2/25

2010

Karjääriteenuste kvaliteet sõltub olulisel määral teenuse osutajate kompetentsusest. Karjääriteenuste arenduskeskus pakub oma siht-grupile mitmeid koolitusi nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaüli-kooliga korraldati alustavatele spetsialistidele täienduskoolitus „Karjääriteenuste põhialused”, mis jätkub karjäärikoordinaatorite, karjääriinfo spetsialistide ja karjäärinõustajate baaskoolitustega.

Erialaste oskuste arendamiseks on toimunud koolitusi nii meetodi-te ja infomaterjalide tutvustamiseks, mentorlusest kui õpirändest. Uusi teadmisi koguda ja kogemusi vahetada saavad spetsialistid arenduskeskuse korraldatud info- ja teabepäevadel, suvekoolis ning rahvusvahelistel õppevisiitidel.

Sellest Karjäärituulest leiate ülevaateid koolitustest, uutest metoo-dilistest materjalidest ning koolituse „Karjääriteenuste põhialused” lõputöödest.

Kaunist suvepuhkust!

Head lugejad!

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse (KTK) koolituskalender 2010 II poolaasta

Karjäärikoordinaatorite baaskoolitus: 25.–26. märts, 3. mai, •18.–19. august, 17. september.

Teabepäevad nõustamis- ja teavitamiskeskuste karjäärispetsia-•listidele: 5., 12., 18. oktoober.

Euroguidance võrgustiku liikmete õppevisiit Soomes ja Eestis: •1.–4. juuni.

Karjäärispetsialistide suvekool: 14.–16. juuni.•

Täienduskoolitus Aktiivse kaasamise meetodid nõustamises: •22.–23. september, 5. november.

Teabepäev partnerkoolide karjäärikoordinaatoritele ja direkto-•ritele: 27. september.

Karjääriinfo spetsialistide baaskoolitus: 30. september – •1. oktoober; 21.–22. oktoober; 9.–10. detsember.

Kandideerimine rahvusvahelise projekti Academia lähetus-•visiitidele: oktoober.

KTK info- ja metoodiliste materjalide koolitus: 9. november.•

Täienduskoolitus Grupinõustamine: 17.–18. november, •1.–2. detsember.

Kogu 2010. aasta koolituskalendri leiad SA Innove kodulehelt > Karjääriteenused > Koolitused > Koolituskalender 2010

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse korraldusel toimus ajavahemikul 29. aprill 2009 – 17. veebruar 2010 karjäärispetsialistide täienduskoolitus „Karjääriteenuste põhialused“. Koo-litus toimus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmi „Karjääriteenuste süsteemi arenda-mine” raames. Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise õppekava alusel tehtud täienduskoolituse eesmärk oli karjäärispetsialistide karjääriteenuste osutamiseks vajaliku kompetentsi tõstmine.

Täienduskoolitusel käsitletavad ainevaldkonnad olid järgmised: ühiskond ja sotsioloogia; karjääriplaneerimine ja seda toetavad teenused; haridus, õppimine ja psühholoogia ning majan-dus ja tööturg. Koolitusel osalesid üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste karjäärikoordinaa­torid, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning kõrgkoolide karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialistid.

Lõputööde ja materjalide-ga saab tutvuda SA Innove kodulehel www.innove.ee > Karjääriteenused > Koolitus > Karjääriteenuste põhialused.

Ande MagusSA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, koolitusspetsialist

62 karjäärispetsialisti lõpetasid koolituse „Karjääriteenuste põhialused“

Foto

: M

ira

Pavl

akov

ic

1

Virve KinkarTallinna Ülikooli AVÜ

täiendõppekeskus, koolitusjuht

Karjäärispetsialistide baaskoolitusest korraldajate silme läbi

Karjääriteenuste põhialused koolitusgrupp

Head meelt tegi kursuslaste poolt antud positiiv­ne üldhinnang. Kõige kõrgemalt hindasid läbitud koolitust karjäärikoordinaatorid. Käsitletud tee­madest pakkusid kõige rohkem huvi majanduse ja tööturuga seotud, põhjendusena toodi järgmist: valdkonnast kõige vähem teadmisi, otsene seos tööga, huvitav ja silmaringi laiendav, huvitavad lektorid. Otsese kasuna iseendale kui karjääri­spetsialistile nimetati enim uusi teadmisi, vajalik­ku infot ja silmaringi avardumist. Korduvalt nime­tati ka personaalse koolitusvajaduse selgumist.

Mida järeldasime kursusel osalenute tagasisidede põhjal? (Kaldkirjas on lisatud väljavõtteid kursuslaste tagasisidest)

Toimumiskoht vaheldumisi Tartus ja Tallinnas tekitas kur-suslastes vastakaid arvamusi. Lõuna-Eesti inimesed olek-sid soovinud rohkem sessioone Tartus, Põhja-Eesti ja saar-te inimesed eelistasid Tallinna. Enamus õppijatest pidas toimumiskohtade vaheldumist heaks, sellise korralduse juures leiti lisaväärtust.

