2013

3/38

Praktiku sõnumitooja

5–6aastaste laste kõne test – esimene standardiseeritud kõnetest Eestis

2013. a sügisel jõudis kasutajateni esimene originaalne, st eesti keelel baseeruv kõnetest.

Test, mille autorid on TÜ eripedagoogika osakonna logopeedia õppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap ning logopeedid Margit Aid ja Raili Mäll, on valminud Haridus- ja Teadus ministeeriumi ning Eesti Logopeedide Ühingu koostööprojekti raames aastatel 2006–2013.

Kõne on 5–6 a lapse puhul üks olulisemaid arengunäitajaid, mida logopeedid on seni hinnanud eri meetodite abil, sh vaatlus, küsimustikud ja mittestandardiseeritud testid. Kuid ainult standardiseeritud kõnetesti kasutades saab logopeed anda objektiivse numbri-lise hinnangu selle kohta, milline on uuritud lapse kõne areng eakaaslastega võrreldes ja millistes kõnevaldkondades esineb mahajäämus. Standardiseeritud testi kasutamine muudab kõne hindamise objektiivsemaks ja usaldusväärsemaks ning on aluseks kvaliteet-sele pedagoogilis-psühholoogilisele nõustamisele.

Miks on Eestis vaja originaalseid kõneteste?Kõnetestide tõlkimine ja kohandamine on raskendatud, sest igal keelel on oma spetsiifika – õigem on koostada originaalülesanded. Testi puhul on oluline tunnus selle valiidsus, mis näitab, missugusel määral mõõdab test seda, mille mõõtmiseks see on ette nähtud. Kui testi eesmärk on hinnata eesti lapse kõne arengut, siis peab ülesannete ja keele-materjali valikul arvestama just eesti keele spetsiifikat (nt väldetest tulenevaid iseära-susi hääldamisel ja sõnatüvedes).

Kõnealuse testi eesmärgid on järgmised:

1. eristada kõne arengu mahajäämusega lapsi eakohase kõnearenguga lastest, st testiga on võimalik välja selgitada riskirühma kuuluvad lapsed, kes vajavad lisaõpet enne kooli ja täiendavat nõustamist sobiva õpikeskkonna valikul ja/või korraldamisel;

2. anda ülevaade konkreetse lapse kõnearengu profiilist kõigi kõnevaldkondade (hääldamine, sõnavara, grammatilised vormid, lause) kaupa.

Jätkub pöördel »

Abivahend valdkondliku kommuni katsiooni loomiseks

Marika PadrikPhD, TÜ Haridusteaduste Instituut,

eripedagoogika osakondKadri Eensalu, SA Innove

karjääriinfo juhtivspetsialist

SA Innove eestvedamisel valminud

valdkondlik kommunikatsiooni-

strateegia sõnastab kolmeks

aastaks (2014–2016) karjääri-

ja õppenõustamisspetsialistide

kommunikatsiooniplatvormi ning

olulisemate teavitustegevuste

lähtepunktid ja fookused.

Kommunikatsioonistrateegia aitab

mõtestada ning siduda karjääri- ja

õppenõustamisteenuste erinevad

teavitussuunad ühtseks tervikuks

nii, et kõik tegevused teeniksid

keskseid eesmärke ja oleksid

sihtrühmadele üheselt mõistetavad.

Kommunikatsioonistrateegia on

tööriist, mis aitab püstitada ülesan-

deid teavituskampaaniate ja muude

teavitustegevuste loomiseks ning

kontrollida nende vastavust kommu-

nikatsiooni strateegilistele eesmär-

kidele. Kommunikatsiooni strateegia

ei ole detailne tegevusplaan, iga-

aastased ning eri osapoolte individu-

aalsed tegevusplaanid kujundatakse

lähtuvalt strateegia põhi mõtetest,

valdkonna poliitika arengutest,

reaalse test võimalustest ja vajadustest.

Strateegia on jaotatud kolme etappi:

karjääri- ja õppenõustamisteenuste

ühtse kommunikatsiooni loomine,

Innove ja partnerasutuste valdkonna

eksperdikuvandi võimendamine ja siht-

gruppides käitumusliku muutuste taot-

lemine. Nendest kaks esimest teemat

on horisontaalsed, suunatud laiemale

avalikkusele ning hõlmavad enamikke

sihtrühmi korraga.

Lisainfo aadressilt: innove.ee/

rajaleidja-kommstrateegia.

Testi alusel on võimalik hinnata ka kakskeelsete laste lisakeeleõppe vajadust. Test on koostatud 5–6-aastaste laste kõne arengu hindamiseks. Nimetatud vanuses tõstatub lapse koolivalmiduse küsimus. Objektiivse hinnangu olemasolu kõne arengu kohta selles vanuses annab võimaluse lapse kõneliste oskuste sihipäraseks arendamiseks 1–2 aasta jooksul, et tagada sujuvam üleminek lasteaiast kooli. Test koosneb 26 ülesandest, millega on võimalik saada ülevaade lapse sõnavara, grammatika ja hääldamise arengust. Testi vanusenormid on välja töötatud 308 viieaastase ja 396 kuueaastase lapse andmete alusel. Lapsed on pärit kõigist Eesti maakondadest (v.a Saaremaa ja Hiiumaa).

