Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?
description
Transcript of Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?
Kas nõustajaks olemine Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või on õigus, kohustus või vastutus?vastutus?
Anu Virovere, MSc
Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine
Ayn Rand, The Virtue Of Selfishness
MUUTUNUD MAAILMMUUTUNUD MAAILMINDUSTRIAAL ÜHISKOND
JÕUKUS
PALJU ASJU
MUUTUNUD MAAILMMUUTUNUD MAAILMTEADMUSMAJANDUS
ENESETEOSTUS
ELAMUS(TÖÖRÕÕM)
Väljakutsed inimesele Väljakutsed inimesele (Peter Drucker)(Peter Drucker)Uus maailm esitab igale
inimesele uusi väljakutseid –
◦Tulla toime kiiruse ja muutlikkusega◦Olla paindlik◦Tulla toime vastuoludega◦Omada põhimõtteid orienteerumiseks
selles maailmas
Milline liik jääb ellu?Milline liik jääb ellu?
Kõige suurem?Kõige tugevam?Kõige kiirem?
Mitte ükski neist-ellu jääb kõige PAINDLIKUM
Iga inimese jaoks on tähtis Iga inimese jaoks on tähtis teadateadaKes ma olen...Missuguste põhimõtete järgi elan?Mis on minu olemasolu mõte?Kuidas säilitan MINA-PILDI
terviklikkuse kiiresti muutuvas maailmas?
Kuidas olla pidevas uuenemises?
-ELUKESTEV ÕPE
8
EETIKAEETIKA
Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist.
Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi.
Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema
Klassikalised eetikateooriad Klassikalised eetikateooriad püüavad vastata kahele püüavad vastata kahele küsimuseleküsimusele
Missugune on õige inimväärne elu?
Kuidas peaks inimene käituma?
MoraalMoraal
Moraalis nähakse eetikateaduse uurimise objekti.
Moraali defineeritakse kui käitumisnormide ja printsiipide kogu, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid.
Moraali struktuurMoraali struktuurNo
Normid, tavad
Moraali-printsiibid
Kõrgemad väärtused
Moraali funktsioonidMoraali funktsioonidHumaanne funktsioonRegulatiivne funktsioonVäärtuslik, orienteeriv funktsioon-moraali ideaalid väljenduvad elu mõttes, annavad hingeelule perspektiivi
Tunnetuslik funktsioonKasvatuslik funktsioon
13
KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIATEOORIA
INIMESE MORAALSEKS TEGUTSEMISEKS PEAKSID NII ÕIGUSED KUI KA KOHUSTUSED OLEMA TASAKAALUS.
IGA ÕIGUS SÜNNITAB KOHUSTUSE KOHUSTUSED TULENEVAD ÕIGUSTEST
ÕIGUSTE TEOORIA IIDSEKS VARIATSIOONIKS ON KULDNE REEGEL - KÄITU TEISTEGA NII
NAGU TAHAKSID, ETNAD KÄITUVAD SINUGA
14
KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIATEOORIA
Absoluutsed õigused:
- õigus elule - õigus vabadusele- õigus privaatsusele- õigus turvalisusele- õigus teada - õigus omandile
Peamised kohustused on:- vägivaldsusetus- usaldusväärsus- ausus- õiglus- enesekriitilisus- täiustumispüüd
Positiivne psühholoogiaPositiivne psühholoogiaMartin E.P.Seligman “Ehe õnn”Martin E.P.Seligman “Ehe õnn”Aristoteles, Platon, Aquino ThomasVana TestamentTalmudKonfutsiusSamuraikoodeksKoraan
Ühised voorusedÜhised voorusedTarkus ja teadmisedVaprusArmastus ja humaansusÕiglusKannatlikkusSprituaalsus ja mõistuseülese
austamine
Iga inimene on väärtuslik, ainulaadne ja kordumatu
Iga inimene on ühtmoodi väärtuslikInimene on ühiskondlik olend, kelle
elul on täiuslik tähendus vaid suhtlemisel teiste inimestega
Kasvatuse kolm põhiväärtustKasvatuse kolm põhiväärtust
Kes on kasvataja, nõustaja ja õpetaja?
Kas lapsevanemaks olemine, õpetamine ja kasvatamine on õigus, kohustus või voorus?
