Mai 2009Mai 2009Mai 2009Mai 2009Mai 2009

Nr 25

Konkursil "Hiiu tikandkäsitöös ja rõivamoes"peeti kolme eripreemiavääriliseks mantlile vildi jalõngadega tikitud Kassarikabel, mis valmis MaarjaUnduski, Linda Tiku, HeliTuisu, Ene Järvelahe, LaiviKirsi, Evi Sadula, TiinaSeliranna ja MerikeNiimanni käe all.

2

Tegevuskava on heaks kiidetud Kassari saare rahva poolt 13. oktoobril 2008

Tegevus,invest. objekt

Seltsimajarenoveerimine

Piirkonna tuntusesuurendamine jaühtsusekujundamine

Keskkonnasäästlikueluviisijuurutamine

Ratsamaneez

Kogukonnaleteenusteväljaarendamine

Moosiköök –uuringud,projekteerimine

Lautrikohtadetaastamine jaloomine

Teedetolmuvabaksmuutmine

Orjaku sadamaarendamine

Spordiväljakseltsimaja juurde

SpordiväljakKassari mõisa

Valdkond

turism,haridus,sport, vaba aeg,infrastruktuur

turism,vaba aeg,haridus,elukeskkond

Turism,keskkonnakaitse,sport, vaba aeg,isfrastruktuur,põllumajandus,elukeskkond

turism,sport, vaba aeg,infrastruktuur

turism,haridus,vaba aeg,infrastruktuur,elukeskkond

turism,haridus,põllumajandus,infrastruktuur

turism,kalandus,infrastruktuur,elukeskkond

turism,infrastruktuur,elukeskkond

turism,infrastruktuur,vaba aeg,sport,elukeskkond

turism,sport, vaba aeg,elukeskkond

turism,sport, vaba aeg,elukeskkond

Aeg

2008-2015

2008-2015

2009-2013

2009-2010

2008-2015

2009-2013

2009-2014

2009-2015

2008-2015

2009-2012

2009-2012

Summa

2 500 000

1 000 000

500 000

1 500 000

900 000

1 000 000

1 360 000

2 000 000

28 800 000

450 000.-

450 000

Vastutaja

KassariHaridusselts

KassariHaridusselts,Orjaku Külaselts,KassariKülavanemateKogu

KassariHaridusselts

KassariRatsamatkad

KassariHaridusselts,Käina vald

KassariHaridusselts

Kohalikud kaluridEttevõtjadmaaomanikud

Teede – jaSideministeerium,Käina vald

Käina vald,Orjaku Külaselts,Orjaku Jahtklubi

KassariHaridusselts,KassariRatsamatkad

KassariHaridusselts,Käina vald

Allikad

ProjektipõhinePRIA, KOVLEADER

Projektipõhine,vabatahtlik töö,LEADER

ProjektipõhineKIK, LEADER, PRIA

ProjektipõhineLEADER

ProjektipõhineLEADER

ProjektipõhineLEADER, KIK, PRIA

ProjektipõhineKIK, PRIA, LEADER

Riik

ProjektipõhineLEADER

ProjektipõhineVabatahtlik töö

Projektipõhine

Tegevuskava

3

Kassari mõisaveskirenoveerimine,arendamine

VaatlustornRistitee talumatkarajale

Sääretirbipuhkemajandusekorraldamine

Moosiköögiehitus

Veehaare,kanalisatsioon -ehitus

Kohaturundusearendamine.