Testimine on lihtsaim kõne uurimise meetod, mis ei ole piisav diagnoosimiseks. Test fikseerib vaid vead kõnes ning kõnearengu mahajäämuse võrreldes normiga. Sekkumiskava koostamiseks ei piisa testimisest, vaid täiendava individuaalse õpetava uuringu käigus selgitab logopeed välja ka lapse potentsiaalsed oskused. Olgu rõhutatud, et objektiivse pildi lapse kõne arengust saab vaid siis, kui kasu-tada erinevaid mõõtmisvahendeid mitmekordse uuringu käigus. Testimine ei ole logopeedi töös kunagi eesmärk omaette, see on vaid üks alus, millele toetudes koostatakse teraapiaplaan või arengukava.

« Psühholoogi tööst õppe nõustamiskeskuses

Õppenõustamiskeskuse psühholoogi poole pöördutakse väga erinevatel põhjustel ning pöördujaks võib olla lapse esindaja, kooli või lasteaia õpetajad, tugispetsialistid ja omavalitsuse töötajad. Iga juhtum, millega õppenõustamis-keskuse psühholoog tegeleb, on ainukordne ja vajab indivi-duaalset lähenemist. Õppenõustamiskeskuse nõustamistöös on keskseks isikuks laps. Üritatakse välja selgitada tema parima heaolu ja turvatundega seotud vajadused.

Psühholoogi töö tutvustamiseks toon juhtumi, kus kool ja lapsevanemad olid valmis õppenõustamiskeskuse spetsialis-tide soovitusi järgima ning tulemused olid positiivsed.

Tartu ÜlikoolEesti Logopeedide Ühing

KoostanudMarika Padrik Merit Hallap

Margit Aid Raili Mäll

Õppenõustamiskeskuse logopeed aitab leida sobiva toetuse lapse kommunikatsioonioskuse arendamiseks

Nagu kõik nõustamiskeskuse spetsialistid, nii teeb ka logo-peed oma tööd lapsest kui isiksusest lähtudes ning vaatleb tema probleeme ja vajadusi terviklikult. Logopeedi poole pöördutakse loomulikult lapse kommunikatsiooniraskuste tõttu, kuid sageli märkab logopeed ka muid kaasuvaid prob-leeme, mis takistavad lapse arengut ja edukat toime tulekut lasteaias või koolis. Õppenõustamiskeskuse logopeed alustab üldjuhul tegutsemist juhtumitega, kus lapsevanem või lasteasutuse pedagoogid on märganud probleemset kõnearengut. Nõustamisprotsessi käigus kaasab ta vajaduse korral juhtumisse ka teisi spetsialiste.

Näitena õppenõustamiskeskuse logopeedi tööst toon juhtumi, kus oma teist lasteaia-aastat alustav laps ei kasutanud suht-lemiseks kõnet. Oma soove väljendas ta füüsilise tegevuse kaudu: võttis teiselt lapselt ära tema jaoks huvitava eseme, tegi endale ruumi kaaslaste kõrvaletõukamise abil jne.

Selle juhtumi puhul alustasin nõustamist rühmas tegevuse vaatlemisega. „Minu laps” tegutses omaette, teda huvitasid ainult teatud esemed. Ta võttis riiulist auto ja sooritas sellega korduvaid liigutusi (see ei olnud auto funktsiooni

näitav tegevus) ning kaotas siis kiiresti huvi. Teiste lastega ta ei suhelnud. Õpetajate sõnul oli vaatluse päev hea ja rahulik. Laps kasutas üksikuid häälitsusi. Püüdsin tegutseda lapsega ka individuaalselt, kuid ta ei soovinud istuda toolile, puudus pilkkontakt, pakutud tegevus ei huvitanud teda.

Järgnevaks võtsin ühendust emaga ning me kohtusime. Kuulasin ära tema arvamuse lapse arengust ja seejärel andsin tagasisidet vaatluse tulemustest. Analüüsisime koos lapse käitumise eripära, selle oletatavaid põhjuseid ja kommuni-katsiooni arengut üldise arengu kontekstis. Selgitasin emale lapse edasiseks arenguks vajalikku sekkumist ja teenuseid. Selgus, et lapsel puudus rehabilitatsiooniplaan. Aitasin emal täita rehabilitatsiooniplaani algatamise taotluse ning sotsiaalkindlustusametist väljastatud suunamiskirjaga pöör-duda rehabilitatsiooni meeskonna poole. Õppenõustamis-protsessi kaasasin veel psühholoogi. Lisaks soovitasin emal pöörduda neuroloogi poole.

Olen logopeed, kes töötab ka rehabilitatsioonimeeskonnas, ja seetõttu pean väga tähtsaks mõlema valdkonna koos-tööd. Sageli selgub, et sobiva õpikeskkonna leidmiseks tuleb

Linnu-Lydia MaeTallinna õppenõustamis keskuse

logopeed

laps suunata õppenõustamisele just rehabilitatsiooniplaani koostamise käigus.

Selle juhtumi puhul pöördus ema õppenõustamise tulemuse na nõustamiskomisjoni poole ja sai soovituse lapse arengulist erivajadust arvestavasse erirühma. Laps jäi ootama oma järjekorda erirühma, kuid samal ajal sai ta juba teenuseid rehabilitatsiooniplaani alusel.

Väga tähtis on õppenõustamiskeskuse logopeedi töö last ümbritsevate täiskasvanute, eelkõige lapse vanematega. Kogu selle protsessi jooksul vajas pere toetamist, sest neil tuli mõista lapse erivajaduste olemasolu ja edasise tegevuse vajalikkust. Siiani olid vanemad küll märganud lapse rahutut käitumist ja kõne puudumist, kuid läinud kaasa perearsti lohutamisega „kasvab suuremaks, läheb rahulikumaks ja küll see kõne ka tuleb”. Kahjuks peavad logopeedid sageli vanematelt kuulma, kuidas samasugusel viisil probleemide teadvustamist edasi lükatakse. Logopeedi poole pöörduda ei ole kunagi hilja, kuid lapse arengu seisukohalt tuleb seda teha kohe, kui kõneprobleeme märgatakse. Koolieelses eas võiks aga kindlasti lasta spetsialistil, st logopeedil, lapse kõne arengutaset hinnata.

