Kanepi valla · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... 2014 2013 2012 2011 2010 ......

KANEPI VALLAVALITSUS

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

01.01.2014 – 31.12.2014

Aruandeperioodi algus 01.01.2014

Aruandeperioodi lõpp 31.12.2014

Registrikood 75011754

Aadress Turu põik 1, Kanepi alevik,

Põlvamaa 63101

Sidevahendid

Telefon +372 797 6310

E-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.kanepi.ee

mailto:[email protected]

http://www.kanepi.ee/

Kanepi vald 2014.a konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

2

Sisukord

TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................ 3

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ...................................................................... 14

Konsolideeritud bilanss ........................................................................................................ 14

Konsolideeritud tulemiaruanne ............................................................................................ 15

Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................................................. 16

Konsolideeritud netovara muutuse aruanne ......................................................................... 17

Eelarve täitmise aruanne ...................................................................................................... 18

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ...................................................... 19

Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted.................................................................................. 19

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid ........................................................................................ 23

Lisa 3. Maksunõuded ja maksukohustused .......................................................................... 23

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ..................................................................................... 24

Lisa 5. Osalus tütarettevõtetes .............................................................................................. 24

Lisa 6. Materiaalne põhivara ................................................................................................ 25

Lisa 7. Muud kohustused ja saadud ettemaksed .................................................................. 25

Lisa 8. Laenukohustused ...................................................................................................... 26

Lisa 9. Saadud toetused ........................................................................................................ 27

Lisa 10. Tulud kaupade ja teenuste müügist ........................................................................ 29

Lisa 11. Muud tegevustulud ................................................................................................. 29

Lisa 12. Antud toetused ........................................................................................................ 30

Lisa 13. Tööjõukulud ........................................................................................................... 30

Lisa 14. Muud tegevuskulud ................................................................................................ 31

Lisa 15. Seotud osapooled .................................................................................................... 33

Lisa 16. Eelarve täitmise aruanne ..............................................................................34

Lisa 17. Bilansipäevajärgsed sündmused ………………………………………………... 38

Lisa 18. Konsolideerimata raamatupidamise aruanded…………………………………….38

Reservfondi kasutamise aruanne ......................................................................................... 41

Majandusaasta aruande allkirjad ........................................................................................ 42


3

TEGEVUSARUANNE

Sissejuhatus

Kanepi vald paikneb Otepää kõrgustiku idaosas, Põlva maakonna lääneosas, piirnedes põhjas

Valgjärve ja Kõlleste vallaga, idas Põlva ja Laheda vallaga, lõunas Võru maakonna Urvaste

ja Sõmerpalu vallaga, läänes Valga maakonna Otepää vallaga.

Kanepi vald taastati endise Kanepi külanõukogu piiride järgi 19. detsembril 1991.a.

Kanepi valla haldusterritoorium on 231,5 km ² . Valla keskus paikneb ligi 700 elanikuga Ka-

nepi alevikus, mis on olnud Kanepi kihelkonna keskus 1675.aastast. Kanepi alevik asub Tar-

tu-Võru maantee ääres, Põlvasse, Antslasse ja Otepääle suunduvate teede ristmikul.

Kanepi vallas on 1 alevik – Kanepi ja 21 küla.

2015. a 1. jaanuari seisuga oli Kanepi valla elanike registris 2473 elanikku, 2014.a 2511 ela-

nikku. Elanike arv vähenes 38 inimese võrra.

Kanepi valla tööealiste (19 – 64 aastased) arv Eesti Rahvastikuregistri andmetel

01.jaanuariks 2015 1535 inimest. Lapsi vanuses 0-6 150, koolilapsi vanuses 7-18 245, pen-

sioniealisi 65- aastaseid ja vanemaid 543.

Kanepi valla elanike arv

Küla , alevik 01.01.2014 01.01.2015

Mehed Naised

Erastvere 249 238 126 112

Heisri 44 34 19 15

Hino 41 38 20 18

Hurmi 85 84 42 42

Jõgehara 53 53 29 24

Jõksi 44 49 20 29

Kaagna 61 63 35 28

Kaagvere 72 73 24 39

Kanepi alevik 612 609 294 315

Karste 97 93 58 35

Koigera 62 61 34 27


4

Kooraste 71 70 45 25

Lauri 35 35 12 23

Magari 84 87 46 41

Närapää 55 59 23 36

Peetrimõisa 53 53 26 27

Piigandi 85 90 46 44

Põlgaste 363 357 194 163

Rebaste 48 48 25 23

Soodoma 177 158 77 81

Sõreste 64 61 28 33

Varbuse 38 40 25 15

Valla täpsusega 18 20 16 4

Kokku 2511 2473 1274 1199

Kanepi valla üldplaneering on kehtestatud Kanepi vallavolikogu määrusega nr.1-1.2/18

24.09.2009. Valla 2014. a arengu põhieesmärgid on kirjeldatud valla arengukavas, mille

tegevuskavasse viidi sisse muudatused Kanepi vallavolikogu määrusega nr.34 16.09.2013.

Kanepi valla arengukava tegevuskava ja eelarvestrateegia aastateks 2015–2018 võeti vastu

14.10.2014 Kanepi vallavolikogu määrusega nr.24 .

Ülevaade valla juhtimisest

Kanepi vald kohaliku omavalitsuse üksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi

põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seadusest, Kanepi valla põhimäärusest, mille muudatused viidi sisse

12.08.2014.a , ja teistest õigusaktidest, mis sätestavad kohalike omavalitsuste kohustused,

õigused ja vastutuse.

Kanepi Vallavolikogu on 13- liikmeline. Vallavalitsus täitevvõimu teostajana on

viieliikmeline.

Kanepi valla põhitegevuseks on Kanepi valla juhtimine lähtudes valla elanike vajadusest ja

huvidest ning arvestades Kanepi valla arengu iseärasusi.

Vallavalitsuse ülesandeks on korraldada oma haldusterritooriumil planeerimis-ja

ehitustegevust, keskkonnakaitset, veevarustuse ja kanalisatsiooni, heakorra, teede ja tänavate

korrashoiu, sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid, elamu- ja kommunaalmajandust. Samuti on

vallavalitsuse ülesandeks hariduse, kultuuri ja noorsootöö korraldamine.

Kanepi valla 2014.a majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni Kanepi Vallavalitsuse,

valla hallatavate asutuste ning valla valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute

majandustegevuse kohta.


5

Kanepi Vallavalitsuse struktuur ja töötajad


6

Kanepi Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad järgmised asutused

Allüksuse nimetus Töötajate keskmine Töötasude kogusumma

arv majandusaastal majandusaastal

KOKKU 91,21 800,8

Kanepi Vallavalitsus 9,5 109,7

Kanepi Lasteaed 15,5 102,8

Põlgaste Lasteaed 5,0 34,2

Põlgaste Lastehoid 2,3 12,6

Kanepi Gümnaasium 34,74 350,6

Kanepi Seltsimaja 2,0 16,7

Põlgaste Kultuurimaja 0,3 6,2

Kanepi Raamatukogu 1 6,4

Põlgaste Raamatukogu 1,33 7,6

Erastvere Raamatukogu 1 6,2

Noortekeskus 1 17,7

MA Karjäär 2 14,7

Kanepi VV (hooldus, kalmistu,

muu, transport) 5,54 50,4

Põlgaste Pansionaat 10,0 64,7

Kanepi vallavolikogu liikmetele on makstud tasu volikogu töös osalemise eest 2014. aastal

15,4 tuhat eurot, 2013..a võrreldav summa 11,4 tuhat eurot. Vallavalitsuse liikmetele ei

maksta tasu vallavalitsuse töös osalemise eest.

