KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile - rajaleidja.ee · Arengupsühholoogia tundmine...
Transcript of KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile - rajaleidja.ee · Arengupsühholoogia tundmine...
2
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
KARJÄÄRIÕPETUS
Aineraamat gümnaasiumile
Trükk on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist programmi
Karjääriteenuste süsteemi arendamine raames
2014
3
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
ISBN (veeb): 978-9949-487-59-2
ISBN (trükis): 978-9949-524-69-3
Valdkonnaraamatud on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning
rahastamisel.
Autoriõigused: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Koostaja: Mare Lehtsalu
Fotod: Rajaleidja ametite andmebaas
Kujundus, küljendus, trükk: …………………………………
Tegemist on 2011. a veebis ilmunud aineraamatu esmatrükiga. Aineraamatus ei ole
tehtud sisulisi ega struktuurilisi muudatusi. 2011. a veebiversioon on leitav aadressil
www.oppekava.ee/index.php/Gümnaasiumi_valikaine_KARJÄÄRIÕPETUS
4
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Saateks
Käesolev aineraamat on koostatud selleks, et toetada õpetajaid gümnaasiumi
karjääriõpetuse töökavade koostamisel.
Aineraamatu esimene osa keskendub karjääriõpetuse teoreetilistele alustele. Teises
osas on kirjeldatud õppeprotsessi ja aine sisu peamisi rõhuasetusi, soovitusi
hindamiseks. Kolmandas osas on koondatud kogemustega praktikute artiklid. Viimasest
osast leiab lugeja artiklid soovitustega lõiminguks karjääriõpetuse aspektist ja näiteid õpilastele karjääriteenuste kättesaadavuse tagamise kohta Rajaleidja keskustega
koostöö näitel.
Karjääriõpetus on väga õppijakeskne ja individuaalset lähenemist võimaldav õppeaine. Seepärast on oluline õppijat märgata ja toetada ning luua talle õppimis- ja
arengutingimused. Üks läbiv eeldus edukale karjääriõpetuse ainele on riskimist ja
eneseavamist toetav õppekeskkond, milles õppijat julgustatakse leidma oma teed ja
uskuma, et selle tee leidmine on võimalik.
Ideid oma töö kavandamiseks leiavad siit raamatust nii klassiõpetaja, aineõpetaja,
klassijuhataja, kooli karjäärikoordinaator, koolipsühholoog kui ka kõik teised pedagoogid. Aineraamatu on koostanud kogemustega karjäärikoordinaatorid,
pedagoogid ja karjääriteenuste eksperdid, sh karjääriteenuste erialaliidu –
Karjäärinõustajate Ühingu liikmed. Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa aineraamatu
valmimisele!
Soovime toimetajatena kõigile õpetajatele: proovige ja otsige, kuni leiate just endale
omase ning õppija jaoks kõige tähendusrikkama viisi karjääriõpetuse valikainega
suhestuda. Soodustagu käesolev raamat seda protsessi!
Mare Lehtsalu, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist
Einike Pilli, Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant
5
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
SISSEJUHATUS KARJÄÄRIÕPETUSSE ____________________________________________ 6
KARJÄÄRIÕPETUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD _________________________________ 7
Karjääriteooriad karjääriõpetuses __________________________________________________ 7
Tõhusa õppimise pedagoogilised lähtekohad ________________________________________ 12
Õpitulemuste hindamise teoreetilised lähtekohad ____________________________________ 17
ÕPPEPROTSESS ____________________________________________________________ 19
Gümnaasiumi karjääriõpetuse õppeprotsessi kirjelduse näidis __________________________ 19
Õppeaine sisu kirjeldus __________________________________________________________ 44
Õppesisu ja õpitulemuste vahelised seosed __________________________________________ 52
Kujundava hindamine gümnaasiumi karjääriõpetuses _________________________________ 53
Millest on vaja lähtuda karjääriõpetuse õppemeetodite valikul _________________________ 58
Soolise võrdõiguslikkuse teema karjääriõpetuse õppeaines _____________________________ 63
PRAKTIKUTE KOGEMUSI _____________________________________________________ 66
Gümnaasiumi õppesuundadega arvestamine karjääriõpetuse kavandamisel _______________ 66
Karjääriõpetus praktiku pilgu läbi __________________________________________________ 73
Töövestluse simulatsioon ________________________________________________________ 78
Töömaailmaga tutvumise võimalusi gümnaasiumi karjääriõpetuses, erisused võrreldes
põhikooliga____________________________________________________________________ 81
LÕIMING _________________________________________________________________ 84
Lõimingu teoreetilised lähtekohad: lõimingutsentsid karjääriõpetuse aspektistt ____________ 84
Koostöövõimalused noorte teavitamis- ning nõustamiskeskusega, karjäärinõustamise ja
infoseminaride tõhus kavandamine õppeprotsessi ____________________________________ 90
KASULIKUD VIITED __________________________________________________________ 93
SOOVITATAV KIRJANDUS ____________________________________________________ 93
6
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
SISSEJUHATUS KARJÄÄRIÕPETUSSE
Mare Lehtsalu, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist
Karjääriõpe
Karjääriõpe on korraldatud teoreetiline ja praktiline õpe, mille raames õpilane omandab
karjääri planeerimiseks vajalikud oskused ja teadmised ning elukestvaks õppeks
valmisolekut soodustava hoiaku.
Karjääriõpe laiemas tähenduses koosneb kooli õppekavas mitmest osast: karjääriõpetuse valikaine ja läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”
lõimitakse karjäärinõustamise ja -infovahendamise teenustega.
Karjääriõpetuse õppeaine
Karjääriõpetus on olnud juba mõnda aega Eesti koolides üks võimalikest valikainetest,
olles kandnud nime „karjääri planeerimine“, „karjääri kujundamine“ või midagi sarnast. Riiklikusse õppekavasse on alates 2010. aastast karjääriõpetuse aine võetud esimest
korda ja mitte põhi-, vaid valikainena. Karjääriõpetus on õppeaine, mis kujundab
õpilases teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
Miks on karjääriõpetus tähtis
Karjääriõppe tähtsust ja selle kvaliteedi tagamise vajalikkust on Eestis aasta-aastalt
enam teadvustatud. Tehnoloogiate areng ja ootamatud muutused – need on märksõnad, mis iseloomustavad tänapäeva maailma. Olukordi, seisundit ühiskonnas,
mille kohta saab öelda, et kõik on kindlalt paigas, jääb aina vähemaks. Tulevikku
prognoosida on keeruline. Kindel on vaid üks: muutumine on pidev ja etteaimamatu.
Riikide edu või ebaedu oleneb aga järjest enam inimeste haridustee ja tööeluga seotud otsustest ning teadlikest valikutest – karjäärivalikutest.
Karjääriõppe keskmes on karjääri mõiste. Tänapäevase maailmakäsitluse kohaselt on igal inimesel karjäär. See on haridus- ja tööalane edenemine kõigi elurollide
omavahelises kooskõlas. Kiiresti arenevas maailmas peab iga inimene olema suuteline
tööturu muutustele paindlikult reageerima, nendeks valmis olema. Valmis olla
võimaldab adekvaatne enesehinnang, maailmas toimuvate protsesside mõistmine ja elukestvas õppes osalemine. On oluline, et õpilane saaks kujundada karjääri
planeerimiseks vajalikud baasteadmised ja oskused üldhariduslike õpingute osana.
Karjääriõpetuse kaudu saab kool tõhusalt toetada õpilasi elutee juhtimiseks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste kujundamisel.
Head lugemist ning rõõmu ja edu õpilaste toetamisel!
7
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
KARJÄÄRIÕPETUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD
Karjääriteooriad karjääriõpetuses
Piret Jamnes, Fontes PMP OÜ partner, Karjäärinõustajate Ühingu liige
Karjääriõpetust planeerides ja korraldades on asjakohane paralleelselt järgida teoreetilisi paradigmasid kahes dimensioonis:
1. karjääriteooriatega seotud paradigmad,
2. arengupsühholoogia alused.
Karjääriteooriatega seotud paradigmade tundmine aitab valida õige lähenemise raamistiku, mis vastab töömaailma vajadustele ja olukorrale ning arvestab
sotsiaalmajanduslike mõjuritega nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil (Herr, 1998).
Arengupsühholoogia tundmine võimaldab pakkuda igale vanuseastmele jõukohaseid ja aktuaalseid teemasid ning valida nendega tegelemiseks asjakohased meetodid.
Mõned autorid (näiteks Super ja Ginzberg) on need kaks teoreetilist dimensiooni
ühendanud, kirjeldades inimese karjääriarengu või karjääriküpsuse etappe ning nende
etappidega seotud põhiküsimusi ja rõhuasetusi.
Peale karjääriteooriate, mis on keskendunud individuaalsele karjääriplaneerimisele, tuleks gümnaasiumiõpilastele tutvustada ka karjääri juhtimise (career management)
teooriaid, mis käsitlevad organisatsioonides kasutusel olevaid töötajate karjääri
kujundamisega seotud kontseptsioone ja tegevusi.
Karjääriteooriate paradigmad
20. sajandi peamisteks karjäärinõustamise paradigmadeks võib nimetada sobivuse
(matching) paradigmat ja arengu (developmental) paradigmat.
90-ndatel aastatel hakkas reaktsioonina töömaailma kiirele arengule levima ka uus,
kolmas, konstruktivistlik ehk narratiivne paradigma (Jamnes & Väli, 2009). Viimane
vastandus alguses jõuliselt eelnevatele paradigmadele (eriti sobivuse paradigmale). Kerkisid esile sellised karjääriteoreetikud nagu Richardson, Savickas, Peavy, Amundson,
Spangar jt.
Tänapäeva karjääriõpetuses kasutatakse elemente kõigist kolmest, kuid peamine põhimõtete raamistik on pärit siiski viimasest ja kõige ajakohasemast paradigmast.
Sobivuse paradigma nimetus tuleneb selle eesmärgist – leida ideaalne sobivus inimese ja töö vahel.
Seda lähenemist iseloomustavad järgmised teoreetilised seisukohad (Peavy, 2002):
8
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
1. Iga inimese jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala.
2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuseomaduste kogum, mis tagab
parima soorituse.
3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis on enamasti ühekordne otsus.
Sobivuse paradigma teatud elemente rakendatakse tänapäeval näiteks esimeste oluliste
karjääriotsuste tegemise juures, kus püütakse enda ja oma võimaluste analüüsi käigus
leida sobivaim eriala või valdkond. Selleks kasutatakse sageli John Hollandi teoorial põhinevaid küsimustikke, mille abil jagatakse inimesi kuude kategooriasse: Realistlik,
Intellektuaalne, Artistlik, Sotsiaalne, Ettevõtlik, Konventsionaalne (Holland, 1985).
Erinevalt eelmise sajandi lähenemisest eeldatakse sealjuures aga, et ühele inimesele
võib sobida väga palju tegevusalasid ning et ka teatud hulga elukutsete välistamine on juba edenemine.
Tänapäeva karjääriõpetus pole enam keskendunud ühekordsele kutsevalikule, vaid selle eesmärk on kujundada analüüsi- ja otsustusvõimelisi inimesi, kes tulevad toime kiiretempolises ja pidevalt muutuvas töömaailmas. See eeldab kõige uuemast,
konstruktivistlikust paradigmast pärit põhimõtete ja meetodite kasutamist. Tänapäeva
inimene peab olema ette valmistatud teadlike karjääriotsuste tegemiseks ning elukestva õppe keskkonnas toimimiseks. (Vähämöttönen, 1998). Sobivusotsuse tegemise asemel
keskendutakse tähenduse leidmisele - match making vs meaning making, võttes
arvesse inimese isiklikku kogemust holistilises perspektiivis (Savickas, 2008; Patton,
2008). Ka karjäärinõustamises kasutatakse aktiivse kaasamise meetodeid, mis on eelkõige suunatud probleemilahendusele ja nõustatava elukvaliteedi parandamisele
(Amundson, 2010; Peavy, 2002). Testide osakaal väheneb (Peavy, 2002).
Arengu paradigma haakub kahe eelnevaga väga hästi, kuna eeldab, et inimesed
muutuvad ja arenevad ning sellega seoses arenevad ja muutuvad nii nende eeldused kui ka vajadused. Näiteks Donald Superi tõdemus, et inimese kutse-eelistused,
kompetentsid ja mina-kontseptsioon muutuvad aja jooksul (Super, 1980), pole kaotanud
aktuaalsust ja kehtib praeguseni.
Karjääriteooriate sidumine vanuseastmetega
Asjasse mittesüvenenud inimestelt on aeg-ajalt ikka kostnud arvamusi, et
algklassiõpilastega pole mõtet karjääriteemadest rääkida või et karjääriplaneerimine on
mõttetu tegevus. Küllap see nii ongi, kui sellega tegeldakse ilma eakohaseid iseärasusi arvesse võtmata. Seetõttu on ealiste iseärasuste ja karjääriteemade seose tundmine
pedagoogide jaoks hädavajalik.
Donald Superi life-span’i teooria (Super, 1980) keskendub karjääriküpsuse arengule läbi viie tsükli:
• kasv (4.–13. eluaasta – huvide jms. väljakujunemine),
• uurimine (14.–24. eluaasta – erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik),
9
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
• väljakujunemine (25.–44. eluaasta – pädevuse saavutamine valitud valdkonnas),
• säilitamine (45.–65. eluaasta – taseme säilitamine või edasiarendamine),
• eraldumine (pärast 65. eluaastat – tööelust kõrvalejäämine).
Ta kirjeldas ka iga tsükli juurde kuuluvaid põhiküsimusi, mille edukas lahendamine
võimaldab sujuvalt liikuda järgmisele tasandile. Tänapäeval ei seostata neid tsükleid nii
rangelt vanuseastmetega ning eeldatakse, et alates teatud tasemest võivad tsüklid
karjäärivalikutega seonduvalt (olulisi karjäärivalikuid tehakse mitu korda elus) korduda.
Põhikoolis veelgi kasutatavamad on Eli Ginzbergi 1940-ndatel aastatel esimest korda
avaldatud elukutsevaliku etapid (Ginzberg et al, 1951), mis laias laastus kehtivad praeguseni:
• fantaasiastaadium (3.–10. eluaasta);
• proovistaadium (11.–17. eluaasta) koos huvide, võimete, vajaduste ja väärtuste
perioodiga;
• realistlik staadium (alates 18. eluaastast).
See arengupsühholoogial põhinev teooria kirjeldab näiteks muuhulgas, millal laps
hakkab seostama oma huvisid ja võimeid oma tegevusega, mis vanuses peaks noor
inimene võimalikult palju asju järele proovima ja katsetama, et enda jaoks sobivat
tegevust ära tunda, ning mis vanuses mõjutavad kaaslased noorte valikuid kõige rohkem. Sellest lähtuvalt saab kavandada karjääriõpetuse rõhuasetusi ja õpitegevusi,
millega põimuvad teadmised ühiskonnast ja töömaailmast ning toimetulekuoskuste
kujunemine. Nii saab luua eeldused karjääriõpetuse oodatavate õpitulemuste
saavutamiseks ning muuta õppeprotsessi õpilaste jaoks huviäratavaks ja jõukohaseks.
Eri riikides töötatakse välja üha uusi karjääriõppe raamatuid, edasi arenevad ka
karjääriteooriad. Jätkuvalt püütakse leida ühendavat silda klassikalise ja uue nõustamise vahel (Patton&McMahon, 2006), julgustatakse inimesi loobuma teoreetilisest
planeerimisest ning tegelema selle asemel oma vajaduste, eesmärkide ja karjääri- ning
enesejuhtimisega. Narratiivne lähenemine enesekonstrueerimisele võimaldab tulevikus
inimestel sobitada tööd nende eluga, mitte ennast tööga. Oluliseks muutub isikliku missiooni olemasolu, mis aitab suunda leida ja hoida (Savickas, 2008). Inimest
käsitletakse kui iseuuenevat ja iseorganiseeruvat süsteemi (Patton&McMahon, 2006).
Siiski keskenduvad kaasaegsed karjääriõppe materjalid endiselt kolmele põhiteemale (Perry & VanZandt, 1998):
1. kes ma olen (enda tundmaõppimine);
2. kuhu ma lähen (võimaluste kaardistus ja analüüs);
3. kuidas ma sinna saan (otsustamise, planeerimise ja toimetulekuoskused).
Neid põhiteemasid eakohase lähenemise ja kaasaegse karjääriteooria põhimõtete
valguses käsitledes ongi võimalik toetada tänapäeva kiiresti muutuvas töömaailmas
toimetuleva inimese kujunemist.
10
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Karjääri juhtimine organisatsioonis
Kui varem räägiti seoses karjääri juhtimisega peamiselt organisatsioonis eksisteerivatest
karjäärisüsteemidest, siis tänapäeval lähenetakse sellele teemale märksa laiemas kontekstis. Karjääri juhtimisega seotud tegevuste alla liigitatakse värbamine ja valik,
inimese sobitamine töökohaga, töötajate hindamine ja arendamine, järgnevuse
planeerimine jne. See tähendab, et pea kõik sammud, mis organisatsioon töötaja poole
teeb, on seotud tema karjääri arenguga: värbamisel püütakse valida ametikohale kõige sobivamate eelduste ja potentsiaaliga inimene, tema töösoorituse analüüsi ja
kompetentside hindamise abil hinnatakse tema sooritust regulaarselt, saadud tagasiside
on aluseks planeeritavatele arendustegevustele jne.
Organisatsiooni eesmärk on sealjuures eelkõige luua pädev ja optimaalse suurusega
meeskond ning säilitada järjepidevus. Kuigi töötaja ja organisatsiooni eesmärgid võivad
olla mõnevõrra erinevad või kohati lausa vastuolulised, püüeldakse olukorra poole, kus mõlema huvid, nii töötaja püüdlused kui organisatsiooni strateegiliste plaanidega
seotud eesmärgid, oleksid maksimaalselt kaetud (Schein, 1978).
Aina olulisemaks on organisatsioonides saanud talendijuhtimise arendamine, mida peetakse rahvusvahelisel tasandil aktuaalseks tulevikuteemaks (EPA; Boston Consulting
Group, 2007) ja mis tagab selle, et inimesed saaksid jõukohaselt panustada neile
sobivatel ametikohtadel, areneksid organisatsiooni toel ning saaksid oma panuse eest ka
väärilise tasu.
Tänapäevane lähenemine talendijuhtimisele ei tähenda seda, et tegeldakse ainult kõige
andekamatega. Nn Human Capital Portfolio lähenemise meetod hõlmab tegelemist kõigi
töötajatega, kusjuures rakendatakse teadlikult nii ametikohtade kui töötajate diferentseerimise printsiipi. Organisatsioonil on tänu regulaarsele töötajate soorituse
hindamisele pilt selle kohta, kes on kõige tulemuslikumad ning kes vajavad abi või
ümberpaigutamist. Eriti oluline on organisatsiooni jaoks täita võtmeametikohad pädevate ja hea potentsiaaliga töötajatega (Becker et al, 2009). Kuna töötaja ja
organisatsiooni vahel toimub pidev dialoog, võetakse arvesse ka tema ambitsioone ja
pikaajalisi karjääriplaane. Seetõttu korraldavad ka teadlikumad organisatsioonid
individuaalse karjääri planeerimise koolitusi.
Kokkuvõtteks
Gümnaasiumiõpilaste ettevalmistamisel töömaailma siirdumiseks on oluline õpetada
neile individuaalse karjääri planeerimise aluseid, mis võimaldaks neil teha iseseisvaid ja teadlikke karjäärivalikuid. Samavõrra tähtis on suunata neid töömaailma
tundmaõppimisele, mis aitaks neil paremini aru saada oma võimalustest töömaailmas
laiemalt ning ka ühe organisatsiooni kontekstis. Asi pole ju ainult kutsevaliku tegemises
ja töökoha leidmises. Samavõrra oluline on teada, kuidas organisatsioonis töötada ja seal areneda. Selleks on vaja aru saada organisatsiooni huvidest, toimimispõhimõtetest
ja eesmärkidest. See aitab noortel töömaailma paremini sulanduda, mõista oma
võimalusi ja õigusi.
11
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Kasutatud kirjandus
Amundson, N. E. (2010). Aktiivne kaasamine. Karjäärinõustamine: olemine ja tegemine.
Elukestva Õppe arendamise Sihtasutus Innove, Tallinn.
Becker, B.E.; Huselid, M.A.; Beatty, R.W. (2009). The Differentiated Workforce:
Transforming Talent into Strategic Imapct. HBS Press.
Euroopa Personalijuhtimise Assotsiatsioon; Boston Consulting Group (2007). The Future
of HR in Europe. Key Challenges through 2015. Publications 2007:www.eapm.org,
25.03.2008.
Ginzberg, E.; Ginsburg, S.; Axelrad, S.; Herma, J. (1951). Occupational Choice: An
approach toa an general theory. Columbia University Press, New York.
Herr, E. (1996). Toward the Convergence of Career Theory. Savickas, M. L.; Walsh, W. B.
(ed., 1996). Handbook of Career Counselling Theory and Practice. Davies-Black
Publishing, Palo Alto, California.
Holland, J.L. (1985). Making Vocational Choices: A Theory of Vocational Personalities
and Workind Environments. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.
Jamnes, P.; Väli, M. (2009). Karjäärinõustamine. Nõustaja käsiraamat. Elukestva Õppe
arendamise Sihtasutus Innove, Tallinn.
Patton, W. (2008). Recent Developments in Career Theories: The Influence of
Constructivism and Convergence. Savickas, M. L.; Walsh, W. B. (ed., 1996). Handbook of
Career Counselling Theory and Practice. Davies-Black Publishing, Palo Alto, California.
Patton, W.; McMahon, M. (2006). Constructivism. What does it mean for career
counselling? McMahon, M.; Patton, W. (ed., 2006). Career Counselling. Constructivist
approaches. Routledge Taylor & Fracis Group, London and New York.
Peavy, R. V. (2002). Sotsiodünaamiline nõustamine. Abiks praktikule. SA Eesti
Kutsehariduse Reform.
Perry, N.; VanZandt, Z. (1998). Focus on the Future. A Career Development Curriculum
for High School Students. Soros Foundation, New York.
Savickas, M.L. (2008). Helping People Choose Jobs: A History of the Guidance Profession. Athanasou, J.; Van Esbroeck, R. (ed.) Internatonal Handbook of Career Guidance.
Springer Science + Business Media B.V.
Schein, E.H. (1978). Career Dynamics: Matching Individual and Organisational Needs.
MA: Addison Wesley.
Super, D.E. (1980). A Life-Span, Life-Space Approach to Career Development. Journal of Vocational Behavior, 16.
Vähämöttönen, T. (1998). Refraiming Career Counselling in Terms of Counsellor-Client
Negotiations. An Interpretive Study of Career Concepts and Practice. University of
Joensuu Publications in Social Sciences.
12
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Tõhusa õppimise pedagoogilised lähtekohad
Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant
Väljundipõhine õppekavareform on õppija- ja õppimiskeskne. Seepärast ei lähtuta
ainekava koostamisel enam mitte sellest, mida õpetaja õpetab või teeb, vaid sellest,
mida õppija õppeprotsessi lõpuks on omandanud ehk õppinud. Selliselt seatud õppijakeskseid eesmärke nimetatakse õpitulemusteks ehk õpiväljunditeks. Kogu
õppeprotsess tuleneb sellest, kuidas aidata õppijatel õpitulemusi saavutada: õppesisu
tuleneb õpitulemuste kesksetest teemadest ja õppemetoodika lähtub õpitulemustes
sõnastatud verbidest, olgu need siis seotud teadmise, mõistmise või rakendamisega. Hindamisel on keskseks küsimus „Kuidas me teame, et õpitulemused on omandatud?”.
Selle muudatuse rakendamine pole kerge, sest pikka aega on tehtud teisiti. Käesolev
raamat aitab läheneda karjääriõpetuse ainele õppijakeskselt ja nii, et õpitulemused saaksid kõige paremini omandatud.
Alljärgnev pedagoogilisi lähtekohti käsitlev sissejuhatus koosneb kahest osast: kõigepealt keskendutakse sellele, mis on tõhus õppimine, ning seejärel kirjeldatakse
õppeprotsessi keskseid elemente ja nendevahelisi seoseid.
Milline on tõhus õppimine
Õppekava ja selle osasid – ainekavasid – koostatakse alati tulevikule mõeldes: õppekava
hakatakse kasutama tulevikus ja selle kaudu omandatut veel kaugemas tulevikus.
Sellepärast on esimene küsimus õppimise tõhususest seotud sellega, milliseid pädevusi on kõige enam vaja maailmas, milles tänased ja homsed õppijad elama hakkavad.
Pakun mõned ideed.
1. Elukestva õppe pädevus. See tähendab eelkõige oskust infot leida ja
selekteerida, tõlgendada ning kriitilise meelega sellest õppida. Kusjuures
infoallikateks on üha enam peale raamatute ja teatmeteoste ka arvutis leiduv
ühetasandiline teave ning inimsuhetes, sh sotsiaalse meedia kaudu jagatav. Karjääriõpetuse seisukohalt tähendab see, et tööturu võimaluste hetkeülevaate
tegemise kõrval õpitakse tööturul toimuvat kriitiliselt analüüsima ja ehk isegi
võimalikke muutusi ette aimama. Eneseanalüüs aitab väliseid võimalusi enda
eelistustega siduda.
2. Loovus ja ettevõtlikkus. Püsivad töökohad asenduvad üha enam projektipõhiste
ettevõtlusvormidega, erialad tekivad ja kaovad. Selles kontekstis eeldab tõhus
õppimine ja õpetamine kiiret reageerimisvõimet, proaktiivset hoiakut ning loovate lahenduste leidmist. Õppeprotsessi kavandades tuleb küsida, kes juhib
õppeprotsessi, kas õppijatel on võimalust harjutada iseseisvust, algatada
tegevusi ning ise valida ja otsustada, milline on parim tulemus nende jaoks.
13
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Gümnaasiumis on eriti oluline, et õppija õpib tegema kaalutletud valikuid ja neid
põhjendama.
3. Paindlikkus ja pingetaluvus. Maailm, milles elame praegu ja tulevikus, ei ole enam hästi etteennustatav – ei töökohtade, majandusliku turvalisuse ega ka
mitte elukohtade poolest. Üha enam eestlasi on sunnitud kolima töökoha järel,
ületama selleks riigipiire ja tulema toime väljakutsetega, mis tekivad sellega
seotult pereelus ja psüühikas. Sellest ei saa otse järeldada, et õppeprotsessis peaks olema palju pinget, küll aga tuleks harjutada kohanemisvõimet ja edastada
õpilastele selge sõnum selle kohta, et intelligentsuse keskne tunnus on
kohanemisvõime.
4. Eetilisus ja lugupidamine endast teistsuguse suhtes. Väärtuskasvatusest on
saanud moeteema ja ilmselt põhjusega. Maailmas, kus ühine üldine arusaam
eetikast piirdub põhimõttega „peaasi, et sa teisele kurja ei tee”, jääb palju inimese enda otsustada. Mida arvata moslemitest ja mustlastest? Kuidas
suhtuda oma linna vaestesse ja viletsatesse? Kui palju tarbida ja kui palju loodust
säästa? Need on vaid mõned küsimused, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad
inimese elukvaliteeti ehk seda, kas ta kasvab hoolivaks ja lugupidavaks või märkab vaid iseenda heaolu ning arusaamu.
Nende tulevikupädevuste loetelu võiks ilmselt jätkata, aga õppeprotsessi seisukohalt on
oluline, et õppesisu kõrval toetavad ka õppemeetodid seda, mida õppijatel tulevikus vaja on. Mõtlema õppida saab ainult mõteldes, analüüsioskus tekib seda harjutades ning
õigete valikute tegemiseks on hea, kui keegi neid ette näitab.
Teine keskne küsimus tõhusa õppimise seisukohalt on, kuidas arvestada õppiva inimese mälu töötamisega.
Järgnevalt pakun mõned olulised seaduspärasused.
1. Mällu jõudmiseks tuleb õpitavat märgata ja väärtustada. Inimese tähelepanu
on enamikul juhtudel valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Peale selle
on õppijad erinevad: ühele sobib paremini kuuldu kaudu õppimine, teine eelistab
näha ja kolmas ise teha. Kasulik on rakendada mitut tajukanalit korraga. Gümnaasiumi õppijal on hulk varasemaid teadmisi ja kogemusi, mis aitavad
märgata ja ära tunda õpitavat. Õppeprotsess on tõhus vaid juhul, kui õpitav
haakub õppijate huvide, eelistuste ja vajadustega.
2. Inimese mälu töötab seostamise põhimõttel. Seepärast saab tõelisest
õppimisest rääkida vaid juhul, kui varasemad teadmised seostuvad õppeaines
õpituga, kui ainevaldkonna pädevused seostuvad selle rakendamisvõimalustega
ning kui õppeained koos neid läbivate teemadega haakuvad õppija jaoks üheks loogiliseks tervikuks. Õppekava tavaline probleem on see, et ta eristab teadmise
tervikuid, mitte ei ühenda neid. Seepärast on uuendatud õppekavas üha enam
14
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
rõhku pandud lõimimisele. Edukas õppeprotsessis toimub seostamine ja
sünteesimine mitmel tasandil.
3. Mälus talletatud infot leiame üles ehk meenutame nende seoste kaudu, mille abil oleme õpitu meelde jätnud. Lihtsalt teoreetilise infona ära õpitud
teadmised ei seostu hiljem kuigi kergesti, kui inimene peab praktilisi küsimusi
lahendama. Seepärast on tõhusa õppimise seisukohalt oluline, et õpitav ei jääks
abstraktseks, vaid imiteeriks päris elu nii palju, kui võimalik. Veel parem oleks, kui õpitaks autentses keskkonnas – näiteks õppekäikudel ja kohtumistel.
4. Inimese mälu võime õpitavat vastu võtta ja töödelda on piiratud. Kui õppeprotsess on üle koormatud, siis on õpitulemused kehvemad kui
mõõdukamate õpieesmärkide puhul. „Parem vähe ja paremini” on õppeprotsessi
kavandamise kuldreegel. Howard Gardner soovitab valida välja õppeaine
seisukohalt kõige olulisemad kontseptsioonid, siis neid mitmel viisil esitada ning lasta õppijatel neid ka mitmel viisil demonstreerida. Ta hoiatab, öeldes: „Aine
läbivõtmine on mõistmise kõige suurem vaenlane.”
Kui õpitav on mõistlikult kavandatud, siis tuleb arvestada veel sellega, et mitte ainult meeldejätmine pole õppimise seisukohalt oluline protsess, vaid ka
meeldetuletamine. Kuna inimese võime oma psüühikas mõtteid töödelda on
piiratud, soovitatakse õppeprotsessis kasutada mõtlemise nähtavaks ja
kuuldavaks muutmisel mitut vahendit: mõistekaarte, ajurünnakut, ettekandeid ja üksteisele õpitu kohta näidete toomist (kui nimetada vaid mõningaid võimalusi).
Eelnimetatud põhimõtetega on uuendatud õppekava koostades vähem või rohkem
arvestatud, kuid sellest ei piisa. Kui need põhimõtted ei ole õpetajate juhtivaks arusaamaks, siis jäävad õppekavasse sisse kirjutatud seosed ja eesmärgid poolikuks:
kirjutatud õppekava on vaid baas, millele õpetatud õppekava ja õpitud õppekava
tuginevad.