Merle RohumetsHarjumaa õppenõustamiskeskuse psühholoog

Ekslusiiv-artikkel ainult Rajaleidja portaalis! Loe Rajaleidjast lugu sellest, kuidas läks käes-oleval aastal neljal Rajaleidja keskusel teenuste pakkumine kutse- ja eriala hariduseta töötavatele täis kasvanutele.

Kool pöördus õppenõustamiskeskusesse murega 13a tüdruku pärast, kelle õppeedukus on viimase pooleteise aasta jooksul märkimisväärselt halvenenud. Laps on saanud koolis eri pedagoogi teenust ja lisatunde, et õppeedukus paraneks, kuid tulemust ei ole see andnud. Viimasel ajal on ta hakanud õpetajatega kokkuleppeid eirama ning tundi-dest puuduma. Eesmärk oli hinnata lapse võimeid ja vaja-duse korral õppe kava muuta.

Psühholoogilisest uuringust selgus, et lapse võimed on väga head ning õppekava peaks lapsele olema jõukohane. Tuli edasi uurida, miks lapsel huvi õppimise ja kooli vastu vähe-nenud on. Toimusid kohtumised lapsevanema, õpetajate ja lapsega ning selgus, et neiu on häiritud ja segaduses, sest tema bioloogiline küpsemine on kiirem kui eakaaslastel. Viimase aasta jooksul tunneb ta, et ei sobitu oma klassi-kaaslastega ning ka emaga ei saa enam üldse rääkida, pide-valt tekivad tülid, mis paisuvad väga suureks.

Selle juhtumi puhul oli vaja lapsega teha põhjalikku psühho-hariduslikku tööd, et tema teadlikkust suurendada ja lapse bioloogilist küpsemisprotsessi normaliseerida. Nõustada tuli ka vanemaid ning teha selgitustööd seoses sellega, et nende laps on muutumas noorukiks, kellel on hoopis teistsugused vajadused ja maalimataju enesemääratlemisel kui väike-lapsel. Lapsevanematele soovitati perenõustamisteenust, et nad saaksid aktsepteerida lapse käitumuslikku muutumist. Soovitati ka psühhiaatri konsultatsiooni medikamentoosse ravi vajalikkuse hindamiseks. Nõustamisprotsessi kaasati nooruki kõik aineõpetajad, eripedagoog ja sotsiaalpedagoog. Lapsevanema avalduse alusel koostati käitumise tugikava ning individuaalne õppekava. Rakendati diferentseeritud hindamist ja tugiõpet eduelamuse kogemise eesmärgil ning õpimotivatsiooni taastamiseks. Kogu klass osales rühma-nõustamisel, et suurendada kuuluvustunnet.

Õppeaasta lõpuks jõudis tüdruk klassikaaslastele õpitule-mustes järele ning individuaalset õppekava ta järgmisel õppeaastal ei vajanud. Praegu jätkab nooruk õpinguid põhi-kooli õppekava alusel. Juhtumi õnnestumise oluline tegur oli koostöö eri tasandite vahel ning kooli ja õpetajate hea tahe.

32

Viimasel kahekümnel aastal on Eesti hariduses toimunud palju muuda-

tusi, reformid on aina alanud ja lõppenud, nii et nende kokkuluge-

mine, tulemuste ja mõjude pealiskaudsemgi hindamine eeldaks juba

üht tõsist uurimis- ja kirjatööd. Üks paljudest haridusuuendustest on

õppenõustamisega tegelemine, süsteemi loomine ja selle arendamine.

Õppenõustamise seeme pandi idanema Eesti eri paigus, sealhulgas

Tartus. Viisteist aastat tagasi, 1998. aastal loodi Tartu Kroonuaia

Kooli juurde nõustamis- ja õpiabikeskus. Keskuse loomise hing ja

südametunnistus oli Ana Kontor. Kuigi Kroonuaia Koolis õppisid

lapsed, kes vajasid eriõpet, siis nõustamis- ja õpiabikeskusesse

pöördus enam Tartu tavakoolides õppivaid lapsi ja nende vane-

maid, kes otsisid abi ja nõu laste õpiraskustega toimetulemiseks.

Nõustajateks olid eripedagoogid, logopeedid ja koolipsühholoog.

Keskuse õpiabirühmades osalesid 1.–6. klasside lapsed, kes said

tuge matemaatikas ja eesti keeles ainealaste oskuste kujunemisel.

2002. aastast laienesid õpiabi võimalused ka vene õppekeelega

koolide õpilastele. 2005. aastast lisandus rühmapõhine töö laste

kooliks ettevalmistamisel. Sihtrühmaks olid koolipikendust saanud

ja/või arenguliste erivajadustega, sh suhtlemisprobleemidega ja

hüperaktiivsed lapsed. Õpiabi- ja nõustamiskeskuse eripedagoogid

valdasid ühtviisi meisterlikult eriõpetust ja -võtteid ning oskasid

neid asjakohaselt kasutada. Keskuse tugevuseks olid ka spetsialis-

tide oskused koostada õppematerjale toetavas õpetuses kasutami-

seks ning õppematerjale laste individuaalseid vajadusi arvestades

kohandada. Samuti pakkusid nõustamis- ja õpiabikeskuse spetsia-

listid tavakoolide õpetajatele enesetäiendamisvõimalust, enne-

kõike praktilisi lahendusi õpetuse jõukohastamiseks.