Piibuninapuhkemajandusekorraldamine

SpordiväljakOrjaku juurde

Orjaku sadamaväikelaevadehoiu- jahooldekeskus

Kassari – Otsasadamaarendamine

Orjaku muulimatkarajaarendamine

Kassari leivakoda

Kassari kabelirestaureerimine,kabeliaiakorrastamine

Orjaku sadamakalurite kaiväljaehitamine

Pukktuulikuteehitamine jataastamine

AIP, WiFi, ADSLleviku toetamine

turism,keskkonnakaitse,infrastruktuur

turism,keskkonnakatse,sport, vaba aeg,infrastruktuur

turism,keskkonnakaitse,sport, vaba aeg,infrastruktuur,elukeskkond

turism,haridus,põllumajandus,infrastruktuur

kõik valdkonnad

keskkonnakaitse,turism,põllumajandus,infrastruktuur

elukeskkondturism,keskkonnakaitse,sport, vaba aeg,infrastruktuur,elukeskkond

turism,sport, vaba aeg,elukeskkond

turism,infrastruktuur,vaba aeg,ettevõtlus

turism,vaba aeg,infrastruktuur,elukeskkond

turism,vaba aeg,keskkonnakaitse

turism,põllumajandus,elukeskkond

elukeskkond

turism,elukeskkond

turism

infrastruktuur,turism,elukeskkond

omanik

Ristitee talu

Käina vald,maaomanikud

KassariHaridusselts

Käina vald

KassariHaridusselts,Käina vald,Orjaku Külaselts,KassariKülavanemateKogu

Käina vald,maaomanikud

Orjaku Külaselts

Käina vald,ettevõtjad

Kalurid,omanikud,Käina vald

Orjaku Külaselts

Ettevõtjad

Käina valdMuinsuskaitseamet

Kalurid

Omanikud

Käina vald

ProjektipõhineMuinsuskaitseamet,LEADERomanik

Projektipõhine

ProjektipõhineKIK, PRIA, LEADER

ProjektipõhinePRIA, LEADER

ProjektipõhineKIK, PRIA, ÜF

ProjetkipõhineKIK, LEADER, PRIA

ProjektipõhineKIK, PRIA, LEADER

ProjektipõhineVabatahtlik töö

Projektipõhine

Projektipõhineomanikud

ProjektipõhinePRIA

ProjektipõhinePRIA, LEADER

ProjektipõhineMuinsuskatiseametVabatahtlik töö

ProjektipõhineLEADER

Projektipõhineomanikud

Projektipõhine

2008-2015

2010-2012

2008-2015

2013- 2015

2009-2015

2009-2015

2009-2015

2009-2012

2008- 2015

2010-2015

2008-2012

2008-2012

2009-2015

2009-2015

2009-2015

2009-2014

600 000

75 000

1 550 000

1 500 000

17 800 000

2 100 000

1 550 000

450 000

5 000 000

2 000 000

500 000

2 000 000

3 500 000

2 000 000

500 000

185 000

4

Orjakulinnuvaatlustorniarendamine

Maastiku-hoolduskavaelluviimine

Kassari saareajaloo – jakultuuripärandiuurimine,jäädvustamine

Laste – janooroolaagritekorraldamine janoortele vaba-aja võimalustepakkumine

turism,keskkonnakaitse,vaba aeg

keskonnakaitse,turism,vaba aeg,elukeskkond

vaba aeg,haridus,turism,

elukeskkond,haridus,vaba aeg,keskkonnakaitse

650 000

350 000

500 000

500 000

Käina vald

Keskonnateenistus,Käina vald,maaomanikud

KassariHaridusselts,KassariKülavanemateKogu,Orjaku Külaselts

KassariHaridusselts

ProjektipõhineKIK, LEADER

ProjektipõhineKIK, PRIAVabatahtlik töö

ProjektipõhineVabatahtlik töö

ProjektipõhineLEADER, KIK,

2009-2011

2008-2015

2008-2015

2009-2015

5

Algus eelmises lehes

Elmar Hollmann

Kalurite käest sai vanemaidõngi, mille liin süvamereskasutamiseks liiga hapraks

muutunud või kast lootusetult sas-si läinud mida kulusid ei viitsinudlahti harutada. Tegime KaldaAaseriga neist endale kumbki sa-dakond õnge ja käisime kalal.

Aleksander Kärneril (ToomingaAleks ) oli sumbi peale minekukskasutada väike tõmbi otsaga julla,mille kandevõime umbes 150-200kg, sellega käisime Aleksi loal õn-gepüügil.

Kaugele minna ei saanud ja sel-leks polnud vajadustki ,sest sada-ma akvatooriumis oli kala piisa-valt. Ühel hommikul saime anger-jate eest kumbki üle 8 krooni. Ah-venad viisime koju, neid sumbipeal ei ostetud.

Sel ajal soetasin endale esimesedpoeriidest pikad püksid, seni käi-sin põlvpükstega.

Kutselisi kalureid oli Kassarisvähe. Mootorpaadi soetamine olikallis lõbu, aga ilma selleta polnudmidagi teha. Püügil kasutati söö-daks räimi, mida Kassari rannasmainimisväärselt ei esinenud. Räi-mi osteti Muhu kaluritelt . Õngipandi püügile kastide viisi, moo-torpaadita oli see võimatu. Sõu- võipurjepaati võis hobi korras kasu-tada paari kasti õngedega merelkäimiseks. Mõni üksik talumeesomas ääremõrdu enda tarbeks kalapüügil.

Peamine püügivahend oli õng javõrk. Võrgud olid puuvillasest nii-dist, kaprooni sel ajal ei tuntud.Võrreldes nüüdisajaga olid need

püügivahendid primitiivsad. Kunakalapüügiga tegeles väike osa ela-nikkonnast, siis jagus kala igal aas-ta ajal. Talvel teostati undadega- jaka võrkudega jääalust püüki.

Minu isal ja Kalda Priidul olikahe peale purjepaat, millega käi-di Muhust räimi toomas.

Külamehed, kes kala soovisid,andsid kotid kaasa märkides lipi-kule omaniku nime ja soovitavakala koguse. Sõit Muhusse kestissoodsa tuule puhul kuni 3 tundi.Mootorpaadid katsid vahemaa 2 japoole tunniga või alla selle. Õhtulsõideti Muhusse Seanina lähedalpaiknevasse Antsu sadamasse.Ööbiti Antsul Saabas Ivani ja Va-lentini juures, neilt osteti hommi-kul kala vastavalt eeltellimustele500-800kg. Muhulaste kalamõõt olitsingitud plekist nõu, mille mahu-tavus oli 8 kg, seda nad nimetasiddekaks. Deka maksis umbes 15-25senti. Ega see mingi teenistus ei ol-nud, vast nii palju, et oma kala tulitasuta kätte.

Vanemaks saades käisin mit-mel korral Muhus kaasastutvudes kohalike kalurite-

ga.Õngepüügil kasutamiseks oli see

paat pisut suur. Purje abil sai õn-ged merde lasta, kuid väljavõtmi-sel tuli aerudega töö teha. Et ker-gem oleks, võtsime ToomingaAleksi kampa oma õnge kastiga, seljuhul sai kahekesi sõuda. Oli vist1939.a. kevad kui meil õnnestusOrjaku sadamast osta purjekas„Hiiutaat” maha kandmisele mää-ratud päästepaat. Sest peale muu-tus kalal käik füüsiliselt kerge-maks. Paadi võis pidada rannas su-valises kohas. Võõrasse paati kee-

gi ei läinud. Paadid peeti ranna lä-hedal ankrus või tõmmati otsapidiranda, ei mingit lukustamist.

Kalapüük oli meeldiv hobi ja tas-kuraha teenimiseks, võimalusvaba aja sisustamiseks.

Aastate lisandudes, tuli jõudu-mööda kaasa lüüa talutöödes: pee-narde rohimine, põllu äestamine,rullimine, heina kaarutamine, loo-võtmine, sügisel kartuli kookimi-ne. Hiljem lisandus heina niitmi-ne, põllukünd ja mitmesugusedmuud tööd.