Õppeprotsessi kesksed elemendid ja nendevahelised seosed
Väljundipõhises lähenemises on kesksel kohal õppija omandatu, mida kirjeldatakse
õppeprotsessi lõpu seisuga. Õppekava ehitatakse üles nii, et kõigepealt lepitakse kokku, milline peab olema kas põhikooli või gümnaasiumi lõpetaja. Seejärel otsustatakse, millal
milliseid õpitulemusi tuleb omandada. Õppides liigutakse ülevalt alla, st suurematest
tervikutest väiksemate poole. Karjääriõpetuse valikaine õpitulemused jagunevad
omakorda teemadeks, millel on juba väiksema mahuga õpitulemused. Õnnestunud õppekavaarenduse puhul saab teemade õpitulemusi kokku liites üldistades kokku
õppeaine õpitulemused.
Õpitulemused on õppeprotsessi kõige olulisem ehitusmaterjal. Õppijale seatud eesmärgina on just õpitulemused see alus, millest tuletatakse õppesisu, õppe- ja
hindamismetoodika, hindamiskriteeriumid ning sõnastatakse nõuded õpikeskkonnale.
15
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Seepärast on ka käesoleva raamatu õppeprotsessi tabelis õpitulemused kõige olulisemas
rollis: nad on aluseks kõigile teistele otsustustele.
Õpitulemuste puhul on oluline meeles pidada järgmist.
1. Kirja pannakse kavandatud õpitulemused, mis tuleb kõikidel õppijatel
õppeprotsessi lõpuks omandada. See on õppeprotsessi kõige olulisem sisu koos
kirjeldusega, mil viisil see sisu peab olema omandatud, ehk õpitulemuse
verbidega. Näiteks „teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi” väljendab nii sisu
(õpilase huvid, võimed ja oskused) kui ka seda, kuidas sisu omandatakse
(teadvustab). Õpitulemuse verb on hiljem heaks vihjeks õppe- ja
hindamismeetodite valikul. Peale kavandatud õpitulemuste omandavad õppijad
ka muid teadmisi ja oskusi ning see on hea ja loomulik protsess. Kavandatud õpitulemuste eripära on see, et nende omandamist tuleb formaalõppe protsessis
ka hinnata.
2. Õpitulemused kirjeldavad õppija pädevuste (teadmiste, oskuste ja/või hoiakute) seisu õppeprotsessi lõpus. Seepärast peab õpitulemuste
iseloomustamisel kasutama verbe, mis kirjeldavad tulemust, mitte protsessi.
3. Õpitulemused peaks peale teadmise sisaldama ka keerukamaid kognitiivseid protsesse ja rakendamist. Näiteks „seostab”, „hindab“, „analüüsib”, „rakendab”, „võrdleb” jm on kolmandas kooliastmes igati sobivad õpitulemuste kirjeldamise
verbid.
4. Õpitulemused peavad olema saavutatavad ja hinnatavad. See tähendab, et
nende sõnastus on piisavalt täpne. 5. Õpitulemusi peaks olema neli kuni kuus. Sõltumata eesmärgistatava
õppeprotsessi mahust ei tasu õpitulemusi kavandada rohkem kui kuus. Muidu
muutub raskeks nii nende hoomamine kui ka hindamine. Mida mahukama õpisisu eesmärgistamisega on tegu, seda kõrgem peab olema õpitulemuste
üldistamisaste.
6. Õpitulemuste ülepaisutamise viga tuleb vältida. Õpitulemuste sisu peab olema
keskmise õppija poolt omandatav. Etteantud aeg peab andma võimaluse õpitavasse süveneda, seepärast pole mõistlik liiga suuri eesmärke püstitada.
Pigem tuleb küsida, mis on see kõige olulisem, mis kindlasti tuleb omandada.
Tüüpilisemad vead õpitulemuste koostamisel on:
1. Kirjeldatakse protsessi, mitte tulemust. Näiteks pole hea kirjutada: “Õppija
omandab kogemusi tööintervjuul käitumisest.” Parem on öelda tulemuse keeles:
“Õppija oskab käituda tööintervjuul”.
2. Õpitulemused jäävad pelgalt teadmiste-keskseks. Näiteks pole hea piirduda
üksnes teadmistega tööturust või iseendast. Palju sisukamad on õpitulemused, mis eeldavad analüüsimist, seostamist ja rakendamist. Näiteks võiks õpiväljund
16
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
kõlada järgmiselt: “Õppija mõistab tööturu toimimise loogikat ning seostab seda
oma eelistatud valdkonna arengutega” või “Õppija seostab enda vajadusi,
isiksuse eripära ja võimeid erinevate töötamise viisidega”.
3. Õpitulemused jäävad liiga üldisteks. “Õppija tunneb töömaailma” on suhteliselt raskelt piiritletav. Seevastu “Õppija mõistab töömaailma mõjutavaid tegureid
ning analüüsib oma eelistatud valdkonna selle põhjal” on oluliselt konkreetsem.
4. Õpitulemusi on liiga palju. Kui õpitulemuste hulk kasvab üle 5-6, võib olla tegu
juba hindamiskriteeriumide tasemel detailsusega. Samal ajal on selge, et teema
õpitulemused peavad olema konkreetsemad kui terve valikaine omad ühes
kooliastmes.
5. Õpitulemused ei seostu õppijate kogemuste ja eluga. Karjääriõpetuses on see
oht väiksem kui mujal õppeainetes, aga ka siin tuleb näha vaeva pideva küsimisega: milline on õpitava seos õppijaga?
6. Õpitulemused on sõnastatud liiga nõudlikul tasemel. Näiteks kui õpitulemuses
öeldakse: “Õppija nimetab peamisi tulevikuelukutseid, analüüsib nende rolli oma
riigi majandusliku edukuse seisukohalt ning teeb kaalutletud valikuid”, on ilmselt tegu kõrgkooli, mitte gümnaasiumi tasemel kirjeldatud õpitulemustega.
Kui õpitulemused on hästi sõnastatud, muutub kogu ülejäänud õppeprotsessi kavandamine lihtsamaks. Samal ajal ei tähenda see, et õpitulemused peaksid jääma
fikseeritud igaveseks ühtemoodi: õppekava on elav ja dünaamiline dokument ja seetõttu
peaks olema võimalik kooli õppekavades ainekava tasemel teemade juurde kirjutatud
õpitulemusi ka üle vaadata ja korrigeerida.
Teemat, õpitulemusi ja õppesisu on suhteliselt kerge omavahel kokku panna. Siiski pole
paha neid kõrvutada ja vaadata, kas kõik aspektid sobivad üksteisega.
Õppeprotsessi muud, toetavad elemendid, nagu nõuded õpikeskkonnale, tuleb samuti
sidustada õpitulemustega. Tuleb leida mõistlik tasakaal, mida koolis on võimalik
saavutada ja mis on õppijate arenguks vajalik. Kui õppekeskkond ei toeta ega saagi toetada väga ambitsioonikaid õpitulemusi, siis tuleb õpitulemusi kohendada. Näiteks
pole mõtet karjääriõpetuses kirjutada õpitulemuseks „oskab kogemuse põhjal hinnata,
mis ametikohad sobivad tema tugevustega kõige paremini”, sest ilmselt ei ole õpilasel
võimalik õppeprotsessi jooksul seda sobivust järele proovida.
Konstruktiivse sidususe printsiibi abil saab hinnata, kas õppeprotsessi osad on
omavahel kooskõlas. Kui teema, õppesisu, õppemeetodid ja hindamine sobivad õpitulemustega ning omavahel, võib rääkida hästi kavandatud õppeprotsessist. Kuid
selge on see, et tulemuslikust ja tõhusast õppimisest saab juttu olla vaid siis, kui need
hästi kavandatud õppeprotsessi elemendid on praktilises õppeprotsessis rakendatud ja
õppijad on nendes kirjeldatud õpitulemused omandanud. Seda on võimalik õpitulemusi kirjeldavas õppekavas hinnata selgemalt kui kunagi varem.
17
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Õpitulemuste hindamise teoreetilised lähtekohad
Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant
Õpitulemuste hindamisel otsustatakse õpitulemuste omandatuse üle. Teisiti
väljendades on õpitulemused õppijakesksed eesmärgid, mille omandamist hindamisega
kontrollitakse. Välise, õpetajakeskse kontrolli kõrval on üha suurem tähtsus õppija enesehindamisel. Selle käigus omandab ta elukestvaks õppeks olulist päevust võrrelda
oma pädevusi nõudmiste ja vajalike pädevustega.
Seetõttu peab hindamine olema niimoodi teostatud, et see toetab eelkõige õppija õppimist – koolis ja pärast seda. Kuid hindamine on vajalik ka õpetaja jaoks: selle kaudu
saab ta tagasisidet ja võib korrigeerida õppemeetodeid ja õppekeskkonda. Peale selle on
õpitulemusi vaja hinnata ka administratiivsetel põhjustel: et teada, kuidas õppeprotsess
on õnnestunud.
Õpitulemuste hindamist kavandades tuleb paralleelselt mõelda kahele asjale:
hindamismeetoditele ja hindamiskriteeriumidele.
Hindamismeetodite valikuks annab jällegi hea vihje õpitulemuste verb. Kui
õpitulemuseks on näiteks „oskab analüüsida ja väärtustada enda isiksust”, siis sobib
hindamismeetodiks essee (kokkuvõte, analüüs), milles õppija analüüsib enda isiksuseomadusi ja toob välja valdkonnad, mida ta soovib endas arendada.
Hindamismeetodi juurde tuleb kirjutada hindamiskriteeriumid, mis täpsustavad õppijale seatud ootusi ning on konkreetsemad kui kavandatud õpitulemused. Näiteks sobivad
eelpool kirjeldatud õpitulemuse hindamiseks essee abil järgmised hindamiskriteeriumid.
• Toob esile enda positiivseid jooni, võimeid ja oskusi.
• Nimetab enda eeliseid ja tugevusi ning takistavaid nõrkusi.
• On seostanud isiksuseomaduste-põhist eneseanalüüsi ametivalikuga.
Kui neid hindamiskriteeriume võrrelda uuesti hinnatava õpitulemusega „oskab
analüüsida ja väärtustada enda isiksust”, siis on seos ilmne. Selline tagasi seostamine
ongi hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodi õnnestunud valiku tunnuseks. Rohkem
näiteid hindamiskriteeriumide ja õpitulemuste vastavuse kohta leiab õppeprotsessi kirjelduse tabelist.
Hindamiskriteeriumid on kirjutatud kindlas kõneviisis. Kui õpitulemusena on kirjas, et
„oskab analüüsida”, siis hindamiskriteeriumid kirjeldavad detailsemalt, kuidas me
teame, et ta analüüsib: „toob esile”, „nimetab”, „on seostanud”. Hindamiskriteeriumide
põhjal peab saama öelda, kas õpilane vastab sellele kriteeriumile või ei. Kui vastavus on
täielik, on sooritus õpitulemuse tasemel.
Tähelepanekud ja soovitused hindamise kavandamiseks
18
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
1. Karjääriõpetuses kasutatakse mitteeristavat hindamist (sooritatud/sooritamata).
On väga keeruline panna hinnet õppija loetelule tema positiivsetest joontest,
võimetest ja oskustest. Veel keerulisem on hakata hindama, kas need vastavad
tõele. Kui õppija on tööülesandes nõutud asjad kirja pannud, siis ongi tegu hindamiskriteeriumidele vastava sooritusega.
2. Hoiakuid võib hinnata üksnes kujundavalt. Kui õppija näiteks ütleb, et tema jaoks
on oluline saada rikkaks ja teiste aitamine ega ühiskonna edendamine teda ei huvita, siis tasub kaaluda, kui palju sellele üldse reageerida.
3. Igale õpitulemusele pole vaja eraldi hindamismeetodit. Seoste ja terviku tekkimise huvides on oluline isegi see, mitut õpitulemust korraga hinnatakse.
Mõistlik suhe õpitulemuste ja hindamismeetodite vahel sõltub mitmetest
asjaoludest, kuid üks-kaks hindamismeetodit nelja-viie õpitulemusega
tervikteema kohta võiks olla orientiiriks.
Hindamisel eristatakse kahte põhilist funktsiooni: kokkuvõtvat ja kujundavat. Nii kokkuvõttev kui kujundav hindamine toetuvad hindamiskriteeriumidele.
Kokkuvõttev hindamine toimub pigem õppeprotsessi lõpus ja on tagasivaatav ja hinnangut andev, vastates küsimusele: kuidas õppimine läks ja kas tulemus vastab
kavandatud õpiväljunditele. Tavaliselt võtab kokkuvõttes hindamine hinde või
“sooritatud” kuju.
Kujundav hindamine võib toimuda kas õppeprotsessi jooksul või selle lõpus. Selles
vastatakse küsimusele: mis juba õnnestub ja mis vajab veel õppimist? Kujundav
hindamine suunab õppija õppimist ning annab sisulist tagasisidet. Kujundav hindamine
võib olla nii suuline kui kirjalik, aga tavaliselt võtab see pikema kuju kui kokkuvõttev hindamine.
Kokkuvõttes on hindamise põhjalik kavandamine oluline õpitulemuste saavutamise seisukohalt, sest hindamine juhib õppijate õppimist palju enam kui õppe
eesmärgistamine või õppeprotsess. Põhjaliku kavandamise võtmeks on jälgida, et kõik
õpiväljundid kajastuvad hindamiskriteeriumides ning hindamismeetodid on valitud
õpiväljunditele sobivalt. Mitte asjata ei öelda, et väljundipõhise õppekava reformi keskmes on tegelikult hindamisreform.
19
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
ÕPPEPROTSESS
Gümnaasiumi karjääriõpetuse õppeprotsessi kirjelduse näidis
Töökava koostanud: Sirli Kriisa Türi Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja
Sisuliselt toimetanud: Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse
konsultant ja Mare Lehtsalu SA Innove karjääriõppe juhtivspetsialist
Karjääriõpetuse õppeprotsessi kavandamiseks on väga palju võimalusi. Alljärgnevas on
kirjeldatud üht võimalust. Lisaideid õppeprotsessi kavandamiseks pakuvad selles
aineraamatus toodud praktilisele kogemusele tuginevad artiklid ja gümnaasiumi
karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat, millesse on koondatud suur hulk erinevaid
töölehti ja meetodite kirjeldusi.
http://www.rajaleidja.ee/public/Gymnaasiumi_opetajaraamat_veebi_30_01_2012_VAL
MIS.pdf
Karjääriõpetuse kursuse soovituslik maht on 35 tundi. Karjääriõpetuse korraldamiseks
kooli õppekavas on mitmeid võimalusi:
• üks nädalatund läbi õppeaasta;
• paaristunnid üle nädala terve õppeaasta vältel;
• paaristunnid teatud ajaperioodi vältel (nt septembrist jaanuarini);
• kahele õppeaastale (11. ja 12. klassis) jaotatud ainetunnid;
• kombineeritud variant lähtuvalt aineõpetamise metoodikast, st ainetund +
õppekäigud, pikemad kohtumised, külalislektorid, ettevõtete külastused jmt
(kooli õppe- ja ainekava järgi).
Väljavõte karjääriõpetuse ainekavast
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa11.pdf
Gümnaasiumi karjääriõpetuse valikkursuse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Kursusega taotletakse, et õpilane:
1) väärtustab õppimist elukestva protsessina;
2) arendab oma õpi-, suhtlemis-, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise
oskusi; 3) arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ning nendeni jõudmiseks
süsteemselt tegutseda;
4) võtab teadlikult vastutuse oma karjäärivalikute ja -otsuste eest;
5) teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist;
20
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
6) on teadlik eri töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest, töösuhteid
reguleerivatest õigusaktidest, haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest
suundumustest ning kohalikust majanduskeskkonnast;
7) kasutab asjakohast informatsiooni karjääriplaneerimisel; 8) analüüsib oma õpitulemusi ja senist töökogemust ning kavandab oma karjääri.
Õppemeetodid
Kursust õpetades on soovitav korraldada järgmisi õppetegevusi:
1) rollimängud ja teised aktiivõppemeetodid, multifunktsionaalsed meetodid;
2) eneseanalüüsi ja töövaldkonna tundmise küsimustike ning mõttearenduslehtede
täitmine; 3) auditoorsed loengud või iseseisev töö veebikeskkonnas teoreetiliste teadmiste
omandamiseks;
4) diskussioonid, väitlused;
5) töö karjääriinfo allikatega, info kriitiline analüüs; 6) essee kirjutamine;
7) uurimistöö koostamine (nt konkreetse töövaldkonna kohta);
8) intervjuu tegemine (nt konkreetse ametiala esindajaga); 9) kutsesobivustestide tegemine;
10) õppevisiidid, ettevõtete külastused;
11) iseseisev töö (nt eri tööaladega tutvumiseks);
12) karjääriplaani koostamine; 13) õpimapi koostamine;
14) avalik esinemine jne.
Õppetegevuste valikul lähtutakse konkreetse õpperühma õpilaste vajadustest ja
kavandatud õpitulemustest, optimeerides õppetegevused teiste õppeainete ja
tunniväliste tegevustega. Soovitav on eelistada loengutele aktiivõppemeetodeid,
kasutada multifunktsionaalsed meetodeid, mida on hõlbus siduda muu õppetegevusega
teistes õppeainetes.
Füüsiline õppekeskkond
Õpilastele on tagatud järgmised tingimused ja vahendite kasutamine:
1) erinevad enese ja tööturu tundmaõppimise töölehed, küsimustikud,
mõttearenduslehed; 2) õppevisiidid reaalsesse töökeskkonda;
3) karjääriplaneerimisteemalise kirjanduse kättesaadavus kooli raamatukogus;
4) arvutiklassi kasutamine (olenevalt vajadusest personaalseks või rühmatööks)
ainetunnis, et otsida veebist karjääriplaneerimise kohta informatsiooni (rajaleidja.ee jt);
5) karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu ja usalduslik nõu õpilase
vajaduste kohaselt.
21
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Õppeprotsessi kirjelduse tabelis on kasutatud alljärgnevaid lühendeid ja märkeid:
RL – rajaleidja.ee
AKAB – ametite andmebaas Rajaleidjas, vt http://ametid.rajaleidja.ee/
Rajaleidja keskused – karjäärinõustamise ja infovahendamise teenuseid osutavad
keskused maakondades, vt http://www.rajaleidja.ee/karjaariabi
ÕR – karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat gümnaasiumile 1
HM – hindamismeetodid
KR – hindamiskriteeriumid
Märkega „vt kirjeldust” varustatud meetodite seletused on toodud õppeprotsessi tabeli järel.
1 Karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat, SA Innove, 2011
22
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
SISSEJUHATUS AINESSE. 1 tund
ma
ht
Õpitulemused
Hindamine
(hindamismeetodid – HM,
KR –hindamiskriteeriumid)
Õppesisu ja käsitletavad terminid,
mis aitavad oodatud õpitulemusi
saavutada
Valik õppemeetodeid koos
soovitustega
Lõiming: seosed
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
1 Õpilane:
- seostab
karjääriõpetust igapäevaeluga ning
mõistab
karjääriplaneerimise
olulisust enda tuleviku kujundamisel;
- mõistab oma vastutust
teadlike
karjääriotsuste
langetamisel.
HM
Tagasiside
KR
Õpilane arutleb
karjääriplaneerimise
teemal, kasutades
termineid.
Õpilane sõnastab
karjääriotsuste
langetamisega seotud
isiklikud eesmärgid.
Ülevaade karjääriõpetuse
oodatavatest õpitulemustest,
peateemadest, hindamise
põhimõtetest ja õppekorraldusest.
Terminid:
karjäär
karjääriteenused: karjääriõpe,
karjääriõpetus, karjäärinõustamine,
karjääriinfo
elukestev õpe
karjääriplaneerimine
õpimapp
Tutvumismäng: „Minu
lemmiktegevused” (paberile kõik
tegevused, mida meeldib teha, enda
tutvustamine teistele huvide kaudu)
Suur mõistekaart: kõik, mis seostub
sõnaga „karjäär” pannakse tahvlile
kirja.
Vestlus, terminite arutelu,
karjääriteenuste tutvustamine.
Juhtumi analüüs: õpilased
analüüsivad etteantud lugu, selle
peategelase probleeme haridustee
kavandamisel. (vt kirjeldust)
Arutelu: kuidas karjääriõpetuse aine
toetab teadlike karjääriotsuste
langetamist. Ootused valikainele.
Õpilase vastutus.
Iseseisev töö: teadlike otsuste
langetamisega seotud isiklike
eesmärkide seadmine ja sõnastamine
Soovitus: ühine
sotsiaalainete õpimapp,
kus karjääriõpetuse
materjalid on üheks
osaks.
Koostöö
aineõpetajatega: läbiv
teema „Elukestev õpe
ja karjääri
planeerimine”;
aineteülesed mõisted
„karjäär” ja
„elukestev õpe”.
Koostöö
klassijuhatajatega:
arenguvestlusel
võimalus kasutada
õpimappi (õpilase
nõusolekul!).
23
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
(vt kirjeldust)
Esitlus: õpimapp, eesmärk,
vormistamise võimalused
24
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi
ma
ht
Õpitulemused
Hindamine
(hindamismeetodid – HM,
hindamiskriteeriumid – KR)
Õppesisu ja käsitletavad terminid,
mis aitavad oodatud õpitulemusi
saavutada
Valik õppemeetodeid koos
soovitustega
Lõiming: seosed
läbivate teemade
ja teiste
õppeainetega
3 Õpilane:
- mõistab
iseloomujoonte seost tegevusega;
- analüüsib isiksuse
eripära ning seostab
seda võimalike
elukutsetega.
HM
Analüüs: millised elukutsed/ametid sobivad minu temperamenditüübiga?
KR
Õpilane kirjeldab enda
närvisüsteemi iseärasusi
ning põhjendab, miks ta nii
arvab.
Õpilane nimetab vähemalt
viis elukutset, mis sobivad
introverdile, ja viis, milles
on kergem toime tulla
ekstraverdina.
Enesetundmise tähtsus
karjääriplaneerimisel.
1.1 Isiksuseomadused
Seosed isiksuseomaduste ja
karjäärivalikute vahel.
Terminid:
närvisüsteemi tüüp: ekstravert ja
introvert
temperament
isiksus
iseloom ja tegevus
erinevad käsitlused isiksuse
teoorias
Temperamenditüübi test
Töölehe täitmine: iseloom ja tegevus
(ÕR lk 37)
Analüüs: isiksuseomaduste ja
ametite/elukutsete seosed (vt
kirjeldust)
Vestlusring rühmas: millised
elukutsed/ametid võiksid sobida minu
temperamenditüübiga?
Seos psühholoogia
ainega.
Koostöö Rajaleidja
keskuse
karjäärinõustajaga.
3 Õpilane:
- mõistab väärtuste, vajaduste, hoiakute,
HM
Kirjeldus: minu tuleviku
elurollid, lähtudes
Inimese väärtussüsteemi
kujunemine, seda mõjutavad
tegurid.
Viktoriin: terminid (vt kirjeldust)
Mosaiik: mis on motivaatoriteks erinevates situatsioonides ja
Seos inimeseõpetuse ja
psühholoogiaga.
Läbiv teema „Väärtused
25
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
emotsioonide ja
motivatsiooni tähendust ja seost eri
elurollidega;
- seostab väärtusi,
vajadusi ja hoiakuid
elurollidega.
väärtustest ja vajadustest
ning minu
emotsionaalsetest
eripäradest.
KR
Õpilane nimetab oma
tulevased elurollid ja
sõnastab, mis on nende
puhul peamised vajadused,
väärtused ja hoiakud.
Õpilane toob näiteid
elurollidest ja väärtustest,
mis omavahel kokku ei sobi.
1.2 Isiksuseomadused Põhiväärtused, hoiakute
kujunemine, väärtuste muutumine,
vajadus kui motiveeriv jõud,
emotsionaalsed seisundid ja
nendega toimetulek. Väärtuste
seos tööeluga.
Terminid:
väärtused
vajadused
motivatsioon
hoiak
emotsioonid
elurollid
emotsionaalne stabiilsus
elurollides? Õpetaja annab situatsiooni. Õpilased valivad rollid, kirjeldavad, mis motiveeriks selles rollis olevat inimest õppima või töötama.
Töölehe täitmine: milline on Sinu emotsionaalne intelligentsus? (ÕR lk 58) / Foorumteater: väljamõeldud töösituatsiooni lahendamine erineva emotsionaalse seisundiga. Õpilastele antakse töösituatsiooni kirjeldus (konflikt). Rühmad mõtlevad välja lahenduse/lõpu sellele loole. Esitavad lühisketšina.
Töölehe täitmine: minu tulevased elurollid
Intervjuu vanematega (sugulastega): „Meie pere väärtused” (võib anda kodutööks)
Arutelu: väärtused, vajadused ja hoiakud meie elus
Rühmatöö „Väärtuste seos tööeluga” (vt kirjeldust)
ja kõlblus”.
26
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Koostöö
lapsevanematega:
kaasamine arutelusse
pereväärtustest.
3 Õpilane:
- seostab oma võimeid, oskusi ja huvisid
võimalike
karjäärivalikutega.
HM
Analüüs: minu huvide,
võimete ja oskuste seos
võimalike
karjäärivalikutega.
KR
Õpilane nimetab oma
peamised huvid.
Õpilane kavandab huvidest
lähtuva karjäärivalikute
mõttekaardi.
Õpilane nimetab kutsetööks
Intellektuaalsed võimed,
materiaalsed, vaimsed ja
sotsiaalsed huvid, üld- ja
erioskused erinevates elurollides ja
seostes karjäärivalikutega.
1.3 Isiksuseomadused Terminid:
võimed
huvid
oskused
intelligentsus
sotsiaalsus
Töölehe täitmine: huvide profiil
(www.innove.ee –
Karjäärinõustamine. Nõustaja
käsiraamat lk 75)
Mõttekaart: huvialad ja elukutsed.
Rühmatöö, ÕR töölehe lk 76 abil
mõttekaardi täitmine
Võimete test (koostöö
karjäärinõustaja või kooli
psühholoogiga)
Intervjuu: oskuste intervjuu (ÕR lk 79)
Paaris või rühmatöö: elukutse analüüs
Seos inimeseõpetuse ja
psühholoogiaga.
Seos elukutsete, ametite,
töövaldkondade jm
tutvumisega teistes
ainetundides läbiva
teema „Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine”
kaudu.
27
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
vajalikud võimed ja oskused
kolme elukutse näitel, mis
õpilasele huvi pakuvad.
võimete ja oskuste aspektist (vt
kirjeldust)
Analüüs: milliseid võimeid ja oskusi
eeldavad elukutsed, mis mulle huvi
pakuvad?
2 Õpilane:
- eristab oma tugevaid
ja nõrku külgi ja
seostab neid eri kutsealadel töötamise
eeldustega.
HM
Kokkuvõttev hindamine
Enesekirjeldus kollaaži abil:
minu tugevad ja nõrgad
küljed eri töövaldkondades
(nt töö inimestega, töö
masinatega, töö looduses
jne).
KR
Õpilane nimetab eri
kutsealade seisukohalt enda
tugevaid ja nõrku külgi.
Enesehinnangu kujunemine.
1.4 Minapilt ja enesehinnang
Terminid:
identiteet
reflektsioon
meelekindlus
enesehinnang
töö ja tervis
Interaktiivne loeng: „Minapilt ja enesehinnang” (ÕR lk 84)
Töölehe täitmine: kas tunned ennast enesekindlalt? (ÕR lk 90)
Infootsing: RL ametite andmebaas – leia kolm valdkonda, mis huvi pakuvad, ja koonda nendel kutsealadel töötamise eeldused.
Kollaaž: õpetajale on abiks selgitus ÕR lk 94 – kujutada (joonistada, lõigata ajakirjadest vms) pilte, detaile, mis selgitaksid tugevaid ja nõrku külgi.
Enesekirjeldus: kollaaži põhjal kirjeldada, milles olen tugev, millised on minu nõrkused, ja kuidas nõrkusi saaks tugevusteks muuta.
Seos inimeseõpetuse ja
psühholoogiaga
28
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Teema 2: KARJÄÄRIINFO TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 12 tundi
ma
ht
Õpitulemused
Hindamine
(hindamismeetodid – HM,
hindamiskriteeriumid – KR)
Õppesisu ja käsitletavad terminid,
mis aitavad oodatud õpitulemusi
saavutada
Valik õppemeetodeid koos
soovitustega
Lõiming: seosed
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
3 Õpilane:
- mõistab tööturgu
mõjutavaid tegureid ja
analüüsib oma eeldusi ettevõtlusega
tegelemiseks.
HM
Loovülesanne: minu eeldused
ja motivatsioon ettevõtjana
alustamiseks.
KR
Õpilane nimetab vähemalt
kolme tööturgu mõjutavat
tegurit.
Õpilane kirjeldab tööandjate
enamlevinud ootusi
töövõtjatele.
Õpilane kirjeldab üht oma
senist töökogemust (mõnd
juhtimiskogemust või
algatust).
2.1.Muutuv tööturg.
Tööturu olukord, arengusuunad,
tööandjate ootused, ettevõtluse
vormid, tööseadused.
Terminid:
töömaailm
ettevõtlus
Interaktiivne loeng: „Kes ei tööta, see ei söö. Ametid muutuvas töömaailmas” http://www.rajaleidja.ee/grupinoustamise-naidiskavad/
Kohtumine: vilistlase-tööandjaga teemal „Tööandjate ootused töötajatele”
Loovülesanne „Minu töökogemuse
täht” (vt kirjeldust)
Esitlus: ettevõtluse vormid (ÕR lk 112–113 toel)
Arutlus/vestlus: ettevõtjana
alustamise olulisemad motiivid.
Töölehe täitmine: minu ettevõte (ÕR
lk 119)
Seos
ühiskonnaõpetusega,
majandusõpetusega ja
ettevõtlusõppega.
Koostöö Rajaleidja
keskuse karjääriinfo
spetsialistiga.
29
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Õpilane kirjeldab oma
isiksuseomaduste eeldusi
ettevõtlusega tegelemiseks.
Õpilane analüüsib ettevõtluse
eri vormide plusse ja
miinuseid.
30
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
2 Õpilane:
- tunneb kohaliku
tööturu üldist
olukorda ja tendentse;
- tunneb töömotivatsiooni liike
ning hindab nende
mõju töökoha valikul;
- analüüsib
töövarjupäeva
kogemusi, seostades
neid enda
valikuvõimalustega.
HM
Analüüs:
tööotsimised ja
tööpakkumised minu
kodukohas.
Aruanne: töövarjupäeva
kokkuvõte (kui seda ei ole
majandusõpetuses tehtud).
KR
Õpilane kirjeldab üldjoontes
kohaliku tööturu olukorda.
Õpilane analüüsib
töövarjupäeva või
ettevõttekülastust ja seostab
saadud infot oma
töömotivatsiooniga.
Muutuv tööjõuturg.
Tööturu nõudlus ja pakkumine,
konkurents, töömotivatsioon.
Terminid:
tööjõud
hõivatu
töötu
töövari
varjutatav
Interaktiivne loeng/esitlus: „Mis iseloomustab Eesti tööturgu?”(ÕR lk 108–111 abil)
Mosaiik „Töömotivaatorid” (üksteise
täiendamine): kui oluline on tööga
rahuloluks raha, sõbrad,
kindlustunne, teiste austus ja
huvidele vastavus.
Töölehe täitmine: töömotivatsiooni
uurimine (ÕR lk 117).
