Nr 5 (148) Teisipäev, 27. mai 2014 Hind 0.32 €

1945. aastal ehitatud Kilingi-Nõmme staadioni rekonstrueerimist alustati 2012. aasta suvel. Peatöövõtja Lemminkäinen Eesti AS tööde juhtimisel valmis 400 m nelja rajaga ringil ja seitsmega sirgel kergejõustikustaadion. Staadionil on ne-li kaugushüppepaika, kõrgus- ja teivas-hüppepaik, odaviske- ja kettaheitepai-gad ning kaks kuulitõukeringi; 105 x 64 m jalgpalliväljak.

Kaasaegse ilme saanud staadioni pi-dulik avamine toimub paralleelset Pärnu-maa 53. suvemängudega. Suvemängudel võisteldakse jooksu- ja jalgrattakrossis, orienteerumises, jahilaskmises, meeste ja naiste võrkpallis, juhtkonna võistlu-ses, petangis, poiste jalgpallis ning köie-veos. Lisaks suvemängude spordialade-le selgitatakse Pärnumaa 2014. a meist-rid kergejõustikus, discgolfis ja sulgpal-lis. Suvemängude jooksukross toimub 27. mail Pärnus Niidu pargis. Jalgrat-takrossi korraldame ise 28. mail Kilin-gi-Nõmme metsamajandi metsas, kuhu

on oodatud kõik kohalikud jalgrattaoma-nikud. Orienteerujad sibavad Jõulumäe metsades 5. juunil. Ülejäänud spordiala-del toimuvad võistlused 7.–8. juunil Ki-lingi-Nõmmes ja Lauri karjääris. 7. juu-ni võistluspäev algab kell 11.00. Mängu-de detailne ajakava on nähtav spordihoo-ne kodulehel.

Esimese spordipäeva lõppu on ka-vandatud Kilingi-Nõmme kergejõusti-ku- ja jalgpallistaadioni pidulik AVA-MINE. Sellele järgneb esimene Saarde valla staadionikontsert ansambliga Tra-ffic & Elina Born. Viimaste väsides jääb ülesköetud publikut aegamööda maha ja-hutama kohalik isa-poja tantsubänd Po-lero. Suvemängude kokkuvõtted tehak-se 11. juunil Allikukivi orus, Rõõmual-lika kohvikus.

Meeldivaid spordielamusi, suurepära-seid tulemusi ja meeldejäävat pidu!

Toivo Tallo

Ki l ing i - Nõmme staad ioni avamine

Nr 5 (148) teisipäev, 27. mai 2014 2

Pakendikonteinerite asukohad Saarde vallas

Asula Asukoht Tüüp Maht m³ Arv HaldajaKilingi-Nõmme Pärnu 10 Segapakend 0,6 1 EPRKilingi-Nõmme Kantsi 20 Segapakend 0,6 1 EPRKilingi-Nõmme Pärnu 83, Sauga kauplus Segapakend 3,0 1 EPRKilingi-Nõmme Keskväljak, parkla Segap,klaas 4,0 2 EPRKilingi-Nõmme Pärnu 42a, turu parkla Segapakend 2,5 1 ETOKilingi-Nõmme Aia tn - Põllu tn nurk Segapakend 2,5 1 ETOKilingi-Nõmme Aia tn 17 üle tänava Segapakend 2,5 1 TVOKilingi-Nõmme Sambla 18, gümnaasium Segapakend 0,6 1 TVOKilingi-Nõmme Nõmme 22, vallamaja Segapakend 0,6 1 TVOKilingi-Nõmme Pärnu 107a, parkla Segapakend 0,6 1 TVOKilingi-Nõmme Nõmme 7, üle tänava Segapakend 2,5 1 TVOKilingi-Nõmme Pärnu 42a, turu parkla paber-kartong 2,5 1 ETOKilingi-Nõmme Aia tn - Põllu tn nurk paber-kartong 2,5 1 ETOTihemetsa alevik korruselamute juures Segapakend 2,5 1 ETOTihemetsa alevik Punapargi tee-Karu põik Segapakend 0,6 1 TVOTihemetsa alevik kaupluste juures Segapakend 0,6 1 TVOTihemetsa alevik korruselamute juures Segapakend 1,5 2 EPRTihemetsa alevik korruselamute juures Segapakend 0,6 1 EPRTihemetsa alevik korruselamute juures paber-kartong 2,5 1 ETOJäärja küla külakeskus Segapakend 0,6 1 TVOKalita küla kaupluse maja Segapakend 0,6 1 EPRKanaküla küla kauplus Segapakend 0,6 1 ETOLaiksaare küla kauplus Segapakend 0,6 1 EPRLodja küla Trahter Segapakend 3,0 1 EPRSaarde küla Tankla Segapakend 0,6 1 EPRSaarde küla Kalda tee 12, Gia parkla Segapakend 0,6 1 TVOSigaste küla külakeskus Segapakend 0,6 1 TVOTali küla keskuse parkla Segapakend 2,5 1 ETOTali küla keskuse parkla paber-kartong 2,5 1 ETOTõlla küla külakeskus Segapakend 0,6 1 EPRVeelikse küla bussipeatus Segapakend 0,6 1 EPRKokku 52,2 33

EPR – Eesti Pakendiringlus MTÜETO – Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜTVO – Tootjavastutusorganisatsioon OÜ

Probleemtoode on too-de, mille jäätmed võivad põhjustada tervisekah-justusi, keskkonnaohtu või keskkonna ülemäärast risustamist.

Probleemtoodete hul-ka kuuluvad:

patareid ja akud;e l e k t r i - j a

elektroonikaseadmed;mootorsõidukid ja

nende osad;rehvid;põllumajandusplast.Probleemtootest tekki-

nud jäätmeid ei või panna olmejäätmete sekka ega visata loodusesse, neid ko-gutakse ning käideldak-se eraldi. Elanikud saa-vad neid jäätmeid tasuta ära anda.

Patareid ja akud võib viia:

ohtlike jäätmete ko-gumiskonteinerisse, mis asub Muru tn 4 Kilingi-Nõmmes, Saarde Kom-munaal OÜ töökoja juures (kontaktisik Raul Tam-miste tel 5698 7170);

elektri- ja elektrooni-karomude konteineritesse,

mis asuvad Pärnu tn 37 Kilingi-Nõmmes, majan-dusühistu õuel (kontakti-sik Margus Kukk, tel 520 2775) või

Tali küla keskuses (kontaktisik Lehti Mee-rents, tel 5340 4742).