Tore oli koolituse asukohtade vaheldus (olen kuulnud, et •ka teised väärtustasid seda).Pikad koolituspäevad andsid võimaluse suhelda lähemalt •karjääriala spetsialistidega üle Eesti, alustada viljakat koostööd ja mõelda üheskoos, kuidas oma sõnumid paremini sihtrühmani viia.Rõõm on tõdeda, et nii palju toredaid inimesi soovivad •panustada noore inimese tuleviku kujundamisesse, tead-likumaks muutmisse. Ja ääretult hea on, et on olemas tugi karjäärispetsialistide töö tõhustamiseks.

Olulise osa õppetööst moodustas lõputöö koostamine. Lõpu-töö teema ja vormi võisid osalejad ise valida. Kõigil õppijatel tuli põhjalikumalt tutvuda ka ühe kursusekaaslase lõputööga ja selle kohta oma arvamust avaldada. Lõputööde esitlemisel osalemine oli osa auditoorsest tööst ja mitmed õppijad pidasid seda üheks huvitamaks osaks koolitusest.

Lihtsalt suurepärane oli võimalus tutvuda rühmakaaslaste töö-•dega, sai teada palju uut ja huvitavad ning tekkisid ka enda karjääritegevuste suhtes uued ideed, mida koolis rakendada.Lõputöö pani sihikindlalt tööle teatud eesmärgi suunas.•Lõputöö kirjutamine ja kaitsmine ning kaaskursuslase lõputöö •retsenseerimine andis kogu kursusele hea praktilise väljundi.

Lõputööde kaitsmise komisjonide liikmete hinnangul olid esitatud tööd heal tasemel ja selgelt praktilise suunit­lusega. Informatiivsete uurimustööde (nt piirkondlikud eri-pärad karjääriteenuste osutamisel, üliõpilaste teadlikkus kar-jääriteenustest, noorte valikute mõjutajad) kõrval esitati kaks lühifilmi, metoodilisi abimaterjale (nt kogumik „Mängulised meetodid karjäärinõustamises”, teatmik „Õpi ja tööta Lääne-Virumaal”), koostati karjääripäevik, õpirände juhendmater-jal, analüüsiti enda kui nõustaja tegevust ja professionaalset arengut (nt „Juhtumite analüüs koovisiooni vahendusel”), töötati välja karjäärispetsialistide koolitussüsteem jne.

Ülikoolide esindajatena oleme veendunud, et karjäärispet­sialistid vajavad nii teoreetilisemat baaskoolitust kui praktilise suunitlusega jätkukoolitusi karjääriteenuste osutajatele. Loodame, et tulevikus on ka Eestis võimalik õp-pida karjäärispetsialistiks bakalaureuse ja/või magistriõppes. Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool on valmis andma oma panuse karjääriteenuste arengusse.

Artikkel on täismahus saadaval Karjäärituul nr 25 veebiversioonist aadressil rajaleidja.ee/karjaarituul.

2

3

Koolitusel „Karjääriteenuste põhialused“ kirjuta­sin lõputöö teemal „Nõustamine kui meditatiivne ja filosoofiline protsess“. Töös toetusin põhiliselt Norman Amundsoni ja Finn Thorbjørn Hanseni artiklile „Residing in Silence and Wonder: Career Counseling from the Perspective of „Being.““ See on uus vaatenurk karjäärinõustamisele, mida au­torid nimetavad lausa „Kopernikuse pöördeks“.

Lehari JärgPõlvamaa Õppenõustamiskeskus,

karjäärinõustaja

Uued tuuled karjäärinõustamises

Amundson ja Hansen lähenevad nõustamisele „olemise“ pers-pektiivist. Selle asemel, et kirjeldada mingit uut nõustamis-tehnikat, keskenduvad nad vaimsele ja ontoloogilisele sfäärile, mis on kogu meie eksistentsi, sh elu, töö ja karjääri aluspõhi. Autorite põhiseisukoht on lihtne – enne kui mõtleme ja otsus-tame, mida teha, peame end häälestama olemise tähendusele. Nimetaksin seda meditatiivseks nõustamiseks. Tegemist ei ole uue meetodiga, pigem lähenemisega nõustamisele ja elule laie-malt. Sellise nõustamisprotsessi (ja elu) keskmeks on olemine siin ja praegu ning põhiliseks taotluseks imestuse seisund, mis on ka filosoofia lähtekoht.