Meie viieliikmeline pereoli majanduslikult külakeskmisel tasemel. Pal-

julapselistel peredel oli suuri ras-kusi tulud-kulud tasakaalus hoida.Kalda Priidu ja Liisa pidid 15 hataluga toitma 9 liikmelist peret,maksma riigimakse ja laenuosa-kuid. Ega asjata käidud Muhusträimi vedamas, kuigi tulu sellestminimaalne. Tol ajal ei olnud vajamingeid litsentse ega äriregistris-se kandmist. Äriga võis tegeledaigaüks, kellel eeldusi ja tahtmist.Riik ei olnud nii rikas, et pidadaametis tuhandeid tarbetuid amet-nikke ja reglementeerida kõikisamme nagu see toimub tänapäe-val. Kogu Hiiumaa omavalitsusteametnikkond ei küündinud prae-guse valla koosseisudeni. Minu isaoli paar aastat abivallavanem, seeoli auamet. Vallas olid alalised pal-galised vaid sekretär ja koristaja-käskjalg. Vallavanemal olid paarkorda nädalas vastuvõtu tunnid,mille eest sai tasutud.

Asunikke kummitas pidevalt ra-hanappus, iga teenimise võimalustuli ära kasutada.Heinatöö suure-mates taludes, puude ja heina vedu

Noorusaastad 1923-1943

6

popsi naistele. Talvel Kärner Jürija Steinbergi Johannese poolt kok-kuostetud kauba vedu Haapsallu,kust tagasisõidul õnnestus mõniHiiumaale sõitja ülemere tuua.

Kalda Priidu käis paar suve Jär-vamaal sulaseks, oma talu töö olinaise ja vanemate laste hooleks jäe-tud. Priidu rääkis kord sellise loo:heinaajal läks vikati luisk pooleks,aga uue ostuks raha ei olnud. Siista meisterdas luisule puidust pi-kenduse nii sai jälle vikatit luisa-ta. Selleaegsest olmest veel sedagi,et elektrit ei olnud, kasutati petroo-leumilampe, õhtuti talitati loomilaudas laternatule valgusel.

Külas oli 2-3 raadiot ja samapaljujalgrattaid, ei ühtegi telefoni. Jalg-ratas ja raadio olid peaaegu üheshinnas 140-180 krooni. Seeoli vägasuur raha, mida riigimaksude kõr-valt ei suudetud kokku koguda.

Olin 13 aastane, kui õppisin tädinaisterahva rattaga sõitma. 1938. aostis isa Tallinnast täikalt (vana-kraami turg) pruugitud jalgratta 50krooni eest.

Kodune mööbel oli enamusesküla tisleri valmistatud või Tallin-nast komisjoni kauplusest ostetud.Odavalt sai mööblit sakslaste Ees-tist lahkumise ajal 1939-1940. a.

Põhitoidus oli kodus küpseta-tud leib, kartul, soolasilk,hapukurk, piim, või, seali-

ha.Kevadel soolati 50-75 kg räimi

tünni, sügisel tehti sama seaga, saa-des 100-120 kg liha, millest osasuitsutati.See oli asendamatu lei-vakõrvane suvel metsas heina tööl.

Köögiviljadest kasvatati kurki,kapsast, kaalikat, porgandit, sibu-lat, söögipeeti.

Poekaubaks oli sool, suhkur, pet-rooleum, tuletikud, majapidamis-tarbed, mõningad riideesemed.Talvel käidi üle mere Saaremaaltpõrssaid ostmas, sealt sai ühtlasihäid sepa vikateid.

Kolmekümnendate aastate lõpu-poole koos jõukuse kasvuga, soeta-ti hobuniidukeid, viljalõikusmasi-naid, külvikuid. Vähenes käsitsitöö ja kiirenes koristustöödeläbiviimine.Pärna maadel nisuhästi ei kasvanud, seda külvativähe. Saia sai küpsetatud tavaliseltvaid pühade puhul. Rohkem tehti

kroovjahu sepikut. Rukis kasvasväga hästi, jahvatati püüli ja küp-setati peenleiba. Linnasaia ostetisiis, kui käidi Haapsalus või Tal-linnas ja Käina laada päevadel.Nisu püüli käidi talvel SaaremaalLeisis või Saiklas jahvatamas, sealsai ka mannat teha. Püül kulus ena-masti sousti- ja koogijahuks.

Üks seik Saiklast: Martin Kurumeie naabrist oli tuntud nalja-javembumees. Olles viimase nisukoti veski kolusse tühjendanud ,kü-sinud järge ootav saarlasest vana-mutt: „On sul viimased vahel?”Martin heitnud pilgu eidele ja mui-gamisi vastanud: „ Kuigi ma olenkehva väljanägemisega, pole mulsellepärast veel viimased vahel.”Rahvas ümberringi itsitas naerda.Martin oli hea näitleja osales Kas-sari Haridusseltsi näiteringi tege-vuses.

Kassari Algkool andis õpilas-tele küllaltki head teadmi-sed. Õpetaja Loomets ei

piirdunud ainult 6-klassilise kur-suse ainete edastamisega. Viima-se õppeaasta teisel poolel kasutatigümnaasiumi õppematerjale. Taoli matemaatikas hästi tugevateteadmistega, tutvustades meid kõr-gema matemaatika alustega. La-hendasime päris raskeid algebraülesandeid. Hariduse jätkamiseloli see suureks plussiks. Head tead-mised saime ka geograafias. Maa-ilma riigid ja nende pealinnade ni-med olid pähe õpitud. Kontuur-kaardil võis suvalise riigi ja sellepealinna asukoha raskusteta äranäidata.

Kooliga seoses veel mõningadseigad.

Talvel ehitasime lumepallidestkindlusi, kus sai vastastikku äge-daid lahinguid peetud.

Ekskursioone korraldati vähe,kuid mul on meeles, et kord käisi-me Rebasselja algkoolis kus pida-sime võrkpalli võistluse sealseteõpilastega, kes võitis, ei mäleta.

Puulaiu sadamast sai käidudpaadiga Hanikatsi ja Saarnakilaiul. Kohalikud elanikud tegidkosklatele puude otsa puurid, kustosa mune korjati enda tarbeks.