Pa t a r e ide ja vä i -keste akude kogumi-s e k s o n k a u p l u s t e s kogumiskastid.

Akusid ostavad va-nametalliga tegelevad ettevõtted.

Elektri- ja elektroo-nikaromude konteine-rid asuvad

Kilingi-Nõmmes Pär-nu tn 37 Kilingi-Nõmme Majandusühistu õuel;

Tali küla keskuses. Konteinerid on avatud tööpäevadel kl 8–16. Kon-taktisikud vt eelpool.

Konteinerisse sobi-vad igasugused tarbetuks muutunud kodumasinad, mis on ilma väliste pu-rustusteta ja pole osadeks lammutatud:

suured kodumasinad (külmikud, pesumasi-nad, elektripliidid, elektri

abil töötavad veeboilerid, mikrolaineahjud, elektri-radiaatorid, kliimasead-med, ventilaatorid jms);

väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblus-masinad, rösterid, kellad, kohvimasinad jms);

kodused IT seadmed (arvutid, sülearvutid, te-lefonid, mobiiltelefonid, printerid jms);

tarbeelek t roonika-seadmed (raadiod, tele-viisorid, videokaamerad, magnetofonid jms);

l u m i n o f o o r l a m -pide valgust id ja si r-ged luminofoorlambid, kompaktlambid;

elektritööriistad (v.a tööstuslikud);

seire- ja valvesead-med (su i t su a ndu r id , kütteregulaatorid);

e l e k t r i l i s e d mänguasjad;

autoakud. Romusõidukid ja nen-

de osad saab omanik üle anda kogumiskohta või lammutuskodadesse.

Vanarehvide kontei-ner on Muru tn 4 Kilingi-

Nõmmes. Rehve saab ära anda ka autoremondi töö-kotta Künka tn 11 Kilin-gi-Nõmmes ning uue reh-vi ostmisel kauplusse või rehvitöökotta.

Põllumajandusplast on silopallikile, silotran ee kattekile, kiletunnel, kat-tevõrk ja plastnöör.

Neid saab ära an-da Paikre prügilasse või Paikre sorteerimisjaa-ma. Infot vastuvõtu tingi-muste ja hinnakirja koh-ta saab aadressil www.paikre.ee või telefonidel: Paikre prügila tel 445 5760, Paikre sorteerimis-jaam tel 445 5750. Viljan-di jäätmejaama tel on 434 9469. Jäätmejaamad võ-tavad puhast kilet tasu-ta vastu, määrdunud kile ning võrgu eest tuleb jäät-mevaldajal maksta.

Tootja ja jäätmeval-daja vahelisel kokkulep-pel võib kogumist kor-raldada ka plasti kasuta-ja juures.

EEsi Kolla

Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumine

Põllumajandusplast – põllu-majanduses kasutatav silo-pallikile, silotranšee katte-kile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör – on probleemtoo-de* ning kuulub tootjavastutu-se** alla.

Vastavalt jäätmeseaduse-le ja EV valitsuse määrusele nr 30, mis jõustus 1. mail 2013, on põllumajandusplasti toot-ja (valmistaja, maaletooja) ko-hustatud tagasi võtma või kor-raldama enda poolt turule las-tud plasti tagasivõtmise ja eda-sise käitlemise.

Põllumajandusplasti ka-sutaja on kohustatud koguma plasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende se-gunemist teiste jäätmete või materjalidega.

Kohustatud isikuteks ei ole enam põllumajandusettevõt-jad, vaid põllumajandusplasti maaletoojad.

Tootja peab rajama vähe-malt ühe põllumajandusplasti jäätmete kogumispunkti igas-se Eesti maakonda. Tootja on kohustatud põllumajandusplas-ti jäätmed piiramata koguses ta-suta tagasi võtma: 1) põlluma-jandusplasti kasutajalt; 2) ko-halikult omavalitsuselt; 3) ko-haliku omavalitsuse jäätme-jaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt. Määrus ko-hustab tootjaid taaskasutama kõik tarbijatelt kogutud põllu-majandusplasti jäätmed. Vähe-malt pool neist jäätmetest tu-leb uuesti materjalina ringlusse võtta, ülejäänud osa võib taas-kasutada muul viisil. Tarbijad ehk põllumajandusettevõtted ja aiapidajad saavad tagastada põllumajandusplasti jäätmed tootjale, viies need kogumis-punkti. Tootja ja jäätmevalda-ja vahelisel kokkuleppel võib

kogumist korraldada ka plasti kasutaja juures.

Põllumajanduskile on või-malik taaskasutusse võtta ainult siis, kui see on puhas − ei sisal-dada silo, sõnnikut, turvast jne. Pakkematerjalid ei või olla se-gamini, need peavad olema üle antud liigiti − eraldi nöör, võrk, silokile, siloaugukile jne.

Meie põllumehed saavad si-lokile ära anda Paikre prügi-lasse või Paikre sorteerimis-jaama. Enam-vähem puhta ki-le eest võib raha saada, määrdu-nud kile eest tuleb andjal peale maksta. Infot silo- ja aunakile vastuvõtu tingimuste ja hinna-kirja kohta saab aadressil www.paikre.ee või telefonidel: Paikre prügila tel 445 5760, Paikre sor-teerimisjaam tel 445 5750.

Eest i Keskkonnateenu-sed AS-i opereeritav Viljandi jäätmejaam (tel 434 9469) võ-tab puhast kilet, mis sobib taas-kasutusse, tasuta vastu. Määr-dunud kile ning võrgu eest tu-leb jäätmevaldajal maksta.

Märkus: * Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjus-tavad või võivad põhjustada ter-vise- või keskkonnaohtu, kesk-konnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Prob-leemtoodete hulka kuuluvad pa-tareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elekt-roonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast.

**Tootjavastutus tähen-dab seda, et tootja peab fi-nantseerima enda poolt Ees-ti siseturule lastud pakendi-te või probleemtoodete kogu-mist ja taaskasutamist peale toote eluea lõppu. Tootjavastu-tus kehtib Eestis pakenditele ja probleemtoodetele.

EEsi Kolla

Põllumajandusplast on probleemtoode

12. mail kell 11.38 said päästjad väljakutse Saarde valda Sigaste külla, kus helistaja sõnul oli elumaja maani maha põlenud. Päästjate kohale jõudes selgus, et hoone oli juba varasemalt täielikult hävinud, hõõgusid veel mõned tukid, mille päästjad kustutasid.