• Need, kes võtavad kasvatamist ja õpetamist õigusena, kogevad nendeks olemist auasjana ja naudivad õpetamist ja kasvatamist.
• Tavaliselt nad väärtustavad ka õiglust.
• Õiglus tähendab ka teatud nõudmiste esitamist.
Kui õpetamine tundub kohustusena, tajutakse seda raske tööna.
Sel juhul nõutakse kasvatatavalt tänulikkust, alandlikkust ja kuulekust.
Eetika uurijad arvavad, et selline õpetaja või kasvataja ei käitu alati eetiliselt õigesti.
Vooruste puhul lähtutakse kasvatuse taustal sellest põhimõttest, et inimene on loomult heatahtlik ja püüab sisemisest jõust tulenevalt aina paremaks inimeseks saada.
Hoolimise eetikaHoolimise eetika
Kasvataja ameti üheks põhiväärtuseks võikski olla n-ö hoolimise eetika, mille all mõeldakse teistest inimestest, keskkonnast, ühiskonnast, inimkonnast ja tähtsateks peetavatest asjadest hoolimist ning hoolimise kasvatamist.
Elu suured küsimused – mis on õige ja vale, hea ja halb – saavad vastuse läbi teiste inimeste.
Õpetamine on eetiline tegevus.
Vanemad, õpetajad ja täiskasvanud inimesed on tänapäeval ühiskonna esindajad ja ühiskonna poolt esitatud ootuste ellu viijad.
VÄÄRTUSEDVÄÄRTUSED
Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides.
Juhtimine on õigupoolest elufilosoofia (R.S.Sharma).
Väärtuste funktsioonidVäärtuste funktsioonid
Käitumise ja tegevuste seisukohalt on väärtustel järgmised funktsioonid:
annavad käitumisideaalidon standardikson motivatsiooni allikaksaitavad säilitada enesehinnanguton aluseks otsustamisel
LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED (M.Rokeach)(M.Rokeach)
Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid – sageli väljendatavad inimese eesmärkidena
Tugiväärtused ehk abistavad väärtused (instrumentaalsed väärtused) – vahendid eesmärkide saavutamiseks
Rokeachi väärtusedRokeachi väärtusedLõppväärtused
ELUTARKUSENESETEOSTUSENESEAUSTUSKÜPS ARMASTUSLUNASTUSMUGAV ELUNAUDINGPEREKONNA TURVALISUSPÕNEV ELURAHU KOGU MAAILMASRAHVUSLIK JULGEOLEKSISEMINE TASAKAALSOTSIAALNE TUNNUSTUSTÕELINE SÕPRUSVABADUSVÕRDSUSÕNNÜMBRITSEV ILU
Instrumentaalsed väärtused
ABIVALMISANDESTAVARMASTAVAUSEDASIPÜÜDLIKJULGEKORRALIKKUJUTLUSVÕIMELINEKUULEKASLOOGILINERÕÕMSAMEELNESALLIVSÕLTUMATUTASAKAALUKASVAIMNEVASTUTUSTUNDLIKVIISAKASVÕIMEKAS
ARENG JA ARENDUSARENG JA ARENDUS
Eetiline
Lingvistiline
Vaimne - emotsionaalne
?
Sotsiaalne
Füüsiline
Kognitiivne
30
Üksikisiku eneseavalduse Üksikisiku eneseavalduse vormid:vormid:
Isiklikud omadused
ET
EV
EU
EH
Hoiakud
Võimed
Emotsioonid
ET – eneseteadvustamine
EV – eneseväärtustamine
EU – eneseusk
EH - enesehinnang
TEISED INIMESED
ALTRUISTLIKUD MOTIIVID
Vaimsed motiivid
Usulised motiivid
Materiaalsed motiivid
Professionaalsed motiivid
MINA
EnesehinnangEnesehinnang
Enesehinnang on kõikide asjade mõõt
Enesehinnang on suhtumine sellesse, mida ma endast tean
edutunne, kiitus, mida jagab välismaailm on lapsele väga olulised
EQ - õppida vaatlema oma tundeid ja nende alusel käituma
Mis on emotsionaalne Mis on emotsionaalne intelligentsusintelligentsusMõiste “emotsionaalne
intelligentsus” võtsid 1990.aastal kasutusele USA psühholoogid Peter Salovey Harvardi ülikoolist ja John Mayer Hampshire´i ülikoolist, et kirjeldada eduks vajalikke emotsionaalseid omadusi.