Tähtsamad finantsnäitajad

2014 2013 2012 2011 2010

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 3575,9 3 632,1 3 742,2 2 768,1 2 798,6

Kohustused aasta lõpus 572,1 638,2 1 060,7 634 ,8 715, 9

Netovara aasta lõpus 3003,8 2993,9 2 681,5 2 133,3 2 082 ,7

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 2288,2 2590,2 2 796,9 2 171,9 2 045,0

s.h tulud, millest maha arvatud

sihtfinants 1 801,6 1 986,5 2 079,7 1 951, 2

Tegevuskulud -2266,1 -2263,5 -2 234,0 -2100,1 -2 180,9

Tulem 9,9 326,7 562,9 71,8 -135,9

Muud näitajad


7

Põhivarainvesteeringute maht 34,5 416,0 812,4 136,5 71,8

Likviidsus 3,80 2,86 1,45 2,92 2,45

Lühiajaline maksevõime 3,80 2,86 1,45 2,92 2,45

Kohustuste osakaal varadest 15,99% 17,57% 28,04% 22,93% 25,58%

Laenukohustuste osakaal varadest 13,20% 14,81% 15,71% 17,86% 19,72%

Põhitegevuse tulem 22,1 253,9 159,5 0 0

Netovõlakoormus 45,7 240,2 323,4 0 0

Likviidsus- likviidsed varad/lühiajalised kohustused (näitab, millise osa lühiajalistest

kohutustest on asutus võimeline kohe tasuma).

Lühiajaline maksevõime- käibevara/lühiajalised kohustused (kajastab asutuse võimet katta

kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga).

Kohustuste osakaal varadest- kohustused/ varad (näitab, mil määral on asutuse vahendid

finantseeritud laenatud vahenditega).

Laenukohustuste osakaal varadest- laenukohustused/varad.

Põhitegevuse tulem- põhitegevuse tulude ja kulude vahe. Täpsem arvestusmetoodika on

kehtestatud vastavalt KOFS §32 lõikele 4 rahandusministri määruse; piirmäär on vastavalt

KOFS § 33 null (st. ei tohi olla negatiivne) Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta

lõpu seisuga peab olema null või positiivne.

Netovõlakoormus- KOFS § 32 alusel arvestatud kohustuste ja KOFS § 36 alusel arvestatud

likviidsete varade vahe. Täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32

lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär 2014.a on 60% põhitegevuse tuludest.

Ülevaade üldisest majanduskeskkonnast

Statistikaameti andmetel oli Eesti SKP reaalkasv 2014.aastal 2,1 %. Aastaks 2015 ootab

RM 2,0% st kasvu. Prognoosi alandamise peapõhjuseks on Eesti peamiste

kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemine. Väliskeskkond peaks hakkama taasuma

2015. aastal. Majanduskasvu toetab neil aastail nii välis- kui sisenõudluse suurenemine.

Eksport kasvab impordist kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi panus osutub positiivseks.

2016-2017 kiireneb majanduskasv vastavalt 2,8% ni ja 3,4% ni. Kasvu vedajaks jääb eksport,

kuid sisenõudluse tugi peaks taas suurenema.

Sisenõudluse kasvutempo aeglustus 2014. aastal pärast kahte kiiret kasvuaastat oluliselt. See

tulenes valdavalt investeeringute kasvu taandumisest. Ettevõtete investeeringuid hoiab sellel

aastal tagasi ilmselt vähene nõudlus, mille rahuldamiseks on praegu piisavalt

tootmisressursse. Lisaks mõjutas investeeringute dünaamikat praeguse struktuurivahendite

kasutamise perioodi edasilükkumine 2015. aastasse.

Valitsussektori võlakoormus 2014.a lõpuks oli 10,6% SKP-st.

Statistikaameti andmetel oli tööga hõivatute arv 2014.a IV kvartalis 6,8% suurem kui 2013.a

samal perioodil. Prognoositakse tööhõive kasvu peatumist ning 2016.a alates hakkab hõive

vähenema kiiremas kasvutempos. Tööhõive kasv peatus oodatust madalama

majandusaktiivsuse tõttu. 2014. aastal oli vabariigi keskmine brutopalk 1001 eurot ja kasv

võrreldes eelmise aastaga 5,6% . Põlva maakonna keskmine brutopalk 2014.a oli 789 eurot.


8

2014. aasta maksukoormuseks kujunes 32,9% SKPst , mis jääb samale tasemele ka 2015.

aastal .

Ülevaade sisekontrollisüsteemist

Kanepi vallavalitsuse sisekontrolli süsteem toimib juhtkonna poolt läbi igapäevatoimingute

ning vallavalisuse poolt juhtumipõhiselt. Valla varade kasutamise osas toimub kontroll

moodustatud inventeerimiskomisjoni poolt. Aastainventuurid toimuvad korrapäraselt iga

majandusaasta lõpus.

Ülevaade Kanepi Valla peamistest arengusuundadest

Kanepi vallas on 01.01.2014 seisuga 91 ettevõtjat. Vallas on 13 vallaasutust, kus töötab

keskmiselt 91 inimest. Suurim töötajate arv on haridussektoris.

Kanepi vald on puhta elukeskkonna, sihipärase maakasutuse ja kaasaegsete

infrastruktuuridega tugev haldusüksus. Valla teedevõrk on korrastatud, kogu valla

territooriumil on võimalus interneti püsiühenduse saamiseks.

Kanepi vallas on arenenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus ja turismimajandus, mis

tagab elanikele töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud.

Aktiivse kultuurielu ja arvukate huviringidega Kanepi Seltsimaja ja Põlgaste kultuurimaja

ning külakeskuste ümber on koondunud tugevad külakogukonnad.

Kanepi vallas toimib kaasajastatud sotsiaalhoolekandesüsteem ning elanikele on tagatud

kvaliteetne elukondlik teenindamine.

Kogukonnad on aktiivselt kaasatud Kanepi valla elu arendamisse, kvalifitseeritud

haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja arengu. Kanepi vallas on hästitoimiv

sisekommunikatsioon.

Kanepi vallal kui haldusüksusel on tihedad ja toimivad koostöösidemed naaberomavalitsuste,

erinevate partnerite ja avalikkusega.

Kanepi vallas on mainekas, turvaline ja hea elada.


9

Valdkondade arengueeldused, probleemid ja eesmärgid.

Elukeskkond ja heakord

Jäätmemajandus

Kanepi vallas on korraldatud jäätmemajandus ja puhas looduskeskkond.

Kanepi Vallavolikogu 20. septembri 2007. a määrusega nr 23 on kinnitatud Kanepi, Kõlleste,

Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava.

Kanepi Vallavolikogu 21. veebruari 2008. a määrusega nr 11 ja Kanepi Vallavolikogu 23.

oktoobri 2008. a määrusega nr 26 on kehtestatud Kanepi valla jäätmehoolduseeskiri.

Kanepi Vallavolikogu 24.01.2008 määrusega nr 8 on asutatud Kanepi valla jäätmevaldajate

register ja kehtestatud registri pidamise kord.

Kanepi valla korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord on kehtestatud Kanepi Vallavolikogu

24.01.2008. a määrusega nr 7.

2012. aastast korraldab jäätmevedusid Kanepi vallas AS Eesti Keskkonnateenused.

Kanepi Vallavolikogu otsusega 18.02.2014 nr 11 on pikendatud jäätmeveo hankelepingut

AS Eesti Keskkonnateenustega kui 31.12.2016.

Suuremõõtmeliste ja ohtlike jäätmete kogumiseks on Põlgastes jäätmejaam.

Kalmistud

Kanepi valla kalmistute kasutamise eeskiri on kehtestatud Kanepi Vallavolikogu 18.10.2007.

aasta määrusega nr 26.

Valla territooriumil olevad kalmistud on aastaringselt korrastatud.

Tehnilised infrastruktuurid

Teed ja tänavad

Kanepi vallasisene teedevõrk on korrastatud.

Kanepi valla teeregistri asutamine ja pidamise põhimäärus on kinnitatud 23. septembri 2005.

aasta vallavolikogu otsusega nr.20. Kohalikku teeregistrisse kantavate teede nimekiri on

kinnitatud Kanepi vallavolikogu 11.11.2005 otsusega nr 57, mida täiendati 20.05.2014.a

otsusega nr. 20.

Teostatakse teeregistri korrastamist ja uute teede registrisse kandmist.

Valla teed on hooldatud aastaringselt.