23. juunil kell 10.00 Kilingi-Nõmme lipuväljakul võidupüha tähistamine.Kell 10.30 Kilingi-Nõmme Suveaias eakate hommikukohv.Bussid võidupüha tähistamisele ja eakate hommikukohvile väljuvad:08.30 Kanaküla 09.00 Tõlla 08.35 Taganõmme 09.10 Riitsaare 08.45 Kamali 09.20 Tihemetsa 09.25 Allikukivi08.30 Jäärja 08.40 Veelikse 08.50 Tali 09.10 Laiksaare 09.30 KalitaTagasisõit kell 12.30 Kilingi-Nõmme bussijaamast.

Nr 5 (148) teisipäev, 27. mai 2014 3

Vallavolikogu istung toimus 25. april-lil 2014. a.

Seoses korruptsioonivastase seadu-se muutmisega muutis volikogu ka mää-rust nr 7 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“.

Anti volitus vallasekretärile Saarde valla deklarantide andmete kandmiseks deklaratsioonide registrisse.

Võeti vastu otsus jaoskonnakomisjoni-de moodustamiseks Euroopa Parlamendi valimiseks 25. mail.

Tehti muudatus määruses nr 8 „Saar-de valla koolieelsetes lasteasutustes käiva-te laste vanemate poolt kaetava osa mää-ra kehtestamine. Kui ühest perest käib las-teaias 2 last, on teise lapse vanema poolt kaetava osa määraks 1,25% Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud palga alam-määrast kuus ja alates kolmandast lap-sest katab Saarde vald täielikult lapse va-nema poolt kaetava osa määra juhul, kui ühest perest käib ühes lasteaias kolm või enam last.

Tõsteti välireklaami maksumäära rek-laamipinna ühe ruutmeetri eest 5 euroni.

Võeti vastu vallavolikogu määrus nr 10 „Vallavanemale ja abivallavanemale makstava tasu ja hüvitiste suurus ja maks-mise kord“.

Lõpetati Kilingi-Nõmme Gümnaasiu-mi põhimääruse esimene lugemine.

Otsustati võtta vastu määrus nr 11 „Saarde valla ühisveevärgi ja –kanalisat-siooni arengukava aastateks 2014–2025 kinnitamine“. SS

Saarde Vallavolikogus

Kevadel 1990 tuli võimlemistreeneritel Eha Smolinal ja Mar-git Schmidtil mõte korraldada lisaks kooli kevadkontserdi-le ka päris oma võimlejate pidu. Uues Eestis oli tähtsustu-nud emadepäev ning seda kaunite võimlemisetteastetega tä-histada tundus eriti paslik. Erinevas vanuses rühmi ja kava-sid oli piisavalt ja nii esimene võimlemispidu kooli kaarhal-lis teoks saigi.

Kaarhalli jäid peod järgnevaks 11 aastaks. 2002, kui võimlemisklubi Githa oma 10. sünnipäevani jõudis, tuli mõ-te korraldada pidu K-Nõmme klubis, kus valgustus ja pare-mad tingimused publikule lõid juubeliks pidulikuma meele-olu. Mõne aja möödudes jäi esinemisruum klubis aga võim-lejatele kitsaks. Pidu kolis vahelduseks Tihemetsa spordi-hoonesse, kus jätkus nii avarust kui kõrgust ning pealtvaa-tajad said rühmade esinemisi nautida kõrgemalt – tribüüni-delt. Mitmel aastal laenutas lahke Pärnu teater meile lava-horisonti, mis oma pilvekujutistega esinemisnumbritele to-reda tausta tekitas. Githa 15. sünnipäeva võimlemispidu pee-ti Tihemetsas, kus publikule võimaldati kohaletulekuks bus-siühendus linnaga.

Alates 2009. a kevadest on kohalik võimlemissündmus aset leidnud uues spordihoones. Kõik 25 pidu on peetud ala-ti reedel enne emadepäeva ja kell 19.00.

Esimest korda esineti päris võimlemisvaibal aastal 2000, kaasaegne vaip on võimlejatel treeninguteks ja esinemisteks kasutada viimased 5 aastat.

Tänavu valiti traditsiooniliselt meesžürii poolt ka 25. võimlemismiss. Esimene neiu, kes selle au osaliseks sai – Sig-rid Karotamm-Absalon – valiti küll mitte võimlemispeol, vaid kooli võimlemise esivõistlustel. Aastast 2000 on võimlemis-missi ja graatsilisimat rühma selgitatud emadepäeva peol.

Žürii kauaaegne esimees oli Aarne Link, K-Nõmme güm-naasiumi teenekas direktor ja võimlemisklubi Githa ristiisa. Alati on žüriisse täiskasvanud härrasmeeste kõrval kuulunud kooli vanema astme sportlikud noormehed, ikka asjatundli-kud ja alati ülikonnas...

Kohalike rühmade kõrval on pidudel oma võimlemisos-kusi näidanud külalised üle vabariigi. Noorim esineja on ol-nud kolmeaastane, vanim ligi kaheksakümmend. Peol on või-melnud koos vanaema-ema-lapselaps.

Esimeste võimlemismisside lapsi on esinejate seas ol-nud mitmeid. Veel rohkem on neid kunagi pidudel esine-nuid, kes oma lapsed võimlemise juurde toonud, ise jätku-valt eeskujuks olles.

Emadepäeva võimlemispidudele on tekkinud ka väike sa-telliit – võimlejate uusaasta- ehk Ilvesepidu, mis toimub jaa-nuari alguses ja tänavu juba 5. korda ning kus tutvustatakse hooaja uusi kavu ja laste omaloomingut.

Võimlejate pere võib uhke olla küll – väärika eaga võimlemissündmus oma väikeses kodukohas räägib ju jär-jepidevusest ja kauni liikumise hindamisest. Eriti tänavu – LIIKUMISAASTAL.

Githa 25. emadepäeva võimlemispeol 9. mail tun-nistas žürii pärast innukat mõttevahetust graatsili-simaks rühmaks 5.–9. klassi rühma. Juhendaja Eha Smolina rühm teenis ESS Kalev vabariiklikul võim-lemisfestivalil „Kauni rühiga ellu“ kuldplaadi.

VÕIMLEMISMISS 2014 on Sairi Sutt, keda on juhendanud Margit Schmidt ja Eha Smolina.

