoris eeskuju suurendades kaugt
osakaalu.
Maa tsiviilkibesse suunamine ja majandustegevus piirangutega
maadel
5.17 Soodustame ettevtluse ja elamuehituse arenguks vajaliku riigi
omandis oleva maa eraldamist kohalikule omavalitsusele ning
lihtsustame maa minekut tsiviilkibesse.
5.18 Tpsustame kaitsealade ja -objektide piiranguid, et vimaldada
neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt hirivat mistlikku
majandustegevust.
5.19 Peame igeks, et omanikud kaasatakse vimalikult vara kikidesse
nende omandit puudutavatesse protsessidesse (planeeringud,
kaitsepiirangute kavandamine, rajatiste ehitamine jne).
5.20 Lhtume piirangute seadmisel phimttest, et hiskonna huvides
omandi kasutamist ja ksutamist piiravad seadused ja talumiskohustus
oleksid tasakaalustatud iglaste
kompensatsioonimehhanismidega.
6. Julgeolek ja riigikaitse
Peame Eesti iseseisva kaitsevime tagamisel vrdselt oluliseks
krgetasemelise ettevalmistusega kutselisi kaitsevelasi, hsti
kokkuharjutanud reservvelasi, phendunud kaitseliitlasi,
kodanikukohust titvaid ajateenijaid ning tihedat koostd
tsiviilstruktuuridega. Ttame selle nimel, ettaotleda riigikaitse
arengus vimalikult suurt poliitilist hisosa. Valitsusliidu
eesmrkideks Eesti julgeoleku suurendamisel on: heidutuse kasv
sjalise agressori vastu, iseseisva sjalise kaitsevime kiirem
vljaarendamine,vime seista rnnaku vastu kogu hiskonna tegevusega,
vime kiirelt lahendada hbriidkonflikte ja Eesti hiskonna sidususe
suurendamine ning valmisolek seista vastu infosjale.
Riigikaitse edendamine
6.1 htlustame julgeolekupoliitika ja riigikaitse strateegilised
dokumendid vhendades dubleerimist ning tuues koordineeriva rolli
valitsuse tasemele. Julgeolekupoliitika alusdokumendi kinnitab
Riigikogu.
6.2 Jtkame laiapindse julgeoleku ja riigikaitse juurutamist ning
suurendame peaministri ja Riigikantselei rolli selle juhtimisel.
Ttame vlja ja vtame vastu Riigikaitseseaduse rakendamiseks
vajalikud igusaktid. Viime lpuni 2011. aasta phiseaduse muutmisest
tuleneva riigikaitse juhtimise reformi, sisustades valitsuse, sh
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni keskse rolli riigikaitse
korraldamises.
6.3 Hoiame riigi sjalise kaitse kulude (kaitse-eelarve) vhemalt 2%
SKT tasemel. Lisaks finantseerime tiendavalt Eesti kui vastuvtva
riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste psivaks kohalolekuks
Eestis (regulaarsed artikkel 5 ppused, eelpositsioneeritud
varustus, Balti huturbe korraldamine marist, roteeruvate ksuste
kohalolek jne). Sjaliste vimete arendamisel lhtume ohuhinnangutest
ja Kaitseve sjalisest nuandest. Kigi uute vimete loomisel ja
kaitseotstarbeliste hangete lbiviimisel arvestame
eelarveressursside planeerimisel kogu relvassteemi elutskli
kulu.
6.4 Peame oluliseks NATO kollektiivkaitseplaanide pidevat
ajakohastamist ja vajalike vimekuste ning ksuste olemasolu Eesti
kaitsmiseks vastavalt muutuvale ohupildile.
6.5 Peame oluliseks kahepoolset tihedat koostd meie suuremate
sjaliste liitlastega, eriti USA-ga. Toetame liitlaste pidevat
kohalolekut ja NATO nhtavat heidutust Eestis ning lhiregioonis.
Arendame vlja taristu Eestisse lhetatavate liitlasksuste vastu
vtmiseks, NATO juhtimiselemendi (NFIU) paigutamiseks ja
eelpaigutatud varustuse ladustamiseks.
6.6 Toetame ja osaleme NATO ja liitlaste kiire reageerimisvimega
ksuse loomisel ning arendamisel.
6.7 Peame oluliseks tihedat poliitilist ja praktilist koostd ELi
ja/vi NATOsse kuuluvate Lnemere-rsete riikidega, eesmrgiga tagada
regiooni julgeolek.
6.8 Toetame Euroopa sjalise koost koordineeritust NATO-ga. Eestile
on oluline jtkata panustamist Phjala Lahingugruppi.
6.9 Viime mari lennubaasi tielikku vastavusse kollektiivkaitse
vajadustega ning toetame USA huve treeningkeskuse rajamist
sinna.
6.10 Jagame kollektiivkaitse ja hise julgeolekutagamise doktriini
toetame Eesti aktiivset osalemist NATO, ELi, RO ja liitlaste
koalitsioonide sjalistel ning rahuvalve missioonidel.
6.11 Hoiame ajakohasena Eesti kberjulgeolekustrateegia, panustame
NATO kberkaitse moderniseerimisse ja thususe suurendamisse NATO
kberkaitse oivakeskuse arendamisega Tallinnas. Seisame
kberturvalisuse ja kbervabaduste eest ning anname oma panuse
Euroopa Liidu kberkaitsepoliitika vljattamisse.
6.12 Toome Eestisse rohkem rahvusvahelisi ritusi
kberkaitsekoolituste ja -ppuste valdkonnas. Arendame vlja NATO
rahvusvahelise kberppuste keskkonna (NATO Cyber Range). Toetame
Kberkaitseliidu tegevust ning teiste krgtehnoloogiliste vimekuste
arendamist Kaitseliidus.
6.13 Koostame laiapindsest riigikaitse ksitlusest lhtuva kogu
hiskonda hlmava mobilisatsiooniplaani ja selle teavitusssteemi.
Peame vajalikuks sjaaja mobilisatsiooniressursside korrastamist
ning otstarbekaks jaotamiseks riigi sjalise riigikaitse,
tsiviiltoetuse, julgeoleku ning eluthtsate teenuste tagajate
vahel.
6.14 Tagame kodanike informeerituse riigikaitsest ja nende rollist
selles. Paneme rhku kodanikukaitsele ja inimeste teavitamisele ning
koolitamisele erinevates kriisisituatsioonides kitumiseks. Iga
riigikaitses osaleda sooviv kodanik ja organisatsioon teab oma
rolli ja lesandeid kriisiolukorras.
6.15 Laiendame mereve ja erinevate ametkondade (sh piirivalve)
laevastike koostd ning seame sihiks nuetele vastava baassadama
arendamise.
6.16 Parandame nii kutseliste kaitsevelaste kui ajateenijate
teenistuskeskkonda (elamis-, vljappe- ja sportimistingimusi).
6.17 Jtkame harjutusalade ja lasketiirude arendamist, et tagada
vajalikud vljappetingimused Eesti kaitsevele, Kaitseliidule ja
Eestisse lhetatud liitlasksustele;
6.18 Kaasajastame kaitseveteenistuse korraldust, ajateenistuse
atraktiivsuse suurendamiseks tagame sja ajateenistuse lpetanutele
esimese kolme kuu jooksul riigipoolse tervisekindlustuse.
6.19 Toetame kaitsevelase elukutse ning sjalise hariduse prestiii
tstmist hiskonnas, sealhulgas tstame kutseliste kaitsevelaste palka
ning 50% vrra ajateenijate hvitist.
6.20 Kompenseerime kigile reservkogunemistel osalejatele seetttu
saamata jnud ttasu (kaitsepalk, fikseeritud phimte: 50%
ametikohast, 50% senisest palgast) ning seadustab tandja kohustuse
hoida ajateenistusse vi reservppekogunemisele kutsutule
tkohta.
6.21 Jtkame koosts liitlastega Balti Kaitsekolledi arendamist
rahvusvaheliseks sjalise hariduse tippkeskuseks ja thustame kolledi
koostd Kaitseve hendatud ppeasutustega.
6.22 Peame oluliseks Eesti elanike objektiivset informeerimist ning
pshholoogilise kaitse arendamist, mis vimaldaks vltida vaenulike
infomanipulatsioonide mju.
Kaitseliit
6.23 Edendame Eesti rahvusliku julgeoleku tagamise olulise osana
Kaitseliidu vimekust, sealhulgas juhtimise- ja
kiirreageerimisvimekust ning toetab varustuse soetamisel.
6.24 Seame sihiks Kaitseliidu liikmete arvu kasvu 30 000-ni.
6.25 Loome htse vabatahtlike riigi- ja korrakaitseliste
institutsioonide (Kaitseliit, abipolitseinikud, vabatahtlikud
pstjad) arvestuse ja tagame vljappe, mis vastaks laiapindse
riigikaitse phimttele.
6.26 Analsime Kaitseliidu rahastamisvimaluste suurendamist riigi
kaitseeelarve sisemiste rhuasetuste muutmiste raames.
Laiapindne riigikaitse
6.27 Toetame parima teadmise ning erinevate seisukohtade
kaasamiseks riigikaitsepoliitika kujundamisel mttekodade
osalust.
6.28 Loome programmi inimeste vabatahtliku kaitsetahte toetamiseks,
muuhulgas seame sisse tasuta riigikaitsekursused inimestele, kes ei
ole ajateenistust lbinud ega kuulu Kaitseliitu.
6.29 Muudame laiapindse riigikaitseksitluse petuse (mille osaks on
riigikaitse laager) gmnaasiumiastmes jrk-jrgult riikliku phippekava
osaks. Organiseerime igasse kooli kvaliteetse riigikaitse ja
isamaalise kasvatuse petaja, muutes riigikaitse petaja rolli
kaitsevelaste ja kaitseliitlaste karjri osaks.
6.30 Kaalume riigikaitse svappega gmnaasiumi loomist.
6.31 Toetame Kaitseliidu noorteorganisatsioonide noorkotkad ja
koduttred tegevust.
6.32 Toetame rahvusliku kaitsetstuse arengut, sealhulgas
kaitsetstuse juurdepsu eksporditurgudele.
6.33 Soodustame kaitseotstarbelist teadus- ning arengutegevust,
toetame Eesti vikese ja keskmise suurusega ettevtete suuremat
kaasamist Euroopa kaitsetstuse projektidesse ning Eesti likoolide
osalust rahvusvahelistes julgeoleku- ja kaitsealastes
teadusuuringutes.