Iseseisev töö: kohaliku tööturu kohta andmete kogumine (nt töötukassast – vabad töökohad või töökohtade pakkumine; kohalikust ajalehest – milliseid töökohti pakutakse/otsitakse). Diferentseerimise võimalus: õpilased valivad neid huvitava valdkonna ja uurivad sellest lähtuvalt tööturu olukorda.
Töövarjupäev: huvidepõhiselt
diferentseeritud ametiga tutvumine
ühe tööpäeva jooksul.
Lõiming
majandusõpetusega.
Kui selle õppeaine
raames on töövarjuks
käidud, siis
analüüsitakse
karjääriõpetuses selle
tulemusi, vahetatakse
kogemusi.
Õppekäigud
ettevõttesse: saab
siduda kõigi
õppeainetega.
31
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
2 Õpilane:
- on teadlik
karjäärivõimalustest
eri majandustegevusalade
l.
HM
Aruanne: minu oletatavad
karjäärivõimalused külastatud
ettevõttes; külastuse
kokkuvõte.
Analüüs: minu võimalused eri
majandustegevusaladel,
lähtudes kutse-eelistustest.
KR
Õpilane leiab ametite
andmebaasist infot talle
huvipakkuva kutseala või
ametikirjelduse kohta.
Õpilane seostab enda
karjäärivõimalusi külastatud
ettevõtetele ja ametite
andmebaasile tuginedes.
Õpilane nimetab kolm
võimalikku eriala, mida
õppida, või ametit, kellena
töötada, lähtudes rollimängu
2.2 Majandustegevusalad, amet
ja ametite rühmad, kutse ja
kutseoskused, kutsestandardid,
kutse-eelistused.
Terminid:
amet
elukutse
eriala
AKAB (ametite ja kutsealade
andmebaas)
soorollid
Praktiline töö: ametite ja kutsealade andmebaasi kasutamine, tööleht ÕR lk 138
http://www.rajaleidja.ee/akab/
Õppekäik ettevõtetesse: ettevõtted valitakse diferentseeritult võimalikult huvipõhiselt (ettevalmistamisel abiks ÕR lk 216)
Töölehe täitmine: õppekäik ettevõttesse (ÕR lk 149 ja/või 150) – aruanne
Rollimäng: „Firma loomine” (vt põhikooli aineraamat lk 67 www.oppekava.ee – valikainete aineraamatud – karjääriõpetus)
Simulatsioonimäng: „Med-õde või med-vend?”. Õpilased mõtlevad välja ameteid, mida aegade jooksul on seostatud kindla sooga, aga milles nüüdisajal on edukad nii mehed kui ka naised (lasteaiakasvataja jne). Rühm jagatakse poiste ja tüdrukute grupiks. Koos valitakse välja elukutse, mida simuleerida. Tüdrukud ja poisid esitavad väikese etüüdi ühe ning sama ameti kohta naiste ja meeste vaatenurgast.
Koostöö piirkonna
koolidega või
nõustamiskeskusega
õppekäikude
diferentseerimiseks
huvide järgi.
32
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
kogemustest.
Õpilane teadvustab soorollide
osatähtsuse teisenemist
muutuvas töömaailmas, toob
näiteid, millised nn
eelarvamustega vastassoo
elukutsed sobiksid tema
omaduste, oskuste,
väärtushinnangute ja
võimetega.
33
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
3 Õpilane:
- mõistab hariduse ja
tööturu vahelisi
seoseid ning vajadust ennast pidevalt
arendada.
HM
Õpiplaan: mida tahaksin
saavutada, mida selleks olen
õppinud koolis, väljaspool
kooli? (nt ÕR lk 201 põhjal)
KR
Õpilane kirjeldab enda
haridustee jätkamise
võimalusi, tuginedes
formaalhariduse struktuurile.
Õpilane toob näiteid
mitteformaalse ja informaalse
hariduse kogemustest enda
igapäevases elus ning
kirjeldab, mida uut neist
kogemustest õppis.
Õpilane teadvustab enda
õpistiilile sobivaimaid
õppimismeetodeid.
2.3. Hariduse ja tööjõuturu
vahelised seosed.
Terminid:
haridustee
haridussüsteem
formaalharidus
mitteformaalne haridus
informaalne haridus
kutseõpe
Esitlus: Eesti formaalhariduse seos
ametite klassifikaatori
pearühmadega (ÕR lk 154 abil)
Siksakmeetod: mitteformaalse ja
informaalse hariduse teel õppimise
võimalused igapäevases elus
Töölehe täitmine: „Õpistiilide
küsimustik” (grupinõustamise
näidiskavast „Mida Juku ei õpi, seda
Juhan ei tea. Mida on vaja teada
õppimisest?”
http://www.rajaleidja.ee/grupinoust
amise-naidiskavad/ )
Loovülesanne: plakat „Haridustee
ameti juurde”. Diferentseerimise
võimalus: rühmadesse jagada
huvipõhise valdkonna järgi (vt
kirjeldust)
Lõiming: võõrkeelte
ainevaldkond „Haridus
ja töö”
2 Õpilane: HM 2.4. Karjääriinfo allikad. Info Esitlus: „Infootsinguoskused” Läbivad teemad:
„Teabekeskkond”,
34
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
- rakendab leitud infot
tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste
kohta oma
karjääriotsuste
tegemiseks.
Vastastikhindamine: mosaiigi
tulemuste analüüs – millistele
küsimustele oli kerge
vastuseid leida, millised jäid
vastamata, miks, kas leitud
info aitab leida sobivat allikat
oma karjääriteemalistele
küsimustele vastuste
saamiseks?
Mõtterännak „Tee unistuste
tööni”
KR
Õpilane nimetab allikaid, kust
leida asjakohast
informatsiooni tööturu ja
õppimisvõimaluste kohta.
Õpilane analüüsib leitud
karjääriinfo
kasutamiskõlblikkust lähtuvalt
enda vajadustest.
otsimine ja kasutamine.
infoallikad
infootsing
info hindamine
http://www.rajaleidja.ee/infoslaidid
/ (slaidid koos juhendmaterjaliga
infoallikatest, info hindamisest jms)
Töö rühmades etteantud infoallikate
ja küsimustikega.
„Tehnoloogia ja
innovatsioon”.
Lõiming valikainega
meedia.
Koostöö keskuse
karjääriinfo
spetsialistiga.
35
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Teema 3: PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE. 10 tundi
ma
ht
Õpitulemused
(mis selle õppesisu abil
saavutatakse)
Hindamine
(hindamismeetodid – HM,
hindamiskriteeriumid – KR)
Õppesisu ja käsitletavad terminid,
mis aitavad oodatud õpitulemusi
saavutada
Valik õppemeetodeid koos
soovitustega
Lõiming: seosed
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
3 Õpilane:
- mõistab
karjääriplaneerimist
kui terviklikku,
järjepidevat ja elukestvat protsessi;
- rakendab teadmisi
otsuseid mõjutavatest
teguritest ning alternatiividest
iseseisvate
karjääriotsuste
tegemisel.
HM
Rühmaarutelu: loobumise
harjutuse näidete põhjal ja
kasutades oma mõttekaarti
kirjeldatakse ning võrreldakse
otsustusvõimet ja tegureid,
mis otsustamist mõjutavad.
Analüüs või essee: „Mina
otsustajana”.
KR
Õpilane nimetab tegevusi,
mida on vaja pidevaks
enesearenguks.
Õpilane analüüsib oma
ajakasutuse efektiivsust.
3.1. Karjääriplaneerimine kui
elukestev protsess: otsustamine
ja seda mõjutavad tegurid.
Terminid:
otsustamisraskused
karjääriteenused
alternatiiv
Töölehe täitmine: tegevuste
tähtsustamine (ÕR lk 184)
Töölehe täitmine: minu elustiil.
Alternatiivid (ÕR lk 198). Analüüs
paarides.
Mõttekaart „Otsusta otsustada!”
Õpilane kirjutab üles kõik mõtted,
mida peab määratud aja (selle
õppeaasta või nt lähima viie aasta
jooksul) otsustama. Seejärel
lahterdab tabelisse: 1. kiired ja mulle
olulised tegevused, 2. kiired, aga
väheolulised tegevused, 3. mulle
olulised tegevused, kuid nendega ei
ole kiiret, 4. väheolulised tegevused,
millega on veel aega. Analüüsib ja
võrdleb pinginaabriga.
Koostöö kohaliku
Rajaleidja keskusega:
kutsutud esineja, kes
tutvustab võimalusi,
räägib, kus keskus asub,
millal on vastuvõtuajad
ja kuidas vastuvõtule
registreeruda jne.
36
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Õpilane kirjeldab
alternatiivseid võimalusi oma
karjääriplaanide tegemisel.
Õpilane kasutab vajaduse
korral karjäärispetsialistide abi
(karjäärinõustamist, tuge
karjääriinfo hankimisel ja
analüüsil).
Õpilane toob näiteid oma
tehtud otsuste kohta.
Töölehe täitmine: otsustamise
tehnika (matemaatiline mudel) (ÕR
lk 187) või karjääriotsuste tegemise
protsess (ÕR lk 211)
Juhtumi lahendamine: loobumise
harjutus (vt kirjeldust)
2 Õpilane:
- mõistab, et eriala
valikul on vaja
arvestada võimalike terviseriskidega ja oma
tervisliku seisundiga.
HM
Meelespea „Mulle
huvipakkuva elukutse
võimalikud terviseriskid”
KR
Õpilane analüüsib ennast
terviseriskide seisukohalt ning
3.1.1.Tervis ja karjäär.
Terminid:
töötervishoid
tööohutus
terviseriskid
Interaktiivne loeng: eri töödega seotud terviseriskid http://www.rajaleidja.ee/grupinoustamise-naidiskavad / „Töö ja tervis”
Lühiprojekt „Tervis ja karjäär” (vt
kirjeldust)
Avalik esinemine: projektitulemuste
ettekanded rühmade esitlustena
Meelespea koostamine: „Mulle
Läbiv teema „Tervis ja
ohutus”.
Lõiming
inimeseõpetusega.
Koostöö kooliarsti või
töötervishoiuarstiga.
Koostöö projektiga
37
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
nimetab oma tervise riskid ja
tugevused.
Õpilane analüüsib
huvipakkuva töö näitel,
millised on selle tööga seotud
terviseriskid.
Õpilane toob näiteid, millised
seosed on elukutsete ja
tervise vahel.
huvipakkuva elukutse võimalikud
terviseriskid” (kui kindlat valikut veel
ei ole, võib võtta endale sobivast
valdkonnast mõne elukutse näite) –
võimalikud terviseriskid, ohutegurid,
tööst tingitud tervisehäirete
vältimine.
„Tervist edendav kool”.
5 Õpilane:
- mõistab põhilisi
aspekte, millega on
vaja arvestada
karjääriotsuste
langetamisel;
- koostab isikliku
karjääriplaani;
- mõistab oma vastutust
karjääriplaneerimisel.
HM
Töövestlus ja
kandideerimisdokumentide
esitamine.
Isiklik karjääriplaan vabalt
valitud vormis.
KR
Keeleliselt ja sisuliselt
korrektselt vormistatud CV.
3.2. Isiklik karjääriplaan eduka
elutee alusena.
Terminid:
omavastutus
kandideerimisdokumendid
töövestlus
karjääriplaan
Interaktiivne loeng koos töölehe täitmisega: „Rongiga või autoga? Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess” (vastutuse võtmine, muutuv töömaailm) http://www.rajaleidja.ee/grupinoustamise-naidiskavad/
Õpituba: CV ja motivatsioonikirja koostamine (ÕR lk 203, 204). Paljude vormistamisvõimaluste seast sobivaimate tutvustamine, nipid.
Õppefilm töövestluse kohta http://www.stardiplats.ee/Abimaterjalid/toeoeintervjuu-ja-enese-esitlemine.html
Koostöö
nõustamiskeskuse
infospetsialistiga CV
õpitoa korraldamisel.
38
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
Motivatsioonikiri oma
unistuste töökohale
kandideerimiseks.
Eduka töövestluse
stsenaarium (kirjeldus
asjakohasest
käitumisest/tegevusest
töövestlusel)
Vormistatud karjääriplaan
koos võimalike alternatiivsete
valikutega ja tegevuskava
selle plaani elluviimiseks.
Töövestlus: rollimäng kolmeliikmelistes gruppides: küsitleja, küsitletav, vaatleja. Osasid vahetades mängida läbi kolm töövestlust. Vaatleja rollis olija analüüsib vestlust kõrvalseisja pilgu läbi – mis läks hästi, millised käitumisvormid oleksid võinud olla teistsugused.
Töölehe täitmine: aja kasutamine (ÕR lk 183)
Karjääriplaani koostamine nt vormis:
1) Minu elu raamat (ÕR lk 195 või
põhikooli aineraamatust lk 45)
2)Tööleht: minu isiklik karjääriplaan
(ÕR lk 208)
39
Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011
KOKKUVÕTTEV TUND. 1 tund
ma
ht
Õpitulemused
(mis selle õppesisu abil
saavutatakse)
Hindamine
(hindamismeetodid – HM,
hindamiskriteeriumid – KR)
Õppesisu ja käsitletavad terminid,
mis aitavad oodatud õpitulemusi
saavutada
Valik õppemeetodeid koos
soovitustega
Lõiming: seosed
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
1 Õpilane:
- analüüsib isiku
elukestva arengu ja
karjääriplaneerimise
seoseid.
HM
Arutelu: mida õppisin
teadlike valikute
langetamiseks? Mida tahan
veel õppida? Miks?
KR
Õpilane seostab
karjääriõpetuses saadud
kogemused, oskused,
teadmised
karjääriplaneerimisega.
Teadlik karjääriplaneerimine.
Elukestev areng
Õpimapi analüüs: mida kogesin ja kogusin, miks? Kas ja kuidas see mind aitas?
Isiklike eesmärkide inventuur: aine sissejuhatavas tunnis seatud eesmärkide ülevaatamine, kas mul on piisavalt infot oluliste otsuste langetamiseks, kuidas edasi? Jne.
Tagasivaade karjääriõpetuse kursusele: mis oli väärtuslikku minu jaoks, mis oleks võinud teisiti olla?
40
40
Viidatud meetodite kirjeldused
Juhtumi analüüs – näidisjuhtumi kirjeldus
Kaarel on 26-aastane noormees, kes töötab ehitusel. Ta teeb peamiselt abitöid, sest keerukamate
ülesannete täitmiseks ei ole tal oskusi. Tal on perekond, sirgumas 1-aastane tütar. Abikaasa on
lapsega kodune.
Kui Kaarel põhikooli lõpetas, siis ei teadnud ta täpselt, kelleks ta tulevikus saada soovib, millises
valdkonnas töötada tahab. Ta arvas, et tulevik on alles väga kaugel. Kuna tal olid osades õppeainetes
küllalt head tulemused, siis ta esitas dokumendid gümnaasiumisse sisseastumiseks. See läks tal
õnneks. Ta valis gümnaasiumis riigikaitse õppesuuna. Gümnaasiumis oli tal aga raske teistega sammu
pidada ja koolis püsida, kuna ta veetis suurema osa vabast ajast koos sõpradega ning käis kohalikul
õppesõiduväljakul autoga kiirsõidu katseid tegemas. Et õppimisele ei jäänud palju aega, õnnestus tal
gümnaasium vaevaliselt lõpetada.
Gümnaasiumi lõpusirgel oli Kaarel dilemma ees: mis nüüd edasi? Sõbra eeskujul viis ta dokumendid
kohalikku kutsekooli disaini erialale. Selle valdkonnaga ei olnud tal mingit varasemat kokkupuudet,
kuid sõber näis sellest vaimustuses olevat. Üsna õpingute alguses sai Kaarel aru, et talle see eriala
huvi ei paku, ning ta jättis õpingud katki. Seejärel asus Kaarel tööotsingutele ja leidiski töö, millega
kenasti ära elada. Kohalikus saekaatris vajati abikäsi. Tööd oli väga palju, kuna ehitusbuumi tõttu oli
toodangul hea turg. Kui aga majanduskriis kätte jõudis, sattus see väikeettevõte raskustesse ja teiste
hulgas koondati ka Kaarel. Õnneks aitas üks sugulane ta suurest hädast välja ning võttis tööle
ehitusfirmasse, mis tegeleb katuste paigaldamisega. Töö on noormehele küll konti mööda, ent ometi
mitte päris see, mida ta teha tahaks. Ammugi mitte see, mis talle piisavat majanduslikku kindlust
pakuks.
Nüüd mõtleb Kaarel, et oleks vist vaja uuesti õppima asuda, kuid ta ei tea endiselt, mida täpselt.
Eesmärkide seadmine ja sõnastamine
Õpilastel on hea Kaarli juhtumi põhjal asuda analüüsima, mida peab teadma selleks, et langetada
teadlikult haridusteega seotud otsuseid. Eesmärkide seadmisel võib alustada järgnevast
mõttearendusest. Mida ma täna ei tea, selleks et teha valikuid? Kas ma tunnen ennast piisavalt,
selleks et otsustada, kuhu õppima asuda? Kas mul on piisavalt informatsiooni eri töövaldkondade
kohta? Kas ma üldse tean, mida on vaja teada ja omavahel võrrelda, selleks et otsustada?
Mõttearenduse ergutamiseks võib enne mõtiskleda ka seoste üle, mida on karjääriplaneerimisel vaja
mõista. Vt artiklit Õppesisus ja õpitulemuste vahelised seosed.
Mõttearenduse tulemusena palutakse õpilastel läbi mõelda, mida konkreetselt nad tahaksid osata,
teada, mõista karjääriõpetuse kursuse lõpuks. Näiteks: karjääriõpetuse kursuse lõpuks ma tean oma
tugevaid ja nõrku külgi.
Karjääriõpetuse kursuse käigus saab õpilane oma eesmärke täpsustada, seada uusi eesmärke.
Kursuse lõpus on hea lasta õpilastel analüüsida, kas seatud eesmärk sai täidetud, osutus ebapiisavaks
ja/või muutus, ning miks jne.
41
41
Analüüs: isiksuseomaduse ja ametite-/elukutsete vahelised seosed
Õpilastel palutakse kirjutada sedelite peale ameteid või elukutseid, mis neile huvi pakuvad. Sedelid
korjatakse kokku loosikarpi. Õpilastest moodustatakse 3–4 rühma. Iga rühm võtab loosikarbist endale
1 sedeli ameti/elukutsega.
Ülesanne: panna kirja selles ametis töötamiseks olulised isiksuseomadused, põhjendada oma
arvamust. Millise temperamenditüübiga isikule see amet paremini sobib?
Rühmad esitlevad oma tööd. Kuulajatel palutakse anda hinnang, kas nad on kuulduga nõus, soovivad
täiendada, vastu väita vms.
Ülesanne: nimetada viis ametit/elukutset, mis sobivad hästi ekstraverdile, ja viis ametit/elukutset,
mis sobivad introverdile. Põhjendada.
Rühmad esitlevad oma tööd. Kuulajatel palutakse anda hinnang, kas nad on kuulduga nõus, soovivad
täiendada, vastu väita vms.
Viktoriin: terminid
Õpilased jaotatakse väikestesse rühmadesse (4–5 õpilast). Rühmadele antakse leht isiksuseomaduste
põhiterminitega.
Ülesanne: Kirjutada terminite juurde vabas vormis nende seletused. Ülesande lahendamiseks võib
abivahendina kasutada ka Internetti.
Rühmad vahetavad täidetud lehed. Õpetaja näitab seinale terminite õiged vastused. Rühmad
kontrollivad selle põhjal teiste tööd. Iga õige vastus annab punkti.
Rühmatöö „Väärtuste seos tööeluga”
Õpilased jaotatakse rühmadesse (4 tk). Igale rühmale antakse üks suur paber. Paberi keskele on
kleebitud ümbrik, milles on kas sedel ameti nimetusega või foto ametist. Õpilased joonistavad
sümboleid, esemeid vms, mis väljendavad selle ametiga seotud väärtusi. Seejärel vahetavad rühmad
valminud tööd ja püüavad ära arvata, mis ameti väärtusi eelmine rühm kirjeldas. Rühmad esitlevad
kordamööda, mis ametiga võib tegemist olla.
Paaris- või rühmatöö: elukutse analüüs
Õpilastel palutakse kirjutada paberile üks neile huvi pakkuv amet/elukutse. Seejärel leiab iga õpilane
endale paarilise kas sarnase elukutse, töövaldkonna, töökeskkonna või muu sarnasusele viitava
tunnuse alusel. Vajadusel abistab õpetaja paaride (või väikeste rühmade) moodustamisel.
42
42
Ülesanne: arutada ning panna üheskoos kirja võimed ja oskused, mida elukutsed/ametid eeldavad.
Soovitav on kasutada RLi ametite andmebaasi. Juhul, kui selles andmebaasis konkreetset ametit ei
ole, saab õpilane olemasolevate kirjelduste abil eeldatavaid võimeid ja oskusi ka tuletada.
Loovülesanne „Minu töökogemuse täht (star)”
Töökogemuse kujutamine viisnurkse tähena. Kirjuta:
1. nurk – kus töötasid? Ei pea olema töökoht mõnes asutuses, võib olla ka nt kodu remontimine vms.
2. nurk – mida pidid tegema? 3. nurk – kuidas hakkama said? 4. nurk – kus saaks õpitut kasutada? 5. nurk – mis Su elus oleks teisiti, kui seda kogemust ei oleks? Õpilane kirjeldab teistele tähe abil oma valitud töökogemust. Tähekujuline skeem aitab hoida
kirjeldust fookuses.
Siksakmeetod
Õpilased toovad näiteid selle kohta, mida nad väljaspool kooli on õppinud. Iga õpilane saab tuua ühe
näite, järgmine peab leidma midagi, mis haakuks eelmisega, aga lisama sellele oma kogemuse (nt
õppisin kodus remonti tehes tapeeti panema). Järgmine saab võtta sellest kas sõna kodus ja lisada,
mis tema on kodus tegema õppinud, või valida sõna remont ja lisada mõne teise
remontimiskogemuse (õppisin autot remontima). Sealt saaks järgmine valida, et õppisin autoga
sõitma. Järgmine saaks valida, millega tema sõitma õppis, või midagi muud autodega seonduvat jne.
Loovülesanne: plakat „Haridustee ameti juurde”
Õpilased jaotatakse rühmadesse. Iga rühm lepib isekeskis kokku, mis ameti kohta plakat
valmistatakse. Ülesanne: otsida informatsiooni selle kohta, millised on võimalikud haridusteed antud
ametiks valmistumisel, ja kujutada seda suurel paberil vabalt valitud tehnikaga (pildid, joonistamine).
Rühmaliikmed seostavad ülesande enda motivatsiooni ja võimalustega (huvid, oskused, võimed).
Kujundavad plakati suurele lehele, tutvustavad teistele rühmadele.
Juhtumi lahendamine: loobumise harjutus
Kas töökohas peab olema kõik atraktiivne? Mis muudab töökoha Sinu jaoks atraktiivseks (suhted,
tunnustus, uuendused, asukoht, eneseteostusvõimalus, töötasu, vaba aja võimalus jne)? Pane kirja.
Millest oled valmis loobuma? Põhjenda oma otsust. Kas otsustada oli raske? Kirjelda, milline
otsustaja oled. Too näide mõnest olukorrast, kus oli vaja otsustada. Kuidas tegutsesid?
43
43
Lühiprojekt „Tervis ja karjäär”
Rühmadele antakse erinevad teemad, mille kohta nad koostavad slaidiesitluse (või suure plakati),
kasutades vastavasisulisel esitlusel saadud informatsiooni ja/või väljaannet „Tervis ja karjäär” (SA
Innove. Tln 2008, http://www.rajaleidja.ee/tervis-2/ ).
Näidisteemad:
Tervisega seotud riskid karjäärivalikute mõjutajatena (lk 13–14)
Suurimad ohutegurid töökeskkonnas (lk 16–17, 36–41)
Töötaja kohustused ja õigused oma tervise eest hoolitsemisel (lk 18)
Tööst tingitud tervisehäirete ja haigestumiste vältimise võimalused (lk 35, www.tootervishoid.ee ).
44
44
Õppeaine sisu kirjeldus
Õppeaine põhiteemad ja alateemad ning nende olulised aspektid
Lana Randaru, Töötukassa teenusejuht nõustamisteenuste alal
Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse esinaine
Pärast gümnaasiumi lõpetamist langetab õpilane olulise iseseisva teadliku otsuse. Esimese
otsuse tegi ta peale põhikooli lõpetamist. Peale gümnaasiumi lõpetamist on õpilane väga
suure hulga valikute ees: nii õppimis- kui ka töötamisvõimalusi on palju. Samas ei saa me ära
unustada, millist tugevat mõju avaldab noorte valikule majanduslik olukord nii Eestis kui
Euroopas ja kaugemalgi. Valikute tegemisel on hea lähtuda põhimõttest mida, miks, kus ja
kuidas. Gümnaasiumiharidus annab õpilasele aluse edasi õppida juba kõrg- või kutsehariduse
omandamiseks. Ilma kutseta on tänapäeval raske tööd leida. Kui noor kohe peale
gümnaasiumi ei lähe elukutse omandamiseks edasi õppima, siis tuleb tal kindlasti
lähitulevikus see küsimus enda jaoks lahendada, sest pikemas perspektiivis on ilma hariduseta raske tööturul konkureerida ja töökohta säilitada.
Karjääriotsuste langetamiseks on vaja osata hinnata oma eeldusi õpinguteks ja hilisemaks töötamiseks valitud erialal. Seepärast on tähtis, et õpilane tunneks ennast, saaks aru tööturu
olukorrast ja selle peamistest arengusuundadest ning oskaks võtta vastu otsuseid.
Gümnaasiumiõpilane peab oskama näha enda tulevikku pikemas perspektiivis ja oskama
leida enda jaoks sobivaid lahendusi ning nägema nende puhul nii positiivseid külgi kui ka
riske.
Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel
Enesetundmine algab isiksuseomaduste tundmaõppimisega. Isiksuseomadustega on tähtis
arvestada nii õppimisvõimaluste, eriala kui ka töökoha valikul, sest isiksuslik sobivus tagab rahulolu tehtud valikutega. Õpilast suunatakse nägema, millistes valdkondades on tal enda
isiksuseomaduste tõttu paremad eeldused hästi hakkama saada ja millistes võivad tekkida
takistused. Gümnaasiumi lõpetanu ei ole piisavalt küps, et näha enda isiksuseomaduste
tervikut ja osata sellega valikute tegemisel arvestada.
Isiksuseomadused: temperament ja iseloom
Karjääriõpetuse käigus suunatakse õpilast arendama teadlikkust iseendast: milline on tema
temperamenditüüp, iseloomuomadused, nende arendamise võimalused ja kuidas see
seostub karjäärivalikutega. Temperamendiomaduste põhjal kujuneb iseloom ja iseloomuomadused võivad õpinguid ning töötamist nii soodustada kui ka takistada. Õpilased
õpivad ära tundma nii oma isikupärast tulenevaid võimalusi kui ka tööalasid, mille nõuetele nad teatud põhjustel ei vasta.
Karjääriõpetus peaks kujundama õpilastes järjekindlust ja põhjalikkust kõrvuti loovusega, mis koos aitavad tööülesannetega hakkama saada ning kohaneda olukordadega tööturul ja elus.
45
45
Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, emotsioonid
Väärtussüsteemi kaudu õpib inimene tähtsustama olulist ja eristama seda ebaolulisest.
Õpingud ja töötamine on elus tähtsal kohal ning seda saab karjääriõpetuse kaudu rõhutada.
Samuti õpib gümnaasiumiõpilane nägema enda tegevuse tervikut ja erinevate elurollide
ühtsust.
Gümnaasiumiõpilaste väärtussüsteemi on võimalik karjääriõpetuse kaudu kujundada ja
noortele näidata, et elus ja karjääriteel hakkamasaamiseks on oluline väärtustada põhilist (nt
sõprus, perekonna turvalisus, eneseteostus).
Kui õpilane ei tunne emotsionaalset seost oma tegevusega, siis on tal raske ennast eesmärgi
saavutamise nimel kokku võtta. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tundmuste väljendamine
on loomulik. Negatiivsete emotsioonidega on võimalik hakkama saada, kui neid õpitakse
juhtima. Enda emotsioonide tundmine aitab vältida impulsiivseid tegusid ja valesid valikuid,
sealhulgas haridustee ning tööga seotud eksisamme.
Isiksuseomadused: võimed, huvid ning üld- ja erioskused
Gümnaasiumilõpetajatele on väga tähtis teema õpingute jätkamine eriala ja kutse omandamiseks ja sellega seoses enda võimete tundmine. Näiteks kui õpilasel on ülekaalus
keelelised võimed ja samas tagasihoidlikud matemaatilised võimed, siis seda teades saab ta
arvestada, et reaalainete omandamisel tuleb tal pingutada.
Tööandjad pööravad suurt tähelepanu meeskonnatööle, mille käigus tuleb suhelda erinevate
inimestega. Seepärast on suhtlemisoskuse arendamine oluline. Kõrvuti arusaamaga üldoskuste (nt suhtlemisoskus) vajalikkusest kujunevad õpilasel teadmised selle kohta,
milliseid erioskusi (nt kindlate arvutiprogrammide tundmine) nõuab tema tulevane amet.
Koolis on oluline kasutada võimalusi huvidega tegelemiseks, sest huvitegevusest võib
kasvada välja eriala ja õnnestunud töökarjäär. Gümnaasiumiõpilastel on väga hea võimalus
aktiivselt kaasa lüüa kas vabatahtlikus tegevuses või töötada suvevaheajal osalise tööajaga, et tekiks ettekujutus töömaailmast ja töötamisest. Samuti aitab kaasa suhtlemis- ja
organiseerimisoskuste arendamisel osalemine õpilas- ja noorteorganisatsioonides. Sageli on
selles vanuses juba pikemat aega tegeldud mingi huvitegevusega ja see võib aidata
erialavalikut teha.
Minapilt ja enesehinnang
Minapildi suhteline stabiilsus toetab noore inimese väljakujunemist ja eneseteostust. Kõik teadmised enda kohta on minapildi ja enesehinnangu kujunemise alus. Selles vanuses on
õpilaste enesehinnang võrreldes põhikooli lõpetajaga juba kindlam, kuid vajab edasisel
väljakujunemisel toetust ning julgustust. Tänu enda isiksuseomaduste tundmaõppimisele karjääriõpetuse käigus suudab õpilane toetuda karjääri planeerimisel oma tugevatele
külgedele. Õpilane on teada saanud ka enda nõrkused ja oskab neid vajaduse ning võimaluse
korral ületada. Gümnaasiumiõpilane on saanud ennast ka proovile panna vabatahtlikuna töötades, õpilasorganisatsioonide tegevustes või töösituatsioonides ning teab seetõttu enda
tugevusi ja samuti arendamist või kompenseerimist vajavaid nõrku külgi.
46
46
Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääri planeerimisel
Karjääriõpetuse käigus saab õpilastes kujundada teadmist, et Eesti majandust ja sellega
seotud tööturgu mõjutab rahvusvaheline majandus ning selle muudatused. Ei ole olemas
eraldatud majandusruumi.