Liiklusmärke paigaldatakse vajadusel aastaringselt.

Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Kanepi valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on kaasajastatud, rauaeraldusseadmed

paigaldatud, tarbevesi on viidud kehtivatele nõuetele vastavaks.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on hooldatud aastaringselt.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide parendamiseks koosatati 2014.aastal Kanepi aleviku

reoveepuhasti ja aleviku vee- ja kanalisatsiooniprojekt, et jätkata ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniteenuse laiendamist.


10

2014.aasta septembrikuul kinnitas vallavolikogu Kanepi Valla ÜVK arengukava aastateks

2014-2026.

Kanepi vallavolikogu 14. oktoobri 2014. aasta otsusega nr. 31 moodustatud OÜ Kanepi

Haldus, mille põhitegevusalaks on vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine Kanepi vallas.

Kanepi vallavalitsus osaleb jätkuvalt hajaasustuse programmis, mille toetuseks

eraldati 2014. aastal Põlva Maavalitsusest 7282,74 eurot. Programmi raames sai 2014.a

toetust 5 peret.

Ettevõtlus

Kanepi vallas on arenenud ja mitmekülgne ettevõtlus, mis tagab elanikkonna tööhõive ja

konkurentsivõimelise töötasu.

Ettevõtjad on informeeritud rahastamisallikatest ja nõustatud aastaringselt.

Alustava ettevõtluse toetamise stardiabi korda, mis on kinnitatud vallavolikogu 26.07.2007. a

määrusega nr.18, viidi muudatused sisse Kanepi Vallavolikogu 20.05.2014 a. määrusega

nr.11.

Turism

Kanepi piirkond on atraktiivne loodus- ja kultuuriturismi tõmbekeskus, arenenud on turismi-

infrastruktuur ja –ettevõtlus. Piirkonna külalised leiavad põhjusi viibida siin pikemaajaliselt.

Turismiobjektid on korrastatud aastaringselt.

Kanepi valda läbib Postitee. Valla territooriumil asub Maanteemuuseum. Vald on kaasa

aidanud Pokumaa tegemistele.

Haridus, kultuur, sport, noorsootöö

Haridus

Kanepi vallas on kaks koolieelset lasteasutust: Kanepi Lasteaed ja Põlgaste lasteaed. Lisaks

on Põlgastes avatud rühm laste päevahoiuks. Lastele on tagatud lastesõbralik ja turvaline

õppe- ja mängukeskkond.

Kanepi vallavolikogu 18. märtsi 2014. aasta otsusega nr 14 vabastati Kanepi valla registris

olevad ja eelkooliealises lasteasutuses käivad lapsed lasteaaia õppe- ja kohamaksust ning

toiduraha tasumisest. Kehtestatud on piirmäärad, mille ulatuses hüvitatakse lapsevanemale

teiste omavalitsuste lasteasutustes käivate Kanepi valla elanike registris olevate laste toidu-

ja õppevahendite kulu.

Kanepi gümnaasiumis on õpilastel lisaks gümnaasiumihariduse omandamisele võimalused ka

aktiivseks kooliväliseks tegevuseks ja sportimiseks. Tegutsevad mitmed huviringid.


11

Kultuur ja ühistegevus

Kanepi valla elanikkond on kaasatud aktiivsesse kultuuriellu. Toimib seltside koostöö ja

ühistegevus, mis toetub kohalikule kultuuritraditsioonile ja –pärandile.

Kanepi Seltsimajas tegutsevad aktiivselt mitmed huviringid ( rahvatants, koorilaul, näitering).

Samuti kasutavad seltsimaja ruume aktiivselt huvitegevuseks eakad inimesed ja

noortekeskuse huviringid.

Tähistati Kanepi Laulu Seltsi ja segakoori 130. aastapäeva. Kanepi eakate rahvatantsijate

eestvedamisel toimus Kanepis seeniortantsu päev „Aja kulg“, millest võtsid osa eakad

tantsijad üle Eesti.

Meie kollektiivid osalesid suvisel laulu – ja tantsupeol.

Kanepi Vallavolikogu 14.10.2014.a otsusega lõpetati 31.12.2014 Põlgaste kultuurimaja

tegevus. Elanikkonna paremaks teenindamiseks ja valla ruumide paremaks kasutamiseks

otsustati reorganiseerida Põlgaste raamatukogu Põlgaste raamatukogu- külakeskuseks, viies

kogu kultuuri- ja huvitegevuse Põlgastes ühtse juhtimise alla. Samuti reorganiseeriti

Erastvere raamatukogu Erastvere raamatukogu-külakeskuseks, mis võimaldab paremini

kogukonnal ühiste eesmärkide nimel tegutseda.

Jätkusid traditsioonilised ülevallalised üritused:

Kanepi Valla laat, eakate suvepidu Põlgastes.

Uute algatustena toimusid külades regilaulutoad, Kanepi kirikus kirikukontserdid

kitarrimängu õpitoad. Jõulude eel said Kanepis kokku Vabariigi jõuluvanad.

Sport

Traditsiooniks on saanud Kanepi streetball , Põlgaste motohuviliste eestvedamisel Põlgaste

hobikross.

Koostöös TRÜ Akadeemilise Spordiklubiga toimusid gümnaasiumi ruumides sportlikud

laupäevakud.

Jõksi järvel toimus Eesti MV aerulaua (SUP) etapp, kus said aerulauaga sõitu proovida ka

algajad.

Koostöös ABC Arendusega toimus tõukerattamatk ja räätsamatk Tilleorus.

MTÜ Spordiklubi Traps eestvedamisel korraldati lastele batuudilaager.

Noorsootöö

Kanepi valla noored on kaasatud kohaliku elu edendamisse, vallas on populaarne

noortekeskus, populaarsed on tervislikud eluviisid.

Jätkatud on Kanepi Avatud Noortekeskuse ruumide sisustamist. Haridus- ja

Teadusministeeriumilt saadi 2014. aastal Kanepi ANK inventari soetamiseks 5000 eurot.

Kanepi ANK osaleb Norra riigi poolt rahastatavas Riskilaste projektis.

Noortele õpetatakse kitarrimängu.


12

Korraldatud on suvised töö- ja puhkelaagrid. 2014. aastal töötas Kanepi vallas kaks rühma

valla heakorratööde Kanepis ja Põlgastes. Noortekeskuse korraldusel toimus Kanepis

perepäev.

Kolmas sektor

Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel.

Kanepi Vallavolikogu 13. detsembri 2007. aasta määrusega nr 35 on kinnitatud „Kanepi valla

eelarvest kultuuri, hariduse, laste ja noorsootöö, spordi ja rahvatervise üritustele, projektidele

ja programmidele toetuse andmise kord”, mida muudeti 20. mai 2014.aasta vallavolikogu

otsusega. Välja on töötatud taotluse esitamise vormid ja aruandluse esitamise kord.

Vallavalitsuse ametnikud on nõustanud kolmandat sektorit toetuste taotlemisel, projektide

kirjutamisel ja muude rahastamisvõimaluste leidmisel aastaringselt.

Kolmanda sektori eestvõtmisel toimus Kanepi kepikõnnisari. Koorastes viidi läbi Kooraste

triatlon, mida on kavatsetakse jätkata. Toetatud on külade ja eakate ühistegemisi.

Tervishoid, sotsiaalhoolekanne

Kanepi vallas on hästikorraldatud ja kättesaadav tervishoiusüsteem, elanike hulgas on

populaarsed tervislikud eluviisid.

Raviteenused on elanikkonnale kättesaadavad Kanepi perearstikeskuses.

Sotsiaalhoolekanne

Kanepi vallas on toimiv kaasaegne sotsiaalhoolekandesüsteem.

Põlgaste Pansionaat töötab, rahuldades esmased hooldusvajadused. Pidevalt suureneb vajadus

hooldekodu kohtade järele. Valla vanureid on paigutatud võimalusel ka naaberomavalitsuste

hoolekandeasutustesse.

Hooldust vajavatele vanuritele ja puuetega inimestele on korraldatud teenuse osutamine

kodudes. Abistatakse toiduainete varumisel ja transpordiga raviasutustesse viimisel.