Filosoofilise ellusuhtumise olemus on elu ime tajumine, maailma vaatamine avatult, ilma hinnanguteta. See on sootuks erinev elust, mida me oleme õppinud elama. Medita-tiivne või filosoofiline nõustamine eeldab praktikult hoopis teistsugust ellusuhtumist kui meil tavaliselt kombeks on – saavutustele ja vajaduste rahuldamisele keskendunud elu asemel on tema elu keskmeks tõe, ilu ja tähenduse otsing. Konventsionaalse stampmõtlemise asemel toetub ta spontaan-susele, vabale mõttele ja intuitsioonile, s.t usaldab olemist/elu ennast. Olles ankurdatud iseenda olemise keskmesse, saab ta jääda rahulikuks hoolimata elus asetleidvatest ärevakstegeva-test sündmustest (Amundson ja Hansen võrdlevad seda „tor-naado keskmes“ olemisega). Olemist on raske kirjeldada, kuid väga lihtne kogeda, sest see on alati olemas – vaja on sellele vaid tähelepanu pöörata. Neile, kes soovivad nii elama õppida, tuleb kasuks tegelemine asjadega, mis sellist ellusuhtumist eel-davad ja arendavad (nt meditatsioon, jooga, kunst).

Hõivatud ja kiirustav inimene suudab harva tõeliselt tunnetada iseennast ja ennast ümbritsevat olevikuhetkes – suunata tä­helepanu oma kehale, aistingutele ja hingamisele; jälgida mõtteid ja tundeid kõrvaltvaatajana või lihtsalt vaadata päikeseloojangut. Olevikuhetkel toimuv läheb temast suuresti mööda või registreerub vaid osaliselt mõtete, tunnete, piltide, helijuppide, uitmõtete, aistingute ja kogemuste virr-varrina,

mis tundubki kiirustavale inimesele „reaalsusena.“ Sellises seisundis jääb inimese tähelepanu alt välja see põhiline, mis meid kõiki ühendab – olemine (või siis pigem sellega kon-taktis olek).

Meditatsioon aitab olemist suuremal määral ja otse­semalt tundma õppida. Meditatiivne seisund tähendab olemist käesolevas hetkes, täiuslikku tähelepanu kõige toimuva suhtes. See on tavaline, lihtne, terviklik, hinnan-guteta tähelepanu praeguses hetkes ilmneva suhtes: akna tagant kostvad liikluse helid või jõe voolamine, linnulaul ja metsakohin, sisse ja välja hingamine, mõtete tulemine ja minemine, lõhnaaistingud, ebamugavustunne seljas või kõhus, laste kilkamine mänguväljakul – kõik see, mis antud ajahetkel meie kogemuses olemas on.

Meditatiivse teadlikkuse erinevus tavateadvusest seisneb selguse ja iseenese keskmega kontaktis olemise määras – kui tavateadvus on justkui kogemuste virvendus veepinnal, siis meditatiivne teadvus on sügav ja rahulik vesi, mida pin-navirvendus ei häiri. Meditatiivses rahus kogeb inimene neidsamu kogemusi ja aistinguid nagu tavateadvu­segi puhul, kuid ta ei lase neil end tingimata kaasa haarata. Tal on võimalik jääda pidama iseenda rahulikku keskmesse ja jälgida toimuvat eraldiseisva pealtvaatajana. Samuti ei kiirusta ta toimuvale hinnanguid andma.

Tuues sellise teadlikkuse oma igapäevaellu, hakkame ise-ennast ning elu värve ja vorme paremini tunnetama – märkame puude õõtsumist tuules, paneme tähele vaikseid momente keset tõtakat päeva ning võime kogeda müstilisi hetki, milles tajume iseenda samasust kõige olevaga. Need on hetked, milles tunneme end täielikult elavatena, täieli-kult iseendana ning kogeme sügavamat tähenduslikkust.

Amundson ja Hansen teevad ettepaneku võtta „olemine“ karjäärinõustamise keskseks komponendiks. See on suur üleskutse, mille võtavad vastu need, keda see kutsub.

Head olemist!

»

Meditatiivne või filosoofiline nõustamine eel-dab praktikult hoopis teistsugust ellusuhtumist kui meil tavaliselt kombeks on – saavutustele ja vajaduste rahuldamisele keskendunud elu asemel on tema elu keskmeks tõe, ilu ja tähen-duse otsing.

Mängulised meetodid karjäärinõustamises

Paradigmamuutused peegelduvad nõustamises kasutatava-tes meetodites. Enam ei piisa testide tegemisest ja eks-pertnõuannetest, et töömaailma ootustele vastata. Vaja­takse meetodeid, mis keskenduvad kliendi aktiivsele kaasamisele. Inimene ise on see, kes loob oma lugu. Selle teadmise omaksvõtmiseks on vaja süveneda iseendasse – mõista, kes ma olen ning sõnastada oma isiklik missioon. Kui oleme suutnud leida ning reastada oma elu printsii-bid, millele toetub meie olemasolu ja tegutsemine, saame keskenduda iseenese seosele maailmaga. Inimene avastab oma elumissiooni, mitte ei leiuta seda.

Täna on troonile tõstetud sõnad, mõõtmine ja loogika (vasak ajupoolkera) ning neile on sageli allutatud meie olemuse loomingulisemad, intuitiivsemad, tundlikumad ja artistlikumad aspektid (parem ajupoolkera). Mida enam oleme võimelised oma paremat ajupoolkera kasutama, seda täielikumalt suudame visualiseerida, sünteesida, üle-tada aega ja käesolevat olukorda, projekteerida holistlikku pilti sellest, mida tahame teha ja kes oma elus olla. Kujut­lusvõime kaudu saame visualiseerida enda sees pei­tuvad suured potentsiaalsed maailmad. Karjäärinõusta-mises annavad kujutlusvõime rakendamiseks suurepärase võimaluse mängulised meetodid.