Hanikatsis poisid rüüstasid neidpuure, tõid sealt mune ja peitsidpaadi põranda alla. Kohalikud ela-

nikud nägid seda ja sellest tuli suurpahandus. Saarnakil enam poissemaale ei lubatud. Õpetajad püüd-sid jälile jõuda, kes oli organisaa-tor ja mis toimus.Meie vaikisime.

Järgmisel päeval jäeti meid pea-le tunde koolimajja, kuid vaikisi-me ikkagi.Kord jäeti meid koguklassiga peale tunde, kuid põhjustei mäleta enam.

Üks pahategu on veel meeles,mille eest kodus sai „triibulised”ja koolis peale tunde jäetud. Nimeltkoos Leopold Kerseniga peksimeühe elaniketa maja akna klaasidkatki. Vanematel tuli kahju heas-tada. Seda maja enam Kassaris eiole.

1937. a maikuus lõpetasin alg-kooli kursuse.Minuga koos lõ-petasid Aino Erik, Magda

Nittim, Elna Kääramees, HildaElmi, Elvi Steinberg, Einar Kuru,Andi Krumholts ja Edgar Kärner.

Mul on säilinud kooli lõpu puhultehtud foto, millel on ka õpetajadMedri ja Loomets. Pildilt puudubKärner, kes nähtavasti ei olnud selpäeval koolis.

Masendav tõdeda, peale minu onkõik manalas, paljud juba aasta-kümneid.

Keskkooli siirdumise välistasmajanduslik olukord. Minuga kooslõpetanutest vaid Elvi Steinbergläks edasi õppima Kärdla Keskkooli.Magda Nittim läks õppima mingitkodumajanduslikku eriala.

Minul avanes sügisel rahateeni-mise võimalus.Rudolf Kerseni re-hepeksu masinaga töötas temavend Leopold (Tiigi Leo). Leo tas-ku aga pikapeale suur osa teenitutrahast jäigi.

Rudolf otsustas Leo töölt vabas-tada ja kauples masinistina tööleEduard Anvelti. Rahvasuus lihtsaltKaubi Eedi. Eedi oli aga selline te-gelane, kes üle paari päeva polekoolis käinud. Raha tundis ja vistkellast jagas ka midagi, sest seda takandis, kuid lugemine, kirjutami-ne, arvutamine oli talle tundmatumaa. Sellest tingituna pidi masinajuures töötama kaks inimest.

1936. a sügisel oli Eedil abime-heks Endel Kärner, kes lõpe-tas kooli kevadel. Vilja masin-

damise lõppedes kolis Kärner Tal-

7

linna, asudes tööle maalriõpilase-na Rudolf Kerseni remonttöödegategelevasse firmasse, kus pidevalttöötas mitu meest Kassarist.

1937. a sügisel sai minustEedile abiline. Töö oli lihtneja poisikesele kohane. Fik-

seerida masindamise algus ja lõpp,arvestada tööks kulunud aeg, kir-jutada vormikohane kviitung jakasseerida raha. Mõnikord võimal-dati ka hilisemat tasumist. Harju-da tuli hommikul vara tõusmisegaja õhtul hilja magama heitmisega.Tihti tehti tööd õhtuti latern tulevalgel, kuni vili sai masindatud.Töö kestis enam kui kaks kuud puh-kepäevadeta.

Suure vihma korral tuli vahe sis-se, väike sadu tööd ei takistanud.Vili oli kuuri all, masin samuti.Mootori veorihma kohta sätiti pre-sent varjuks, sest sajuga muutubrihm libedaks ega püsi veoseibipeal.

Kassaris töötades sai ööseks koju,väljas olles ööbisime seal, kuhumasin ööseks jäi.

Meil oli oma kindel klientuurvälja kujunenud, küla piirid eimänginud rolli.

Väljaspool Kassarit oli meie tee-nindada Vaemla mõis, Rehe, Kogri,Villemi, Niidi alune küla, küla kustelanikud asustati ümber Noaroot-si ja küla põllud läksid vene sõja-väe lennuvälja alla, kahjuks nimeei mäleta. Meie palk sõltus töötun-didest. Teenisin 50-60 krooni kuus+ igast tulust söögikord. Reeglinatuli igas talus 2 korda käia. Talivil-ja masindamine, hiljem sama ringsuvivilja puhul. Töö toimus talgu-te korras 17-18 inimest ühest talustteise. Ei olnud tähtis, kas tööks ku-lus 2 tundi või 5, süüa sai ikkagi töölõppedes. Toit oli igas peres pea-aegu üks ja sama. Kartul, soust,värske keedetud ahven, hapukurk,piimasupp (riis, makaron) sai,teevõi kohv.

Masinistidele pudel viina, milleperemehega ära jõid (0,75 l riigiva-nem). Mõnes talus oli õlut pruuli-tud. Kui päeva jooksul kolmes ta-lus vilja masindati, siis õhtuks oliEedi „laileht”. Töötasin masina juu-res 2 aastat, siis loobusin, kunakogu töö hakkas minu peale lange-ma. Purjus peaga Eedi mõnikord ei

tulnudki töö juurde või kui tuli, siiskülamehed kamandasid ta masinajuurest eemale, et kuhugi vahele eikukuks.

Olin aja jooksul kõik mis vaja, äraõppinud, võisin iseseisvalt tööta-da, kuid ega minu palk sellest eisuurenenud. Vaemla kandis tööta-des Eedi kamandas mind Käinastviina tooma. Andis raha ja jalgrat-ta ning käskis endale „riigivane-ma” ja paberosse tuua, lisades, etomale võid „asuniku”(0,25 l) võt-ta. Tavaliselt piirdusin kommide-ga, kuid hakkas suitsupakk taskusiginema loomulikult väljaspoolKassarit viibides. Olles Vaemlamõisas, kus oli palju vilja töö kes-tis kaks päeva, tõingi endale „asu-niku”, mille paruni pojaga ära jõi-me. Sellisest elust sai mulle vil-land. Plaanisin laevapeale mine-kut. Koolivennad Edgar Kärner jaEvald Tuulik olid juba meremeheelukutse valinud. Kärneri isa olipõline meremees, samuti vendHarald.

