Kas bioenergeetika tapab

või päästab traditsioonilise

metsatööstuse?

Tiit Kolk

AS Repo Vabrikud

2

Reservatsioonid

Mõisted

Raamistik

Taustinformatsioon

Puiduliste kütusevarude hinnang 2008

Puiduliste kütuste nõudluse prognoos 2010

BE ja MT sektorite ärimudelite võrdlus

MT ja BE sektorite valikuvõimalused

Järeldused

Ettekande kava

3

Lihtsustatud käsitlus

Subjektiivne käsitlus

Ei ole soovitatav kasutada

majandusotsuste langetamiseks

täiendavate uuringuteta

Reservatsioonid

4

Bioenergeetika - energeetikaharu, mis kasutab primaarenergiaallikatena bioloogilise päritoluga kütuseid. (Puiduline kütus, toodetakse soojusenergiat ja/või elektrienergiat)

Traditsiooniline metsatööstus – tööstusharu, mis varub ja töötleb metsamaterjale. (Saetööstus, plaaditööstus, tselluloosi- ja paberitööstus)

Puidulised kütused – ümarpuit (küttepuu), hakkepuit, saepuru, höövlilaast, tükkjäätmed metsatööstusettevõtetest, raidmed raielankidelt.

Mõisted

5

Õiguslik raamistik

5,1% elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest aastaks 2010.

vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. (7 GWh /10600 GWh 06/07)

2001/77/EÜ

20% elektrienergiast koostootmisjaamades aastaks 2020. Kütuse ja energiamajanduse riiklik arengukava aastani

2015, MKM.

6

Raamistik, järg (8) …elektrienergia kohustusliku ostu hind peab võimaldama tootjal: 1) katta elektrienergia tootmiseks tehtavad

põhjendatud kulutused eeldusel, et kulutused kütusele ei ületa selle turuhinda;

2) katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused;

3) katta põhjendatud kapitalikulu;

4) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

Elektrituruseadus §58.

7

Raamistik, lõpp

(3) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse

tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus

Kaugkütteseadus, §8.

8

Taustinformatsioon Primaar- ja taastuvenergia toodang 2007

84%

2%

14%0%0%

..põlevkivi tootmine

..turba tootmine

..küttepuidu tootmine*

..muu kütuse tootmine

..hüdro- ja tuuleenergia

tootmine

Allikas :ESA

turvas

Primaarenergiaallikate osakaal elektrienergia tootmises 2007

Põlevkivi

Turvas

Maagaas

Põlevkiviõli

Muu kütus

9

Energiaallikate kasutamine soojuse tootmiseks 2007

47,40%

0,60%

14,00%

4,90%

16,00%

6,20%

Maagaas

Kivisüsi

Põlevkivi

Turvas

Puit

Põlevkiviõli

10

Raiemaht Eesti metsades ja puidu kasutamine primaarenergia tootmiseks

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* MAK

Raiemaht, tuh. tm

Puit primaarenergiaks,tuh. tm

Allikad: Raiel SMI, 2008 prognoos

Energial Statistikaamet, sisaldab küttepuitu, haket, jäätmeid

11

Arvutuslik puidukulu eksporditavate puitkütuste tootmiseks

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

Puidukulu, tuh. Tm

Puidukulu, tuh.Tm

Allikas:Statistikaamet, sisaldab küttepuitu haket, jäätmeid,

pelleteid, briketti. Arvutuse alus 7,5 TJ/1000 tm

12

13

Metsast iga-aastaselt saadavad sortimendid aastani 2010 (1000 m³)