Gümnaasiumi lõpus peab õpilasel olema selline küpsusaste, et ta suudab teha iseseisvalt ja
põhjendatud valikuid kas õppima asumiseks või tööle minekuks. Õpilane teab, et heaks
toimetulekuks on vaja omandada eriala, sest gümnaasiumiharidus ei anna eriala ja ilma selleta on raske leida töökohta. Ta teab, kust leida nende valikute tegemiseks vajalikku
informatsiooni ja oskab seda kasutada. Õpilane teab, et vajaduse korral on tal võimalik
karjääriinfo saamiseks pöörduda nõustamiskeskustesse või otsida teavet elektroonilistest
kanalitest. Selles vanuses on tähtis panna alus valmisolekule elukestvaks õppeks ja tööturu
muutustele kiireks reageerimiseks.
Muutuv tööturg: hetkeolukord, suundumused, prognoosid, tööandjate ootused, töösuhteid reguleerivad õigusaktid
Tänapäeva tööturg muutub pidevalt. Erialad ja ametid muutuvad: mõni eriala saab uue sisu
(nt trükitööde tegemisel kasutatakse nüüd arvutiprogrammide abi), mõni kaob hoopiski.
Õpilastel kujuneb tööturust ja selle arengusuundadest realistlik pilt, mis aitab teha valikuid ning ületada ajuti esinevaid raskusi. Õpilased saavad karjääriõpetuse käigus ettevalmistuse,
et oma tööelu jooksul toime tulla mitmete rollidega (ka töötuna).
Kõigis majandussektorites on suurenenud nõudlus kvalifitseeritud, heade ja mitmekülgsete
kutseoskustega (nt oskab telereid parandada, hästi suhelda, hästi autot juhtida ja valdab võõrkeeli) töötajate järele, kes on tööandjale lojaalsed. Oluline on õpilastel näha seda,
millised võimalused avanevad pärast hariduse omandamist tööturule sisenedes. Võib
juhtuda, et õpitud amet annab väga vähe võimalusi tööd leida ja selle nimel tuleb kõvasti
pingutada.
Töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Õpilased omandavad karjääriõpetuse käigus põhilised teadmised töösuhteid reguleerivate õigusaktide olulisemate punktide kohta (nt millised on
töötaja õigused ja kohustused). Õpilased teavad töölemineku korral töölepingu sõlmimise
tähtsusest ja sellega seotud sotsiaalseid garantiisid.
Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon
Tööjõuturg võib olla olenevalt ajast erinevas arengujärgus: perioodid, mil valitseb
tööjõupuudus, võivad vahelduda tööpuuduse perioodidega. Õpilased mõistavad tööjõuturu muutumist ja selle põhjusi.
Õpilased oskavad näha, milliste omadustega töötajate järele on nõudlust ja kas need omadused on neil olemas või saab neid omadusi arendada (pühendumus, kaasamõtlemine
tööandja eesmärkide saavutamisele jms). Õpilased mõistavad karjääriõpetuse käigus, et
konkurents on tänapäeva tööjõuturul loomulik olukord, ja omandavad oskusi konkurentsitingimustes hakkamasaamiseks. Õpilased teadvustavad hariduse omandamise
olulisust ja enda pideva arendamise vajalikkust elukestva õppe käigus, sest see aitab paremini töökohta leida ja olla valmis ümberõppeks. Tänapäeval ei taga ükski haridustase
47
47
pärast kooli lõpetamist automaatset rakendust tööturul. Üldharidus on põhi, millele
tuginedes on võimalik edasi õppida ja ühiskonnas tulemusliku rakenduse leidmiseks
omandada eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus. Tähtis on rõhutada elukestvat õpet ja
seda, et kooliõpingute lõppemisega õpingud läbi ei saa. Elu jooksul võib inimene juurde või
ümber õppida ja omandada hoopis uue eriala. Rääkides põhjustest ehk motivaatoritest, miks
inimesed töötavad, mõeldakse enamasti ennekõike järgmist: palk, füüsiline ja emotsionaalne
kliima ettevõttes. Karjääriõpetuse käigus õpitakse tähtsustama sisemist motivatsiooni, sest oluline on endas leida soov panustada valitud töökohta ja töötada suure osa oma elust kuni
pensioniea saabumiseni. Kindlasti tuleb õpilastel teadvustada tervislike eluviiside vajalikkust
ja nende järgimist, et olla töövõimeline ka vanemas eas.
Majandustegevusalad, kutsed, ametid, kutsestandardid: elukutsete ja ametite liigitamine
Karjääriõpetuse käigus tutvuvad õpilased majandustegevusaladega, kutsete ja ametite
süsteemiga. Nad hakkavad väärtustama oskust leida informatsiooni nii www.rajaleidja.ee
ametite andmebaasist kui ka mujalt, sest sealt saadud teadmised on olulised järgnevate
karjäärivalikute tegemiseks.
Eesti majandustegevusalade kohta saab peale portaali www.rajaleidja.ee informatsiooni ka
Statistikaameti kodulehelt www.stat.ee. Ühel kindlal tegevusalal töötamiseks on vaja enamasti kutsealast ettevalmistust ja eeldusi. Tööturul ei pruugi samade elukutsete järele
pidevat vajadust olla ja varem omandatud kvalifikatsioon võib osutuda kasutuks, sest uued
nõuded eeldavad uusi oskusi.
Teise kutse omandamine osutub üha sagedamini möödapääsmatuks. Karjääriõpetuse käigus
mõistavad õpilased, et elukutsete ja nende omavaheliste seoste tundmine on eeldus, mis võimaldab muutuvates oludes eluteed planeerides teha uusi valikuid.
Kutseteadmised, -oskused ja vilumus omandatakse õppides ning vastaval kutsealal töötades.
Õpilased omandavad teadmise, et kutsetunnistuse saamiseks tuleb teha kutseeksam ja selle
tegemiseks vajalikud nõuded on kirjas kutsestandardis.
Õpilased teavad, et täiskasvanueas on võimalik uusi oskusi ja ka uut kutset omandada
koolitustel.
Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ning tööturu vahelised seosed
Õpilane saab karjääriõppe käigus teada, millise taseme haridus on tal praegu ja pärast
gümnaasiumi lõpetamist.
Tähtis on noortele näidata hariduse jätkamise võimalusi ja tutvustada haridussüsteemi, et
noor teaks, millised õppimisvõimalused on ja millistele inimestele need sobivad. Noor saab
haridusteed pärast gümnaasiumi jätkata kõrgkoolis (akadeemiline kõrgharidus), kutsekõrgkoolis (rakenduslik kõrgharidus), kutsekoolis või täiskasvanute gümnaasiumis, juhul
kui gümnaasiumiõpingud mingil põhjusel katkevad. Eesti haridussüsteem on avatud ja igalt
tasemelt saab edasi liikuda. Selleks, et leida endale sobiv eriala, õpivad noored kasutama veebilehte www.rajaleidja.ee, kus on olemas kutsehariduse ja kõrghariduse erialade loend.
48
48
Samuti saab peale gümnaasiumi lõpetamist minna tööle. Töötamisega seotud nõustamist ja
karjääriinfot on võimalik saada töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee ja töötukassa
maakondlikest osakondadest.
Õpilased teadvustavad karjääriõpetuse käigus, et paljud teadmised, mis omandatakse
väljaspool
kooli või huvitegevuses, võivad olla abiks erialavalikul ja tulevases tööelus.
Õpilased õpivad analüüsima enda valikuid selle alusel, millised õppeained neile rohkem ja ka
vähem huvi pakuvad ning millistes õppeainetes on neil paremad teadmised.
Gümnaasiumiõpilased oskavad valikute tegemisel ühendada isiksuslikud tugevused ja head
saavutused õppeainetes ühtseks tervikuks. Õpilase hinnang peaks olema realistlik, et ta ei
ehitaks õhulosse või ei alahindaks ennast. Noorte tähelepanu tuleks juhtida sellele, et heade
tulemuste saavutamine koolis aitab tänu tööharjumusele ja saavutustahtele soovitud
tulemusteni jõuda ka töös.
Hariduse ja tööturu vaheliste seoste kirjeldamisel on Eestis aluseks võetud ametite
klassifikaator ISCO 88 (International Standard Classification of Occupations), seetõttu on
oluline anda õpilastele ülevaade vähemalt selle klassifikatsiooni pearühmadest ja suunata
neid soovi korral alarühmadega põhjalikumalt tutvuma veebiaadressile www.rajaleidja.ee.
Mida rohkem on noorel informatsiooni (sealhulgas karjääriinfot) ja sellega ümberkäimise oskust, seda edukam on ta valikute tegemisel.
Soorollid ja ametid
Soolise võrdõiguslikkuse printsiip karjääriplaneerimisel tähendab seda, et valikuid saab teha enda soovide ja eelduste järgi ning valida saab ka neid elukutseid, mis traditsiooniliselt on
olnud sooliselt eelistatud. Näiteks võib naine soovi korral töötada torulukksepana ja mees
meditsiiniõe ametikohal. Karjääriõppes õpetatakse sallivust ja valikuvabadust. Tutvustatakse
erinevaid ameteid, et õpilasel oleks võimalik valik teha sobivuse järgi. Räägitakse ka
ametitega seotud terviseriskidest, et nii mehed kui ka naised teaksid valikuid tehes, milliste riskifaktoritega tuleb neil kokku puutuda. Õpilased teavad, et palgaküsimuste lahendamisel
lähtutakse töö sisust ja vastutusastmest, mitte soolistest eelistustest.
Planeerimine ja otsustamine
Karjääri planeerimine on tänapäeval pidev protsess. Olles ühe valiku langetanud, on tihtipeale vajadus keskenduda uutele, järgmistele sammudele. Õpilased mõistavad, et kuigi
gümnaasiumi lõpus valivad nad oma võimetele vastava haridustee või töötamise, siis on ka edaspidises elus vaja valmis olla pidevateks muutusteks, enesetäiendamiseks ning vajaduse
korral ka ümberõppeks. Planeerimise ja otsustamise teema käsitlemise lõpus koostab
õpilane isikliku karjääriplaani. Õpilane on suuteline koostama karjääriplaani ja vajadusel seda täiendama. Selleks, et leida oma võimetele, teadmistele ja loomuomadustele sobiv eriala,
peab õpilane tegema endas ühe põhjaliku ekskursiooni. See tähendab endale sadade
küsimuste esitamist, varem täidetud töölehtede ülevaatamist, nendest kokkuvõtete tegemist koos eesmärkide püstitamisega.
49
49
Planeerimisel mõtleb õpilane ka erinevatele eluvaldkondadele ja nende ühendamisele:
töötamine, vaba aeg, pereelu jms.
Karjääri planeerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid,
otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, info otsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriinfo, karjäärinõustamine
Karjääriõpetuse käigus omandatud teadmistele tuginedes saavad gümnaasiumi lõpetajad
vastu võtta otsuseid edasiste karjäärivalikute tegemiseks. Õpilased teadvustavad, et
otsustamine on kõige lihtsam ja tulemuslikum siis, kui on piisavalt informatsiooni nii enda
isikuomaduste, tööturu kui ka õppimisvõimaluste kohta. Noor inimene saab siin tugineda
oma võrgustikule, kuhu kuuluvad pere, sõbrad ja karjäärispetsialistid. Karjääriõpetuse käigus
leitakse sobivad otsustamise viisid (kas kaalutletud või kiired otsused), kuidas seostada enda
kohta teadaolevaid asjaolusid võimaliku tulevase töise tegevuse ja selleks ettevalmistavate
õpingutega.
Õpilased teadvustavad muutustega kohanemise vajalikkust, sest tööturu muudatused seavad pidevalt nende ette väljakutseid ja võimalusi. Siin on tähtis, et noor näeks nii enda
aktiivsuse olulisust kui ka võimalust saada abi lähedastelt ja karjäärispetsialistidelt. Õpilased
oskavad kasutada nii elektroonilisi kui ka paberile trükitud karjääriinfo allikaid. Peamine elektrooniline teabeallikas on www.rajaleidja.ee, mille kasutamist õpetatakse
karjääriõpetuse tundides. Ka karjääriinfo spetsialistide ja karjäärinõustajate võrgustiku kohta
on võimalik infot saada Rajaleidja portaali vahendusel.
Õpilased tutvuvad oma kodukohale kõige lähema karjäärispetsialistide võrgustikuga, sest sealt saavad nad vajaduse korral abi otsida.
Noored saavad aru elukestva õppe tähtsusest, sest tänapäeva maailm seab nende ette üha
uusi väljakutseid ja juba omandatud teadmised ja oskused vajavad pidevat täiendamist.
Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, karjäär, karjääri planeerimine, karjääriplaani koostamine, edu, elurollid, elulaad, õpimotivatsioon, vastutus, kandideerimisdokumendid
Kogu ainekursuse lõpetuseks koostab õpilane oma isikliku karjääriplaani, milles ta võtab
arvesse kõik varem õpitu: oma isikuomadused, oskused, huvid, väärtused, tööturu
suundumused, haridusvõimalused ja isiklikud eesmärgid.
Õpilane teadvustab seda, et mitte ainult materiaalne edu ei ole edukuse kriteeriumiks.
Tähtsad on huvitava alaga tegelemine, eneseteostus, uute oskuste õppimine ja nende kasutamine, head suhted ning perekonna heaolu. Noort õpetatakse nägema, et edukuse
näitaja on endale seatud eesmärkide saavutamine. Kiire edu on küllalt haruldane – edu nimel
tuleb vaeva näha ja pingutada.
Õpilasi suunatakse arutlema elulaadi eri aspektide üle, seostama oma väärtusi, eeldusi ja
reaalseid võimalusi tööturu tegeliku olukorraga, nägema valikute tegemisel alternatiive ning selle põhjal otsuseid langetama. Karjääriõpetuse raames saab õpilast valikute tegemisel
toetada, kuid üks on kindel: valikud langetab ja nende eest vastutab ta siiski ise.
50
50
Õpilased tunnetavad hariduse ja erialaõpingute tähtsust ning leiavad endale oma plaanide
teostamiseks sobiva viisi: kas kõrghariduse või kutsekooli. Selge siht silme ees peaks oluliselt
suurendama ka õpilaste õpimotivatsiooni. Gümnaasiumiõpilastele on tähtis õpetada
valmisolekut pidevõppeks, enesetäiendamiseks ja muutustega kohanemiseks.
Gümnaasiumilõpetajal on olemas tööle kandideerimise oskused: neil on olemas
kandideerimisdokumendid ja oskused töövestlusel käitumiseks.
Õpilasi tasub suunata mõtlema selle üle, kas ja kuidas elukestev õpe võib olla üks lahutamatu
osa isiklikus karjääriplaanis. Karjääri planeerimine kui läbimõeldud tegutsemine pärast
gümnaasiumi annab õpilasele kindlustunde ja tagab emotsionaalse stabiilsuse.
51
51
Õppesisu ja õpitulemuste vahelised seosed
Virve Kinkar Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitusjuht
Karjäärinõustajate Ühingu liige
Olulised seosed karjääri planeerimisel
Karjääri planeerimise kui elukestva protsessi vaatepunktist on kõik karjääriõpetuse
peateemad võrdse tähtsusega. Kas ja millised neist on aktuaalsemad, vajavad üldisemat või
rõhutatud tähelepanu jms, oleneb suuresti karjääri planeerija elukogemusest, seni
omandatud teadmistest ja oskustest. Põhikooli lõpus koondab õpilane esmakordselt teadliku
tähelepanu karjääriga seonduvale, seega on oluline tema õppimist toetada, suunates teda
mõtestama enda jaoks järgmised seosed.
Karjääri planeerimine ja elukestev õppe
Õpilane teadvustab karjääri planeerimist kui elukestvat protsessi, mis ei lõpe esmaste
haridus- ja kutsevalikutega. Ta seostab konkurentsivõimelisuse tööturul vajadusega hoida oma teadmised ja oskused kooskõlas tööturu muutuvate nõudmistega. Õpilane väärtustab
elukestvat õpet ja teadvustab seda kui elu loomulikku osa.
Hariduse ja tööturu vahelised seosed
Õpilane teadvustab, et mida asjakohasem info on tal tööturu ja õppimisvõimaluste kohta,
seda suuremad on tema võimalused elutee teadlikuks juhtimiseks. Õpilane teadvustab, et tal
on edasiõppimiseks mitmeid võimalusi (kutseõppeasutused, gümnaasiumid). Õpilane
analüüsib enda õpioskusi ja õpimotivatsiooni ning seostab need haridustee jätkamisega, valides võimetele ja oskustele sobiva õppimisvõimaluse.
Isiksuseomadused ja kutsealased nõuded
Õpilane mõistab, et ametid ja töövaldkonnad erinevad üksteisest töö sisu, iseloomu,
keskkonna jt tegurite poolest ning et kindlal tööalal töötamine eeldab inimeselt selle töö
tegemiseks vajalikke isiksuseomadusi ja erialast ettevalmistust.
Õpilane on teadlik, et samad võimed ja oskused võivad leida rakendust mitme elukutse
juures ning teatud laadi töösooritused eeldavad kindlate isikuomaduste olemasolu (nt
sünkroontõlgil peab olema hea keskendumisvõime jne).
Elurollid ja karjäär
Õpilane teadvustab, et inimesel tuleb elu jooksul täita mitut rolli, mis on omavahel seotud. Ta mõistab, et karjääri planeerimine on seotud igapäevaeluga ja mõjutab kooskõla
saavutamist mitme elurolli vahel.
Karjääriotsused ja vastutus
Õpilane on teadlik, et tema eluga seotud tähtsad otsused tuleb tal endal langetada. Sel moel
on ta ise oma elukäigu juhtija ja vastutab otsustega kaasnevate tagajärgede eest.
Karjäärivalikuid mõjutavate asjaolude tundmine ja elurollide käsitlemine karjääri aspektist toetab õpilase teadlikku valikut ja oma vastutuse tunnetamist. Õpilane oskab oma valikuid
loogiliselt põhjendada.
52
52
Kujundav hindamine gümnaasiumi karjääriõpetuses
Leelo Tiisvelt Viimsi Keskkooli direktor
Kujundav hindamine lähtub konstruktivistlikust õpikäsitlusest ning aitab kogu õppeprotsessi
jooksul õpilase tegevust uurides, diagnoosides ja tagasisidet andes õppimise eest vastutada
noorel endal. Vastutus on elukestva õppimise üks eeldusi.
Kujundava hindamise kolm põhiküsimust
Kuhu ma lähen?
Kus ma praegu olen?
Kuidas ma tühimiku täidan?
Karjääriõpetuse kontekstis on kujundava hindamise põhiküsimused järgmised.
Kes ma olen (enda tundmaõppimine)?
Kuhu ma lähen (võimaluste kaardistus ja analüüs)?
Kuidas ma sinna saan (otsustamis-, planeerimis- ja toimetulekuoskused)?
Kujundava hindamise protsessi juhib klassiruumis õpetaja. Ta jagab õpieesmärke oma
õpilastega; juhendab õpilasi õppeprotsessi käigus; kuulab õpilasi, juhtides noorte tähelepanu
nende tugevustele ja nõrkustele; annab efektiivset tagasisidet; esitab ise ja innustab õpilasi esitama mõtlemist ärgitavaid küsimusi; toetab õpilaste eneseregulatsiooni ja kasutab
kujundavast hindamisest saadud informatsiooni oma töö planeerimisel (Brookhart 2009).
Kujundava hindamise strateegiad
Õpieesmärkide jagamine õpilastega
Õpilaste kuulamine (märkamine ja juhendamine õppeprotsessis)
Efektiivse tagasiside andmine
Mõtlemist ergutavate küsimuste esitamine
Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine
Õpetaja eneserefleksioon
Kujundava hindamise strateegiate järjekindel ja pikaajaline rakendamine õppeprotsessis toetab õpilase arengut, tema kujunemist isikuks, kes suudab võtta vastutust ja omandab
harjumuse elukestvalt õppida. Noores inimeses on vaja arendada iseseisvat otsustusvõimet,
planeerimisoskust ning suutlikkust töötada koos teiste inimestega ka selleks, et ta saaks hästi hakkama tulevase töötajana ja/või tööandjana. Õppijale antakse tema tegevuse uurimise,
diagnoosimise ja tagasisidestamise kaudu kogu õppeprotsessi jooksul informatsiooni, mida
ta saab kasutada oma õpitulemuste parandamiseks. Kujundav hindamine nihutab
53
53
raskuskeskme õpetamiselt (kohustuste andmine) õppimisele (vastutuse võtmine). Õpetaja
ülesanne on luua klassiruumis tingimused, et õpilased võtaksid ise vastutuse oma õppimise eest, ning juhtida õppeprotsessi nii, et oleks võimalik õpilaste püstitatud eesmärke täita ja
muutusi hinnata.
Ralph W. Tyler rõhutab oma 1949. aastal ilmunud raamatus „Basic Principles of Curriculum
and Instruction”, et hindamine peab olema efektiivne, kooskõlas õppimise eesmärkidega. Hindamine on protsess, mis annab vastuse küsimustele, kas ja mil määral on õppekava
eesmärgid täidetud ning toimunud muutused õpilaste käitumises.
Gümnaasiumi karjääriõpetuse ainekavas lähtutakse hindamisel õppekava üldosa sätetest.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutamist
suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel,
arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Karjääriõpetuses ei
hinnata õpilase hoiakuid ega väärtusi, vajaduse ja võimaluse korral antakse õpilasele nende
kohta tagasisidet. Hindamisel väärtustatakse õpilase isikupära ja toetatakse tema arengut.
Õpilane peab olema hindamises aktiivne partner, kuna see toetab eneseanalüüsioskuste kujunemist.
Neid eesmärke täidetakse kujundava ja kokkuvõtva hindamise kaudu. Kujundava
hindamisena mõistetakse õppeaasta kestel toimuvat hindamist, millega kogutakse andmeid õpilaste teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja käitumise kohta õppeaja jooksul ning
motiveeritakse ja suunatakse õpilasi edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ja vajakajäämisi, ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundava hindamise peamise vormina pakub õppekava järjepidevat
tagasiside andmist.
Kujundava hindamise peamine väärtus seisneb selles, mil määral saab õppija õppeprotsessi
jooksul kasulikku informatsiooni, et oma õppimist paremaks muuta. Tegemist on pideva ja
valdavalt klassiruumis toimuva protsessiga, millesse on kaasatud nii õpilane kui õpetaja. Järk-
järgult muutuvad õpilased iseseisvamaks ning suudavad hinnata, kui lähedal nad eesmärgile
on. Mida rohkem areneb välja õppija suutlikkus ennast reguleerida, seda teadlikum ta oma õppimisest on. Õpilaste enesehindamise protsess märgib üleminekut sõltumatu õppimise
faasi. Kui õpilane jälgib oma õppimist ja suudab otsustada, mida teha järgmisena, siis ta kasutab metakognitiivseid oskusi ja on võimeline oma mõtlemist analüüsima. Õpilane
mõistab, mida ja kuidas ta õpib. Õpilased on täieõiguslikud osalised kujundavas hindamises
ja tõelised õppijad.
Klassikalises kujundavas hindamises rakendatakse valdavalt viit strateegiat. Need on tinglikud, üksteisest sisuliselt lahutamatud, kuid aitavad õpetajat kujundava hindamise
õppimise käigus. Õpetaja, kes kõiki strateegiaid valdab, ei mõtle enam nendele kui
eraldiseisvatele, vaid tegutseb oma professionaalse vaistu järgi.
54
54
I strateegia: eesmärkide jagamine
I samm: õpetaja eesmärk õppeprotsessis on luua õpilaste jaoks sellised tingimused, et
õppimine saaks üldse aset leida ja õpilane areneks. Fookus on õppimise eesmärkide
jagamisel. Kuigi lõppeesmärk, on kõigi õpilaste jaoks ühesugune, erinevad eesmärgipüstitused olenevalt sellest, kust iga õpilane alustab oma teekonda eesmärgi poole.
Kuhu ma lähen? (lõppeesmärk): võtan vastutuse oma karjääri planeerimisel.
Kus ma olen?: kui teadlik ma olen karjäärivõimalustest lähtuvalt oma
isiksuseomadustest ja elurollidest?
II samm: õpetaja viib läbi eelhindamise, mis:
• loob seose lõppeesmärgiga;
• võimaldab õpilastel leida vastuse küsimusele, kus nad on;
• tekitab õpilastes huvi ja turvatunde (seda ma olen kuulnud, tean, oskan, suudan);
• loob hea koostööõhustiku.
II samm: õpetaja ülesanne on pakkuda õpilastele selline õppeülesanne või ülesannete valik,
mis võimaldab eesmärgini jõuda.
Hea ülesanne
• on vastavuses õppekava õpitulemustega ja seoses õppimise eesmärgiga;
• ühendab sisu (faktid, kontseptsioonid, protseduurid, mõtlemise strateegiad) ja
kognitiivse protsessi (seostamine, mõistmine, rakendamine, analüüs, hinnangu andmine ja
olemasoleva mudeli muutmine);
• tekitab sideme õpilase ja ülesande vahel;
• võimaldab õpilastel omavahel suhelda.
Kujundava hindamise põhimõte on maksimaalselt lähendada eesmärke ja tegevusi. Kui
õppimise eesmärk on vastutuse võtmine oma karjääri planeerimise eest, siis ettekanne
karjääriplaani koostamise teoreetilistest alustest ei täida eesmärki, küll aga teeb seda plaani
reaalne koostamine.
Õppeülesanne: õpimapp, mille koostamise eesmärk on isiklik karjääriplaan.
III samm: õpetaja pakub õppijate jaoks välja mudeli, millest on võimalik oma õpimapi koostamisel lähtuda. Kuna kõige olulisem osa mapis on karjääriplaan, siis on mudeliks
anonüümne karjääriplaan. Õpetajad kasutavad tihtipeale vaid tugevaid näiteid või
eeskujusid ja väldivad nõrkade tööde kasutamist kartuses, et õpilased võivad neid
jäljendada. Tegelikult on vastupidi: kui õpilased hindavad nõrku töid, suudavad nad paremini määratleda oma nõrku külgi ning saavad paremini aru kvaliteedist.
55
55
IV samm: õpetaja juhib hindamismudeli loomise protsessi. Enne selle juurde asumist peab
õpetaja otsustama, missugused on integratsioonivõimalused mõne teise õppeainega.
Gümnaasiumi ühekursuselised õppeained võiksid olla need, mille raames otsitakse
teadlikult lõimingu võimalusi. Arvestades gümnasistide õpimahtu, on mõistlik leida eri
ainete vahel see loogiline ühisosa, mis võimaldaks õpilasel mitme põhjaliku soorituse asemel
keskenduda ühele, millel on ühisosa mitme õppeainega. Lõiming õnnestub, kui see on loomulik, mitte eri tükkidest kokku traageldatud. Õpilane peab saama informatsiooni selle
kohta, mis aines ja mille eest teda hinnatakse, hindamismudelist.
Karjääriõpetuse õpetajal on võimalik kindlasti teha koostööd eesti keele ja inglise keele
õpetajaga. Essee sisu hindab karjääriõpetuse õpetaja, õigekirja ja ülesehitust eesti keele
õpetaja. Sellisesse koostöösse on muidugi sisse kirjutatud teatud ohud. Kui näiteks
karjääriõpetuse õpetaja palub essee vormis kirjutada eneseanalüüsi, siis tekib küsimus, kas
on eetiline lasta seda lugeda ka teisel õpetajal. Teiseks võib teadmine, et kirjatüki ülesehitus
ja õigekiri peavad olema korrektsed, pärssida õpilase vaba väljendust. Siiski ei tohiks ükski
õpetaja leppida olukorraga, et õpilane peab õigesti kirjutama ainult eesti keele õpetajale,
ning õppeprotsessis osalev õppur peab alati arvestama sellega, et tema töid loetakse,
tagasisidestatakse ja hinnatakse. Kuis muidu saaks õpilane informatsiooni selle kohta, kuidas oma õppimist paremaks muuta. Tegemist on inimestevahelise usalduse ja koolikultuuri
küsimusega, usalduse aluseks on kokkulepped. Uurimistöö, mis karjääriõpetuse kontekstis
saab olla näiteks õppimisvõimaluste väljaselgitamine või tööturu olukorra uuring, aga küll
endas samasuguseid eetilisi konflikte ei peida ja siin tasuks õpetajal küll tõsiselt kaaluda
koostööd. Miks mitte esitleda uurimistöö kokkuvõtet inglise keeles?
Gümnaasiumi riiklik õppekava lubab valikainete hindamisel kasutada hinnanguid
„arvestatud” ja „mittearvestatud” ning neid ei teisendata viiepallisüsteemi, sama ei kehti
põhiainete puhul. Essee õigekirjale ja ülesehitusele esitatud kriteeriumid peab kindlasti koostama eesti keele õpetaja, kes selle alusel tagasisidet annab, ning uurimistöö ingliskeelse
esitluse kriteeriumid inglise keele õpetaja, kes ise hindajana esitlemise juures viibib.
Lõiminguga seonduv on koolides väga hell teema ja suure tõenäosusega võib eelpool
kirjeldatud integratsiooniprojekti elluviimine osutuda väga keerukaks ja õpetaja jaoks
hoopis aeganõudvamaks kui individuaalne tegevus.
Hindamine on õppeprotsessi lahutamatu osa, oluline on luua õpilase jaoks turvaline
keskkond, et ta ei peaks muretsema hinde pärast. Ka madal hinne soorituse eest on oluline teetähis õpilase arenguteel. Tähtis on osata hinnatud sooritusi analüüsida. Õpilane, kes seda
suudab, on võtnud vastutuse oma õppimise eest. Õpilane, kes seda ei suuda, tunneb
madalat hinnet saades ennast ebaõnnestujana.
Kujundava hindamise protsessis osalemine on karjääriõpetuse mõistes mitmetähenduslik: seda kasutatakse kui vahendit, mille abil jõutakse lõpuks õpitulemuste hindamiseni, ja kui
meetodit enesetundmise ning planeerimise ja otsustamise põhimõtete tundmise teemade
käsitlemisel.
56
56
II strateegia: õpilaste kuulamine
Õppematerjal tuleb usaldada õpilaste kätte. Kui traditsioonilises hindamises järgneb
õppimine õpetamisele, siis kujundava hindamise klassiruumis asuvad õpilased kohe õppima
ning õpetatakse siis, kui selle järele on tekkinud vajadus. Tegelikult on õpetamine kujundava
hindamise kontekstis tagasiside andmine. Õpetaja avab õpilastele uksed, kustkaudu pääseb
mõistmiseni. Mõistmiseni jõuavad õpilased endale püstitatud eesmärkide kaudu ise.
Confucius on öelnud, et mida inimene näeb, seda ta unustab, mida ta kuuleb, seda ta
mäletab, mida ta teeb, seda ta mõistab. Edgar Dale (1969) on kindlaks teinud, et kahe
nädala pärast mäletab inimene 10% loetust, 20% kuuldust, 30% nähtust, 50% vaadatust ja
kuuldust, aga ta mäletab 70% räägitust ja tervelt 90% sellest, mis ta omandas rääkimise ja
reaalse tegevuse kaudu.
Õpilase arengut toetav õpetaja loob oma klassiruumis tingimused, kus õpilased enamiku ajast diskuteerivad ja tegutsevad ning õpetaja on kuulaja rollis. Kuulamise all ei mõelda siin
mitte üksnes tööd kõrvadega, vaid ka silmade ja südamega. Kuulamise väljund on efektiivne tagasiside, mis on oma olemuselt ülesehitav, mitte lammutav.