1939. a kevadel käisin Orjakusadamas end laevale kauple-mas. Alaealisena pidi isiku-

tunnistuse (pass) saamiseks olemavallavalitsuse tõend, et vanemad eitee takistusi merele minekuks. Isi-kutunnistus oli vajalik laeva muns-terrolli vormistamiseks. Mõjuvapõhjuseta alaealisele isikutunnis-tust ei väljastatud. Isa selle tõendivallast sai ja mulle vormistati Ees-ti Vabariigi isikutunnistus, midasel korral siiski vaja ei läinud. Käi-sin tööl paar päeva siis loobusin.Mind pandi kokaks, aga ma polnudeluski sööki valmistanud.

Tangusupist kukkus puder väljaja lõin „peoga”. Kapten väitis hil-jem isale, et oleks võinud mindmadruseks panna, kui oleksin öel-nud, et koka tööga toime ei tule.

Eks ma olin ikka laps, et ei julge-nud kaptenile midagi öelda aga mislaevakokk või madrus see 15 aas-tane nublu ongi.

Jäin koduseks, abistades ma-japidamistöödel ja kolasinmööda mererandu korjates

linnu mune. Sel ajal oli hästi paljukosklaid, vaeraid, parte, ristlinde.

Osa mune sai pesast ära toodud,asendades neid puust treitud mu-

nadega või muna taolise kiviga.Enamus mune jäi linnule haudumi-seks. Kalda Priidu rääkis, et lindoskab mune lugeda (ei mäleta enammis arvuni) kui on vähemaks jää-nud, jätab pesa maha. Tean, et va-res üle kahe lugeda ei oska, seda onkatsetatud.

Vene okupatsiooni ajal lin-dude arv vähenes katastroofiliselt. Venelasele oli

üks utka kõik, kajakast saati põm-mutati maha.

Angerjapüügiga teenisin sel ke-vadel niipalju, et võisin elus esi-mest korda Tallinna sõita. Sergolekuuluv kaubalaev „Hansi” vedasSaaremaalt ja Hiiumaalt kaupa Tal-linna, võttes ühtlasi reisijaid pea-le. Seekord kui mina sõitsin, oli laa-dungiks Inglismaale eksporditavadpeekonsead.Sõit algas Orjakust,edasi Triigi, Taaliku ja õhtuks oldiHeltermaal. Järgnes öine sõit jahommikul sildus laev Tallinna sa-damas. Onutütar oli mul sadamasvastas. Puhkuse tõttu oli tal aegapiisavalt, et mulle pealinna vaata-misväärsusi tutvustada.

Käisime Kadriorus, uudistasinRussalkat, viibisime kinos, looma-aias, Toompeal ronisime Pika Her-manni torni imetledes Tallinnapanoraami. Snelli tiigi ääres lask-sime end pildistada. Onu ostis en-dale raadiovastuvõtja. Oma senisededektorvastuvõtja koos kahe paa-ri kuuldeklappidega andis mulle.Onu käest sain veel mitmesugu-seid ajakirju nagu „Maret”, „Val-latu magasin”, „Ajakiri Kõigile”jt.

Mitu päeva ma linnas olin ja kui-das tagasi tulin, on vajunud unus-tuse hõlma. Võin oletada ,et tagasi-sõit toimus samuti „Hansiga”.

Koju jõudes asusin kohe raadioantenni paigaldama. Kinnitasimeselle päris kõrgele maja katusele.Sel ajal pakkus erilist huvi kuulde-mängude kuulamine. Olime ema-ga käinud õpetaja Medri juures janaabris Toomingal kuulamas.Nüüd tuli see kõik koju kätte, vaheseisnes vaid selles, et tuli kasutadakõrvaklappe.

Eesti raadiosaadete kuulda-vus oli väga hea, rahuldavaltkuulis ka Soome, Saksamaa

ja Venemaa saatjaid.

8

Ajalehtedest oli meil tellitudmaakonnaleht „Lääne Elu” ( Hiiu-maa kuulus Läänemaa koosseisu)ja pisut vasakpoolse kallakuga„Rahva Sõna”. Mina tellisin ristsõ-na ajakirju „Ajude Gümnastika” la-hendades ajaviiteks ristsõnu. OnuJohannes toetas vapside liikumistja luges nende häälekandjat „ Võit-lus”. Kaitseliitu ta ei kuulunud,kuid enda kaitseks püstoli ostis jarelvakandmise loa omas.

Seoses relvaga meenub üksjuhtum Kassari jaanitulelt.Naiskodukaitse ja kaitseliit

korraldasid võidupüha puhul alatijaanitule. Algul tehti tuld Hollandi

veski lähedal mäel, kus posti otsaspõles tõrvatünn, hiljem sai lõkke-platsiks mõisa varemeteesine väl-jak. Jaanikul peeti isamaalikke kõ-nesid, korraldati loteriisid naisko-dukaitse ja kaitseliidu toetuseks.

1938. või 1939. a jaanilaupäevaõhtul kõneles skautmasterLudvig Kärsen (Enu Ludvi).

Peol oli loomulikult ka „ nokas-tunud” perepoegi ja kaklejatenatuntud Verner Kuru, Verner Kask,Karl Kibus jt.

Keegi publiku hulgast hõikas„Türt ära mõlise”. Türt oli Enumeeste halvustav sõimusõna.

Sõna tähendust ma ei tea.

Rahva seas tekkis segadus , pro-votseeriti kaklust. Kuru Villem(Kaubi) kedagi jalutuskepiga nü-gis. Herbert Elmil oli käsi püksitaskus püstoli päästikul enesekait-seks mõeldud, kuid püstol läks taht-matult lahti ja Ilmar Vahe Herbertivahetusläheduses sai jalast haava-ta.