6.34 Soodustame naiste suuremat vabatahtlikku osalemist
ajateenistuses.
6.35 Teeme tiendava inventuuri taristule, mis peab tagama
eluthtsate teenuste toimepidevuse hda-, kriisi- ja sjaolukordades,
vaatame le riskiobjektide ohutusnuded ja jrelevalve korralduse,
vimalike nnetusstsenaariumidega toimetuleku meetmed ning tihendame
vastavate ppuste korraldamist.
6.36 Ehitame vlja Eesti idapiiri (kontrolljoonel), sealhulgas
Euroopa ja NATO vlispiirile vrilise integreeritud tehnilise
valvessteemi, tagame piirivalve eriksusele mehitatuse ja parandame
piirivalve varustatust, sealhulgas relvastust lhtuvalt
ohuhinnangust.
6.37 Tpsustame julgeolekukaalutlustest lhtuvaid piiranguid
kinnisvara omandamisele.
6.38 Jtkame aja nudeile vastava veteranipoliitika elluviimist ja
edasiarendamist. Tunnustame okupatsioonide ajal Eesti Vabariigi de
facto taastamise nimel seisnud Eesti kodanike ja kaitseve
veteranide panust Eesti riikluse edendamisse.
7. Vlis JA EUROOPA LIIDU poliitika
7.1
Eestivlispoliitikaeesmrkonmeieriigiiseseisvusekestmisetagamine,Eestirahvuslike
huvidemjuskaitsminejaedendaminerahvusvaheliselareenil.See vljendub
riigi ja kodanike julgeoleku tagamises, Eesti tuntuse ja kaasatuse
suurendamises maailmas ning meie ettevtjatele parematevimaluste
loomises globaalses konkurentsis.
7.2 Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt
toimiv ning liikmesriikide hishuve kaitsev poliitika. Eesti tegevus
peab olema suunatud selle eesmrgi saavutamisele ning
tugevdamisele.EestionEuroopaLiidus,NATOsja
teistesrahvusvahelistesorganisatsioonidestegusjakoostmeelneliikmesriik.
7.3 Peame oluliseks heade suhete edasist svendamist Ameerika
hendriikidega. Eesti jtkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja
Ameerika hendriikide strateegilise partnerluse
kinnistamiseks.
7.4 Valmistamenii korralduslikult kui ka sisuliselt hsti ette Eesti
eesistumise Euroopa Liidus 2018.aastal.
Eesistumisevimalikeprioriteetidena nemeEuroopa Liidu htse turu ja
digitaalse turu arendamist, energialiidu loomist ning htse
vlispoliitika ja idapartnerluspoliitika tugevdamist.
7.5 SeisameEesti lhedaste liitlassuhete eest kigi NATO ja Euroopa
Liidu liikmesriikidega.
7.6 Peame vajalikuks Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduselepingu
(TTIP) kiiret slmimist.
7.7 Tegutseme selle nimel, et Euroopa Liit oleks tugevam ja htsem.
Usaldus Euroopas peab rajanema htsetele
demokraatlikeleigusprintsiipidele ja nelja phivabaduse kaupade,
teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise reaalsele
rakendamisele.
7.8 Toetame Euroopa Liidu suuremat koostd igus- ja siseasjades,
eelkige vitluses organiseeritud kuritegevusega.
7.9 Hoiame Euroopa Liidus thelepanu all energiajulgeoleku teemad ja
seostadesneed Euroopa Liidu hisevlis- ja
julgeolekupoliitikaga.
7.10 HoogustamaksEuroopa Liidu majandusarengut, seisabEuroopa Liidu
siseturu, sealhulgas digitaalse siseturuarendamise eest. Samuti
toetabenergialiidu loomist, et tagada energiaalane julgeolek ning
mistliku hinnaga energia kttesaadavus Eesti ettevtete ja tarbijate
jaoks.
7.11 Peame vajalikuks anda Euroopa Komisjonile suuremad volitused
liiduleses energiakaubanduses ja Euroopa sltuvuse vhendamist krge
riskiga Venemaa energiast.
7.12 Toetame Euroopa Liidu piirivalveagentuuri tugevdamist, et
seista vastu kiiresti kasvavale immigratsioonisurvele, toetab
Euroopa Liidu sisenemis- ja vljumisregistri ellurakendamist ning
uute piirikontrolli infossteemide kasutusele vtmist ELi vlispiiril,
mis vimaldaksid paremat kontrolli ELi vlispiiri letajate ja
sisserndajate le.
7.13 Toetame Eesti jtkuvat aktiivset osalemist Euroopa Liidu
liikmesriikide vahelise elanikkonnakaitse mehhanismi (Civil
Protection Mechanism) alases koost.
7.14 Peamevajalikuks tugevdada Euroopa
idapartnerluspoliitikat,sealhulgas eriti Ukraina, Gruusia ja
Moldova toetamist tema suvernsuse ning territoriaalse terviklikkuse
silitamisel ja reformipoliitika elluviimisel.
7.15 Toetamekigi Euroopa riikide igust olla oma vlispoliitilistes
otsustes vaba ning taotleda Euroopa Liidu ja NATO
liikmelisust.
7.16 Peame oluliseks tihedat poliitilist ja praktilist koostd ELi
ja/vi NATOsse kuuluvate Lnemere-rsete riikidega, eesmrgiga tagada
regiooni julgeolek.
7.17 Kandideerime RO Julgeolekunukogu ajutiseks liikmeks aastal
2020.
7.18 Tegutsemeaktiivselt kommunismi ja natsismi kuritegude
teadvustamisel ning hukkamistmisel. Aitame kaasa rahvusvahelise
kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetame
selleteemaliste uurimuste, filmide ja nituste rahastamist.
7.19 Taotleme Eestile vaatlejastaatust Arktika Nukogus, et avardada
meie koostd Phjamaadega ning pakkuda meie teadlastele tiendavaid
uurimisvimalusi.
7.20 Tugevdame Eesti diplomaatilist vimekust oluliste liitlaste,
maailmamajanduse kasvuregioonideja rahvusvaheliste
organisatsioonide juures ningseisabselle eest, et Eesti kodanikud
saavad kiire ja piisava abi, kui prduvad Euroopa Liidu
liikmesriikide esindusse kikjal maailmas.
7.21 Kodanike turvalisuse suurendamiseks vlismaal toetame ELi
vlisteenistusele konsulaarfunktsiooni andmist.
7.22 Seisameselle eest, et Eesti kodanikel oleksid viisavabaduse
osas kolmandate riikidega vrdsed tingimused teiste EL-i riikide
kodanikega.
7.23 Parandamevlismajanduspoliitikaga tegelevate institutsioonide
koostd. Tarkadele vlisinvesteeringute ja tasuvate tkohtade Eestisse
toomiseks kaalume asutustelese koordinatsiooniplatvormi Team
Estonia loomise vajalikkust.
7.24 Tutvustame ja populariseerimeEestit kui ri- ja
investeerimiskeskkonda vimalikele vlisinvestoritele.
7.25 Peame vajalikuksregionaalsete sihtstrateegiate loomist.
7.26 Tegutseme aktiivselt liberaalsete phivrtuste vabaduste,
demokraatia ja inimiguste kaitsmisel ja edendamisel nii Eestis,
Euroopa Liidus kui ka vljaspool ELi piirekahe- ja mitmepoolsete
arengukoostprojektide kaudu.
7.27 Hoolitseme selle eest, et Eesti kaitsebrahvusvahelise iguse
phimtteid jademokraatlikke vrtusi, juhib thelepanu inimiguste
rikkumisele, toetab demokraatlikke liikumisi maailma eri osades ja
aitab kaasa esindamata rahvaste olukorra parandamisele.
7.28 Teeme oma esindajate kaudu kik selleks, et rahvusvahelised
organisatsioonid, mis on ellu kutsutud universaalsete iguste ja
demokraatlike vrtuste kaitsmiseks (RO, Euroopa Nukogu, OSCE jt), ei
unustaks oma ideaale ja loomisel seatud eesmrke.
7.29 Edendab diplomaatilisi, majandus- ja kultuurisuhteid,
sealhulgas annab arenguabi ja teeb arengukoostd kigi riikidega, kui
see on Eesti rahvuslikes huvides, jrgides rahvusvahelist
igust.
7.30 Toetamevlis- ja julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist
arvestatavateks rahvusvahelisteks teaduskeskusteks.
7.31 Suhetes Venemaaga peame oluliseksjrjekindlat tegutsemist
vimalike pingete leevendamisel Eesti ja liitlastehuve
arvestades.
8. Sissetulekute kasvatamine ja ettevtluse edendamine
Fiskaal - ja maksupoliitika phimtted
8.1 Jtkame vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja hoiame eelarve
struktuurses tasakaalus ldvendamata kehtivaid eelarvereegleid.
Nuame Euroopa Liidus kokkulepitud eelarvereeglite titmist ka
teistelt riikidelt.
8.2 Majanduskasvu ja ausa konkurentsi huvides parandame jtkuvalt
maksude kokkukogumist suurendamata ebaproportsionaalselt ettevtete
halduskoormust.
8.3 Vtame tiendava thelepanu alla ema- ja ttarettevtete vahelised
tehingud. Kohustame iga kuu deklareerima seotud osapooltele antud
ja neilt saadud laenud ning hoiused koos intresside ja tootlustega,
et hlbustada maksuhalduri kontrolli kasumi Eestist vljaviimise
le.
8.4 Hoidume investeeringute maksustamisest.
8.5 Vabastame ettevtte tulumaksust vlismaal asuvate ttarrihingute
vrandamisest teenitud kasu.
8.6 Analsime vimalusi motiveerida kohalikke omavalitsusi looma
ettevtlusega tegelemiseks soodsamat keskkonda.
8.7 Kaalume rihingutel lubada maksuvabalt annetada tasuta
kttesaadava avaliku sporditaristu arendamisse ja tandja panust
ttajate terviseedendamisse ja haiguspevade vltimisse
erisoodustuseks lugemisel.
8.8 Analsime dividendide topeltmaksustamise kaotamist alla 10%
osaluse korral, et muuta soodsamaks investeerimistegevust ja
Eestisse peakorterite loomist ning Eestis teenitud kasumi
dividendidena vljamaksmist Eestis.
8.9 Analsime tulumaksu kinnipidamise kaotamist litsentsitasudelt,
sest see muudab kallimaks investeeringud krgtehnoloogilistesse
seadmetesse ja protsessidesse.
8.10 Analsime vimalusi Justiitsministeeriumi juures tegutsenud
FIE-de igusliku reeglistiku tgrupi koostatud ettepanekuid FIE-de
maksustamise ja aruandluse lihtsustamiseks.
8.11 Analsime energiajookidele aktsiisimaksu kehtestamist.
8.12 Analsime maamaksuvabastuse rakendamist hisomandis ja
liitsihtotstarbega maa omanikele lhtuvalt vrdse kohtlemise
printsiipist..
Ettevtlus, kutsehariduse ning ettevtjate parem koost, teadus ja
arendustegevus
8.13 Integreerime esmase finantskirjaoskuse, ettevtlusppe,
programmeerimise ja robootika kigi haridusastmete ppekavadesse ning
laiendame selleteemaliste vaba- ja valikainete valikut. Toetame
noorte paremat ettevalmistust osalemiseks tturul ja ettevtluses,
selleks edendame karjri- ja ettevtluspet ning rhutame loovuse,
ettevtlikkuse ja tkuse arendamist kogu ldhariduse ppekavas.
8.14 Kaasame hariduse kvaliteedi tstmiseks hariduspoliitika
planeerimisse ning teostamisse tandjad.
8.15 Ettevtlusvaldkonda puudutavate seaduseelnude menetlemisel
kaasame ettevtlusorganisatsioone ja teeme mjuanalsi hindamaks
muudatuse mju ettevtjate halduskoormusele ja ettevtluskeskkonnale.
Seame eesmrgiks, et maksukeskkonda oluliselt mjutavate seaduste
justumise aeg on ldreeglina vhemalt 6 kuud vastuvtmisest.
8.16 Rakendame pipoisippe.
8.17 Seame sisse ettevtjate peva thistamise.
8.18 Toetame ettevtjaid juhtimiskvaliteedi tstmisel. Peame
vajalikuks jtkusuutliku ja vastutustundliku ettevtluse ssteemset
edendamist ja vrtustamist.
8.19 Soodustame ettevtete ja teadlaste koostd ning teadusasutuste
suuremat panustamist turulhedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse.
Loome Euroopa riikide parimaid kogemusi arvestades
lisamotivaatoreid erakapitali kaasamiseks teadus- ja
arendustegevuse rahastamisse.
8.20 Arendame koosts likoolide ja ettevtetega vimalusi patentide
vormistamiseks ja kommertsialiseerimiseks.
Eesti ja Eesti ettevtete turundamine
8.21 Ttame vlja ja rakendame strateegia Eesti globaalseks
turundamiseks ajude, investeeringute, tkohtade ja turismi
sihtkohana. Ttame selle nimel, et koosts erasektoriga tekiks
Tallinnasse rahvusvaheline konverentsi- ja messikeskus.
8.22 Seame vlisdiplomaatia rohkem majandusarengu teenistusse.
Ekspordi hoogustamiseks ja investeeringute toomiseks Eestisse
arendame vlja globaalse EESTI-vrgustiku, millesse kuuluvad Eesti
vlisesindused, aukonsulid-risaadikud, vlismaal elavad ja ttavad
kaasmaalased, Eesti sbrad ja nende hendused.
8.23 Peame oluliseks ettevtete pidevat turundusalast koolitamist ja
konsulteerimist. Ekspordi hoogustamiseks arendame edasi riiklikke
tugiteenuseid, sh ekspordigarantiisid.
8.24 Rakendame Euroopa Liidu struktuurivahendeid eesmrgiga aidata
kaasa tootlikkuse tusule ja Eesti ettevtete eksporditurgudele
sisenemisele. Fokusseerime Euroopa Liidu tukefondide toetused
arendustegevusele, suunamaks ettevtteid
tehnoloogiainvesteeringutele ja tootearendusele. Analsime
perioodiliselt erinevate ettevtlustoetuste eesmrgiprasust ja
thusust.
Ettevtluse (sh iduettevtted) toetamine, ettevtluskeskkonna ja
vikeettevtluse arendamine
8.25 Reformime siseriiklikud ettevtluse toetamise reeglid (EAS,
Arengufond, Kredex), et vlistada toetuste kahjustav toime
konkurentsile siseturul. Soovime keskendada riigi toele
vlisturgudel tegutsevate ettevtete toote- ja teenusedisaini,
tehnoloogiahppe, turunduse ning muu ekspordivimekuse
suurendamisele, samuti tehnoloogilist innovatsiooni kandvatele
idufirmadele.
8.26 Jtkame ettevtlustoetuste sidumist koolitus- ja
nustamisteenustega.
8.27 Parandame kapitali kttesaadavust kasvuettevtetele. Vtame
ettevtete toetamisel suuna asendada investeeringutoetused
finantsinstrumentidega (laenud, garantii) vi kasutada neid
kombineeritult.
8.28 Algatame Eesti tstuspoliitika vljattamise.
8.29 Arendame ettevtluskeskkonda sooviga luua Eestist
atraktiivseima piirkonna maailmas. Kivitame iduettevtete
kiirendiprogramme. Parandame suure kasvupotentsiaaliga alustavate
ettevtete jaoks riskikapitali kttesaadavust riigi kaasosalusega
fondide kaudu.
8.30 Vhendame vikeettevtluse halduskoormust, muuhulgas jtkame
riigile esitatavate andmete hekordse ksimise phimtte
ellurakendamist ning analsime alternatiive mikroettevtluse
maksustamise lihtsustamiseks.
8.31 Tunnustame ettevtlusvrgustike tegevust ja julgustame
ettevtjaid suuremale koostle, muuhulgas histulise tegevuse
vormis.
8.32 Analsime reeglit, mis vlistab ettevtte juhatuse liikme ttu
staatuse, kui ta palgat kaotab.
8.33 Analsime sotsiaalselt vastutustundlike ettevtete arenguks
vajalikke tegevusi.
Kapitalituru arendamine ja topeltmaksustamise vltimise
lepingud
8.34 Toetame kodumaise kapitalituru arendamist viisil, mis ei
koorma maksumaksjat ja on majanduslikult kestlik. Soodustame
erinevate finantsinstrumentide pakkumist Eesti
vrtpaberiturul.
8.35 Vtame meetmeid kapitali kttesaadavuse parandamiseks vikestele
ja keskmistele ettevtetele.
8.36 Lihtsustame investeerimisreegleid, et Eesti pensioni- ja
investeerimisfondid saaksid tnasest suuremas mahus investeerida
Eesti majandusse.
8.37 Toetame kaubavahetust lihtsustavate ning Eesti ettevtjate
investeeringuid kaitsvate lepingute slmimist. Jtkame
topeltmaksustamise vltimise lepingute slmimist oluliste
ekspordipartneritega.
Riigi ressursside efektiivsem kasutamine
8.38 Seame sihiks kohalike ressursside oluliselt tootlikuma,
sstlikuma ja efektiivsema kasutamise. Peame igeks riigile kuuluvate
toormeressursside jaotamisel vtta arvesse ttlemistehnoloogia
thusust ja ressursikasutuse (energia, keskkond, finantsid)
sstlikkust.
Kaasaegne taristu ja transpordissteem
8.39 Seisame selle eest, et oleks vimalik rakendada riigi poolseid
meetmeid Eestile tarvilike lennuhenduste tagamiseks. Eesti
atraktiivsuse suurendamiseks peame oluliseks ri- ja
investeerimissihtkohana lennuhendusi Euroopa pealinnade ja
finantskeskustega.
8.40 Laiendame Tallinna Lennujaama lennuliiklusala, mis parandab
lennuliikluse ohutust ja vhendab keskkonnamjusid.
8.41 Alustame Rail Balticu rajamist, mis hendab Eesti
Kesk-Euroopaga ja teenindab nii kaubavedusid kui ka
reisijaid.
8.42 Toetame lemiste mitmeliigilise transpordikeskuse rajamist, mis
hendab lennu-, raudtee-, trammi- ning bussiliikluse. hendame Rail
Balticu terminali lennujaamaga.
8.43 Tagame ajakohase lennu- ja laevahenduse Eesti saarte ja mandri
vahel. Soetame Saaremaa-Hiiumaa vaheliseks henduse pidamiseks uue
parvlaeva.
8.44 Parandame raudteetaristu lbilaskevimet. Rekonstrueerime
taristu ja tstame reisirongide piirkiirusi Tallinn-Rapla,
Tallinn-Keila-Paldiski, Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudteel.
8.45 Toetame Muuga kaubasadama arendamist konteinervedude keskuseks
(hub), mis teenindaks ka ls-ida ja phja-luna kaubavooge.
Rekonstrueerime jmurde teenuse osutamiseks vajaliku Hundipea
sadama.
8.46 Jtkame riigi maanteevrgu ajakohastamist. Teedeehituse taset
tstetakse kvaliteetsema planeerimise ja hankekorraldusega ning
thusama omanikujrelevalvega. Tagame teede stabiilse rahastamise,
mis vimaldab pikaajalist planeerimist. Ttame vlja teede pikaajalise
rahastamise kava.
8.47 Seame eesmrgiks ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks
kuni Moni aastaks 2020. Selleks analsime vimalusi tiendavate
rahaliste vahendite kaasamiseks.
8.48 Jtkame Tallinna-Narva maantee renoveerimist. Rajame
Tallinna-Prnu ja Pltsamaa-Tartu maanteele 2+1 mdasidurajad, ehitame
vlja Tallinna ringtee ja Tartu lnepoolse mbersidu. Suuname
eurovahendid Haabersti ristmiku rekonstrueerimiseks ning Vanasadama
ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamiseks (Reidi
tee).
8.49 Toetame transpordihenduste parandamist maakonnakeskuste ja
tmbekeskuste vahel vastavalt majanduslikele vimalustele.
8.50 Paneme nii Tallinnas kui ka mujal Eestis paremini tle riikliku
jrelevalve tee seisundinuete titmise le ja vaatame le
sanktsioonid.
8.51 Jtkame kruusateede mustkatte alla viimise programmi.
8.52 Eesti maanteetranspordi ja kaubavedude konkurentsivime
tstmiseks investeerime phimaanteedesse ja sildadesse, mis vimaldaks
tsta veoautode massipiirangut.
8.53 Soodustame uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist
transpordis ehk intelligentseid transpordissteeme, mis aitavad
erinevaid liikumisviise paremini hendada ja muuta transporti
kasutajasbralikumaks ja efektiivsemaks. Suuname osa igal aastal
transpordi rahastamiseks kasutatavast rahast efektiivsust
suurendavatesse lahendustesse.
8.54 Seome omavahel maakasutuse ja transpordi planeerimise.
Uusarenduste kavandamisel tuleb arvesse vtta hendusvimalusi.
Planeeringute juures peab arvestama ligipsetavust, et vhendada
sundliikumist ja thisite.
8.55 Kiire internetihendus peab olema Eestis laialt kttesaadav.
Seetttu jtkame Estwin sidevrgu arendamist, et uued
kommunikatsioontehnoloogiad ja -teenused juaksid Eesti tarbijateni
kiiresti ja vimalikult taskukohase hinnaga.
8.56 Astume edasisi samme liiklusohutuse parandamiseks. Aastaks
2020 tuleb erinevaid liiklusohutusabinusid, tnapevast tehnoloogiat
ja teavitustd kasutades juda niikaugele, et liikluses hukkunute arv
vheneks oluliselt. Vtame kaugemaks sihiks, et Eesti ei kaotaks
liikluses htegi inimelu. Peame oluliseks uue liiklusohutusprogrammi
vlja ttamist ja selle ksitlemist valitsuse tasandil.
8.57 Vtame vimalikult suurel mral kasutusele uute reisirongide
potentsiaali. Selleks seome rongitranspordi paremini teiste
liikumisviisidega, parandades juurdepsuvimalusi rongipeatustele ja
kohandades siduplaane reisijate vajadustele paremini
vastavaks.
8.58 Analsime regionaalse rongiliikluse taastamist
Riisipere-Haapsalu ligul.
8.59 Analsime raskeveokite teekasutuse maksustamist tingimusel, et
sellest laekuv tulu suunatakse teede korrashoidu.
Merendus
8.60 Kaalume Eesti kui mereriigi laevandussektori arendamiseks ning
teise laevandusregistri kivitamiseks tarvilikke muudatusi.
Tootlikkuse kasvu ja innovatsiooni toetamine
8.61 Suurendame ettevtete vimalusi taotleda innovatsiooni
edendamiseks tuge. Erakapitali thusamaks kaasamiseks teadus- ja
arendustegevusse kaalume EASi teadusosaku loomist, mida saab
taotleda konkreetsete teadus- ja arendusprojektidega tegelev
ettevte.
8.62 Jtkame ettevtlusega alustamise, vikeettevtete tegevuse ja
riigiga suhtlemise lihtsustamiseks loodud e-keskkonna arendamist
(Ettevtjaportaal, uus e-maksuamet). Muudame ettevtjate aruandluse,
statistika kogumise ja kontrolli automaatseks ning
vhekoormavaks.
8.63 Edendame reaalaja (online) majandust, milleks rakendab
e-arvete ssteemi ja automaatse maksuaruandluse.
8.64 Toetame uute tehnoloogiate laialdast kasutuselevttu
majandusarengu ja heaolu kasvu hoogustamiseks (sealhulgas 3D
printimise tehnoloogia levikut, asjade interneti lahenduste
arendamist, juhita autode testkeskkonna kujundamist jms) ja soodsa
iguskeskkonna vljaarendamist, et Eesti oleks heks esimeseks riigiks
maailmas uute tehnoloogiate rakendamisel.
8.65 Ajakohastame IKT sektori ja e-ri ning e-teenustega seotud
seadusi.
8.66 Ttame vlja virtuaalvaluutade vimaliku tunnustamise ja
kasutamise poliitika.
8.67 Arendame taristut (open data, e-residentsus jne), mis
vimaldavad uute rilahenduste loomist erasektori poolt.
8.68 Toetame lairibateenuste kattesaadavuse paranemist kikjal
Eestis.
8.69 Ttame vlja e-riigi lahenduste levitamise ja turustamise
tervikliku strateegia. Seame sihiks Eesti kujunemise maailma
e-majanduse psivaks liidriks ja tipptasemel tegutsemiskeskkonnaks
infotehnoloogiarakendusi arendavatele ettevtetele.
8.70 Moodustame Riigikantselei juurde avaliku sektori innovatsiooni
rakkerhma, mis hakkaks tegelema avalike teenuste, riigihangete ja
sotsiaalse ettevtlusega.
8.71 Suurendame IKT valdkonna arendamiseks sissernde piirarvu, et
Eestisse saaks elama asuda rohkem IKT valdkonna spetsialiste ning
nende peresid.
8.72 Edendame loodusteaduse, tehnika- ja tehnoloogiaharidust
vastavalt tehnoloogiapaktile.
8.73 Soodustame Eesti infotehnoloogialahenduste ja oskusteabe
eksporti vlisriikidesse.
Infohiskonna arenguks vajalike oskuste tagamine
8.74 Vrtustame IT-pet ja digipdevuste arendamist kigis
ldhariduskoolides.
8.75 Elukestva ppe raames vrtustame digipdevuste omandamist, et
inimene oleks ette valmistatud targa tkoha vastuvtmiseks.
9. Energeetika
9.1 Eesti elektri varustuskindluse peab tulevikus tagama
kombinatsioon kodumaistest, Euroopa Liidu siseturul
konkurentsivimelistest tootmisvimsustest ja tugevatest hendustest
teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elektrivrkudega,mis on piisav
Eesti tipukoormuse katmiseks.
9.2 Soovime Eesti energiaportfelli mitmekesistamist, sealhulgas
bio- ja kohalike ktuste osakaalu suurendamist transpordis,
hajutatud, kohalikel ktustel phineva viketootmise edendamist.
9.3 Toetame energiasstu tagavate meetmete juurutamist, sealhulgas
ligi- nullenergia ehitusnuete rakendamist. Tstame avalike hoonete
energiathusust projekteerimisel,ehitamisel jarenoveerimisel. Loome
tingimused ja keskkonna energiahistute ja energiateenusettevttete
tekkeks.
9.4 Toetame nii plevkivitehnoloogiate kui
taastuvenergiatehnoloogiate arendamist, soosides uute
tootmisvimsuste (litootmine, elektrijaamad, sh tuulepargid)
rajamisel lahendusi, mis vimaldavad Eestil saada tstussektori
vrtusahelast laiemat kasu kui ksnes tootmisvimsuste opereerimine
ning loovad energiatehnoloogiate arendamise ja tootmisega seoses
Eestisse uusi tkohti.
9.5 Seame sihiks muuta Eesti 2030. aastaks energiakandjaid
importivast riigist eksportivaks. Sellega tagame energiajulgeoleku
ja soodustame kohalikku thivet
9.6 Soovime Euroopa Liidu htse energiapoliitika vljakujundamist,
sealhulgas htseid hankeid ja imporditavatest ktustest sltuvuse
vhendamist.
9.7 Soovime htse Phjamaade-Balti elektrituru vljaarendamist,
sealhulgas tiendava Eesti-Lti elektri lekandeliini rajamist.
9.8 Seame AS Elering prioriteediks Eesti elektrissteemi
lahtisidumise Loode- Venemaa sagedusalast ja hendamise Mandri-
Euroopa sagedusalaga hiljemalt aastaks 2025.
9.9 Soovime Balti regionaalse gaasitaristu (Soome ja Balti riikide
vaheliste henduste, sh Baltic Connectori) kiiret vljaarendamist,
selle liitmist hise Euroopa Liidu gaasituruga, gaasi phivrgu
omandamist riigikontrollitava osalusega rihingu poolt ning maagaasi
julgeolekuvaru loomist ja veeldatud maagaasi terminalide
rajamist.
9.10 Kaalume vimalusi, et Eesti oleks konkurentsivimeline asukoht
ka energiamahukate tstuste jaoks. Analsime vimalusi
energiavarustuse tkindluse parandamiseks, konkurentsi thustamiseks
ja vrdsetel tingimustel elektrivrgule ligipsu
tagamiseks.Regionaalselt tasakaalustatud majandusarengu
saavutamiseks analsime vimalusi elektrivrguga liitumise kulu
osaliseks kompenseerimiseks.
9.11 Analsime Hiiumaa energiavarustuse kvaliteedi parandamise
erinevaid vimalusi (sh phivrgu henduse loomist saarele).
9.12 Jtkame praegusel EL-i eelarveperioodil kortermajade
renoveerimise programmi 100 miljoni euro mahus eesmrgiga parandada
elamute energiathusust ja vhendada jooksvaid kulutusi eluasemetele.
Vimalusel pakume energiasstuinvesteeringute tegemiseks tuge ka
eramajade omanikele. Analsime vimalusi EL vahendite lppedes elamute
energathusust tstvate investeeringute jtkamiseks.
9.13 Toetame sundliikumist vhendavat planeerimist, histranspordi ja
kergliiklusearendamist ning kohalikku majandusse panustavat
taastuvressurssidest transpordiktuste tootmist.
9.14 Maksame mikrotootjatele taastuvenergia toetust kogu vrku antud
elektrienergia ulatuses.
9.15 Analsime bilansienergia ssteemi rakendamist, kus
mikrotootjatel on vimalus toota vrku taastuvenergiat ja
tasaarveldada selle aasta jooksul energiatarbimisega.
9.16 Suuname plevkivisektori arengut viksema
keskkonnamjupoole.Plevkivi kasutamisel energiaallikana toetame
meetmeid, mis kindlustavad krgeima vimaliku kasuteguri.
9.17 Hoidume plevkivi kaevandamismahu paisutamisest vrreldes
kehtivate kaevelubadega. Plevkivi kasutamisel lhtume plevkivi
tstusharu keskkonnakoormusest ja tootmise paindlikkusest.
9.18 Eesti taastuvenergia tootjatele ning arendajatele luuakse
vrdsed ning tehnoloogia-neutraalsed vimalused taastuvenergia
direktiivis ette nhtud paindlike koostmehhanismide
rakendamiseks.
9.19 Seame elektri ja soojatootmises pikaajaliseks eesmrgiks
jrkjrgulise lemineku taastuvenergeetikale. Taastuvenergia sektori
arendamine peab kima tarbijatele sstlikul viisil.
9.20 Jtkame soojussektori reformiga, et aastaks 2030 toodetaks 80%
Eestis tarbitavast soojusest kodumaisest bioktustest.
9.21 Seame eesmrgiks, et taastuvenergia osakaal elektrienergia
lpptarbimises moodustab aastaks 2030 poole tarbimisest.
9.22 Toetame sstlikku energiaallikate kasutamist ning eelisarendame
elektri- ja soojusenergia koostootmist.
9.23 Ttame vlja ja vtame vastu kaugktteseaduse, elektrituruseaduse
ja energiamajanduse arengukava.
9.24 Analsime eraldiseisva haldusksuse loomise vajadust, mille
eesmrgiks oleks energiamajanduse alase kompetentsi
koondamine.
9.25 Toetame statistikakaubanduse raames thusa koostootmise puhul
Narva elektrijaamades puidu kasutamist.
10. Sotsiaalkaitse ja tervishoiupoliitika
Tvimereform
10.1 Tagame sotsiaalpartneritega tvimereformi koostleppes stestatud
eesmrkide ja tegevuste titmise. Rakendame tvimereformi, tagades uue
tvimetoetuste ssteemi kestlikkuse valmistades ette jtkusuutliku
rahastamise phimtted prast EL vahendite lppemist ning minimaalse
brokraatia ja halduskoormusega.
10.2 Laiendame kaitstud ja toetatud t teenust.
10.3 Toetame tandjaid ja jtkame maksusoodustusi vhenenud tvimega
inimeste tlevtmisel.
10.4 Suurendame abivahendite kttesaadavust inimeste tvime
tagamiseks
Tturu reguleerimine
10.5 Soodustame puuetega noorte sujuvat siirdumist
ldharidusssteemist kutseppesse ja haridustee lppemise jrel tturule,
arendades paindlikke rakendusvimalusi, kaasates kombineeritud
sotsiaaltd ja mitmesuguseid sotsiaalse ettevtluse vorme.
10.6 Viime lbi tlepinguseaduse mjuanalsi.
10.7 Suurendame tinspektsiooni igusi alaealiste iguste
kaitseks.
10.8 Loome riikliku tunnusmrgi Mitmekesine tkoht, millega
tunnustame vrdiguslikkust edendavaid ettevtteid.
10.9 Anname palgalhe vhendamiseks Tinspektsioonile volitused
jrelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama t eest tandja poolt
makstavate palkade ja hvitiste le.
10.10 Pakume tandjatele tasuta riigipoolset nu ja koolitust
tkeskkonna ohutumaks muutmiseks ja kutsehaiguste ja tnnetuste
vhendamiseks. Soodustame tandja tegevusi ttajate tervise
edendamiseks ja thustame igeaegse ravi-, taastusravi ja
tugiteenuste saamise vimalusi ning ttame vlja ttervishoiussteemi,
mille lahutamatu osa on eraiguslik tnnetus- ja
kutsehaiguskindlustus.
Puuetega inimeste ja nende hooldajate sotsiaalne kaitse
10.11 Parandame erivajadustega inimestele elukeskkonna
ligipsetavust ning infole ligipsu puude spetsiifikat
arvestades.
10.12 Toetame erivajadustega inimeste kodude kohandamist ja peame
igeks isiklike abistajate ssteemi ning koduhoolduse arendamist
selleks, et erivajadustega inimesed tuleksid oma eluga ise
toime.
10.13 Analsime erivajadustega inimestele makstavate toetuste
ssteemi toimivust, leidmaks parimad ja sobivaimad vimalused
inimeste toimetulekuks.
10.14 Toetame tugeval kodanikuhiskonnal rajaneva eakate,
eriavajadustega inimeste ja patsientide eestkostetegevuse arenemist
ning algatusi, mis panustavad kogukonna tsse ja sotsiaalsesse
ettevtlusse.
10.15 Tagame erivajadustega lastele vimaluse kia lasteaias vi
lastehoius. Arendame vlja erivajadustega laste rehabilitatsiooni-
ja tugiteenused ning tagame nende htse kvaliteedi. Parandame laste
rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste osutamist, et erivajadustega
laste vanemad saaksid tl kia ja puhata. Tagame erivajadustega vi
terviserikkega sndinud lapse vanematele igeaegse ligipsu vajalikele
teenustele.
Pensionid ja eakad
10.16 Tagame pensionide kasvu koosklas palkade kasvuga ja hoiame
keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba.
10.17 Analsime pensionissteemi jtkusuutlikkust sh kaalume paindliku
pensioniea juurutamist ning pensioni baasosa kiiremat
tstmist.
10.18 Rakendame 2017. aastast ksi elavate pensionride toimetulekut
parandava toetusskeemi.
10.19 Analsime loodud tandjapensioni rakendumist ja pakume vlja
lahendused ssteemi parendamiseks.
10.20 Rakendame aastast 2018. aastast vanemapensioni.
Sotsiaalhoolekanne
10.21 Parandame hoolekandeteenuste kvaliteeti, ttades vlja htse
kvaliteediraamistiku, mis tagab teenuste hetaolise kvaliteedi ja
kttesaadavuse le Eesti.
10.22 Arendame asendushooldusel olevate noorte elluastumis- ja
tugiteenuseid koosts vabahendustega.
10.23 Selgitame vlja nudluse viipekeeletlkide, kirjutustlkide ja
muude tlkevormide jrele ning loome ja vajaduse korral suurendame
nende koolitamise ja osutamise mahtu.
10.24 Algatame arutelu hooldusvajadusega pereliikmete hooldus- ja
lalpidamiskohustuse korralduse le.
10.25 Kehtestame hooldekodu teenusele riikliku kvaliteediraamistiku
ja jlgime nendest kinnipidamist.
Hambaravi
10.26 Jtkame aktiivselt rahva teadlikkuse tstmist suuhgieenist, mh
vtame kasutusele meetmed, et kik lapsed juaksid hambaarsti
kontrolli vhemalt kord aastas ja loome vimalused inimeste
igeaegseks suunamiseks hambahaigusi ennetavatele visiitidele.
10.27 Viime ellu tiskasvanute hammaste parandamise programmi.
10.28 Vimaldame vanadus- ja tvimetuspensionridel kasutada 3 aasta
jooksul proteesihvitist ka hambaraviteenuseks.
Ennetuspoliitika
10.29 Suuname suuremad ressursid haiguste ja sltuvuste
ennetusele.
10.30 Laiendame tendusphiseid seluuringuid vhi varaseks
avastamiseks ja meeste terviseriskide ennetusele suunatud
programme, sealhulgas soole- ja eesnrmevhi ennetuseks.
10.31 Ttame vlja tervikliku liikumisprogrammi Eesti koolidele ja
korraldab kehalise kasvatuse ppekava mber kaasaegseks
liikumispetuseks ja jtkame ujumise algppe programmi toetamist
koolides.
10.32 Toetame erivajadustega inimeste sportimise vimalusi.
10.33 Toetame riigi- ja erainvesteeringute suurendamist ldsusele
tasuta kttesaadavatesse tervise- ja spordirajatistesse.
10.34 Vimaldame narkootilised ja pshhotroopsed ained kanda
kiiremini keelatud narkootiliste ja pshhotroopsete ainete
nimekirja.
10.35 Kaalume tervist kahjustavate energiajookide mgi piiramist
laste- ja noorteasutustes ja alla 18-aastastele noortele.
10.36 Jtkame sdame- ja veresoonkonnahaiguste ennetusprogrammi ja
suurendame kogukondade rolli tervisedenduses.
10.37 Suurendame riiklikke meetmeid laste ja noorte vaimsele
tervisele, rakendades rohkem juhtumiphist lhenemist, integreerides
lapsevanema, koolie, perearsti, kooli pshholoogi ja kooli
erivajadustega laste spetsialisti. Selleks loome laste vaimse
tervise teenuste ssteemi, mh arendame vlja neli regionaalset
keskust ja uue teenuse raske pshikahirega lastele.
Alkoholi ja tubakakahjude vhendamine
10.38 Seame sihiks vhendada Eesti alkoholi- ja tubakatarbimist
aastaks 2030 vrreldes tnasega poole vrra ja muuta koolid alkoholi-,
tubaka- ja illegaalsete uimastite vabaks.
10.39 Tstame tubaka ja alkoholi kttesaadavuse vhendamiseks
jrjekindlalt aktsiise.
10.40 Loome ja rakendame Euroopa Liidu struktuurivahendite abil
nustamis- ja raviteenuse alkoholi liigtarvitamise ja -sltuvuse
ennetamiseks ja varaseks avastamiseks.
10.41 Viime ellu Alkoholipoliitika Rohelises Raamatus toodud
phimtteid (nt lubame alkoholireklaamides esitada neutraalset teavet
ja keelustame nn elustiilireklaamid jms).
10.42 Viime ellu Tubakapoliitika Rohelises raamatus toodud
phimtteid (nt piirame tubakatoodete mki jaekaubanduses).
Arstiabi kvaliteet ja kttesaadavus
10.43 Toetame haiglate vrgustumist ja rajame eurovahendite toel
uued multifunktsionaalsed perearstikeskused.
10.44 Reguleerime selgemini arsti ja patsiendi suhted.
10.45 Analsime tervishoiu lisarahastamise vimalusi (sh
personaalsete tervisekontode loomine).
10.46 Suurendame perearstide ja peredede rolli, sh retsepti
vljakirjutamisel ning vastutust riskirhmade ja krooniliste haigete
regulaarsel jlgimisel ning nende ravi korraldamisel.
10.47 Suurendame dede ja proviisorite koolitustellimust.
10.48 Toetame meditsiiniga seotud teadus- ja arendustegevuse
suurendamist ja Eesti tervishoiuteenuse eksporti.
10.49 Vtame suuna personaalmeditsiinile, sealhulgas valmistab ette
ennetuslikud nutirakendused, luues vhi seluuringute registri,
e-vaktsineerimispassi ja vimaluse patsiendiportaalis jlgida
isiklike tervishoiukulude suurust.
10.50 Tiustame arstiabi kvaliteedi hindamist, et tagada ravivigade
phjalik anals.
10.51 Toetame vimekaid ja tugevaid patsientide esindushinguid riigi
partnerorganisatsioonidena.
10.52 Parandame taastus- ja hooldusravi kttesaadavust.
10.53 Analsime vimalusi apteegis osutatavate tervishoiuteenuste
osutamiseks ja paremat seotust esmatasandi
tervishoiussteemiga.
10.54 Teeme Eestis mdavate ravimite infolehed tarbijatele
kttesaadavaks ka Eestis enamlevinud vrkeeltes.