Õpimapi kokkupanemine eeldab õpilastelt peale konkreetsete teadmiste ja informatsiooni
hankimise oskuse loovat lähenemist materjalile. See tähendab seoste või olemasoleva
mudeli põhjal millegi uue loomist. Õpetaja asi on julgustada õpilasi mõtlema ka avaramalt, kui nad on selleks valmis. Need, kes ei julge veel väga mudelist lahti lasta, peavad saama
selge sõnumi, et see on aktsepteeritav. Igal juhul toimub õppeülesande täitmise juures
õpilases mingisugune muutus ja seda märkab õpetaja siis, kui õpilane täidab õppeülesannet
valdavalt klassiruumis, kus on tema jaoks reserveeritud ajaressurss ja juhendaminesüsteem.
III strateegia: efektiivne tagasiside
Tagasiside on üks olulisemaid kujundava hindamise komponente. See on kolme formatiivse
küsimuse (Kuhu ma lähen? Kus ma olen? Kuidas ma täidan tühimiku?) ühenduslüli. Parim
tagasiside on kirjeldav, võimalikult objektiivne ja innustav. Eesmärk on sisendada õpilastesse usku, et nad on aktiivsed õppijad, mitte passiivsed juhiste järgijad. Efektiivne tagasiside
annab õpilastele sellist informatsiooni, mille põhjal nad saavad oma lõpptulemust parandada.
Tagasiside tugineb järgmisel hindamismudelil:
• Fookuses on õpilase töö, mitte tema isiksus. Tugeva töö puhul on vaja selgelt osutada
selle plussidele, nõrga soorituse puhul on vaja kirjeldada kõige olulisemaid puudusi ning anda positiivseid soovitusi ja juhiseid edasitegutsemiseks. Kujundava hindamise üks
tugevamaid motivaatoreid on tugevuste ja nõrkuste identifitseerimine ja selge sõnum selle kohta, mida teha edasi, et nõrkused kõrvaldada. Kuna praegusel juhul on tegemist isikliku
õpimapi koostamisega, siis on aktiivsem pool õpilane ning enesehindamise protsessis on ka
oluline oskus õpetaja käest tagasisidet küsida.
57
57
• Viis, kuidas tagasisidet antakse, peab olema kooskõlas töö formaadiga. Õpetaja peab
otsustama, kas anda suulist või kirjalikku tagasisidet. Õpimapi puhul on valdav tagasiside viis
suuline ning eeldab õpilase aktiivsust, sest üldjuhul õpetaja mappi ise ei loe, kui ei ole kokku
lepitud teisiti. Kas anda tagasisidet kogu rühmale või individuaalselt, sõltub sellest, kui suur
on oluliste puuduste kokkulangevus. Kui see on üle 50%, on otstarbekas anda tagasisidet
kogu rühmale.
• Põhjalikkus on efektiivse tagasiside üks tundlikumaid komponente. Õpilane peab
saama kätte suuna, kuid põhitöö jääb tema enda teha. Õpetaja aitab leida puudused, kuid
hoidub nende kõrvaldamisest.
• Kogusele seab piirid õpetaja ja ka õpilase suutlikkus. On vaja keskenduda kõige
olulisematele hinnatavatele kriteeriumitele. Mõistlik on tagasisidet anda nii vähe kui
võimalik ja nii palju kui vaja, et õpilane saaks edasi liikuda.
• Ajastus on oluline ajaressursi kokkuhoidmise mõttes. Õigeaegne tagasiside säästab
õpilase aega. Õpimapi puhul on võimalik ka mitmeid probleeme ennetada, kui
klassiruumiõhustik on turvaline ja õpilasele on piisavalt antud aega eesmärkide püstitamise
etapis küsimusi esitada. Faktiteadmiste puhul on vaja tagasisidet anda niipea, kui õpilane on
vastanud. Mahukamate õppeülesannete puhul, nagu seda on õpimapi koostamine, on tagasiside efektiivne sel juhul, kui seda antakse töö käigus.
• Keelekasutus peab olema õpilasele mõistetav. Ka gümnasistidele antava tagasiside
puhul kehtib lihtsuse ja selguse nõue.
• Tonaalsus mõjutab tagasiside vastuvõtmist. Tuleb kasutada sõnu, mis respekteerivad
õpilast ja tema sooritust, motiveerivad teda edasi pingutama ning panevad mõtlema.
Tagasiside on sõnum, mille mõju ei sõltu mitte ainult informatsioonist endast, vaid ka
sellest, missugune on sõnumi saatja (õpetaja) ja sõnumi vastuvõtja (õpilane) omavaheline
suhe, ning sellest, kui teadliku õppijaga on tegemist. Kõrge eneseregulatsioonitasemega õpilane suudab ka negatiivset sõnumit tõlgendada ettepanekuna, mille põhjal saab ta teha
oma töös korrektiive, ebakindel õpilane võib seda võtta kinnitusena oma suutmatuse kohta.
Õpetaja peab kasutama kõiki võimalusi, et suhelda oma õpilastega ülesande täitmise ajal.
Õpetaja saab ise välja töötada endale ja oma õpilastele sobivad meetodid. Peamine on
arvestada sellega, kuidas õpilane tagasisidet kuuleb, tunneb ja mõistab.
IV strateegia: küsimused mõtlemise ergutajana
Küsimused on peamine vahend kõigi teiste kujundava hindamise strateegiate rakendamisel.
Küsimuste abil jagatakse ja püstitatakse eesmärgid, liigutakse edasi kuulamisetapis, antakse tagasisidet, toetatakse õpilase eneseregulatsiooni ja sõnastatakse järeldused. Küsimus
ergutab mõtlemist, eesmärk on tekitada diskussiooni, mis on üks efektiivsemaid õppimisvõtteid. Arutelu algatajaks võib olla nii õpilane kui õpetaja. Avatud küsimused
võimaldavad teha järeldusi, sõnastada hüpoteese või teha prognoose, oma väiteid tõestada
ja põhjendada ning avardada ja täiendada oma seisukohti. Karjääriõpetuses on ka kinnine
kas-küsimus täiesti omal kohal. Mida rohkem pakub valdkond probleeme, millele ei ole olemas õigeid ja valesid vastuseid, seda rohkem võib abi olla kas-küsimusest, et tekitada
eitajate ja jaatajate leer ning algatada diskussioon, mille käigus võib õpetaja esitada lisaküsimusi ning paluda vastajal või teistel õpilastel vastust kommenteerida. Diskussiooni
tekitamine on parim indikaator, et mõista, kuidas õpilased on materjalist aru saanud.
58
58
Õppeprotsessi juhtimine kujundava hindamise kontekstis võib pakkuda õpetaja jaoks
üllatusi ja ta peab olema nendeks valmis. Tingimuste loomine tähendab ka seda, et õpetaja
ei valmista tavapäraselt tunde ette, vaid reageerib klassiruumis tekkinud olukorrale õpilaste
kuulamise käigus. Selline lähenemisviis õppeprotsessile eeldab ajaressursi planeerimist
varuga.
Karjääriõpetuse nagu ka teiste ainevaldkondade puhul ei saa muidugi jätta kõike juhuse hooleks. Karjäärispetsialisti kutsumine külalisesinejana tuleb loomulikult planeerida
õppeprotsessi kavandamise käigus, kuid seda, kuidas täpselt kulgeb töö karjääriinfo
allikatega ja info analüüs, samm-sammult läbi mõelda ei saa, sest kõik sõltub õpilaste
oskusest allikatega töötada. Kui õpilased valdavalt seda suudavad, siis peavad nad saama
võimaluse iseseisvalt toimetada, kui ei suuda, peab õpetaja reageerima ja võtma kasutusele
veel mõne meetodi, et õpilasi edasi aidata. Õpetaja ülesanne on õppimistõrgete puhul võtta
kasutusele sellised meetodid, mis võimaldavad edasi liikuda või tõeni jõuda küsimuste teel,
sest õppimine on vastuste leidmine küsimustele. Rühmatöö meetodina võiks kasutada
maailmas üha rohkem populaarsust võitvat diskussiooni soodustavat koostöist õppimist
(cooperative learning), mis
• tekitab rühmaliikmete vahel positiivse sõltuvuse (upume või ujume);
• soodustab näost näkku interaktsiooni;
• ühendab individuaalsed eesmärgid rühma eesmärkidega;
• arendab interpersonaalseid võimeid rühmas;
• vallandab rühmaprotsessid.
V strateegia: õpilaste eneseregulatsiooni toetamine
Ingliskeelses kirjanduses kasutatakse enesejuhtimise kontekstis kaht terminit.
Enesetõhusus (self-efficacy) on õppija ettekujutus oma õppimisest, eneseregulatsioon (self-
regulation) on enesetõhusus pluss suutlikkus kanda hoolt oma arengu eest. Ennast
reguleerivad õppijad püstitavad eesmärke, suudavad kavandada, jälgivad oma tegevust ja motiveerivad ennast ise. Õppeprotsessi kujundava hindamise standardite järgi üles ehitades
annab õpetaja ühtlasi õpilastele mudeli eneseregulatsiooni strateegiate kasutamiseks.
Õpetaja ülesanne on õpilast toetada ja aidata tal oma õppimist organiseerida. Hindamismudel on kõige käepärasem eneseregulatsioonivahend, mis on õpilase abimees
kogu õppeülesande täitmise ajal. Kuna õpilane töötab oma isikliku õpimapi kallal, mida ta
õpetajale hindamiseks ei esita, on suurem rõhk õpilase enesehindamisel. Õpilane peab ise
suutma sõnastada oma tugevused ja nõrkused ning viimastega tegelema. Õpetaja tagasiside
ülesanne konkreetses hindamisprotsessis on aidata õpilastel hindamismudelit mõista ja
tõlgendada. Õpilased, kelle eneseregulatsioonivõime on halb, vajavad õpetaja või kaasõpilaste abi. Õpetaja abivahendiks selles protsessis on sekkumise raamistik.
Näidisalus sekkumise raamistiku loomiseks
Õpilased, kelle jaoks õppeülesande täitmine on lihtne
Õpilaste nimed: • Pakun rikastavaid
59
59
Mida ma saan teha, et õpilaste
vajadused oleks rahuldatud?
lisategevusi
• Pakun suuremat
iseseisvust
• Pakun võimalust
toetada mitte nii hästi toime
tulevat kaasõpilast
• ...
Õpilased, kelle jaoks õppeülesande täitmine on raske
Õpilaste nimed:
Mida ma saan teha, et õpilaste
vajadused oleks rahuldatud?
• Vähendan ülesannet
• Pakun ülesande
täitmiseks veel aega
• Pakun hästi toime
tuleva kaasõpilase abi
• ...
Õpilased, kelle jaoks õppeülesande täitmine on jõukohane
Õpilaste nimed:
Mida ma saan teha, et õpilaste
vajadused oleks rahuldatud?
• Julgustan aeg-ajalt
õpilasi, et nad on õigel teel
• Pakun koostööd
kaasõpilasega
• ...
Iga terviklik õppeprotsess lõpeb sellega, et õpetaja küsib õpilaselt tagasisidet selle kohta,
kuidas ta oma sooritusega rahule jäi, kuidas ta hindab oma pingutust ning missugused on
ettepanekud õpetajale.
Lõppsõna
Kujundava hindamise protsessi on tinglikult võimalik võrrelda ilukirjandusliku või muusikateose kompositsiooniga. Õppeprotsessi keskmes on konkreetne õppeülesanne,
millele õpilased keskenduvad, ja see algab sissejuhatusega (eesmärkide jagamine,
eelhindamine), järgneb sõlmitus (õppeülesande jagamine, hindamismudel), arendus (õppeülesande täitmine, enesehindamine), kulminatsioon (õpetaja tagasiside), pööre (töö
täiendamine vastavalt tagasisidele), lõpplahendus (õpilase tagasiside õpetajale). Võrdlus on
asjakohane, sest nii nagu kunstiteos valmib loomeprotsessis, peab ka õppeprotsessis toimuma õpilase pidev areng, see ei saa olla staatiline tunnist tundi kulgemine.
60
60
Kujundava hindamise protsessi ülesehitus on alati ühesugune. Õpetaja ülesanne on valida
õppeülesanded ja meetodid tulenevalt eesmärkidest, ainevaldkonnast ja teemast.
Allikad:
Gümnaasiumi riiklik õppekava. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 13
Bennet, R., E. (2009). A Critical Look at the Meaning and Basis of Formative Assessment. ETS
Black, P., Wiliam, D. (1998) Assessment and Classroom Learning. Assessment in Education /
Volume 5 | Number 1
Brookhart, S.M. (2009). Exploring Formative Assessment. ASCD
Brookhart, S. M. (2007). Feedback That Fit. Educational Leadership / December/January |
Volume 65 | Number 4
Brookhart, S.M. (2010). How to Assess Higher-Order Thinking Skills in Your Classroom. ASCD
Brookhart, S.M. (2008). How to Give Effective Feedback to Your Students. ASCD
Chappuis, J. (2005) Helping Students Understand Assessment. Educational Leadership /
November | Volume 63 | Number 3
Chappuis, S., Chappuis, J. (2007). The Best Value in Formative Assessment. Educational
Leadership / December /January | Volume 65 | Number 4
Greenstein, L. (2009). Every Day in Every Classroom. Multiple Measures / November |
Volume 67 | Number 3
Greenstein, L. (2010). What the Teachers Really Need to Know About Formative Assessment. ASCD
Jackson; R. R. (2008). Never Work Harder Than Your Students. ASCD
Leahly, S., Lyon, C., Thompson, M., Wiliam, D. (2005). Classroom Assessment: Minute by
Minute, Day by Day. Educational Leadership / November | Volume 63 | Number 3
Popham, W. J. (2008). Transformative Assessment. ASCD
Saddler, B. & Andrade, H (2004). The Writing Rubric. Educational Leadership / October |
Volume 62 | Number 2
Sato, M., Atkin, M. J. (2006). Supporting Change in Classroom Assessment. Educational
Leadership / December/January | Volume 64 | Number 4
Shepard, L. A (2005). Linking Formative Assessment to Scaffolding. Educational Leadership /
November | Volume 63 | Number 3
Tyler, R., W. (1949) Basic Principles of Curriculum and Instruction.
61
61
Millest on vaja lähtuda karjääriõpetuse õppemeetodite valikul
Virve Kinkar Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitusjuht
Karjäärinõustajate Ühingu liige
Karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamiseks tuleks valida juba esimestel ainetundidel ea- ja
asjakohased meetodid, mis sütitavad õpilases huvi tema tuleviku vastu. Õpetaja nn
tööriistakastis võiks leiduda suur hulk õppemeetodeid, mille seast valida või mida
kombineerida. Neist eelistatumad on aktiivõppemeetodid, mille käigus õpilased on valmis
end üksteisele avama ja ka üksteiselt õppima.
Seepärast soovitan õpilastele tutvustada ühist õppimist soodustavaid tegureid:
• üksteise kuulamine – tähelepanelikkus, hoolivus, austus, teistega arvestamine;
• üleolekutunde puudumine – teiste hindamine, abistamine, negatiivsete märkuste ja
halvustavate hüüdnimede vältimine;
• õigus osalemisest loobuda – valikuvabadus ja vaikimise võimalus;
• konfidentsiaalsus – austus rühmas jagatud informatsiooni suhtes, kindlustunne.
Robert Fisher2
Küsimused, mida iga õpetaja võiks endale esitada:
• Mis õppemeetod on konkreetse õpitulemuse saavutamise seisukohalt asjakohane?
• Kas õppemeetod äratab õpilastes huvi õppida?
• Kas õppemeetod võimaldab käsitleda konkreetse õpitulemuse saavutamiseks
vajalikke teemasid?
• Kas õppemeetod võimaldab muuhulgas kontrollida õpitulemuste saavutatust?
• Kas õppemeetod tagab sidusa õppimine? (Mida õpilane on enne õppinud ja pärast õpib?)
• Millised on õpilaste senised teadmised ja kogemused?
• Mis on õppemeetodi peamine funktsioon (kinnistada, avada uut jne) õppimise
protsessis sel momendil?
• Milliseid ressursse on vaja ja võimalik kasutada?
Fisher, R. Õpetame lapsi õppima. Atlex, 2005
62
62
• Milliseid õppemeetodeid on efektiivne kavandada lõimituna muu õppetegevusega
(koostöös aineõpetajate, karjäärinõustaja või infospetsialistiga)?
• Milliste meetodite kasutamine on tulemuslikum koostöös aineõpetajate või teiste
kooli töötajatega, näiteks huvijuhiga?
• Kas valitud õppemeetod võimaldab õpilasel luua seoseid õpitava ja reaalse elu vahel?
Karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamiseks tuleb õpilasel teha individuaalset tööd ja tegutseda ka rühmas koos teistega.
Isiksuseomaduste tundmaõppimine sisaldab õpilase eneseanalüüsi (millised on tema
iseloomujooned, milles ta on edukas, kas edu pandiks on võimed või töökus ning mida ta
väärtustab erinevate elurollide, nt töö ja perekonna juures) ja enesehindamist (millised on
tema tugevused ja nõrkused ning mida tal tuleks endas arendada või kujundada). Õpilane
peaks saama enesehindamisel tagasisidet (peegeldust) kaaslastelt. Paaris- ja rühmatööd
võimaldavad õpilastel avastada ja avada endas isiksuslikke erisusi: hoiakuid, väärtusi, huvisid
jne. Erineva suurusega rühmades töötamine aitab kujundada ka suhtlemis- ja koostööoskust
– isiksuseomadusi, mida tööturul hinnatakse.
Eneseanalüüsi käigus on tõhus täita töö- ja mõttearenduslehti. Seda saab teha nii
individuaalselt kui ka paarikaupa või rühmas. Töölehtede täitmine võimaldab õpilasel
talletada ja süstematiseerida informatsiooni enda kohta, seda vajaduse korral üle vaadata ja jälgida, kas ja mis on muutunud. Kindlasti on eneseanalüüs õpilase jaoks tõhusam, kui meetodid vahelduvad. Näiteks paaris- või rühmatöös saab õpilane enda ja kaaslaste
isikuomaduste üle arutada ja kaaslaste abil endas ära tunda neid omadusi, mida ta ise võib-
olla ei märka või ei teadvusta. Õpilast suunatakse arutlema (millisena näevad teda teised,
kas nende arvamus tema kohta on sarnane tema enda arvamusega, mis on tema erisused) ja oma arvamusi põhjendama. Rühmatöö pakub õpilastele ka võimaluse vastastikku rikastada isiksuseomadusi väljendavat sõnavara. Just asjakohase sõnavara puudumine võib olla
põhikooliõpilasele eneseanalüüsil takistuseks.
Töölehtede individuaalsel täitmisel on see lisaväärtus, et õpilane saab ausamalt ja sügavamalt ennast analüüsida, hoida privaatsust neis isiklikes küsimustes, mida ta mingil
põhjusel ei soovi teistega jagada.
Enese tundmaõppimise ühe meetodina võib kasutada ka testimist (eelistuste, võimete või
isiksuse testid). Oluline on lõhkuda müüt testide määravast rollist karjäärivalikute tegemisel.
Test on abivahend, mis ei määra ega tee kellegi eest valikuid. Testi kui hindamis- ja mõõtmisvahendi kasutamise tulemused võivad toetada isiksuse tundmaõppimist, kui
tulemusi kasutatakse koos muu informatsiooniga ja testimisele järgneb asjatundlik tagasiside
karjäärispetsialistilt. Testimiseks on vaja kaasata spetsialist, kellel on selleks ettevalmistus ja
litsents. Õpetajal on võimalus teha koostööd karjäärinõustaja või koolipsühholoogiga. Testimine ei pea ilmtingimata toimuma karjääriõpetuse ainetundide raames, samas ajaliselt
võiks see toimuda kas karjääriõpetuse kursuse eel või sellega paralleelselt. Õpilastele tuleb teatada, kes, kus ja millal testi korraldab.
Kui oodatavaks õpitulemuseks on „analüüsib enda isiksust”, siis peaks õppemeetodid
võimaldama eristada karjääriplaneerimise seisukohalt olulisi isiksuseomadusi (nt väärtused, huvid, võimed jne) ja aru saada nende mõjust tegevusele (võimete arendamine huvitegevuse
kaudu, oskuste kujundamine ning karjääriotsuste langetamine). Näiteks õpitulemust „tunneb enda huvisid ja näeb huvitegevuse seost ametivalikuga” võimaldavad saavutada
63
63
aktiivõppemeetodid, mille käigus õpilane saab analüüsida oma huvisid ja võrrelda nende
rakendamise võimalusi eri ametites.
Alustada võiks individuaalsest huvide kaardistamisest ja seejärel arutleda kogu klassiga,
rühmades või paarikaupa. Õpilast suunatakse arutlema selle üle, kuidas huvitegevuse kaudu
omandatud oskusi ja teadmisi saab rakendada töises tegevuses ja inimese elurollide
tasakaalustamisel ning kuidas huvid mõjutavad õpimotivatsiooni.
Õppemeetodid peaksid peale tutvustamise või analüüsimise võimaldama ka infot seostada ja omandatud teadmisi ning oskusi üldistada. Õpetajal tuleb läbi mõelda, kas ja kuidas võiks
õppemeetod sisaldada hindamise elemente. Õpilasele tuleb anda võimalus teha enda jaoks
kokkuvõtteid. Isiksuseomaduste analüüsi aitab kokku võtta ja tervikuks siduda kirjalik (essee,
kirjand, kirjeldav autoportree jne) eneseanalüüs, mis võimaldab välja tuua ka arendamist
vajavad valdkonnad ja omadused.
Kirjalikud tööd on soovitav koondada õpimappi, mille koostamine on samuti üks
õppemeetod. Õpimapi esitamine ja kaitsmine võib olla üks karjääriõpetuse
hindamismeetodeid. Õpimapi koostamise käigus jälgib õpilane oma edusamme ja kogub ning
süstematiseerib isiklike karjäärivalikutega seotud informatsiooni. Õpimapist on abi
karjääriotsuste tegemisel: kogutud materjali saab analüüsida, täiendada ja kasutada
arenguvestlustel või karjäärinõustamisel. Õpimapi koostamine aitab tugevdada õpilase
vastutustunnet nii õpitulemuste saavutamisel kui ka oma tuleviku planeerimisel. Kuna õpimapp sisaldab palju isiklikku informatsiooni, tuleks õpilastega eelnevalt kokku leppida,
kellega koos ning millistel eesmärkidel ja tingimustel seda analüüsitakse.
Õppeprotsessi sidusus ehk õppijate varasemate teadmiste ja oskuste arvestamine
Karjääriotsuste langetamiseks vajalikku pädevust kujundab õpilane mitmesugustes
õpitegevustes, sh neis, milles on õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri
planeerimine” komponendid. Näiteks arvutiõpetuse tunnis võiksid õpilased olla põhjalikult
tutvunud portaaliga www.rajaleidja.ee. Siis saaks karjääriõpetuses anda õpilastele selle kohta iseseisvaid või meeskondliku infootsimise ülesandeid (konkreetsetele küsimustele
vastuste otsimine võistlusena või viktoriinina jms). Personaalsetes ülesannetes saaks õpilane
sel juhul keskenduda teda huvitavale infole.
Uued mõisted ja informatsioon kinnistuvad üksnes siis, kui õpilane seostab neid varem õpituga ja igapäevase eluga. Ka karjääriõpetuse õppeprotsessi sidususe saavutamiseks on
vaja läbi mõelda, millistele õpilase varasematele (ka muu õppetegevuse raames saavutatud) õpitulemustele saab ja on vaja tugineda. Näiteks saab õpilane oma saavutusi kinnitavate
dokumentide (spordivõistluste või aineolümpiaadide diplomid jm) põhjal analüüsida oma huvisid ja võimeid. Õpilaste jaoks on põnevad ka suunatud kujutlusharjutused ja rollimängud, näiteks „Mina 30-aastasena” või „Töövestlus”. Mis tahes teemalist
ajurünnakut, demonstratsiooni või lühiloengut peaksid kindlasti rikastama illustreerivad näited igapäevaelust.
Oluline on ka mitmekesisus. Näiteks kui õpilane tunneb kodukoha ameteid vaid ühes
ettevõttes toimunud õppekäigu põhjal, tuleks kasutada ka teisi tööeluga tutvumise võimalusi. Noored võivad vaadata ja analüüsida lühifilme, intervjueerida erinevate elukutsete esindajaid, lahendada ülesandeid Rajaleidja portaali ametite andmebaasi põhjal
64
64
jne. Ettevõttesse minnes on oluline, et õpilasel oleks selge eesmärk. Abiks on vastav tööleht
– monitoorimise leht, mille täitmine aitab õpilasel olulistele küsimustele vastuseid leida.
Tegevusalade, kutsete ja ametite täpsemaks tundmaõppimiseks suunatakse õpilasi otsima
teda huvitavate ametite kohta informatsiooni Rajaleidjast või mõnest muust karjääriinfo
allikast. Õpilane koostab ametikirjeldusest lühikokkuvõtte ja tutvustab seda klassikaaslastele.
Õpilast suunatakse arutlema selle üle, kuidas ametikirjeldus vastas tema varasemale
ettekujutusele kõnealusest ametist, mille poolest eri töökeskkonnad ja tööde sisu erinevad, millised eeldused on tal olemas huvipakkuvates ametites töötamiseks (seostab teadmised
iseenda ja ametite kohta).
Mängulised meetodid (nt õpilane kirjeldab mingi elukutsega seonduvat ja teised peavad
arvama, mis elukutsega on tegu) võimaldavad õpilasel teadvustada, mis elukutsete kohta on
neil rohkem või vähem teadmisi või millised eelarvamused valitsevad mõne elukutse suhtes.
Töövarjupäevadel ja hästi ettevalmistatud õppekäikudel (koostöövõimalus lapsevanemate ja
ettevõtetega) tutvub õpilane mitmete ametitega vahetus töökeskkonnas ja koostab nähtu
põhjal aruande või täidab vaatluslehe. Ta seostab nähtu infoportaalidest loetuga ja
kutsehuvide testi tulemusega.
Õpetajal on vaja selgust, kas õpilane ikka teadvustab töökeskkondade, töö sisu ja iseloomu
erinevust ning nendest lähtuvaid nõudeid töö tegijale. Oma teadmisi ja hoiakuid saab õpilane teistele nähtavaks teha selliste põhjendamist võimaldavate meetodite abil nagu
väitlus ja arutelu, sobib ka essee või kirjandi kirjutamine (koostöövõimalus
emakeeleõpetajaga).
Millest tuleneb vajadus diferentseerida
Iga õpetaja, ka karjääriõpetuse õpetaja ülesanne on märgata õpilaste individuaalsust ja
sellega arvestada. Õpetajal on vaja läbi mõelda, kuidas erinevate huvide ja eeldustega
õpilastele pakkuda sobivaid õpitegevusi ja just neile vajalikku informatsiooni. Töövaldkondi,
ameteid, erialasid ja neid iseloomustavaid detaile on sedavõrd palju, et kõike karjääriõpetuse piiratud mahu juures analüüsida ei ole reaalne. Siinjuures on õpetajal
võimalik ja vajalik leida diferentseerimist võimaldavad õppemeetodeid, mille puhul sarnaste huvide ja ootustega õpilased moodustavad rühma. Samuti tuleb läbi mõelda, mis on
peamine, üldine ja ühine kõigile ning mis informatsiooni lasta õpilastel otsida ja analüüsida
iseseisvalt, oma huvidest lähtuvalt.
Kui õpilaste individuaalsusega (õpistiili, võimete, huvide, varasemate teadmiste, oskuste ja kogemuste) võimaluste piires arvestatakse, aitab see saavutada oodatud õpitulemusi. Kui
õpilane saab rakendada oma võimeid ja kogemusi, õppida endale sobival viisil (oma õpistiili kohaselt), siis on ta motiveeritum.
Kõikide õpilaste individuaalsust ei ole aga võimalik arvestada igas karjääriõpetuse tunnis.
Tulemuslikkusest ja efektiivsusest lähtudes tuleks eelistada neid õppemeetodeid, mis toetavad korraga mitme õpitulemuse saavutamist ja võimaldavad arvestada õpilaste
individuaalsusega. Seda tüüpi õppemeetodid on näiteks järgmised.
• Projektid ja karjääripäevad, mille ettevalmistamisse ja korraldamisse on kaasatud ka
õpilased. Õpilane saab valida, millega talle meeldib tegeleda, kas organiseerimise,
ettekannete koostamise ja esitamisega, esitluste kujundamise, esitlustehnika
65
65
ülespaneku või muuga. Samas arendab ja kasutab õpilane ka suhtlemis- ja
koostööoskust.
• Õppekäigud ettevõtetesse. Tööelu ja ametitega tutvumist toetab isikliku õpistiili kasutamine (mõistmine ja teadmiste omandamine nägemis- või kuulmismeelele
tuginedes või hoopis liikudes ja tegutsedes).
Karjääriõpetuse eripäraks on info ja selle allikate rohkus ning mitmekülgsus. Õpetaja
ülesanne on suunata õppijaid infoallikate juurde, õpetada saadud infot hindama ja analüüsima. Selleks on palju võimalusi ka väljaspool karjääriõpetuse tunde.
• Teavet saab otsida veebilehtedelt ja otsingutulemusi esitada Powerpointi
ettekandena, mille koostamine ja illustreerimine võimaldab õpilastel kasutada oma
arvutioskusi.
• Ühe ja sama sisuga ülesande täitmiseks võivad õpilased käia eri õppeasutustes, teha
intervjuusid, võrrelda sama eriala õppimise võimalusi mitmes õppeasutuses ja
esitada tulemused kirjaliku ettekandena.
• Õpilased võivad käia infomessil (nt „Teeviit”) ja täita enne ning pärast seda õpetaja
ettevalmistatud töölehed. Järgneb arutelu rühmas.
• Korraldada võib ka õpilaskonverentsi.
Diferentseerimisel tuleb arvestada ka nende õpilastega, kellel on õpiraskusi. Sageli on neil õpilastel probleeme nii enesekontrolli kui ka planeerimisega, kuna vastavad oskused on neil puudulikud. Sageli on nad ka püsimatud ja kalduvad harjutusi kiirustades n-ö ära tegema, ilma küllaldase süvenemise ja arusaamiseta.
Õpiraskustega õpilaste toetamine nõuab õpetajalt järjepidevust ja oskust anda tagasisidet sobival ajal. Näiteks ei piisa, kui õpiraskustega õpilane saab alles tunni lõpus teada, kas ja kuidas tal õnnestus vastavat töölehte täites ennast iseseisvalt analüüsida. Soovitav on harjutust käivitades välja selgitada, kas õpilane sai ülesandest aru. Parim viis selleks on lasta õpilasel ise öelda, mida ta tegema hakkab ja mis on tulemus.
Igaks õpitegevuseks ja enese tunnetamiseks peab õpilasel olema piisav ajavaru, vajalikul määral näiteid ning võimalus kõigi meeltega õppeprotsessis toimuvat tajuda. Seda kõike on õpetajad harjunud iga päev jälgima. Kui diferentseerimise võimaluste kavandamisel tugineda neile põhimõtetele ja arvestada sealjuures karjääriõpetuse eripäraga, siis on tulemused kindlasti head.
1 Fisher, R. Õpetame lapsi õppima. Atlex, 2005
66
66
Soolise võrdõiguslikkuse teema karjääriõpetuse õppeaines
Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) juhatuse esinaine
Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10 sätestab, et haridus- ja teadusasutused ning
koolitusi korraldavad institutsioonid peavad kohtlema naisi ja mehi võrdselt. Õppeprotsess
peab toetama naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamist.
Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna seisund, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused,
kohustused, võimalused ja vastutus nii ühiskonnaelu kõigis valdkondades kui ka pereelus.
Naiste ja meeste võrdsed võimalused tähendavad soost, soorollidest, stereotüüpsetest
hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate tõkete puudumist majanduslikus, poliitilises ning
sotsiaalses elus osalemisel.
Soo-stereotüübid on mingis kultuuris ja ajaperioodil kehtivad üldised jagatud arusaamad
naiste ning meeste olemuse (feminiinsuse ja maskuliinsuse) kohta. Need kinnisarusaamad
ümbritsevad inimesi iga päev ning mõjutavad nii üksikisiku identiteeti kui ka suhteid teiste
inimestega. Ühiskonna erinevatel arenguetappidel võivad stereotüübid muutuda takistuseks inimese arenguvõimalustele tema elukaarel.
Karjääriõpetus peab aitama kaasa sellele, et uut põlvkonda stereotüüpsed soorollid ei piiraks. Naiste ja meeste sünnipärased (geneetilised, anatoomilised vm) erinevused ei tingi
seda, et nad peaksid tegema ainult teatud kindlaid töid ja õppima teatud erialasid. Ei ole
kohane käsitleda eraldi meeste ja naiste tööd. Ajalooliselt traditsioonilisi ühele soole
sobilikke ja iseloomulikke ameteid tänapäeval enam nendeks ei peeta.
Karjääriõpetuses tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et Eesti uues, 1. juulist 2009 kehtivas töölepingu seaduses ei ole enam naistele keelatud ametite loetelu. Varem oli naistel
sellekohase määrusega keelatud paljudes ametites töötada. Enamasti oli tegu mingit füüsilist
tegevust hõlmavate töödega, mis on tegelikult rasked nii naistele kui ka meestele.
Karjääriõpetusel on väike ainemaht ja soolise võrdõiguslikkuse teemat ei saa selles aines väga põhjalikult käsitleda. Karjääriõpetuse ainekavas ei viidata soolise võrdõiguslikkuse
teemale, samas töövaldkondade ja ametitega tutvumise käigus on see kindlasti kõneaineks.
Õpilaste tähelepanu tasuks juhtida märksõnale „sooline võrdõiguslikkus karjäärivalikutes”
ning kogu ainekavas läbivalt silmas pidada tänapäevast lähenemisviisi poiste ja tüdrukute
elukutsevalikute laiale spektrile.
Lapsed hakkavad väga varajases eas mõtlema, kelleks nad tahavad saada. Esialgu on nad valmis oma sellekohaseid mõtteid jagama ka teistega. Kooli jõudes on igal lapsel juba väga
erinev kogemus sellest, kuidas on tema vanemad, teised sugulased ja sõbrad ning ka lasteaia õpetajad tema elukutsevaliku-mõtetele reageerinud. Tegu võib olla stereotüüpse
lähenemisega nn tüdrukute ja poiste elukutsetele, aga ka vastupidi – tänapäevaseid
laiahaardelisi võimalusi arvestavate soovitustega.
Sootundlikul karjääriõpetusel põhikoolis on seega väga tähtis roll: see avardab iga tüdruku ja
poisi valikuvõimalusi, edendades nende edasist arengut ning käekäiku. Hariduse soolisel
segregatsioonil on majanduslikud tagajärjed, mis ulatuvad inimese elukaarel kaugele. See, mis erialasid tüdrukud ja poisid valivad ning õpivad, hakkab elu jooksul oluliselt mõjutama
nende positsiooni tööturul: karjääriväljavaateid, palka jpm.
67
67
Soovitusi harjutuse valikul
Eraldi harjutusi või tegevusi soolisuse teema käsitlemiseks ei ole vaja ja need pole ka
kohased. Küll aga tuleks õpetajal läbi mõelda kõik õpitegevused, mis võimaldavad tal sobival
momendil jagada õpilastele soolisuse teemat puudutavaid selgitusi ja esitada suunavaid
küsimusi, näiteks „Kas see amet sobib tänapäeval nii naistele kui ka meestele ja kuidas sa
seda põhjendad?”.
Alljärgnevalt esitangi paar näidet selle kohta, kuidas saab karjääriõpetuse ainetunni
harjutuse käigus arutleda ka soolisuse teemal.
Harjutus „Kes on pildil?”
Oodatav õpitulemus: õpilased oskavad analüüsida ja leida seoseid isikuomaduste ning
ametite vahel.
Töö käik:
• Õpilased jaotuvad rühmadesse. Iga rühm saab ajakirjast väljalõigatud või joonistatud
noore inimese (tütarlapse või noormehe) pildi. Ajurünnaku tulemusena panevad
õpilased kirja, kes see noor on, millised on tema väärtushinnangud ja isikuomadused,
tugevused ja nõrkused, oskused ja võimed, unistused ja soovid. Kõik vastused on õiged, võib fantaseerida.
• Pildil olevast noorest isiksusest lähtudes uurivad õpilased Rajaleidja portaali
ametikirjelduste andmebaasist, mis amet võiks talle sobida. Seejärel otsivad nad
sobiva kooli, kus seda ametit õppida saab, ja kirjeldavad sisseastumistingimusi,
õppekava ning edasiõppimisvõimalusi.
• Lõpuks esitleb iga rühm oma tulemusi.
Soolisuse teema käsitlemine. Kui leitud koolil on vaadeldava ameti õppimine välja pakutud
ainult poistele või ainult tüdrukutele, tuleks arutada ka seda, kas teisest soost õpilane võiks
samuti kõnealust ametit õppima minna.
Harjutus „Tunne ametit”
Oodatav õpitulemus: õpilased teavad, mis näitajad ja nõuded iseloomustavad ameteid.
Töö käik
• Õpilased valivad Rajaleidja portaali ametite andmebaasist ühe ameti ja teevad selle
kohta plakati, mis sisaldab järgmist infot: mida selle töö raames teha tuleb; millised on töötingimused ja nõuded tervisele; mis haridust on vaja; millised on
karjäärivõimalused, sissetulekud ja soodustused. Plakati tegemisel saab kasutada
fotosid, ajakirjade või ajalehtede väljalõikeid jm.
• Harjutuse lõpus tutvustavad õpilased plakatil kujutatud ametit.
Soolisuse teema käsitlemine. Kui vaadeldav amet sobib nii poistele kui ka tüdrukutele, siis
väljendavad õpilased seda ka oma plakatil.
68
68
Kasutatud kirjandus
1. Karjääriinfo teejuht. Kuidas vahendada infot haridusest, tööturust ja elukutsetest
2. Vt põhikooli riiklik õppekava
3. Põhimõisted http://www.svv.ee/
4. Margit Sarv. Sooline võrdõiguslikkus algab haridusest (10. juuni 2010)
5. Vt soolise võrdõiguslikkuse seadus http://www.svv.ee/index.php?id=471
6. Gender Equality in Action. How teachers and careers advisors can break down gender,
segregation in vocational education, training and work. Equality Commission for Northen
Ireland. March 2007
69
69
PRAKTIKUTE KOGEMUSI
Gümnaasiumi õppesuundadega arvestamine karjääriõpetuse kavandamisel
Enel Pärs, Paldiski Gümnaasiumi õppealajuhataja ja karjääriõpetuse õpetaja
Kui keegi on veel skeptiline, kas koolidesse on vaja karjääriõpetust, siis neile vastuseks on
alljärgnev lugu, mis juhtus ühe meie kooli vilistlasega. Tütarlaps lõpetas päris normaalse
tulemusega gümnaasiumi: tunnistusel enamuses neljad-viied, sekka mõni üksik kolm. Ta oli
otsustanud edasi õppima minna Sisekaitseakadeemiasse. Sai sinna kenasti sisse, aga paari
kuu pärast, kui teda kohtasin, ütles tütarlaps, et ta ei õpi enam seal. Ma ei suutnud oma
imestust ja üllatust tagasi hoida ning tahtsin teada, miks ometi. Tüdrukul oli justkui sel hetkel
ka iseendast kahju, kuid ta vastus oli järgmine: „ Paari kuu jooksul, mis ma jõudsin seal
õppida, sain aru, et see ei olnud üldse SEE ERIALA, mida ma enda arvates olin õppima
läinud.” See lause pani mind tookord tõsiselt mõtlema meie koolisüsteemi puudustele.
Kuidas organiseerida karjääriõpetust gümnaasiumiastmes, kus õpilane peab valima õppesuuna?
Kas olenevalt õppesuunast võiks olla ka karjääriõpetus erinev? Arvan, et kahtlemata on siin
päris mitu võimalust. Ilmselt ühest ja õiget vastust pole. See, kuidas õpet korraldada, sõltub
kooli võimalustest ja rahakoti paksusest. Ainekava raam võiks olla kõigis õppesuundades
sama, kuid ta peab kahtlemata jätma mänguruumi. Kõige otstarbekam tundub
gümnaasiumiastmes karjääriõpetust organiseerida nii, et aine on jaotatud kahte ossa:
esimene tsükkel oleks olenemata õppesuunast koos (teoreetilis-praktiline) ja teine tsükkel
eraldi, lähtudes juba õppesuuna eripärast. Arvan, et suurem rõhk peaks olema praktilistel
tegevustel, mis tegelikult toetavad ja aitavad lõpuks õpilasel valikuid teha.
Selliseid õppetegevusi, kus on lõimitud kolm karjääriõpetuse põhiteemat (enesetundmine,
tööturg ning lõpuks otsustamine ja valikute tegemine), on päris palju. Olenemata
õppesuunast on minu arvates üks kõige efektiivsem õppetegevus, mis toetab
karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamist, töövarjupäev, mida õpilased ise peavad kõige
paremaks võimaluseks ennast tundma õppida, proovile panna, saada reaalne pilt ühe elukutse esindaja tööpäevast. Nad õpivad vastutust ja lõpuks peavad ka otsustama, kas see
eriala sobib neile või mitte.
Näidistööleht õpilasele töövarjupäevaks
TAGASISIDE TÖÖVARJUPÄEVAST
Kuupäev...........................................
Õpilase nimi:.........................................................................
Juhendaja:............................................................................
70
70
1. Kus ja kelle töövari olid?
2. Kuidas leidsid inimese, kelle töövari olid?
3. Miks selline valik? Põhjenda
4. Kui pikk oli tööpäev?
5. Millised olid tema tööülesanded sel päeval? Lühidalt ka päeva kirjeldus
6. Kui aktiivselt olid sina sellesse päeva kaasatud? 7. Milliseid isiksuseomadusi see amet eeldab?
8. Mis üllatas või oli midagi negatiivset, mida sa oodata ei osanud?
9. Kas see oli töö väljas või siseruumides?
10. Kui pingeline oli tööpäev?
11. Kas sa näed tulevikus ennast sellel erialal töötamas?
12. Mida õppisid sellest päevast? Millise kogemuse said?
13. Tööpäeva emotsioonid (anna hinnang)
14. Kus saab seda eriala õppida?
15. Kas selle eriala esindaja võiks tööd leida ka välismaal?
16. Muid kommentaare/lisamärkusi
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
Alljärgnev kirjutis on ühe minu õpilase tagasiside töövarjupäevast. See peaks kinnitama ka
eelpool öeldut. See näide on huvitav ka selle poolest, et sisaldab nii positiivset kui negatiivset
kogemust, kuna erandkorras lubasime tal käia kahel päeval töövarjuks. Aga nii nagu ma
õpilasele ütlesin, on ka negatiivne kogemus lõpuks ikkagi kogemus, mis aitab noorel
otsustada ja valikuid teha.
Õpilase tagasiside
Helgie Mandzolo töövarjupäevast
Meie koolis otsustati korraldada karjääriõppeprogrammi raames karjääripäev. Kohe
hakkasid mul mõtted liikuma. Kuhu minna? Kas minna töövarjuks mõne kuulsa ja huvitava inimese juurde või proovida oma tulevikuplaanidega seotud tööd. Otsustasin siiski töö
kasuks, mis on seotud minu edasiõppimisplaanidega.
Leidsingi kiiresti Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast inimese, kes oli lahkesti nõus mind
võtma enda töövarjuks. Ma ootasin põnevusega seda päeva ja kartsin natuke ka. Ma olin sotsiaalosakonna juhataja töövari. Mul vedas, sest sellel päeval oli mul võimalus näha
erinevaid tegevusi, mis kuuluvad sotsiaalosakonna ametnike tööülesannete hulka. Selleks
71
71
päevaks oli planeeritud neli kodukülastust, supiköögi töö kontroll ja kodanike vastuvõtt
pärast lõunat.
Käisime neljas korteris. Ühe korteri kohta oli tulnud kaebus, teised olid plaanipärased
külastused. Korteris, mille kohta oli esitatud kaebus, elasid alkohoolikud. Ma poleks kunagi
osanud arvata, et inimesed võivad elada sellises mustuses. Pärast seda kodukülastust
hakkasin ma kahtlema, kas ma ikka tahan õppida sotsiaaltööd. Minu ootused olid teistsugused. Ma arvasin, et sotsiaaltöötajad tegelevad rohkem paljulapseliste peredega, et
toetada ja nõustada neid.
See töövarjupäev andis mulle kogemuse, mida paljudel teistel minuealistel pole. Meie ümber
elab palju inimesi vaesuses ja ebaterves keskkonnas. Need inimesed on võib-olla jäänud elu
hammasrataste vahele ja on masenduses ega suuda enam sealt välja tulla.
Seejärel käisime lõuna ajal supiköögis. Paldiski supiköök toidab umbes 20 inimest. See on väga vajalik. Inimestel, kellel on väga väike sissetulek, on võimalus saada sooja suppi, mida
saab koju kaasa võtta. Ma leian, et see on väga positiivne, et sellist asja meie väikeses linnas ka organiseeritakse.
Nägin, et sotsiaalametniku tööpäev on väga tihe. Pärast lõunat toimus kodanike vastuvõtt.
Inimesed, kes tulevad vastuvõtule, vajavad abi ja nõustamist. Sotsiaaltöötaja peab olema
hea kuulaja, sest ta puutub kokku inimestega, kes on raskustes, nad on pinges ja tihti pahased. Sotsiaaltöötaja peab olema väga kannatlik ja õiglane. Ta peab suhtuma kõikidesse
inimestesse, kes vastuvõtule tulevad, positiivselt ja võrdselt. Sellises kohas saab minu arvates
töötada ainult missioonitundega inimene.
Teisel päeval käisin ma Paldiski lasteaias Naerulind. Mulle meeldib väga tegeleda väikeste
lastega, seepärast ma valisingi lasteaiaõpetaja töövarju. Ma teadsin ette, et kasvataja ja
õpetaja pole elukutse, vaid pigem kutsumus. Ma kujutasin ette, mis mind ees ootab.
Lasteaiaõpetajal on tohutu vastutus ja üks tähtsamaid omadusi peab olema armastus laste
vastu, muidu ei saa lasteaias töötada. Kasvataja töö nõuab iga päev järjekindlust. Ma olin
sõimerühma kasvataja töövari. Rühmas olid väga erinevad lapsed, nii iseloomu kui ka rahvuse poolest. Kuna ma ise olen ka käinud selles lasteaias, oli see minu jaoks väga põnev.
Põnev leida tuttavaid nurgakesi ja näha osaliselt renoveeritud maja. Hämmastav oli see, et lasteaeda sisenedes paiskus mulle vastu seesama endine lasteaia lõhn, mida ma olen
tundnud kunagi väiksena, ning see ei lähe mul kunagi meelest ära. Teadsin, et sõimerühma
lapsi tuleb palju aidata. Üllatusin, et lapsed said paljude asjadega iseseisvalt hakkama. Nad oskasid end riidesse panna, ise laua taga lõunat süüa. Päeva jooksul lapsed mängivad,
õpivad, käivad väljas ja magavad. Sel päeval õppisid lapsed näiteks hobust tundma. Mängud,
laulud ja erinevad tegevused olid selle teemaga seotud. Lapsed olid rõõmsameelsed ja tahtsid avastada uusi asju.
72
72
Õpetajal on lasteaias suur roll, ta peab lepitama kaklejaid, kuulama, kaasa elama, lohutama
ja õiglaselt karistama. Iga laps peab tundma end võrdsena teiste seas. Sellest
töövarjupäevast sain ma tõeliselt positiivse laengu. Lastega töö köidab mind, sest see ei ole
igav ega üksluine. Ma arvan, et töö õpetajana lasteaias paneb mind iseendaga palju tööd
tegema, et end arendada ja täiendada pidevalt. Ma arvan, et töö lastega sobiks mulle, sest
ma armastan väga lapsi.
Pärast töövarjupäeva ja tagasisidet on veelkord vaja läbi arutada õpilase tulevikuplaanid. Kui
õpilane ise ütleb, et ta hakkas pärast esimest töövarjupäeva kahtlema, kas on ikka õige
minna õppima sotsiaaltööd, sest tema ootused olid veidi teistsugused, siis on vaja olukorda
analüüsida. Kõige rohkem hirmutas tüdrukut sotsiaalametniku töö juures korterite
külastused, mida paratamatult on vaja ka teha. Tegelikkuse nägemine hirmutas teda.
Püüdsime siis koos arutleda ka selle üle, et ta võiks ikkagi veelkord mõelda, sest ka
sotsiaaltöö valdkond on lai, ja hiljem oma tulevases töös saab ta kindlasti spetsialiseeruda.
Aga hea on see, et ta nägi ühe päeva jooksul selle ameti väga erinevaid tahke, ning see pani
teda tõsiselt mõtlema, eks lõpliku valiku teeb õpilane ikkagi ise. Aga päev andis vähemalt
järelemõtlemiseks palju ainest. Neiu teine valik oli lasteaiaõpetaja. Mõlema eriala puhul on tegemist väga pingelise tööga, selleks on ta valmis. Pärast teist töövarjupäeva oli neiu
positiivne ja täis energiat, ta oli veendunud, et see amet sobib talle. Lasteaiaõpetajal on kahtlemata suur roll väikese lapse kasvatamisel, seda tajus neiu adekvaatselt. Kas ta on ka
väga suureks vastutuseks valmis, seda peaks veel mõtlema. Kuigi pärast teist töövarjupäeva
oli tüdruk kindel, et töö lastega sobiks talle rohkem, soovitasin siiski põhjalikult kaaluda ka
sotsiaaltööd.
Gümnaasiumiastmes on karjääriõpetuse rõhuasetus kahtlemata sügavam ja analüüsivam,
õpilastelt eeldatakse rohkem kui põhikoolis iseseisvust, võimet ennast ja tööturul toimuvat
adekvaatselt hinnata-analüüsida. Tähtis moment on kahtlemata otsuste tegemine ja ka
vastutuse võtmine, suhtlemisoskuse arendamine. Õpilasel peaks kujunema süstematiseerimisoskus, mis aitab tal teha tulevase tööturule sisenejana valikuid.
Siinkohal on üks väga tõhus õppetegevus õpilasfirma, mis on küll meie koolis majanduse õppesuuna jaoks, aga mida võin julgelt soovitada ka teiste õppesuundade noortele, kes
vähegi tahavad ennast proovile panna. Millega see õpilasfirma tegeleb, see olekski vaja paika panna õppesuunast lähtudes. Kindlasti on siin võimalik päris huvitavaid asju välja mõelda.
Kas hakatakse midagi praktilist valmistama, koguma-müüma, kohvikut pidama või midagi muud. Kindlasti aga annab see õppetegevus noorele väga palju: ta õpib meeskonnatööd,
saab aimu, kas ta on pigem juht või sobib talle alluva roll. Areneb argumenteerimis- ja
esinemisoskus ning suhtlemisoskus, mida tänapäeva maailmas vaja läheb, õpitakse end
maksma panema. Õpitakse reklaamikampaaniaid korraldama, arutatakse, kuidas ja kes seda teeb. Õpitakse kirjutama avaldust, protokolli, koostama põhikirja. Siin on lõiming emakeele
ja arvutiõpetusega. Uuritakse turu hetkeolukorda, seatakse eesmärke, võetakse vastutus firma tegutsemise eest, koostatakse ka turundus- ja investeerimisplaanid, otsitakse
koostööpartnereid, õpitakse raamatupidamist. Arvan, et kolm valdkonda, mida karjääriõpe
ette näeb, on selle ühe õppetegevusega kõik täidetud, ja usun, et on veel midagi, mida
nende tegevuste kaudu õpitakse-kogetakse.
73
73
Riigikaitse õppesuund võimaldab päris palju praktilisi tegevusi väljaspool koolimaja. Üheks
põnevamaks ettevõtmiseks peavad õpilased välilaagrit, kus noored saavad päriselt ennast
proovile panna ja kõike õpitut nüüd omal käel järele proovida. Võin öelda, et pärast seda on
noor endas nagu mingi uue tahu avastanud. See laager annab kahtlemata jälle noorele palju
rohkem, kui esialgu võib tunduda.
Kuna meil on koostöö 1. Jalaväebrigaadiga, siis on noortel võimalus laskmas käia, neile
näidatakse relvi, kuidas neid käsitseda ja milline peab olema ohutustehnika. Õpilased näevad
ja katsuvad oma käega erinevat sõjatehnikat. Meie kooli argipäevaellu võib tänu sellele
kuuluda pilt, kus koolimaja kõrvale on pargitud mõni soomuk. Hiljuti oli õpilastel võimalus
tutvuda meditsiinisoomukiga ja näha seda ka seestpoolt.
Seda, et õpilased ei tea, mis tööturul toimub, või et neil pole praktilisi kogemusi, minu
hinnangul küll väita ei saa. See pole küll otseselt kohustuslik koolipoolne õppetegevus, aga pean vajalikuks siinkohal ära märkida ka suviseid tööpraktikaid. Lugedes õpilaste tagasisidet
töökogemuste kohta, sain järjekordselt aru, kui oluline on praktika ja kui palju võib anda-
õpetada kas või paar nädalat töötamist. Kui veel eraldi esile tõsta selle juures eri ainete lõimumist, mida õpilased esialgu ei tajunud, siis on suvine tööpraktika tegelikult täitnud oma
eesmärgi ja veel palju rohkemgi. Muidugi peame tänapäeval noori ette valmistama ka
selleks, et me elame nii kiiresti muutuvas maailmas, et ta oleks valmis ühel hetkel, kui elu
seda nõuab, ka ümber õppima ja eriala vahetama.
Siinkohal ühe õpilase tagasiside suvisest praktikast.
Õpilase tagasiside
Gerli Õunmaa töökogemusest
Töötasin suvel ühes Tallinna vanalinna kohvikus. Võtsin klientidelt tellimusi ja olin ka kassas.
Enamik klientidest olid välismaalased. Kohalikud ei ostnud sealt suurt midagi, sest hinnad
olid ka meeletult kallid. Kohvik ise asub Toompeal Kohtuotsa vaateplatvormi kõrval ja see on avatud ainult suvel.
Tööle sattusin juhuslikult. Lihtsalt oli vaja suvel natuke taskuraha teenida ja midagi teha, kuna olin seal ka varem töötanud, siis nii ma tööd küsima läksingi. Tuttav koht.
Suvine töötamine on andnud mulle väga palju. See on juurde andnud enesekindlust ja kahtlemata suhtlemisoskust. Väga palju sain praktiseerida inglise, prantsuse, hispaania,
saksa ja vene keelt. See töökogemus andis juurde julgust ja avardas ka silmaringi. Turistide lahkus, sõbralikkus ja tolerantsus Eesti suhtes oli positiivne. Samuti oli tore kuulda, millised
on nende maa iseärasused võrreldes meie kodumaaga.
74
74
Kindlasti sain juurde ka teadmisi nii Tallinna kui ka Eesti ajaloost, sest giidide jutt oli päevast
päeva praktiliselt sama ja paratamatult kuulasin nende juttu, ja lõpuks see lihtsalt jäi mulle
meelde.
Pärast sellist tagasisidet on hea õpilasega vestelda tema tulevikuplaanidest, mis võiksid olla
seotud tema töökogemusega. Tagasisidest selgub, et õpilane tegi seda tööd hea meele ja
naudinguga, kuigi igas töös on oma rutiin (nii nagu neiu vihjas giidide jutule, mis juba pähe jäi), ei häirinud see teda. Õpilane oskas välja tuua positiivset ja adekvaatselt hinnata
töökogemuse kasulikkust enda jaoks. Õpilase tulevane eriala võiks olla seotud inimeste ja
suhtlemisega, see meeldib talle. Kas tema tulevane töö võiks olla ka giidindus, kuna ta oskab
päris paljusid keeli, või on see mõni muu eriala, jääb juba tema otsustada.
Väga olulisteks momentideks karjääriõpetuses pean kohtumisi erinevate inimestega, kes
räägivad oma elust ja karjäärist. Väga sageli kuuleme ju seda, et eriala, mida õpiti, on ammu
unustatud. Inimestel on elu jooksul mitmeid ja küllaltki eripalgelisi ameteid tulnud pidada.
Üks võimalus on kutsuda rääkima oma tööst tuntud inimesi, lapsevanemaid, aga kindlasti
tasub kutsuda ka vilistlasi. Kui õpilastele tuleb rääkima oma kooli endine õpilane, siis teda
kuulatakse, tema õpetussõnu püütakse meelde jätta, tema kogemusest õppida, sest side on olemas. Sellised kohtumised on olnud väga soojad ja õpetlikud, sest igaühel on ju oma lugu.
Kuidas karjääriõpetust siduda oma kooli õppesuundadega? Millised on kokkupuutepunktid
teiste ainetega?
Vastavalt iga gümnaasiumi valitud suunale on võimalik leida ka kokkupuutepunkte
karjääriõpetusega. Nii toetavad ained üksteist. Ainete lõiming on ära toodud ka uues
õppekavas.
Meie koolis on üks õppesuund riigikaitse. See annab küllalt palju võimalusi, et toetada
karjääriõpetust ja ka vastupidi: karjääriõpetusel on päris palju pakkuda riigikaitsele.
Millised on need kokkupuutepunktid kahe aine vahel?
Õpilane
• teab enda võimalusi ja kohustusi;
• oskab langetada otsuseid;
• on analüüsivõimeline;
• oskab hinnata erinevaid olukordi ja vastavalt sellel ka tegutseda ning teha valikuid;
• arendab suhtlemis- ja sotsiaalseid oskusi;
• teab karjäärivõimalusi sõjaväes;
• hindab adekvaatselt enda võimalusi;
• saab meeskonnatöö oskuse;
• oskab töökohale kandideerida: teab, mis on töövestlus, oskab dokumente vormistada
(avaldus, elulookirjeldus, seletuskiri).
Üks olulisemaid kahe aine kokkupuutepunkte on päevaplaan. Riigikaitse kursuse raames viibivad õpilased ka välilaagris, mis õpetab noortele päevaplaanist kinnipidamist, selle
75
75
vajalikkust. See õpetab distsipliini. Karjääriõpetuses räägitakse ja tehakse ka plaane, küll
pisut teise nurga alt, näiteks koostatakse ju karjääriplaan, aga mõlemad õpetavad aja
planeerimist, ettenägelikkust, otsustamist ja vastutamist.
Päris palju kasutatakse mõlemas aines samu meetodeid: paaris- ja rühmatöö, vestlus,
diskussioon, väitlus, arutelu, seminar, uurimistöö. Õpilane saab infot otsida, selekteerida ja
seda analüüsida. Samuti on mõlemas aines väga palju võimalusi kasutada IKT-vahendeid (lugeda õigusakte, koostada dokumente, otsida infot, statistika, tööturu võimalused, e-riigi
portaal, teabepäring jne).
Peale riigikaitse ja karjääriõpetuse kokkupuutepunktide on lõiming ka veel eesti keele
(suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus, dokumentatsioon), ajaloo (kriiside tekkepõhjused,
nende lahendamine, tagajärjed), keemia, füüsika, kehalise kasvatuse (üldfüüsiline
ettevalmistus), võõrkeelte, matemaatika ja ühiskonnaõpetusega (kodanikukasvatus).
Nii riigikaitse kooli ühe õppesuunana kui ka karjääriõpetus toetavad vaimselt ja füüsiliselt
terve kodaniku kujunemist-kasvamist, kes teab oma tugevaid ja nõrku külgi. Ta oskab teha valikuid, langetada otsuseid ja võtta ka vastutust. Mõlemad (riigikaitse, karjääriõpetus)
valmistavad noort inimest ette ka elukestvaks õppeks.
76
76
Karjääriõpetus praktiku pilgu läbi
Stella Müsler, Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja
Gümnaasiumiõpilane suhtub karjääriplaneerimisse suurema teadlikkusega kui põhikooli
õpilane. Karjääriõpetuse portfoolio, kuhu õpilane saab koondada olulised töölehed ja loovtööd, on noorele karjääri planeerimisel ja edasiste valikute tegemisel toeks.
2011. aastal ilmunud gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamatust võib leida
vajalikke teemasid, meetodeid ja näpunäiteid, kuidas karjääriõpetuse tundi kavakindlalt läbi
viia. Hea abimees on ka aadressil http://www.rajaleidja.ee/karjaariopetuse-valikkursus-
gumnaasiumis/ leiduvad lisatöölehed. Järgnevad mõtted ja näited pärinevad läbiviidud karjääriõpetuse tundidest ja karjäärikoordinaatori töömailt.
Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Gümnaasiumiõpilasel on adekvaatne enesehinnang, kuid vahel tuleb kasuks ka kõrvalpilk. Millise esmamulje jätame inimestele, kes meid ei tunne? Selles selgusele jõudmist toetavad
mitmed aktiivõppemeetodid, näiteks analüüs „Kes sa oled?” paaristööna. Õpilased loosivad
endale paarilise. Paariliste ülesanne on teineteist guugeldada ning analüüsida interneti
keskkonnast leitu põhjal, millise inimesega on tegu.
Kuna tänapäeval on taoline võte näiteks tööle kandideerimise taustauuringutes üsna
tavaline, siis peavad noored arvestama kuvandiga, mille nad endast ise internetikeskkonnas
loovad, ja sellega, kui hästi või halvasti see nende mainele mõjub.
Loovtöö „Minu unistuste amet”. Õpilased teevad kolmest pildislaidist koosneva
presentatsiooni ning esitavad selle klassikaaslastele koos selgituste ja põhjendustega. Selles
ülesandes saab õpilane analüüsida endale eri ajaetappidel meeldinud ameteid erinevatest
vaatevinklitest. 1) Kelleks tahtsin saada lapsepõlves ja miks? 2) Millises ametis ja miks näeksin ennast, kui ei peaks mõtlema piisavale rahalisele toimetulekule? 3) Kes ma olen 20
aasta pärast? Kirjeldatud ülesanne õpetab põhjendama ja leidma seoseid, kasutades
teadmisi enda võimetest.
Kujutlusmäng „Kuidas me hakkame elama?”. Selles ülesandes jaotatakse klass paaridesse
(võimalusel noormees ja neiu). Paaril tuleb enne kokku leppida mängureeglid: 1) millises piirkonnas nad sooviksid elada, 2) milline on nende pere koosseis, 3) milline on nende vanus,
4) milline eriala, haridustase ja sissetulek neil on. (Näiteks: 35aastased mees ja naine sooviks
elada maapiirkonnas Pärnu lähistel. Mõlemal on tehniline kõrgharidus. Peres on kaks kooliealist last). Nüüd tuleb leida, arvestades kokkulepitud mängureeglitega, veebisaidi
www.cv.ee abil endale sobiv töö ja kinnisvaraportaalidest sobiv elukoht valitud piirkonnas.