Kaitseliidu ja Naiskodukaitsetegevus külaelus oli määrava täht-susega. Peod, teeõhtud, loteriid,laagrid lõkkeõhtutega, mitmesu-guste ringide tegevus, kõike sedaorganiseeris naiskodukaitse. Neilüritustel oli alati palju rahvast, sestKassari rahvaarv ületas praeguseseisu kolme-nelja kordselt.

Läheb järgmises lehes edasi

Manivald Kuik

Kassari algkoolis oli tore plaan pü-hitseda igal aastal maikuu teiselpühapäeval emadepäeva. Kutsu-tud olid kõik emad ja kogu saarenaispere endi lapsed. Koolijuhata-ja, õpetaja härra Loomets pidas ava-kõne, siis lapsed esinesid luuletus-te ja lauludega. Ka minul tuli luule-tus ette kanda 1. klassis.

Koolimajast siirduti Seltsimajja,seal lapsed mängisid lühinäiden-dit, tehti ringmänge, tantsiti ja laul-di. Ka minul tuli 2. klassis mängi-da varese osa, kes pidi laulma:

”Vaak, vaak vaga lind , kuused kuu-mavad ja põllupind. Vaak, vaak, kesei tunneks sind, mustad silmad sulja tore rind.” Seljas oli mul varese-kostüüm. Teine laulumäng oli veelja see oli jänesest ning see kõlas nii:”Mokk lõhki ja pikad karvad, pi-kad karvad ja südi kõrvad, up-up-up-up.” Ise olin jänkukostüümis.Ükskord tehti, meile, suurematelelastele ekskursioon Hanikatsi laiu-le, et tutvuda sealse linnuriigi jaharuldase saarega, millel elasidkurttummad ja kasvas tamme hiis.Kunagi on seal isegi kõrts olnud.No, küll oli seal palju linde ja nen-

de poegi ning pesi - pesa pesas kin-ni. Ekskursioon oli ülihuvitav ja jät-tis linnuriigist väga meeldiva mul-je.

Ära suutsid selle rikkuda ikkaneed poisid, Villi ja Evald Kärse-mid. Nad tõid seal kaasa linnumu-ne. Kui olime saarelt lahkunud, sõi-tis meile järgi tummade mootor-paat, seiskas meie paadi ja otsis läbining leidsid poiste taskutest linnu-mune. Munad võeti ära ja pahan-dust kui palju.

No need poisid olid ikka ühed,kus nad olid, seal nad lollusi ja tem-pe tegid. Mis neil küll p...s oli?

Emadepäev

9

Elmar Hollmann

Kassari saart Hiiumaaga ühendavVaemla-Kassari-Luguse teelõik eiolnud Eesti Wabariigi ajal riigitee,vaid oli kohaliku tähtsusega teenaKeina valla hooldada (1939. a Käi-na). Tegelik valla hooldus seisnesselles, et vastavalt talu suuruselemäärati kindlaks teelõigu pikkus,mida taluomanik pidi korras hoid-ma. Võsa eemaldamine teeperve-delt, kruusa vedamine teele. Hool-datav teeosa oli tühistatud vaiade-ga, millel talu number. Näiteks A-146 oli Pärna teelõigu tähis. Teedolid sel ajal mõeldud hobutranspor-dile, seega äärmiselt kitsad.

Hiiumaa autod võis sõrmedepeal üleslugeda. Uuskülas Roolil olisõiduauto, aga ei mäleta, et seeoleks kuigi palju sõitnud. Vahete-vahel läbis Kassarist ühistu auto,mis tegeles talunikelt kanamuna-de kokkuostuga.

Heltermaa-Emmaste teelt Kassa-ri suunduv teeristmik oli seal, kuspraegu teelt mahasõit läheb villa-vabrikusse. Varem oli selles hoonesVillmann Aleksanderile kuuluvkauplus ja veski.

Laisna sild oli niivõrd kitsas, etkui suvel hobuvankril heinakoo-rem peal, siis teine vanker sellestsillal mööduda ei saanud. Tuli ooda-ta silla alguses koorma möödumist.Edasi kulges tee üle nende küngas-te, mis praegu Vaemlast tulles jää-vad vasakule. Sel ajal nimetati neidLaisna suur- ja vähemäeks. Tee-trassi laius on seal praegugi nähtav.

Tagukülas Kärsna (Norgan Jüri)talu juurest kulges tee üle Lelulii-

va Männi talu kohalt mäe peale jamöödus põhja poolt Hollandi ves-kist. Orjaku sadamast edasi läksteetrass piki mereranda (Orjakusilm) kuni Orjaku-Reigisaare vahe-liste puitsildadeni (Orjaku trumm)neid oli kaks, mis võimaldasid veeläbivoolu merest Käina lahte.

Peale sõda Nõukogude võimu ajalvõeti Vaemla- Kassari- Luguse tee-lõik riigile kuuluvate kohalike tee-de võrku. Seni hobutranspordilemõeldud tee rekonstrueeriti täiesulatuses, kusjuures oluliselt muu-deti teetrassi. Trassi algus nihkussadakond meetrit põhja poole seo-ses Heltermaa-Emmaste tee õgven-damisega.

Suur töö tehti ära Käina lahe jaVaemla lahe vahelise raudkividestteetammi laiendamisega. Seninepuitsilla osa asendati raudbetooni-ga. Ühtlasi õgvendati teed , minnesüle karjamaa, jättes senise Laisnamägedelt kulgeva tee vasakule.

Kärsna talu juures loobuti seni-sest teetrassist. Uus trass ehitatiosaliselt seni kasutusel olnud kruu-sakarjääri teele, edasi aga ehitatiuus trass, mis möödus Hollandiveskist lõunapoolt.

Orjaku sadamast suunati tee-trass üle põldude jättes senise teeja Orjaku mõisa hooned vasakule.Senistest Orjaku puitsildadest ükssuleti, teine asendati raudbetooni-ga. Reigisaarest lääne poolt kaeva-ti kanal marest Käina lahte. Ehita-ti betoonsild, mille lahepoolseleavale paigaldati siiber Käina laheveetaseme reguleerimiseks. Ka-heksakümnendatel aastatel sai teekogu ulatuses mustkatte.

