KEEL KUI VÄÄRTUS

Arvi Tavast1

LII

KU

MA

PA

NE

VJ

ÕU

D

“sõna X ei tohi kasutada”

“sõna X on parem kui sõna Y”

“spetsialistid kasutavad sõna X, aga see sõna ei

tähenda ju midagi”

“eesti keel vajab kaitset”

“nähtus X ohustab eesti keelt”

presidendi sõnavõistluse ülesandepüstitus:

diferentseerimine -> ümbernimetamine

rongaemade kohtuekspertiisid

poliitiline korrektsus

kehtestav käitumine (mina-keel)

2

UU

RIT

AV

MA

TE

RJ

AL

Vaatan järgmistele tingimustele vastavaid

seisukohti:

Väärtushinnang, mitte uuring ega teooria

Reguleerib teiste inimeste käitumist

Ei eelda ettevalmistust ega teadmisi

Põhjendada ei oska

Läbirääkimisele ei kuulu

3

UU

RIM

ISK

ÜS

IMU

SE

D

Miks inimesed niimoodi teevad?

Milline peaks olema keeleteooria, et niisugune

tegevus ei oleks sellega vastuolus?

Kas selliste seisukohtade esitajaid oleks siiski

võimalik kuidagi arutelusse kaasata?

4

KÜ

SIT

LU

S

Anonüümne küsitlus veebis http://www.eformular.com/arvitavast/keelehoiakud.html

aprill-september 2010, 694 vastanut, 85% keeleinimesed, sh75% tõlkijad

Hoiakud

keele kohta keele olemus

õige/vale võimalikkus

vale häirivus

keelekorralduse rangus

keelepoliitika rangus

tõlkimise kohta tõlkimise olemus

tõlkija staatus

nõutav pädevus

muude asjade kohta ettevõtlikkus, tolerantsus, solidaarsus, konservatiivsus,

konformsus, ratsionaalsus, optimistlikkus, iseseisvus

Taustainfo

olen keelega seotud, olen tõlkimisega seotud

5

KIR

GL

IKU

DS

EIS

UK

OH

AD

Tähtis on, et inimesed tegelikult teaksid, kuidas on

õige.

Selliste sõnavormide nagu pensjon öubamine on

tõsine emakeele vägistamine ja harimatuse

propageerimine.

Seaduses rangemate reeglite kehtestamisest üksi

on vähe. Peab olema piisavalt mõjuv

sanktsioonisüsteem

6

KIR

GL

IKU

DS

EIS

UK

OH

AD

2

Iseenesest plaanin ülirangete reeglite peale väga

piklt vilistada...

seadusi [..] rikun sportliku hasardiga

Keeleasjus häirivad mind kõige rohkem punase

pastakaga õpetajad, kelle huvi keele vastu ei ulatu

õigekirjareeglite täitmise kontrollimisest

kaugemale, inimesed, kellel ei teki küsimust miks

7

HU

VIT

AV

AD

SE

ISU

KO

HA

D

Ma soovin, et eesti keel ikka areneks, mitte ei

kivistuks, kuid loomulikult - et ta jääks püsima

Ajakirjanduse keel võib ju vastata praegu

kehtivale õigekirjale, kuid on stilistiliselt jõle. Seda

ei saa parandada seadustega vaid ainult

õpetamise ja kontrolleksamitega.

Põhimõtteliselt ei ole minu asi, kuidas teised

inimesed keelt kasutavad, aga on vägagi minu

asi, kuidas inimesed kasutavad keelt avalikkuse

ees esinedes - vale keelekasutus häirib mind.

Keelekorralduse suunad on viimasel ajal liikunud

nn liigse korraldamise poole. Nt seesama peale-

pärast vahekord.

8

HU

VIT

AV

AD

SE

ISU

KO

HA

D

keel jääb püsima siis, kui on võimalik kirjutada

täpselt nii, nagu autor soovib end väljendada, ja

seejuures ortograafiliselt õigesti

õige või vale saab olla miski ainult sellest

lähtuvalt, kas normikohane kirjakeel on tarvilik

või mitte

Olen eriti nõus väitega, et eesti keele täpsus ja

väljendusvõime on vähenenud. Ei tea kas see on nii

võõrkeelte mõjul või vastupidi, mitmete uute

eestikeelsete sõnad ja väljendite mõtte- ja

emotsionaalne tühjus sunnib laenama võõrsõnu.

Kasutagu inimene kirjakeelt või Võru murret, aga

tehku seda õigesti.