Seejärel tuleb koostada pere-eelarve, kasutades linki www.minuraha.ee. Kirjeldatud
77
77
ülesannet täites tutvuvad noored reaalsete tööturuportaalidega ja seal olevate
tööpakkumistega, õpivad analüüsima, tegema ühiseid otsuseid ning saavad kokku puutuda
elus ettetulevate reaalsete olukordadega. Tavaliselt on kõige raskem leida mõlemale sobiv
töö ja kokku panna pere-eelarve. See ülesanne pakub põnevust ning lubab kogemusi
vahetada. Mõni õpilane teab autoliisingu tingimustest, teine aga seda, kui palju kulub raha
näiteks toidu peale jne. Noorel, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist astub iseseisvasse ellu,
jääb tihti vajaka praktilistest teadmistest. See ülesanne annab võimaluse ette tulevaid olukordi läbi mängida ja vajadusel kaasõpilaste tarkused teadmiseks võtta. On ju nii, et
isikuomadustest, isiku väärtushinnangutest jm sõltub, millised prioriteedid elurolle võttes
seatakse. Selle ülesandega suunatakse noort analüüsima, kuidas ühitada erinevad elurollid,
töö- ja eraelu.
Enesetundmise teema karjääriõpetuse tunnis paneb noored rohkem endasse süüvima.
Õppida tundma ennast ning arvestada ka meist teistele jääva kuvandiga on vajalik oskus.
Kindlasti peaks selle teema käsitlemisel eelistama pigem individuaalset või paaristööd.
Tulemuseks peab õpilane oskama analüüsida ja väärtustada enda isiksust, eristada oma
tugevaid ja nõrku külgi ning seostada neid erinevatel kutsealadel töötamise eeldustega.
Karjääriinfo tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Karjääriinfo leidmine ja selle vahendamine karjääriõpetuses on õpilase ja õpetaja koostöös
vastastikune protsess. Elame internetiajastul, kuid mõnikord jääb infomüras elaval noorel
vajalik teave leidmata. Mida paremini karjääriõpetuse õpetaja oma õpilasi tunneb, seda
kergem on vahendada õpilasi huvitavat informatsiooni. Nõnda jõuab kiire ja vajalik teave kohale nii noorele muusikule kui ka lenduri ametist unistajale. Kuna õpilaste infovajadus võib
olla nende huvidest, eeldustest, võimalustest jms sõltuvalt vägagi erinev, ei pruugi õpilane
ainetunnis kõigile oma küsimustele vastuseid leida. Kindlasti saab ta aga selgust selles, mida
ja miks otsida. Tähtis on, et õpilased, lapsevanemad ja aineõpetajad teaksid, kes konkreetses
koolis saab karjääriga seotud küsimustes aidata! Kui koolis on karjäärikoordinaator, siis peaks tema tegevus olema nähtav. On ju karjäärikoordinaatori üks ülesanne karjääriinfo
kättesaadavuse tagamine koolis. Paljudes koolides on karjäärikoordinaator ja
karjääriõpetuse õpetaja üks ja sama isik.
Karjääriõpetuse tunnis on karjääriinfo tundmise teema juures kasulik kasutada erinevaid meetodeid, suunates õpilasi arendama endas nii info otsimise, analüüsi kui selle korrektse
edastamise oskusi. Kuna infolevitamine eeldab ka suhtlemist, siis on kindel osa meeskonnatööl, aruteludel ja ajurünnakutel.
Karjääriõpetuse tunnis olen kasutanud infootsimise ülesannet „Avatud uksed”, kus õpilased otsivad kindlaks määratud aja jooksul teavet õppeasutuste avatud uste ürituste kohta
(kuupäevad, kellaajad). Kogutud informatsioon pannakse üles karjääristendile ja teave jõuab
kõigini, kes seda vajavad. Avatud uste otsimismäng õpetab leidma informatsiooni õppeasutuste kodulehekülgedelt ja mõnikord ei olegi see nii kerge ülesanne, kui tundub.
Sarnast otsimismängu võib kasutada ka õppimisvõimaluste leidmisel, näiteks milliseid
kursuseid ja millal pakuvad ülikoolid gümnaasiumiõpilastele õpilasakadeemiate või eelõppe
78
78
näol jne. Mõnikord võiksid õpilased ise karjääri infostendi koostada. Teha stend ja sellel
väljapandud karjääriinfo nähtavaks ei ole sugugi kerge ülesanne. Samas õpetab valiku
tegemine ja materjali paigutus noori infostendidelt teavet leidma. Kindlasti saaks kasutada
ka muid informatsiooni levitamise võimalusi. Tähtis on, et vajalik info jõuaks seda vajava
inimeseni.
„Karjääritee” on ülesanne, kus õpilane 1) kaardistab küsitluse abil oma pere kahe liikme karjääritee ning analüüsib selle kulgemist; 2) koostab oma võimeid ja plaane arvestades enda
karjääritee, kirjutades selle lahti etappide kaupa, lisades õppeasutused, kus soovitud
valdkondi või ameteid saab omandada, jne. See ülesanne annab õpilasele võimaluse
analüüsida ja mõista, millised tegurid võivad mõjutada tema karjääriotsuseid, saada aru, et
oma karjäärivalikute eest vastutab õpilane ise.
Tänapäeval on muutunud aktuaalseks õppimine või töötamine välismaal. Selle võimaluse
uurimiseks palusin õpilastel leida keegi, kes on niisuguses situatsioonis olnud, ning teda
küsitleda. Järgmises karjääriõpetuse tunnis valmis arutluse tulemusena rühmatöö välismaal
õppimise või töötamise plussidest ja miinustest.
Karjääriõpetuse tundi aitavad läbitava materjaliga siduda ja huvitavamaks muuta visuaalsed
näited. Piisavat abi saab Eesti Rahvusringhäälingu (http://etv.err.ee) toodetud saadetest
„Kooliproov” (ERR 2011), „Ametilood” (ETV 2003–2004), „Tööotsija” (ETV 2010). Häid
näpunäiteid leiab Eesti Töötukassa valminud õppefilmidest, mis on üleval nii nende kodulehel (http://www.tootukassa.ee) kui ka Youtube’i keskkonnas (www.youtube.com). Põnevat ära arvamist pakuvad videomõistatused CV Keskuse kodulehel (www.cvkeskus.ee).
Karjääriinformatsiooni saab jagada erinevatel koolis ja väljaspool kooli toimuvatel üritustel.
Karjääriõpetuse aine kavandamisel on kasulik läbi mõelda, kuidas õpitegevuses tõhusalt
sisustada kooli karjääripäev. Karjääripäeva saab planeerida mitmeti. See võib olla nn
ametipäev, kus tutvustatakse erinevaid ameteid, kui ka mõne õppeasutuse külastus, mille
käigus ei tutvustata kitsaid erialasid, vaid räägitakse näiteks sellest, mida kujutab endast kõrg- või kutseharidus ning milliseid võimalusi see pakub elukestva õppe kontekstis.
Põhikoolis hakkasime korraldama oma piirkonna asutuste päeva, kus õpilased saavad
tutvuda oma valla asutustega, neis töötavate ametimeeste ja töövõimalustega. Ilmnes, et nii
mõnestki asutusest ei olnud õpilased varem kuulnud ega neid külastanud. Sellised külaskäigud on hea ettevalmistus karjääriõpetuseks, ning kuna asutused tegelevad eri
valdkondades, saab külastusel nähtut-kogetut lõimida ka ainetundidesse.
Karjääripäeva ettevalmistamisel saavad gümnaasiumiõpilased karjäärikoordinaatorile
suureks toeks ja abiks olla. Tegin enne karjääripäeva planeerimist küsitluse selgitamaks, millised on õpilastele huvi pakkuvad õppeasutused ja teemad. Ürituse korraldus oli koolipere
ühistöö. Osa õpilasi said karjääripäevale kutsutud külalisi vastu võtta, osa koostada ja teha esitlus oma koolist teiste koolide õpilastele, osa talletasid üritusel toimuvat ja osa sai
79
79
ülesande leida ning esitada sissejuhatavad kõllid, mis iseloomustaksid esinemist alustavat
ülikooli või asutust (tunnuslause, meloodia vms). Selleks pidid õpilased tegema veidi
ettevalmistustööd. Tulemus meeldis nii karjääripäeval esinenutele kui ka õpilaskonnale. Nii
said õpilased informatsiooni otsimise kõrval proovile panna loomingulisuse ja
esinemisjulguse. Õpilastele meeldisid enam konkreetsed esitlused ning kitsaid erialasid
mindi uudistama ja täpsustavaid küsimusi esitama juba õppeasutuste infobokside juurde.
Karjääripäeval on alati esinenud ka pangaesindaja, kes räägib rahaga toimetulekust, sellega seotud võimalustest ja kohustustest. 2010. aasta karjääripäeval esilinastus 11. klassi neidude
filmigrupi loodud karjääriteemaline film huvihariduse ja hilisemate karjäärivalikute seostest.
Publik võttis selle väga soojalt vastu. Kindlasti leidub igas koolis mõni inimene, kes käsitseb
osavalt kaamerat ja võiks oma oskusi praktikas kasutada. Karjääripäeva eel jaotatakse
õpilastele töölehed, mis sisaldavad küsimusi õppeasutuste, ettekannete jm kohta ning mille
lõpus on alati kokkuvõte, kus õpilased saavad avaldada oma arvamust. Täidetud töölehed
esitatakse pärast üritust registreerimislauda ja ürituse kokkuvõte tehakse karjääriõpetuse
tunnis. Karjääripäeval saavad noored tutvuda edasiõppimisvõimalustega, mis mõjutavad
otseselt nende karjäärivalikuid. Kindlasti võiks infomessisarnane karjääripäev olla pigem
maakondlik.
Toila Gümnaasiumis on koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga korraldatud ka ülikooli lektori tund, mis õpilastele väga meeldis. Tunnis pidas ülikooli õppejõud loengu
majanduspoliitikast. Õpilased said ettekujutuse, milline on loeng ülikoolis, ning samas ka
informatsiooni neid huvitavate teemade kohta. Selliseid lektoritunde pakuvad ka teised
kõrgkoolid. Siin peitub võimalus siduda lektoritund ainetunniga.
2011. aasta sügisel pakkus Tallinna Tehnikakõrgkool karjääripäeva raames välja moedisaini töötoa, mis jättis selles osalenud neidudele ja ka kolmele noormehele väga positiivse mulje,
sest oli loominguline ja põnev ning samas sai teavet ülikooli kohta.
Füüsika- ja bioloogiaõpetajad on teinud koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ning kindlasti on võimalusi veelgi. Kõik sellised ettevõtmised on eriti olulised läbiva teema „Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine” ning ainetevahelise lõimingu seisukohalt, suunates õpilasi analüüsima
ka eri ainevaldkondade teadmiste ja oskuste mõju nende valikutele.
Õpilastele on oluline teoreetiliste teadmiste kõrval näha karjääriplaneerimise võimalusi ja tulemusi ka praktikas. Selles on abiks töövarjupäev. 10. klassi õpilastel aitab sobivat inimest,
kelle töövarjuks olla, otsida majandusõpetaja, 11. ja 12. klassi õpilased leiavad endale huvipakkuva ameti pidaja juba ise või pöörduvad abi saamiseks karjääriõpetuse õpetaja
poole. Iga õpilane täidab töövarjupäeva töölehe. Soovijad proovisid oma võimaluste piires
töövarjupäeva jäädvustada ning kasutasid tehtud fotosid klassisisesel esitlusel.
Käesoleval aastal valmib koostöös kohaliku maakonnalehega koolileht, kus avaldatakse
õpilaste artikleid karjäärinädalast, kuhu 2011. aasta novembris mahtusid karjäärinõustaja infotunnid ja nõustamine, ametipäev, asutuste päev, karjääripäev ja töövarjupäev.
80
80
Tänu karjäärimeeskonna heale tööle on projekti „Tagasi kooli” raames kutsutud kooli
esinema vilistlasi, kes, olles ise veel küllalt noored, räägivad oma senisest karjääriteest ning
takistustest või edusammudest sellel. Toodi välja ka see, et koolis omandatud teadmisi on
praktikas vaja läinud. Sellised kohtumised on jätnud noortele sügava mulje. Vilistlane
ainetunnis on kindlasti innustav, sest oskab näha seoseid koolis õpetatava ja karjääris
vajamineva vahel. Tugev ning kooli toetav vilistlaskond näitab ka kooli jätkusuutlikkust.
Samuti on aineõpetajad oma ainega seotud karjääriteavet jaganud. Nii on teoks saanud
projektid, kus õpilased on kohtunud keskkonna-, sotsiaal-, muusika- ja kunstivaldkondade
esindajatega või külastanud eri valdkondadega seotud ettevõtteid ning ammutanud nendelt
üritustelt nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi. Omal kohal on ka keeletundides õpitud
motivatsioonikirja ja CV koostamine nii eesti kui võõrkeeles.
Kõik eelnev aitab noorel paremini mõista tööturu olemust. Tulemusena peab ta tundma
tööturu suundumusi, erinevaid töövaldkondi, olema teadlik tööturu võimalustest ja
nõuetest; mõistma hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning vajadust ennast pidevalt
arendada; oskama leida infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutama
seda oma haridustee planeerimisel.
Planeerimine ja otsustamine
Koostöös noorte infokeskusega on lõpuklassidel võimalus saada karjäärinõustaja
karjäärivalikutealast rühma- ja individuaalnõustamist. Enamik gümnaasiumi lõpuklassi õpilastest võtab seda kui võimalust saada kinnitust oma võimetele ja tehtud valikutele. On
ka õpilasi, kes ei ole oma valikutes päris kindlad. Tekkinud küsimustele eelistavad paljud
internetis surfamise asemel siiski pöörduda karjäärispetsialisti poole. Siinkohal on tähtis, et
õpilasel oleks karjääriõpetajaga teineteist austav suhe või vajadusel võimalus pöörduda
karjäärinõustaja poole. Karjääriõpetust kavandades saab karjäärinõustamise tõhusalt lõimida õppeprotsessi. Mõnikord on noorel vaja, et täiskasvanu ta ära kuulaks ning aitaks iseendas
selgusele jõuda. Olen täheldanud, et vahel on õpilasel, kes üldse karjääriõpetusega kokku
pole puutunud, raskem otsustada, mida pärast gümnaasiumi lõpetamist teha.
Õpilane peab tundma, et karjääriõpetuse tund on mõeldud õpilase aitamiseks ja
toetamiseks. Tunnis saadud teadmised peavad olema seotud reaalse eluga ning õpetama
analüüsima, leidma seoseid ning tegema valikuid. Ükski test ei saa võtta vastutust noore tuleviku eest. Selleks, et teha pädevaid plaane ja otsuseid, peab noor eelkõige iseendas
selgusele jõudma. Kõik karjääriõpetuse valikaine teemad on selles noorele toeks. Teemade lõppedes on tore, kui noor saab aru, et valikaine, mida ta 35 tundi omandas, on andnud talle
võimaluse veidi lähemalt tutvuda reaalse eluga, selles ettetulevate probleemide ning nende
lahendusvõimalustega. Oma teadmiste abil peab noor oskama koondada ja süstematiseerida omandatud informatsiooni töömaailma võimalustest ning seostama seda
tulevikuplaanidega. Võib läbi mängida erinevaid karjääriplaanide stsenaariumeid, analüüsida
ja leida praegu sobivaim. Rõhutan õpilastele, et alati peab olema ka tagavaravariant, mis vajadusel aitab hetkelisest ummikseisust edasi saada. Eri inimeste karjäärilugude näited,
informatsioon alternatiivvõimalustest – kõik see peab andma noortele usku, et nad tulevad
toime, sest neil on piisavalt teadmisi ja oskusi isikliku karjääriplaani koostamiseks. Kuna elu
81
81
areneb kiiresti, peavad ka noored ise tunnetama pideva edasiarenemise vajadust. Kõige
tähtsam on julgeda võtta vastutus oma edasiste sammude eest.
Tunnen, et karjääriõpetaja ja -koordinaatori ülesanne on olla suunaja ja toetaja noorele, kes
teeb oma elus tähtsaid otsuseid, planeerib oma tulevikku ning oskab iseseisvas elus
kohaneda ka karjäärivaldkonnas ettetulevate muutustega.
Töövestluse simulatsioon
Riina Aljas, Orissaare Gümnaasiumi karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja
Töökogemust on õpilased saanud mitmeti: kodumajapidamistes abistades, laagritest ja
töömalevast, puhkust andes, hooajatöid tehes jms. Kui aga küsida, kes on töö saamiseks
kandideerinud või töövestlusel käinud, siis tõusevad klassis üksikud käed. Sellest tekkis idee karjääriõpetuse tunnis läbida mängutöövestlus. Simulatsiooni tulemusena omandavad
õpilased kogemuse, mis aitab neil aimu saada, mis on töövestlus ja kuidas selleks
valmistutakse. Parim viis õpilase jaoks uute kogemuste omandamiseks on eluline
õppekeskkond ning toetavad õpetajad.
Tööle kandideerimisel esitatakse tööandja soovi kohaselt erinevaid dokumente:
elulookirjeldus, kaaskiri, motivatsioonikiri, soovituskiri.
Töötajalt oodatakse ausust, lojaalsust, pühendumust, huvi. Kiirete muutuste maailmas
eeldatakse, et töötegijal on hea kohanemis- ja õpivõime, samuti laiapõhjalised
baasteadmised ning oskused. Kuid tulevasel töötajalgi on oma tööandjale ootused: hea ning
turvaline töökeskkond, ühtne kollektiiv, konkurentsivõimeline töötasu, sotsiaalsed garantiid
jne.
Erinevad erialad eeldavad erinevaid sotsiaalseid oskusi: näiteks klienditeeninduses
suhtlemisoskus ja empaatiavõime; merenduses keeleoskus, tugev tervis, hea füüsiline vorm; meedias suhtlemisoskus, lai silmaring; meditsiinis pingetaluvus, täpsus. Erinevatele
inimestele sobivad erinevad töötamise viisid. Töötada saab üksinda väikeettevõtjana või
erineva suurusega ettevõttes/kollektiivis. On oluline, et õpilane teadvustab endale neid aspekte enne reaalset tööle kandideerimist. Töövestluse simulatsioon pakub selleks head
võimalust.
Simulatsioon, sellele eelnevad tegevused:
82
82
• töökuulutuste uurimine;
• dokumendinäidistega tutvumine;
• dokumentide vormistamine, tähtajaline esitamine;
• loeng töövestlusel käitumisest;
• loeng individuaalse ja grupiviisilise töövestluse erinevustest;
• „Tööotsija” ja „Tööleidja” vaatamine (ETV saadete arhiiv);
• töövestluse simulatsioon (kahe õppetunni vältel);
• tagasiside õpilastele ja õpilastelt.
Õpilased tutvuvad vastavate näidistega internetis (CV-Online, tööturuameti
iseteenindusportaal, Rajaleidja) ja koostavad isiklikud dokumendid, kandideerimaks
simulatsioonis väljapakutud ametikohtadele.
Dokumendid on vaja esitada elektrooniliselt ja teatud kuupäevaks. Saabunud dokumendid vaatab üle emakeeleõpetaja, kes teeb keelelise korrektuuri ning annab vajadusel juhiseid.
Vestlused viiakse läbi individuaalselt.
Hinnatakse dokumentide korrektsust, eneseväljendusoskust, käitumist ja riietust vestlusel.
Iga õpilane saab individuaalset tagasisidet, kuid järgmises tunnis toimub ka üldine arutelu ja
kokkuvõte ettevõtmisest.
„Mul on teile väga hea uudis. Tööd alustab uus firma, Haljastuse OÜ, kes pakub hooajatööd ja ootab oma ridadesse tublisid, ilumeelega, heas füüsilises vormis noori. Ettevõtte juht on
saatnud teile edastamiseks töökuulutuse, mis on kättesaadav e-kooli keskkonnas. Vestlused
toimuvad juba kahe nädala pärast ja neis osaleb kindlasti ka firma personalijuht.
Edukat kandideerimist!”
Töökuulutus:
Tööd alustab Saaremaal ja Läänemaal tegutsev ettevõte Haljastuse OÜ.
Kui Sa oled heas füüsilises vormis nooremapoolne naine või mees ning Sulle meeldib töö
värskes õhus, siis oled just õige inimene kandideerimaks meie pakutavatele ametikohtadele:
arborist, väiketõstukijuht, aednik, muruhooldaja
Töö on hooajaline ja pingeline ning nõuab kodust eemal viibimist kuni viiel päeval nädalas.
Eeldame, et kandidaat on täpne, korrektne, ilumeelega, ei karda kõrgust.
Vajalik C-kategooria juhilubade olemasolu.
CV, avaldus ja motivatsioonikiri saata x kuupäevaks elektronposti teel.
Vestlusele ootame kõiki tähtajaliselt kandideerinuid.
83
83
Kokkulepitud kuupäeval olid õpilased rõõmsalt töövestluse ootel, mõne erandiga väga
korrektses riietuses. Ruum, kus töövestluse simulatsioon toimus, oli muudetud hubaseks.
Vestluse korraldajad olid toetavad ja positiivsed ning üldine meeleolu sõbralik. Komisjon oli
kõik dokumendid varem läbi vaadatud ja kandidaatidele ette valmistanud personaalsed
küsimused. Igaüks sai võimaluse selgitada, miks tema on sobivaim vastavale ametikohale.
Kõik õpilased said vestluse ajal tagasi esitatud kandideerimisdokumendid.
Tagasiside õpilastelt
Õpilaste hinnangul on töövestluse simulatsioon väga oluline, sest nii on võetud ära hirm läbi
kukkuda. Õpilastele meeldis õpetajate julgustav ja positiivne hoiak ning individuaalne
tagasiside. Väga vajalikuks osutus kogemus kandideerimisdokumentatsiooni vormistamisel
ning koostöö eesti keele õpetajaga vigadele tähelepanu juhtimisel. „Tööotsija” ja „Tööleidja”
vaatamist pidasid õpilased huvitavaks ja harivaks, sest sel moel oli võimalus näha erinevaid
töövestlusi. Pealegi jagasid saadetes soovitusi karjäärivaldkonna tippspetsialistid.
Töövestluse simulatsioon on oluline, sest annab noortele võimaluse end proovile panna
turvalises keskkonnas – koolis. Sel moel arendatakse mitmeid vajalikke põhioskusi:
arvutikasutamine, eneseväljendusoskus, suhtlemisoskus. Väga tähtsaks peeti dokumentide
vormistamise kogemuse saamist.
Valik materjale
ETV arhiiv, järelvaatamine
„Tööotsija”, 31.08.2009–23.08.2011 (kokku 69 vastet)
„Tööleidja”, 10.01.2011
PPT „Edu tagavad omadused ja oskused” Innove, Karjääriteenuste Arenduskeskus
84
84
Töömaailmaga tutvumise võimalusi gümnaasiumi karjääriõpetuses, erisused võrreldes põhikooliga
Maive Torop, Kanepi Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja ja karjäärikoordinaator
Tänapäeva tööturg muutub pidevalt. Erialad ja ametid muutuvad või kaovad hoopis.
Viimaste kümnendite märksõna meedias on tööpuudus. Täiskasvanuks saav inimene peab
selles olukorras tegema valikuid, aimates ette olukorda aastate pärast. Vaatamata
infoallikate kättesaadavusele tunnevad töömaailma napilt või pinnapealselt isegi
täiskasvanud.
Põhjusena, miks see nii on, võib märkida (eriti maapiirkonnas) töökohtade vähesust ja
oskamatust vaadata tulevikku, unistada.
Võimalusi selleks pakub karjääriõpetuse tund ja selleteemalised tegemised koolis.
1. Eri internetikeskkondade kasutamine
Õpilased saavad lugeda ametite ja selleks vajalike oskuste kirjeldusi aadressilt www.rajaleidja.ee. Teevad neid huvitava ameti kohta klassis ettekande. Selle käigus
kirjeldatakse konkreetset tööd, selleks vajalikke oskusi, terviseriske, erinevaid töötamise võimalusi. Samas viidatakse ka sellekohase hariduse saamise võimalustele. Ettekanne lõpeb
küsimustega esinejale. Õpilane on töötanud põhjalikult teda huvitava teemaga ja saanud
esinemiskogemuse.
Põhikoolis on tutvus elukutsetega põgus ja mänguline. Avastatakse uusi põnevaid ameteid.
Gümnasistid tegelevad ametite puhul põhjalikult oma isiksuseomaduste ja võimete analüüsimisega. Siinkohal on olulised kaaslaste mõtted, soovitused.
2. Meedia jälgimine
Noori peab suunama jälgima uudiseid televisioonist ja ajakirjandusest. Filme vaadates
võiksid nad märgata sisu kõrval ka erinevaid elukutseid. Anda sellekohaseid iseseisva töö ülesandeid. Töökuulutuste portaali jälgimine annab aimu, mis eriala töötajaid vajatakse.
Gümnaasiumi lõpetajad saavad katsetada ka reaalset kandideerimist mõnele töökohale.
Pidev ühiskonnas toimuvate protsesside jälgimine annab aluse objektiivseteks
tulevikuotsusteks.
Põhikooliõpilase jaoks on töömaailm kauge tulevik, seega on ka huvi vähene. Kui teda
suunata, siis saab ta aga aimu erinevatest internetikeskkondadest ja õpib märkama karjääriinfot.
3. Töövarjupäev
Majandusõpetuse raames on igal õpilasel võimalus viibida töökohal ja jälgida tööprotsessi.
Hiljem teevad õpilased kokkuvõtted kaaslastele ja toimub nn töövarjupäeva konverents. Nii
saab aimu paljudest erinevatest asutustest ja erialadest. Õpitakse teiste õpilaste kogetu
kaudu. Oluline on õpilase enda hinnang sellele, mida ta nägi. Kas see vastas tema
ettekujutusele, mis hämmastas? Viibides konkreetses töökeskkonnas, saab noor reaalsema
pildi. Eakaaslase hinnangut arvestatakse märkimisväärselt.
85
85
Meie põhikooliõpilased töövarupäeval ei osale. Võimalik kokkupuude võib olla igal lapsel
oma ema või isa juures tööl viibides.
4. Projekt „Tagasi kooli”
Oma koolis oleme agaralt kasutanud võimalust kutsuda esinema kooli vilistlasi ja teisi
huvitavaid inimesi, kes selleks nõusoleku on andnud. Nii oleme saanud tutvuda erinevate
elukutsete esindajatega: sõjaväelane, meditsiiniõde, kirjanik, ettevõtja, talunik, poliitik jne.
Iga külalise esinemise juurde kuulub tavaliselt oma haridustee tutvustamine, valikute tegemise põhjendused ja vajadused. Saab selgemaks valmisolek muutustega kohanemiseks,
kui olukord nõuab. Vaimustunud esineja on õpilaste jaoks põnev. Põgus kokkupuude võib
olla tõsisema huvi tekkimise impulsiks.
5. Ettevõtete külastamine
Igal piirkonnal on oma eripära. Selle annavad seal tegutsevad ettevõtted. Need on reaalsed
kohad, kus tulevikus võiks tööd leida. Kohalike ettevõtetega tutvumine on vajalik ka
silmaringi avardamise seisukohast. Seeläbi on võimalik õppida väärtustama teiste inimeste
tööd. Ettevõtete külastamine võib toimuda igas vanuseastmes ja seda võib siduda
klassiekskursiooniga.
Ettevõttesse minnes täidetakse sellekohane tööleht. Gümnaasiumiõpilased võiksid teada
asutuse täpset nimetust (internetiaadressi), tegevusala, suutma kujutada asutuse struktuuri ja kirjeldada erinevaid ameteid ning nende tööülesandeid.
Põhikoolis peaks pärast ettevõtte külastamist tegema kokkuvõtva tunni, et saadud infot koos
analüüsida. Algklassidel toimib hästi kokkuvõtlik joonistamine.
6. Unistuste ettevõtted
Kohaliku elu ja ettevõtete tundmaõppimise järel saab teha tulevikku vaatamise katset.
Õpilased arutlevad, mis teenuseid napib või missuguseid ettevõtteid võiks rajada kohalikke
olusid arvestades. Rühmatööde tulemusena valmivad tuleviku ettevõtete projektid.
Rõhuasetus on sellel, missuguseid töökohti luuakse. Noorte lemmikobjektid on olnud seotud
vaba aja veetmise kohtade loomisega: kino, jõusaal, söögikoht, krossirada. Ühise tulemini jõudmine harjutab meeskonnatöö oskust.
7. Õpilasfirmad
Majandusõpetuse osana katsetavad õpilased oma firma loomist. Enne on õpilased tutvunud
erinevate ettevõtete tööga. Uurinud ettevõtete ajalugu, arengunäitajaid, tootlikkust.
Luuakse oma äriplaan ja tegeldakse tootmise ja müümisega. See on väärt kogemus tuleviku jaoks. Saadakse aimu raamatupidamisest, tootmisele kuluvast ajast, müümise kunstist. Kui
pärast gümnaasiumi lõpetamist on tehtud otsus ettevõtlust või finantsisti eriala õppida, siis on see kindlasti teadlik valik.
Põhikooliõpilastel on võimalus saada müügikogemust koolis toimuval sõbrapäeva laadal.
8. Hetk tulevikust
Kujutlusmäng „20 aasta pärast”. Noored on väga erinevad enda tulevikku vaadates. Vähesed teavad täpselt, mida nad tegema hakkavad. Küll saab otsida pidepunkte: kas töötad üksi või
teistega koos, oled ülemus või alluv, meeldib suhelda inimestega. Sellist mõttearendust saab
jätkata perele, elukohale, hobidele mõeldes. Pannes maha mõned märksõnad enda jaoks,
86
86
hakkab kujunema konkreetsem pilt tulevikust. Kooli lõpetades peaks oskama hinnata seda,
mida tahaks osata veel, st mida juurde õppida?
Hea kui õpilased mõistavad, et nad on tulevikus osake meid ümbritsevast ühiskonnast. Igas
ainetunnis võib leida seoseid töömaailmaga. Karjääriõpetuse tund on tund, mis julgustab
noori kõigepealt unistama, seejärel avastama endas peituvaid võimeid. Aineõpetaja roll on
olla toetav ja julgustav. On väga erinev õpetada karjääriõpetust põhikoolis või
gümnaasiumis. Põhikooliõpilasel napib julgust endasse vaadata: ei tunta oma võimeid, puuduvad kogemused, vähene on analüüsioskus ega tajuta veel vajadust teemaga tegelda.
Seevastu gümnaasiumis saab korraldada suuremaid arutelusid ja väitlusi, katsetada
konkreetsete töödega. Kõige absurdsemad ideed võivad aastate pärast olla täiesti
teostatavad.
See tund on suuresti tund iseenda tundmaõppimiseks ja sihtide seadmiseks, kuid ei puudu ka
koosõppimise võlu ja kasulikkus.
87
87
LÕIMING
Lõimingu teoreetilised lähtekohad: lõimingutsentrid karjääriõpetuse aspektist
Tiina Kuusk, Valjala Põhikooli vanemõpetaja
Kuna teadmisi omandatakse tänapäeval mitte niivõrd nende endi pärast, vaid vajadusest neid kasutada, muutub õppeprotsessis oluliseks see, kuidas seostada erinevaid teadmisi ja
oskusi nii ühes õppeaines, ainevaldkonnas kui ka ainevaldkondade vahel. Peale selle on
probleemiks, kuidas kujundada üldisemaid pädevusi ja õpetada selliseid olulisi teemasid,
mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle, kuid mis võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui
terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades
rakendada. Just seetõttu saab oluliseks lõiming kui võimalus luua terviklik õpe.