Nende seas on:Nende seas on:EmpaatiaTunnete väljendamine ja mõistmineEnesevalitsemineSõltumatusKohanemisvõimeTeistele meeldimineInimestevaheliste probleemide
lahendaminePüsivusSõbralikkusLahkusAustus
Positiivse enesehinnangu aksioomid:◦ Mina olen väärtuslik.◦ Kõik need kelledest mina hoolin, hoolivad
minust ka.◦ Kui ma midagi ette võtan, ma saavutan
selle ka kui tublisti pingutan.
Negatiivse enesehinnangu aksioomid:◦ Mina olen väärtusetu, elu on mõttetu.◦ Keegi ei hooli minust.◦ Mul ei õnnestu miski.
Eneseteadlikkus tähendab:◦ Ettekujutust iseendast◦ Enda positiivsete külgede teadmist◦ Enda negatiivsete külgede teadmist◦ Teadmist, et me ei tea endast kõike◦ Enda tunnetest arusaamist◦ Iseenda aktsepteerimist
Eneseregulatsioon:◦ Aru saada oma soovidest◦ Võime ära tunda, manipulatsiooni◦ Oskus kehtestada◦ Oskus otsida käitumise põhjuseid iseendas
Milline peaks olema kasvamise ja õppimise
keskkond?
38
10 dünaamilist (liikumapanevat) emotsiooni10 dünaamilist (liikumapanevat) emotsiooni 1. Obsession - idee, mis hoiab teid kindlas tegevuses2. Challenge - väljakutse, soov võita3. Passion - kirg, oma töö, toote, idee või konseptsiooni
suhtes4. Commitment - pühendumus5. Determination - eesmärgikindlus6. Delight - oskus nautida, tunda rõõmu7. Love - soov anda8. Pride - eneseuhkus, väärikus, uhkus oma organisatsioonist9. Desire - soov olla ja omada10. Trust - usk oma organisatsiooni väärtuslikusesse,
usaldamine
39
10 hävitavat tunnet 10 hävitavat tunnet
1. Nõrkus2. Viha – antagonismi tunne3. Apaatia4. Stress5. Mure – mure tuleviku pärast6. Vaenulikkus7. Kadedus8. Aplus – kõrgenenud võimuiha9. Enesekesksus10. Mittesallimine, vihkamine
Millisena nähakse kasvatust?Millisena nähakse kasvatust?
Üheks võtmeküsimuseks on, milles on kasvatuse olemus.
Alice Miller (1986): kasvatus ja võimu kasutamine tähendavad sama asja.
Võim kasvatuseetilise probleemina
Õnn ja tervisÕnn ja tervisStefan Klein oma raamatus “Õnne
saladus” väidab, et õnnelikud inimesed on tervemad ja elavad keskmiselt kauem.
Inimese elustiil ja oskus olla õnnelik määrab tema eluea kestvuse ja elu kvaliteedi rohkem kui pärilikud tingimused, keskkond ja meditsiiniline teenindamine.
ÕnnÕnnÕnn on tegevuse tagajärg, kirjutab
Aristoteles.Õnn ei ole juhuse või jumalate kingitus,
vaid saab osaks sellele, kes oma võimalused optimaalselt ära kasutab.
See tähendab, et tark inimene paneb oma anded enda kasuks tööle.
Järeldus – õnn on inimlike võimaluste täitumises.
Uurijad väidavad, et õnne saab õppida, neid reegleid järgides.
LISALUGEMINE
Kohlbergi moraaliteooriaKohlbergi moraaliteooriaInimese moraalsus saavutakse kasvamise ja
arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ning määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. Alljärgnevalt vaatleme Kohlbergi moraaliteooriat.
Kohlberg tugineb oma moraaliteoorias Piaget’ lapse kognitiivse (tunnetusliku) arengu tasemete teooriale. Kohlberg eristab 3 põhilist taset inimese moraalse arengu ontogeneesis ning jagab need omakorda kõik kaheks etapiks.
Jätkub...Jätkub...Eelkonventsionaalne tase - õige ja vale
defineeritakse nende terminitega, mis väljendavad isiklikke tundeid. Sellel tasemel valitseb egoism.
Konventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse küll läbi subjektiivsete tunnete, aga on mõjutatud ka kollektiivsetest tunnetest. Õige on kõik see, mis sobib autoriteetsete figuuridega - vanemad, ühiskondlikud rolliootused (lasteaed). Kohustused = reeglid, normid. Sellel tasandil valitseb konformsus ja konsensus.
Postkonventsionaalne tase - siin defineeritakse õige ja vale viitamisega objektiivsetele printsiipidele.
Jätkub...Jätkub...
Moraalse kohustuse mõtte areng Kohlbergi teoorias on seotud ratsionaalse mõtlemise oskuste arenguga ning oskused sisaldavad deduktiivset loogikat ning võimet ennast distantseerida sellest, mis on isiklik, egotsentriline ja konsensusele baseeruv.
I TASE – kuulekus ja karistus (obedience and punishment)Peamine põhjus teatud tegude mittetegemiseks on vältida karistust.Kuuletuda autoriteedile.
II TASE – individualism ja vastastikkus (individualism and reciprocity)Kriteeriumiks, mis on õige, on isiklik kasu või hea iseendale.Mõnikord sõltub õige suhetest teistega. Mõiste ”fair play – aus mäng”, laps peab õppima arvestama teistega, kui tahab olla teiste poolt aksepteeritav mängukaaslane.
III TASE – inimestevaheline konformism (interpersonal conformity)
”Hea poiss,” ”kena tüdruk,” ”kena inimene.” Sellel tasandil püütakse ära teenida teiste heakskiitu ja kohaneda ühiskonna nõudmistega.IV TASE – sotsiaalne süsteem ning
kord ja seadus (law and order)Inimene on osa ühiskonnast ja peab täitma reegleid.Õige on seadusekohane. Sellel tasandil lähtutakse ennekõike valitsevatest reeglitest ja püütakse täita seadust.
V TASE – sotsiaalne kokkulepe (social contract)
Õige ja vale määramisel lähtutakse printsiibist: rohkem head võimalikult paljudele.
Sellel tasandil peaks olema omaks võetud teatud filosoofilised moraali põhimõtted.
VI TASE – universaalne eetiline printsiip (universal ethical principles)
Siin ei tugine otsus lihtsalt tasemele ”parim paljudele,” vaid see on ”moraalse agendi” soov, et igaüks elaks nii hästi kui võimalik.
Viies ja kuues tase vastavad kognitiivse arengu postkonventsionaalsele tasandile.
Sellel tasandil vaatleb inimene moraalseid printsiipe kui universaalseid hindamiskriteeriume, mis võetakse aluseks konkreetsete otsuste langetamisel.
Mitte kõik inimesed ei jõua oma arengus sellele tasandile.
Sageli lähtutakse otsustamisel karistuse kartusest või soovist meeldida teistele inimestele ja üldised printsiibid ei ole iseenda jaoks ära tunnetatud.
Näiteks loobutakse purjuspäi rooli istumisest kartuses politseile vahele jääda, mitte sellest, et see tegu on oma olemuselt halb ja võib tuua kahju teistele inimestele.
Me võime määrata inimese küpsust järgmisel viisil:
Realistliku käsitluse omamine endast ja teistest;Iseenda ja teiste aktsepteerimine;Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii
minevikust ja tulevikust;Põhiväärtuste olemasolu;Oma võimete ja huvide arendamine, et eluga
hästi toime tulla.
Lisaks eelpoolöeldutele on olulised ka tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei oma sa kõiki vastuseid ja terviklikkuse tajumine. Küpset isiksust iseloomustab ka elutarkuse
olemasolu.
Intelligentsuse liigidIntelligentsuse liigid H.Gardner tõi esile 9 erinevat intelligentsust:
ruumiline, kehalis-kinesteetiline, muusikaline, keeleline, loogilis-matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne intelligentsus, naturalistlik intelligentsus, eksistentsiaalne intelligentsus
IQ testid põhinevad loogilis-matemaatilisel intelligentsusel
Lisaks eelpooltoodutele toob Goleman juurde EQ – emotsionaalse intelligentsuse
Sternberg praktilise intelligentsuse
Zohar jt lisasid SQ – sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse