Katusepaketipaigaldusjuhend2003

3

Betoonkividest katust on lihtne paigaldada

Kaasaegne betoonkividest katus on tõestanud oma sobivustpõhjamaade karmides tingimustes juba aastakümneid.Aastatepikkune kogemus ning kaasaegne tootmismeetodtagavad Est-Steini katusekivide kõrge kvaliteedi, mis vastabühtsete euronormide EN 490 ja EN 491 seatud nõuetele ningtestimisele.

Vastupidav ja maja väärtust tõstev betoonkivikatus ei nõuaerilist hooldust. Perioodiline survepesu hoiab kivikatuse kauninaaastast aastasse.

Paigaldusjuhend kirjeldab kivikatuse paigaldamist etappidekaupa ning sobib nii uusehitiste kui ka renoveeritavate katustepuhul. Ärge unustage seejuures järgimast kehtivaidtööohutusnõudeid!

Pilt 1Aluskate paigaldatakse risti sarikatega,alustades räästast harja suunas, ningkinnitatakse tuulutusliistudega. Järgnevaltpaigaldatakse katusekaldele vastavasammuga roovid, vajalikud turvaelementide(lumetõkked, käigusillad jms.) kandeele-mendid ja neeluplekid ning teostatakseläbiviigutööd. Katusekivid tõstetaksekatusele.

Pilt 2Alustelt laotakse kivipakid võrdsetevahedega roovidele. Värvimata ningantiikviimistlusega katusekivide puhulsoovitame erinevate kivialuste pakidsegamini ja hajutatuna katusepinnalelaiali laotada, mis tagab visuaalseltühtlasema värvipildi.

Pilt 3Katusekivid laotakse katusele suunagaparemalt poolt vasakule, alustades räästastning liikudes harja poole.

Pilt 4Reakividest kinnitatakse ümber kogukatusepinna perimeetri välimine rida,ülejäänud kivid vastavalt katusekaldele(vt Reakivide kinnitamine).

Pilt 5Neelude, läbiviikude ning murdekohtadeümber olevad kivid kinnitatakse.

Pilt 6Lõpuks paigaldatakse vajalikud katuseturvaelemendid ning kinnitatakse ääre-ja harjakivid koos vastavate tihenditega.

43

1 2

5 6

Üldised nõuanded

Sobiv kalleEst-Steini betoonkatusekivi sobib kõikidele katusetüüpidelemiinimumkaldega 1:5 (11°).

Ehituspaigale toimetamineKivid tuuakse ehitusplatsile tellija poolt näidatud kohta, mispeab olema ligipääsetav raskeveokile. Soovitav on organiseeridatransport ilma vahelaadimisteta otse ehitusele, mis vähendabtunduvalt võimalikke katusekivide transpordikahjustusi(purunemine, värvkatte kahjustused jms)

LadustamineKivialused tuleb ladustada ühtlasele pinnale ning vajaduselkatta lume ja vihma eest.

Katusekonstruktsiooni tuulutusTäpsemalt lahendab katusekonstruktsiooni tuulutuse alatiprojekteerija. Katusekonstruktsiooni toimimise seisukohalt onoluline, et konstruktsiooni aurutõke oleks paigaldatud tihedalt.Katusekivide ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vahelistruumi tuleb ventileerida eraldi.

Mittehingava aluskatte ja soojustuse vahelisse ruumi pääsebõhk tuulekasti laudade vahelistest avadest ning väljub harja-tuulutuse või viilukolmnurga otstesse tehtud ventilatsiooniavadekaudu. Vajadusel saab kasutada ka tuulutuskive või ventilat-sioonikorstnaid/torusid. Hingava aluskatte puhul ei jäetasoojustuse ja katte vahele tuulutusvahet. Aluskatte ja katuse-kivide vaheline osa ventileerub tuulutusliistu kanali kaudu.

Aluskatte paigaldamine

Enne aluskatte paigaldamist tuleb kontrollida katusepindadediagonaalide pikkusi, et ristuvad küljed oleksid teineteisesuhtes täisnurga all. See tagab kiviridade ühtluse ningkokkuvõttes ka kogu katusepinna korrektsuse.