Vallavalitsus, vallavolikogu

Kanepi vald on toimiv haldusruum, haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja

tasakaalustatud arengu.

Kanepi valla üldplaneering on kehtestatud Kanepi vallavolikogu 24.09.2009 määrusega nr.

18. Planeeringu koostas OÜ Hendrikson & Ko. Vallavolikogu 24.03.2015.a otsusega on

kinnitatud lähteseisukohad valla üldplaneeringu muutmise algatamiseks.

Kanepi Vallavolikogu 18.09.2008 määrusega nr 22 on kinnitatud valla arengukava ja

tegevuskava aastateks 2012-2017. 2014. aasta oktoobris kinnitas vallavolikogu Kanepi valla

eelarve strateegia ja tegevuskava aastateks 2015-2018.


13

24.02.2015 otsusega nr.11 algatas Kanepi vallavolikogu Valla arengukava 2007-2018

muutmise.

Valla tegemised kajastuvad Kanepi valla kodulehel, mida pidevalt täiendatakse ja

uuendatakse.

Koostöö, sõprussidemed, välissuhtlus

Kanepi vallal on tihedad ja toimivad koostöösidemed naaberomavalitsuste ja erinevate

partneritega. Vald osaleb maakondlikel ja riiklikel otsustustasanditel ning maakondlikes,

riiklikes ja rahvusvahelistes projektides.

Osalemine Põlvamaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu töös

aastaringselt.

Osalemine MTÜ „ Pskov- Livonia Euroregio“ töös.

Korraldati Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valla ühine spordipäev.


14

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud bilanss

Tuhandetes eurodes

Lisa 31.12.2014 31.12.2013

Varad

Käibevara 633,1 475,3

Raha 2 438,3 297,6

Maksu-, lõivu-ja trahvinõuded 3 127,4 109,8

Muud nõuded ja ettemaksud 4 67,4 67,9

Põhivara 2 942,8 3 156,8

Nõuded ja ettemaksed 3 0 0,4

Materiaalne põhivara 6 2 942,8 3 156,4

Varad kokku 3 575,9 3 632,1

Kohustused ja netovara

Lühiajalised kohustused 165,8 166,2

Võlad tarnijatele 25,5 19,3

Võlad töötajatele 22,4 24,2

Muud kohustused ja saadud

ettemaksed 3;7 52,1 56,9

Laenukohustused 8 65,8 65,8

Pikaajalised kohustused 406,3 472,0

Laenukohustused 8 406,3 472,0

Kohustused kokku 572,1 638,2

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud

tulem 2 993,9 2 681,5

Aruandeaasta tulem 9,9 312,4

Netovara kokku 3 003,8 2 993,9

Kohustused ja netovara kokku 3 575,9 3 632,1


15

Konsolideeritud tulemiaruanne

Tuhandetes eurodes

Lisa 31.12.2014 31.12.2013

Tegevustulud

Maksutulud 3 1 219,3 1 118,9

Tulud kaupade ja teenuste müügist 10 175,7 193,0

Saadud toetused 9 890,6 1 257,5

Muud tegevustulud 11 2,7 20,8

Tegevustulud kokku 2 288,3 2 590,2

Tegevuskulud

Antud toetused 12 -156,1 -137,3

Tööjõukulud 13 -1 075,6 -1 047,3

Muud tegevuskulud 14 -806,9 -838,9

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6 -227,6 -240,0

Tegevuskulud kokku -2 266,2 -2 263,5

Tegevustulem 22,1 326,7

Finantstulud ja –kulud

Intressikulu 8 -12,3 -14,5

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 0,1 0,3

Muud finantskulud 0 -0,1

Finantstulud ja -kulud kokku -12,2 -14,3



16

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Lisa 31.12.2014 31.12.2013

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem 22,1 326,7

Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus 6 227,6 240,0

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 14 6,9 79,8

Saadud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 9 0 -369,6

Kasum/kahjum materiaalse põhivara

müügist 11 15,7 -11,8

Korrigeeritud tegevustulem 272,3 265,1

Põhitegevusega seotud käibevarade

netomuutus -20,5 -23,1

Põhitegevusega seotud kohustuste

netomuutus 3,5 4,1

Rahavood põhitegevusest kokku 255,3 246,1

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara eest 6 -41,4 -869,6

Laekunud põhivara müügist 5,0 15,4

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 0 705,5

Laekunud intresse ja muid

finantstulusid 2 0,1 0,2

Kokku rahavood

investeerimistegevusest -36,3

-148,5

Rahavood finantseerimistegevusest

Tagasi makstud saadud laene 8 -65,8 -56,7

Tasutud intresse ja muid finantskulusid 8 -12,5 -14,3

Saadud laen 0 0

Kokku rahavood

finantseerimistegevusest -78,3 -71,0

Puhas rahavoog 140,7 26,6

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 297,6 271,0

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 438,3 297,6

Raha ja selle ekvivalendi muutus 140,7 26,6


17

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes

Lisa Kassareserv Akumuleeritud

tulem Kokku

Saldo seisuga 31.12.2012 1,6 2 679,9 2 681,5

Ümberklassifitseerimine -1,6 1,6 0

Aruandeaasta tulem 0 312,4 312,4

Saldo seisuga 31.12.2013 0 2 993,9 2 993,9


Saldo seisuga 31.12.2014 0 3 003,8 3 003,8


18

Eelarve täitmise aruanne

Tuhandetes eurodes

Tulu/

kulu liik Eelarveklassifikaatori nimetus

Esialgne

eelarve

2014

Lõplik

eelarve 2014

Eelarve

täitmine

2014

TEGEVUSTULUD

3000 Füüsilise isiku tulumaks 1 005,0 1 027,3 1 107,5

3030 Maamaks 105,0 105,0 105,8

32 Kaupade ja teenuste müük 169,0 173,2 179,5

3500,35 Saadavad toetused tegevuskuludeks 859,1 882,9 885,5

38 Muud tegevustulud 12,5 12,5 7,1

KOKKU PÕHITEGEVUSE TULUD 2 150,6 2 200,9 2 285,4

TEGEVUSKULUD

41 Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised 125,2 131,3 115,4

45

Sihtotstarbelised toetused

tegevuskuludeks 36,0 42,0 28,7

45 Mittesihtotstarbelised eraldised 13,5 13,5 13,2

50 Personalikulud 1 097,1 1 107,9 1 077,5

55 Majandamiskulud 841,0 886,5 787,2

60 Muud kulud 34,3 26,7 8,7

KOKKU PÕHITEGEVUSE KULUD 2 147,1 2 207,9 2 030,7

INVESTEERIMISTEGEVUS

Põhivara müük (+) 10,0 10,0 5,6

Põhivara soetus (-) -75,0 -75,0 -43,9

Põhivara soetuseks saadav sihtfin. (+) 17,0 17,0 0

Finantstulud (+) 0,3 0,3 0,1

Finantskulud (-) -17,0 -17,0 -12,5

INVESTEERIMISTEGEVUS

KOKKU -64,7 -64,7 -50,7

FINANTSEERIMISTEHINGUD

Kohustuste suurenemine 0 0 0

Kohustuste vähenemine -66,0 -66,0 -65,8

FINANTSEERIMISTEGEVUS

KOKKU -66,0 -66,0 -65,8

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -127,2 -137,7 138,2

Kanepi valla eelarve on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole võrreldav konsolideerimata

finantsaruannetega.


19

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.

Kanepi valla 2014. aasta konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud

kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava on IFRS

standarditele kui rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev

raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega.

Raamatupidamise seadust täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud

juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes

soetusmaksumuse printsiibist. Enne 1995. a soetatud põhivara on kajastatud ühekordselt

ümberhinnatud väärtuses.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes ühe komakohaga.

Arvestus- ja esitlusviisi muutus.

01.jaanuaril 2012.a ja hilisemate majandusaastate kohta koostatakse majandusaasta aruanne

tuhandetes eurodes ühe komakohaga.