Mahasõit teelt Sääretirbile saipikemalt mustkatte, kui see tava-liselt mahasõitude puhul oli ettenähtud. Arvesse võeti tee liiklusti-hedus, mis oli suve korral tavatultsuur.

Plaanis oli Kassari sadama teealgusest lõpuni viia mustkatte alla,kuid taasiseseisvumine tõmbassellele plaanile kriipsu peale. Tee-devalitsuse rahaline seis kukkusnii kokku, et vabariiklikel teedel-gi ei saanud enam vajalikke töidteostada, kohalikest rääkimata.Kassari saare sisesed külavaheteed, mis olid kasutusel enne sõdaon ka praegu olemas , kuid on mit-meid erinevusi. Vaemlast kassaritulles oli paremal esimene taluSteinberg Peetri oma , mille lähe-dalt kulges karjatee piki Käina laherannikut Uuskülas Kalda taluni.Tee oli selajal läbitav hobutrans-pordiga kuna Kassari loodus ei ol-nud siis nii metsik, kui see täna-päeval on. Teiseks ei teinud maa-omanikud takistusi võõrkasutusesuhtes. Peamine nõue oli, et tee lä-bimisel saaksid kõik väravad kor-ralikult suletud.

Uidukülasse suunduvad teedmööda oli samuti võimalus Uuskül-la sõita. Peale Sepa talu kulges kar-jatee Metsapeetri ja Simmuna puis-niitude vahelt Matsepeetri karja-maale, edasi Toominga talu lähe-dalt piki kiviaeda Sopi talu maa-deni välja. Seda teed kasutasid su-vel iga päev Sepa ja Lao talud loo-made karjamaale ajamiseks. nen-de talude karjamaad piirnesidUuskülas Pärna, Kalda ja Sopi maa-dega.

Kassari teedevõrkläbi aegade

10

Esikülast Tammiku talu (ElmiPriidu) lähedalt suundus karjateeläbi Kiisi küla Vesimaale. Kiisi kü-las Leede talu (Kersen Villem) Lä-hedal oli ristmik. Parempoolne tee-haru, mis kulgeb läbi küla, on prae-gugi olemas, kuid vasakpoolne onlikvideeritud, kust sai samuti Ve-simaale minna.

Tee, mis Kassari kaupluse juu-rest suundub kalmistule ja sealtedasi Vesimaale läks Seltsimajastmõne sammu kauguselt mööda.Hiljem on see teelõik õgvendatud.

Kassari- ja Uusküla talupidajateheinamaad olid Õunaku Liival.Suveperioodil kasutati võimalustVesimaalt läbi mere sinna mine-kuks.

Kassari kaupluse lähedalt suun-dus tee taguküla laidudele. Adam-son Jaak ehitas endale suvemajatee äärde. Kas sealt edasi ka saab,ma ei tea. Sama küsimärk on mulMäealuse küla Põllu talust möödu-va tee kohta, mis suundus Oitmapaadisadamasse.

Uuskülas on likvideeritud tee-lõik, mis kulges Papli talu maadeltKopli taluni. Kolhoosi ajal Uuskülapõldude massiivistamise käigusehitati Rooli lauda juurest Sää-retirbi teelt tee Orjakusse.

Kaasajal ehitatakse intensiivseliiklusega magistraalteede äärdejalakäijate ja jalgratturite teed.Aastail 1930-1935 oli jalgratas kü-las luksus. Ratas maksis 1600-1700

krooni, sellist kulu sai endale luba-da vaid mõni üksik talunik.

Kui oli vaja minna poodi või si-deagentuuri ajalehe järgi, siis vali-kut ei olnud- selleks oli kand ja var-vas nagu tol ajal öeldi, see tähen-das jalgsi.Loomulikult valiti sel-leks kõige otsem tee. Tihti läks seevahetult mõne talu õuest läbi, mistänapäeval tunduks kohatuna, olisel ajal loomulik. Aastail 1938-1940koos jõukuse kasvuga soetati kalli-maid põllutööriistu nagu heinanii-dukid, loorehad, viljalõikusmasi-nad jne.

Neil aastateil osteti ka palju jalg-rattaid, millest sai külas teine täh-tis liiklusvahend hobutranspordikõrval.

Selline nägi 1770. aasta kaardil välja Kassari ümbrus.

11

… just selline sai pealkiri ettevõt-misele, mille käigus tahame jääd-vustada Kassari saare elanikudühel kindlal ajalõigul oma kodulä-vel ja talletada need pildid järeltu-levatele põlvedele.

Lävepakk tema argitähenduseson keelest kadumas-kasutatakseheal juhul uksepakku. Kuid laiemastähenduses on ta millegi uue algus,midagi, mis eraldab meid meileveel tundmatust maailmast.

Nii mõtlesime ka meie ettevõt-misele nime pannes. Me ei tea, misootab meie saare inimesi ees, kuidpildile jäävad ka lävepakud. Nen-de taga on elatud elu ja jäetud jäl-jed.

Fotode tegemiseks lepib piltnikjuuni/juuli kuu jooksul iga pe-rega kokku sobiva aja. Kindlasti onraske saada pildile kokku kõikileibkondlasi, kuid loodame kõigeparemat.

Ühtlasi palume, et iga pere pildi-le jäädvustatud kõige vanem pere-liige vastab järgmistele küsimus-tele:

1. Kuidas on Teie nimi, kaua il-mas elatud? 2. Kaua olete elanud Kassari saa-rel?

3. Kaua on olnud foto taustaksolev maja Teie koduks ? Kuidas rah-vasuus Teie elukohta kutsutakse?

4. Mida Te hindate Kassariga seo-ses kõige rohkem?

Kassarlased omakodulävel

Teistelt fotole jääjatelt palumeandmeid nime, vanuse ja sugulus-astme kohta põhiküsitletuga.