Aluskate paigaldatakse üle sarikate ristisuunas, alustadesräästast, ning kinnitatakse 25 x 50 mm tuulutusliistudega.Mittehingavate aluskatete puhul jäetakse kattele sarikatekeskel 20 - 30 mm sügavune nõgu. Aluskatte paanidpaigaldatakse 100 - 150 mm ülekattega, mis madalamate

katusekallete (≤20°) puhul peab olema 200 mm. Aluskattepaane jätkatakse sarikate kohal. Aluskatte keskmine kulu onumbes 1,15 korda suurem katusepinna suurusest (joonis 4).

80 -100 mm20-30 mm

tuulutusliistud 25 x 50 mm

150 mm

4

joonis 3

joonis 4

A. Viilukolmnurga ventilatsiooniava suurus on 1 dm2 iga katusepinna 10 m2 kohta.B. Mittehingava aluskatte ja soojustuse vahele tuleb jätta vähemalt 50 mm tuulutusvahe.C. Õhu juurdepääsuks katusekonstruktsioonile tuleb räästa tuulekasti laudade vahele jätta tuulutuspilud.D. Katusekivide ja aluskatte vaheline ruum peab olema vabalt tuulduv.

Katuse tuulutus Seinaga liituva katuse tuulutusjoonis 1 joonis 2

A

C

D

B300 mm

tuulutusliistud 25 x 50 mm

plekk

pruss 50 x 100 mm

aluskate

5

Katusekalle Soovituslik Katusekivide(kraadides) roovide samm kulu

(mm) (tk/m2)

+50 375 8,9+45 370 9,0+45 365 9,2+40 360 9,3+35 355 9,4+35 350 9,6+30 345 9,7+25 340 9,8+20 335 10,0+15 330 10,1+11 320 10,4

Ligikaudne katusekivide kulu ja roovisammolenevalt katusekaldest

Roovide jaotusNäide: Katuse kalle on 40º, mille puhul võtame tabelistsoovituslikuks roovisammuks 360 mm. Katuse külje pikkus on6320 mm viimase roovi ülaservast alt teise roovi ülaservani jasee jagatakse kivi soovitusliku roovisammuga 360 mm ningsaadakse 17,6 ≈18 horisontaalset kivirida. Kui 6320 mmjagatakse 18ga, tuleb roovidevaheline kaugus 351 mm(mõõdetuna ühe roovi ülaservast teise ülaservani).

LäbiviigudTorude läbiviikude puhul kasutatakse spetsiaalset aluskatteläbiviigutihendit. Kandiliste läbiviikude puhul lõigatakse alus-kattesse auk nii, et lõigatud servadega oleks võimalik moo-dustada ülespööre. Nurgad tihendatakse vastava tihendus-lindiga (nt Flexiroll). Ülespoole läbiviiku moodustatakse nnveesuunaja, mis juhib eemale ülespoole läbiviiku sattunud vee(enne kivide paigaldust või tuisu tõttu tekkinud). Seetõttu onsoovitav läbiviigutööd teha koos aluskatte paigaldusega, mittehilisemate katusetööde käigus.

330 mm 300 mm

N x 300

joonis 5

joonis 7

60 mm

max 375 mm

25-40 mm

340 mm

jagatav osa (näites 6320 mm)

kogupikkus

roovlatt

tuulutusliist

aluskate

räästalaud

kõrgusliist

Roovlattide vahekaugused ja paigaldamine

Roovide mõõdud (mm)

maxsarikatevahe

Roovidesoovituslikudmõõdud

50 x 5050 x 75

9001200

22 x 100*

600

* 22 x 100 rooviga ei saa kasutada meie hinnakirjas pakutavaid neeluplekke ega katuseastmeid.

Ülemise roovi ülaserva kaugus harjalauast on sõltuvalt katusekaldest 25 - 40 mm ning peab vastama katusekivi kannamõõtmetele. Vahemaa räästa välisservast (tuulekasti laudisevälisservast) teise roovi ülaservani peab olema 340 mm.Ülejäänud vahemaa jaotatakse roovide vahel võrdselt, sõltuvaltkatuse kaldest 320 - 375 mm. Roovid kinnitatakse 125 mmnaeltega.

joonis 6

(25x50)

6

Katusekivide tehnilised andmed

Kivipakkide jaotamine katuseleEt kive ei peaks töö käigus ümber tõstma, jaotatakse pakidkatusele järgmiselt: märgitakse püstijooned 1200 mm vahedegaalates parempoolsest katuse äärest (esimene joon 1230 mmkaugusele servast). Kivipakkide (8 tk pakis) jaotamist alustatakse1200 mm kauguselt servast teise roovivahe peale. Pakidtõstetakse igale teisele roovivahele, nagu on näidatud joonisel.