Kakskümmend viis aastat emadepäevaVÕIMLEMISPIDUSID KILINGI-NÕMMES

Nr 5 (148) teisipäev, 27. mai 20144

Saarde kalmistu liitus üle-eestilise kalmistuportaaligaKüllap on mõnigi kalmistul ekselnud, kui ei leia üles otsitavat kalmu, kuhu küünal süüdata. Seda enam, kui pole sel kalmistul sagedane käija. Peagi saab mure murtud, sest nüüd on ka Saarde kalmistu liitunud üle-eestilise kalmistumajanduse infosüsteemiga Haudi. Eesti kalmistuportaal koosneb kõikide Haudiga ühinenud kalmistute, mida on nüüdseks juba üle 100, andmetest ja nende kodulehtedest. Sealt leiab infot kalmistute ajaloo, kultuuriväärtuste, hauaplatside ja maetute kohta ning lisatud on kalmistute kaardid. Maetud isiku nime järgi saab hauaplatsi otsida nii konkreetselt kalmistult kui ka portaali avalehelt korraga kõikidelt kalmistutelt. Eesti kalmistute koduleht asub aadressil www.kalmistud.ee ning seda täiendatakse pidevalt uute andmetega.Saarde kalmistu andmete sisestamine alles käib, töö peaks valmima juulikuu lõpuks. Siis saame anda ka konkreetseid juhiseid, kuidas registrit kasutada ning platsi kasutuslepingut sõlmida. Platsi otsingut saab juba praegu teha, kuid kaarti pole veel sisestatud. Siin avaldatud kvartalite plaanilt saate aga uurida, mis kvartalis asub teid huvitav hauaplats. Samuti võiksite veelkord kalmistul ringi vaadata, kas annaks vanale ristile kinnitada väike plaat maetu nime ja daatumitega ja kas hauakivil on nimed loetavad. Eesi Kolla

igal äikesehooajal tekib elektri-katkestusi ja tarbijate pöördu-misi kahjustatud elektriseadme-te kohta.

Kuidas kahjusid vältida ja mida te-ha, kui kahju on siiski juhtunud?

Kahjude ärahoidmiseksEemalda seadmed vooluvõrgust

Otsese piksetabamusega kaasneb ülikõrge pinge, mille vastu on ai-nus ja väga tõhus ennetusvahend elektriseadmed võrgust eemaldada. Äikese lähenedes tõmba vähemalt hetkel mittevajalike elektrisead-mete pistikud vooluvõrgust välja.

Ka äikesehooajal kodust pikemaks ajaks ära sõites tasub elektrisead-med võrgust eemaldada.

Va j a d u s e l h a n g i k a i t -seseadmed või kindlusta vara Paraku absoluutset kaitset äikese vastu ei olegi – ühel või teisel moel võib loodusjõud tekitada kahju, mi-da ei saa või on kulukas ennetada. Tuleb hinnata oma elektriseadmete väärtust, kaitseseadmete või kind-lustuse maksumust ja juhtumi tõe-näosust ning selle pinnalt lahen-dus valida.

Väga üldistatult öeldes on maa-kaabliga ühendatud linnakorteritega

võrreldes äikesest rohkem ohusta-tud hajaasustusega maapiirkonnad, kus elekter tuuakse kohale õhulii-ni kaudu. Kaitsemeetmete peale on põhjust rohkem mõelda ka tarbimis-kohas, kus on palju liigpinge osas tundlikku ja kallist elektroonikat. Igasuguste kaitsvate lisaseadmete toimimise eelduseks on see, et hoo-nele on ehitatud nõuetekohane maa-ndussüsteem. Kodutehnika kaitseks on mõeldud liigpingepiirikud, mis juhivad tekkinud liigse pinge maan-dussüsteemi. Neid on erinevaid tüü-pi, mida saab paigaldada kas elekt-rikilpidesse või pistikupesadesse.

Kilpidesse paigaldavad liigpinge-kaitsmeid elektritööettevõtted, kel-lega tuleks sobivate seadmete osas konsulteerida. Vahetult pistikupe-saga ühenduvaid kaitseseadmeid saab osta paljudest elektroonika- ja ehituskauplustest ning nende hin-nad algavad mõnekümnest eurost. Parima kaitse tagab kombineeri-tud mitmeastmeline liigpingekait-se. Elektrivõrgust tingitud kahju-de vastu pakuvad kaitset ka pal-jud kodukindlustuspaketid. Soo-vitame valida oma vara kindlusta-miseks sellise kindlustuse, mis ka-tab elektriseadmete rikete riski ka

äikesekahjude korral. Kui kahju on juhtunudKui kahju on tekkinud otse-

selt äikese tagajärjel, siis Elektri-levi sellist vääramatust jõust tek-kinud kahju ei hüvita. Kui Sul on kodukindlustus, tasub uurida, kas see katab ka äikese tagajärjel tek-kinud kahjud.

Kui Sul on kahtlus kahjude tek-kimise põhjuste osas, saad esitada Elektrilevile kahjunõude avalduse. Elektrilevi

Nr 5 (148) teisipäev, 27. mai 2014 5

Minu mälestisedPärast isa surma.Isa suri varakult, saades kõigest 46 aas-

tat vanaks (1825–1871).See kurb sündmus tõi meie peresse

pöörde, mille tagajärjed olid laste kohta kaugeleulatuvad. Vanem vend Kasper pä-ris koha ja kõik teised kaheksa pidid vaa-tama, kuidas ise omaga valmis said. Vahe-kord vanema vennaga oli niisugune, et pol-nud paigalejäämist. Isa soovi mööda pidid teised lapsed päranduseks saama igaüks ühe lehma, ühe lamba ja ühe ummiku (õõnsast lepatüvest nõu), mis raha peale ümber arva-tud (lehm 15 rbl., lammas 1 rbl. ja ummik 1 rbl.) kokku 17 rbl. välja tegi ja mis summa valla kassasse hoiule pandi laste täiealiseks saamiseni. Pärast noorema õe Kadri surma määrati ka tema osa minule, mis summa pä-rast linnas koolis käies kätte sain.

Lähema aasta paari sees olid kõik va-nemad vennad-õed talust lahkunud, üksi mind ja ema, kes moona pidi saama, ma-ha jättes.