Mitte ainult õpiabikeskuses

Uue hingamise sai kogu õppenõustamine Tartus aastatel 2005–2007,

mil Tartu linnavalitsuse haridusosakond viis ellu ESFi rahastatava

projekti „Õpilase individuaalsuse toetamine”. Projekti eesmärk oli

luua Tartu üldhariduskoolides õpiabi-  ja nõustamissüsteem, et

vältida noorte põhikoolist väljalangemist ning tuua koolist kõrvale

jäänud noored tagasi haridussüsteemi. Projekti käigus renoveeriti

Vaadates Tartu õppe nõustamis-süsteemis ette ja taha

Kroonuaia Koolis tegutsenud Tartu nõustamis- ja  õpiabikeskuse

ruumid. Selle tulemusena laienes võimalus pakkuda õpiabitunde

rohkematele Tartu koolilastele, kellele tavakoolis kaaslastega

sammu pidamiseks eriõpetus vajalik oli. Uue näo ning ajakohas-

tatud sisu sai Tartu nõustamis- ja õpiabikeskuse veebileht. Korral-

dati suuremahulisi koolitusi ja seminare  koolimeeskondadele

kaasava hariduse ja kohase koolikorralduse ning hariduslike eriva-

jadustega koolilaste arengu toetamise teemadel. Valmis käsiraamat

„Õpilase individuaalsuse toetamine”. Paralleelselt projekti tege-

vusega moodustati Tartu üldhariduskoolides aastast 2004 koolip-

sühholoogi ametikohad ja alates 2007. aastast sotsiaalpedagoogi

ametikohad. Projekti „Õpilase individuaalsuse toetamine” raames

arendati õppenõustamissüsteemi esimese tasandi tugiteenuseid

ning kire ja pühendumusega tehtu on osutunud jätkusuutlikuks –

praegugi on kõigis Tartu põhikoolides tugimeeskonnad, mis ühen-

davad eripedagooge, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge, toeta-

maks hariduslike erivajadustega noorte haridusteed.

Seemnest kasvas väike puu

2009. aastal kandus raskuskese nn teise tasandi ehk koolivälise tugi-

teenuste aredustegevusele Tartus. 2009. aastal käivitas Tartu linna-

valitsuse haridusosakond Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi

toel projekti „Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine

– TAHTA”. Projekti raames loodi Kroonuaia Kooli nõustamis- ja õpiabi-

keskuse baasil Hariduse Tugiteenuste Keskus (HTK), mis alustas tööd

iseseisva asutusena. Aastaid tagasi külvatud seeme idanes jõudsalt

ja kasvamas on puu. Praegu on HTKs neli alakeskust, millest tugi-

keskus pakub jätkuvalt õppenõustamisteenust laste ja noortega tege-

levatele spetsialistidele ning vanematele; karjäärikeskus on toeks

üldhariduskoolidele riiklike õppekavade läbiva teema elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine rakendamisel; kompetentsikeskus koondab Tartu

linna õpetajate parima erialase oskusteabe ja parimad praktikad ning

õpetajad kogevad innustust koostööks ja -õppimiseks; rehabilitatsioo-

nikeskus pakub teenust puuetega lastele ja teismelistele. Ees on uued

unistused ja tõsised proovikivid: arendada paar sekkumisprogrammi

käitumisprobleemidega õpilaste toimetulekuks ja luua töönõustamis-

süsteem õpetajatele.

Pärnu Õppenõustamiskeskus toetub pikaajalisele kogemusele

Lea MardikPärnu Õppenõustamiskeskuse juhataja

Pilguheit minevikku

Käesolev aasta on Pärnu õppenõustamiskeskuse (ÕNK) jaoks

juubeli hõnguline, sest 15. oktoobril täitus asutuse 20. tegevus-

aasta. Pärnu ÕNK-i ajalugu ulatub 1993. aastasse, mil linna valitsuse

alluvuses alustas tööd Pärnu lasteabikeskus. Aastate jooksu on

muutunud asutuse nimi, osaliselt funktsioonid ja koosseis, kuid

põhiülesanded on jäänud suuresti samaks.

Elades kaasa alustavatele keskustele, kellel tuleb hakkama saada

paljude raskustega, on tark meenutada, et kakskümmend aastat

tagasi olime samas seisus, kus enamik keskusi praegu. Kõigi nende

aastate jooksul on ÕNK kolinud korduvalt ühest hoonest teise,

ka ei saanud me aastaid uhkust tunda nõustamistööks sobivate

ruumide üle. Samas annavad teenusele näo ja kvaliteedi eelkõige

inimesed, kes seda tööd teevad.

Selja taha jääva 20 aasta jooksul on väikesest logopeediapunktist

kasvanud kompleksne tugiteenuste keskus, mis muu hulgas pakub

psühholoogilise nõustamise teenust täiskasvanutele ja teraapia-

võimalusi, sidudes omal moel ühtseks haridus- ja sotsiaalvald-

konna teenused.

Lõimudes ja koostööd tehes

Henry Ford on öelnud: „Kokku tulemine on algus, koos püsimine

areng ja koos töötamine edu.” Valdkond, millega tegeleme, ei saaks

areneda isoleeritult. Aasta-aastalt näeme üha enam ressurssi vald-

konnasiseses ja valdkondadevahelises koostöös.