Värvimata ning antiikviimistlusega katusekivide puhul soovi-tame erinevate kivialuste pakid segamini ja hajutatuna katuse-pinnale laiali laotada, mis tagab hiljem visuaalselt ühtlasemavärvipildi.

Katusekivide tõstmine ja paigaldamineKõige lihtsam on kasutada tõstukiga veoautot, mille puhulkivialused tõstetakse otse kastist katusele. Raskuse tõttu eitohi täisalust tõsta otse roovide peale, vaid kivipakid tulebaluselt jaotada mööda katusepinda laiali. See on võimalik,

kasutades veoki tõstukit koos spetsiaalse katusekivide tõste-alusega (vt joonis). Samuti saab kasutada redeltõstukit võiteisi tõsteseadmeid.

Katusekivide paigaldamineKõigepealt paigaldatakse räästasse jääv kivirida. Esimese reagakontrollitakse, et kummalgi pool üle otsa seina ulatuvadkatuse ääred oleksid ühe laiused. Seejärel kinnitatakse alumiserea kivid reakiviklambrite, naelte või kruvidega. Järgnevaltlaotakse parempoolsest räästa nurgast üles 1-2 vertikaalsetkivirida. Üleslaotud kivirida peab moodustama räästasolevakivireaga täisnurga. Seejärel paigaldatakse katusele ülejäänudkivid (paremalt vasakule). Roovi otsad lõigatakse parajaksenne äärelaua paigaldamist.

Kivide kinnitamineSoovitav on kinnitada reakivid 70 mm reakiviklambritega,mille puhul on võimalik kive reas hiljem vajadusel ülespooleja tagasi nihutada. Naelte või kruvidega kinnitamisel tulebreakivi keskmisel harjal olev auk üle puurida 5 mm kivipuuriga.Katusekivid kinnitatakse nende ladumise käigus. Kinnitadatuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid (räästas, äärtesja harjal), samuti katuse neelu, kaldharja ning läbiviike ümbritsevkivirida. Üle 45° kaldega katustel kinnitatakse lisaks diago-naalsuunas iga viies kivi, ≥60° kaldega katuste puhul või suuretuulekoormusega piirkondades kinnitatakse kõik kivid.Katusekivid, mida peale lõikamist ei saa toetada kannale,kinnitatakse lõigatud kivi klambritega (nt kaldharjad, neelud,läbiviigud – vt joonis 12)

joonis 10

joonis 11 joonis 12

Ehituslik Ehituslik EhituslikPikkus (mm) Laius (mm) pikkus (mm) laius (mm) kõrgus (mm)

Reakivi 420±2 330±2 320...375 300±2 75±2Harjakivi 420 230...250 330...370

Ladustamine Tõstmine

Õige Vale Õige Vale

joonis 8 joonis 9

NeelEhitamisel on oluline tagada neelusõlme veetihedus ningvälistada veekottide tekkimise võimalus. Aluslaudise puhulkaetakse katuse neel mõlemale poole 30 cm ulatuses täis-laudisega, mis on samal kõrgusel sarikate ülemise pinnaga.Laudise asemel võib kasutada kondensaadikindlast plekistalusprofiili, mis lihtsustab neelu ehitust ning vähendabkonstruktsiooni paksust. Piisavalt suure katusekalde puhul(>30˚) pole vajalik aluse tegemine tingimustel, et aluskattepaigaldus on teostatud oskuslikult, ning et tagatud on neelu-piirkonna veetihedus (välistatud ka veekottide tekkimine).

Esimene aluskatte paan paigaldatakse piki neelu võrdse laiuse-ga kummalegi poole murdejoont. Seejärel kaetakse lõikuvadkatusepinnad horisontaalsete paanidega koos ülekattega nee-lu murdejoonest nii, et neelus tekiks kolm kihti aluskatet. Neeluplekikandekonstruktsiooniks on 50 x 50 mm tugiroovid, mis kinni-tatakse kummalegi poole murdejoont nii, et neelupleki ääredtoetuksid nendele. Tugiroov kinnitatakse läbi tuulutusliistusarikate külge. Neeluplekid paigaldatakse räästa poolt harjasuunas 150 - 200 mm ülekattega, esimeseks plekiks paigaldatakseneelupleki algus, mis lihtsustab vihmaveesüsteemi paigaldamist.Kui kahe erineva katusepinna vaheline neel lõpeb keset katusepinda, mitte räästas (nt vintskappide puhul), kasutatakse neeluväljajooksukomplekti (vasak ja parem). Antud toode koosnebkolmest järjestikku paigaldatavast plekkdetailist, mille abil tuuakseneelupleki sügavus sujuvalt ümbritseva katusepinna tasemele