Miks armastavad igas eas inimesed mängida? Sellepärast, et mäng on hinge terviklik seisund, see haarab inimest tervikuna, olles mõtete, tunnete ja liigutuste ühtsus, elu harmoonia rollisituatsiooni ja maailma mõistes. Mängus on võimalus teostada iseennast, oma suhteid teistega, oma tulevikku täiesti turvalises atmosfääris. Hea mäng on psühholoogiline eksperiment, mille iga osaleja iseenda jaoks määrab. Selle tulemused ei ole alati ette ennustata-vad, need on sageli ootamatud ja mõnikord ka valulikud. Samas pakub mäng turvalise võimaluse kogemuste saami-seks; igal hetkel võib mängust välja astuda ja öelda, et see ei ole päriselt mina, vaid minule antud roll – elus on tegelikult kõik teistmoodi.

Mängu kui psühholoogilist meetodit võib kasutada vähe­malt kolmel eesmärgil:

õpetada osalejaid elama mängulises maailmas, täielikult •sinna sulandudes; mäng võimaldab emotsionaalselt rea-geerida erinevatele üleelamistele ja raskustele, reguleerida oma sisemist maailma;õpetada olema vaba mängumaailmas, teadvustada oma •eripära ja üles ehitada suhteid teiste inimestega;õpetada teadvustama mängulist kogemust ja kasutama •mängu kui eneseteadvuse ja eluliste eksperimentide instrumenti. Mäng on kui psühholoogiline võimalus mõista ennast ja teisi, näha ja tunnetada muutuste perspektiivi, läbi elada käitumismudeleid ja suhteid, mis varem tundu-sid võimatutena – sel juhul on mäng nagu laboratoorium.

Karjäärinõustamises mängulisi meetodeid rakendades tuleks juhendajal lähtuda Virginia Axline (1911–1988) printsiipidest: paku turvalist keskkonda, loo piirid, kontrolli aega, aktsep-teeri klienti sellisena nagu ta on, luba väljendada oma tundeid vabalt ja hinnanguvabalt, peegelda – ära interpreteeri, austa kliendi võimet ise oma probleeme lahendada, tööta eetilisuse piirides. Mängujuhiks olemine nõuab eelkõige loovat lähe­nemist ning oskust kohaneda mängu kulgemisega. Noorte puhul tuleb sageli arutelusid pisut suunata ja innustada osa-lejaid laiemat pilti nägema. Siiski on juhendaja roll pigem ta-gaplaanil ning esikohal osalejate mõtete ja emotsioonide väl-jendamine. Tunnete selgitamine, tõlgendamine ja seostamine, iseäranis aga sümbolite ja lugude keeles väljendamine, aitab emotsioonid ja uitmõtted tõlkida ideedeks, mille toel areneda. Ehkki uute meetodite kasutuselevõtt võib algul tunduda har-jumatu, tasub julge pealehakkamine end kindlasti ära.

»

Kutsume teid, head karjäärispetsialistid, üles oma meetodeid jagama! SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus ootab lõputöösse kogutud mängude-le lisa aadressil mare.vali@innove.ee, et koostada väärt kogumik karjäärinõustamises kasutatavatest mängulistest meetoditest. Oma varalaegast vas-tastikku täiendades jõuame loovama ja tõhusama nõustamiseni ning toetame üksteise arengut.

Mängujulgust ja ­lusti!

4

Karjääriplaneerimist ei vaadelda enam vaid kui elukutse valikut ja edenemist ametialasel kar­jääriredelil; pigem räägitakse üha enam elu pla­neerimisest – oma loo loomisest, milles jutustaja konstrueerib jutustamise käigus ka iseennast.

Anu PärnKiili Gümnaasium

Triin RõõmusoksIda-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskus

Kadri JursLähte Ühisgümnaasium

Artikkel on täismahus saadaval Karjäärituul nr 25 veebiversioonist aadressil rajaleidja.ee/karjaarituul.

2010. aasta jaanuaris tehti SA Innove karjääri­teenuste arenduskeskuse partnerite seas kar­jääriteenuste valdkonna terminite küsitlus.

Kristi KoortSA Innove karjääriteenuste arenduskeskus,

teavitusspetsialist

Karjääriteenuste valdkonna terminid*

Käesoleva aasta kevadel jõudis karjäärinõustajate lugemislauale kauaoodatud teos – Kanada nõustamispsühholoogia professori N. E. Amundsoni raamat „Aktiivne kaasamine. Karjäärinõusta-mine: olemine ja tegemine.“

Amundson on üle 25 aasta koolitanud karjäärinõustajaid kodu- ja välismaal. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid nii karjääri-nõustajatele kui neile, kes soovivad mõtiskleda oma karjäärivali-kute üle. 2009. a mais ja novembris oli Eesti karjäärinõustajatel võimalus osaleda Amundsoni täienduskoolitusel „Aktiivse kaa-samise meetodid nõustamises“, mis toetas raamatus käsitletud nõustamismeetodite praktilist kasutamist.