Pärnu Õppenõustamiskeskus peab oma tugevuseks nõustamis-

valdkondade sidusust ja seeläbi võimalust pakkuda klientidele

kompleks set nõustamisteenust. Ühe katuse alla on koondunud

esimese tasandi psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõusta-

mine, teise tasandi logopeediline, eripedagoogiline, psühholoo-

giline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine, karjäärinõustamine,

noorte- ja karjääriinfo ning psühholoogiline nõustamine, mida

pakuvad psühholoogiateenistuse psühholoogid.

Lõimitud karjääri- ja õppenõustamine loob lisavõimalusi õpilaste

toetamiseks ja koolist väljalangemise ennetamiseks. Kuigi õppe-

ja karjäärinõustamine on sisu poolest kaks ise valdkonda, on

neil rohkesti kokkupuutepunkte. Meie ühine eesmärk on toetada

noorte arengut, tagada noorte toimetulek ja konkurentsivõime nii

igapäevaelus kui ka tööturul ning toetada valmisolekut elukest-

vaks õppeks. Karjääriteenistuse spetsialistid teevad tihedat koos-

tööd esmatasandi koolipsühholoogide ja sotsiaalnõustajatega,

kellel on ülevaade oma kooli probleemsetest õpilastest. Noored,

kellel on õpiraskused, probleemid käitumise või koolist puudu-

misega, vajavad sageli karjäärinõu. Õpimotivatsiooni kaotanud

noor leiab endas uut jõudu, kui anda talle võimalus sundimatus

õhkkonnas mõtiskleda tulevikuplaanide üle. Karjäärinõustaja, kes

ei ole asjaomase kooli spetsialist, tekitab õppijas usaldusväär-

sust ning fookus kooliraskustelt viiakse üle õpilase tugevustele

ja tuleviku võimalustele. Harvad ei ole ka juhud, kui karjääri-

nõustajad saadavad kliendi edasi teise tasandi eripedagoogi ja/

või logopeedi vastuvõtule. Eripedagoogi abil leitakse lapsele või

noorele sobivad tugiteenused, võimetekohane õppekava, õppe-

vorm ja õpi strateegia. Logopeed annab nõu kõne- ja õigekirja-

probleemide korral.

Aastaid on Pärnu ÕNK-i juures töötanud maakondlik nõustamis-

komisjon. Nõustamiskomisjoni töö on olnud õppenõustamis-

keskuse orgaaniline osa ning keskuse ja komisjoni töö vahele on

raske selgeid piire tõmmata. Pärnumaa kogemus näitab, et nõusta-

miskomisjoni ja nõustamiskeskuse töö ühendamine toob kasu ja on

praktikas senini hästi toiminud. Lapsevanema ja ka õpetaja nõus-

tamine on sageli pikk protsess, milleks tuleb varuda aega, nõus-

tama peaks korduvalt. Nõustamiskomisjoni istungi käigus on seda

raske teha. Seega on äärmiselt oluline teise tasandi nõustajate ja

nõustamiskomisjoni liikmete koostöö.

2012. aastal liitus meiega psühholoogiateenistus. Tunneme siirast

rõõmu võimaluse üle pakkuda oma klientidele süvendatud psühho-

loogilist abi, loovteraapiaid ja pereteraapiat. Tihti on lapse agres-

siivsuse või ebaedu taga hoopis tõsisem emotsionaalne probleem,

millele ei osata koolikontekstis esmapilgul tähelepanu pöörata.

Samuti võivad lapse käitumisprobleemide põhjuseks olla vanemate-

vahelised halvenenud suhted. Kui õppenõustamisteenused loovad

võimaluse probleemid välja selgitada, edasisi samme planeerida

ning võrgustikku kaasata, siis psühholoogiateenistuse psühho-

loogid on abiks probleemide lahendamisel.

Koos töötamine loob hea võimaluse keerulisi juhtumeid omavahel

arutada ja vajaduse korral kaasata nõustamisse koostööpartne-

reid väljastpoolt õppenõustamiskeskust. Kohaliku omavalitsuse

tasandil on viimaste aastate jooksul hoogustunud koostöö Pärnu

linna munitsipaalhuvikoolidega riskilaste kaasamisel huvite-

gevusse. Hea meel on üha sisukama koostöö üle meditsiini- ja

sotsiaalsüsteemi ning õiguskaitseorganitega. Loodame, et Pärnusse

loodav vaimse tervise keskus annab sellele hoogu juurde.

Olles teel …

Õppenõustamisprogrammis osalemine on meie keskuse mees-

konnale kinnitanud, et oleme olnud õigel kursil. Oleme arenenud

maakondlikuks keskuseks ning pakume tasuta teenust nii Pärnu

linnas kui ka väiksemates omavalitsustes. Keskuse töö on prog-

rammiaastate jooksul muutunud süsteemsemaks, oleme õppinud

asju nimetama õigete nimedega. Väga hea on teha tööd, kui saad

oma õnnestumisi, kogemusi, ideid ja kahtlusi jagada kolleegidega

teistest õppenõustamiskeskustest. Laienenud koostöövõrgustik on

andnud meile igapäevatöös tuge.

Lõppemas on järjekordne etapp programmide jadas. Võttes kaasa

parima osa oma kogemusepagasist, oleme valmis uuteks väljakut-

seteks, samas lootes, et seni vallanud ebakindlus, mis puudutab

teise tasandi teenuse jätkusuutlikkust, asendub peagi kindlusega

teenuse rahastamisel.