ning tulemuseks on korrektselt vormistatud sõlm. Plekkdetailideülekatteid võib tihendada vastava liimtihendusmassiga. Seejärellaotakse paika katusekivid ja märgitakse ära kivide lõikejoon(neelupleki sisemise ääreni). Katusekive ei soovitata lõigatakatusel. Neelupleki äärtele, mis jäävad katusekivide alla,kinnitatakse iseliimuv neelutihend. Lõigatud kivid, millel puudubkand, kinnitatakse lõigatud kivi klambriga.

Katusesõlmed

Kivide lõikamineKatuse murdekohtades (kaldharjad, neelud) tuleks paigaldadaalguses terved kivid ning märkida neile (nt värvinööriga) lõike-joon. Kive pole soovitav katusel lõigata, kuna lõiketolmueemaldamine võib hiljem raskeks osutuda ning põhjustadavärvierinevusi katusepinnal. Kivide lõikamiseks tuleb kasutadaselleks sobivat lõikeketast (abrasiiv, teemant jms).

1. Neeluplekk2-3. Neelu vasaku väljajooksu detailid

3

2

1

joonis 13

joonis 14

joonis 15 joonis 16

7

1. Sarikas 6. Tugisarikas2. Laudis 7. Roov3. Esimene aluskattekiht 8. Neeluplekk4. Aluskate 9. Katusekivi5. Tuulutusliist (nt 22 x 50 mm) 10. Neelupleki algus

1

4

3

8

9

7

10

5

26

1. Sarikas 6. Tugisarikas2. Neelu alusplekk 7. Roov3. Esimene aluskattekiht 8. Neeluplekk4. Aluskate 9. Katusekivi5. Tuulutusliist (nt 22 x 50 mm) 10. Neelupleki algus

4

3

8

9

7

5 2

6

1

10

tuulutusliist

harjatihend

min 150 mm

harjalaud

tugipuu (vajaduse korral)

aluskate

harjakivi kinnitusklamber

8

roovlatt

tuulutusliist

aluskate

ventileeriv harjatihend

harjakivi klamber

KaldhariAluskate viiakse vähemalt 150 mm kummalegi poole ülemurdejoone ja kinnitatakse tuulutusliistudega. Murdejooneljäetakse roovi otstesse ruumi harjalaua paigaldamiseks. Kõige-pealt paigaldatakse ühe poole kivid ja märgitakse ära lõikejoon,kivid tuleks lõigata võimalikult harjalaua äärest. Kaldharjalsarikate ja roovide vahele kinnitatud harjalaua kõrgus valitaksenii, et see võimaldaks harjakivil toetuda reakividele. Harjalauakinnitamisel võib kasutada tugipuud. Harjakivide all kasutataksespetsiaalset harjatihendit “Metalroll”, mis tagab efektiivsetuulutuse ning takistab lume sissetuiskamist. Harjakivid kinni-tatakse harjakiviklambritega, lõigatud kivid lõigatud kiviklambritega (vt Katusekivide kinnitamine).

HariHarja lahendus sõltub aluskatte tüübist, katusekonstruktsioonist(külm või soe katus) ning valitud katusekonstruktsiooni tuu-lutuse lahendusest (viilukolmnurga ventilatsiooniavad võiharjatuulutus). Sõltuvalt eeltoodud tingimustest viikse aluskateüle harjajoone ca 150 mm ulatuses (mittehingav aluskate +viilukolmnurga ventilatsiooniava; hingav aluskate) või siislõpetatakse enne harja 50 - 70 mm kauguselt (mittehingavaluskate + harjatuulutus). Harjalaud paigaldatakse sarikatekülge peale ülemiste roovide kinnitamist ning peab olemavähemalt 25 mm paksune ja sellise kõrgusega, et harjakivitoetuks nii reakividele kui ka harjalauale. Harjatihendina kasu-tatakse kas ventileerivat harjatihendit või MetalRolli.Harjakivi kinnitatakse harjakiviklambriga (vt joonis 18).Kahe horisontaalharja ristumisel kasutatakse üleminekunaT-kivi, lõikumisel aga X-kivi. Mõlemad kinnitatakse harjakivi-klambritega. Kahe kald- ja ühe horisontaalharja (või vastupidi)ristumisel kasutatakse Y-kivi, mis kinnitatakse kas läbi 5 mmpuuritud ava kruviga või kaldharja(de) poolt harjakiviklambriga.