Raamat pakub uusi meetodeid nii nõustatava probleemi määratlemiseks kui lahendamiseks. Amundson keskendub nõustamisprotsessi igale etapile ning julgustab nõustajat ra­kendama oma loovust ja loogikat, kogemust ja uudishimu, et inspireerida klienti uute lähenemisviiside leidmisel. Ta ärgitab nõustajat oma piire avardama ning käima sissetallamata rada. Loovamaks ja aktiivsemaks lähenemiseks soovitab ta kasutada selliseid tehnikaid nagu metafoorid, joonistused, kirjutamine ja luuletamine, lugude jutustamine, käitumise harjutamine.

Autor rõhutab, et tegevusele keskenduv nõustamine peab rajane-ma olemise seisundil, s.t. nõustamine on midagi enamat kui liht-salt hulk tegevusi. Ta julgustab nõustajat laskma kliendil oma lugu rääkida ning õppima rahulikult ootama, millal tähendus temani jõuab. See protsess on sageli märksa aeglasem kui nõusta-jatele meeldiks ning eeldab kannatlikkust ja keskendumisvõimet.

Raamatu lisadest leiab nõustaja mitu praktilist töövahendit – oskuste hindamise ja töökoha väärtuste hindamise küsimustiku, elutee hindamise harjutuse jt koos hindamisjuhenditega. Looda-me, et raamatus tutvustatud meetodid leiavad nõustamisprakti-kas aktiivset kasutamist.

Teose loetavusele aitab kaasa Amundsoni lugude jutustamise viis – see, kuidas ta kirjeldab oma kogemusi, ideede tekkimist ja arengut, mis on kantud soojast heatahtlikkusest ja sügavalt läbitunnetatud veendumustest.

Trükis on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”. Programm on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist. Raamatu saavad kõik tea-vitamis- ja nõustamiskeskused, Amundsoni täienduskoolitusel osalenud karjäärispetsialistid, Eesti Töötukassa ja kõrgkoolide karjäärikeskuste nõustajad. Lisaks saab raamatut laenutada SA Innove, TÜ, TLÜ, TTÜ ning maakondlikest raamatukogudest.

Head lugemiselamust ja aktiivset uute meetodite kasutamist!

Aktiivne kaasamineKarjäärinõustamine: olemine ja tegemine

Mare VäliSA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, karjäärinõustamise juhtivspetsialist

Karjääriteenuste valdkonna terminoloogia ülevaatus toimus karjääriteenuste koostöökogu tegevuste raames. SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse juures käis koos töörühm, mille eesmärk oli üle vaadata karjääriteenuste valdkonna terminid, et luua teenuseosutajate ja arendajate seas ühtne arusaam kasutatavast terminoloogiast. Töörühma kuulusid Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, Karjääri-nõustajate Ühingu, Õpetajate Lehe, Wiedemanni Tõlkebüroo ja SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse esindajad. Töö üks oodatavaid lõpptulemusi on see, et karjääriteenuste valdkon-na käsitletavad terminid on kaasaegses vormis kättesaadavad erinevates õigekeelsus- ja seletavates sõnaraamatutes.

Terminite töörühm käis koos kaks korda ja pärast seda ot-sustati sõnastatud terminid saata tagasisideküsitlusele, mis toimus 20.–31. jaanuaril 2010. Küsitlus edastati SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse lähimatele partneritele: piir­kondlikele teavitamis­ ja nõustamiskeskustele, partner­koolidele, Eesti Karjäärinõustajate Ühingule, karjääri­teenuste koostöökogu liikmetele jt – kokku ligi 100 inimesele. Tagasisidet küsiti 12-le terminile – paluti hinnata, kas väljapakutud termini sõnastus on arusaadav või mitte. Kui sõnastus osutus arusaamatuks, paluti asemele pakkuda uus variant. Ettepanekute tegemisel paluti arvesse võtta ter-minite omavahelist tervikut.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et esitatud terminid olid selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning ei tekitanud küsitlusele vasta-nute seas küsimusi. Karjääriteenuste valdkonna terminid on kättesaadavad SA Innove kodulehel: www.innove.ee > karjää-riteenused > karjääriteenuste arenduskeskus > terminid. Eda-sine samm on terminite kättesaadavaks tegemine erinevates õigekeelsus- ja seletavates sõnaraamatutes.

Head lugejad, kutsun ka teid üles uusi termineid kasutama!

* Vt lisaks koolituse „Karjääriteenuste põhialused” raames valminud lõpu-tööd: „Karjääriteenuste valdkonna terminid“ www.innove.ee > karjääri-teenused > koolitus > karjääriteenuste põhialused > lõputööd.