Puu liik Saepalk

Saepalk

d<20 cm

Paberipuu,

tehnoloogiline

puit

Küttepuu

Jäätmed

Kokku

Mänd 867 388 395 119 336 2104

Kuusk 1171 470 647 419 489 3196

Kask 411 330 921 409 520 2591

Haab 203 85 642 594 321 1844

Sanglepp 51 52 203 122 105 533

Hall-lepp 22 91 927 794 496 2330

Kokku 2723 1417 3734 2457 2267 12597

Allikas: Metsanduse arengukava

14

Olemasolevad ja rajatavad jaamad ja nende

kütusetarve

Jaama asukoht Võimsus, Aastane puiduliste kütuste

MWe+MWs tarve, tuh tm

Katlamajad üle Eesti 856 1527

Väo* 96 330

Tartu* 96 330

Kuressaare (plan.) 30 120

Ahtme (plan.) 30 120

Pärnu*(alust) 96 330

Balti SEJ (plan.) 600 2 500

Kokku, uued 850 1726

Kokku uued ja vanad 1 706 3253

*kasutab 10% turvast

Allikad: AF Estivo, AS Põhivõrk AS,

EE AS

15

Olemasolevate ja rajatavate puidulisi kütuseid toormena

kasutatavate metsatööstusettevõtete aastane

toormevajadus 2008

Tööstusettevõtte asukoht Aastane toormevajadus Puiduliik

tuh tm

Kunda 380 haab

Püssi PLP 380 okas/leht

Kehra 350 okas

Pärnu 100 okas

Graanulitootjad üle Eesti 800 okas/leht

Püssi PKP 60 okas

Kokku 2070

16

Puiduliste kütuste vajaduse prognoos 2010, tuh

tm

Metsatööstusettevõtted 2070

Rajatavad ja o/o KTJ 1726**

o/o Katlamajad ja kodutarbijad 1527

Kokku 5323**

* Tööstustoodangu juurdekasvuga 2009-2010 pole arvestatud.

**Osaliselt kaetakse turbakütusega.

17

Defitsiidi suurus ja selle katmise võimalused

Juhul, kui aastased raiemahud jäävad 2008.a tasemele, tekib 2010.a. 2,1 milj tm suurune puiduliste kütuste defitsiit.

+ Defitsiit kaetakse raiemahu suurendamisega Metsanduse arengukavas toodud tasemeni ja muude biokütuste kasutuselevõtuga.

- Defitsiit kaetakse tehnoloogilise puidu, tselluloosihakke, saepuru, paberipuu ja peenpalgi arvelt (MT sektori ja ekspordi arvelt).

- Defitsiit kaetakse fossiilsete kütuste kasutamise suurendamisega

18

Bioenergeetikaettevõtte ärimudeli

lühiiseloomustus

Lihtne mudel, üks toode

Lihtne, automatiseeritav tehnoloogia

Vähene tööjõuvajadus

Vähenõudlikkus toorme suhtes

Kapitalimahukuselt sarnane MTE-ga

Lokaalne, tegutseb suletud turul, toodangu müük jätkusuutliku hinnaga on tagatud seadusega.

Loomulik monopol, puudub konkurents.

19

Metsatööstusettevõtte ärimudeli iseloomustus

Keeruline mudel, palju erinevaid tooteid

Keeruline tootmistehnoloogia, palju etappe

Tööjõuintensiivne

Spetsiifiline toormevajadus

Kapitalimahukas

Globaalne, toodang eksporditakse, hind kujuneb maailmaturul vabalt, konkurentsile avatud

Jätkusuutlikkus ei ole tagatud seadusega.

20

Metsatööstuse* valikuvõimalused

Maksta puidu eest alternatiivsete

primaarenergiakandjatega (gaas,

põlevkivi, õli) võrreldes kõrgemat hinda.

Väljuda ärist või kolida see mujale.

* Puidulisi kütuseid tööstustoormena kasutav haru

21

Bioenergeetika valikuvõimalused

Osta puidulist kütust turuhinnaga

Kooskõlastada toodangule hind

Osta puidulist kütust turuhinnaga

Kooskõlastada toodangule hind

JNE

22

Järeldused 2010.a. ( ja pikemas perspektiivis)

Puiduliste kütuste defitsiit põhjustab soojus- ja elektrienergia hinnatõusu

Puiduliste kütuste defitsiit põhjustab MT sektori ja ekspordi kahanemise

Märkus 2009.a. majandusoludes on defitsiiti katmas paberipuu ajutine ülepakkumine

(ekspordi)nõudluse kahanemise tõttu.

23

www.sorbesgroup.com

Tänan tähelepanu eest!