10.55 Kaalume patsientide vabaduse suurendamist raviteenuse ja
arsti valikul terve Eesti piires ja viime ellu pilootprojekti
patsiendi vabaks liikumiseks konkreetsete arstlike erialade
raames.
E-teenused tervishoius
10.56 Arendame e-tervisessteeme patsiendisbralikumaks, mh
patsiendiportaali e-registratuuri ning algatame e-kliiniku
pilootprojekti ja paneme toimima e-konsultatsiooni, e-saatekirja
ning e-kiirabikaardi.
10.57 Toetame telemeditsiini lahendusi. Patsiendiportaali
arendamisel edendame mobiilsete lahenduste kasutamist oma
terviseseisundi jlgimiseks.
11. iguskord
Prioriteedid
11 Tagame iguskindluse ja jtkame igusssteemi korrastamist ning
arendamist lihtsuse suunas.
11.1 Lbipaistvuse suurendamiseks arendame infossteeme, mis tagavad
igusaktide, kohtuotsuste ja riigi phiregistrite pideva
kttesaadavuse.
11.2 Kriminaalpoliitiliselt lhtume Riigikogus heaks kiidetud
kriminaalpoliitika arengusuundadest, ja peame tarvilikuks
eelistatult tegevusi ning vahendeid:
11.3.1 alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude,
eelkige seksuaalkuritegevuse, vastaseks vitluseks
11.3.2 organiseeritud ja raske peitkuritegevuse, sealhulgas
korruptsioon, narko-, suure kahjuga majanduskuritegevuse ja
inimkaubanduse, vastaseks vitluseks,
11.3.3 perevgivalla, eelkige korduva vgivalla avastamiseks ja
tkestamiseks.
iguspoliitika
11.4 Stestame, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisimatele
seaduseelnudele lisatakse anals selles kavandatavate muutuste
keskkonna-, regionaalsete- ja sotsiaalsete (sh soolise
vrdiguslikkuse) mju kohta.
11.5 Rakendame igusaktide mjude jrelhindamise ssteemi.
11.6 htlustame ja korrastame avalik-iguslike isikute igusliku
regulatsiooni.
11.7 Muudame pankroti- ja titemenetluse kiiremaks, vimaldades
sealhulgas titurite ligipsu titemenetluseks vajalikele registritele
ja ajakohastades rikeeldude/pankrotivlglastega seotud
regulatsiooni. Thustame piirilest titemenetlust.
11.8 Tiustame riikliku sunni meetmeid laste elatisraha maksmisest
krvalehoidjatele ning muudab elatisnuded kehtivaks kuni vlgade
tasumiseni.
11.9 Rakendame korruptsioonivastase strateegia ja jtkame
korruptsioonivastases vitluses rahvusvaheliste soovituste
jrgimist.
11.10 Kaasajastame autoriiguste kaitset arvestades digitaalmeedia
ulatuslikku levikut ja prame enam thelepanu vitlusele tarkvara- ja
netipiraatlusega.
11.11 Reguleerime seadusandlikult eradetektiivinduse, kaitstes
isikute phiigusi ja vabadusi.
11.12 Kaalume koosts erasektoriga positiivse krediidiregistri
loomist.
11.13 Tugevdame ja laiendame abivajavate inimeste iguskaitset (nt
www.juristaitab.ee) ja hlbustame ligipsu kvalifitseeritud riigi
igusabile. Vaatame le riigi antava igusabi alused, et hiskonna
nrgemad liikmed saaksid vajaduse korral igusabi.
11.14 Edendame inimeste igus- ja finantskirjaoskust ning kaitset
vastutustundetu laenamise eest.
11.15 Parandame politsei vimekust kberruumis toimepandavate stegude
tkestamiseks ja avastamiseks, mh arendame veebikonstaablite
td.
Karistuspoliitika ja kriminaalmenetlus
11.16 Muudame igusrikkumiste menetlemise (sh kriminaalmenetluse),
paindlikumaks ja lihtsamaks, tagades menetluse inimest vhimal
koormaval viisil ning arvestades rikkumiste raskusastet ja
tagajrgi. Selleks uuendame kriminaalmenetluse seadustikku.
Kriminaalmenetluse kiirendamiseks thustame politsei ja prokuratuuri
tkorraldust.
11.17 Tstame kohtueelse menetluse kiirust ja riikliku sdistuse
kvaliteeti, suurendades prokuratuuri vimekust.
11.18 Ajakohastame julgeolekuasutuste ja prokuratuuri
tsiviilkontrolli ssteemi, et tagada isikute phiiguste ja vabaduste
kaitse ning minimeerida korruptsiooni ja kuritarvituste riski.
Selleks analsime nii iguskantsleri kui Riigikogu komisjonide igusi
ja vimekusi.
11.19 Analsime ja laiendame raskete kuritegude toimepanijatele
tiendavate piirangute seadmist (nt pedofiilidel jt
seksuaalkurjategijatel ja narkokurjategijatel ei vimaldata muuta
nime, ravist keelduvate pedofiilide andmete avalikustamine
vms).
11.20 Sisustame vihakuriteod vastavalt rahvusvahelistele ja EL
nuetele ning kivitame teavituskampaania vihakuritegudest
hoidumiseks ja selle mistmiseks.
11.21 Thustame kuritegeliku vara ja muu kriminaaltulu
konfiskeerimist, eelkige organiseeritud ja rasketes
majanduskuritegudes ning korruptsioonis sdimistetute suhtes.
11.22 Thustame vitlust korruptsiooniga erasektoris lbi
haldusmenetluse regulatsiooni loomise.
11.23 Kaalume vimalust kehtestada vrteo eest mratavate trahvide
suuruse sltuvus vrteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust
ja lalpeetavate arvust.
11.24 Ehitame uue Tallinna Vangla Rae valda.
11.25 Ratifitseerime rahvusvahelise naistevastase ja perevgivalla
ennetamise ja tkestamise konventsiooni. Kindlustame isikuvastaste
kuritegude ohvritele professionaalse abi lbi tugivrgustike.
11.26 Suurendame inimkaubanduse ohvrite kaitset, mh keelustame
inimkaubanduse ohvrilt seksiteenuste ostmise.
Kohtumenetlus ja selle kiirendamine
11.27 Jtkame kohtussteemi arendamist, sealhulgas arendame edasi
kohtuvimu sltumatust suurendades kohtute enesekorraldusigust ning
thusama igusemistmise rakendamist.
11.28 Kohtumenetluse kiirendamiseks vhendame edasiselt kohtussteemi
lekoormatust, aja- ja rahakulukust, krvaldades menetlusseadustikest
phjendamatud takistused kohtuasjade kiireks menetlemiseks ning
laiendades kohtueelseid ja -vliseid vimalusi igusvaidluste
lahendamiseks.
11.29 Analsime vimalust anda eestkosteorganisatsioonidele ja
vabahendustele igus kaitsta oma sihtrhmade igusi kohtus.
12. SISEJULGEOLEK
Riigipiiri tugevdamine
12.1 Tugevdame Eesti riigipiiri ja taotleme piirikaitsevimekuste
arendamiseks Euroopa struktuurifondide vahendite kasutamist.
12.2 Mereala paremaks kontrollimiseks ja kaitseks soetame uusi
multifunktsionaalseid veesidukeid, mis on suutelised tegema nii
piirivalve, merepste kui ka reostustrje td ning on valmis titma ka
riigikaitselisi lesandeid.
12.3 Toetame Euroopa Liidu piirivalveagentuuri (FRONTEX)
tugevdamist, et tulla toime kasvava immigratsioonisurvega, toetame
Euroopa Liidu sisenemis- ja vljumisregistri ellurakendamist ning
uute piirikontrolli infossteemide kasutusele vtmist ELi vlispiiril,
mis vimaldaksid paremat kontrolli ELi vlispiiri letajate ja
sisserndajate le.
12.4 Tugevdame piirivalve koordineerimise vimekust
siseministeeriumis. Analsime piirivalve lesandeid ja
vljappekorraldust muutunud julgeolekuolukorras.
12.5 Loome piirivalve kiirreageerimisksused.
Politsei - ja piirivalveameti vimekuse arendamine
12.6 Vhendame dubleerimist politsei- ja piirivalveameti, psteameti
ja ministeeriumi osakondade vahel. hendame siseriikliku
situatsiooniseire ning -analsi vimekused. Vabastame politsei talle
mitteomastest lesannetest.
12.7 Suurendame kiirreageerimisvimekust omavate politseinike hulka
kaks korda ja arendab politsei koostd Kaitseve ja Kaitseliidu
vastavate struktuuridega.
12.8 Parandame psteteenistuse ja politsei varustatust, sealhulgas
uuendame olulises ulatuses pstesidukite ja politseiautode parki.
Enamiku vljavahetatavatest psteautodest kingib riik
vabatahtlikele.
12.9 Tugevdame merepstevimekust pstekomandodes, sealhulgas
vabatahtlikes komandodes.
12.10 Vtame kasutusele uue e-politsei ssteemi, mis lihtsustab
politsei td vlitingimustes ja lhendab menetlustele kuluvat aega.
Jtkame digitoimiku ellurakendamist.
12.11 Jtkame politsei- ja psteteenistujate ttingimuste parandamist
rajades uusi vi rekonstrueerides olemasolevaid
teenistushooneid.
12.12 Viime lpuni hirekeskuse reformi, et inimesi abistavate
psteteenistuste politsei ja kiirabi vljasidud saaksid
koordineeritud hest kohast ja ige abi juaks seelbi kiiremini
kohale.
12.13 Arendame politsei kberkuritegevuse tkestamise vimekust.
12.14 Suurendame piirkonnapolitseinike kohalolekut, esmathtsaks
peame idapiiri rseid tpiirkondi.
Sisejulgeoleku ttajate koolitus
12.15 Analsime politseiniku vljappe pikendamise otstarbekust.
12.16 Toetame sisejulgeolekualast eelkutsepet gmnaasiumides.
Toetame piirirsete maakondade gmnaasiumites piirivalvelise eelppe
andmist.
12.17 Ttame vlja Sisekaitseakadeemia uue arenguvisiooni ja sellest
lhtuva tegevuskava ning otsustame tulevase asukoha valiku.
Vabatahtlike kaasamine
12.18 Hindame motiveeritud vabatahtlikke, tagame nii vabatahtlikele
maa- ja veepstjatele, naabrivalvele kui ka abipolitseinikele
stabiilse rahastuse kasvu.