UUS TRÜKIS

5

6

18. mail 2010. a toimus karjääriteenuste koostöö­kogu kohtumine. Kohtumise peateema oli noorte töötus – selle ennetamiseks ja olemasoleva olu­korra leevendamiseks vajalikud tegevused.

Karjääriteenuste koostöökogu liikmed arutasid noorte töötuse teemadel

Pille Liimal Eesti Töötukassast tutvustas koostöökogu-le statistilisi näitajaid registreeritud töötusest. 2010. a I kvartalis oli noori registreeritud töötuid vanuses 16–24 eluaastat, s.o 29 500 noort, mis moodustab kõi­gist registreeritud töötutest 16%. Noortest töötutest on enim põhihariduseta või kutsekeskharidusega. Uuringud on näidanud, et üks olulisemaid tegureid, mis määrab ini-mese edukuse tööturul, on tema haridus; ka töötukassa statistika kinnitab seda. Töötukassal noortele eraldi töö-turumeetmeid loodud ei ole, küll aga püütakse noorte vajadusi teenuste pakkumisel arvestada. Loomisel on ise-teenindusportaal, mis võiks olla noortele atraktiivsem kui tavapärane klienditeenindus.

Väljalangevuse ennetamisest Eesti kõrgkoolides rääkis Inga Kukk SA-st Archimedes. Primus programmis on mitmeid tegevusi väljalangevuse ennetamiseks. Näiteks toimub üli-õpilastele koolitus „Õppimine kõrgkoolis”, kus käsitletakse õpingute ja karjääri planeerimise, enese-, aja- ja rahajuhtimi-se ning õpioskustega seonduvaid teemasid. Lisaks toetatakse üliõpilasi vajaliku infoga kooli algusperioodil.

Ada Lumiste Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest tutvustas programmi Õppenõustamissüsteemi arendamine, mille üks eesmärke on parandada nõustamisteenuse kät­tesaadavust õpilaste koolist väljalangevuse ennetamiseksja noorte edasise toimetuleku ning konkurentsivõime suuren-damiseks igapäevaelus ja tööturul. Loodud on 16 õppenõusta-miskeskust, kus pakutakse psühholoogilist, eri – ja sotsiaal-pedagoogilist ning logopeedilist nõustamist.

Koostöökogu liikmed leidsid üheskoos, et noorte töötuse valupunktide leevendamiseks on väga oluline koos- ja tea-vitustöö – seda nii koostöökogusse kuuluvate kui ka teiste organisatsioonide vahel, kes samuti puutuvad kokku noorte töötuse teemaga. Kindlasti on oluline noortele pakutava­test teenustest teavitada nii noori kui ka nende vane­maid, õpetajaid, koolijuhte.

Järgmine Karjääriteenuste koostöökogu kohtumine toimub septembris. Loe lähemalt: innove.ee/koostookogu

Kristi KoortSA Innove karjääriteenuste

arenduskeskus, teavitusspetsialist

Majanduskriis on tugevalt mõjutanud tööturgu ja majandust üle kogu maailma. Vaatamata märkidele, et maailmamajandus on kriisist toibumas, on siiski tõenäoline, et tasapisi taastudes jõuab tööhõive Euroopas kriisieelsele tasemele alles 10 aasta pärast.

Aprillis esitles Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus CEDEFOP uuringut „Euroopa tööjõuvajaduste kohta aastatel 2010–2020”, kus püütakse hinnata majanduskriisi mõju lähitulevikule. Tööhõive tulevikumustrid peegeldavad nii nõudlust kui pakku-mist. Järjest rohkem nõutakse kõrg- ja kesktaseme kvalifikat-siooni seal, kus traditsiooniliselt on hakkama saadud madalama kvalifikatsiooniga. Praegu on madala kvalifikatsiooniga töö­kohtade osakaal viiendik tööturust, 2020. aastaks väheneb see 15 protsendile. Kõrgharidust nõudvate töökohtade osa suureneb 34 protsendini, kutseharidusega töötajad moodusta-vad aga perioodil 2010-2020 üle poole kogu Euroopa tööjõust.

Parem sidusus haridus­ ja töömaailma vahel aitab kriisist välja tulla

Üldiselt on kasvava nõudluse trendid kasvava pakkumise trendiga kooskõlas. Samas ei jää paljudel töökohtadel vajatavate oskuste profiil samaks. Ülioluline on mõista, kuidas muutuvad nõutavad oskused mitte ainult formaalhariduse, vaid ka spetsiifiliste os­kuste ja pädevuste mõistes. Et üksikisik oleks tööturul võimalikult konkurentsivõimeline, peaks tal olema põhjalik üldoskuste pakett koos tööks vajalike algoskustega, mida järgneva elu jooksul pidevalt täiendada tuleb.

Riikidel on hädavajalik teha nõutavad investeeringud tööturuinfo kättesaadavuse ja metoodika parandamiseks, et Euroopa oleks pa-rimate praktikate eeskujuks üle kogu maailma. Sellist infot vaja-vad mitte ainult poliitikategijad, vaid ka inimesed, kes valivad oma haridus- ja karjääriteed, hariduse andjad, karjäärispetsialistid ja ka ettevõtted, kes investeerivad haridusse ja koolitusse. Kõik need osa-pooled peaksid tegema tarku ja läbimõeldud otsuseid.