Enam kui kolme harja lõikumisel tuleb harjade liitumiskohtmoodustada lõigatud harjakividest, millede vahed (ca 5-10 mm)täidetakse vastava liimtihendusmassiga (näiteks polüuretaan).

roovlatt

tuulutusliist

aluskate

ventileeriv harjatihend

harjakivi klamber

kruvi 4,2 x 65 mmnael 3,5 x 100 mm

kruvi 4,2 x 45 mmnael 3,5 x 75 mm

joonis 17

joonis 18

joonis 19 joonis 20

9

Ääre lõpetamineKui reakivid on paigaldatud ja rooviotsad on lõigatud ühepikkuseks, kinnitatakse roovi otste külge äärelaud, misehitatakse hiljem kokku tuulekasti konstruktsiooniga. Äärelauakõrgus tuleb sobitada äärekivi ja reakivi järgi nii, et ta kannaksäärekivi ja äärekivi toetuks reakividele (joonis 22). Alumineäärekivi tuleb lõigata ülemisest otsast lühemaks, et ta toetuksainult esimesele roovile (joonis 21). Äärekivid kinnitataksekruvidega. Ääreplekki kasutades peab äärelaud olema samalkõrgusel reakivide laine harjaga (joonis 23). Ääreplekk kinni-tatakse äärelaua külge kruvidega nii, et pleki äär toetukskatusekivi laine põhja.

RäästasAlumise roovi peale kinnitatakse 15 - 25 mm paksune liist,nii et alumine kivirida oleks teiste ridadega sama kalde all.Alumine kivirivi jääb 60 mm üle räästalaua, ja kõik kividkinnitatakse reakiviklambritega või 75 mm roostevabadenaelte / kruvidega.

liiteplekk wakaflex

aluskate

liiteplekk

aluskate

wakaflex

aluskate

liiteplekk

LäbiviigudEst-Steini katusekividele on pakkuda mitmeid erinevaid läbi-viigukomplekte, mis sisaldavad läbiviigutihendit ja kinnitus-vahendeid ning mida on lihtne paigaldada. Erimõõtudegaläbiviikude puhul tuleb aluskatte ja läbiviigu tihendamiselkasutada tihenduslinti “Flexiroll”, katusepinnal “Wakaflexi”või tellida selleks eriplekid. Juhtmete ja kaablite katuseletoomiseks võib kasutada tuulutuskivi. Läbiviigud on soovitavpaigaldada võimalikult harja lähedale vältimaks lumekoormust.Katuseakende kohale tuleks paigaldada lumetõke, ventilat-sioonikomplektile sobib selleks katuseaste. Läbiviigust ülespoolejääva roovi kõrgus peab olema 22 - 25 mm suurem kohtades,kus ülemised kivid ei toetu alumisele kivireale (nt katuseaken,korsten).

SeinaliitedSeinaliited vormistatakse liitepleki või Wakaflexiga. Liiteplekigaon võimalik lahendada katusealuse konstruktsiooni tuulutus(vt lk 3, Katusetuulutus)

60 mm

15-25 mm

aluskatte läbiviigutihend lisaroovi tükk2 x 50 x 50

kõrgem roov

joonis 21

joonis 22 joonis 23 joonis 24

joonis 25

joonis 26 joonis 27

Ventilatsiooni komplekt(soojustamata) + müts (2),toru Ø 110 mmMaterjal: plastik.Sisaldab: läbiviigukivi,Ø 110 mm toru,elastset toru jaläbiviigutihendit.

Sobib kõikidele EstSteini kividele.Torust ülespoole soovitataksepanna lumetõke.

Lisatarvikud

Aluskatte läbiviigutihendidKasutatakse aluskatte läbiviigu tihendamiseks.Läbiviidava elemendi max Ø 160 mm.

Lumetõkkekandur (7)Kulu: 1 tk 750 - 1000 mm kohta.Materjal: tsingitud teras.Puidukruvid 8 x 45 mm.Kinnitatud lisaroovile.