2011. aasta aastaaruandes muudeti rahavoogude aruannete kirjete jaotust. Põhivara soetusele

lisanduv käibemaksukulu on lisatud põhivara soetusele. Põhivara soetuseks saadud

sihtfinantseerimisele on lisatud ka käibemaksukulu ning põhivara soetuseks saadud

sihtfinantseerimine on loetud investeerimistegevuse rahavooks.

Konsolideerimise põhimõtted.

Äriühingute puhul eeldatakse valitseva mõju all olemist tavaliselt siis, kui grupi osalus on üle

50%. Valitseva mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates

valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste

finantsnäitajad on aastaaruandes liidetud rida-realt meetodil. Grupisisesed tulud ja kulud,

nõuded ja kohustused elimineeritakse.

2014.a konsolideeritud raamatupidamise aruandes kajastuvad Kanepi valla (konsolideerija)

ning tema valitseva mõju all oleva üksuse OÜ Kanepi Haldus , mis moodustati Kanepi

vallavolikogu 14.10.2014.a otsusega nr 31, näitajad. OÜ Kanepi Haldus on moodustatud

100% valla osalusega ning tema ülesandeks on vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine

Kanepi vallas.

Raha ja raha ekvivalendid.

Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis sularaha kassas ning pankades olevaid

arvelduskontode jääke ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite.


20

Nõuded

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes

tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi

laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.

Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes

arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta.

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded hinnatakse alla tõenäoliselt laekuvate summadeni.

Aruandeperioodil laekunud ebatõenäolised nõuded kajastatakse aruandeperioodil

ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena.

Nõue loetakse lootusetuks kui juhtkonna hinnangul puuduvad igasugused võimalused nõude

kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt

laekumisest saadavat tulu. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.

Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivarana kajastatakse varasid, mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on

alates 2000 eurot ja mille hinnanguline kasulik tööiga on pikem kui üks aasta. Varad, mille

tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kantakse kuludesse

ning nende arvestust peetakse bilansiväliselt.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku eluiga ning tõstavad

vara kvaliteeti, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Rekonstrueerimisväljaminekute

lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara

kuluminormi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle

kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja

lähetuskulud , mis kajastatakse kuluna.

Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kuluminorm määratakse igale

põhivaragrupile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb

erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik

usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele.

Uue põhivara kuluminormid aastas on põhivara gruppidele alljärgnevad:

Hooned 2 – 5%

Rajatised 2,5 – 10%

Masinad ja seadmed 10 – 20%

Inventar 10 – 50%

Arvutustehnika 33 – 50%

Vallateed kruusakattega 8%

Vallateed asfaltkattega 5%

Vallateed mullakattega 2%


21

Materiaalsele põhivarale määratud kuluminormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolud,

mis võimaldavad oluliselt muuta põhivaragrupi kasulikku eluiga.

Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita.

Põhivara ümberhindlus

Seoses maareformi kestmisega jätkatakse põhivarade ümberhindluse kajastamist ka peale

2005. aastat, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad.

Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut

vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega.

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel

turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse

meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maa maksustamishinda, kui turuhind pole teada.

Finantskohustused

Kõik kohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised

võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki

soetamisega otseselt kaasnevaid kulusid. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodil (v.a. edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning

negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases

väärtuses).

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi kohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas

summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks

võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud

tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades

sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul

alates bilansipäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata

rohkem kui kaksteist kuud peale bilansikuupäeva.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud

toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud

kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud ning eksisteerib piisav kindlus, et

sihtfinantseerimine leiab aset.

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse

nii saadud sihtfinantseerimist, kui ka selle arvel tehtud kulusid, või põhivara soetust

mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude

vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega

seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis

arvele tema soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna


22

Tulude arvestus

Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele

tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud

teatisele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide

määramise päeval.

Varade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on

läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav.

Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.

Tulemiaruandes kajastatud tulude arvestusmeetod on tekkepõhine.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivarade soetamisel ja varude soetamisel tasutud

mittetagastatavad maksud ja lõivud sh. käibemaks, kajastatakse soetamishetkel kuluna

tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Arendusväljaminekud kajastatakse nende tekkimise

momendil kuluna.

Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Kanepi vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed ning valla

asutuste juhid, kellel on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi

kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuse liikmed, kõigi eelpool loetletud

tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti nende valitseva ja

olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Bilansipäevajärgsed sündmused.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste

hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud

tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud,

kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse

raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud Kanepi vallavalitsuse kohta (konsolideerimata)

kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata

aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele

erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara

müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi

tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks on eelarve täitmise

aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises

aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud).


23

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Raha

Sularaha kassas 2,0 1,9

SEB 14,7 14,3

Swedbank 421,6 0

Swedbank (tähtajalised deposiidid) 0 281,4

Raha ja selle ekvivalendid kokku 435,8 297,6

Rahalt teenitud intressitulu 0,1 0,3

Kanepi vallavalitsuse arvelduskontod on Swedbangas ja SEB Pangas. OÜ Kanepi Haldus

arvelduskonto Swedbangas. Vabade rahaliste vahendite kandmise tähtajalistele deposiididele

lõpetati Swedbanga pool 2014.a suvel. Intressitulu on teenitud hoiustelt.

Lisa 3 Maksunõuded ja maksukohustused

Tuhandetes eurodes

A. Maksu-, lõivu-ja trahvinõuded ning maksukohustused

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused

31.12.2014 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2013

Maksud brutosummas

Tulumaks 115,0 108,5 11,5 11,8

Maamaks 0,7 0,9 0 0

Sotsiaalmaks 0 0 24,3 24,3

Töötuskindlustusmaksed 0 0 2,0 2,0

Kogumispensionimaksed 0 0 1,1 1,0

Maksud kokku 115,7 109,4 38,9 39,1

Loodusressursside kasutamise

ja saastetasud 11,7 0,4 1,4 1,9

Kokku 127,4 109,8 40,3 41,0

Pikaajalised nõuded

Tulumaks 0 0,4 0 0


24

B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud

Tulud

31.12.2014 31.12.2013

Maksud brutosummas

Tulumaks 1 113,6 1 014,5

Maamaks 105,7 104,4

Kokku maksud 1 219,3 1 118,9

Lõivud 4,9 3,8

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 18,3 9,0

Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse

tasu 11,9 4,3

Tasude vee erikasutusest 6,3 4,7

Saastetasud 0,1 0

Kokku maksu-, lõivu- ja trahvitulud 1 242,5 1 131,7

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Nõuded ostjate vastu

Brutosummas 9,9 16,5

Nõuded toetuste eest 0,2 0

Maksude ettemaksed 39,0 39,4

Ettemakstud toetused 11,9 11,0

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6,4 1,0

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 67,4 67,9

Lisa 5 Osalus tütarettevõttes

Käesolevas konsolideeritud aastaruandes on rida-realt konsolideeritud valitseva mõju all olev

äriühing:

Nimetus,

aasta

Osaluse

määr Tulemiaruande näitajad

Bilansi näitajad aasta

lõpus

Tegevustulud Tegevuskulud Tulem Varad Netovarad

OÜ Kanepi

Haldus

2014 100% 0 0 0 2,5 2,5


25

OÜ Kanepi Haldus, mille põhitegevusalaks on vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine

Kanepi vallas, moodustati Kanepi vallavolikogu 14. oktoobri 2014.a volikogu otsusega nr.

31. Osaühingu minimaalne osakapital on põhikirja järgi 2500 eurot. Kuni OÜ Kanepi Haldus

vee-ettevõtjaks määramiseni 24.03.2015.a osaühingul majandustegevust ei toimunud.