Loe lisaks SA Innove koduleheküljelt > Kutsehariduse infopank > Töö-jõuvajaduse prognoos ja muutused sektorites.

6

Karjääriteenuste koostöökogu kohtumine 18. mail 2010

Käesoleva aasta aprillikuu viimase nädala veetsin Põhja­Iirimaal, Belfastis, kus osalesin Academia õppevisiidil. Visiidil osales kaheksa inimest nel­jast eri riigist – Eestist, Norrast, Prantsusmaalt ja Soomest.

Kati RaudsaarSA Innove karjääriteenuste arenduskeskus,

Rajaleidja koordinaator

Käies ja kogedes Põhja­Iirimaal

Viie päeva jooksul külastasime mitmeid haridusasutusi, kus saime muuhulgas ülevaate pakutavatest karjääriteenustest. Programmi kuulusid Belfasti karjäärikeskus, Fleming Fultoni Kool, Lagan Kolledž, Metropolitan Kolledž, Methodist Kolledž, Queensi Ülikool ning Tööjõu Keskus.

Huvitav oli külaskäik Belfasti karjäärikeskusesse, mis põhi-neb J. P. Sampsoni mudelil*: keskuses on info grupeeritud kuude teemasse: ülikool, kolledž, karjääri valimine, töö leid-mine, CV kirjutamine ning praktika/täiendõppe võimalused. Kõik teemad on eristatud värvidega ja iga materjali peal on vastava värviga kleeps. Materjalidest on kättesaadavad üksi-kud eksemplarid, et mitte tekitada info üleküllust. Kesku­sesse sisenedes ei küsita kliendilt, kuidas saame sind ai­data, vaid mis sind siia tõi. Töötajate hinnangul annab see kliendile võimaluse ise otsustada oma vajaduste üle. See oli värskendav idee, kuna Eestis tundub, et sõnaga „abi“ kaasneb hakkamasaamatus ning loomulikult ei taheta seda tunnista-da; seetõttu ei julgeta võibolla ka abi küsida.

Märkasin, et noortega suheldakse lihtsat sõnavara kasutades. Ei räägita suurelt ja üldiselt karjääriplaneerimise vajalikkusest, vaid konkreetsest vajadusest. Huvitav oli kohtumine Queensi Ülikooli karjääriteenistuse juhatajaga, kes tõi peamise murena välja, et üliõpilased ei mõtle oma tulevikule – nad elavad

hetkes. Üliõpilasi on keeruline mõtlema panna edasistele plaanidele ning seetõttu on raskem ka nendeni jõuda. Neil on „suureks kasvamise“ kartus. Siinkohal oli hea äratund-misrõõm – noored on kõikjal sarnaste „muredega“.

Üllatav oli see, et Belfasti üldhariduskoolides ei tee individuaalset nõustamist mitte oma koolis töötav karjäärispetsialist vaid seda käivad koolis pakkumas nõustajad kohalikust karjäärikeskusest. Nimelt on va-litsusel arusaam, et koolides töötavad karjäärispetsialistid ei anna alati objektiivset infot ning ei ole oma kooli sei-sukohalt erapooletud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et nn „imesid” ei ole olemas (vä-hemalt Põhja-Iirimaal mitte) – koolides ja keskustes te­hakse samu tegevusi, mida Eestiski. Kui aeg-ajalt tun-dub, et mujal on parem, siis õppevisiidi käigus mõistsin, et oleme Eestis teinud suuri arengusamme ning nii mõnigi asi on parem kui mujal. Näiteks on Belfasti koolides probleem, et esmatähtis õpetajatele on oma tunni andmine; seejärel hakatakse alles karjääriteemadega tegelema. Kokkuvõttes sõltub kõik eestvedajast ning tema entusiasmist ja soovist valdkonda arendada.

Hindan kõrgelt Academia õppevisiidil nähtut ja kogetut. Lisaks vastuvõtva riigi tundmaõppimisele saab mitte-formaalselt suheldes kogemusi ja teadmisi vahetada ka teistest riikidest pärit osavõtjatega. Samuti on nädalane eemalolek, kuid siiski valdkonnas tegutsemine väga moti-veeriv tagasi tulles.

* J.P.Sampsoni mudelist täpsemalt loe järgmisest Karjäärituulest.

Belfasti karjäärikeskusMethodist College’i karjääriraamatukogu külastamine

7

8Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul

Karjäärispetsialistide infovajadus õpi­ ja töörände toetamiseks

Janika TamsaluSA Innove karjääriteenuste

arenduskeskus, karjääriinfo spetsialist

Õpirände varalaegas on mõeldud kõigile, kes vahendavad infot välismaale siirdumise, seal viibimise või sealt naasmise kohta. Trükise eesmärk on toetada karjäärispetsialisti õpirändajate nõus-tamises ja neile info andmises.