Vend Peeter läks Voltveti vabrikusse kingsepa õpilaseks, kuna teised alguses ta-lu teenisid, pärast aga ka hakkasid käsitööd õppima: Jaan puutööd, Peet kingsepa- ja Tõ-nis rätsepa-ametit, kuna õed mehele läksid, vanem Ann Laiksaare Mõisakülla väikeko-hapidaja Villem Tintsule ja noorem Juula Kilingi-Nõmme lähedale samuti väikeko-hapidaja Jaan Leesmentile. Kuid kahjuks pean tähendama, et mõlemal õel tuli, ise-äranis elu lõpuaastail, palju kanda ja kan-natada, sest mõlemad mehed osutusid hal-vaiseloomulisiks, jonnakaiks, nirajaiks, mis tegi elu kibedaks.

Jaan sai Kalitale aastapoisiks ja tema palk oli: 15 rubla raha, pearaha peremehe poolt 4–5 rbl., kuub ja püksid (ilma vestita), kolm särki, kolm paari takuseid pükse, kolm paari labakindaid, kolm paari sukke ja üks kolmandik lina maha oma seemnega.

Nagu öeldud, jäin mina nüüd ema hoole ja varju alla. Tema oli mul kõige armsam. Kasvasin ja sirgusin metsa ilus ja vilus, kõik

muu maailm oli suur terra incognita, sest harva käisid meil külalised, kes tõid väljast sõnumeid. Lamasin ilusail suviseil päevil unistades selili murul, õhk täis mahedat lil-lelõhna, mesilaste suminat ja pääsukeste si-dinat, ning vahtisin üles sinavasse taevasse, mis lamas kui kumer pada pea kohal. Mi-nu ilm siis kaugemale ei ulatunud kui sinise taeva ääreni, mis näis laskuvat kuhugi met-sa kohale. Tärkas lapselikus meeles vahel mõte vaatama minna seda ilmaäärt, mis ei paistnud sugugi kaugel, kuid lähenemiskat-sel taganes kaugemale ja kaugemale.

Mäletan, kui ema kord kaua külas vii-bis, kuidas laaneteed järele hiilima hakka-sin ja viimaks välja jõudsin lagedale, põlde äärde. Missugune uus, ennenägematu vaa-tepilt mu silme ees avanes! Siit nägin esi-mest korda külamajasid kauguses. Sama-sugune õlgkatusega maja kui meilgi, kõr-ge kaevuvinn ja muud hooned, sealjuures enesel üks jalg vinnas, et kui midagi juh-tub, siis kohe tagasi lipata. Nagu hiirepoeg augusuul. Järgneb.

Ühtekokku toimetas 3. mail Kilingi-Nõm-me ja Tihemetsa spordihoone ümbruses sa-dakond talgulist. Tihemetsas 15 ja Kilingi-Nõmmes 72. OÜ Vilensa kokad valmista-sid ette tordipõhjad ja keetsid talgulistele su-pi. Aitäh Peep Kaljustele tordi valmistami-seks vajamineva tooraine eest. Saima Tõi-gasti juhendamisel valmistasid koolilapsed talguköögis kolmemeetrise tordi. Samal ajal paigaldati discgolfi korvid, ehitati viskealad, koristati metsaalused ja täiesti uue ilme võt-tis unarusse jäänud liikluslinnak. Viimases jäid tööd veidi pooleli, aga lisaks discgolfi

mängimisele on mõne nädala pärast üks las-tele mõeldud mänguala Kilingi-Nõmmes jäl-le juures.

Peale talgutöid läbiti discgolfi rada, tut-vustati reegleid, söödi torti ja Eve Sinijär-ve juhendatavad rahvatantsijad lõid kooli-maja taha männimetsa alla tõelise simma-ni meeleolu.

Kahe spordihoone matkal osalejate vahel loositi kaks pääset J. Jaansoni kahe silla jook-sule. Loosiõnn naeratas Maarit Juhkamsoole ja Mari-Liis Kaljurile.

toiVo tallo

Teeme ära!

Livonia kevadlaada korraldajatega koos-töös õnnestusid juba arvult kuuendad la-mades surumise meistrivõistlused suure-päraselt. Lisaks fantastilisele ilmale jagus pealtvaatajaid, kelle hulgast lisandus osa-lejaid ja püstitati mitmeid isiklikke rekor-deid. Auhinnalaua aitas sel aastal katta äs-ja Euroopa meistrivõistlustel kulturismis hõbemedali võitnud ja eile Šiauliai lahtis-tel meistrivõistlustel absoluutseks võitjaks tulnud Ott Kiivikas, Fitshop.ee.

Täis medalikomplektid jagati välja kol-mes meeste kategoorias ja naiste absoluu-tarvestuses. Vaid noormeeste klassis osa-les üks võistleja. Karl-Martin Piirikivi (Saarde vald) surus rinnalt 80 kg ja sai sel-le eest Pärnumaa meistrimedali ja väärili-se auhinna.

Naistest esindasid meie valda Karin Rea ja Helle Berg. Helle surus sirgetele kätele 2,5 kg enam kui kaks aastat tagasi, mil või-tis meistritiitli. 42,5 kg andis sellel aastal

tubli III koha. Karinile julge pealehakka-mise eest 4. koha vääriline autasu. Esime-ne ja teine koht läksid Kimberi klubi esin-dajatele Merili Andlale (55 kg) ja Kristina Sevostjanovale (45 kg).

Põnev oli meeste võistlus. Esimest kor-da kasutati Pärnumaa MV paremusjärjes-tuse selgitamiseks Wilksi koefitsenti. See on jõu ja kehakaalu koefitsient. Kehakaa-lus -83 kg tuli kolmekordseks Pärnumaa meistriks Assar Tallo (135 kg). Kuni 105 kg kaaluvate meeste hulgas tuli kindlalt võit-jaks Edward Oks (170 kg) Cardo Õunapi ja Erki Kanguri ees. Kõik mehed on Saa-rde vallast. Kõige raskemate meeste võist-lus oli väga põnev. Günter Koovit pidi su-ruma 220 kg (tema senine MV parim), et võita ilma varustuseta võistelnud Jaan La-het ja Tanel Treid Kimberi klubist. Günte-rile on see neljas Pärnumaa meistritiitel la-mades surumises.

TOIVO TALLO

6. Pärnumaa meistrivõistlused lamades surumises

Kui varem algas kalmistupüha kell 12, siis tänavu, 24. juunil, on algus kell 11!