Loomulikult ei tohiks lõiming olla omaette eesmärk, vaid vahend riiklikus õppekavas
püstitatud õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamiseks. „Gümnaasiumis on õpetuse ja
kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna,
millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et
õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata
õppimist kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.”3 Samuti on oluline valmistada õpilasi ette töömaailma sisenemiseks. Selles võtmes on oluline roll täita kõigil õppeainetel,
eriti aga karjääriõpetuse valikkursusel, mis aitab õpilasel luua enda jaoks tervikpildi teistes
õppeainetes ja erinevates elusituatsioonides omandatud teadmistest, oskustest ja
kogemustest, mis on aluseks karjääriotsuste langetamisel.
Lõimingu aspektid
Väline ja sisemine lõiming
Väline lõiming on õpetajate või teiste kooli õppekava korraldamise ja rakendamisega seotud
isikute teadlik katse seostada eri õppeaineid nii omavahel kui ka õppekava üldiste põhi-mõtetega, et saavutada püstitatud eesmärke ja nendest tulenevaid oodatavaid õpitulemusi,
sealhulgas pädevusi. See seostub eelkõige õpetajate tegevusega õppeprotsessi kavandamisel
ja läbiviimisel ning nõuab kõigi õpetajate koostööd.
Välise lõimingu eesmärk on soodustada sisemist lõimingut, mille puhul õpilased seostavad
aines omandatut varemõpitu ning väljaspool kooli saadud teadmiste ja kogemustega ise: lõiming realiseerub õpitava ühendamise abil oma kogemuste ja igapäevaelu nähtustega.
Kuna sisemine lõiming toimub õppijas endas ja seda pole võimalik lõplikult kontrollida, siis on põhiküsimus, kuidas saaks seda protsessi välise lõimingu abil parimal moel toetada.
Vertikaalne ja horisontaalne lõiming
Uute teadmiste omandamise kontekstis on tähtsad nii vertikaalne ehk ainesisene kui ka
horisontaalne ehk ainetevaheline lõiming. Vertikaalne lõiming loob seoseid ühe õppeaine
mõistete, ideede ja põhiprintsiipide vahel ning aitab õpilasel saada ainest tervikliku ettekujutuse nii teoreetilistes teadmistes kui ka rakenduslikes oskustes. See eeldab ainesisu
loogilist käsitlusjärjestust, teadmiste kumuleerumise arvestamist ja süvendavat
3 Gümnaasiumi riiklik õppekava. https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002
88
88
teemakäsitlust. Võidakse kasutada kontsentrilisuse ehk spiraalsuse põhimõtet, st õpilase
teadmiste ja oskuste arenedes tullakse käsitletud teemade juurde tagasi ning neid
käsitletakse mitmekülgsemalt või konkreetsematele nähtustele keskendudes. Sellele
põhimõttele toetub ka gümnaasiumi karjääriõpetuse valikkursuse ainekava, mis on
koostatud vastavuses põhikooli III kooliastme karjääriõpetuse valikaine ainekavaga ja mille
peateemad on samad.
Vertikaalne lõiming loob omakorda aluse horisontaalsele lõimingule, mis toimub eri ainete vahel ja osutab sellele, et tervikuna on tähtsad kõik omavahel seotud õppeained. Üks aine
peaks võimaluse korral teist toetama, aitama õpitut edasi arendada, kinnistada ja luua
tervikliku teemakäsituse. See laseb samal ajal aineteadmiste ja -oskuste saavutamisega luua
võimaluse nende mitmekülgseks rakendamiseks ja reaalses elus toimuvate nähtuste
mõistmiseks. Horisontaalne lõiming võimaldab luua nii ainetevahelisi kui ka aineteüleseid
seoseid, laiendades ja üldistades õppeprotsessis omandatavaid teadmisi ja oskusi, ning
rakendada ühes aines õpitud teadmisi ja oskusi teistes ainetes, aga ka elulistes olukordades.
Peale selle saab horisontaalse lõimingu abil kujundada õpilase üldisemaid pädevusi ja
väärtushoiakuid.
Lõimingutsentrid
Lõimingu võtmeküsimuseks on lõimingutsentrite ehk ainepõhiste kursuste lõimingut
võimaldavate ühisosade määratlemine. Nende ülesanne on organiseerida enda ümber
lõimitavate õppeainete sisu. Lõimimist võimaldavate ühisosade leidmiseks tuleks võrrelda
karjääriõpetuse ainekava teiste õppeainete kursuste ainekavadega. Lõimingutsentrid on
sobivad juhul, kui nad hõlmavad kaht või enamat õppeainet, käsitledes nende ühisosade eri aspekte, või on aineteülesed. Sellest lähtuvalt võivad lõimingutsentriteks olla järgmised
õppekava elemendid.
Mõisted
Lõimingu aluseks mõistete tasandil on enamasti ühiste põhimõistete struktuur, mis moodustab ühtse raamistiku ja mille elemente võib kindlaks teha eri õppeainetes.4 Kuid
mõistelised seosed eksisteerivad ka nende õppeainete vahel, mille õppesisu on sarnane ja
mis põhinevad ühistel mõistetel või mille õppeobjekt osaliselt kokku langeb. Nii näiteks seob
lõimiva mõistena gümnaasiumi karjääriõpetust ühiskonnaõpetuse ning majandus- ja
ettevõtlusõppega tööturu mõiste, psühholoogiaga emotsiooni, motivatsiooni ja
intelligentsuse mõiste ning psühholoogia ja bioloogiaga närvisüsteemi mõiste. Gümnaasiumis suudetakse süsteemmõistelise mõtlemise tasandil aru saada sellest, et eri õppeained
seletavad sama mõiste kaudu ühte ja sama nähtust eri tasanditelt. Aineüleseid seoseid on kõigi õppeainetega võimalik luua metamõistete, näiteks karjäär ja elukestev õpe kaudu.
Selleks et uusi mõisteid arusaadavaks teha, on vaja teada, millistele mõistetele neid saab
rajada. Enamik gümnaasiumi karjääriõpetuses esinevatest mõistetest peaks õpilasel olema enne teistes õppeainetes juba omandatud ja seega saab õppimine toetuda olemasolevatele
teadmistele. Sel juhul kinnistatakse, süvendatakse, laiendatakse karjääriõpetuses varem
õpitud mõisteid või paigutatakse need uude konteksti. Karjääriõpetuse õppeprotsessi kavandades oleks õpetajal siiski kasulik teha kindlaks, millised mõisted on õpilastele
4 Jõumees, L. (1996). Loodusainete õppekava integratsioonitaotluste analüüs. [Magistritöö.]. Tartu: Tartu
Ülikool.
89
89
varasemast tuttavad, samuti see, kas ja millal käsitletakse karjääriõpetuse põhimõisteid
gümnaasiumi teiste õppeainete kursustes. Näiteks võidakse enesestmõistetavaks pidada
temperamendi mõiste tundmist, kuid kui õpilane ei ole põhikoolis karjääriõpetuse valikainet
õppinud, siis ei pruugi ta nimetatud mõistet teadusmõistena tunda, sest ühegi teise
õppeaine ainekava seda mõistet ei sisalda.
Teemad
Lõimingu optimaalseks võimaluseks võib pidada temaatilist seostatust, st lõimingutsentriks on teemad, mis võimaldavad mõistetele konteksti. Eri õppeainete kursuste sisu on jagatud
erinevateks pea- ja allteemadeks. Teemad on mõeldud faktide, mõistete, nähtuste ja ideede
sidumiseks ühe õppeaine sees, kuid võimaldavad ka eri õppeainete lõimimist.
Lõimivad teemad haaravad mitut õppeainet. Iga aine käsitleb vastavat teemat oma
perspektiivist, kasutades erinevaid rõhuasetusi ja keerukuse astmeid. Oluline on, et eri
ainete õpetajad teaksid, kuidas ja millal käsitletakse sama teemat teistes õppeainetes,
oskaksid juba õpitud teadmisi ära kasutada, seostele tähelepanu juhtida ning vajadusel
vältida ka õppesisu kordamist. See eeldab aga ühist planeerimist ja kokkuleppeid.
Karjääriõpetuse seisukohalt on üks keskne lõimiv teema tööturu teema, mida käsitlevad
peale karjääriõpetuse ka ühiskonnaõpetus ning majandus- ja ettevõtlusõpe. Kuna kõik
nimetatud õppeained puudutavad selle teema all ka töösuhteid reguleerivaid õigusakte, tuleks õppeprotsessi planeerimisel ühiselt mõelda, kuidas sarnase õppesisu dubleerimisest
hoidudes niisugust mitmekordse käsitluse eelist ära kasutada. Kuna selliseid töösuhteid
reguleerivaid õigusakte on viis: töölepinguseadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja
puhkeaja seadus ning võlaõigusseadus, siis võiks kokku leppida, millises õppeaines milliseid
seadusi põhjalikumalt käsitleda, ehk õpetamine tuleks omavahel ära jagada.
Teiseks keskseks lõimivaks teemaks on isiksuseomadused, mida käsitletakse nii
karjääriõpetuse teema „Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” all kui ka
psühholoogia valikkursuses allteemade „Emotsioonid ja motivatsioon” ning „Individuaalsed
erinevused” juures. Kui psühholoogiakursus on enne karjääriõpetust, siis saab viimane
kasutada juba varem õpitud teadmisi ja keskenduda suurel määral praktilistele õppeülesannetele.
Karjääriõpetuse teemadel on ka palju kokkupuutepunkte võõrkeelte ainevaldkonna teemaga
„Haridus ja töö”, kus muu hulgas käsitletakse edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal,
elukutsevalikut ja karjääri planeerimist, tööotsimist, vastutustundlikku suhtumist oma töösse ning vajalikke eeldusi oma tööga toimetulekuks. Kõik see toetab ka karjääriõpetuse
eesmärke ja oodatavate õpitulemuste saavutamist.
Läbivad teemad
Läbivat teemat võib käsitada kui metateemat, mille puhul kooskõlastatakse mitu õppeainet ajaliselt ühe keskse kontseptuaalse teema ümber. Ajaliseks raamiks võib olla terve
õppeaasta, kuid ka lühem periood, näiteks 35-tunnise kursuse õpetamiseks kuluv aeg. Iga aine käsitleb vastavat teemat oma õppesisu kaudu. Kuna metateema on aineteülene, on
võimalik näha ka üldisi seoseid õppeainete vahel. Hõlmatud ei pea olema kõik ained, kuid
hea metateema kriteeriumiks võib lugeda seda, et ta suudab ühendada võimalikult paljusid
õppeaineid ja/või ainevaldkondi. Iga aine panustab metateemasse vastavalt oma võimalustele.
90
90
Sageli on metateemaga hõlmatud ained seotud lõimiva tegevusega, nagu näiteks ühe
õppeaine või ainevaldkonna piire ületavad õpilasuurimused, loovtööd ja projektid, või
üritusega, nagu näiteks teema-, õppe- ja projektipäevad, mis nõuavad õpilastelt suutlikkust
kasutada mitmest õppeainest pärinevaid teadmisi ja oskusi. Sel moel saab luua nii
ainetevahelisi kui ka -üleseid seoseid, samuti kujundada üld- ja valdkonnapädevusi. Õpilane
peab vajalikke teadmisi ja oskusi lõimima, et neid kasulikuks teha, lisades neile igapäevaelu
kogemused – toimub sisemine lõiming.
Kuigi karjääriõpetus on valikkursus, mis toetab eeskätt läbiva teema „Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine” taotlusi, on tal oma panus ka kõigi teiste läbivate teemade
käsitlemisse. Nii on karjääriõpetuse eesmärgid, õppesisu ja õpitulemused seotud läbiva
teemaga „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng”, sest teadlikult oma karjääri
planeerides peaks õpilane kujunema ka sotsiaalselt aktiivseks ja vastutustundlikult toimivaks
inimeseks.
Enesetundmise teema juures on tähtsal kohal läbiv teema „Väärtused ja kõlblus”. Oma
isiksust analüüsides toimub ka väärtuste ja kõlbeliste normide analüüsimine, isiklike
väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste refleksioon ning oma tegevust planeerides
õpitakse arvestama erinevate vaadete ja seisukohtadega.
Karjääriõpetusel on tihe seos läbiva teemaga „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, mille
eesmärk on tõsta ja ergutada inimese algatusvõimet ning tutvustada ettevõtlust kui üht alternatiivi tänapäeva ühiskonnas. Tööturuga tutvudes õpib õpilane mõistma ettevõtluse
rolli ühiskonnas, ettevõtlusega seotud negatiivseid ja positiivseid mõjusid ning sellega
kaasnevaid riske.
Edasiõppimisvõimaluste, aga ka tööturu kontekstis on oluline roll läbival teemal „Kultuuriline identiteet”. Oma karjääri planeerides võib nii mõnigi õpilane siduda selle välismaal õppimise
või töötamisega. Arutlemine selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises
kultuuriruumis, peaks arendama sallivust ja lugupidavat suhtumist teiste kultuuride
esindajatesse ning nende tavadesse.
Läbiva teema „Teabekeskkond” raames suunatakse õpilast leidma infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutama seda oma haridustee planeerimisel, arendades
seejuures kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskust. Selles kontekstis on kindlasti oluline
osata leida, analüüsida ja mõista erinevaid töökuulutusi. Sageli pakutakse töökuulutustes
ühelt poolt konkurentsivõimelist palka, teisalt aga palutakse saata CV koos palgasooviga või
lubatakse töötasu kokkuleppel. Seetõttu tuleks karjääriõpetuse tundides kindlasti selgitada,
mida mõista konkurentsivõimelise palga all, ja juhtida õpilast vastavat teavet leidma.
Infootsimise ja karjääriplaneerimisega seostub läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon”.
Ühelt poolt suunatakse õpilast kasutama IKT-vahendeid, et lahendada elulisi probleeme ning tõhustada oma õppimist ja tööd, teiselt poolt aga taotletakse õpilase kujunemist
uuendusaltiks inimeseks, kes oskab nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada
ja tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
Isikliku karjääriplaani koostamisel peab õpilane oskama analüüsida terviseteavet ja õppima
sellega arvestama. Eeltooduga seostub läbiv teema „Tervis ja ohutus”. Karjääriõpetuse allteema „Tervis ja karjäär” käsitluse tulemusena peaks õpilane tundma esmaseid
töötervishoiu ja -ohutuse reegleid ning oskama seostada erialavaliku võimalusi oma
tervisliku seisundiga.
91
91
Õppemeetodid ja -tegevused
Üheks võimalikuks lõimingutsentriks on õpitulemuste saavutamist toetavad õppemeetodid.
Nii näiteks toetavad karjääriõpetuse eesmärke eri õppeainetes toimuvad õppekäigud, mille
jooksul tutvuvad õpilased muu hulgas ka erinevate töövaldkondade, ametite ja elukutsete
ning kohaliku majanduskeskkonnaga ning saavad seda teavet oma karjääri planeerimisel
kasutada. Seetõttu on väga oluline, et õpetajad teeksid õppekäikude kavandamisel
koostööd, nii et need toetaksid maksimaalselt ka teiste õppeainete eesmärke.
Erilisel kohal on õppeprotsessis loomulikult aktiivõppemeetodid, mille märksõnadeks on
uudishimu ja avastamine, vabadus ja aktiivsus, originaalsus ja loomingulisus, iseseisev ja
kriitiline mõtlemine, suhtlemine ja koostöö, tegutsemine vastavalt situatsioonile, elulised
ülesanded ning enda ja teiste töö hindamine.5 Need aitavad õpilastel lõimida
karjääriõpetuses õpitavat oma kogemustega ja soodustavad sisemist lõimingut.
Lõimingutsentriks võivad olla ka eri õppeainete õppetegevused ja nende kaudu
omandatavad oskused. Tihtipeale õpitaksegi mitte niivõrd õppeaine kui just tegevuse kaudu,
mida ainet õppides sooritatakse. Karjääriõpetuses tuleb õpilasel muu hulgas koostada
mitmeid tarbekirju, essee ja uurimistöö; teha intervjuu ning olla valmis avalikuks esinemiseks
ja töövestluseks.
Erinevate tarbekirjade kirjutamist õpetatakse karjääriõpetuse kõrval ka praktilise eesti keele kursuses ning majandus- ja ettevõtlusõppes, samuti soovitatakse seda õppetegevusena
võõrkeeltes. Essee kirjutamist peetakse peale karjääriõpetuse vajalikuks kirjanduses,
võõrkeeltes, keemias, muusikas, füüsika ja filosoofia valikkursustes, uurimistöö koostamist
aga kõigis õppeainetes. Suulise esinemise põhitõdesid käsitletakse praktilise eesti keele
kursuses, töövestlust majandus- ja ettevõtlusõppes ning võõrkeeltes.
Lõimivate oskuste puhul peaks karjääriõpetuse õpetaja teadma, kas ja mil määral on õpilane
vajalikud oskused enne teistes ainetes omandanud, st kas oskused on sellisel tasemel, et
neid saab juba praktikas kasutada või tuleb neid alles õpetama hakata. Näiteks
motivatsioonikirja õpetamine võiks jääda karjääriõpetusse, kuid avalduse kirjutamine tuleks
selgeks saada praktilise eesti keele kursuses. Seega peaksid aineõpetajad lõimivate oskuste õpetamise ajaliselt kooskõlastama. Teatud oskuste, eeskätt selliste kindlas vormis ametlike
dokumentide nagu CV ja avalduse koostamise õpetamine tuleks kooskõlastada ka
põhimõtteliselt. Teisisõnu peaksid õpetajad omavahel kokku leppima, kes mida ja kuidas
õpetab.
Ideed
Lõimingut saab organiseerida kesksete ideede ümber. Ideed kui lõimingutsentrid võivad olla
aluseks nii vertikaalsele kui ka horisontaalsele lõimingule. Nende põhjal on saab võrrelda või
vastandada erinevaid õppimiskogemusi, millel muidu ei oleks omavahel sarnasust.6 Kui lõimingu aluseks on aineteülene idee, mille abil luuakse seosed ainete vahel, ei ole õppeaine
enam dominant, vaid allub sellele ideele.7 Eduka lõimimise võtmeks on keskse idee käsitlemine eri ainetes, luues nii aineteüleseid seoseid. Gümnaasiumi riikliku õppekava puhul
on sellisteks keskseteks ideedeks pädevused.
5 P. Luik. Aktiivõppe meetodid. http://www.ttc.ee/~luik/Praktikud/aktiivope.html 6 Taba, H. (1962). Curriculum Development: Theory and Practice. New York: Harcourt, Brace & World, INC. 7 Pring, R. (1976). Knowledge and Schooling. London: Open Books Publishing, Ltd.
92
92
Õppeainete lõimingu seisukohalt võib pädevusi vaadelda kui lõimingutsentreid, mis
koondavad enda ümber kõik õppeained (üldpädevused) või osa neist (valdkonnapädevused).
Pädevuste aluseks on kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid, mis annavad pildi ideaalsest
ühiskonnaliikmest, keda peavad aitama kujundada kõik kooli töötajad alates juhtkonnast ja
lõpetades mittepedagoogilise personaliga, kellega ideaalis liitub kogukond. Kuna pädevuste
arendamine on aineid läbiv, peab iga õpetaja neid ka oma õppeaine kaudu kujundama.
Karjääriõpetus aitab oma eesmärkide, õppesisu ja õpitulemuste kaudu kujundada kõiki üldpädevusi: väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust,
suhtluspädevust, matemaatikapädevust ja ettevõtlikkuspädevust. Samuti toetatakse
võimalust mööda valdkonnapädevuste – eeskätt keelepädevuse ja sotsiaalse pädevuse, aga
ka võõrkeelepädevuse, matemaatikapädevuse, loodusteadusliku pädevuse, kunstipädevuse
ja kehakultuuripädevuse – kujundamist.
Kokkuvõtteks
Lõiming saab toimuda vaid õppeprotsessis ning selles on vähemalt kaks osalejat: õpetaja ja
õpilane või õpilasrühm. Käesolevas artiklis oli vaatluse all põhiliselt väline lõiming, mis on
seotud õpetaja(te) tegevusega. Kuid seejuures peab silmas pidama asjaolu, et kui tahes hästi
kavandatud tegevusest ei ole kasu, kui selle juures ei võeta arvesse õppijat ja tema vajadusi. Sisemise lõimingu eelduseks on õppija aktiivsus ja motiveeritus. Seetõttu peaks
õppeprotsess olema õppijakeskne, arvestama õpilaste ealisi iseärasusi, eelnevaid teadmisi ja
kogemusi, aga ka huvisid, ning andma neile valikuvõimalusi. Samuti peaksid õpilased saama
õppeprotsessi planeerimises osaleda.
Samas on lõimingu puhul üheks väga oluliseks tingimuseks õpetajate koostöö, sest lõimingut üksi teostada on praktiliselt võimatu. Üksikud õpetajad võivad küll püüda anda oma parima,
kuid see, mida nad teha saavad, on suhteliselt piiratud. Parimal juhul saab aidata õpilastel
näha ainetevahelisi seoseid või seda, kuidas rakendada õpitud teadmisi ja oskusi elulistes
olukordades. Ülejäänu on aga juba koostöö küsimus: kui tahetakse, et õpilasel tekiks terviklik
maailmapilt ja ta suudaks erinevates elusituatsioonides toime tulla, tuleb selle nimel ka ühiselt tööd teha. Seetõttu nõuab eeskätt just horisontaalne lõiming igas koolis eri ainete
õpetajate tihedat koostööd nii kooli õppekava koostamisel kui ka selle elluviimisel.
93
93
Koostöövõimalused noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusega (Rajaleidja keskustega), karjäärinõustamise ja infoseminaride tõhus kavandamine
õppeprotsessi
Reet Jakobson, Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja
Kooli ning teavitamis- ja nõustamiskeskuse (edaspidi Rajaleidja keskuse) koostöö aitab
karjääriõpetuse õpetajal kujundada õpilaste õpitulemusi ja pädevusi. Koostöövõimalusi on
mitmesuguseid.
Karjääriõpetuse aine peateemade (enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel,
karjääriinfo tundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel ning planeerimine ja
otsustamine) õpetamisel saab õpetaja väga palju abi karjäärinõustajalt ja karjääriinfo
spetsialistilt. Erinevate töötubade, loengute ja ürituste kaudu saab õpilane võimaluse ennast analüüsida kui tulevast töötajat, oskuse luua seoseid oma erinevate elurollide ja
karjäärivalikute vahel, õppida tundma tööturu suundumusi, erinevaid töövaldkondi, oskuse
leida infot õppimis- ja tööturu võimaluste kohta ning teadmise, et vajadusel on tal võimalik kasutada karjäärispetsialistide abi oma tulevikuplaanide tegemisel.
Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse koostöö koolidega
Esimese peateema „Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” käsitlemisel pakume koolidele mitmeid töötubasid ja õpilasüritusi. Töötoad annavad võimaluse
kujundada õpilaste sotsiaalset ja enesemääratluspädevust. Töötuba „Eneseteadlikkus” aitab
õpilastel paremini mõista oma soove, vajadusi ja unistusi. See on isikliku ministrateegiaga
töötuba, mille käigus saavad õpilased unistada, milline on nende ideaalne päev, määrata
kindlaks enda praeguse olukorra, genereerida oma unistuste ameti, luua tegevuskava, et liikuda praegusest olukorrast soovitud olukorrani. Motivatsiooni töötoas saavad õpilased
teada, mis neid käivitab ning kuidas oma tegemistes rohkem innustust leida. Töötoas
seatakse sihte, räägitakse hirmudest ning analüüsitakse, kuidas neid ületada. Samuti aitab
töötuba tõsta eneseusku ja kujundada ettevõtlikku hoiakut. Töötuba „Temperament kui
osake minust” aitab õpilastel paremini endast ja ümbritsevatest inimestest aru saada. Õpilased täidavad töötoas temperamendi testi ja arutlevad selle üle, mis temperament üldse
on, milliseid temperamenditüüpe on olemas ning kuidas see suhtlemist mõjutab.
Meie keskus pakub õpilastele ka videotreeningu võimalusi ja kehakeele töötuba. Nendes
töötubades saavad õpilased ennast näha mitmesugustes olukordades, lahendada erinevaid situatsioone ning õppida tundma kehakeele kui olulise suhtlemisvahendi nüansse.
Traditsiooniks on saanud igasügisene kahepäevane õpilaste karjäärilaager ühes Kesk- või
Lõuna-Eesti kaunis paigas, kus esimesel päeval toimub koolitus enesetundmise või töömaailma teemadel ning teisel päeval on õpilastel võimalus näidata erinevate ülesannete
94
94
ja mängude kaudu oma ettevõtlikkust ja loomingulisust. 2011. aasta sügisel toimus
karjäärilaager „Uks töömaailma” Kuremaal. Koolitusel „Sisenemine töömaailma” tutvustati
õpilastele tööotsimise võimalusi, räägiti, kuidas koostada CV-d ja motivatsioonikirja, ning
anti nõuandeid töövestluse edukaks läbimiseks. Paaristööna toimusid tööläbirääkimised, kus
üks paariline oli tööandja ning teine tööotsija. Koolitus „Motivatsioon töömaailmas” oli
õpilaste eneseteadlikkust avardav töötuba, kus erinevate harjutuste ja töölehtede täitmise
kaudu luuakse selgust enda unistustes, eesmärkides ja võimalustes ning otsitakse erinevaid teid nendeni jõudmiseks. Peale koolituste toimus õhtupimeduses orienteerumismäng „Nagu
nupud laual”, mis arendab meeskonnatöö oskusi. Mäng oli kaasahaarav, hariv ja selles ei
puudunud ka võistlusmoment. Mängu edukaks läbimiseks oli oluline valida küsimustele
vastamisel õige taktika: mõnes kontrollpunktis oli GPS-seadme esitatud küsimusele vaja ka
vastata valesti, et mäng kiiremini läbida.
Teise teema „Karjääriinfo tundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” raames pakume
koolidele palju huvitavaid loenguid. Kõige populaarsemaks on noorte hulgas kujunenud
haridussüsteemi ja õppimisvõimaluste loeng, kus me tutvustame õppimisvõimalusi nii Eestis
kui ka välismaal. Loengupakett „Noor tööturul” annab ülevaate tööotsimise viisidest, tööle kandideerimiseks vajalikest dokumentidest ja nende koostamisest, töövestlusest ja -
lepingust. Loengus käsitletakse ka töökultuuri ning töö ja tervise teemasid. Töövestluse loengus tutvustatakse õpilastele erinevaid töövestluse vorme, vestluse eesmärke ja
põhimõtteid. Loengus antakse nõu, kuidas töövestluseks valmistuda ja seal käituda,
tutvustatakse küsimusi, mida töövestlusel võidakse esitada, ja analüüsitakse tüüpilisi vigu.
Materjali illustreerimiseks kasutame töövestluse näidisvideoid. Kõikidel õpilastel on võimalik
läbida ka töövestluse simulatsioon. Enne vestlust peab õpilane endale valima töökuulutustest ühe ameti, millele ta tahab kandideerida. Selle põhjal koostab ta CV ja
avalduse või motivatsioonikirja ning nende põhjal toimub komisjoni ees töövestlus. Iga
õpilane saab töövestluse lõppedes kohe ka individuaalset tagasisidet. Kuna tänapäeva kiirelt
muutuvas ja infoküllases maailmas on noortel üsna raske vajalikku teavet leida, siis on
koolidel võimalik tellida ka karjääriinfo loenguid, kus õpilased saavad teada karjääriinfo olemusest, tutvustatakse erinevaid infoallikaid, räägitakse info otsimise viisidest ning
tehakse palju praktilisi ülesandeid.
Samas pakume koolidele ka õppekäike Tartu ettevõtetesse ja asutustesse, et õpilased
tutvuksid võimalikult mitmekesiste töökeskkondadega ja kohtuksid väga erinevate ametite esindajatega, et teha eluteel õigeid valikuid. Samuti pakub meie osakond erinevaid erialasid
tutvustavaid töötubasid. Näiteks ehitaja eriala tutvustavas töötoas saavad õpilased ülevaate ehitustööde sisust, järjestusest, tööriistadest ja ohutusnõuetest. Töötoas proovivad õpilased
oma käega laduda müüri, plaatida ning teha katkistest plaatidest mosaiiki. Õmblemise
töötuba annab aga ülevaate rõivaõmblemisest ja rätsepatööst. Töötoas räägitakse hetkemoest ja trendidest. Praktiliseks tegevuseks pakutakse aastaaegade või pühadega
haakuvaid tegevusi, näiteks jõuluehete, kevadtibude ja jäneste ning muude pisitoodete
valmistamist tähtpäevadeks.
95
95
Korraldame karjääripäevi keskustes, kus koolid saavad ise valida, mis vormis ja millise sisuga
päev on.
Meie keskus on enda õlule võtnud ka Tartu linna abiturientide töövarjupäeva korraldamise.
Töövarjupäev on noortel üks reaalse töökeskkonnaga tutvumise võimalus, kus nad saavad tutvuda ametiga, mida tulevikus soovivad omandada või mis neile praegu huvi pakub.
Töövarjuks kandideerimisel peab abiturient koostama motivatsioonikirja, milles põhjendab
oma valikuid (iga kandideerija saab valida kaks eelistust) ning seostab neid oma
tulevikueesmärkidega.
Meie keskus pakub õpilastele võimaluse osaleda ka iga-aastasel tööturukonverentsil, kus
oma ala spetsialistid jagavad noortele nõuandeid ja soovitusi, kuidas tööturul hakkama
saada, kuidas olla konkurentsivõimeline ning kuidas olla ise endale tööandjaks.
Kolmanda peateema „Planeerimine ja otsustamine” käsitlemisel pakume koolidele õpilaste
testimist ja nõustamist. Õpilaste hulgas on väga populaarne Hollandi kutsesuundumuse ning vaimsete võimete testid (BET). Pärast testi sooritamist antakse kogu rühmale üldtagasisidet
tulemustest ning kõikidel soovijatel on võimalik kohtuda nõustajaga ka individuaalselt, et
arutada koos spetsialistiga edasiõppimisplaane ja töömaailma sisenemise võimalusi.
96
96
Kasulikud viited
Ametite andmebaas http://ametid.rajaleidja.ee/
Õppimine
http://www.rajaleidja.ee/gumnaasiumilopetajale
Kutsekoolide andmebaas http://www.rajaleidja.ee/kutsekoolid
Küsi Rajaleidjalt
http://www.rajaleidja.ee/kirjutameile
Lõpueksamid
http://www.rajaleidja.ee/lopueksamid
Mitmed online testid ja töölehed
http://www.rajaleidja.ee/kesmaolen/ http://www.rajaleidja.ee/tootoolehed/ http://www.rajaleidja.ee/haridustooleht/
Töötamine õppimise ajal
http://www.rajaleidja.ee/taskuraha
Rajaleidja keskuste võrgustik
http://www.rajaleidja.ee/karjaariabi
Tervis ja karjäär
http://www.rajaleidja.ee/tervis/
Soovitatav kirjandus
Gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat. SA Innove. 2011
Õpetamisest: eesmärgist teostuseni. Nõmm, E. & Valgma, R. Eesti Vabaharidusliidu Kirjastus.
2008
Täiendavate töölehtede kogumik