Lisa 6. Materiaalne põhivara

Tuhandetes eurodes

Maa Hooned

ja

rajatised

Masinad

ja

seadmed

Muu

põhivara

Lõpetamata

ehitised

Kokku

Jääk 31.12.2013

Soetusmaksumus 59,1 4 494,0 75,6 69,2 16,9 4 714,8

Akumuleeritud kulum 0 -1 444,9 -49,6 -63,9 0 -1 558,4

Põhivara jääkväärtus 59,1 3 049,1 26,0 5,3 16,9 3 156,4

Soetused 0 20,8 0 0 13,7 34,5

Müüdud põhivara

müügihinnas (-) -0,6 -3,4 -0,8 0 0 -4,8

Kasum/kahjum põhivara

müügist -0,4 -16,1 0,8 0 0 -15,7

Amortisatsioon ja

allahindlused 0 -213,6 -12,0 -2,0 -227,6

Jääk 31.12.2014

Soetusmaksumus 58,1 4 486,1 72,1 69,2 30,6 4 716,1

Akumuleeritud kulum 0 -1 649,3 -58,1 -65,9 0 -1 773,3

Põhivara jääkväärtus 58,1 2 836,8 14,0 3,3 30,6 2 942,8

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summa 41,4 tuhat eurot,

mis tuleneb järgmistest summadest:

1) aruandeaasta soetuste summa 34,5 tuhat eurot

2) käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt.6,9 tuhat eurot.

Lisa 7. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Maksukohustused (vt. lisa 3) 40,3 41,0

Intressivõlad 0,9 1,1

Muud saadud ettemaksed 1,5 4,9

Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid (vt.lisa 9) 9,4 9,9

Kokku 52,1 56,9


26

Võrreldes 2013. aastaga on Kanepi valla lühiajalised kohustused vähenenud 0,4 tuhat eurot.

Võlad hankijatele suurenesid 6,6 tuhat eurot, võlad töövõtjatele (puhkusereservi kohustus)

vähenes 1,8 tuhat eurot. Lisas 6 kajastatud muud saadud ettemaksed vähenesid 3,4 tuhat

eurot seoses järelmaksuga ostetud hoonete müügi vormistamisega.

Lisa 8. Laenukohustused

Tuhandetes eurodes

Kuni 1

aasta

1-2

aastat

2-3

aastat

3-4

aastat

4-5

aastat

üle 5

aasta

Kokku

Jääk seisuga 31.12.2013 65,8 65,8 65,8 65,7 65,7 274,7 537,8

Pangalaenud 65,8 65,8 65,8 65,7 65,7 274,7 537,8

Jääk seisuga 31.12.2014

Pangalaenud 65,8 65,8 65,7 65,7 65,8 143,3 472,1

Aruandeperioodil maksti tagasi laenu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 12,8 tuhat eurot

ja Swedbankile 53,0 tuhat eurot.

Informatsioon laenulepingute

kaupa

Jääk sisuga 31.12.2014

Makse-

tähtaeg

Intressi

määr

Alusva-

luuta

Jääk Intressi-

kulu

31.12.

2014

31.12.

2013 2014 2013

KIK 01.03.2024 5,5 Euro 121,4 134,2 2,2 2,5

Swedbank 20.11.2020 3,645 Euro 259,8 303,6 8,2 9,9

Swedbank 20.12.2024 2,325 Euro 90,9 100,0 1,9 2,1

Kokku: 472,1 537,8 12,3 14,5


27

Lisa 9. Saadud toetused

Tuhandetes eurodes

2014 Jääk 31.12.2014

Saadud

tegevuskulude

sihtfinantseeri

mine

Saadud

sihtfinantseeri

mine põhivara

soetuseks

Muud

toetused

Nõuded Laeku-

nud

ettemak-

sed

Rahalised

sihtfinantseerimised

Riigieelarvest toetus- ja

tasandusfondi 796,3 0 0 0 0

Majandus- ja

kommunikatsiooniminis

teerium

0 0 57,0 0 0

Rahandusministeerium 0 0 3,1 0 0

Kultuuriministeerium

(Põlva VV) 0 0 4,1 0 0

Põlva Maavalitsus 0 0 10,3 0 7,9

Haridus- ja

Teadusministeerium 0 0 8,8 0 0

Eesti Kultuurkapital 0 0 5,6 0 0

Kaitseministeerium 0 0 1,3 0 0

PRIA 0 0 2,1 0 0

Eesti Rahvatantsu- ja

Rahvamuusika selts 0 0 0,6 0 0

Äriühingud 0 0 0,4 0 0

MTÜ Eesti ANK Ühendus 0 0 0 0 1,5

Keskkonnainvesteeringute

Keskus

0 0 0,3 0 0

Eesti Töötukassa 0 0 0,5 0 0

Põlvamaa Omavalitsuste

Liit 0 0 0,2 0 0

Kokku saadud toetused 796,3 0 94,3 0 9,4


28

2013 Jääk 31.12.2013

Saadud

tegevuskulude

sihtfinantseeri-

mine

Saadud

sihtfinantseeri-

mine põhivara

soetuseks

Muud

toetuse

d

Nõu-

ded

Laeku-

nud

ettemak-

sed

Rahalised

sihtfinantseerimised

Riigieelarvest toetus- ja

tasandusfondi 788,6 0 0 0 0

Majandus- ja

kommunikatsiooniministe

erium

0 0 60,5 0 0

Ettevõtluse Arendamise

SA 0 25,3 0 0 0

Siseministeerium 0 0 10,0 0 0

Rahandusministeerium 0 0 3,8 0 0

Mittetulundusühingud 0 0 6,9 0 0

Kultuuriministeerium

(Põlva LV) 0 0 4,1 0 0

Põlva Maavalitsus 0 0 3,8 0 6,1

Haridus- ja

Teadusministeerium 0 0 0 0 3,8

Eesti Kultuurkapital 0 0 2,4 0 0

Integratsiooni ja

Migratsiooni SA 0 0 2,3 0 0

Kaitseministeerium 0 0 1,5

PRIA 0 0 1,3 0 0

Hariduse IT Sihtasutus 0 0 1,0 0 0

Eesti Rahvatantsu- ja

Rahvamuusika selts 0 0 0,9 0 0

Äriühingud 0 0 0,3 0 0

Eesti Kooriühing 0 0 0,3 0 0

Sotsiaalkindlustusamet 0 0 0,2 0 0

Toetused kokku

Mitterahalised

sihtfinantseerimised,

mille eest tasus toetuse

andja otse tarnijale

Keskkonnainvesteeringute

Keskus SA 0 344,3 0 0 0

Kokku saadud toetused 788,6 369,6 99,3 0 9,9


29

Riigieelarve tasandusfondi eraldiste jaotus : hariduskuludeks 355,3 tuhat eurot, sotsiaalhoolekande

kuludeks 49,7 tuhat eurot, üdine toetusfond kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevustest

tulenevalt 391,2 tuhat eurot , sündide ja surmade registreerimise kuludeks 0,1 tuhat eurot.

Lisa 10. Tulu kaupade ja teenuste müügist

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Tulud sotsiaalhoolekande majandustegevusest 103,8 103,0

Tulud elamu-ja kommunaalmajandusest 39,5 52,5

Tulud haridusasutuste majandustegevusest 25,1 29,4

Riigilõivud (vt. lisa 3) 4,9 3,8

Tulud kultuuriasutuste majandustegevusest 2,2 3,4

Muud majandustegevuse tulud 0,2 0,9

Kokku tulud kaupade ja teenuste müügist 175,7 193,0

Lisa 11. Muud tegevustulud

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist -15,7 11,8

Tulud loodusressursside kasutamisest (vt lisa 3) 18,2 9,0

Saastetasud (vt lisa 3) 0,1 0

Muud kulud 0,1 0

Kokku muud tegevustulud 2,7 20,8


30

Lisa 12. Antud toetused

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Sotsiaaltoetused

Toimetulekutoetus 34,1 34,6

Toetus puuetega inimestele ja nende hooldajatele 34,5 30,7

Peretoetused 19,5 20,2

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 9,8 8,8

Muud sotsiaaltoetused 11,3 11,0

Õppetoetused (sh. toitlustustoetused) 5,8 2,9

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Spordikoolidele ja-seltsidele 27,9 16,0

Liikmemaksud

Omavalitsusliidu liikmemaks 13,2 13,1

Kokku antud toetused 156,1 137,3

Lisa 13. Tööjõukulud

Tuhandetes eurodes

Tegevusvaldkond 31.12.2014 31.12.2014 31.12.2013 31.12.2013

Ametikohta

de arv

Töötasukulud Ametikoh-

tade arv

Töötasu-

kulud

Haridus 57,54 499,5 59,79 485,2

Vaba aeg, kultuur 6,63 45,0 7,58 49,5

Elamu-ja

kommunaalmajandus 4,0 25,1 4,0 22,4

Transport 1,0 4,3 1,5 6,2

Põllumajandus 0 0 0,05 0,6

Vallavalitsus 9,5 109,7 9,98 103,6

Volikogu 0 15,4 0 11,4

Sotsiaalne kaitse 12,54 82,8 11,17 75,1

Ajutised lepingulised töötajad 19,0 25,3

Kokku töötajate arv ja

töötasukulud 91,21 800,8 94,07 779,3


31

Töötasukulud 800,8 779,3

Sotsiaalmaks ja

töötuskindlustus 273,1 265,7

Töötajate õppelaenude

kustutamine 1,7 2,3

Kokku tööjõukulud 1075,6 1 047,3

Ametikohtade arv on taandatud täistööajale. Ajutiste lepinguliste töötajate töö tasustamisel

töötajate arvu ei ole kajastatud.