Õnneliku Õppimise Saatkonna koolitus

Ulvi MüürseppHariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja

Terves kehas terve vaim! ÕNK naiskond SEB maratonil Tallinnas

54

Hiiumaa – maa keset merd, väike, aeg voolab omasoodu, kõik

tunnevad peaaegu kõiki. Külalised ütlevad ikka: „Kui hea rahulik

teil siin on!” Siiski on Hiiumaa tahes või tahmata osa suurest

maailmast koos kõigi selle rõõmude ja muredega…

Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS avas uksed

9. mail 2007. aastal Kärdla linna allasutusena, mis teenindab kogu

maakonda. Rahvasuus tuntud HUPS tuleneb keskuse deviisist

„Hiidlane! Uuri, pinguta ja sõua!”.

Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS töötab selle

nimel, et igast lapsest kujuneks õnnelik ja hästi toimetulev

täiskasvanu.  Maakondliku kompetentsi- ja tugikeskusena on

HUPSi eesmärk info- ja nõustamisteenuste ning võrgustikutöö

kaudu toetada Hiiumaa laste ja noorte ea- ja võimetekohast

arendus- ja õppetegevust, noorte teadlike valikute tegemist ning

riskikäitumise ennetamist lähisuhetes.

HUPS on integreeritud nõustamiskeskus, kus sihtrühmadele

pakutakse nõustamist ja infot neljas valdkonnas: karjääri- ja õppe-

nõustamisteenused, noorteinfoteenused ja noortenõustamine.

Keskuse loomise ajal 2007. aastal oli esimene tegevusvaldkond

karjääriteenused. Kui 2008. aastal käivitus ESFi programm „Õppe-

nõustamissüsteemi arendamine”, langetati maakonnas otsus, et

meie väikesel saarel on otstarbekas koondada lastele ja noortele

mõeldud nõustamisteenused ühte keskusesse, HUPSi. Nii hakkasi-

megi HUPSis õppenõustamisteenuseid pakkuma ning 2009. aastast

töötavad meie meeskonnas psühholoogid, logopeed, eripedagoog

ja sotsiaalpedagoog.

Töötan HUPSis psühholoogina 2009. aastast ja 2010. aasta sügi-

sest õppenõustamise koordineerijana. Praegu töötab keskuses neli

õppenõustamisspetsialisti osalise tööajaga, sest laste väikese arvu

tõttu pole ressursse täisajaga spetsialistide palkamiseks. Sel õppe-

aastal õpib kõigis Hiiumaa koolides kokku veidi alla 900 õpilase.

Meie keskuse kolmeaastane kogemus näitab, et klient, kes Hiiumaal

õppenõustamisteenust soovib, pöördub peamiselt otse nõustaja

poole kas telefoni või e-kirja teel. Mõnelgi juhul on kliendil enne

silmast silma kohtumist olnud nõustajaga mitu telefonivestlust või

pikem kirjavahetus, et jõuda otsusele ja tulla meie keskusesse. Nii

tegelevadki klientide esmase nõustamisega meil eelkõige spetsia-

listid ise. Tihti saadakse innustust spetsialisti poole pöördumiseks

tuttavatelt-sõpradelt, kes on just selle nõustaja käest abi saanud.

Koordineerija roll on õppenõustamise kui keskuse ühe vald-

konna töö koordineerimine, koostöö koolidega, lasteaedadega,

oma valitsustega ja teiste partneritega.

Koordineerija on keskuses see, kes on pea alati kohal. Ta toetab

ja aitab spetsialiste kui vaja ning hoolitseb, et neil oleks head

töötingimused. Koordineerija on meeskonna (meil küll naiskonna)

ühenduslüli.

Koordineerijana on minu hoida ja arendada maakondlikud võrgus-

tikud. HUPSis saavad kord õppeveerandis kokku Hiiumaa koolide

hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijad. Sellel

sügisel käivitasime kord kuus toimuva õpetajate rühmaarutelu,

kuhu on tööteemadel oodatud vestlema meie koolide ja laste-

aedade õpetajad. Kolmandat aastat toimuvad meil lastevanematele

mõeldud Teisipäeva Teematoad, kus vabamas õhkkonnas kohvi või

teed juues on võimalus arutleda koos meie spetsialistiga lapse

arengut, arendamist ja kasvatamist puudutavatel ehk üldiselt

lapsevanemaks olemise teemadel. Sel hooajal on fookuses lapse-

vanema suhtlemisoskused, mida peale vestluse on võimalik ka

praktil iselt rollimängudena harjutada.

Kevaditi kohtub HUPSi meeskond eraldi kõigi Hiiumaa valdade

haridus- ja sotsiaalala esindajatega, et teha õppeaastast kokku-

võte, täpsustada koostööpartnerite ootusi meile ning anda ja saada

tagasisidet.

HUPSis toimivad heas koostöös õppenõustamine, karjääriteenused

ja noorteinfo. Nii toimuvad meil igal kuul Hiiumaa noortespetsia-

listide võrgustiku kokkusaamised. Üle aasta korraldame Hiiumaa

noorte infomessi „MUL on mõte!”, kus karjäärivaldkonna kõrval

tutvustame ka õppenõustamisteenuseid. Psühholoogina käin koos

karjäärinõustajaga koolides kohtumas lõpuklasside õpilastega.

Õpilastel on võimalus teha erinevaid teste ja saada individuaalset

nõustamist nii psühholoogilt kui ka karjäärinõustajalt.

Niisiis töötab HUPS selle nimel, et igast lapsest kujuneks õnnelik

ja hästi toimetulev täiskasvanu. Õppenõustamisel on selles

kindel koht!