12.19 Toetame vabatahtlike pstjate koolitamist elupste- ja
erivimekuste suurendamiseks ning vabatahtlike
katusorganisatsioone.
12.20 Kaasame hiskonna ohutusalase teadlikkuse tstmiseks rohkem
hiskondlikke partnereid ennetustsse. Tagame vabatahtliku tegevuse
kigus tekkinud isikliku kahju hvitamise.
Julgeolekuasutuste vimekuse tstmine
12.21 Kaasajastame julgeolekuasutuste tegevust reguleeriva
seadusandluse, sealhulgas ajakohastame julgeolekuasutuste
tsiviilkontrolli ssteemi, et minimeerida korruptsiooni- ja
kuritarvituste riski.
12.22 Julgeolekuolukorra muutusest tulenevalt tstame Teabeameti ja
kaitseve luure- ja KAPO vastuluurevimekust ning
Keskkriminaalpolitsei vimekust raske kuritegevuse tkestamisega
tegelemisel.
13. Teadus- ja hariduspoliitika
13.1 Seisame selle eest, et haridusvaldkonna osakaal avaliku
sektori kuludest psiks jtkuvalt vahemikus 67% SKP-st ning
hariduskulude osakaal riigieelarves ei kahaneks.
13.2 Vrtustame valdkondadevahelist koostd haridusssteemi
korraldamisel.
13.3 Peame kige olulisemaks liikumist uue piksitluse suunas, mis
asetab rhu vtmepdevuste ja probleemilahendusoskuse arendamisele
kikidel haridustasemetel ning elukestva ppe printsiibi
juurutamisele. htlasi peavad haridus ja teadus olema tihedamalt
seotud Eesti ldise arengu ja vljakutsetega.
13.4 Lhtume Elukestva ppe strateegiast 2020, ning tagame
programmide tegevusphise rahastamise riigieelarvest. Aitame kaasa
elukestva ppe vimaluste laialdasemale kasutamisele, et eakad
saaksid soovi korral mber kvalifitseeruda ning telus osaleda.
13.5 Muudame Huvitava kooli algatuse jrk-jrgult laiaphjaliseks ja
kikehlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks hiskonna
erinevaid huvigruppe.
13.6 Muudame ldist rhuasetust ressursside jaotuses, suurendades
eelkige kulutusi kigi haridus- ja teadusttajate palgataseme
tstmiseks, optimeerides majanduskulude taset.
13.7 Vaatame le ja lihtsustame EL vahendite kasutamise
siseriiklikud regulatsioonid, sh kaalume siseriikliku jrelvalve
mberkorraldamist ja ratsionaliseerimist (brokraatia
vhendamine).
13.8 Toetame teadusasutuste ja likoolide koostd ja
integratsiooni.
petajad
13.9 Anname petajatele suurema otsustusiguse ppet kujundamisel,
eesktt ainete limimise ja e-ppe rakendamisel.
13.10 Tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide ppet
tulemuslikkuse ja koolide ldseisundi eest. Viime sisse koolijuhtide
korralise hindamise ssteemi.
13.11 Toetame petajat ja klassi juhtimist vrtustavat koolikultuuri
kujundamist.
13.12 Soodustame kujundava hindamise ja ppeainete limimise
rakendamist.
13.13 Toetame petajahariduse kompetentsikeskuste arendamist,
kaasates rahvusvahelist kompetentsi. Muuhulgas soodustame
pedagoogipdevuste omandamist teiste erialade inimestel.
13.14 Suurendame Euroopa tukefondide abil tiendkoolituse
rahastamist.
13.15 Soodustame petajate mberpet ja tiendkoolitust, et tagada
ppeprotsessi ajakohasus (kujundav hindamine, ainekavade limitus,
pidevalt uueneva digitehnoloogia rakendamine ja e-ppe arendamine
jms).
13.16 Kaasame praktika korras petajaabi lasteaedadesse ja
koolidesse petajaks ppivaid tudengeid.
Alusharidus
13.17 Ttame Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koosts
huvigruppidega vlja ja rakendame tervikliku lastehoiu ja
alushariduse kontseptsiooni.
13.18 Algatame arutelu koolieelse aasta kohustuslikuks
muutmiseks.
13.19 Kaotame lemrased brokraatlikud nuded lastehoidudele ja
aedadele.
13.20 Soodustame erasektori poolt loodavaid
lastehoiuvimalusi.
13.21 Tagame Euroopa toetusfondide abil investeeringutoetused
lasteaedade ja mnguvljakute ohutuse tstmisesse ning
lastehoiutingimuste parandamisse.
13.22 Peame vimalikuks sanktsioonide rakendamist, kui omavalitsus
ei ole taganud lasteaiakohta vi hoiukohta.
13.23 Tagame erivajadustega lastele vimaluse kia lasteaias ning
htlustame varajase sekkumise sihte alus- ja phihariduses.
13.24 Parandame hoiuvimalusi Eestisse tle asuvate spetsialistide
lastele.
13.25 Toetame tiendppe korraldamise teel erinevate ppemetoodikate
rakendamist koolieelsetes lasteasutustes.
13.26 Muudame Eesti haridusasutused kiusamisvabaks toetame
tendusphiste kiusamisvastaste meetmete rakendamist lasteaedades,
phikoolides ja gmnaasiumides.
ldharidus
13.27 Vhendame haridustee katkestajate hulka, selleks tiustame
tugissteeme ja kaalume koolikohustuse pikendamist kuni kutse
omandamiseni, kuid mitte kauem kui 18-eluaastani.
13.28 Tagame koosklas mberkorraldustega koolivrgus pilaste
vajadustele vastava histranspordi.
13.29 Tagame riigigmnaasiumi ja kutsekooli pilastele pilasmajutuse
ja transpordi.
13.30 Arendame vlja Hariduspilve tehnoloogianeutraalse keskkonna
digitaalse ppevara kasutamiseks.
13.31 Prame thelepanu algklasside petajatele IT-alase tiendhariduse
andmisele, et edaspidi saaks algklassides arendada algoritmilist
mtlemist.
13.32 Vhendame gmnaasiumis kohustuslike kursuste arvu 96-lt 75-ni
ja suurendame valikuvimalusi, andes koolidele vimaluse petada
aineid paindlikumalt, svendatumalt ja pilaste eelistustele
vastavamalt ning harjutades pilasi tegema valikuid, planeerima aega
ja vtma vastutust oma pingute eest.
13.33 Laiendame e-ppe vimalusi kigis gmnaasiumides leriigilise
e-gmnaasiumi tugissteemi loomise abil. Toetame kvaliteetse
e-ppevara kttesaadavust haridusssteemis ja pakume koolidele
haridustehnoloogide abi digitaalse ppe juurutamisel.
13.34 Peame oluliseks finantskirjaoskuse, ettevtlus- ja
programmeerimisppe, robootika ning riigikaitseppe edendamist
kikides Eesti koolides.
13.35 Tagame gmnaasiumis hea eesti keele omandamise ning
kvaliteetse ainepetuse, suurendame riigi tuge ja nudlikkust
keeleoskuse tegelikuks saavutamiseks ning koolide ja koolipidajate
vastutust selle eesmrgi titmise eest.
13.36 Kaalume kooli ttajatele suuremate iguste andmist
kooliturvalise suurendamiseks.
13.37 Arendame koosts kodanikuhendustega Kaasava koolikultuuri
mudeli, mis vimaldab koolil kujuneda kogukonnaelu oluliseks
keskuseks.
13.38 Muudame riiklikku jrelevalvet sisulisemaks ja tagame koosts
kohalike omavalitsustega phihariduse krge taseme kigis phikoolides,
vltides hariduslikku kihistumist ja vrtustades kodulhedast
phikooli.
13.39 Lheme edasi riigigmnaasiumide arendamisega, prates
paralleelselt thelepanu ppe kvaliteedi ja nudlikkuse tstmisele
kikides gmnaasiumides, sealhulgas gmnaasiumidesse ppima
asumisel.
13.40 Korrigeerime kaasava hariduse kontseptsiooni ndisaegsetest
rahvusvahelistest phimtetest lhtudes. Haridusliku erivajadusega
lastele luuakse sobivad ppekohad kodukoolis, piirkonna koolide
koosts vi vajadusel erikoolis, mis siiski on seotud htsesse ssteemi
ja kus prioriteediks on kikide laste kaasatus hiskonnaellu.
13.41 Toetame jtkuvalt IB-ppe arendamist Eestis.
13.42 Edendame lisaks kehalise kasvatuse petusele ndisaegset
liikumispetust kigil haridusastmetel ja teiste ppeainetega
integreeritult ning anname vimaluse siduda ppekava pilaste tegeliku
sportimisega.
13.43 Jtkame ujumise algppe programmi toetamist koolides, et tagada
kigile phikooli lpetajatele algtasemel ujumisoskus.
Kutseharidus
13.44 Muudame kik kutse- ja krgharidusprogrammid tturupdevustele
suunatuks, suurendades selleks praktika osakaalu ppekavades.
Kutseppe ja praktilise telu paremaks sidumiseks limib kutseppe
ppekavasse tkohaphise ppevormi (nn pipoisippe), mille ppekava
loomise peamine sisend tuleb tandjatelt ja mida rahastatakse
tiendavalt EL vahenditest.
13.45 Toetame 55+ inimeste tiend- ja mberppeks sihtotstarbelisi
ppeprogramme.
13.46 Taotleme erasektori stipendiumite ssteemi loomist
kutseppuritele.
13.47 Laiendame phikooli baasil pitavate erialade valikut.
13.48 Svendame koostd gmnaasiumide ja kutseppeasutuste vahel, et
suurendada mlema vimalusi pilastele valikute pakkumisel.
13.49 Seame prioriteediks puuetega noorte sujuvale siirdumisele
ldharidusssteemist kutseppesse ja haridustee lppemise jrel tturule.
Selleks asume arendama paindlikke rakendusvimalusi, kaasates
kombineeritud sotsiaaltd ja mitmesuguseid sotsiaalse ettevtluse
vorme.
13.50 Analsime piirkondlike haridus- ja kompetentsikeskuste
vrgustiku loomise vajalikkust ja otstarbekust.
13.51 Kaasajastame kutsehariduse rahastamise ssteemi, tuginedes
ppekava phisele rahastamisele.