Piltnikeks ootame kõiki, kes asjavastu huvi tunnevad .Koostööpart-neriks on OÜ Pildikoda, kes pildidpaberile paneb ja nendest aitabKassari Rahvamajas näituse teha.Iga pere saab mälestuseks ühe pil-di ka endale.

Kallid kaassaarlased! SoovTeist pilti teha võib tekitada vas-takaid tundeid. Loodame, et saatetagasihoidlikkusest üle ja vaevata-suks jäädvustame koos killukeseKassarimaa ajaloost- Meie aastal2009.

Kassari Haridusselts

Suvekassarlase Raivo Rüütli (paremal) juhendamisel käivad Hugo Raudsepa “Vedelvorsti “ proo-vid. Osades: Evi Sadul (pildil), Triinu Schneider, Ulvi Uusoja, Sander Kopli, Mihkel Lindre,Priidu Tikk, Kalju Hülg (pildil vasakul).

12

MõttetalgudMinu Eesti mõttetalgud toimusid 1. mailKassari Rahvamajas.

Kassari Haridusseltsi eestvedaja MerikeNiimann ennustas, et tõenäoliselt kujunebsaareelanike mõttetalgute peateemaks ta-kerdunud haldusreform. Mõttepäeva lõp-pedes selgus, et haldusreform oli vaid pisi-ke killuke saare kuumadest teemadest.

Kuraditosin mõttekojalist lahkas valda-valt oma saare käega katsutavaid problee-me.

Südamelähedaseks teemaks osutus Kas-sari sääre saatus. Sealseid maaomanikke jaka teisi saareelanikke häirib see, et kuigion tegemist sihtkaitsevööndiga, vallutavadpoolsaare suvel turistid, kelle metsiku tel-kimise ja lõkketegemise vastu polekassarlastel kelleltki abi oodata.

Veel arutleti, kuidas vältida ääremaastu-mist, kuidas tähtsustada külasid, kuidasmuuta haridussüsteem paindlikumaks-

Talgute lõpusirgel lahvatas mõttetaevasheleda leegina haridusseltsi maja saatuseküsimus. Selts on taastanud külamaja, täit-nud selle asise sisuga, kuid ilma valla toetamaja käigus hoida ei õnnestu.

Talgujuhiks oli Tiit Tsarski Rakverest.Urmas Lauri

TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU

TEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTEDTEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTED TEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTEDTEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTED TEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTEDTEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTED TEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTEDTEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTED13

Täname Teid, Aino Liig, Helme Käära-mees, Eha Tüll, Hilja Põllo, Asta Holl-mann, Kalju Kask, Olev Kopli, Eino Kae-vats, Magda ja Meinhard Elmi, RuthVaim, Ester Suurvärav, Illar Risti, KaljuKallaste, Salme Uusoja, et olite nõusdiktofoni rääkima.

Hiiu/Kassari keele/murde kogujad:Mari Liis Tammeleht, Annika Kääramees,

Loore Kääramees, Maarja Niimann,Martin Zacek, Meelis Tamm

***** ***

Täname Teid, Helme Kääramees, UrveKääramees, Kai Paes, Maie Vikerpuur,

Maie Ruuber, Salme Koor, Tiina Viisut,valve Mölder, Vilja Saar, Klarissa Kask,Helmi Rattus, Helgi Jõenurm, MaretVähejaus, Hiivi-Liivi Mugamäe, LindaTikk, et leidsite aega vanade tikanditeväljaotsimiseks.

Heli Tuisk ja Merike Niimann

***** ***

Täname Paluküla Hintsu talu perenaistUrve Vaherit, kes kinkis meie raamatu-kogule Aino Kallase raamatu “Armas-tuse vangid” (1952., Toronto).

TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU TÄNUTÄNUTÄNUTÄNUTÄNU

***** ***Suveturg Mõisa Poe juu-res ootab kauplejaid.***** ***Raamatukogu avatudkolmapäeviti kl 10-18***** ***Avatud Internetipunktavatud kokkuleppeltel 5083 642 Lindavõi 5263 168 Merike

***** ***Kassari kabel avatud 1.juunist kuni 31. augustiniN, R, L kl 11-16Kontserdid sarjast "Kolm

risti Kassari kohal" toimu-

TEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTEDTEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTED TEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTEDTEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTED TEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTEDTEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTED TEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTEDTEATEATEATEATEATEDTEDTEDTEDTED

vad iga kuu esimesel ree-del kl 19***** ***Kassari jaanituli toimub22. juunil kl 20, peaesi-

nejaks ansambel "Apel-sin".***** ***Hiiu Folk Kassaris 16.-19.juulil.

MTÜ Kassari Haridusselts kuulutab välja stipen-diumikonkursi projekti “Kassarlased oma ko-dulävel 2009“ jaoks vajalike fotode tegemiseks.

Stipendiumifond 10 000 krooni.Eelistatud on harrastusfotograafid.Täpsem info tel 5083 642, Linda TikkTaotlused esitada 20. maiks 2009 kirjalikult

MTÜ Kassari HaridusseltsKassariKäina valdHiiumaa 92111

Välja andnud Kassari HaridusseltsKontakttelefon 4697 222Ilmub kaks korda aastas.

Kokku kirjutanud Inga Mikk ja Mariliis Tammeleht, kujundanud Urmas Lauri, fotod Heli Tuisk

14

Ernst Enno

Igavesti vulisev oja olen ma,igavesti igatsev laulja rändaja.

Kus on minu tunde vaiksed allikadkuhu merre kustuma mõtted sõuavad?

Igavesti pärija helin rändan ma,oja kahe vahuva, toitja haruga:

Ühes mure juttu loob kurba südame,pimedus on kuningaks pandud kõigele!

Teises rõõm nii läiklevat sära hinge koob:valgus, valgus vabadust kuldset ühes toob!

Rõõmu, mure vulisev oja olen ma,kahest kokku igatsev laulja rändaja.

Mina

Ernst Enno

Südamlikkuja päikselistemadepäeva!