Õpirände varalaegas koondab infot õpirände eri võimaluste kohta välismaal alates rahvusvaheliselt tunnustatud õppeprogrammis osalemisest kuni eraviisiliste ettevõtmisteni. Varalaegas juhatab kasutaja sammhaaval läbi kõikide infovahendamis- ja nõustamis-protsessi faaside. Trükises käsitletakse nii õpirändele eelnevat, selle aegset, kui ka sellele järgnevat infovahendamist ja nõus-tamist.

Õpirände varalaegas 2010

UUS TRÜKIS

Uuringuga tahtsime täpsustada ka karjäärispetsialistide ootusi KT-Kle. Põhilised ootused KTK suhtes puudutavad info jagamist (sh teemakohane statistika ja e-uudised), võimaluste loomist kohtumis-teks, koolitusteks ja välisvisiitideks, infomaterjalide kättesaadavaks tegemist ning partneriks olekut ka edaspidi. Infomaterjale sooviti enim õpi- ja töörände võimaluste, stipendiumite ning erinevate rii-kide haridussüsteemide teemadel eesti ja vene keeles. Siinkohal on abiks värskelt KTK poolt välja antud metoodiline materjal „Õpi­rände varalaegas”, mis on mõeldud kõigile, kes vahendavad infot välismaale siirdumise, seal viibimise ja sealt naasmise kohta.Õpirände varalaeka praktiline õpituba toimub karjäärispetsialistide suvekoolis 14.–16.juunil.

Kasulikku:„Õpirände varalaeka” veebiversioon asub aadressil: •rajaleidja.ee/varalaegas.

Karjäärispetsialistide infovajadus õpi- ja töörände toetamiseks, •uuringu täispikk aruanne on kättesaavad veebis: www.innove.ee/karjaariteenused/projektid/euroguidance.

Karjäärispetsialistide õpi­ ja töörändealase info­vajaduse selgitamiseks korraldas SA Innove karjääri­teenuste arenduskeskus (KTK) koostöös Klaris Uuringud OÜga aasta alguses internetipõhise küsitluse.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on karjääri­spetsialistide infovajadus õpi­ ja töörände teemadel info jagamisel, millised on neile tuttavad infoallikad, kokkupuu-ted rahvusvahelise koostööga ja selle roll karjäärispetsialistide jaoks. Samuti tahtsime teada, kuidas saab KTK toetada Eesti karjäärispetsialiste õpirändealase info vahendamisel. Uuringus osales kokku 54 karjäärispetsialisti nii hariduse kui tööturu sek-toritest.

Uuringu tulemustest selgus, et karjäärispetsialistid puutuvad oma igapäevatöös suhteliselt vähe kokku õpi- ja töörände tee-madega – oma sihtgrupile on õpirände teemadel infot jaganud veidi alla poole kõikidest vastanutest. Samas hindasid enam kui pooled vastanutest sihtgrupi huvi õpirände vastu kasvavaks.

Tagasihoidlik infovahendamine õpirände teemadel võib olla tingi-tud spetsialistide ebapiisavast informeeritusest õpirändega seo-tud küsimustes – üle poole vastanutest hindasid seda keskmiseks, enam kui kolmandik halvaks. Heaks hindas oma asjatundlikkust kaks inimest. Olulised erinevused informeerituses sõltuvad sel-lest, milliseid infoallikaid kasutatakse. Paremaks hindasid oma informeeritust need, kes otsivad õpirände infot eri riikide poolt pakutavate võimaluste kohta internetist. Üle poole vas-tanutest pidas vajalikuks olla kursis nimetatud teemadega; seega on selge, karjäärispetsialistidel on olemas soov rohkem õpi- ja töörände teemaga tegeleda.

Uurides levinumaid infoallikaid karjäärispetsialistide jaoks, sel-gus et enim saadakse infot karjääriportaali Rajaleidja Euroo­pa osast (94% vastanutest), veidi üle poole vastanutest kasutab ka üle­euroopalist koolide otsingumootorit Ploteus (56%). Väärt infoallikatena oli veel nimetatud kolleege, sh Innove spet-sialiste, ja temaatilisi trükiseid. Karjäärispetsialistid, kes teiste-ga võrreldes sageli kliente õpi- ja töörände küsimuses nõustavad, otsivad infot valdkonna kohta ka mujalt internetist – levinum on toetumine koostöövõrgustikele nii Eestis kui välismaal.

Välissidemed on kasulikud kogemuste omandamise, kontak­tide leidmise, uute materjalide ja metoodikatega tutvumise eesmärgil. Koostööpartnereid välisriigis peetakse oluliseks ka karjääriteenuste arendamise seisukohalt – tekivad uued ideed ja mõtted, mida oma töös rakendada; areneb ja kujuneb välja koostöövõrgustik. Uuringus osalenutest 40% oli viimase kolme aasta jooksul käinud end välismaal täiendamas. Mujal tehtavaga soovitakse end rohkem kurssi viia, pidades välissidemeid enda jaoks ühel või teisel viisil kasulikuks.