Lisa 14. Muud tegevuskulud

Tuhandetes eurodes

2014 2013

Käibemaksukulu 97,1 169,0

sh. käibemaksukulu põhivara seotuselt 6,9 79,8

käibemaks tegevuskuludelt 90,2 89,2

Kinnistute ja hoonete hoolduskulud 135,9 133,5

Õppevahendite ja koolitusteenuse kulud 147,3 123,1

Rajatiste majanduskulud 149,5 144,9

Administreerimiskulud 60,9 59,0

Toiduained ja toitlustusteenused 52,3 47,7

Sotsiaalteenused 26,1 35,8

Sõidukite ülalpidamise kulud 29,0 33,6

Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 25,1 25,0

Teavikud ja kunstiesemed 13,6 15,2

Koolituskulud 8,3 8,4

Inventari kulud 26,7 20,8

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 20,3 8,7

Meditsiini- ja hügieenitarbed 6,3 5,3

Muud kulud 8,6 8,9

Kulud ebatõeliselt laekuvatest nõuetest -0,1 0

Kokku majandamiskulud 806,9 838,9


32

Käibemksu kulu 12%

Kinnistute ja hoonete kulu

17%

Õppevahendite ja koolitusteenuste

kulu 18%

Rajatiste majandamiskulu

19%

Administreerimiskulu

8%

Toitlustamise kulu

6%

Sotsiaalteenused 3%

Sõidukite ülalpidamise

kulud 4%

Kultuuri- ja vaba aja sisustamise

kulud 3% Koolituskulud

1%

Inventari kulud 3%

Meditsiini- ja hügieenitarbed

1% Muud kulud

1%

Infotehnoloogia kulud

3% Teavikud

raamatukogudele 2%


33

Lisa 15. Tehingud seotud osapooltega

Käesolevaga kinnitab Kanepi Vallavalitsus, et alljärgnevalt esitatud informatsioon on õige ja täielik:

Ettevõttel puuduvad muud, IAS 24 või RTJ 2 „seotud isiku” definitsioonile vastavad isikud, peale

alljärgnevate:

Seotud isiku nimi Registrikood ja/või aadress Seotuse olemuse kirjeldus

Põlgaste MKÜ 10081181 Volikogu liikmega seotud ettev

AT&MK OÜ 10319599 Volikogu liikmega seotud ettev

Kooraste Küla Selts 80322692 Volikogu liikmega seotud selts

Kanepi Laulu Selts 80304292 Vallavalitsuse liikmega seot.

toetus

FIE Vaike Meesak 11735667 Volikogu liikmega seotud ettev.

FIE Aire Hallap 12006568 Vallavalitsuse liikmega seotud

ettevõtlus

Saaretu OÜ 10566777 Vallavalitsuse liikmega seotud

ettevõtlus

Aivar Luts 35804216548 Volikogu liige

Arno Kakk 34709156535 Volikogu liige

Urmas Kivirand 36808096526 Volikogu liige

Avo Kruusla 35702036515 Volikogu liige

Aavo Maat 35806176539 Volikogu liige

Vaike Meesak 45507176525 Volikogu liige

Vahur Tohver 34012036529 Volikogu liige

Argo Zoludev 37503016526 Volikogu liige

Tiit Rammul 37407316528 Volikogu liige

Sirje Kongo 45410106519 Volikogu liige

Mari Rüütli 48805212724 Volikogu liige

Helju Küppar 45905046533 Volikogu liige

Urmas Hallap 36106016516 Vallavanem

Ülar Kõrge 36210302723 Vallavalitsuse liige

Ülle Kallas 45805036512 Vallavalitsuse liige

Aare Plato 36006236528 Vallavalitsuse liige

Kalmer Lina 37212246538 Vallavalitsuse liige

Marek Kruusla 38703316530 Vallavalitsuse liige

Meinhard Aljes 35309276512 Volikogu liige

Mikk Järv 38605062751 Vallavanem


34

Kanepi vallavalitsus ei ole teinud turutingimustest erinevaid tehinguid seotud osapooltega

2014. majandusaastal. Kultuuriühinguid on toetatud üldiste toetamiskordade alusel.

Vallaasutuste juhtidele arvestatud töötasu 2014. a oli 109,2 tuhat eurot, sh. lepingu

ennetähtaegsel lõpetamisel makstud hüvitis 3,7 tuhat eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis 2,0

tuhat eurot.

Vallavanemale võib ennetähtaegsel lepingu lõppemisel maksta hüvitist 2-8- aastase

teenistusstaaži korral kuni kolme kuu ametipalga ulatuses. Kuna Kanepi Vallavolikogu

nimetas uue vallavanema ametisse 2014.a novembris, siis reaalselt Kanepi vallal 2015.a

hüvitise maksmise kohustust ei teki.