9

MIN

A

MINA räägin õigesti, olgu keelenormid ranged või

kasutus täiesti vaba.

räägin tublisti üle keskmise taseme eesti keelt

Leian, et minu keelekasutus on niigi piisavalt

korrektne.

Taktitunne ja olukorrakeskse keelekasutuse

tajumise võime ei ole kõigil inimestel arenenud

ühtviisi, siis võiks üldkehtiv heakskiidetud norm

siiski olla.

10

MID

AO

TS

ISIN

Miks inimesed suhtuvad keelekasutusse nii

kirglikult?

Kas õnnestuks leida seoseid suhtumisega

muudesse kirglikesse teemadesse?

poliitika

maksud

religioon

vähemused

Kas õnnestuks tuvastada selliste väidete aluseks

olevat implitsiitset keeleteooriat?

11

MID

AL

EID

SIN

Seoseid teemade vahel ei leidnud

Fikseeritud koodi mudelit näib pooldavat selgelt

alla poole vastanutest

Vastajate keeletausta arvestades ehmatavalt

konservatiivsed seisukohad

Küsimused olid keerulised, nt keeleline

mõjustamine, eituse eitus

Ilmselt meetodist tulenevad anomaaliad, nt

agnostikuid ainult 17%

12

KE

EL

EK

OR

RA

LD

US

ES

T

Keelekorraldus ei tohiks olla senisest leebem (70%)

Korraldajad peaks taunima kahjulikke muutusi

(80%)

Korraldamatus viib mõistmisraskusteni (75%)

Vabakslaskmised tarbetud (60%)

Reeglid rangemaks: 50/50

Keelt on võimalik standardida: 50/50

13

ÕIG

ES

TJA

VA

LE

ST

Tean, mis on õige ja mis vale (80%)

Vale kasutus häirib (70%)

aga

Tekstil on ainult üks õige tähendus (20..50%)

14

KE

EL

EP

OL

IIT

IKA

ST

Eesti keelt ohustavad võrgusuhtlus ja "viimase aja

arengud" rohkem (60%) kui inglise laenud (40%)

15

KIU

SU

KÜ

SIM

US

ED

Soovin, et eesti keel jääks oma praegusel kujul

püsima, st et ta sureks (70%)

Ma soovin, et eesti keel ikka areneks, mitte ei kivistuks,

kuid loomulikult - et ta jääks püsima

16

MU

UD

Misasi on keeleline mõjustamine?

Vigase originaali tõlkija peab kirjutama veatut

sihtkeelset teksti, aga ei tohi sealjuures teksti

muuta

Kodakondsuse reeglid vs keelereeglid: esimestest

peaks enne arvamuse avaldamist ka midagi

teadma

17

PÕ

HJ

EN

DU

SE

D

Keelekorraldajatelt ootaks rohkem selgitusi, miks

nad midagi soovitavad - praegu jääb sellest puudu.

Kui keelekorraldajad näevad laiemat pilti, millest

lähtudes nad soovitusi jagavad, siis võiksid nad

seda laiemat pilti ka teistele tutvustada ja oma

soovitusi põhjendada.

18

MIK

SS

IIS?

Deborah Cameron, Verbal Hygiene. Routledge

1995.

Teadvustatud põhjendused

suhtluse tõhusus või üldse võimalikkus

kultuuri säilitamine

Peidetud põhjused?

võimuiha

enda vajalikuks tegemine, töökoha säilitamine

grupi (sh rahvuse) kooshoidmine

muude teemade (kord) peitmine keeleteema taha

oma keeleõppesse tehtud investeeringu säilitamine

subjektiivsed eelistused19

AR

UT

EL

UK

S

Millega on põhjendatud keelekorraldus jm

väärtushinnangud keele teemal?

Kust pärinevad suunava ja soovitava

keelekorralduse soovitused?

Millisel keelefilosoofial põhineb seisukoht, et mõne

indiviidi keelekasutus saab teoreetiliseltki olla

"vale"?

Kuidas peaks defineerima (nt eesti) keele, et seda

oleks võimalik tema kõnelejate eest kaitsta?

Millistel uuringutel või teoreetilistel seisukohtadel

põhineb traditsiooniliselt positiivseks peetud

parameetrite nagu ühemõttelisus, ühtlus või

ökonoomia väärtustamine?

Ka seisukoht, et keelt ei tuleks korraldada, on

tugev keelekorralduse alane seisukoht. Millega on

see põhjendatud?20

TONT SEDA KÕIKE TEAB.

21