13.52 Soodustame 35 aastaste ja vanemate tiskasvanute mberpet krg-
ja kutseharidusssteemis. Loome tiendavaid vimalusi teise
erihariduse t krvalt omandamiseks likoolides osaajaga ppes.
Krgharidus
13.53 Vrtustame eraraha kaasamist krgharidusse.
13.54 Seome tugevamalt likoolide hariduslikud vastutusvaldkonnad
ning nende arendatavad teadusvaldkonnad.
13.55 Toetame likoolide rahvusvahelistumist ja nii vlisppejudude
kui ka vlislipilaste osakaalu suurendamist.
13.56 Krgkoolide riiklikul rahastamisel arvestame rohkem petamise
kvaliteeti, sh tturu tagasisidet.
13.57 Soodustame krg- ja kutsekoolide ppepraktikat ning toetame
tandjaid praktikaga seotud kulude osalise kompenseerimisega.
13.58 Peame vajalikuks krgharidust pakkuvate ppeasutuste selgemat
spetsialiseerumist.
13.59 hitame tturu kvalifikatsiooninuded ja haridusssteemi
ppekavade pivljundid ning tagame selleks vajaliku valdkondliku
koost, tuginedes moodustatavatele kutsenukogudele.
13.60 Toetame rahvusteaduste programmi Eesti likoolides.
Teaduspoliitika
13.61 Loome tiendavad motivaatorid erakapitali kaasamiseks teadus-
ja arendustegevuse rahastamisse, arvestades Euroopa riikide parimat
kogemust ning seame sihiks juda teadus- ja arendustegevuse
rahastamisel 3%-ni SKTst (sealhulgas erasektori panuseni 2%
SKTst).
13.62 Suurendame teaduse rahastamise stabiilsust, selleks kasvatame
teadusasutuste baasfinantseerimist, seades eesmrgiks
baasfinantseerimise ja konkurentsiphiste uurimistoetuste vrdse
osakaalu.
13.63 Toetame tiendavalt teadusasutuste ja ettevtete koostd, sh
suurendades ettevtluslepingute osakaalu mju baasrahastamisel.
13.64 Suurendame rakendusuuringute rahastust majanduse nutika
spetsialiseerumise ja innovatsiooni toetamiseks.
13.65 Tugevdame krgkoolide rahvusvahelist koostd ja tjaotust.
13.66 Soosime avaliku sektori ja riigile kuuluvate ettevtete
osalemist pilootprojektide harjutusvljakutena Eesti pritolu
innovatiivse tehnoloogia rakendamisel ja edasiarendamisel.
13.67 Tugevdame riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh
prioriteetide mratlemisel ning uurimist suunamisel hiskonna
vljakutsete lahendamisele. Kaalume Teadus- ja Arendusnukogu rolli
tugevdamist lbi erinevate sidusrhmade kaasamise.
13.68 Tugevdame ministeeriumite ja teiste riigiasutuste kompetentsi
rakendusuuringute tellimiseks ja nende kasutamiseks
sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks.
Huviharidus
13.69 Toetame riiklikult teaduse ja tehnoloogiate
populariseerimisega seonduvaid huvihariduslikke algatusi.
Eesti keele pe
13.70 Arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi trhma raportis
kajastuvaid jreldusi ja ettepanekuid, parandame eesti keele
petamist lasteaedades, phikoolides ja gmnaasiumides. Eelisarendame
eesti keele suhtlemiskeelena omandamist. Konkretiseerime riigi ja
koolipidajate kohustused ning vastutuse.
14. Kultuur ja sport
14.1 Lhtume oma tegevustes Kultuuripoliitika phialustest 2020 ja
Spordipoliitika phialustest 2030 ja viib neid ellu koosts
asjaomaste asutuste, henduste ja organisatsioonidega.
14.2 Ksitleme valitsusliidu kultuuri-, spordi- ja
hariduspoliitikast lhtuvaid tegevusi koosmjus, sealhulgas ka
finantseerimisotsuseid langetades. Ksitame Eesti loome- ja
mluasutusi haridusprotsessi osalistena. Soodustame laste ja noorte
kultuurielust osasaamist. Toetame vaimse kultuuriprandi kogumist,
silitamist ja kttesaadavaks tegemist riigi kesksete mluasutuste,
sealhulgas ka Eesti Rahvusringhlingu kaudu.
14.3 Nitame les riigi huvi rahvusvaheliste kultuurifestivalide,
spordikonverentside, tiitlivistluste ja suurrituste Eestisse
toomiseks.
14.4 Arendame eriavajadustega inimeste ligipsu elu- ja
kultuurikeskkonnale. Erivajadustega inimestel on igus osaleda
kultuuri-, spordi- ja hiskonnaelus. Puuetega noortel peab olema
vimalus osa saada huviharidusest ja noorsootst.
14.5 Kultuurkapitali alusphimtteid, milleks on eelarve kujunemine
seaduses ettenhtud korras ja valdkondade ekspertidest koosnevad
sltumatud sihtkapitalid ja ekspertgrupid, ei muudeta.
Kultuurkapital toetab eelkige loovisikuid ja projektiphiseid
algatusi ning Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse
riigieelarveliste asutuste phitegevust ja rahvuskultuuriliselt
olulisi pikaajalisi tegevusi.
14.6 Thistame Eesti Vabariigi 100.aastapeva kutsudes selles osalema
kiki Eesti inimesi ja Eesti spru le maailma.
Helikunst
14.7 Toetame tegevusi, mis on suunatud hinnaliste
muusikainstrumentide hankimiseks ja pillifondi asutamiseks, mille
lesandeks on pillide soetamine, haldamine ja laenutamine
muusikutele.
14.8 Koosts Haridus- ja teadusministeeriumiga kujundame tervikliku
muusikahariduse kontseptsiooni, mis sidustab riigi-, era- ja
munitsipaalmuusikakoolide (huvialakoolide), aga samuti muusikaalast
pet pakkuvate likoolide tegevuse loogiliseks tervikuks.
Kunst
14.9 Toetame kunstnike residentuuride loomist ja
residentuuriprogrammide kivitumist.
14.10 Jtkame kunstinituste korraldamise taristu arendamise ja
majandamise, samuti nituseasutuste rahvusvahelistumise ning
professionaalse nitusetegevuse toetamist Kunstigaleriide programmi
abil.
Arhitektuur ja disain
14.11 Saavutame igusselguse ruumilise planeerimise ja selle
piirangute osas. Toetame riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja
AS Riigi Kinnisvara mistlikku koostd, mis annaks kaasaegsele eesti
arhitektuurile vimaluse kujundada avalikku ruumi huvitavaks ja
inimkeskseks.
14.12 Peame vajalikuks ruumilise planeerimise kompetentsi
kokkutoomist riiklikul tasemel.
14.13 Analsime koos erialainimestega arhitektuuri- ja
disainivaldkonna tugevdamist. Neme disaini- ja
arhitektuurivaldkonda rahvusliku tstuse lisavrtuse loomise olulise
allika ja kaasaegse elukeskkonna arendajana.
14.14 Aitame kaasa disainihariduse kvaliteedi tstmisele.
Kirjandus ja kirjastustegevus
14.15 Suurendame e-raamatute kttesaadavust Eesti Rahvusraamatukogu
kaudu.
14.16 Arendame edasi toimivat toetusssteemi eesti kirjanduse
vljaandmiseks vrkeeltes.
14.17 Toetame Eesti esinemist he peaklalisena 2018. aasta Londoni
raamatumessil.
14.18 Toetame tegevusi, mis on suunatud laste lugemisharjumuse
edendamisele.
14.19 Jtkame rahvaraamatukogude riigipoolset toetamist teavikute
soetamisel.
Etenduskunst
14.20 Toetame alguprase dramaturgia tellimist ja lavale
toomist.
14.21 Peame oluliseks riiklike etendusasutuste krval ka
eraalgatuslike etendusasutuste toimimist ja jlgime, et
rahastamismudelid arvestaksid ka uute tulijatega.
Muuseumid ja kultuurivrtuste kaitse
14.22 Thistame vrikalt 2019. aasta peoga laulupeoliikumise 150.
aastapeva. Vrtustame laulu- ja tantsupeoliikumise olulist mju
hiskonnas. Toetame Laulu- ja Tantsupeo SA tegevust viisil, mis
tagaks nii pidude heal tasemel korraldamise kui ka kollektiivide
tegevuse ja nende kunstilise taseme arengu igapevaselt, ka
pidudevahelisel ajal. Koosts Tallinna linnaga ajakohastame pidude
toimumise keskkonna.
14.23 Avame Eesti Rahva Muuseumi uue maja 2016. aastal.
14.24 Jtkame muuseumivrgu korrastamist ja museaalide digiteerimist
muuseumikogude kttesaadavuse suurendamiseks kasutajasbralikul
viisil.
14.25 Toetame phapaikade programmi rahastamist riigieelarvest
eesmrgiga hiied ja teised phapaigad thistada ning korrastada
vastavalt 2015. aastal kinnitatud arengukavale Looduslikud
phapaigad. Uurimine ja hoidmine.
14.26 Vaatame le kultuurimlestiseks tunnistamise kriteeriumid,
samuti vimalused objekte kaitse alt vlja arvata.
14.27 Korraldame Eesti hinemist Faro ja Istanbuli konventsiooniga
(muinsuskaitse raamkonventsioon).
Audiovisuaal
14.28 Toetame thusamalt Eesti filmikunsti ning vrtfilmide nitamist
le Eesti.
14.29 Saavutame filmi- ja audiovisuaaltstuse tunnistamise
loomemajanduse innovaatiliseks ja suure ekspordipotentsiaaliga
valdkonnaks ja rakendame sellele vastavaid ettevtluse toetamise
mehhanisme.
14.30 Toetame rahvusvahelise koost ja hisettevtluse arendamist
filmivaldkonnas, sealhulgas Eesti kui filmitootmiseks atraktiivse
keskkonna tutvustamise kaudu vlisriikides.
14.31 Toetame ETV venekeelse kanali avamist ja kindlustame selle
jtkusuutliku finantseerimise. Samuti toetame tegevusi, mis on
suunatud vhemuskeelte saadete ja veebilehtede tootmisele.
14.32 Jtkame audiovisuaalse prandi ja filmiprandi digiteerimist (sh
ERRi arhiiv, filmiprand) ja anname tulemused vimalusel
vabakasutusse.
14.33 Toetame kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi,
animatsi