Lisa 16 Eelarve täitmise aruanne

Tuhandetes eurodes

Tulud

Tulu liik Eelarve Täitmine Täitmise

%

Osakaal

eelarves %

Tulumaks 1 027,3 1 107,5 107,8 48,3

Maamaks 105,0 105,8 100,8 4,6

Riigilõiv 4,0 4,9 122,5 0,2

Haridusasutuste tulud 18,2 27,9 153,3 1,2

Kultuuriasutuste tulud 3,0 2,2 73,3 0,1

Sotsiaalhoolekande tulud 104,0 105,2 101,2 4,7

Elamu-ja kommunaalmajanduse tulud 43,0 39,2 91,2 1,7

Muud majandustegevuse tulud 1,0 0,1 10,0 0,0

Toetused 899,9 885,5 98,4 38,7

Tulu vara müügist 10,0 5,6 56,0 0,2

Muud tulud varadelt 12,8 7,2 56,2 0,3

Tulud kokku

Sh. likviidsete varade suunamine

2365,9

137,7 2291,1 102,8 100,0


35

Tulumaks 48%

Maamaks 5%

Riigilõiv 0% Haridusasutuse

tulud 1%

Kultuuriasutuse tulud

0%

Sotsiaalhoolekande tulud

5%

Elamu-ja kommunaalmaj

2%

Muud majandustegevuse

tulud 0%

Toetused 39%

Tulu vara müügist 0%

Muud tulud varadelt

0%


36

Kulud tegevusalade lõikes

Tuhandetes eurodes

Tegevusala Eelarve Täitmine

Täitmise

%

Osakaal

eelarve

kuludes %

Üldvalitsemine 281,6 249,1 88,5 12,0

Majandus 122,8 109,2 88,9 5,2

Keskkonnakaitse 17,3 15,4 89,0 0,7

Tervishoid 1,3 1,3 100,0 0,1

Vaba aeg, kultuur, sport 279,5 228,0 81,6 10,9

Haridus 1 076,1 1 020,6 94,8 48,9

Sotsiaalne kaitse 347,1 314,4 90,6 15,1

Elamu-ja kommunaalmajandus 174,1 149,1 97,0 7,1

Kokku 2 299,9 2 087,1 92,7 100,0

Üldvalitsemine 12%

Majandus 5% Keskkonnakaitse

1%

Tervishoid 0%

Vaba aeg ,kultuur 11%

Haridus 49%

Sotsiaalne kaitse 15%

Elamu-ja kommunaalmaj

7%


37

Eelarve täitmine kululiikide lõikes

Tuhandetes eurodes

Kulu liik Eelarve Täitmine Täitmise % Osakaal

eelarve

kuludes %

Põhivara soetamine ja renoveerimine 75,0 43,9 58,5 2,0

Sotsiaaltoetused 131,3 115,5 88,0 5,4

Sihtotstarbelised eraldised 42,0 28,7 75,5 1,3

Mittesihtotstarbelised eraldised 13,5 13,2 97,8 0,6

Personalikulud 1 107,9 1 077,5 97,3 50,0

Administreerimiskulud 69,0 64,1 92,9 3,0

Koolituskulud 9,6 8,9 92,7 0,4

Kinnistute ja hoonete majandamiskulud 187,5 161,7 86,2 7,5

Rajatiste majandamiskulud 200,9 177,3 88,3 8,2

Sõidukite ülalpidamise kulud 36,4 31,9 87,6 1,5

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

kulud 24,7 23,7 96,0 1,1

Inventari kulud 30,8 30,6 99,4 1,4

Toitlustamise kulud 75,0 64,9 86,5 3,0

Meditsiini- ja hügieenitarbed 8,2 7,5 92,6 0,3

Teavikud ja kunstiesemed 10,0 10,0 100,0 0,5

Õppevahendite ja koolitusteenuste

kulud 161,0 151,7 94,2 7,1

Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 31,9 27,7 86,8 1,3

Sotsiaalteenused 41,5 27,1 65,3 1,3

Muud kulud

Sh. reservfond

26,7

24,0

8,7 32,6 0,4

Intressikulud (laenud) 17,0 12,5 73,5 0,6

Laenude tasumine 66,0 65,8 99,7 3,1

Kokku 2 365,9 2 152,9 91,0 100

2014 a eelarve võeti vastu põhitegevuse tulemiga 3,5 tuhat eurot. Aruandeaasta jooksul on

lisandunud rida erinevaid sihtotstarbelisi laekumisi ja vastu võetud neli lisaeelarvet, millega

on suurendatud põhitegevuse tulude poolt 50,3 tuhat eurot ja põhitegevuse kulude poolt 60,8

tuhat eurot, investeerimis-ja finantseerimistegevuse kulude poolt likviidsete vahendite arvel

10,5 tuhat eurot. Aruandeaasta lõpuks on põhitegevuse tulem 272,4 tuhat eurot. Põhitegevuse

tulusid laekus planeeritust rohkem 84,5 tuhat sh. tulumaksu 80,2 tuhat eurot ja kulutusi on

tehtud põhitegevuse osas 177,2 tuhat eurot vähem kui eelarves planeeritud.

Rahaliste vahendite vaba jääk aruandeperioodi lõpuks on 435,8 tuhat eurot.


38

Lisa 17 Bilansipäevajärgsed sündmused

Aruande koostamise tähtpäeva järgselt ei ole Kanepi vallavalitsusel toimunud sündmusi, mis

avaldaksid mõju käesoleva aruandeperioodi või järgnevate perioodide majandustulemustele.

Lisa 18 Konsolideerimata finantsaruanded

Kanepi vallavalitsuse konsolideerimata bilanss

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Varad

Käibevara 630,6 475,3

Raha 435,8 297,6

Maksu-, lõivu-ja trahvinõuded 127,4 109,8

Muud nõuded ja ettemaksud 67,4 67,9

Põhivara 2 945,3 3 156,8

Nõuded ja ettemaksed 0 0,4

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 2,5 0

Materiaalne põhivara 2 942,8 3 156,4

Varad kokku 3 575,9 3 632,1

Kohustused ja netovara

Lühiajalised kohustused 165,8 166,2

Võlad tarnijatele 25,5 19,3

Võlad töötajatele 22,4 24,2

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 52,1 56,9

Laenukohustused 65,8 65,8

Pikaajalised kohustused 406,3 472,0

Laenukohustused 406,3 472,0

Kohustused kokku 572,1 638,2

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 993,9 2 681,5


Netovara kokku 3 003,8 2 993,9

Kohustused ja netovara kokku 3 575,9 3 632,1


39

Kanepi vallavalitsuse konsolideerimata tulemiaruanne.

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Tegevustulud

Maksutulud 1 219,3 1 118,9

Tulud kaupade ja teenuste müügist 175,7 193,0

Saadud toetused 890,6 1 257,5

Muud tegevustulud 2,7 20,8

Tegevustulud kokku 2 288,3 2 590,2

Tegevuskulud

Antud toetused -156,1 -137,3

Tööjõukulud -1 075,6 -1 047,3

Muud tegevuskulud -806,9 -838,9

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -227,6 -240,0

Tegevuskulud kokku -2 266,2 -2 263,5

Tegevustulem 22,1 326,7

Finantstulud ja –kulud

Intressikulu -12,3 -14,5

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 0,1 0,3

Muud finantskulud 0 -0,1

Finantstulud ja -kulud kokku -12,2 -14,3


Kanepi vallavalitsuse konsolideerimata rahavoogude aruanne.

Tuhandetes eurodes

31.12.2014 31.12.2013

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem 22,1 326,7

Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 227,6 240,0

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 6,9 79,8

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 -369,6

Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist 15,7 -11,8


40

Korrigeeritud tegevustulem 272,3 265,1

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -20,5 -23,1

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 3,5 4,1

Rahavood põhitegevusest kokku 256,6 246,1

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara eest -41,4 -869,6

Laekunud põhivara müügist 5,0 15,4

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 705,5

Tasutud osaluste soetamisel -2,5 0

Laekunud intresse ja muid

finantstulusid 0,1 0,2

Kokku rahavood investeerimistegevusest -38,8 -148,5

Rahavood finantseerimistegevusest

Tagasi makstud saadud laene -65,8 -56,7

Tasutud intresse ja muid finantskulusid

-12,5 -14,3

Saadud laen 0 0

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -78,3 -71,0

Puhas rahavoog 138,2 26,6

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 297,6 271,0

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 435,8 297,6

Raha ja selle ekvivalendi muutus 138,2 26,6

Kanepi vallavalitsuse konsolideerimata netovara muutuste aruanne.

Tuhandetes eurodes

Lisa Kassareserv Akumuleeritud

tulem Kokku

Saldo seisuga 31.12.2012 1,6 2 679,9 2 681,5

Ümberklassifitseerimine -1,6 1,6 0


Saldo seisuga 31.12.2013 0 2 993,9 2 993,9


Saldo seisuga 31.12.2014 0 3003,8 3003,8


41

Reservfondi kasutamise aruanne

Tuhandetes eurodes

Eelarveklassi-

fikaator Reservfondist Kulutatud Jääk

Tunnus Selgitus kulutamiseks

Eraldatud

6080 Reservfondi

kulud 24,0 7,6 16,4

2014. majandusaastal eraldas Kanepi vallavolikogu 17.11.2014.a III Lisaeelarvega

reservfondist 7 630 eurot vallavalitsuse töötasufondi, seoses umbusalduse avaldamisega

vallavanemale, hüvitise ja kasutamata puhkuse kompenseerimiseks.


42

2014. majandusaasta aruande allkirjad

Kanepi Vallavalitsuse 31.12.2014 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb

tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja sõltumatu audiitori aruandest.

Konsolideeritud majandusaasta aruande on koostanud Kanepi Vallavalitsus.

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne on kinnitatud Kanepi Vallavolikogu . juuni

2015. a otsusega nr……… Vastav otsus kuulub käesoleva majandusaasta aruande juurde.

Mikk Järv Vallavanem _____________________ _______________

/allkirjastatud digitaalselt/ kuupäev

Kanepi valla · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... 2014 2013 2012 2011 2010 ......

Documents

Transcript of Kanepi valla · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... 2014 2013 2012 2011 2010 ......