Koostööseminar tõi värskeid tuuli karjäärikoordinaatorite tegemistesse

Toila Gümnaasiumi muusikaõpetaja-karjäärikoordi naatori Stella Müsleri sõnul oli kogu seminar väga inspireeriv ning täis põnevaid näiteid. „Sain juurde huvitavaid ideid ja kinni-tust meie koolis tehtava karjääritöö jätku suutlikkusele. Äärmiselt motiveeriv oli Andres Arraku esinemine, kes tõi sõnumi kuulajateni ausalt, hetkeolukorda reaalselt kujuta-vana,” kiidab Müsler.

Andres Arrak rääkis oma ettekandes, et karjäärinõustamine ei tohiks alata alles gümnaasiumis või abituuriumis. „See peab algama juba lasteaias. Esimesed karjäärinõustajad on loomulikult vanemad, aga ka lasteaiakasvatajad ja -õpetajad, niisamuti nagu emakeele- või matemaatikaõpetaja. Viimane peab lisaks matemaatikale õpetama ka seda, miks tema aine tähtis või eluks vajalik on,” märkis Arrak.

Valjala Põhikool osaleb karjääriõppe arendustegevustes direktor Aive Mõistliku algatusel. „Hindasime uue õppe-kava rakendamise valguses oma seniseid tegevusi ning muu hulgas saime aru, et karjääriõppele on vaja osutada rohkem tähelepanu ja on arukas senist korraldust muuta,” sõnab Valjala kooli karjäärikoordinaator Ester Vaiksaar.

Stella Müsler on rahul, et nende kool eesotsas direktor Külli Guljaviniga on karjääriõpet oluliseks pidanud. „Osale-mine karjääriõppe arendustöös annab minule kui karjääri-koordinaatorile teadmisi ja huvitavaid ideid ning seeläbi meie õpilastele paremaid võimalusi edasiarenemiseks ja oskusi kasutada saadud teadmisi edasiste valikute tegemisel. Võrgustikus osalemine on andnud mulle eelkõige oskust teadvustada ja eesmärgistada oma tegevust karjääri töö vallas ning ka tuntava toetuse,” sõnab Müsler ja lisab, et eriti kõrgelt hindab ta kogemuste ja ideede vahetamist kolleegidega. „Positiivse näitena võrgustikutöö arenemise

kohta võib tuua ka fakti, et Ida-Virumaal on alustanud tööd karjäärikoordinaatorite sektsioon, mis pakub võimalust teha koostööd teiste oma maakonna koolidega ja karjäärikoordi-naatoritega üle Eesti,” tõdeb Müsler, kes peab oluliseks ka isiklikku arengut elukestva õppe kaudu.

Karjääriõpe on koolielu osaEster Vaiksaare sõnul on karjääriõpe ainult üks osa paljudest kooli igapäevastest töödest ja kohustustest ehk üks vajalik asi teiste hulgas ning seepärast on loomulik, et väga aktiiv-selt ei saa kõik inimesed sellega tegeleda.

„Meil on väike ja ühtne kool toetava juhtkonnaga, seetõttu meil mingeid erilisi takistusi ette ei tulnud. Kolmanda kooliastme klassijuhatajad, kes nagunii karjääriõppega tegelesid ning õppekäike ja nõustamist korraldasid, olid samuti uuest lähenemisviisist huvitatud,” jagab Vaiksaar oma kogemusi. „Muidugi leidus ka kahtlejaid, kes arvasid, et oleme kogu aeg karjääriõppega tegelenud ja meie õpilased on hakkama saanud. See on igati normaalne, et kõik ei ole alati kirglikud kaasalööjad. Me jätsime nad rahule ja lasime neil aktiivselt jätkata muude, samuti õpilaste arengut toeta-vate oluliste tegevustega. Kõik ei saa korraga kõigega tege-leda ja seda pole tarviski.”

Üheks võtmeküsimuseks Valjala õpetajate jaoks oli see, kuidas teha asju, mida nagunii tehakse, võimalikult suure kasuteguriga. Ühiselt pandi paika siht ja sammud, millest alustada: õppida teiste kogemustest – kuidas teised koolid karjääriõpet korraldavad, kuidas karjääriõpetuse valikainet tulemuslikult ja tõhusalt rakendada, kuidas lõimida läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” teiste läbi-vate teemade ja õppeainetega ning kuidas kavandada õppe-protsess selliseks, et karjääriõpe oleks õpilase jaoks loomulik ja toetaks terviklikku arengut. „Meil tuli üksjagu vastata küsimustele miks ja kuidas, kuid see oli igati normaalne. Sellised küsimused panevad karjäärikoordinaatori koolielu mitme kandi pealt läbi mõtlema ja lõppkokkuvõttes aitab see tööle kõvasti kaasa. Küsimuste esitamine on üks väga vajalik koostöövorm, seda ei tohi mingil juhul vastuseisuna võtta,” sõnab Vaiksaar.

Jätkub pöördel »

Septembris toimus SA Innove ESF programmi „Karjääri-teenuste süsteemi arendamine” karjääriõppe arendus-tegevustes osalevatele üldhariduskoolidele koostöö-seminar, kus tehti kokkuvõtteid, vaadati otsa uutele väljakutsetele ja koolide esindajad jutustasid kogemus-lugusid sellest, mis nende koolis on hästi õnnestunud.

HUPS – Hiidlane! Uuri, pinguta ja sõua!