Nr 5 (148) teisipäev, 27. mai 2014 6

1948. a

Ilmast ja põllust

163

Kilingi-Nõmme metsapunktis, kus direktoriks Elmar Kepp ja teh-niline juhataja Sulg, tehti etteval-mistusi sügistalviseks metsatööde hooajaks. Varutud oli 200 üheme-he raamsaagi, 350 harilikku saagi ja üle 700 kirve. Elektrisae käsit-semiseks korraldati tehnilise mii-nimumi kursused, mille lõpetas 80 kaadritöölist.

6. novembril pöördusid Lähk-ma metsapunkti töötajad Kilingi-Nõmme metsapunkti tööliste poo-le üleskutsega astuda sotsialistlik-ku võistlusse, et tööplaan kiiremi-ni täita.

13. novembril toimus linnas laat.

Külavolinikud olid Kikepe-ra külanõukogus Johanna Toots ja Vassili Semenjov; Saarde valla külanõukogus Karl Alahorn, Hil-da Talts, Vilma Miklai, Lehte Ro-helpuu ja Andrei Jõgi; Ristikü-las Ella Pärn, Linda Rajande, Jaan Jõõts, Arno Reiland, Johan Vaher;

Kanakülas Elmar Rebane. Jäär-ja kn tööd juhtisid Liidia Kutsar ja Erna Karu.

Saarde Tarbijate Kooperatiiv avas Kanaküla metsapunktis ha-rukaupluse, et metsatööde aegu töölisi paremini varustada seebi, suhkru, hobuseraudade-naelte ja paberossidega.

Novembris määrati maakondli-ku ajakirjanduse levitamise komis-joni poolt I rahaline preemia Kilin-gi-Nõmme keskkooli õpilasele Hel-ju Martinsonile, õpilane Ago Küli-loo sai levitamise eest raamatu.

Tihemetsa valla rahvamaja juu-res loodi agronoomiline ring, ju-hatas nooremagronoom sm Erg. Ta tutvustas Mitšurini ja Lõssen-ko tähtsaid õpetusi ning käis sa-mateemalisi loenguid pidamas ka külanõukogudes, näidates juurde valguspilte.

Novembris rahvamajade ja raa-matukogude ülevaatusel tõdeti, et Jäärja rahvamaja vajab remonti ja

Kilingi-Nõmme kultuurimajja on vaja luua lektoorium, kus elanik-konda harida.

Kilingi-Nõmmes Pärnu tn 82 asuvat hoonet (Pärnu ja Kõrge tn nurgal ) asuti ümber ehitama haig-laks (see oli endine kohtumaja, mis EW ajal kuulus Juhan Kirikalile). Seni asusid haigla hooned teinetei-sest lahus – Pärnu ja Raba tn nurgal politseikonstaabel Peeter Raua ma-jas Pärnu tn 20 (praegu nr 26) asus haigla, mille teisel korrusel oli ham-baravi; sünnitusmaja asus endises pangaametnik Helmut Nirgi majas Pärnu tn 18 (praegu 22).

11. detsembril oli linnas jõulu-eelne laat.

Seoses Pärnumaa malesektsioo-ni loomisega Kilingi-Nõmme asus sektsiooni juurde tööle ka maa-konna malekvalifikatsiooni komis-jon, kelle ülesandeks oli maletaja-te kvalifitseerimine Pärnu maakon-na ulatuses.

Detsembris toimus Kilingi-

Nõmme Keskkoolis noorte maletajate kvalifikatsioo-niturniir, kus Jaan Kalevi-le (8 punkti) ja Hans Tom-sonile (7,5 punkti) omistati III kategooria maletaja ni-metus. Hans Tomsoni ette-võttel pandi Kilingi-Nõm-mes käima maleteemaline seinaleht.

Detsembri keskel toi-mus Pärnu I kultuurimajas maakonna kunstilise ise-tegevuse üksuste ja üksi-kesinejate ülevaatus, mil-lest võttis osa pea poolsada isetegevuslast. Seal osales ka Jäärja rahvamaja, kuid etteastete kunstiline tase hinnati madalaks ja välja-õpe puudulikuks.

1948. a oli Eestis ala-nud sundkollektiviseerimine. Ta-li vallas oli loodud mitmeid kol-hoose ja artelle: Viktor Kingisse-pa nimeline kolhoos – esimees sm S. Dobrovolski; Jaan Tombi nime-line kolhoos – esimees Karl Mägi; Linda-nimeline kolhoos – esimees Peeter Meister (oli 12 peret, 32 leh-ma, 25 hobust, 131 ha maad); artell „Koit“ Marina külas – esimees En-del Mändmaa (15 endist talu, 360 ha maad, sellest 157 ha põldu); kolhoos „Kalev“ – esimees sm J. Kustasson (26 peret, karjakasvatus); kolhoos „Valgus“ – esimees sm K. Kallent (Külge küla 18 peret, 309 ha maad); Pikksaarel ja Kuttil loodud kolhoos

– esimees sm V. Kurg. Kilingi-Nõmme teedel hakati

kasutama lumeväravaid. Kohalik teedeosakond oli küllalt suur ning töötajate tarbeks oli avatud oma kauplus, söökla ja rätsepatöökoda.

Saarde Tarbijate Kooperatiivi oli sel aastal asunud tööle kokana Olga Leppik, kassapidajana Leida Pikkur, laohoidjana Ella Kiviselg, tislerina Albert Palge, raamatupi-dajatena Ella Karotamm ning Heljo Pärna. Jääb pooleli.

olEV PauKson

Kilingi-Nõmme VTÜ veoauto lapsi sõidutamas.

Pärast juulikuiselt palavaid päevi kalendrisse kiigates oli raske us-kuda, et oleme alles maikuus. Ena-masti külastab selline kuumalaine Eestit mõnikord juulis või augustis, kui Ida-Euroopa või Atlandi ookea-ni kohale kujunenud laiaulatuslik kõrgrõhuala püsib nädalapäevi lii-kumatult paigal. Meteoroloogid on märganud, et viimaste aastakümne-te jooksul on +30 kraadi ja kõrge-mate temperatuuridega ilmaperioo-dide esinemissagedus suurenenud, märgatav kuumade ilmade esinemi-ne alates 1994. aastast liigub tõusu-joones. Kõrvalekaldumisi pikaajali-sest ilmarežiimist tuleb rohkem ette varakevadel ja kevadel, siis on sage-li ilmad tavapärasest soojemad. Pi-kemad soojaperioodid algavad ena-masti novembrist või detsembrist ja kanduvad üle järgneva aasta keva-desse. Veidi ebaharilik lähenemine,

sest lähtume ajaarvestamisel kuude ja aastate eraldamisest, mitte koos-vaatlemisest. Nii ongi seosed jää-nud märkamata. Näiteks 1989. a algas „varakevad“ juba jaanuaris, „kevad“ kestis pikalt vindudes ka-lendriajani – sealt edasi saabus al-les 14. juulil suvele vastav ilmastik. Igapäevases kõnepruugis ütleme, et talv oli soe, kevad pikk ja suve al-gus külm….