Lumetõkketoru (7)Pikkus: 2000 mm,Ø 32 mm.Materjal: tsingitud javärvitud teras.

Käigusillakandur ja käigusild (11)Kanduri kulu: 1 tk 900 mm kohta.Materjal: tsingitud ja värvitud teras.Käigusilla tugi kinnitatakse lisaroovile.Puidukruvid 8 x 45 mm.

Katuseaste (10)Kulu: 1 tk kivirivi kohta.Materjal: tsingitud ja värvitud teras. Kui katuseastetkasutatakse lumetõkkena läbiviigu kohal, peab antudkohta paigaldama lisaroovi (vt joonis 25).

100 mm

50 mm

50 x 100 mm

Käigusillamaterjal:tsingitud ja värvitud teras.Pikkus: 1,2 m.

100 mm

50 mm

50 x 100 mm

Katuseluuk (3)Suurus: 500 x 500 mm,600 x 600 mm.Materjal: plastik.Suurus: 600 x 800 mmMaterjal: metallist.

Neeluplekk (6)Pikkus: 2000 mm,kasulik pikkus 1800 mm.Materjal: tsingitud javärvitud plekk

Antenni läbiviigu (1)komplekt 12-90 mmMaterjal: plastik.Koosneb läbiviigukivist,kummitihendist ja läbiviigutihendist.

Ventilatsiooni komplektsoojustatud torugaØ 125 mm, 160 mm,200 mm ja 250 mmMaterjal: plastik.

10

Neelu väljajooks vasak/parem.Materjal: tsingitud javärvitud plekk.

Komplekt koosneb kolmest detailist.

50 mm

10 mm

150 mm

50 mm

WAKAFLEX (8)(koos plekistkorstnaäärisega)

11

Aluskate (9)

T-kivi

8 9 10 11 12 13 14

17

X-kivi

Y-kivi (4)

Harjakivi (13)

Harja alguskivi (14)

Äärekivi (16)

Kaldharja alguskivi (17)

15

16

Ääreplekk (6)

Harjatihend

Ventileeriv harjatihend (12)(paigaldatakse harjakivi alla)

Tuulutuskivi (15)

1

3

2

4

5

7

6

Neelupleki algus (18)

18

Lafarge Tekkin OÜTallinnas: Rävala pst 8c,Tel (0) 627 5560, (0) 627 5572, faks (0) 627 5573Tartus: Riia 140c,Tel (07) 390 128, faks (07) 390 261roofingsolutions.ee@lafarge-tekkin.comwww.lafarge-tekkin.com

Ladu:Kiiu, Kuusalu valdAvatud:E-R 8.00-16.00L, P suletud

Betoonkatuste hooldusEst-Steini katusekivide valmistamisel on arvestatud põhjamaadevahelduvaid ilmastikutingimusi: pakast, päikest ja tuult. Kui katuselekogunenud lehed ja praht aeg-ajalt ära pühkida ja võimaluse korralkatust ka pesta, püsivad betoonkivid kaua kaunid.

On loomulik, et katusele võib varem või hiljem tekkida sammal.Tõhus viis samblaga võitlemisel on katuse pesemine, samuti pakubtänapäevane keemiakaubandus erinevaid hooldusvahendeid. Samblatõrjeks võib kasutada 5%list naatriumhüpokloriidi, s.o kloori lahust,mida kantakse katusele pintsli, pritsi või harjaga ja hiljem pestakseveega üle. Seda vahendit võib kasutatada ka basseinide puhastamiseks.

Oluline on jälgida, et katuse neelukohad, seinaliited ja vihmavee-süsteemide äravoolud – katuse need kohad, kuhu praht kogunemakipub, oleksid puhtad. Neid tuleks kontrollida 2 korda aastas – niikevadel kui ka sügisel. Hooldustööde tegemisel võib katustel kõndida,kasutades selleks pehme tallaga jalatseid.

Lafarge Tekkin OÜ betoonkatusekivid on valmistatud värvilisanditegabetoonist ja viimistletud 2 kihi akrüülkattevärviga, mis katusekivivananedes muutub ühtlaselt. Betoonmassi segatud eriti pikaealisteja ilmastikutingimusi hästi taluvate pigmentainete tõttu ei ole vajaka aja möödudes katust uuesti üle värvida. Kivikatus vananeb väärikalt.