Tiina Talussaar Hiirumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus,

õppenõustamise koordinaator juhataja ülesannetes

Liis Ehaverevabakutseline ajakirjanik

HUPSi naiskond

6 7

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul

ja osaleme ka mitmes projektis, millega seome erinevad läbivad teemad, ainekavad, üldpädevused. See kõik ongi puhas koostöö,” kinnitab Vaiksaar ja toob näiteks projektid Growing Gastronauts, KIK-i projektid, KiVa („Kiusamise vastu”) ja muidugi karjääriõppe pilootkooliks olemise. Kõiki neid projekte püüab Valjala kool omavahel siduda ja lõimida kooli õppekavaga.

Vaiksaare sõnul juhtub mõnikord ikka, et asjad ei klapi või karjäärikoordinaatori mõte ei leia piisavalt toetust. Siis tuleb olukord üle vaadata ja leida viis, kuidas oluline eesmärk ikka täidetud saaks. „Kõik, mida koordinaator välja mõtleb, ei peagi toetust leidma. Teoks peab saama ainult see, mis on õpilaste ja kooli jaoks tervikuna kõige olulisem ja kasulikum. Tühja tööd, st üritusi linnukeste pärast pole küll mõtet teha,” teab Ester Vaiksaar.

Hea näite koos tegutsemise ja üksteiselt õppimise kohta toob Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator Stella Müsler: „Kord ühel koostööseminaril räägiti ideest, et lapsed võiksid erinevaid asutusi külastada. Sellest kasvas meie koolis välja asutuste päev, mille raames 4.–8. klassi õpilased külastavad ühiselt oma koduvalla ettevõtteid ja asutusi ning millest on nüüdseks saanud meie traditsiooniline üritus. See päev toimub töövarjupäevaga samal ajal ja on väga oodatud – üheksandikud suhtuvad ka töövarjupäeva võimalusse väga tõsiselt.”

Karjääriõppe arendamisel on oluline ja toetav roll SA-l Innove. Koostöövõrgustikuna karjääriõpet edendavate pilootkoolide keskne küsimus on: „Kuidas õpilasi senisest paremini karjäärivalikutega seotud otsuste langetamisel toetada?” Tänu pilootkoolide olemasolule on Eestis tekkinud võrgustik, kuhu kuuluvad 80 kooli karjäärikoordinaatorid ja karjääriõpetuse õpetajad. „Ma olen osalenud koolitustel, mis aitavad eesmärgistada ja korraldada karjääritööd koolis. Innove on välja töötanud õppematerjalid, millele toetun, ning koolidele on abiks ka SA Innove eestvedamisel koos-tatud karjääriõppe kvaliteedi käsiraamat,” rõhutab Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator süsteemi vajalikkust ja lisab, et tänu enese arendamisele karjääriteemade vald-konnas on ta kohtunud paljude toredate inimestega.

Seminari ettekandeid saab vaadata SA Innove kodulehelt: innove.ee/koolide-koostooseminar.

Esialgsesse karjäärimeeskonda kaasas Valjala Põhikool lisaks juhtkonnale ja karjäärikoordinaatorile kolmanda kooliastme klassijuhatajad ja eripedagoogi. Aineõpetajate ja klassi-juhatajatena tulid aga kõik õpetajad kaasa, kõrvale ei jäänud keegi. „Igaüks vaagis oma ainet või aineid ja tõi välja seosed karjääriõppega. Klassijuhatajad analüüsisid oma tööd ja kaardistasid karjääriõppega seotud tegevused. Nii saimegi kokku kava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeeri-mine” jaoks. Parandasime esialgset kava mitu korda ja täien-dame seda kindlasti veel. Kava ei ole lõplik, st surnud doku-ment, vaid seda arendatakse pidevalt,” rõhutab Vaiksaar.

Edu aluseks peetakse suure pildi nägemistKoostööseminaril peetud ettekandes rõhutas Vaiksaar iseenda ninaotsast kaugemale vaatamist, üleminekut „minu” ainelt „meie” koolile ja koostegutsemisele, et asjad toimiksid. „Me ei saa lähtuda ainult karjääriõppest. Väikeses koolis on kõik tegevused ja ka õpetajad omavahel seotud. Iga karjääriõppele suunatud üritusega on seotud erinevad õpetajate rühmad sõltuvalt sellest, millistele klas-sidele on tegevus mõeldud ja millised on selle eesmärgid. Nii näiteks on ühe õppekäigu ettevalmistamisse ja korral-damisse haaratud nii vajalikud aineõpetajad kui ka klassiju-hatajad. Selline lähenemisviis on meie koolis läbiv. Koostöö iseloomus tamiseks on parim sõna „toimiv”.”

Koostöö toimimisel on aga suur osa kooli enda karjääri-koordinaatoril. „Karjäärikoordinaatoril endal peab suur pilt selge olema. Ei saa teistelt koostööd eeldada, kui koordi-neerija ise ei ole asju selgeks mõtelnud ning eesmärke enda ja teiste jaoks selgelt sõnastanud,” usub Ester Vaiksaar ja lisab, et Valjala Põhikoolis kavandatakse olulisi üritusi pikalt ette. Näiteks tänavu veebruari lõpul toimunud karjääri-nädala eesmärgid ja tegevuskava olid välja töötatud ja arut-eluks esitatud juba jaanuari keskel. „Kõik soovijad said teha parandusi ja täiendusi, esitada küsimusi. Lõplik ja täpne kava, mis ka töösse läks, valmis jaanuari lõpuks,” toob ta näite.

Koostöö on väärtusKarjäärikoordinaator peab ise olema koostööks valmis. „Koolides toimub palju üritusi, samas on väikesel koolil vähe ressurssi, eelkõige raha. Me kirjutame ise palju projekte

8