Teema oli mõeldud ilmahuvilis-tele – isehakanud sünoptikutele, ik-kagi kohalikke ilmavaatlusi tehtud juba sajandeid! Tervitused kõigi-le ilmavaatlejatele – endistele ja ka neile, kes praegu pilast hoolimata ei häbene arvamusi avaldada ja enes-telegi teadmata eesti pärandkultuu-ri üht osa vapralt edasi kannavad. Meteoroloogid Tallinnas tähistasid tegelike ilmavaatluste korraldami-se 95. aastapäeva Eestis.

Tänavune maikuu üllatas meid kõiki oma ebastabiilsusega. Sooja-lainete vaheldumine külmade öö-dega tõi muret aiapidajatele ja näib kuu lõpupoole veelgi oma võimu näitavat. Sünoptikud said imesta-da tavapäratute õhumasside üm-berpaigutuste üle: Aafrika mandri palavus liikus piki Skandinaaviat kaugele põhja ja pöördus sealt ta-gasi Läänemere maadele.

Vahepeal olid Euroopa kõige troopilisemad alad Baltimaades, Ukrainas ja Valgevenes. Looduses toimusid muutused lausa üleöö, nii et artikli kirjutaja pidi pidevalt üm-berkirjutusi tegema nagu sõjakirja-saatja. Viimased teated Jõgeva ag-rometeoroloogidelt 26. mail: hooli-mata tagasilöökidest püsib looduses teatav edumaa arengukäigus – loo-detavasti saabuva nädala külmalai-ne väga hull ei tule. Põllukultuuride

seis on järgmine, olenevalt sordist: talirukis loob pead – keskmine aeg 3.–5. juuni, õitsemisel 17.–19. juu-ni. Talinisul on pea ülespoole tõus-mas; suviteraviljad (sõltuvalt külvi-ajast) võrsumisfaasis; talirapsi põl-lul õielehed pudenevad, õitsemise lõppfaas. Suvirapsil ilmusid päris-lehed. Kartul on tärkamas – aga pä-rast tugevaid vihmasadusid on ko-hati märgata mullakooriku teket! Kohati (praegu veel) ilmus mas-siliselt igas arengufaasis Colorado mardikaliste kolooniaid! Teadmata, kas viimaste tormidega kagutuulte toel on saabujaid parvedena nagu aastaid tagasi, või eelnevate aasta-te talve üle elanud asukate paljune-mise tõttu. Praegused soojad ilmad on neile eriti soodsad. Viimaste ae-gade pehmed talved, paks lumika-te ja vähene mulla külmumine on tekitanud suviteravilja põldudele

„uue“ umbrohuliigi – kartuli! Üksi-kute taimedena laiutavad need ora-se seas ja on kartulimardikatele so-bivaks paljunemise-toitumise pai-gaks. Soovitus – käsitsi välja kit-kuda ja põllult kõrvaldada! Hein-taimede arengukiirust vähendavad senised külmad ööd, kohati keva-dine põud. Viimastel päevadel, pä-rast sadusid, on kõrrepikkust juur-de tulnud.

Ilmakäigu ennustamisel võib ootamatuid valearvestusi tekkida. Igaks olukorraks peab valmis ole-ma, ise kohapealset seisu pidevalt jälgima. Põhjalaiustel on üsna ula-tuslikku jahenemist tähendatud, kui kaugele lõuna suunas see levib ja kui pikalt kestab, on suur küsi-märk. Võib-olla mõni aeg on nüüd tavalisest jahedam?

Edukat kevadet põllumeestele!sVEa Randmaa

Nr 5 (148) teisipäev, 27. mai 2014 7

sa k i nd las t i mä le t ad , ku idas sa 10 aast at t a -gasi koos tuhandete teistega metsas puid istutamas käisid? Kuidas lagendikule tekkis kerge vaevaga rida isti-kuid. Kuidas lastel oli põnev. Ja mis nalja sõpradega tehtud sai. Toona panite te üheskoos kasvama lausa miljon puud. Tänavu sai sel-lest sündmusest 10 aastat.

Seega palumegi Sul neid mälestusi meiega jagada. Saada meile jut-te, meenutusi, häid lugusid ja nalju. Eriti aga ootame pilte. Toonase puudeistutamise 10. aastapäeva puhul seame spetsiaalselt selleks ots-tarbeks üles veebilehe, mis kõik meile laekunud mälestused kaardis-tab ja kokku võtab. RMK

Loe lähemalt http://www.rmk.ee/miljonpuud

14. mail toimus kesklinna pargis taas maijooks. Üritusest tundsid rõõmu nii jooksjad kui pealtvaatajad. Enamus osalejatest olid kostüümidega vaeva näinud ja see lisas kindlasti üritusele vürtsi. tänud kõigile toreda õhtupooliku eest!

Maijooks 2014

mõmmikute rühma lastel lõpeb lasteaia aeg ning sügisel algab koolitee.meenutusi lasteaiast:lasteaias oli nii lõbus ja kõige toredam oli meisterdaminekõige rohkem meeldis nukunurgas mängidaoli tore, sest siin sai palju sõprupeod olid lõbusad ja toredadlaulutunnis laulmine, voolimine, joonistamine ja meisterdaminetore oli Krõlli õmmeldasai mängida erinevaid mängesuurte klotsidega ehitada, mängida liivakastisfolklooriring meeldis kõige rohkemRMK matkarajal oli huvitav ja põnevmõtteid koolist:et saaks häid hindeid ja hästi targaks saaks lõpuks jalgpallivõistlusteleõppida hästi joonistama, arvutama, lugemaet hästi palju süüa saaksmuusikakoolis kitarri õppidaarvamused sõpradest:Milline peaks hea sõber olema?sõber peab olema hea, tubli, tark, ilus ja ausaitama ja lubama oma mänguasjuei tohi käsutadaei tohi ropendada, haiget teha ja halvasti öeldasõber peab olema selline, kellelt saab alati abi ja nõu küsidaMõmmikute rühma õpetajad Piret ja Inge

Sel aastal siis sedasi, et külas-tusmäng „Unustatud mõisad“ alustab varakult. Juba kevad-kuul 29. mail on esimene kü-lastuspäev. Kaasa lööb ka Volt-veti mõis Tihemetsas. Külastusmängus „Unusta-tud mõisad 2014“ osaleb kaks-kümmend kolm mõisat, mil-les asuvad koolid. Mõisakoo-lid on külalistele sel aastal ava-tu kuuel päeval. Need on 29. mai, 12.–13. juuli, 25.–26. juu-li, 9. august. Mõisad on avatud 10.00 kuni 18.40. Miinimumprogrammina toi-mub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevus-te ja mõisate eripära rõhutami-seks kontserte, töötubasid ja

muud huvitavat. Külastustasud: pered 3.20 EUR , täiskasva-nud 1.60 EUR , õpilased, pen-sionärid 0.90 EUR http://www.unustatudmoisad.ee/ Hea kultuurilisti lugeja, kui soovid Voltveti mõisapäeval osaleda korraldaja-vastuvõtja poolel, s.t midagi näidata, pak-kuda, müüa, esitada jne, siis anna palun mulle sellest teada. Teeme rõõmuga koos! Piret Koorep, osakonna juha-taja Voltveti koolituskeskus Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tel 516 8099 Peahoone tee 2, Tihemet-sa , Saarde vald, Pärnumaa

20. aprillil 2014. a toimus Kilingi-Nõm-me klubis 12. korda jüripäeva male-turniir. Noorteturniiril oli parim poiss Marcus Jürimäe, 2. koha sai Kennert Rannama ja 3. koha Randar Rätsep – kõik Saarde vallast. Neidudest oli parim Laura Laud Torist, 2. koha sai Ragne Gromov Saardest ja 3. koha Kertu Li-sett Parik Koselt. Meeste seas oli võit-ja Ion Mõndresku Karksi-Nuiast, se-da kolmandat korda. 2. koha sai Tõ-nu Rauk Tallinnast ja 3. koha Eiki Le-hemets. Naiste parim oli Monika Lin-roos Pärnust ja teine oli Tiina Põlen-dik Koselt.

EiKi lEhEmEts

Unustatud mõisad 2014

Jüripäeva maleturniir

Käesoleval aastal toimub rah-v u s v a h e l i n e v a l g e - t o o -n e k u r g e d e l o e n d u s , m i d a korraldatakse iga kümne aasta jä-rel ja mis hõlmab liigi kogu levilat. Eesti Ornitoloogiaühing pa-lub kõigi loodusesõprade abi Eesti

toonekurepesade kirjapanemiseks. Selleks on loodud lihtne ja kõigile hõlpsasti kasutatav veebirakendus aadressil www.eoy.ee/valgetoonekurg. Selle abil saab kaardile märkida pe-sa asukoha ning nii enda kui teiste

ülesmärgitud pesade andmeid jooks-valt täiendada. Kui poegade arvu jm teadasaamiseks tuleb veel oodata, siis pesade asukoha andmeid võib s i s e s t a d a a a s t a r i n g s e l t . Lisateave: Margus Ots, 5082244, m a r g u s . o t s @ g m a i l . c o m

A l g a b v a l g e - t o o n e k u r g e d e l o e n d u s

Nr 5 (148) teisipäev, 27. mai 2014 8

PottsepatöödPliidid, ahjud,kaminad,

ehitus ja remontTel. 55 506 605 Hannes

e-mail kollo12@hot.ee

Reedel, 30. 05. kell 11 Suveaiaslastekaitsepäeva tähistamine

SIRLE GENTALEN 09.10.1978 – 01.04.2014

ELLEN VALK 15.03.1933 – 05.05.2014

TIIT PÕLD 20.05.1954 – 06.05.2014

MALLE GRÜNTHAL 21.03.1943 – 08.05.2014

ÜLO ILVES 25.04.1937 – 11.05.2014

VAIKE MURUMAA 14.05.1933 – 11.05.2014

GENNADI ADAMSON 01.12.1933 – 17.05.2014

NORA JUHANSON 27.04.2014 olGa alliK 93lEida KuKEPuu 91linda RannamÄE 90VallY-ludmilla tsÕGVintsEVa 89linda lauRi 89aRno olm 86lEida KÜtt 86asta antso 86lEhta EinalEht 85hElJu muRu 85VaiKE saaRmE 85EndEl KalJuRa 80Vilma Rist 80mEida PÄRnat 80naima-lisanna laidVa 80aino laaBan 80GERda-Johanna tamson 80VElma KuRm 80ElE-tiiu Ruusmann 75

Esmaspäeval, 23. 06. Suveaias Jaanipäev

Teisipäeval,24. 06 kell 11 Saarde kalmistulkalmistupüha

Tihemetsa kaupluse juureskell 9.00–10.00Kilingi-Nõmme klubi eeskell 10.30–13.00

II kvartalis19. ja 26. juunil

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 14.00–16.00

II kvartalis3. ja 17. juunil

Pangabussi peatused:

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Küttepuude müük – sanglepp (must lepp)hinnad: 50 cm – 32 eurot m³

40 cm – 34 eurot m³Kontakt tel: 5612 2834 ja 5870 4074

hinnad sisaldavad transporti Kilingi-nõmmes

ja selle lähiümbruses.

22.06.2014 toimub Pärnumaa võidupüha jooksumaraton distantsiga 42/21 km. Anna enda osalemise soovist teada hiljemalt 02.06.2014 e-mailile aleksei.vistunov@kaitseliit.ee. Registreerides märkida kindlasti ära järgmised andmed: jooksu distants, isikukood, elukoht (postiindeks kohustuslik), e-mail, telefoninumber.

Kodutekstiili tootmisega tegelev ettevõte Kilingi-Nõmmes

ootab oma meeskonda õmblejaid ja pakkijaid. Töötasu alates 2.15 tund.

Huvi korral võtta ühendust tel. 5629 3775 või tulla kohale Hommiku 2a.

SILMADE KONTROLL

SILMARÕHU MÕÕTMINE

PRILLIDE MÜÜK

PRILLIDE PISIREMONT

OPTILISED PÄIKESEPRILLID

5. juuni 2014. aKELLA 10:00-st

KILINGI-NÕMMEKLUBIS

Silmade kontroll maksab 6€. Prillitellijale on kontroll TASUTA.

Eelregistreerimine vallavalitsusetel 449 0135, lisainfo tel 521 9014

OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, info@est-land.ee